Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku kolmapäeva 11. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Kärt Kelder. Riigikogu vaidles selle üle, kas korduvalt roolis olnud autojuhtide suhtes tuleks rakendada kohustuslikku šokivangistust. Korduvalt joobeseisundis juhtimise korral tuleb osa vangistus täitmisele pöörata see võib-olla mõned päevaks, võib-olla mõned nädalad, mõned kuud. Riigikohus ei võtnud menetlusse Tallinna Kesklinna linnaosa vanema Alar Nääme süüdimõistva otsuse edasikaebust mõististe omastamises lõplikult süüdi. USA ametist lahkuv president Barack Obama pidas eile õhtul hüvastijätukõne, kus pööras tähelepanu kodanikuaktivismi demokraatia tähtsusele. Uppumiste tulesurmade arvu vähendamine on nüüd meie kõigi endi asi. Siseminister Andres Anvelt peab vajalikuks laia arutelu päästeameti tuleviku üle, sest raha ei jätku. Ta on tõesti selliseid kodusid, mida tegelikult võib olla tavaline keskmine Eesti inimene ei kujuta ette. Teaduspõhiste otsuste tegemine metsade jätkusuutlikus majandamises peab kasvama. Haapsalu piiskopilinnuse muuseum läbib 4,6 miljoni euro eest põhjaliku uuenduse. Ilm on öösel ja homme peamiselt pilves, mitmel pool sajab lund, saartel, homme ka lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus neli kuni miinus üheksa, päeval null kuni miinus viis kraadi. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel seadus, mis muudab karistusi joobes juhtidele. Uku toom jätkab sel teemal. Eelnõu eesmärk on muuta liiklemine ohutumaks ja nagu märkis justiitsminister Urmas Reinsalu, ei ole senised karistusmäärad osutunud joobes juhtide ohjeldamisel mõjusateks. Iga päev on meie liikluses 1000 kuni 4000 joobes juhti. Muutusi seaduses on mitmeid, kuid põhitähelepanu on leidnud üks sõna Urmas Reinsalule. Korduvalt joobeseisundis juhtimise korral tuleb osa vangistust täitmisele pöörata aga see vang pikkus jääb kohtu otsustada, see võib-olla mõned päevad, võib-olla mõned nädalad, mõned kuud ja see on siis niinimetatud šokivangistuse meetod sellele kõige riskantsemad rühmale kõige ohtlikumad rühmale retsitiivsel rühmale on oma üldpreventiivne iseloom üsna üsna tõhus, tegelikkuses nende isikute puhul loodame, et eesmärk ei ole need vanglad täituksid tohutult pretsitiivsete roolijoodikutega vaid eesmärk on ikka see selle ohtlik üldohtliku käitumisega inimeste osakaal ühiskonnas kahaneks. Endine siseminister, Reformierakonna juht Hanno Pevkur on selle punkti suhtes kriitiline. Kui võtta ära kohtutel, diskretsiooniõigus, siis see võib olla ka põhiseadusega vastuolus. Ja samamoodi, kui me võtame ka täiesti elulised juhtumid, et oletame, et inimesel on väikesed lapsed kodus ja pere ainus toitja ja tõepoolest tekib situatsioon, kus ta jääb joobes juhtimisega teist korda vahele, siis kohe kinni minna on ikkagi natukene liig, seetõttu diskretsiooniõigus kohtule peaks jätkuvalt alles jääma, mida kohtud ise nõela? Peretoitmise teema leidis täna mitmel korral käsitlemist, kuulake Mihhail Stalnuhhini seisukohta. Miks ma pean mõtlema sellest, et purjus juhil on mingi pere, keda ohustab toitjakaotus, kui ta sõidab mööda tänavat, kus on kümneid sadu ja tuhandeid inimesi, kelle elu ta ohustab ja nende hulgas on ka peretoitjad. Jüri Adams Vabaerakonnast oli aga kogu eelnõu suhtes kriitiline. Ilmselt liiklus alkoholijoobe tõrjumisele on õige, et karistuse vältimattumuse siht ei ole praktiliselt saavutatud, nii et selle eelnõu põhihäda on selles, et ilmselt peaks rõhu panema hoopis muudele teiste valdkondade, kas need on Noorsoo, Kasvatuse või muud programmid, selline triviaalne, et väiksed muudatused karistuspoliitikas tõenäoliselt ei anna mingit märgatavat tulemust kunagi. Eelnõu esimene lugemine lõpetati igal juhul on selge, et enne teist lugemist tuleb parandusettepanekuid terve hulk ning aruteludesse kaasatakse ka seaduse suhtes kriitiliselt sõna võtnud kohtute esindajad. Tallinna Kesklinna linnaosa vanem Alar Nääme jäi lõplikult omastamises süüdi, kui riigikohus keeldus tema süüdimõistva otsuse edasikaebust menetlusse võtmast. Joonis tunnistas Harju maakohus Alarne omastamises süüdi ja karistas teda 6000 kolmesajaeurose rahalise karistusega. Riigiprokuratuur süüdistas näeme ametiisikuna ebaseaduslikult Tallinna linna eelarveliste vahendite kasutamises. Tegi 2800 euro ulatuses. Selle raha eest, korraldas, näeme enne riigikogu valimisi Valgas. Siin näeme, tunnistas Indrek Kiislerile, et oma senisel ametikohal ta tööd jätkata ei saa. Ma saan aru, et ta seadusele vastu ei saa, et kui kohtuotsus on jõustunud, siis avalikus teenistuses ei tohiks enam olla. Kuidas ta nüüd seda tagantjärgi kommenteeriti, et missis läks viltu? Seda on iseenesest raske kommenteerida, et ma siiani arvan, et ma midagi kriminaalset ei teinud, aga, ja võiks öelda, et suhteliselt identseid asju on ka varem prokuratuurile saadetud menetlemiseks ja neid ei ole menetlusse võetud, et ju oli vaja pretsedenti. Te mõtlete oma mõnda erakonnakaaslast või mõne teise erakonna liiget. Keskerakonda jääte alles. USA president Barack Obama pidas eile oma lahkumiskõne, kus ta rõhutas oma ametiajal tehtud edusamme ning kutsus kuulajaid üles kodanikele jätkuvalt aktiivsust üles näitama. Lauri Tankler jätkab. Kasutades pea samasuguseid väljendeid nagu kaheksa aastat tagasi oma valimisvõidukõnes tegi president Barack Obama oma lahkumiskõnes üleskutse kodanikuaktivismi-le ja toonitas demokraatia tähtsust. See on see, mida demokraatia vajab, vajab sind, mitte ainult valimiste ajal, mitte ainult siis, kui sinu huvid on mängus, vaid kogu sinu elu, Ajal, kui sa oled väsinud võõrastega vaidlemisest internetis, mine proovi rääkida kellegagi päriselt, kui midagi on vaja ära teha, seo saapapaelad kinni ja mine korralda asjad ära, kui sa oled pettunud poliitikutes, haara paber ja pliiats, võtta allkirjad ja kandideeri ise valimistel. Astu ette, tee tööd ära, anna alla. Mõnikord sa võidad, mõnikord kaotad usk, et teistes inimestes on hulk headus, võib olla riskantne ja mõnikord pettuda kogu protsessis, kuid olles üks, kellel on olnud võimalus seda tööd teha, näha seda kõike lähedalt, siis uskuge mind, kui ma ütlen, see annab energiat ja inspiratsiooni ning pigem rohkem kui vähem, kindlustab see sinu usku Ameerikasse ja ameeriklastest, ütles Obama. Presidendi kodulinnas Chicagos peetud kõnes toonitas Obama oma ametiaja saavutusi, öeldes, et ta jätkuvalt usub, et muutus ühiskonnas tuleb vaid juhul, kui tavalised inimesed organiseeruvad ja nõuavad seda muutust. Kui ma oleksin kaheksa aastat tagasi teile öelnud, et Ameerika suudab tagasi keerata suure majanduslanguse Taaskäivitada oma autotööstuse ja alustada meie ajaloo pikimat, töökohtade kasvuperioodi. Kui ma oleks öelnud, et me alustame uuelt leheküljelt Kuubaga et me paneme Iraani tuumarelvade programmi kinni ilma ühtegi lasku, tulistamata 11. septembri terrorirünnaku korraldaja maha. Kui ma olen öelnud, et Me võidame õiguse kõigile abielluda kindlustame veel 20-le miljonile kaaskodanikule tervisekindlustuse. Oleksid öelnud, et võib-olla oleme oma sihid liiga kõrgele seadnud. Aga me tegime seda. Te tegite seda teie. Isegi see muutus vastasite inimeste ootustele. Teie tõttu on pea kõigis aspektides Ameerika Ühendriigid praegu paremas ja tugevamas seisus kui siis, kui me alustasime. Obama perekond jääb pärast ametist lahkumist paariks aastaks veel elama pealinna Washingtoni niikaua, kuni tema noorem tütar Sasha keskkooli lõpetab. Barack Obama ei ole veel konkreetselt märku andnud, mida ta tegema kavatseb hakata, kuid on vihjanud, et jätkab teatud mõttes poliitika valdkonnas aidates näiteks demokraatliku Erakonna järgmiste aktivistide toetamisega ja USA valimisringkondade reformiga. Välissõnumitega jätkab Kristi Sobak. USA uueks presidendiks valitud Donald Trump peaks kohe alustama pressikonverentsiga. Tegemist on tema esimese BRS-i konverentsiga pärast valimisvõitu. Tõenäoliselt räägib trump ka puhkenud memoskandaalist. Nimelt avalikustas USA uudisteportaal passid eile õhtul 35 leheküljelise memode kogu, mille luureülemad Donald Trumpile möödunud nädalal esitasid. Sealt ilmneb, et Trumpi kampaaniameeskond suhtles reguraal regulaarselt vene valitsusega Trumpi külaskäigust Moskvasse 2013. aastal. On olemas kompromiteerivat videot prostituutidega. Venemaa eitab neid väiteid ja president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov on öelnud, et tegu on katsega kahe riigi suhteid kahjustada. Väiteid eitas twitteris raevukalt ka Donald Trump ise öeldes, et Venemaa ei ole kunagi üritanud teda survestada. Ta rõhutas. Tal ei ole Venemaaga mingit pistmist, ei lepinguid, laene mitte midagi. Tulevane USA president ütles ka, et luureagentuuridele ei oleks tohtinud lubada neid libauudiseid avalikkusesse lekitada ja küsis, kas me elame Natsi-Saksamaal. USA uue valitsuse välisministriks pakutud Rex Tillerson vastas aga äsja küsimustele senati väliskomisjonis. Ta kritiseeris muuhulgas Hiinat, öeldes, et Peking ajab oma rida ega ole aidanud piisavalt Põhja-Koread ohjeldada. Endine ekson maa palli tegevjuht ütles, et suhetes Hiinaga tuleb lähtuda tegelikkusest ja mitte soovidest. Venemaa kohta ütles Tillerson, et oma kogemustele tuginedes võib öelda, et venelased käituvad kalkuleerivalt. Neil on strateegiline mõtlemine. Seal on olemas kaval plaan, mille elluviimiseks samme tehakse. Selles mõttes ei ole Venemaa ettearvamatu, ta lihtsalt käitub teistmoodi kui meie, ütles Tillerson. Rohkem kui midagi muud tahab Venemaa taaskehtestada oma koha maailmavõimuna. Nad usuvad, et väärivad seda, kuna Venemaa on tuumariik ja praegu nad otsivad võimalusi, kuidas end kehtestada. Viimased 20 pluss aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei olnud nad selleks sobilikus positsioonis. Nüüd on nad selleks vajaliku võimekuse saavutanud ja seda me praegu tunnistamegi. Venemaa sunnib meid arutama oma rolli maailmakorralduses ja sammud, mida Venemaa on astunud, on tehtud selle rõhutamiseks. Venemaa on siin, ta loeb ja temaga tuleb arvestada. Ja see on üsna ettearvatav käitumine. Meie jaoks on oluline see, kas Venemaa tahab jääda USA vaenlaseks, ütles Rex. Teelasson. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et kõnelused etniliselt jagatud Küprose kahe poole vahel on viimane võimalus saar taasühendada. Juncker ütles Malta pealinnas valetas antud pressikonverentsil, et kõnelused on riskantsed. Asi puudutab rahu, tulebki riske võtta. Ta ütles, et on aeg Küprost taasühendada ja kahe kogukonna juhid teevad selleks suurepärast tööd. Juncker avaldas lootust, et taasühinemiskõnelused Genfis saab lõpetada homme positiivselt. Küprose, Kreeka ja Türgi liidrid on siiski juba kärpinud lootusi kiirele lahendusele. ÜRO erisaadik Küprosel ESPN baar taide ütles, et rahukõnelused on joonel, kuid mitmed küsimused vajavad veel lahendust. Pärast 18 kuud kestnud pingelisi rahuläbirääkimisi koliti Küprose taasühinemiskõnelused esmaspäeval Genfi. Päästeamet ütles möödunud aastast kokkuvõtteid, et tuleõnnetuste uppumissurmade arv peab veelgi vähenema. Inimestel tuleb endil üha teadlikumaks muutuda ja vabatahtlike tegevus muutub varasemast veelgi tähtsamaks. Kai Vare räägib lähemalt. Aasta jooksul hukkus tules 38 ja viis 45 inimest. Eesmärk on, et aastaks 2025 ei hukkuks tulekahjudes mitte rohkem kui 12 ja viis, mitte rohkem kui 20 inimest. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu nentis, et väga oluline roll on õnnetustes alkoholil. Ligi 80 protsenti tulekahjus hukkunud täiskasvanutest ja üle 40 protsendi uppunutest oli alkoholijoobes. Õnnetuste ennetamiseks peaks igaüks eelkõige enda kodu üle vaatama ja korda tegema, aga päästeametnike kogemus näitab, et paljudel pole selleks tahtmist või raha. Päästeametnikud käivad väga paljudes kodudes päästesündmustega ohutust nõustamas siis Lähme seal, kus on elektriseadmed, on juhtmed, on lihtsalt käsitsi paigaldatud veetu suvaliselt pikendusi, korstnad, ahjud, mõrad sees, korstnapühkijad pole käinud, on tõesti selliseid kodusi, kus nad tegelikult aga tavaline keskmine Eesti inimene ei kujutagi ette. Tammearu sõnul on koduohutus sel aastal veel laiemalt tähelepanu all. Vaatame ülejäänud, meil oleks korras kütteseadmed, elektriseadmed kindlasti. Päästeamet tahab tulevikus mõeldud vaadata veel laiemalt kui tiigid olemas. Et kuidas lastele tiikidele juurdepääsu piirata, kui on hukkumis ohud kodus, kuidas kukkumis ohtusid vältida? Rahad ei olegi napib ja päästeamet loodab üha enam vabatahtlike peale. Vabatahtlike päästjate arv ületas eelmisel aastal esimest korda kutseliste päästjate arvu ja see oligi päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul üks eesmärke. Eelmise aasta kokkuvõte näitab, et õnnetuse korral jõuab päästja abivajajani keskmiselt üheksa minuti jooksul. Siseminister Andres Anvelt ütles, et lähema kolme aasta jooksul antakse päästeametile kokku üheksa miljonit eurot, et muretseda uut varustust, näiteks temineerijatele joosta uusi tuletõrjevoolikuid. Samas on aga selge, et Eesti kiiret rikastamist loota pole ja Anvelti sõnul peame leidma uue lähenemise, missugune võiks meie päästeteenistus viie või 10 aasta pärast olla. Riik mõtleb väga tõsiselt praegu paljude valdkondade koos rahastamisega üleandmisest kohalikumale. Kindlasti päästja kui Valkani jääb riiklikuks aga väga palju, näiteks kui me räägime ennetustööst, kui me räägime näiteks sellisest asjast nagu toimetulekutoetuste raha jääkide kasutamisest kodude kindlustamiseks just tuleohutuse aspektist tuleb vaadata kogu seda mudelit laiemalt ja arutada, kuidas leevendada seda materiaalset puudujääki tekkivat inimeste puudujääki, sest päästeametis oleme jõudnud teatud vanuselise piirile. Need arutelud on alanud, ma arvan, aasta jooksul võiks mingisugused suunad selgeks saada. Praegu on Eesti maismaast ligi pool kaetus metsaga. Oma rolli mängib siin asjaolu, et Nõukogude liidus väga aktiivselt metsi majandatud tänaseks on suundaga muutunud ja seda olulisemat kaalu omavad metsamajanduses tehtavad otsused. Jane Saluorg käsitleb teemat. Säästva metsamajanduse põhimõtted on küll vastu võetud, aga kas neid ka tegelikult järgitakse, küsib Eesti maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald. Rosenvaldi sõnul on näiteks oluline lähiajal tasakaalu saada metsa juurdekasv raie, sest praegu see metsanduse arengukavas paigas pole. Samuti tagaks säästva metsamajanduse teaduslikel otsustel põhinevad protsessid, millest on aga puudus. Rosenvald toob näite. Minu uurimisvaldkond on elurikkus, seal ma näen kyll, et metsanduslik otsuste tegemisel ka praegused metsaseaduse muudatused ei arvestata piisavalt elurikkusega, nende kohta ei tehta uurimusi. Ka Eesti maaülikooli professor Henn Korjus ütleb, et metsateadusesse tuleks rohkem panustada aega ja raha. Et paljudel juhtudel ei raatsi tellida teadust, et me usaldame nagu ekspertide kõhutunnet ja mõnel juhul see kõhutunne on vale. 20 aastat tagasi paluti mul hinnata raiemahtu Eesti metsadest. Tollel ajal oli Eesti metsade raiemaht 4,2 miljonit tihumeetrit aastas. Kasutasin Soome metsainstituudi tarkvara. Melo ei arvutasin Eesti metsade raiemahuks 12,6 miljonit tihumeetrit. Näiteks toob korjus ka selle, et arvutuste põhjal võiks metsade paremaks majandamiseks Soome eeskujul loobuda raievanustest sest reegel piirab otstarbekat majandamist. See tähendab, et eelkõige on erametsaomanike tootmisvõimalused piiratud ja korjuse sõnul tuleb neil kinni maksta praegu keskkonnaväärtusi. Mine metsaomanikele kuidagi kompenseerida. Ta on minu arvutuste järgi kuni 30 eurot hektari kohta aastas on metsaomanikul saamata jäänud tulu seoses mitte põhjendatud piirangutega metsa majandamisele. Siinkohal läheb Rosenvaldi arvamusega korjusamast lahku, sest raievanuste kaotamist Rosenvald mõistlikuks ehite. Raievanused on ikkagi kokkuleppe, millega saab reguleerida säästva metsanduse toimimist ja kui need raievanused ära kaotada, siis kaabiks oluline hoob ära, millega saab reguleerida metsade majandamist ja siis see jääb lihtsalt turuvaldkonda, ehk siis mõjutab teda põhiliselt metsade majanduslik külg ja see ei ole säästva metsanduse kohale. Jane Saluorg Tartu. Pärnumaa omavalitsusjuhid pidasid täna aru, kas aksepteerida Pärnu linna soovi hakata maksma linnakoolides käivate laste eest täiendavat raha. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et palju asju sai omavalitsusjuhtidele kindlasti selgemaks. Siin on meedias läbi käinud, et see oleks nagu mingi pärm, kättemaks või kius ja sellepärast omavalitsusreform maakonnas, siis ei tekkinud ühte omavalitsust, seletasime omavalitsusjuhtidel ära, et see tegelikult ei ole nii, ja probleem on ikkagi selles, et kuna lapsevanemad liiguvad Pärnusse tööle, et siin on kaks kolmandik, kui töökohtadest on Pärnus ja nad võtavad hommikuti oma lapsed kaasa, et nad saavad lastel lähemal olla. Seetõttu on paratamatus, et üle 1000 lapse käib maakonnast Pärnu linna koolides, aga kohalikud omavalitsused, teised omavalitsused nüüd ei osale siis investeeringukomponendi katmises, samas Pärnu aasta teeb üsna suuri investeeringuid just koolimajade ja lasteaedade ja ka huvialakoolide renoveerimisse. Me täna võtsime nagu aja maha, et omavalitsusjuhid läksid omavolikogudega läbi rääkima ja mõtlema selle teema, aga me saime väga palju asju ka täna selgeks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks 2019. aasta kevadel Haapsalus ukse tabama aasta ringi külastatav ja senisest märksa suurem linnuse muuseum. Juhan Hepner rääkis loodava ekspositsiooni kuraator Jaak Mälliga. Mis on siis selle Loodab ekspositsiooni puhul kõige kesksem põhimate, millest lähtuvalt seda kokku paneb. Aitäh, me proovime teha muuseum-külastuskeskuse formaadis. Ta päris populaarne viimasel ajal Eestis on olnud, tuletame näiteks Ahaad meelde Energia avastuskeskust Tallinnas, aga siis nüüd selle variatsiooni või muudatusega, et me katsume teha seda keskaja teemal. Kui suuri erinevusi on võimalus tasase ekspositsiooni koostamisel võrreldes praeguste ruumidega. Mina ütleksin, praeguses seisus on terve, kompleks on praktiliselt välja arvatud kirik on avariiline, sellepärast et 30 aastat tagasi lõpus jäid restaureerimistööd sisuliselt pooleli ja, ja muu üle imestada, kui eesti kultuurihuviliste ja välismaa turistide kannatanud rikkuse üle, et tegelikult on Haapsalu linnus päriseid külastajanumbreid selle kohta, kui, kui halvas seisus see praegu on, on näidanud ja, ja projekti eesmärk praegu on see, et viia tingimused kaasaja tasemele. Kui oluline on teie arvates see võimalused pakkuda muuseumi külastusel puhul kogemust inimestele, kes on võib-olla rohkem meelelahutusest huvitatud, aga ka samas leida viis, kuidas pakkuda midagi neile, kes tahavad? Viitsi minna, vaadake keskaja maailm ja kesklinnuse maailm on selline sügav ja huvitav teema ja võib-olla sinna alati ei ole kõige lihtsam sisse saada, katsuks võib-olla siin külastajale sammu vastu tulla ja näidata, et võib-olla ma olen naiivne siin natukene, aga mulle tundub, et et selles, selles suures maailmas on aspekte, mis võiksid Igalühel huvi pakkuda. Ilmast räägib nüüd pikemalt sünoptik Ele Pedassaar, palun. Eeloleval ööl. Päeval haaras meie ilma täies ulatuses enda kätte Lõuna-Norra kohal arenev osatsüklon, mis homseks Rootsi põhjalahe rannikule liigub. Selle sajune lohk ühes pehmema õhuga levib üle Läänemere ja Baltimaade ida-kirde suunas ning muudab meie ilma tuisuseks. Öösel pilvkate tiheneb, vastu hommikut hakkab alates saartest lund sadama ja tuiskama. Puhub lõuna-kagutuul kaheksa kuni 13, iiliti 18, saartel, rannikul 15 kuni 20, iiliti 25 meetrit sekundis. Hommikuks annab tuul veidi järele külma neli kuni üheksa, saartel, rannikul kohati kaks kraadi. Päev on pilves, mitmel pool sajab lund ja tuiskab, saartel tuleb otsi ja vihma on jäite oht. Puhub lõuna ja kagutuul seitse kuni 12, iiliti 18 meetrit sekundis, rannikul 12 kuni 17, iiliti kuni 23 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur miinus viiest kraadist Ida-Eestis null kraadini Lääne-Eestis saartel tõuseb kohati pluss kahe kraadini. Spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti meeste käsipallikoondis kohtub täna Põlvas Euroopa meistrivõistluste valikmängus Türgiga. Mõlemad meeskonnad on juba kahel korral mänginud valikgrupi kolmanda meeskonna Kosovoga. Eestil on kirjas kaks võitu, Türgil võit ja viik. Seega kindlustaks Eesti võiduga alagrupis esikoha ja tagaks edasipääsu valiksarja teise baasi. Tänane kohtumine algab Põlvas Mesikäpa spordihallis kell 19 30, teist korda minnakse vastamisi pühapäeval Türgis. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Saksamaal Ruhpoldingis võitis meeste teatesõidu Norra nelik Venemaa ja Saksamaa ees ule Einar Björndalen vette, sest et Christian sen Hendrik lavee lund ja Emil haiglasswentzen edestasid venelasi 5,1 ning sakslasi 23,5 sekundiga. Anton Chipuurini teise jaamad veierissejevi kolmanda vahetuse järel oli Venemaa kindel liider, kuid viimast vahetust sõitnud Anton Paabikov vajas püstitiirus ühte varupadrunit ning oli sunnitud Norra ankrumehe Sventseni endast lõpusirgel mööda laskma. Eesti nelik koosseisus Rene Zahkna, Roland Lessing, Kalev Ermits, Kauri Kõiv kaotas Norrale ligemale nelja ja poole minutiga ning sai 25 meeskonna konkurentsis seitsmeteistkümnenda koha. Andi noot püstitas Lasnamäe kergejõustikuhallis 1500 meetri jooksus uue Eesti siserekordi kolm. 44,66 kuid ei täitnud oma peaeesmärki, milleks oli Euroopa sisemeistrivõistluste normi alistamine. Normist jäi puudu vaid 66 sajandikku. Varasem Eesti rekord kolm. 46 koma mäe kuulus Tiidrek Nurmela. Ragnar Klavani koduklubi Liverpool kohtub täna Inglismaa jalgpalliliigakarika poolfinaali avamängus võõrsil Southamptoni. Ka kõigi eelduste kohaselt kuulub Klavan Liverpooli algkoosseisu. Kohila võrkpallinaiskond läheb tugevuselt teise eurosarja CF kapi üks kuueteistkümnendik finaali avakohtumises vastamisi tugeva Saksamaa võistkonna Stuttgart. Alliansiga selline sai tänane Päevakaja ilusat õhtu jätku.