Tere, head raadio, kahe kuulajad algab rännusaade reispass. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga ja ma proovin koos teiega järgneva tunni jooksul meie talvisesse videvikutundi veidi värve ja särtsu juurde lisada. Täna rändame ühte põnevasse särisevasse väga multikultuursesse riiki Lääne-Aafrikas. Selleks riigiks on Ghana. Tema piiridesse mahub 27 miljonit inimest ja sadakond erinevat etnilist gruppi, kes räägivad vähemalt viitekümmend keelt ja kummardavad paljusid jumalaid. Mul on külas Diana Tamm, kes alates 2012.-st aastast on töötanud vabatahtlikult Põhja-Ghanas elavate Frafra hõimude juures elanud aasta otsa Kongo nimelises külas ja tegelenud kokkuvõtvalt kohalike naiste tööhõive edendamisega. Kes juhtus eelmisel nädala kolmapäeval vaatama ETV-st doksarja, meie maailm, Eesti küla Ghanas siis on teile tänane sihtkoht ja külaline juba veidi tuttavad. Kuid loomulikult ei mahu selline riik tervenisti ühtegi teleega, ammugi raadiosaatesse. Seega masin pikaoodi ei hakka esitama, lendame kohale ja vaatame, mis saab. Tere. Diana. Me rääkisime siin ennist, et võiksime alustuseks maanduda Ghana pealinnas Akrase, sõita siis lõunast üles Põhja-Ghanas ja rääkides Kongo küla piirkonnas Frafra hõimudest, kus sa, kus sa elasid ja kus sa jätkuvalt käid ja rääkides ka sellest, mis sa seal teed. Ja kindlasti võiksime rääkida ka siilidest varaadidest ja saba inimestest. Aga enne seda ma küsiksin veel sellise küsimuse, et mida sa teadsid Ghana kohta enne kui sa sinna jõudsid. Tegelikult, ega ega eriti ei teadnud, kuna kandideerisin MTÜ Mondo vabatahtlikuks, siis ma ikkagi pidin Aafrika kaardi lahti tegema ja vaatama, kust see Ghana üldse asub, et nii nagu võib-olla keskmine eestlane, kes ei ole geograafiat õppinud või seal piirkonnas väga rännanud, et ega siis need Aafrika riigid tegelikult väga tuttavad Ta ei ole ja ega nendest nagu väga palju esimese hooga ei tea. Ja siis mul oligi abiks, et ma lugesin ühe eelmise vabatahtliku blogi ja püüdsin selle kaudu siis mingit aimu saada just et võib-olla selle külaelust, kuhu mina lähen nendest kommetest seal ja võib-olla milline selline elu-olu mind ees ootab ja, ja võtsin kaasa ka kirjeldust sinna Kaanasse, et mida sealt Mondo raamatukogust tuli võtta. Et, et siis jah, natukene. Nagu jooksvalt kurssi viia. Aga nojah, see ongi umbes sama palju, kui mina, minagi võiksin ühel ana kohta tean, et seal Aafrika Lääne-Aafrikas vasakul või siis selle vasakpoolse pauna alumises otsas ta asub. Aga täna, mis ütleks, et mille poolest on ta kuulus, mis on tema nii-öelda eemaid eripära Aafrika kontekstis kas ta paisatab ajalooliselt millegi erilisega silma või miks sinna sõidetakse, miks võiks sõita? Kõigepealt muidugi Ghana kohta öeldakse, et ta on selline algajate aafrika, mida öeldakse veel mõne Aafrika riigi kohta, aga et siin on ikkagi võrdlemisi lihtne minna seal saab inglise keelega hakkama, mis on eestlaste jaoks kindlasti suur pluss, sest prantsuse keelt ju osatakse, Eestis läheb ja paljud Aafrika riigid on prantsuskeelsed. Ja, ja seal on ikkagi võrdlemisi selline rahulik ja stabiilne. Et seal ei ole viimase üle 20 aasta jooksul kodusõdasid ega, ega muid selliseid konflikte olnud. Ja võib-olla üks põhjus, miks sinna mitte, küll eestlased lähevad, aga küll, aga näiteks paljud ameeriklased on see, et, et kanal on selline üsna valus ajalugu orjakaubanduse seisukohalt, et et alates 15.-st sajandist, kui portugallased sinna jõudsid ja seal kaubandust kohalikega arendama hakkasid, siis ajapikku selgus, et, et kullast veel väärtuslikum. Kaup on tegelikult orjad. Nii et kui selle uue maailma avastamisega seoses tekkis suur vajadus tööjõu järele, siis siis Ghana ja laiemalt Lääne-Aafrika oli see koht, kus tegelikult sajandite jooksul hinnanguliselt üle kuue miljoni inimese tegelikult siis USAsse jõudis orjadena. Ja, ja seda orienduse ajalugu saab seal Ghanas näha, et seal just rannikulinnades on palju selliseid kindluseid, kust saab täna tuurile ja, ja need olid siis need kohad, kuhu orjad kogunesid. Kui nad siis laevadele pandjale ookeani saadeti. Ja nad on tõesti ühest küljest sellised õõvastavad kohad, et tegelikult ikkagi tunne, et seda, seda, seda atmosfääri, mis seal on, et seal ikkagi suri tohutult inimesi, sest seal olid väga halvad hügieenitingimused ja nii edasi, aga aga teisest küljest on hea nagu meelde tuletada, et milliseid õudusi on ajaloos olnud, et, et seda ikkagi mitte korrata. See riigikord seal täna valitseb suhteliselt täna algajate Aafrika, et on ta siis selline rahulik ja stabiilne, et kui ma siin mäletan, tegime Ugandas saadet, seal põhjaosas tegutseb, tegutses sellile tüüp nagu Joosep kooni, kes muuhulgas siis näiteks keelas riigis ära sandaalid ja käskis kõigil, kes skandaalide kandmisega vahele jäävad, need sealsamas kohapeal ära süüa. Et kas Ghanas näiteks täna selliseid tegelasi võimu juures ei ole? Ei ole, et eks seal on, seal on demokraatlik riigikord. Ja tegelikult huvitav ongi olnud näha, et just just kuu või paar tagasi olid presidendivalimised ja tegelikult seal on siis kaks suurt parteid ja toimuski selles mõttes võimuvahetus, et saigi võimule siis siis teise partei juht ja, ja ka venelased ise on väga uhked selle üle, et see kõik toimub, rahume lihtsalt et tihti ikkagi paljudes arenguriikides. Paljudes Aafrika riikides on näha seda, et võimuvahetusele ei toimu sugugi rahumeelselt, et et poliitikasse suhtutakse väga kirglikult ja, ja tihti see toob kaasa rahvarahutusi või, või sõjaväe sekkumist. Aga Ghanas on täiesti viimased 20 aastat olnud rahumeelsed valimised rahumeelset võimuvahetused olnud. Et, et see tähendabki seda, et on nagu riik saanud stabiilsemalt areneda ja tegelikult ennast nagu tasapisi üles ehitada oma koolivõrku ja meditsiinivõrku ja nii edasi. Kindlasti ei saa Kaarast ka rääkida ainult ühtse tervikuna. Olen kindel, sa oled nõus, et Aafrikas on piiritamatud enamasti vanade koloniaalvalduste järgi ja ei ühtki suuremat nii-öelda rahvustega. Ilmselt ei ole kala siinkohal erand. Ja just nii, et tegelikult need viimane selline koloniaalvõim Ghanas olid siis britid, kellest kaano oli siis üks esimesi oligi esimene Aafrika riik, kes iseseisvuse saavutas, ta oli selles mõttes niisugune Aafrika riikide iseseisvuse eestvedaja, omamoodi ja sellise Aafrika ühenduse riikide ühenduse eestvedaja, nii et et tegelikult ja Kaunase Meil on, oli tegelikult palju erinevaid koloniaalvõim, kes üle käisid, seal olidki hollandlased, taanlased, rootslased ja viimasena siis tõesti britid, kellest Kauna iseseisvus ja, ja need riigid Ghana riigipiirid siis joonistasid, kes selle järgi, et kuidas briti võim nagu tollel hetkel siis siis oli ja, ja see tähendabki, et osad tegelikult etnilised grupid mõnes mõttes lõigati nagu pooleks, et täna on ka nii, et, et sellest rahvra hõimust kelle juures me põhjakallas töötame tegelikult, et suur osa neist asub ka teisel pool piire ehk siis Burkina Faso s. Nii et omavahel suhtlevad seal nendes kohalikes keeltes, aga, aga minul näiteks on keeruline nendega suhelda, sest nemad on siis nagu prantsuskeelsed, et ja tõesti Ghana sees ka on, on selgelt näha, et seal keskalas Kumoosi piirkonnas vanuseline Ashanti kuningriik, et sealsed inimesed näevad tegelikult ikkagi teistsugused välja. Et kui natuke rohkem Ghanas olla, et siis välimuse järgi nagu natuke hakkad ka arusaam, et kes on nagu sellised põhjarahvad, kes on, kes on need Ashantid ja, ja kindlasti on ka selliseid väikseid hõõrumisi nende etniliste gruppide vahel, et mis pigem küll jääb sellise väikeste solvangute tasandile nagu tänaval, et mitte mingite suurte konfliktide tasandile, aga ütleme, et Jaha Santid ikkagi pigem peavad ennast paremaks ja sellise suure kunagise kuningriigi järeltulijat, eks näiteks põhjarahvaid peetakse pigem selliseks töörahvaks või tuntud heade põlluharijate tublid töö eest ära. Et siis tihti ka Ghana sees on, ütleme, seal lõuna pool on ka näha, palju neid põhjast tulnud inimesi, kes tulevad. Mis tegelikult nagu sellist rasket füüsilist tööd tegema kas selle kõrval eksisteerib ka mingisugune selline Ghana identiteet või et inimesed peavad ennast lisaks oma hõimupärimusega Ghanalaseks või, või on see on seal siiski nii killustunud, et pigem nagu ollaksegi rohkem oma selles võimuidentiteedis kinni? Ma arvan, et seal on tegelikult mõlemad, et, et ikkagi nii nagu üldse teistes Aafrika riikides ka, et hästi populaarne tegelikult oma liigi riigilipp näiteks, et et siis sedasama Ghana nagu näed ikkagi ka, et inimesed kannavad lipuvärvides riideid või mis iganes. Et tegelikult ma arvan, et skaala identiteet on olemas, aga selle sees on tõesti nagu hästi palju neid oma hõimu erinevaid identiteete ka. Siin oleks võib-olla mõnus teha väike paus ja panna käima esimene sinu poolt kaasa toodud Ghana lugu suhteliselt lõbus pala, selle esitab atakk ja, ja loo nimi on Obaasi maa. Sul on kindlasti selle looga mingisugune lugu juurde rääkida. Ja esimene seos Attackiga oli see, et enne kui me Ghanas läksin, siis siis sõbrad korraldasid ühe ägeda peo ja seal Tiitsei Alari orav mängis ataki lugu pühendusega mulle ja siis saates mind teele Aafrikasse, et seal veel seda esimest korda kuulsin ja mulle tohutult meeldis ja uurisin natuke selle kohta ja selguski, et, et atakke hakkan selliseks Ghana muusik, kes ongi ainult ühe albumi välja andnud üle 20 aasta tagasi ja, ja seda ilmuski ainult 50 eksemplari. Küll aga sai ta aastaid hiljem kuulsaks tänu sellele, et üks üks USA Tiitsee, kes, kes elas mingi hetk Ghanas ja kogus seal siis kassette kohaliku turu pealt leidis Sapekaki kasseti ja hakkas seda mängima. Nii et täna on ta siis atakki nagu uuesti kuulsaks mänginud. Ja äge on see, et tegelikult paar kuud tagasi esines atakk ka Eestis klubis Hollywood. Väga lahe kuulamas ja vokaal on tõesti ka minu meelest hästi lõbus. Diana, lähme natuke konkreetsemaks, et koht, kus sa, kus sa elasid ja jätkuvalt jätkuvalt töötajad asub Põhja-Ghanas kuskil sisemaal, siis nii-öelda ja ma saan aru, et see asub nii-öelda põhilistest kohtadest, kuhu välismaalased võiksid Ghanas saabuda päris kaugelt. Ja nii on, et tavaliselt maandutakse pealine sakraas, mis, mis ongi tegelikult lõunarannikul ja kogu see lõunarannik Ghanas on tegelikult imeilusad ookeanilained, liivarannad, palmid rastavaib ja nii edasi. Nii et, et ega paljud turistid sealt rannikualadelt kaugemale ei jõuagi. Meie jaoks aga see teekond selles mõttes alles algab. Et meie istume Akrast bussi peale, sõidame umbes 15 tundi üles põhja ja, ja kogu küla tegelikult tasub täitsa Kaana põhjapiiri ääres, et 20 kilomeetri kaugusel on juba järgmine riik, Burkina Faso. Ja tegelikult see teekond on hästi hästi äge, sest sest sa näed ka neid natuke tegelikult selle kliima muutumist ja selle looduse muutumist selle bussisõidu jooksul, et Lõuna-Ghana on olnud tegelikult selline vihmametsade rohke, mis nüüd täna on küll peamiselt Istandustega asendatud. Rahvastiku tihedus on ka palju suurem lõunas, et seal on ikkagi selline natukene rikkam kant, seal on tööstust, sadamaid ja nii edasi. Mida põhja poole, seda hõredam ja loodus muutub hõredamaks, et lõpuks seal Põhja-Ghanas on tegelikult selline vann, mis vihmahooajal üsna roheline ja üksikute selliste suurte puudega. Aga kuival hooajal on juba pigem selline kõrbelaadne, et kõik on selline punakaspruuni liivaga kaetud ja siis tõesti üksikud siuksed pao, baby, puud. Ja kui sa esimest korda sinna Kongo külla jõudsid, mismoodi see sind vastu võttis või mis muljed sind valdasid või? Jah, see teekond oli selles mõttes üsna dramaatiline, et kuidagi meil oli väike siukene kommunikatsiooni error selle vastuvõtva organisatsiooniga, kuhu me siis jõudma pidin. Et ma jõudsin siis Kongo küla lähedal asuvasse, polgatan ka linna kell kaks öösel ja siis selgus, et mul ei ole mitte keegi vastu tulnud. Nii et jõuda esimest korda Aafrikas olles keset ööd kuskile linna. Ja aga, aga siis kohe tegelikult kogesin kohalikke sellist lahkustetaks, naine ütles, et ei, et siia sa nüüd küll seisma ei jää. Et ma viin su kõige lähemasse hotelli ja ja niimoodi tegelikult sujuvalt see teekond laheneski, et hommikul ärkasin, siis jälle, eks lahke hotellipoiss viis mikrobussipeatusesse, kus juhtumisi oli mööda sõitmas mootorrattal üks, üks noormees sealt Kongo külas, kes oli too suri Eestis käinud, et ta nii selline kohaliku kooli õpetaja käinud siin kuskil suvekoolis temaga kohe ütles. Diana sina küll ära. Nii et minu hiigelsuure seljakoti sinna mootorratta peale ja saabusime Kongo külla, et et seal küll küll tekkis väike pahandus sellest, et, et kes, kuidas nüüd sinna on, on toonud, et ühesõnaga oli alguses kuidagi selline väga künklik ja need suhted olid, olid natukene segased seadet. Aga ajapikku on see lahenenud ja, ja täna ma ikkagi olen, olen omale väga-väga toredalt sõbrad leidnud Kongo külas. Aga jah, et, et seal selles esimeses saabumises oli kohe seda, et et ühest küljest asjad ei lähe alati nii, nagu sa plaanid ja teisest küljest tundub, et seal Ghanas lahendus hüppab kohe nurga tagant välja ka, et inimesed on väga-väga lahked ja, ja valmis alati aitama. Ja mis küla see siis selline on? Mis seal toimub, milline, kui suur ta on, kes seal elavad? No öeldakse, et seal on umbes 9000 elanikku, et seda on Eestis alati vaja mainida, kui räägid sellisest kogu külast külade tiba väiksemad 9000 elanikku ja ta on selline hajaküla, et tegelikult on ikkagi päris suurel maa-alal laiali inimesed tegelevad peamiselt põllumajandusega, mis tähendab, et seal ongi sellised väiksed majapidamised tegelikult siis mööda põldu laiali ja igalühel on siis oma maja ümber see põld, mida ta harib, need on üsna üsna selline traditsiooniline ja lihtsa eluviisiga, et võib-olla see areng, need kõrghooned ja autod ja ja nutitelefonid, mida sa näed lõunakaanes, et seda ikkagi seal Põhja-Ghanas on pigem vähem, kuigi ütleme, nutitelefonide osakaal on viimase nelja aastaga, kui mina sellele käidud. Keegi ikkagi väga palju tõusnud. Ma küsin natuke selle küla ajaloo kohta, et ma lugesin ühest artiklist, et oleks põnev ja tugev pärimuskülasaamislool. Et äkki räägid selle ära ja hästi tore ja põnev on, on see, et selle organisatsiooni juht, kelle, kellega koos me seal seal töötame, Kongo külas, tema on olnud omamoodi selline küla, kroonik või, või sellist suulist pärimust püüdnud koguda ja ka kirja panna. Ja tema siis rääkis mulle selle külasaamise loo, et väidetavalt tuli siis selline nende sõdalasest ja jahimehest esiisa alati saab tuli sinna Burkina Faso aladelt siis arvatavasti umbes 700 aastat tagasi ja oma naise ja lapsega ja abiellus siis tee peal võttis eel siis ühe naised ja temast on siis temal oli neli poega ja sellest neljast pojast tulud siis külasuu, neli suuremat perekonda. Lisaks sellele neljale perekonnale on siis külla tulnud veel üks väljastpoolt pärit perekond, kes läks siis oma aladel kinniga tülli ja kuna ta oli abielus siis ühe Ühe naisega ühes neist Kongo küla perekondadest, siis, siis siis nad võeti siis nii-öelda sinna külla vastu anti neile mingisugused oma maa-alad ja nemad näiteks räägivad siis siis teist test murrakut või teist keelt. Et kui muidu need need neli põhiperekonda räägivad lapti, Napti keelt ja elavadki siis nii-öelda lapsam, Naptom, District või Napstamiseline vald, meie mõistes siis see sisserännanud perekond räägib kuruuni keelt, mis on tegelikult selline suurem keel seal piirkonnas ja on ka üles kirjutatud keel, essanopti, keel tegelikult ei ole üles kirjutatud, et et kui, kui me singa püüame nopti keeles midagi kirjutada, siis me lihtsalt küsimegi kohalikelt, et mis nad arvavad, kuidas seda võiks kirja panna. Aga lisaks lisaks nendele perekondadele oli siis alguse külasele saamisloo juures veel niisugune huvitav seik, et, et väidetavalt nägi see esiisa ala saab siis Kongo külla jõudes ka puu otsas mingeid huvitavaid sabaga inimesi. Ja tema siis tõmbas saba inimsed puu otsast alla raius neil sabad küljest ära ja, ja, ja nii-öelda õpetas neid. Ja, ja sellest nendest 100 inimestest on siis on siis ka tegelikult veel ütleme siis see nii-öelda kuuest perekond alguse saanud, kes seal külas elab. Et nemad siis asustavad ka ühte kindlat küla piirkonda ja seal on väga rangelt paigas ka see, et, et need perekonnad, kes siis pärinevad sellest ühest esiisastest, ehk siis need neli perekonda nemad omavahel abielluda ei tohi, nii et nemad siis saavad abielluda kas siis nende saba inimestega või siis selle sisserännanud perekonnaga või siis hoopis tuua kuskilt naaberküladest või naaberpiirkondadest endale endale. Abikaasa sõnul. Et need hõimusidemed on siis tänapäevani välja, ei ole, ei ole segunenud ja mõjutavad seda kultuurielu seal siiani. Ma saan aru, et ka Mondo tegevus on tihedalt nende hõimusidemetega seotud. Ja selles mõttes, et eks seda peab arvestama seal kohapeal, kui, kui seal töötada, et näiteks seal on oma selline kohapealne dünaamika, et, et ikkagi natukene sellised võimu küsimused, et ja kes on parajasti küla vanem, et millisest perekonnast pärineb ja nii edasi, et, et me püüame nagu jõudumööda seda arvestada, aga omakorda olla, aga pigem võib-olla sellised võimalikult neutraalsed ka, et et kui me töötame näiteks seal lesknaist, aga mis on üks Mondo tegevuse fookus ja tegelikult ka minu töödena on neile sellist, ütleme tööhõiveprojekte ja selliseid väikeettevõtlust arendada seal. Et siis meie püüame vaadata, et kindlasti oleks Nende tegevustega kaaslast nagu kõik kõik, ütleme küla lesknaised, näiteks, kes abi vajavad hoolimata sellest, millisest klannist perekonnast parasjagu pärinevad. Ja miks me tegelikult just lesknaiste ka töötama, et, et see on võib-olla ka huvid. Et sellesk neist olukord on, on, on üsna keeruline ajalooliselt olnud, sest usutakse, et et naine on oma mehe surmas süüdi. Et kas ta on siis kuidagi oma halva käitumisega sellise ebaõnne perele peale tõmmanud või on ta siis kuidagi ise nagunii ära lasknud, ära kaetada või et sellised, ütleme nii-öelda ebausk või mingid sellised traditsioonilised või ütleme, musta maagia usk on seal on seal endiselt päris tugev. Ja siis vanasti oligi nii, et tegelikult lesknaised tihti tõugati siis kogukonnast üldsegi välja. Õnneks on, see on nüüd muutumas ja ka praegune külavanem on väga seda meelt, et pigem on lesknaised just need, see ühiskonnagrupp või see külagrupp, kes vajab erilist, tugev. Nii et täna ikkagi seda praktikat enam ei ole, neid külast välja tõrjutaks ja, ja pigem siis meie oleme püüdnud oma selliseid arendustegevused tegelikult suunata just neile, et et kuna naisel on raske ka põldu harida üksinda, kui tal meest ei ole ja, ja tihti ka see maaomandiküsimused on sellised, et, et naisele tegelikult ei saagi kuuluda maadega vara, see kuulub mehe perekonnale, et siis siis naistel on just vaja võib-olla selliseid alternatiivseid elatusallikaid tänavat, siis seal punuvad korve näiteks valmistavad sheavõid ja tegelevad võib-olla just sellise loomapidamisega pidame pigem. Eks kitsekasvatusega või kanakasvatusega. Ma paneksin siinkohal teise sinu poolt kaasa toodud lugudest mängima ja siis küsiksin natukene seda küla argipäeva või, või sinu keskmise päeva kohta seal külas. Selle loo esitab punt, mille nimi Mariaat Ta ja loo nimi, Voka laul. Minu meelest selline hästi mõnus tuubilik, psühhedeelne kümneminutiline kulg, aga ette mängima sellest praegu siin lühikese osa. Diana, milline näeb välja üks päev Kongo külas Põhja-Ghanas sinu silme läbi, mis kell sa ärkad ja sa teed? Mind äratab tavaliselt kell viis, 50 kostuv kirikukellade heli, et kuna Mondo vabatahtlike töötavad töötajad majutavad seal kohaliku katoliku kiriku võõrastemajas, mis on ainuke ainus institutsioon Kongo külas et siis siis jah, et hommikune selline missale kutsuv kell on ka minu ärataja ja see tegelikult äratab siis ka küla niiet ärgatakse enne päikesetõusu ja kes ongi usinalt katoliiklased, need siis sygavadki ruttu kirikusse igal hommikul missale teised, pigem siis hakkavad koduste toimetustega pihta, et et minnakse kaevule vett tooma, tehakse, tuli alla, tehakse mingit hommikust teed või, või sööki. Naised panevad lapsed kooliks valmis ja lapsed siis asuvadki tegelikult üsna varsti kooliteele, et päris paljude jaoks on see koolide võib-olla päris pikk, et isegi kuni tund aega näiteks künnitakse kooli hommikul ja kohaldab tihti olema juba kell seitse, nii et siis kuuest juba hakataksegi liikuma. Ja, ja elu käibki seal tegelikult siis päikesetõusust päikeseloojanguni, et ta on niisugune üsna ekvaatorilähedane riik, nii et peaaegu 12 tundi päevavalgust on seal iga päev ja sellepärast alustatakse kohe-kohe vara, et külas tegelikult elektrit. Noh, nüüd on tegelikult üha rohkemates majapidamistes elekter ka sees, et 2012, kui ma esimest korda käisin, siis ikkagi ei olnud, et siis püüti nagu selliste valgesse aega oma kõik asjalikud toimelised lohutada. Kui lapsed on kooli saadetud, siis hommikuti kindlasti pühitakse terve majapidamine üle, et selle eest nagu väga-väga hoolitsetakse seal ühe sellise tubli naise tunnus on see, et majapidamine lahti, lugu korralikult, üle pühitud. Ja siis sõltub sellest, et millega keegi parasjagu tegeleb, et õpetajad ja meditsiinitöötajad lähevad oma tööpostile. Kes on seal põlluharijad, need siis vihmahooajal lähevad põllule, toimetavad seal kuiv aeg on rohkem selline jõude olemise aeg, et kellel siis on midagi majapidamises nokitseda, mehed võib-olla parandavad maja, et need savimajad, mis neil on, need vajavad ikkagi igal aastal tegelikult uut krohvimist ja parandamist ja nii edasi, et see on selline, olete suur töö ja, ja need naised, kes nüüd Mondo selliste väikeste ettevõtetega on seotud, et need siis need, kes tulevad näiteks korvi Pulujate majja ja hakkavad punuma või siis sea või väiksesse tootmiskeskusesse seal toimetama. Ja eks see naiste senine tööpäev kestabki umbes kella võib-olla neljal, nii et siis nagu minnakse jälle koju ja vaadata, et ta et õhtusöök saaks tehtud, et, et pesu saaks pestud, et kõik sellised kodused toimetused kindlasti võtavad seal ikkagi kordades kauem aega, kui, kui meil siin Eestis, sest ta ühtegi abivahendit ei ole, et kas see toidu tegemine on ikkagi selline paaritunnine toimetamine ja süüakse siis kuskil juba hämaras, et võib-olla õhtul kella seitsme paiku näiteks seal õhtusöök ja ja traditsiooniliselt oli selline õhtune aeg tegelikult lugude jutustamise aeg, et, et see on üks asi, millest, mis mulle tundub, et on natuke selline kaduv, kaduv kunst, et et kõik räägivad sellised minuvanused inimesed, et neil ikkagi mälestus sellest. Ma õhtul lõkketule ääres selliseid lugusid jutustas ja ka kindlasti need küla loomise lood ja kõik need on täpselt samamoodi seal lõkke ääres edasi antud, et täna ikkagi natuke tuleb see raadio ja nutitelefon ja mõnes majapidamises televiisor ette, et siis see lugude jutustamise komme lõkke ümber tegelikult kadumas, millest ta natukene kahju. Ja siis minnaksegi magama tegelikult üsna varakult, et täiesti vabalt, kella kaheksa-üheksa ajal võivad inimesed juba juba juba magada. Niiet kui sa mõtled, et mis kell kellelegi võiks, võiks seal olla viisakas helistada, et siis pigem kell viis, 30 hommikul, kui pärast üheksat. Ma katsun selle meeles pidada. Küsin veel usu ja võimu kohta, et sõbrad rääkisid nutitelefonidest traditsioonide ja kaasaja maailma nii-öelda pakkumine on alati hästi põnev ja huvitav, sest protsessid toimuvad kiiresti, muutuste keerises on äge olla. Kui sind äratavad kirikukellad, kas seal on ka sellist nagu sünkretismi või, või on seal põlispõlisusundeid või mingit kombestikku sellest säilinud vist selle kristlusega, siis kuidagi nagu läbi põimub? Ja tegelikult just nii ongi, et kui esmapilgul tundub, et küla on valdavalt katoliiklik skaalas üldse, ütleme, kristlus on, on natukene laiemalt levinud kui, kui islam siis tegelikult see kristlus on ikkagi läbipõimunud nendest traditsioonilistest uskumustest ja, ja isegi need, kes, kes on väga tugevalt Katlu katoliiklased ikkagi kummardavad ka esivanemaid, et huvitav on just vaadata näiteks ka sellel jõuluperioodil, et siis käiakse küll hästi palju kirikusse, aga samal ajal ikkagi tuuakse ohverdatakse Sist loomi tegelikult esivanematele, et nad hauad on tavaliselt kohe koduukse lähedal või ütleme, koduõue peal ja seal näiteks siis välistatakse kana või kits siis esivanemate auks ja samas seda liha siis kasutatakse. Selliste jõuluroogade tegemisel on tõesti läbipõimunud ja, ja selliseid inimesi, kes ütlevad, et nad on noh, niinimetatud traditsionalistid või selliste traditsiooniliste Aafrika usundit järgijad. Et neid on tegelikult päris vähe, aga kui sa inimestega suhtled, siis väga paljud ütlevad, et nad endiselt ikkagi usuvad sellesse et esivanemaid kummardades neilt nõu küsides. See on justkui siis teekond nii-öelda jumalate või, või nemad on sellised vahendajad seal vahel kirjutasid ühes artiklis, et matused on üks tähtsamaid pidustusi seal külas. Ja nii tõesti on, et mäletan ka sellist lõbusat seika, et, et kui ma olin esimest või teist nädalat seal Kongo külas, siis kuulsin öösel sellist tohutut muusikat ja kõlaritest paukus muusika öö läbi ja mõtlesin, et isver, et ma olen nüüd mingist väga ägedast festivalist ilma jäänud, ütlesin hommikul kohe käisin ringi, küsisin, et kust see festival on, mis siin toimub. Ja, ja siis nad ei saanud minust sugugi aru, ütles, et mingeid festivali peaaegu ei ole, aga, aga lõpuks siis selgus, et ahaa, et see muusika, et need matused. Ja siis ma saingi aru, et matused ongi üks selline tegelikult suurim suurim pidu, mis, mis seal külas üldse on. Ja huvitav on ka see, et matustel on nagu teatud hooaeg, et matuseid peetakse peamiselt jaanuarist aprillini. Täitsa selline kuiv aeg, kui muid toimetusi ei ole, rahval on võimalik kokku tulla ja see tähendabki seda, et võib-olla see inimene tegelikult on juba varem maha maetud. Aga selline koos tähistamine. Et see võib siis toimuda ka hulk aega hiljem ja perekond ka peab selleks raha koguma, et see on ka see koht, kus sul tuleb toit. Ta tegelikult kõiki neid külalisi, kes tulevad, keda võib-olla noh, sadu ja sadu ja sa pead tõesti neid nagu hommikust õhtuni meile toitu ette kandma, paljud neist tahavad seda toitu siis veel ka oma perele koju kaasa võtta, nii et. Ja, ja seal toimub siis palju taimi, pessimist, erinevaid rituaale ja seal esitatakse ka sõjatants vaid sellised tere nooremat mees liikmed, siis riietavad ennast traditsioonilistes sõjaväeriietesse, mis ongi sellistest loomanahkadest ja väga ütleme selliste hirmutavate peakatetega ja, ja vibu ja nooled seljas ja mingid sellised hauad on käes, siis tullakse sellise rituaalse tantsuga siis siis sinna pere õue peale. Võib-olla meeleolu mõttes sobibki panna siis siia peale nüüd sinu kaasa toodud tantsulugu. Et kas tekitab Ghanas ja Põhja-Ghanas siis sellist head matusemeeleolu, et ta läks muuseas pidu pidada selle loo nimi, Annasontovilise tantsu nimi? Sa võid sa selle loo kohta midagi saateks öelda, see asulto on jah, selline nüüdseks võib-olla enam nii tihti teda Ghanas kulda ei ole, aga mõned aastad tagasi oli ta tõesti selline tohutu hitt ja sellega käib kaasas ka teatud sellised tantsuliigutused, mida kõik oskavad, et et see on natuke selline robottantsuvoodi, et see on väga äge, kui seal kaanes kuskil klubis käia, siis seda ikka ikka alati mängiti. Paar aastat tagasi. Diana tuleme matustelt elusate inimeste juurde tagasi et sa rääkisid korvide punumisest ja shea või tootmisest, mis siis on sinu ja MTÜ Mondo nii-öelda tegevus selles külas, et mis selle laiem mõju on selle korvi punumise mõju, mis te nendega teete, müüte sealsamas turu peal või veel midagi? See korribulumise ja sea või arendamise teema sai alguse tegelikult sellest, et et me oleme otsinud viise, kuidas siis neid kohalikke naisi aidata just eriti neid lesknaisi ka. Ja kõige parem on ikkagi selliste töövõimaluste ja raha teenimise võimaluste loomise kaudu. Et Mondo on tegelikult laste haridust seal Kongo külas toetanud 2009.-st aastast alates, et tegelikult päris pikalt ja seal käib külas üle 150 lapse koolist, siis eestlaste toel tegelikult. Aga kui natukene edasi mõelda, siis on küsimus, et kui kaua mäe seda laste haridust seal toetame, tegelikult ideaalne olukord oleks see, et vanemad suudaksid ise oma lapsi kooli saata, neile koolivormid selga osta ja maksta, siis koolitasusid ja nii edasi. Nii et sealt on mõtte veerema hakanud, et et kui ma tegelikult esimest korda sinna ka vabatahtlikuna läksin, siis ma otsisingi, et millised on võib-olla need tegevusvaldkonnad, millest annaks arendada mingit väikeettevõtlust ja mille, mille tooted või teenuseid saaks siis ka kuidagi müüa, nii et sellest päriselt. No kui naistele mingi oluline sissetulek tuleks ja siis need kaks valdkonda sea või tootmine ja korvipunumine siis olidki need, mis silma jäid. Ja nüüd, viimase viimase paari-kolme aasta jooksul me oleme siis neid arendanud, et kutsusimegi kokku sellise sõna laiali, et kes huvitatud koriibulumisega tegelemisest näiteks. Ja, ja tuligi kokku kaheksa naist esimese hooga. Ja neile me siis tellisime naaberkülast sellistelt kogenud kulujatelt väiksed koolitused, et nad said siis nii-öelda esmased oskused ja, ja samas üks üks Eesti disainer Triin korda metsa oli seal vabatahtlikuna ka kaks kuud koos minuga koha peal, et et mõtlesime siis välja, et millised need korvini mudelid ja disainid võiksid olla. Ja tegelikult tänaseks võib öelda, et see on päris hästi käima läinud, et me ostame siis peamiselt neid Eestisse. Nad saadavad meile siis postiga ja korvi palvete grupp on ka laienenud, et nad on võtnud siis endale uusi õpilasi ja täna on seal umbes 15 naist, kes punuvad. Ja Eestis me oleme tänaseks müünud üle 800 korvi, et et see on tõesti, neil on väga hea meel seda tööd teha seal koha peal, nad on hästi-hästi töökad naised tegelikult ja, ja selles mõttes on, on meil nagu lootus, et see kasvab jätkuvalt niimoodi orgaaniliselt edasi ja sea või oli siis teine valdkond, et, et sea või mõni aeg segamini searasvaga, et tegelikult see ahi on siis selline vannis kasvavate puude pähklitest tehtav selline või mida saab kasutada siis põhimõtteliselt kosmeetikatoodetes, et on selline taimne rasv, millega saab keha niisutada. Ja seda oskab tegelikult iga naine Kongo külas teha, seda kasutatakse ka matustel, muuseas. Aga sa võid, siis me aitasime välisministeeriumi toel tegelikult sellise väikese tootmiskeskuse sinna Kongo külla luua, et oleks võimalik, siis ütleme kontrollida seda kvaliteeti ka natuke seda, kuidas toodetakse siin igasuguseid sitikaid sisse ei roniks ja nii edasi ja, ja me leidsime siis ka ühe Eesti ettevõtja, kes tegelikult täna seda shea võid sealt Kongo külast USA turule viib. Nii et, et need tooted lähevad ikkagi ekspordiks, mida seal külas tehakse, sest kohalik ostujõud on üsna madal. Kuigi ma olen näinud ka sellist, vastad trendi, et need korvid on ka kohalike seas natuke populaarsemaks saanud, et, et seal kohalikud õpetaja prouad juba käivad ja valivad omale ka ikkagi korvi väljaminek turul käia ja nii edasi. Kas lisaks sellele, et teie kaudu neid nii-öelda tooteid osta saatumil, mille käigus siis toetad seda kohaliku kohaliku elu ja, ja kultuuri, on teil ka vabatahtliku nii-öelda töövõimalusi või otsite uusi vabatahtlikke oma organisatsiooni kaudu sinna sinna Kongo külla, et tasub, tasub tee nii-öelda tegemistel silma peal hoida. Ja silma peal hoida tasub kindlasti. Messaoodame peamiselt vabatahtlikke, kes on oma valdkonna eksperdid, et, et me ei ole selline organisatsioon, kes vahendab, võib olla väga noori vabatahtlikke pigem inimesi, kellele vähemalt viieaastane kogemus oma oma erialal ja peamiselt oleme saatnud siis õpetajaid ja selliseid hariduseksperte, kes saavad kohaliku koolihariduse kvaliteeti ja taset tõsta seal kohapeal. Ja samuti meditsiinitöötajaid näiteks, kes siis aitavad kohalikke ämmaemandaid nõustavad ja ja aitavad, sul võib olla kohaliku hügieeni seal kliinikutes parandada ja nii edasi. Lisaks on seal käinud disainereid, nagu ma juba mainisin, kes ongi siis aidanud kaasa endale võib-olla korvi punumise teema arendamisele ja on ka IT-spetsialistid käinud, kas vaadanud, et kuidas koolidesse näiteks võib-olla luua interneti ja arvutite võimalusi? Ma panen Mondo kontaktid üles reispassi Facebooki lehele ja kas oli Mondo punktorg? Selge, nagu ma siinkohal paine lõhe hullu loo mängima hoopis. Ja see nüüd tuleb siis põhjaganast ja sa ise ütlesid selle loo kohta, et juhe jookseb kiirelt kinni. Et issand on väga pikalt mängija, pluss ta natukene paha kvaliteet, aga siiski on ta siis mõnus näide sellest, mida seal inimesed inimesed kuulavad. Jah. Ja see on tõesti selline, sellised igas külas on oma muusikud ja see on siis näide sellest, et milline see üks muusik on, millist lugu ta mängib, tihtilugu sünnib koha peal, et mingi viis on olemas, aga sõnad jutustavad mingit lugu, mis sealsamas kohapeal tekib see pill, mida te seal kuuleta, et see on siis selline kõrvitsast tehtud kitarrilaadne instrument ja lood on üldiselt ülipikad, nii et sa võidki tund aega seal külaplatsil kuulata ühte lugu natuke laevalt. Diana lisaks vabatahtliku töövõimalustele savanni külas nimega Kongo on kindlasti sul veel mingeid reisisoovitusi, miks Ghanasse üldse sõita ja mida sealt oodata? Ja mina väga propageerinud kaanelt reisisihtkohana ka inimestele, et, et kindlasti üks, üks huvitav riik, mis võib-olla alguses nagu radarile jää, sest ega, ega, mis seal salata, kui me mõtleme Aafrikast, me mõtleme ikkagi safaritest ja, ja ma ei tea suurte selliste ulukite ja kaelkirjakut nägemisest, et siin tuleb isegi meelde üks selline väike skandaal oli, et vürtsineerlins loosis kunagi välja. Reisiga vanasti oli pandud suure kaelkirjakupildi sinna sinna reklaami ja siis naerdi, et nojah, et Ghanas ei ole tegelikult kaelkirjakut kunagi olnudki. Ärge seda sinna otsima vinge. Aga ma arvan, et mida Ghanas näha saab, on tõesti selline ehe Aafrika elu ja selleks ma soovitan kindlasti plaanid oma reis, nii et jõuda ka ka põhja kaanesse ja külastada tõesti neid külasid ja miks mitte ka sedasama Kongo küla ja vaadata, kuidas, kuidas seal elatakse ja, ja seal eestlast, kui sa ütled, et sa oled Eestist, sind võetakse kindlasti absoluutselt suurepäraselt vastu, seal, selles ma ei kahtlegi. Aga mida turistid kindlasti kaanes veel võiksid nautida, on loomulikult rannaelu, et seal on selline tõesti rannakultuur, et seal on palju sellist nagu rasta rastakultuuri, et seal ikkagi Bob Marley kõlab igal sammul ja, ja ja nauditakse ujumist ja rannas, grill valimiste pikniku pidamist ja nii edasi. Tehakse muusikat, rannas, mängitakse trumme. Ja mida kaugemal pealinnast muidugi, seda puhtamad ja ilusamad rannad on. Ja kindlasti saab väga head süüa, et ikkagi selliseid humaare ja krevette ja kalu, et selliseid mereande seal väga häid randades kuhu veel võiks minna, on. Seal on selline suur linn nagu kumaasi, et sõltub, kas kas olete suurlinnade fännid reisides. Aga, aga seal on väga hullud turud, kus, kus sa näed nagu müügil alates kuivatatud kameeleon idest, kuna kuni seajalgade ja mingite uhkete käsitöötoodeteni, et tasub nagu sellist sellist hullumeelsust natukene ka kogeda ja omaette väljakutse leida, siis tee välja sellelt turult sisse pugenud võib ütleda GPSi vaja minna. Ja, ja seal on ka paar sellist huvitavat rahvusparki, kuhu ikkagi võib vaatama minna, et võib-olla natukene sellist sellist looduslikku, metsa metsaala nagu näha ja, ja kindlasti seal on igasuguseid, selliseid anti luubilisi ja selliseid on ikkagi võimalik kohata, et ma arvan, et ka meie jaoks nagu huvitavat huvitavaid linde ja loomi võid seal kohata ja näiteks ka jõe hobudel seal oma selline väike huvitav rahvuspark seal seal luuda skaalas. Kas nendes randades on sellised, kuidas ma ütlen siis, kus seal elada saab, on seal mingid ainult suured keti hotellid, kuurordid, piiratud aiaga või või peab vastupidi iseendast liiva alla kaevama magamiskotiga või on ka mingeid vahepealseid variante? Kõige levinumad tegelikult ongi need vahepealsed variandid nii-öelda, et seal on sellised võimalik võimalik rentida, selliseid väikseid pangalasid või ja tihti ongi ka tehtud sellises traditsioonilises nagu savimajake stiilis on ju, et selline ümmargune savimajake näiteks, kus sul on siis niisugune väike lihtne voodi sees ja nii edasi, et et on ka loomulikult mõned sellised kuurort teda ka, ütleme sellised kõrgemad hotellid seal pigem seal pealinna lähedal, aga aga mida kaugemale pealinnast, seda rohkem on jah, võib-olla pigem sellises kohalikust kultuurist lähtuvalt siuksed väiksed majutusasutused ka, et, et mis on väga, väga selline armas, õhtuti tehakse seal koos lõket ja siukene mõnus mõnus chill. Seljakotiränduri rannaelu. Aitäh sulle, Diana aitäh kutsumast, selle rännaku, selle jutu ja, ja ka muusika eest. Ma olen kogu aeg arvanud, reisimine on midagi palju enamat kui lihtsalt kusagil ära käimine, et seda saab tõesti teha, aga vaid televarsti ka virtuaalreaalsusprillide ja muu meediumi vahendusel. Kuid kehalise kogemuse saamiseks tuleb ikka ise kohale minna ja mitte vaid bussi või autoaknast elu vaadata, vaid nii-öelda käed külge panna, nagu, nagu sinagi oled teinud. Kel huvi, hoidke Mondo tegemistel silm peal ja näib, et õige sünergia korral saab nende kaudu nii rännata kui ka maailma vähemalt kellegi jaoks veidi paremaks kohaks muuta. Maailma saabki kombata ja tunnetada paljudel eri viisidel. Meie teeme seda kõikide meeltega läbi raadioeetri, järgmine kord, täpselt nädala pärast viimase muusikapala kaevasin ise välja, selle esitab Ghana afro džässmuusik kaivarrel ehk Kanaaba. Kuulus mees, kel kontosse kirjutatakse Ameerika afro džässi ühendamine. Selle siis nii-öelda aafrika juurtega. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga külas on Diana Tamm, raadio on kaks ja saade on reispass. Nautige seda viimast krabisevat muusikapala aastast 1969 ja kauni kohtumiseni.