Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. 1999. aastal paigutati Tallinna teletorni esimene digitaalse ringhäälingu inglise keeles digital audiopruut, käesting ja lähendina tapp. Saatja. Kuust saati alustas uuesaja Nende märtsis nelja Eesti Raadio programmi edastamist ja 2005. aastal programmide edastamine lõpetati. Soomero. Ringhääling üle alustas digitaalse ringhäälingukatsetusi 1997. aastal. Ja otsustas samuti 2005. aastal ette rohkem meid tasub proovida. Norra alustas aga 1995. aastal, teatas just äsja, et kogu riik peab vanad ultralühilaine FM raadiot aasta lõpuks minema viskama või siis Soome ja Eestisse kinkima. Norra on maailmas esimene täielikult digitaalsele raadiosignaali edastamisele ülemine briik. Miks ühed teevad ja teised loobuvad? Ta kasutab raadiosignaali saatmiseks samas. Salamis on hetkel enim levinud ja Eesti keele Instituudi valikul õiges kõnepruugis siis etem raadio lühilainesaatjate kasutuses. Tegemist on suhteliselt hästi leviva signaaliga, milles saab modulleerida suhteliselt hea kvaliteediga. Stereohelirõhk on siis sõnal suhteline, sest igaüks, kes sõidab näiteks Tallinnast teiste linnade poole kaotavad. Poole tee peal ühenduse Tallinnaga ja vahetavad kanalit või siis teeb seda nutika raadio ise siirdudes seega järgmise saatja peale. Suhteline on ka see, et FM raadiosignaal levib suhteliselt sirget joont pidi ja mõnest nurgataguse mas paigas võib raadio omanik massilt saadetava raadiolainetuse eest varju jääda. Üldiselt on aga Eestimaa hästi. DM raadioga kaetud ja sama kehtib ka Soome kohta. Norra omakorda on mägine ning väljavenitatud riik, tänu millele on seal FM raadiolevi tagamine keerulisem ja seega kallim. Järelikult on nemad rohkem motiveeritud uut proovima. Ja loomulikult peab uuel olema ka mõni eelis. Selleks on raadiosignaalide eraldatud spektriala tõhusam kasutamine. Lihtsamalt öeldes. Saab siis digitaalse signaali ülekandmisabil edastada samas sagedusalas palju rohkem programme. Lisaks on võimalik edastada parema helikvaliteediga saateid. Ülemineku pooldajad toovad esile ka selle, et kuna samasse sagedusvahemikku mahub palju rohkem programme, on programmide edastamine igale ühele odavam. Sama tuleb esile näiteks digitaaltelevisiooni puhul, tänu millele tekkis juurde hulganisti programme ja paranes ka pildikvaliteeti. Et 22 aasta jooksul, kui paralleelselt FM programmiga on edastatud lapsignaale on norrakate kodudesse tasahilju ilmunud, tab signaale vastu võtvad raadiod. Hetkel hinnatakse, et 55-st protsendist kodudes on vähemalt üks selline raadio. Paraku on autodes Kui kehvem neist on vaid kolmandikus selline vastuvõtja enamus uuemaid autosid sisaldavat tootja poolt asendatud raadioid ja need ei ole enamasti tapp vastavalt. Selleks, et muuta oma vana autoraadio uue signaali ajastu aute raadioks. Peab ostma vajaliku täiendava mooduli umbes 100 kuni 200 euro eest. Kõige suurem nurin tulebki raudteejuhtide seast, sest autos sõites kuulatakse tavaliselt ühte kanalit suhteliselt kehva helikvaliteediga keskkonnas. Pealegi võib raadiot kuulata telefoni abil. Mis vahendab internetis levivaid ringhäälinguprogramme, otsustajaid väike halaga ei seganud ja kava näeb ette, et 11.-st jaanuarist jäävad vaid kõige põhjapoolsemad FM. Raadiosaatjad ja seejärel liigub väljalülitamist laine geograafilises mõttes allapoole, kuni aasta lõpuks jääb tuumaks kõige lõuna. Poolsem saatja. Lisaks Norrale tahab raadiole üleminekuplaanidesse võtnud Rootsi, Taani, Šveits ja lõuna. Korea ideega on mänginud ja seda proovinud aga palju rohkem riike. Neist suurimaks on kindlasti USA. Aga oma kava on veel näiteks Prantsusmaal ühinenud kuningriigile Saksamaal. Euroopas on olemas isegi algatust teha autotootjatele kohustuseks seadistada. Uutesse sõidukitesse tapp vastuvõtjad. Miks siis ometi ei ole tappel levinud? Tõenäoliselt on probleem selles, et üheksakümnendatel, kui oma pilootprojekte alustati ei osatud ette näha interneti rolli raadioprogrammide ehk muusika ning jutu kuulamisest. Seega võib pikk üleminek digitaalse raadiostandardile osutuda hoopiski gaasita šampusepudeli avamiseks. Ainukene pillerkaar, mis meid lähiajal vaid tabada on umbes kaheksa miljonit Norra päritolu.