Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Andrus Ansipi uus amet muutub peagi maailmale nähtavamaks, kuna tema kureeritud töögrupp kavatseb asuda Google'i, Facebooki, WhatsAppi, Microsofti ja teiste suurte onlain teenusepakkujad sissetulekute kalale. Põhjuseks ei ole ahnus ja seetõttu võib eeldada tavakodanike positiivset suhtumist sest eesmärgiks on eurooplaste privaatsuse tõhusam kaitse. Euroopan televisioonireklaamituru suuruseks umbes 33 miljardit eurot. Onlain meediareklaamituru suuruseks aga on umbes 36 miljardit eurot. Järelikult müüakse ja seega kogetakse rohkem reklaame veebikeskkonnas. Euroopas ületas onlain meedia telereklaamide turgu esimest korda 2015. aastal. Põhjuseks ei saa olla veebikeskkonnareklaamide parem tõhusus, vaid ilmselt selle keskkonna suurem kasutus. Mõnedel andmetel hakkas internetis veedetud aeg ületama telekale pühendatud 2009. aastal. Teisalt on televiisoris näidatud reklaamil suurem tõenäosus ajada selle nägija pakutud kaupa või teenust ostma samaväärse hinnaga. Kauba võrdluses on telereklaam internetti pandud. Neli korda tõhusam ehk teiste sõnadega teeb telereklaam asja õigesti. Aga see ei pea olema õige asi. See tähendab, et teleprogrammi vaataja ei pea olema pakutava kauba sihtrühmani kalastusest. Huvitanud meestele põim uuest mängukonsoolist unistavale lastele on tulutu näidata beebiõli reklaami. Teleprogramm siiski. Toimib mingil määral sihtrühma piltrina sest võib ju oletada, et beebi pesemise või taigna rullimise saatajal napib teleka ees teismelisi ja ka mehi. Onlain meedia oskab paremini teha, aga seda õiget, et asja ehk pakkuda sihtrühmale vastavat kaupa. Efektiivsuse hinnaks on aga klientide privaatsus internetis erinevate teenustepakkujad uurivad, mida sa kirjutad ja loed, kellega suhtled ning kes sa üldse oled. Niimoodi talitluses on Google'ist ja Facebookist saanud miljardärid, unustamata ülejäänuid, kes samadel põhimõtetel koguvad ja sorteerivad inimesi arvukate tunnuste põhjal et nende tähelepanu ja ekraanipinda edasimüüjast tulu teenida. Andrus Ansip vastutab Euroopa Liidu ühtse digitaalse turu arengu eest. Selle eesmärgiks on asukohast sõltumatult Ta ekraani vahendusel teenuseid ja hankida kaupu kogu turu ulatuses parima hinna eest. Samas tuleks aga vältida boostiliku lepingut, mille sisuks on loovutada ihaldatud tavahüve eest oma hing. Ja selle vältimiseks loodi 2002. aastal e-privaatsuse direktiivi eesmärgiga siis kaitsta eurooplaste privaatsust elektroonilises keskkonnas. Selle nädala teisipäeval tutvustas Andrus Ansip nimetatud direktiivi uuendust. Elektroonilise posti, interneti, kõne- ja muude internetipõhiste suhtlemisviiside pakkujatelt nõutakse garantiisid. Eurooplaste suhtlus jääb konfidentsiaalseks. Lisaks ei tohi koguda metaandmeid asukoha vestluse aja kestvusega muu võimaliku osas juhul, kui see ei ole vajalik teenuse vahetuks pakkumiseks. Viimasel juhul peab esmalt saama aga kasutaja nõusoleku. Ainukesed kogumiseks lubatud andmed on need, mida firma vajab seoses arve koostamisega. Suhtes muutus direktiivi leebemaks küpsised on Hansu ja Grete muinasjutu ainetel inspireeritud metafoor veebikeskkonna külastamisest maha jäävast digitaalsest signaalist. Millega on võimalik kasutajat jälgida ja vajadusel ka identifitseerida? Mõne aastaid sätestati kohustus nende kogumisest iga kasutajat hoiate. Paraku hakkasid hoiatused kasutajaid ära tüütama ja nad klõpsid teadetele kuludele. Korras, milles maha jääb jälg, oli ohutu ja aitas näiteks arvet pidada internetipoe ostukorvi pandud asjade üle. Uus direktiiv vabastab beebipidajad ja kasutajad ohutute küpsiste haldamise eest jätab alles vaid need, mida kasutatakse isikukaudsemaks v otsesemaks tuvastas. Mõtlemiseks uus kordon potentsiaalsest konfliktist ega suurte ja peamiselt USA taustaga teenusepakkuja. Kujate tegevusega, milleks on eurooplaste kohta andmete kogumine. Sisuliselt segab direktiivi uuendus neil raha teenimast. Järelikult on oodata teema elavnemist. Juhul kui neid reegleid rikutakse, ähvardab teenusepakkujad trahv neli protsenti tema ülemaailmsest aasta käibest. Esialgu on see aga Euroopa Komisjoni ettepanek, mille liikmesriigid peaksid ratifitseerima aastaks 2000.