Nonii selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildid, tulge. Linnale tere, filmida, kuulata teine kuulamist. Palun, kogunever, vaatasin siin, kus ema on ema selge tähelepanu köita. Surt hotell ei mõjuta tema tähelepanu ja lets. Tere alanud on uus saatesari perepilt. Perepildi saates teeme palju pilte paljude peredega. Mõne pildi peal on suur pere, mõne peal päike. Mõnel perel on suured mured, mõnel väikesed, mõne pere kooselu on nagu lõputu pillerkaar, teisel nagu kriminaaltango. Ja meie teeme sellest perepildi, mida kuulete igal laupäeval algusega kell 10 10. Saatejuhid on Tiina Vilu, Andres Noormets ja Toomas Tross. Teeme ühe perepildi. Täna läheme külla ja teeme perepildi kolme saatejuhi perega. Varajane hommikutund Tiina kodus Sakus. Minu pere on mina mu mees, mul on kaks tütart ja peale selle on meil veel kast ja väike hamster. Ja muidugi tegelikult on perering suurem, siia kuuluvad veel vanaemad ja vanaisad, onud ja tädid ja lapsehoidja. Täna on meie peres plaanis minna külla Toomasele, seal on meil esimese perepildi saate salvestus. Me saame kolm saatejuhti kõik kokku ja oleme Toomase perel külas. Aga minu perekond, nii et sinna tulevad kaasa suurem laps. Ja mina ise, sest mees on tööl ja väike laps tuleb ära viia vanaema vanaisa juurde, et õigeks ajaks kohale jõuda. See nõuab teatavaid pingutusi, sellepärast et kodunt äraminemine pole sugugi lihtne. Väike-Marta ei taha kodunt ära minna. Peale selle ei taha ta üldse, et ema tööle läheb. Fiks riides veel ei ole nende ära minema. Kuule, kuule, sa pead riidesse panema. Marta. Läppar. Vajutasi. Kodunt väljaminek on juba viibinud, meie lubasime võtta koogi kaasa, kook on meil valmis ja siis põhimõtteliselt võiksimegi asuda nõmme poole teele. Nüüd on veel ainult probleem selles, et, et vanem laps ei ole sugugi valmis lubatud kellaajaks. Selline igapäevahommikune. Aga Marta, riides on vaja panna, me peame ära minema, palun ära mine, netituppa. Selline igapäevahommikune mõningane kaos võiks selle kohta ütelda. Jah, ma püüan võtta ja sina, palun tee ruttu, pane ennast ruttu välja. Märksa varem Andrese kodus Viljandis. Kell on peaaegu et kaheksa hommikul. Me peame minema, tänan Toomasele külla. Lõpuks tuleb välja, et mina lähen ja siis kadril läheb, läheb kõik läheme. Ilm on selline pilvealune siin, et vihma enam ei 100, vahepeal 100. hommikule kadri ärkasid vikerkaare peale üles või et kuidas see oli, et et kadri ärkas ülesse siis selle üles, et et vikerkaar on väljas. Ja nüüd kohe raadiost tulevad kella kaheksa piiksud ja siis me peame minema õue, et autosse istuda ja sõitma hakata, sellepärast et meie asume Viljandis. Ja Tallinn asub Tallinnas, vot nii. Üldiselt tundub, et kõik on vist ka tuntud. Arvuti võib päevaks kinni panna. Ja. Nüüd on vaja riidesse panna, teised juba kõikandriidis, mina olen viimane. Ja pärast me peame minema läbi vanaema juurest, sellepärast võtame mõned asjad veel kaasa. Näiteks meil oli siin üks tema vaip, pesus. Kuidas on enesetunne tavaline? Kuidas enesetunne ja tundub, et see ei ole päris tavaline, minna välja niimoodi, et üks räägib mikrofoni. Me oleme leppinud, et me sõidame välja kell kaheksa. Vaat nüüd käivad piiksud, siis on kell kaheksa, siis hakkame kohe sõitma. Ning udukell näitab juba kaheksa läbi, aga see on ilmselt selleks, et igale poole jõuaks. Sest mina olen meie hulgas niisugune parasiline Nii kell sai kaheksa. Aeg on minna teele. Ja hakkame sõitma. Samal ajal Toomase kodus nõmmel. Olmetrummi tänaval kodus on emma siin Toomas ja Haide. Ja me ootame külalisi. Marta näiteks on veendunud, et ta peab kogu aeg nõusid pesema ja siis ta seda teebki, nii hästi, kui üks kaheaastane oskab. Sellega kaasnevad märjad riided ja kõik muu, mis on kraanikausi juures märg. Peale selle ei taha ta üldsegi riidesse panna ja võib ennast hommiku jooksul mitmeid kordi riidest lahti võtta. Nii et meie õigeaegne välja minemine muudkui viibib ja viibib. Siis jõudis ta vahepeal juba leida ühe silmavärvi, oi kui tubli sokid on jalas. Palun nüüd jalanõud ka ja hakkame minema. Nii, mis sinu jalanõudega on? Kuhu jäid sinu jalanõud Himma juurde? Sinu jalanõud jäid sõbranna Emma juurde, sul ei ole mitte midagi jalga panna. Nagu sul hakkab külm, väljas on päris külm. Ja kümneaastane on näiteks täiesti veendunud, et siis, kui õues juba enam väga palju sooja ei ole, on õige käia õlapaeltega pluusiga sest väidetavalt on pusa väga soe. Aga ma ei oska sind aidata, sul on sandaletid, pane need vana sandaletid sokid sisse, sest väljas on külm. Tuleb praegu plätudega, pärast vaatame, kuidas me saame sulle sõbranna käest sisse, kingad. Kingad jalga. Noh, ma pean muidugi tunnistama, et mulle mõnikord jääb arusaamatuks, kuidas saab unustada oma jalanõud sõbranna juurde, ilma jalanõudeta, koju tulla, aga noh. Nii see vist on. Hea küll, kas me nüüd enam-vähem oleme valmis? Hakkame minema, me väljuma juba 20 minutit hiljem. Tore, lähme siis. No lähen vaatan nagu Santa Marta, kes seal taga. Aga see. Me saime nüüd väiksema lapse vanaema vanaisa juurde pandud ja nüüd on meie suuremaga edasi teele Toomase juurde netti, aga räägi sina mulle. Milline su pere on? Tavaliselt on pereinimesed, nii, olen siis ema, isa ja väike õde ja siis kindlasti ka koduloomad minu väike hamster. Ja siis kas kindlasti kindlasti kindlasti minu lemmikloomad hobused. Mis sa arvad, miks inimesed peres elades? Sellepärast et ma usun, et sõbrad sõpradele ei oleks väga raske elada ja väga igav oleks elada täitsa ihuüksi tühjas korteris teha kõike iseendale, millises peres on mõnus olla, kasvõi külas? Kindlasti sellises peres, kes väga välja ei Kilitsetaja ei kartnud päikselise peale. Sellises, kus võetakse näiteks külalisi vastu, jäi õielda nendega millegipärast nagu jäeta näiteks niimoodi, et kui sa lähed kellelegi külla ja siis see laps saab riielda sellepärast et tema ja sina ise jätsid, jätsite kuskile kohta jotaks? Eks noh, põhiliselt nagu selleks, et sina oled selles ka süüdi, kõll ta saab, ainult see teine. Sa saad ikka ise õiendada saada või? Ei, ma ei taha, aga lihtsalt ma mõtlen, et see ei ole väga toredad külalised on kaasa toonud ja lill. Oi ei püüa mitte. Oled sa mõelnud, missugust peret sa kunagi endale tahaksid? Ma ei tea, tõesti. Tore pere, kes on hästi külalislahke. Lõbus ja tore pere on külalislahke lõbus. Mis veel ühest perest toredat vereni. Kindlasti siis, kui need teeks ja lähimad ja tema isa töö teine eelteel tööl ja siis lapsed on lasteaias ja koolis ja keegi kunagi tihti ei näe. Sina teeksid seda kuidagi teistmoodi. Yritakse, kas sa tahaksid elada üksinda näiteks oma meega või sulle meeldiks, kui sul oleks lapsi ka? No ma usun, et ma tahaksin, nii et natuke aega ilmelasteteesisestega selge Nii Soomas 10 mängib Kadri lemmiklugu, sellepärast on meil siin autos päris lärmakas. Ja oleme jõudnud. Jüri lähistele. Oleme sõitnud üpris rahulikult. Igatahes hoiame kätt elu pulsil ja teist kätt rooli peal. Nii olemegi. Olemegi jõudnud kohale nõmmele indeks, olema Toomas Thomas ja tema särje koduma. Nüüd oleme kohale jõudnud. Autost välja on autouksed lukku. Küllaminek minnes on väga oluline veel mitte kingitus tunnustada, et mingisugust lille kingitust on vaja. Mis ei ole üldse viisakus viisakuse pärast, vaid mis on täiesti normaalne. Tavaliselt ikka külla inimestele, kellest lugu peetakse. Välisukse taga, okei need palun number üheksale ei võeta C peale niukses valesti. Nüüd nii vajuta lihtsalt üheksa peale. Siis selleks ei olegi 99. Tere. Tere, Toomas Tiina jänes. Aitäh. Ei saa lahti? Ei saanud lahti. Vaielda uuesti ei läinud, lahti. Vajuta jah, palun. Aitäh, palju parem. Nii lähenemine. Vajuta neljas. Kookon sinu käes. Paremale, oi tere, ilus vastuvõtt ja meil on roosa roosa kassi pildiga, kroon on peas. Tere, Emma. Kuidas läheb? Kiht tulid meile ukse peale vastu? Jah. Tervist. Tulid külalised, praegune terri. Deere. Palun pereemale lilled, kookon neti käes, googem, vaja natuke täiendada, vahukoor peale lüüa ja siis mõned marjad. Tervi mina olen Tiina ja väga tore. Kaadri kaadri kaadri, sina oled Andrese mitmes laps, kõige sina oled Andrese teine laps ja Eve ja Andrese naine, väga tore inimene, esimene demonanet. Anett, minu vanem laps. Tere. Siin on siin siin värske vere siirimise mikrofoni praegu ära, et mesiajale sattunud Toomas trassiverele küll, aga see ei ole päris jäätis. Näe edasi. Kuulge, kas te jõudsite ilusasti pärale? Peale. Mina täitsa jooks kohvi, ma ei ole täna hommikul kohvi joonud. Mina. Ei ole ka erinevalt kui laps hakkab Kasvama siis ei ole veel mõned niisugused, kõik, kõik endast annan ja kõik ainult lapse heaks, aga mõned on nisukesed, ego naised, kes panevad endale ka varasalve. Et mitte kõik ei anna ära. Aga ma ei tea, kui palju neid ega tal võib-olla tal oli just valmis ka selleks, et pärast sünnitust olen ka nii-öelda valmis ja suuteline nii-öelda mustadeks päevadeks vea lego. Selle nimetatud mina diagonaal ja ma ei tea, kuidas nad tegelikult seda kutsuvad, kindlasti mingi klassifikatsioon olemas, kindlasti jälle. Sellist tarkust, võtate oma, ma ütleksin, et raadiost, aga ma ei ole päris kindel. Vaatame leitsidele kodu pööningult, leiti 38. aastal ilmus ajalehepealkirjaga perekonna leht, seal on kõigile pugemist lühijutud on siin õigemini järjejuttu, siis aga järgmine nädal ei ostaks, sest see asi edasi. See on igaühe jaoks väikse absurdi jaoks Nastja. Et noh, kui kambast vähemalt üks loeng, siis vähemalt üks püsib, aga kuidas edasi? Igal juhul, nagu see järgmise nädalaleht ostetakse väga nutikalt tehtud juba juba 38. aastal, esinenud on ka iga üle kolmelehel naljanurk. See kindlasti annab lühist ja kori karikatuurid muidugi ja nagu ikka Tavalises 100 must huumor ainult lähenes pimedasse tule, tohtrihärra, kas ma pean veel kauaks jääma voodisse? Kui teie palavik veel tõuseb, siis enam mitte. Ühel hommikul loeb kukestama surmakuulutust garana Kus ta siis nüüd? Kus aga lääs kaheksandal aastal on 2007. aastal ka naljakas inimene? Viimane on omad luu. Oleme siin ümber laua tere pilgu, pere ümber laua pihta koos kihvt on Gruusia. Osaliselt meie pered, meie teelained poolega. Koduloomi ei loe meiegi. Trasside pere on tervenisti marjad, marjad teevad nii, et igast asjast on midagi. No nii. Mina hilja, õhtul mõtlesin pere aske peale. Ma hakkasin nagu mõtlema, et kui palju me õitse nendel teemadel kellegagi arutlenud olen siis nende sõprade seltskonnaga naiste, kõik omavahel räägitakse, kuidas mingit probleemi kodus mängudes mingisugused kohustused jaotuvad. Aga ma ei saa küll öelda, et ma olen meestuttavatega arutanud, et mida see pere sulle tähendab, või mis see pere sinule. Kas te räägite nende teemadega? Mops, tahaks küsida. Nüüd siia kõrvale, et me oleme rääkinud, noh, mis meestega rääkinud? Ma ei tea, miks meistriga telerist väga küll, järelikult tuleb laste mingisugustest vigurite streigi, kuidas kiigel jännisena lapsega või, või mingeid selliseid naljajutte, aga vere olulisusest või mitte olulisusest sellest küll ei. Nii et jama vahel räägib. Millest sa siis räägid sellest perest? Tegelikult jah, kõik need lasteaiaautoga imega ongi erinevad asjad ilmselt. Millest ikkagi minu arust see kõik on, sellest rääkisid mehed, räägivad, mina räägin viimased kaks-kolm nädalat rääkida, et sellised, kus saaks niisuguse auto mis oleks sobilik, kuhu mahuks rohkem selleks rohkem kui viis istesse. Siis ma käin ja mis on ju tegelikult otseselt pere ja perekasvamisega seoses muidu ei räägiks aastast viivega, aga ei, aga see on täiesti teema, sellepärast et noh, näiteks täna taas läheb tööle, sõidab autoga ära, nojah, kahe lapsega koju, emal on lasteaia sõbranna sünnipäevale minna ja edasi elame trummi tänaval liigub ainult 23, buss sõidab, sõidab kesklinna, on vaja rohkem noorekeskusega. Ja tood auto nädala pärast, eks ju, ja et on vaja, kaks juhtisin kahte autot, väga raske on teid siin Tallinn. Liliani tants. Tõsi, et raske linnas ma olin seal juba jupp aega mõelnud. Kui kerge oleks maal. Praegu maainimesed mõtlevad, et võtta sõna otses mõttes maad. Väiksemast paigad väiksemast. Sellepärast, et kulutused vähenes ja, ja ma arvan, et aega on selle võrra rohkem. Ehkki ma ei räägi sellest ümbrust ümbrusest, sellest keskkonnast täis minema jaoks, palun. Lihtsalt juua. Selles, kas mina tohin paluda subsamal ajal taas selge. Möllad vähemalt on suure suuga välja öelnud, et osa Nõmmeton tuleb kaevuvesi ülemist, see kant Nõmme puurkaevuvesi veekraanid. Kraani, et tavaline elu. Ei kui kiiresti see tulijat, kui pudelivesi tuli, siis kõik hakkaksid pudelit ostma vett kui on nagu meeletu roheline pannud selle peale ta on veepuhastussüsteemi lõpuks membraani. Aga noh, Neeme raud õigesti ka Ameerikast, et seal juba inimesed on tänavatel võitlevad pudelivee vastu ja, aga asi tegelikult ei olegi mitte nagu vees, mis on pandud pudelisse vannide pudelites, ka seal vee pärast, mida tasutakse, palju on see pudelite tootmine, meest ja sellest tekkiv saagi saast see kõduneb saata ja mina mina täpselt sama murega tegelesin kaks päevalilllaagris ja päris keeruline säilitada lapsi, jooda, morssi, jogurtite nii. Ja paneme selle tee, laseme külmaks, natuke magusaks, paneme pudeli sisse, joovad, siis. Tegelikult on, nad on ka, ütleme, väike haigus sees, vaja käia, poest saadakse pudeli kätte ja siis ma joon täitsa tõsilugu. Nagu jooke on sellises pudelis ta ikka väga kõva mõtlemise, nii et vaata, kui tihtipeale arvatakse seda, et püütakse laste kaudu nagu asja kasvatada nüüd siin on küll olemas midagi ette võtaks, et nemad on need, kes ju raha välja käivad selle eest, et osta pudeli asju. Pudelis olevat sealsamas jälle teada, joovad nendest pudelitest, tehakse siis jälle kõik hästi palju fliis, aga küsimus ongi selles, mis ma selleks liisida peale. Mõistsin. Tore küll, et saab. Liisidele saab ju logosid peale. Ja vaat selle peale sellepärast ongi vaja meil juua pudelivett, lisaksime, loomaksid teadlikel. Aga ma tulen tagasi alguse küsimuse juurde, õigemini see, mis on tekkinud, aga miks siis ikkagi ei räägi, me ei eksinud näiteks naised meestega ei räägi pere sellist. Andres ütlesid, et tegelikult kõik jutud lõpuks ju ongi, tere ei ütle, et me lihtsalt ei nimeta neid. Kui ma mõtlen, et mida meie näiteks kodus räägime. Hästi palju meie räägime sellel teemal, et kesse mehega, et kes sattu kestabki jah, kestab poest läbi käima, et me meil mingisugune selline koordinatsioonikeskus on pidevalt ja ma tegelikult arvavad paljudes peredes näite, kus väiksemad lapsed, suuremad käivad ju ise. Aga üldse viimine ja toomine kassa poest juba piima võtsid ja siis õhtul püüad nagu ära rääkida, et kuidas siis päev läks sinu tööasjad, minu tööasjad, et kuidas need lastega nagu läks, tundubki, et kaks sellist nagu hooandjat rääkimiseks reeglina ongi need logistilised probleemid oma siis lihtsalt probleemi. Kuidagi peab ära rääkima, rääkima tuleb tegeleda. Aga mina hoopiski alati, kui ma satun nendesse noh, nii-öelda tere, nii logistiliselt kui ka muude probleemide rägastikku peaasjalikult just nii-öelda logistilist, ehk siis kes q, kuidas, kes viib selle, kes toob selle, kes läheb sellega, kes käib poes enam edasi villasse, kuidas kas saab minna hommikupudrule või mitte ja et ma ei tea, ma arvan, idealist. Valegi seal on, ma tean. Aga maal olla siis, kui pere oleks suur pere. Siis ei oleks seda, sest siis jääb ära jaotatud nagu vanavanematega kuidagi. Ma tean ka, miks see nii on, miks, miks me praegu ei ela vanavanematega koos. Ja ma ei tea, kuidas elati vanasti siis kui elati koos maa. Kas need noored tahvlid sealt ära, Sa tahtsid kõik minema? Või nad ei taha? Ma ei tea, ta oli hea, mugav ja turvaline. Aga, aga ma tean, et praegu ma ma oletan, et midagi on kõvasti puudu. Minul näiteks minu vanaema elab üksinda ja tahaks olla loosida. Aga ta on tegelikult rääkima juttu ka, eks ole, aga tal väga särtsakas inimene, elurõõmus inimene, kui kell juba üle 86, aga aga miks me peaksime koos ja aga seal ei ole mingi täiesti füüsilise ruumi, et et suuremad püksielamise tahtsid ikkagi siis konksud starterit pakkima, läks liiga kitsaks, et inimestel ei olnud seda vahepeal ära minna ja järgi mõelda ja välja hingata Nad annavad, nii. Me jõuamegi ringiga laines posti tooma, selle ajaga ei jõudnud velge välja hingatud linnadega tagasi. Linna linna ilu paratamatus. Et see nimi isegi sa oled koos siis kui sa elad nagu sammas linnas, seda juba tänapäeval mõeldakse, sa elad just vanematega koos, kus elad, nendega samas linnas? Mina elan oma vanematega üsna lähestikku ja ma tegelikult tean ka, miks ma elan seal, kus ma elan. Samas asuv lihtsalt mu lapsed, neljateistkümned, et mulle meeldib see turvaline väiksem ühiskond, ehkki ma käin nii-öelda Tallinnas tööd. Aga mulle meeldib see vanaema vanaisa, kelle juurde ma sain oma lapse viia, et see moodustab nagu mingisuguse kogukonna mulle see kindel, et see on natuke seda tüüpi maaelu elame küll erinevates paikades, aga ühes asulas ekse sõlma otsisin koksis ühele poole ja teisele poole, kus oleks tore tore elada või kas võiks elada lõpuks ma sain ikka kaduvate, kas seesama, kus mu kodu on olnud? Noh, ongi tore. Aga eks ta sõltub töökohtadest, kuhu sa nagu tööle saada, kuidas sa neid ühend? Andres, sina ju elada hoopis ühes linnas ja töötab alaliselt hoopis teises linnas, kuidas säiliks tunne? Sul on ju seda, et olen perega koos, olen üksinda. Võib-olla see ongi selle töö juures päris hea, et see niimoodi on, sest see teatritöö on selline, mis, mida sa koju kaasa vead ja võib-olla mis ei ole kõige parem, kui sa seda koju kaasa vedas. Ja siis ongi, noh, minul on nüüd praegusel ajal ma saan aru, et see on väga hästi, et, et mul on mingisugune puhvertund või poolteist mis põhimõtteliselt annab mulle selle aja, et ma suudan enda ümber lülitada ja ma suudan enda välja lülitada. Ma arvan, küll ma seda oskab paremini öelda, aga ma arvan ma kodus palju vähem, tegelen nende asjadega, mis varem nagu koju kaasa tulid, sest noh, minu töötee oli aeglaselt jalutades veerand tundi. Ja ma ise tundsin ka teinekord noh, kui. Ütleme näitlejatööd tehes, et mulle meeldib niimoodi, et ma jalutan ja siis ma lasen peast läbi isegi räägin päris kõva häälega, mul oli töötee nagu läbi kahe surnuaias. Kedagi seal loodetavalt ei segada, kui ma seal omaette pobises, teinekord päris kõva häälega. Aga, aga teinekord nagu lavastust tehes tahtsid nagu pikemalt mingisugust aega saada sealt jalutades, ma ei jõudnud seda päris kõik. Praegu ma pean ütlema, et kui ma sõidan tund aega autoga või poolteist bussiga, ma jõuan absoluutselt täiesti ennast valmis seada, ilma et ma üldse kodus selle jaoks aega võtaks. Poolteist tundi on täiesti piisav selleks et see on võib-olla just nagu nagu hästi. Samas muidugi on halb see, et kui sa oled sunnitud nagu noh mitu päeva korraga ära olema, et ega siis telefoni kaudu võid sa rääkida ükskõik mida, aga ega see ütled musi ja pai. Aga see on noh, just nagu musi ja need on nagu jälle teistsugust. Kas see aeg jällegi perioodidest, et kui lapsed on väiksed ja sa läksid siis kodust ära, üks siseneb helelindilt väga keeruline. Kui olen sellesamamoodi, ka see lapsed on nii palju suured, et nad saavad nagu ise enam nendega hakkama. Seda sega, nad on ju väikesed, see kõik kand mesi olnud. Et me oleme ka palju ära käinud, aga meil on see vanaema. Samas linnas toetate vanaemale seal teie sammas väga tugevalt hingemoment, mis, mis ma arvan, et meil on hästi läinud ja mida ma väga oluliseks pean, et et tegelikult me ei käinud, ei rännanud ringi ma päris tittedega. Meil olid vanaemad alati, et kui ikkagi laps oli väike, kui ta tahtis rahu ja väiksemat ruumi, siis oli alatiivse vananenud. Elaga ta jäigi, meil olid tööreisid või, või peod või. Ja, ja siis, kui nad said jalad alla, olid valmis suhtlema, nägema, aru saama, siis nad olid värsked ja rõõmsad, mitte plaseerunud, eks, et neid on igale poole kaasa veetud. Et tagantjärgi ma pean seda väga oluliseks ja ma ei tea, soovitaks küll, kui ikka on jätta vanaema juurde, siis pigem igale poole kaasa võtta, et see lapse silmaring tahab ennem natuke nagu tugevamad, enne kui, kui ta kõike seda endasse Kas maitseb eba? Ma küsin su käest, kas ma ütlesin, et meil ei ole praegu tinutatud, mina tegin, aga maitsev. Emaga räägin, missugune pere sinule. Oh, see on hea kauplega. Kas see tendents on niisugune nagu tort? Vahukoorene ja marjadega? Või on ta niisugune nagu praekartulid või on selles mõttes nagu Hercule mudel? Missugune on sinu peale? Mis värvi su. Kas sa niimoodi oska, tähendab, kusagil? Perepilte Ma ei tea, sina oskaksid meie perele mingit värvi panna. Lärisevaid, heinaniide nakko, mis tundub kiri. Mis värvi mina selles peres ole? Sina. Sina. Mina käisin värvi, mis värvi meie perekonnas. Kas ma mõtlen, kas tuleb meelde midagi? Seal MM? Prantsusmaal elanud? Noormetsa peredest teie pere on nad ka väga kirju, Ma arvan. Verelist muudab värve ka erinevates etappides. Õhtu. Meil seda hetke eriti ei olegi, praegu on suvel niimoodi, et nii kui lapsed lähevad, siis lähme meiega magama ja hommikukuke pärast päikesetõus ärkavad siis meiega. Meil tekkis jälle selline aeg, kus ei olnud seda hetke, kui terve pere nakkab sellepärast raisku läksid ja ja siis läksid suuremad välja ja vanemad magama ja kissellid suurelt peolt koju unesid. Vanema tärkas. Pere Ühispanga pani aega tabanud meelel ka on niimoodi. Sellepärast et mina olen hommikuinimene, pigemini Saksamaal elav inimene, et talle väga meeldib see aeg, kui kõik magavad, eks ta siis saab mitu tundi rahus nagu vaagida päeva läbi või siis teha oma tööd ja harvad ei ole korrad, kui ta teeb seda mingi kella kolmel kella neljani öösel. Ja siis, kui mina tegin raadiohommikut, ma pidin ärkama veerand viis siis oligi niimoodi, et kui temaga suhelda, ära kustutama, selleks et ta nüüd läheb magama. Mina ütlesin, et ära nüüd kustutad, ma juba tõusen üles. Aga mulle tundub, et vaadates seda, et kui lapsed on suhteliselt väikesed käivad koolis ja lasteaias, et meie peres on ilmselt enamikes peredes 20 ja kiirema, praegu on hommik. Ja siis on õhtune tipptund vahemiku seitsmest üheksani või 70-ni. Et mina nimetasin seda küll täiesti Teredik tunniks, siis mulle väga meeldis, tegelikult ei peaks olema kodus üksi ja lapsed, vaid võiks see teine pool ka. Lapsed on ühevanused, siis on ikka sööme. Pesemiseks läheb kõhtu hommikul kiire aeg, õhtune pesemine. No loomulikult see oli, ma mäletan küll, oli meil väga niisugune aeg, kui. On see oli täiesti väike, kus teda pidi vannitamaiga, no aga tüdrukud tahtsid ju ka käia pesemas ja nii edasi. Ma mäletan, meil oli päris niisugust järjekord ukse taga. Õnneks meil on küll paar kohta, aga keegi ei tahtnud nii-öelda, kõik tahtsid seda, noh. Põhiline, põhiline jah. Aga mina mõtlen just sellega, et kuna mul on laste vahel diivanisood, huvid on erinevad ja need tegevused on erinevad, aga see tähendab seda, et väiksemad lapsed, eks ikka väsinud tahavad muljetada sinuga, rääkida sinuga ja väiksemad oleks vaja juba mesilase magama panna ka suurem õigus oma kooliasju, mida on vaja teha, enne kõlas, tehakse mida see tähendab, ja siis nurrub see väiksem ja kiunub, et siis on küll mingitel hetkedel, kui ma olen helistanud. Tule, ma pean teile ütlema, tema seda teab, kuidas inglise keeles on, et ma nagu tunnen, et ma nüüd helistada miski mehel ja küsida, kuidas ma teen. Aga kui ma ei tea, aga siis mõnikord on varemgi kahe poole tunni pärast tuled ja siis, kui tema tulekut siis on ju muidugi raugenud. Vaat need on küll asjad nagu meiega räägin, et kas me kuidagi saaksime kuidagi negi ühtlustada või nagu internagu kadedaks, kui ma vaatan mehe rolli ja naise rolli erinevust, et kuidas ma tahaks mõnel hommikul lastega kodunt välja, lihtsalt et ise ärkan üles. Ma tean, seal tee balla midagi ja see midagi ja võib-olla natuke koheseid ennast ja siis ütled, et ma nüüd lähen head aega. Et kuidas ma tahaks, saab, vahepeal on alati saab teha, tuleb lihtsalt varem ära minna, enne kui nad ärkavad. Tänase hommiku kohta võib ka rääkida, on tunne pidevalt ja ma saan aru, et Toomas teeb mingit kodust tööd, eks ju, selleks et täna õhtul olla valmis astuma rahva ette, selleks peab ta tegema kodus tööd. Mina olin välja toonud selle, et mina lähen täna hommikul turuleväelastel õudusest, ma tulen koju. Külalistele. Kell seitse panin kella helisema, et 80 protsenti, eks ju. Aga Siimanni ka üleval siis küll. Eile mainis siin ka seda, mitu korda. Et, et ma tahaksin hommikul turul käia ja teha seda, seda, seda aga kuna me oleme samaaegselt juba üleval kõik siis ma nägin ilmselgelt, et temal oli hirm, et äkki tal jääb midagi tegemata, kui mina ära raha. Kuigi ma oleksime teinud selle poole tunniga, ta poleks võib-olla riidessegi jõudnud selle aja jooksul. Aga, aga no lihtsalt, et äkki siin aitäh, kena tütar seda sõda pidada on plaanis teha, selle poole tunni jooksul jäid käivate nagu need asjad nagu tähtsamad, eks ju. Seal on ikka tähtis, mõtle vaid, kui palju meil jookesin, laob. Ära nendega hakkama, mis seal praegu üks kodune õunakook suitsu koju ka jääb. Veel mitu päeva järjest ainult lust, lõbu. Mis teie arvate, kas teie saadet on vaja? On neid, kellel on vaja rääkida ja neid, kellel oleks vaja kuulata, kellel huvi, tuule? Kadri, sina oled 19 aastane ja see on ikka vaja. Varvara taandub? Ma ei tea, mulle ei meeldi, kui nagu isiklikult räägitakse, nagu näete sellest rääkinud, aga sa ei tahaks oma asjadest rääkida. Liiga avalikult. Aga kas sulle meeldiks kuulata teiste eludest teistest asjadest? Teiste akendest tahaks sisse vaadata, aga ega ei taha, et minu arvates kõige karmim tegelikult ma natuke rääkisime sellest, kui me siia sõitsime, vaidlesime veidikene, mitte pikalt, aga veidikene kadrile ei meeldi, kui need asjad lähevad väga noh, nii-öelda nagu isikuid isiklikuks, vaid et talle meeldiks, kui nad on üldisemad teemad, ilma et mingisuguseid inimesi niimoodi esile tõstetakse tõuseb esile huvi vaadata just nimelt selle inimese tagatuppa, mitte et vaadata silma mingisugustele teemadele, mis on huvitav. Nägemiseni. Kuulaks hea meelega, tähendab, on huvitavaid teemasid, millest kuulaks, kui inimesed räägivad, aga pole niivõrd oluline, et ütleks, et kes räägib ja kuidas need, kuidas temal ilmtingimata selle asjaga on, et ei tõstetaks nagu isik, no neid isikuid üle nende teemade. Kas ma rääkisin õigesti? Kergendanud ilmselt jah, ongi olulisem kätte saada mingisugust selle teemaga seotud nagu elutarkust. See ei tähenda seda ilu, tark võib-olla ikkagi päris noori inimesi. Et siin ei ole oluline just see vanus, vaid et, et vot nende kui neid asju kätte saaks, on küll hästi tore. Seda võiks küll kuidagi püüda. Tihtipeale ongi niimoodi, et me mõtleme kõik omad asjad hästi keeruliseks ja mõtlema, et see kõik on nii keeruline, see on palju nagu sügavam või ma ei tea, mis asja, kui see tegelikult on. Aga näiteks Mäksiga saime kokku, mängisime ühte etendust ja siis teinekord rääkisime nagu pikemalt. Veidi jutud, et siin oli üks korpustasime, ajasime juttu ja ja siis ta ütles mulle niimoodi, et kuule ära mõtle, et elu on lihtne. Ta on veel lihtsam. Aitäh teile selle sellepärast, tegelikult tasusin pikk jutt ära rääkida, et saada niisugune asi teada, tuleb kogu aeg meeldinud, et tõepoolest võib-olla see ongi niimoodi, et niisugused asjad ongi vaelust lihtsaks rääkida, mitte keerulisemaks. Kui me oskame asju, noh, nagu lihtlihtlauseteks sõnastada. Kas võib-olla saame paljudest asjadest palju lihtsamalt ja paremini? Võib-olla niisuguse asjaga tegeleb, kas sa oskad lihtlauseteks sõnastada seesama, mida ma olen mõnuma naaber jääks, kui ma küsisin, et mis see pere tema jaoks tähendab see on, see on inimeste hulk, kes on, kes on tahtnud. Kes on tahtnud koos liikuda, vist niimoodi peaks ütlema küll lihtsam ei tunne. Ongi lihtne, kes on tahtnud koos liikuda, sellepärast et ega, ega need lapsed ei ole ka meil päris nagu juhuslik juhuslikult, need on ikka ka tahtnud meiega koos liikuda, sellepärast et nad välja tulnud, see tähendab sellele samasele usaldusele ja üksteisele mõistmisele, sa ei saa koos liikuda, kui sa ei usalda 11, ei püüa 11 mõista. Ja, ja minu meelest on see liikumine on oluline, sellepärast et kui liikumine välistada, siis on see asi hoopis midagi muud. Kõlab totralt on tahtnud koos tammuda. Jätsi, liigoslikumine ikka mingisse une seal seal nagu midagi ühes kohas saavutada. Kas see on siis see, et sa alustad lastest ja ja nüüd need lapsed juba suureks kasvanud. Nüüd hakkavad nemad oma oma omaette oma oma rada liikuma. Aga see on ka edasiandmine või see, ma tahan just neile anda. Et mulle mulle meeldibki just, et nad, nemad, nemad saavad mingisugused need tarkused, mida mul kuigi mõnikord. Ma ei oska seda anda või ma annan seda puudulikult võima, annan seda vales vormis, aga see ei tähenda seda, et nagu ei tahaks seda. Mul just ongi väga hea meel, kui ma saan selle just neile anda. Meie teel oled ise ja üheskoos teel käimise edasiandmise õpetamise stiil oli meelde minu meelest ainult vanasõna, et laps on mehe isa või mehe ema ja võõras on ju seesama et kes meid nagu kasvatavad või kes meid. Sest see on väga õpetamise juures minu meelest ja oluline see. See vormel, mis ütleb, et, Pole mõtet kedagi õpetada, kui sa ei taha, et ta sinust mööda läheks. Samamoodi on see ilmselt ka perekonnas, laste kuulast vaka puhul, sa ei mõtle ju kordagi, et sa ei tahaks, et nad sind ületavad. Ma ei tea, kuhu me peaksite kulgema. Mina arvan, meie jutt ei pea mitte kuhugi nagu välja jõudma, sellepärast esimene jutt ongi siis tuleksid välja mingisugused nagu tunnuslauset või lähtelauset selleks no kuhu me, kuhu teele kavatseme minna. Ongi hea, kui see nagu esimene kokkusaamine on täiesti kirju ja segane nagu lapsedki, ütlesid perekond perekonna värvi tähendab kirjud ja, ja värvilised ja, ja noh, ei jõua, ei saa väga-väga täpselt nagu midagi piiridel. Et peaksimegi minema niimoodi, nagu püüda need lihtlauset kinni. Mis, mis nende taga mulle teeks, samas Läti rõõmuga eelsetes Kuulat kuule võtaks vaevaks kirjutada. Ja vot seda külla või pakkuda neid teemasid, mida nende arvates peaks kindlasti. Et see oleks väga armas. Perepilet E-R, Kokowiski tere vilt. E-R nagu Eesti rahvusringhääling. Et need aadressid ootavat Harri Oja kaasa juhtunud. Ma mõtlen. Ja see ei ole sugugi, peaks nagu esile astuma mingisuguste väga tõsist paikapanevate sõnavõttudega täiesti nii-öelda niisuguseid ebaohvitsiaalseid tähelepanekuid, vihjeid ja muid asju ei anta vihjeid, ma mõtlen vihjeid kas või seda, et et ma tean inimest, kes teab seda keda, keda tahaks kuulata, teised ka kuulata, ma ütlesin, mina õpetan, muidugi ma arvan, et, et see saade on hea ja siis ma jälle siin oma punnseisukohalt seal ütelda seda, et kui ma järjestele palju kodus olnud siis ja teiste samasuguste naistega vestelnud, siis need tihtipeale noh, nendega on lihtsam rääkida mingitel teemadel, kui näiteks minnagi oma mehega rääkima samal teemal, sest mõlemad oleme kodus. Mõlemad mõtleme samu asju ja temal on hea teada saada, et ma ei oleks ainuke, kes niimoodi, kellel on, samas sama asi toimub peas seoses lastega seoses elukorraldusega, mis iganes. Et selles mõttes ma arvan, et juba teistel võib olla see, et kui ta kuulab ja saab aru, et, et need probleemid mis perekonnas on, et need ongi, nendest saadakse üle koos ja siis saavad aru, et, et ei ole nemad ainukesed, et nendel on kindlasti väga palju oleks vaja selle pärast muretseda või, või, või siis saavad vastupidi, mingisugust vihjeid nõelisest üle olla või või nagu suur asi on seegi ebaselged, selle välja vaata tihtipeale sa hoiad nende sees kogu aeg, seda eriti siis, kui keegi sulle midagi see plahvatas. Sest sa oled seda nii kaua kaasa liiga kaua olnud seal kaasas või miskit. Aga teinekord on abi oma, kui keegi teine selle ütleb välja. Aga eks see ära samamoodi äratundmisrõõm on. Täitsa tore on, et teistel on ka halvasti sellest Karl nüüd paraku. Või et teistel on ka hästi, isegi tuleb ikka. See on ka alati hea variant, lähtudes nende tühiste asjade ju juures nagu liigne tõsidus ära unustada. Ja, ja vaadata, et asjadel tegelikult nagu kahed nimed, et ühed on need nimed, millega inimesed kutsuvad pärisnimed, mis on selle taga veel. Et üldiselt nad pärit otsime päriselt? Need võivad väga naljakat tegeleda. No nii selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perevili. Pere filmida. Ulata teine kuulamist. Selle aparaadi palun koguneme, mis ma pidin sinna, kus ema on, ema, 100.. Selge tähelepanu, köik Surt modell ei mõjuta tema tähelepanu ja lets. Toomase juures said kokku Kadri, Eve ja Andres Noormets, Anett Demjanov ja Tiina Vilu, Siim Emma Haide ja Toomas Tross. Helipildi pani kokku Maristomba. Järgmisel laupäeval tuleme teile külla. Kirjutage meile perepilt ät r punkt või perepilt vikerraadio Kreutzwaldi 14, Tallinn 10 124. Kohtumiseni ja kuulmiseni. Järgmisel laupäeval kell 10 10. Maamõisa metsaviirteol leelil aga sama salutele olla.