Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Steve Jobs ütles 10 aasta eest, et see on ülim digitaalne seade. Kõik seda ei uskunud. USA meelelahutus. Riba rajati ennustas näiteks 1952. aastal, et see rock n roll muusikaaeg on juuniks möödas. Plaadifirmad deka juht ennustas 1962, et biitlite muusikal ei ole tulevikku. Margaret Thatcher. Ennustas 1969, et tema oma silmaga naisest peaministrit ei näe. 1909. Koosnevad isegi Rowlingle kirjastusest, et lapsi enam nõiad ja võlurid ei huvita ja Microsofti juht Steve välistas 2007. aastal, et Athlon võiks leida endale telefonide turul mingit tajutava osa. Selles loetelus kõik peale Steve Jobsi eksisid. Pärast Aifouni muutus maailmas väga palju, noh, mitte kõik juhtunud loomulikult selle telefoni tõttu. Aga oli palju, mida üheksandal jaanuaril kümneaastaseks saanud seadeldis käima lükkas. Ettevaatlikkus. Uue telefoni suhtes oli mõistetav, sest puudus varasem kogemus ja pealegi kuulus veel pool aastat, enne kui uut telefoni sai poest osta. Vahepeal aeg oli nagu sütel istumine ja provotseerisid igasuguseid väljaütlemisi, kellele ei meeldinud nuppude puudumine, oli neid, kes pidasid suurt ekraani, probleemseks räägiti mõttetult suurest linnast ja ka sellest, et miks on vaja taskusse kehv arvutit kui kordades. Parem on laual või süles. Miljard müüdud seadet on aga piisava tõendiga. Ka fakt, et pidada Haifa uni Inimestele meeldinud kõnevahendiks, õigemini muutus kõnevahend ID telefoni tõttu mobiilseks side- ja meediaplatvormiks tänu millele käivituski hulganisti olulisi muudatusi. Täna loomulik äppide ajastu sai alguse, kui Apple'i labast aasta hiljem häbstori. Tänu millele muutus tarkvara müügiloogika. Seni valmistati tarkvara ja müüdi poodides karpidesse panduna suhteliselt kõrge hinnaga sest kasu ja tasu pidi saama lihtsustatuna, öeldes lisaks tarkvaraloojale kannikarbi valmistaja, kui poepidaja. Lisaks oldi lihtsalt harjutud, et tarkvara kasutatakse arvutites ja see maksab suhteliselt palju. Häbstor võimaldas tarnida lihtsaid rakendusi väikese rahast miljonitele kasutajatele. Ostja jaoks riskivabalt väike rahajaotus, nüüd aga vaid Apple'i tarkvara arendaja vahel mis tänu massiefektile muutus suuremaks kui müüa kallist tarkvara. Lõppenud aasta seisuga ületas Apple'i App Store'i käive 130 miljardi USA dollari piiri. Polepa raha aga nagu teada, mõjub majandust elustavalt. Google asus looma oma nutitelefoni operatsioonisüsteemi ja aasta pärast esimest taifuuni oligi turul teine suur konkurent. See aga pahandas Steve Jobsi hingepõhjani. Millele viitab mehe ähvardus allutada kogu firma kassas olev vaba raha tuumasõjaks androidi vastu. Seda peeti arvukate kohtulahingute abil. Tänaseks on Apple'i aju androidi käes 99 protsenti nutitelefonide turust kuna aktsionärid vähendasid just äsja Apple'i juhi Tim Cooki aastapreemiat 15 protsendi võrra. Pole vaja küsida, kumma platvormi käes on täna suurem koogi osa. Aga suuremaks karistamiseks pole siiski põhjust, sest vähemalt. Toori rakenduste müügikonkurentsis teenib Apple 90 protsenti rohkem tulu kui androidi pood. Ühe mehe tragöödia. Nagu öeldakse teistele õnn ja antud juhul osutusid nendeks õnnelikeks teisteks kõik uue telefonihuvilised võib-olla isegi. Steve Jobs ainukesena oli näinud, mida keegi polnud seni märganud, kuid igatahes oli ta sunnitud visiooni avalikustama. Apple valgustas maailmale taskusse mahtuvate mobiilsete seadmete turul lebavat rahahunnikut ja samas masside mõjutamise mehhanismi. Google omakorda raius põluväljale alternatiivse rajad, õigemini tegisele. Vabavaraliseks kuulutatud tarkvara abil nii suureks, et sinna võis tulla igasuguseid telefonide tootjaid. Ja piisas. Suure raudvara tootmisvõimsusega sam Songist etaga ta väsimatu uute telefonide leiutamise võidujooks. Tänu sellele on telefonid need suuremad mitmekülgsemalt ja üha rohkem elu osa ilma milleta saaks hakkama. Kas see tunduks nagu elaks 10 aastat ajast maha jäänuna? Ühte veel, et see ei ole külin, digitaalne seade.