Ma olen tykk säng. 15 aastane kapten. Sündisin 100 aastat tagasi Sülverni raamatu lehekülgedel. Tore on ju tervele aastas ajale vastu pidada ja ometi jääda niisama nooreks, nagu olin siis, kui kirjanik mul ei. Te tunnete kindlasti ka teisi Värni kaptenid. Nad on kõik minu kaasaegsed. Kapten Grand kapten Haateras ja alati salapärane kapten Nemo. Kõik kui tore, sa oled jäänud täpselt samasuguseks nagu olid siis, kui need kümmekond aastat tagasi esimest korda kokku saime. Tunnen teid kõiki ja olen koos teiega maailmamered läbi purjetanud. Aga kõigist Verni kaptenitest oled sina mulle kõige lähedasem. Võib-olla sellepärast, et meie esimese kohtumise ajal olime üheealised. Nii kaua vaieldud saladusliku saare kapten Granti laste ja 15 aastase kapteni autori üle. Mõned väitsid, et kirjaniku nime taga peitub julgem maadeuurija. Teistel oli andmeid, et Vernon teadlane, kes ei ole kunagi oma kirjutuslauast kaugemale saanud kolmandad pidasid teda vanaks merekaruks. Kapten Vernics. Kes oli siis Sülvern tegelikult? Loomulikult oli ta kirjanik kõige rohkem võlustada meri sündinud ühes Prantsusmaa suures sadamalinnas palkas ta end juba 11 aastase poisikesena tööle Indiasse minevale laevale. Ja ta isa nägi tublisti vaeva, enne kui ta poisi üles leidis ja koju tagasi tõi. Need olid inimkonnale väga tähtsad, aastad. Purjekad asendati aurulaevadega, leiutati elekter, telegraaf ja telefon. Sülvern tahtis kõike teada, igast asjast ise aru saada. Ja sellepärast hakkas ta õppima. Ta õppis kõike füüsikat, matemaatikat, geograafiat ja loodusteadusi. Temast sai väga tark mees. Aga üle kõige maa peal armastas ta merd, muusikat ja vabadust. Just see viimane, iseloomustab Suloojad kõige rohkem. Sülvern vihkas valeti ja vägivalda ning sellepärast oled ka sina niisugune, nagu sa oled. Oma lemmikuid andis Vern kõik selle, mis talle endale kõige enam meeldis ja omane oli. Sinu soontes voolab hülverniveridik päris raamatu alguses. Seal, kus su seiklusrikas merereis algab kirjeldate sind niisugusena. 15 aastane junga oli leidlaps hüljatud kohe pärast sündimist leiti ja kasvatati ta üles hoolekande poolt. Lik oli vapper poiss ja 15 aastasena oskas ta juba iseseisvalt otsustada ning oma otsuseid ka ellu viia. Elav ja tasakaalukas, ühtlasi meeldiste kõigile juba varases nooruses, kus eluraskuse peale harilikult peamurdmist ei valmista. Juurde seda elu üle ja tõotas endast ise mehe teha. Aga ärge unustage neid, kes mul meheks aitasid saada. Tänu kapten hallile ja härra võldonile sain ma õppida ja merel sõita. Ja proua võldoni emaliku armastust ei saa vist küll millegagi tasuda. Ei kujuta ette, mida tähendab ühele väikesele poisile ema õieti see, kui tal teda ei ole. Mul ei ole kunagi ema olnud. Hoolekande orbudekodus sai minusugustele jõnglastele osaks rohkem võmme, kuklasse kui leivasuutäisi. Ning siis võtsid need head inimesed mind endale pojaks. Ja väikesest Jackist sai mulle noorem vend. Sel päeval, kui ma koos kapten halliga härra võldoni laeva Jungana esmakordselt merele purjetasin, uskusin, et olen kõige õnnelikum poiss maailmas. Ja siis, kui proua võrreldan oma väikese Jackiga, otsustas meie laeval Uus-Meremaalt koju Californiasse sõita. Tundsin, et nüüd vastutan mina tema õnneliku kojujõudmise eest niisama palju kui iga teine meeskonnaliige või kapten hallise. Mis siis, et olin meeskonna kõige noorem ja ainult junga. Ma olin siiski juba mees ja mereeluks rohkem karastatud kui proua, võrreldan säkk või too kummaline putukateadlane nõbu Benedict. Esialgu näis, et meie ülesõit läheb kiiresti ja ilma suuremate seiklusteta. Ilm oli kogu aeg väga ilus ja meri rahulik. Siis ühel päeval, kui me väikese Jackiga saalingutel turnisime, nägin Jacki eemal merel ühte Isevärki välimusega asja. See oli küljeli vajunud suur laev. Sellest juhtumist ei saa rääkimata jätta sest just sellelt põhjaminemisele määratud laevalt päästsime me raamatu edaspidises käigus väga olulised isikud. Need olid viis neegrit ja koer. Neegrid olid kõik vabad, Ameerika kodanikud. Nende laeval oli öösel keegi otsa sõitnud ja neil viiekesi ei õnnestunud hukkuvalt laevalt pääseda. Koera kohta teadsid nad öelda niipalju, et kapten oli ta paar aastat tagasi leidnud Aafrika läänerannikult. Dingo kaelarihmale oli graveeritud kaks tähte S ja P. Ning see oli ka kõik, mis teda minevikuga ühendas. Ehkki algusest peale näis mulle kingul, on mingi vana arve meie kokaga. Koer suhtus kõigisse sõbralikult negoorutaga vihkas ja kokk hoidisem ka koerateelt eemale. See saladus hakkas mind piinama, kes oli ning Oro ja miks Kingo teda nii vihkas. Kaua mul selle küsimuse kallal pead murda ei tulnud. Sündmused hakkasid kiiresti arenema ja mõne kuu jooksul saima kõigele liigagi täpse vastuse. Meie reis oleks mõnekümne päeva pärast õnnelikult kodusadamas lõppenud kui ühel päeval poleks silmapiirile ilmunud tohutu suur vaal. Kõik juhtus vähem kui tunni ajaga. Kapten hall jättis minu enda asemele laeva ja sõitis madrusega koos vaala jälitama. Liiga hilja, märkasin vaala külje ääres väikest kogu poega. See oli emavaal väga ohtlik, kui ta oma poja pärast võitleb. Tegin, mis suutsin, aga kui Pilgrim lõpuks võitlusväljale jõudis ujusid vees ainult lauatükid. Kogu meeskond hukkus. Ja laev, millel oli ema oma väikese pojaga. Nõbu Benedict viis neegrit dingo ja nii Koro oli jäänud keset ookeani sadade miilide kaugusele randadest. Ent ohtudele tuleb vaadata kartmatult näkku. Ja olukordi tuleb võtta sellistena, nagu nad on. Seda noor madrus teadis mida ta otsustab nüüd ette võtta. Sel hetkel ilmus pardale negoorm. Pärast katastroofi oli ta sealt lahkunud. Milliseid tundeid õnnetus selles mõistetuslikus inimeses võis tekitada, seda ei osanud keegi arvata. Ta jälgis katastroofi kõiki momente äärmiselt suure huviga kuid ei teinud ühtegi liigutust ega lausunud ainsatki sõna. Kui kellelgi oleks tulnud mõttesse teda sealjuures vaadata, siis oleks üllatunult märganud, et tema väljendusvaeses näos ei liigu ükski lihas. Taastus ahtri suunas juslik Sand liikumatult seisis ja peatus kolm sammu noorest madrusest eemal. Kas teil on vaja minuga rääkida? Kesistiksand? Mul on vaja rääkida kapten Haliga või kui teda pole, siis pootsman Haavikuga vastas Koeru kallilt. Te teate väga hästi, need mõlemad hukkusid. Vastastik saanud. Kes on siis siin nüüd komandör, küsis negoro jultunud ilmel. Mina vastase tiksand kõhklemata. Teie imestasime kooru õlgu kehitades. 15 aastane kapten. 15 aastane kapten, vastas nooruk koka poole astudes. Viimane taganes. Pidage meeles, sõnas nüüd proua väldon, et siin on ainult üks kapten kapten saanud ja ei tee viga, kui igaüks teab, et Viksand oskab end maksma panna. Neurokummardas pomises midagi irooniliselt, enda ette läks tagasi oma töökohale. Nagu näeme, tiksandiva teadis, mida ette võtta. Tuul tugevnes vahepeal ja Bricoli juba koorikloomade piirkonnast väljas. Noor madrus silmitses tähelepanelikult purjesid. Seejärel libises ta pilk tekile. Ta mõistis, et ükskõik kui suur vastutus ka tema õlgadele ei langeks. Ta peab olema suuteline seda kandma. Ta vaatas julgelt silma oma ellu jäänud kaaslastele, kes lootsid nüüd ainult temale. Nende pilgud ütlesid, et ta võib alati arvestada nende abi. Ja tema omakorda vastas, et ka nemad võivad tema peale kindlad olla. Nüüd kaaluslik sänd tõsiselt oma võimeid. Ta oli suuteline purjedega vajaduse kohaselt manööverdama muidugi kasutades Tomi ja tema kaaslaste abi. Kuid laeva asukoha kindlaksmääramiseks ei omanuta veel küllaldaselt vajalikke teadmisi. Nelja-viie sellepärast oleks ta tundnud meremehe meeldivat ja ühtlasi rasket ala juba põhjalikult. Ta oleks osanud kasutada Secstanti riista, mida kapten hall iga päev käsitses ja mille abil võis kindlaks määrata laeva asukoha laiuskraadi. Ta oleks osanud lugeda kronomeetrilt krinilisi meridiaani aega ei saanud selle järgi määrata pikkuskraade. Tema igapäevaseks abimeheks oleks olnud päike, kuu ja tähed oleksid talle õpetanud. Näed sinu laevasuks siin sellel kohal. Taevalaotus, kus tähed liiguvad nagu hea kellaosutid, mis kunagi ei nihku õigest asendist ja millede täpsuses võib olla absoluutselt kindel oleksid õpetanud talle aja kauguste määramist. Astronoomilised vaatlused oleksid andnud ka talle nagu siiani iga päev kapten hallile pill krimi asukoha täpsusega kuni üks miil ja kursi, mida tuli hoida praegu oskastama teekonda määrata ainult arvestamise teel. Logi kompassi vooluste abil. Kuid kohkuma ta seepärast veel ei löönud. Pealegi olid kõik viis neegrit iga hetk valmis noort kaptenit aitama. Ainult et. Äkki hakkas laeval juhtuma imelikke asju. Kõigepealt purunes üks kahest laeva kompassist siis ühel ööl, kuid ikka oli väga väsinud, pidi vana tom teda mõneks tunniks rooli juures asendama. Äkki juhtus vana neegriga midagi kummalist. Vaadanud liiga kaua valgustatud kompassi ei seletanud ta silmad enam. Ja ta vajus hetkeks uimastuse taolist, see on. Seepärast ta ei märganud, kui tekile ilmus tume kogu. See oli negor. Jõudnud ahtrisse asetas kokk kompassikasti alla tüki rauda. Kuid raual on omadus kompassinõela õigest suunast kõrvale juhtida. Sellest hetkest peale muutis Pilgrim kõigi teadmate kurssi. Viies oma reisijad üha rohkem kõrvale Lõuna-Ameerika rannikust. Mis sai edasi? Mõned nädalad pärast juhtumit kompassiga hakkas lõpuks paistma kauaoodatud maa kuid samal ajal puhkes tugev torm. Tormist kantuna kihutas Pilgrim tohutu kiirusega, nii igatsetud kalda ja samal ajal oma kindla huku poole. Rand oli täiesti tundmatu ja tormimöllus oli võimatu laevale karide vahel teed leida. Ülesõit, mis oli kestnud 74 päeva lõpes Pill krini purunemisega vastu, kaljusid. Tundmatul kaldal kohtasid merehädalised meest, kes nimetas ennast Harriseks ja ütles, et nad viibivad Lõuna-Ameerika rannikul Boliivias ning pakkusin neile teejuhiks kuni farmini, mis tema sõnade järgi pidi asuma kaldast paari nädalateekonna kaugusel. Teekond läbi džungli oli pikk ja väsitav. Ja mida kaugemale kaldast jõuti, seda tugevamaks muutus noore kapteni kahtlus. Me korra oli kohe pärast laeva karidele jooksmist kadunud. Kas nii kuulu kadumise ja Harrise ilmumise vahel polegi mingi seos? Miks haugub dingo vahel nii, nagu oleks ta vaenlane kooru kusagil lähedal? Ja mida tähendavad Harrise põiklevad vastused neid ümbritseva looduse kohta? Saabus viimase matkapäeva õhtu. Otsiti öö veetmiseks kõige sobivamat kohta. Lik sänd otsustas valmistada magamisasemed tiheda puule seal valla. Kuid vana tom, kes teda sealjuures abistas. Teatu säki hüüatades. Vaadake, härra tik. Vaadake mis on mu vana tom, küsis tiksand sellise inimese rahulikul toonil, keda miski enam ei üllata. Seal seal, ütles Tom. Nende puude küljes verejäljed ja maas purustatud ihuliikmed. Tiksand sööstis vana Tom'i poolt näidatud kohta. Kui ta oli end veidi kogunud. Sõnasta. Vaiki sellest tamm. Vaiki sellest. Seal olid maas ära rebitud käed ja nende inimkehaosatükkide kõrval lebasid mõned puruks murtud kaelarauad ja katkine ahel. Õnneks ei olnud proua väldon neid õudseid asju veel märganud. Mis puutub Harrisesse siis tema seisis eemal. Ja kes teda sel hetkel oleks jälginud, seda oleks pannud hämmastama temas toimunud muutus. Tema ilmes oli midagi metsikut vingodulik sandi juurde ja hakkas nende veriste jäänustes raevukalt haukuma. Liksand nägi tublisti vaeva, et teda sealt ära ajada. Vana Tom oli neid kaelaraudu ja seda katkist ahelat nähes kivistunult paigale jäänud, nagu oleksid ta jalad maa külge kinni kasvanud. Ta silmad olid pärani, käed värisesid, ele vaatas maha, pomises seosetut sõnu. Kahtlemata meenusid talle ähmaselt mälestused oma varasest noorusest. Ta püüdis meenutada. Ta tahtis rääkida. Vaiki, Tom. Kordas Nixand proua väldoni pärast meie kõigi pärast vaiki. Elik sändvis vana neegri eemale. Veidi kaugemal leiti uus peatuspaik ja asuti tegema ettevalmistusi ööbimiseks. Toit pandi valmis, kuid keegi seda ei puudutanud. Väsimus oli suurem kui nälg. Kõiki valdas ääretu rahutus, mis sarnanes juba peaaegu hirmuga. Vähehaaval läks pimedaks. Peagi valitses pilkane, öötaevas kattus suurte äikesepilvedega. Okste vahelt paistsid läänepoolsel horisondil sähvivad välgud. Tuul rauges ja puudel ei liikunud enam ükski leht. Päevahäältele järgnes absoluutne vaikus ja tundus, nagu poleks elektrist küllastunud raske atmosfäär enam olnud võimeline hääli edasi kandma. Dick Sand, ostin ja pätt jäid kõik koos valvama. Püüdsid selles pilkases öös näha ja kuulatada, kas ei häiri nende silma või kõrva mingi kahtlane valgus või häälitsus? Kuid miski ei seganud metsas valitsevat rahu ja pimedust. Tom püsis liikumatuna. Ta ei maganud, vaid oli vajunud mälestustesse pea käte vahel nagu oleks teda tabanud mõni äkiline hoop. Proua väldun kiigutas kätel oma last ja ta mõtted kuulusid ainuüksi temale. Ainult nõbu Benedict ehk magas, sest teda ei vallanud rahutus, nagu teisi. Tema nii kaugele ette mõelda ei osanud. Äkki kella 11 paiku kostis pikkume, möirgamine, millesse segunes mingi teravam hääl. Tom tõusis täies pikkuses püsti ja sirutas käe tiheda padriku poole, mis oli kõige enam miili kaugusel. Dick Sand haaras talt käsivarrest, kuid ta ei jõudnud teda takistada kõvasti hüüdmast Lõvi Lõvi. Seda Nairgamist oli Tom lapsepõlves sageli kuulnud. Ja ta tundis selle otsekohe ära. Lõvi hüüdis ta uuesti. Tiksand ei suutnud end enam kauem valitseda ja tormas mõõta käeskoha suunas, kus asub Harris. Kuid Harrist seal enam ei olnud. Hobune oli kadunud, koos temaga. Dick Sand hinges oleks nagu miski kärisenud. Nad ei olnud seal, kus nad arvasid endid olevat. Pilgrim eirandunud Ameerika rannikul. Kompass oli teda petnud ühel osal teekonnast. Ja nüüd ta teab, miks tormist valele teele kantonorida sõitnud ümber Kap Hoorni ja suundunud vaiksest ookeanist Atlandi ookeani. Tema laeva kiirus, mida ta ainult ligikaudu sai kindlaks määrata, oli tormi tõttu olnud kahekordne, ilma ette seda üldse oleks võinud aimata. See oli lõvi, kelle märgamine kostis metsas. Ja need rauad, need ahelad, see imeliku kujuga nuga. Need olid orjapüüdjate tööriistad. Need otsast rebitud käed olid vangide käed. Portugallane neuroja, ameeriklane Harris pidid olema ühel nõul. Ja lik sandi huulilt paiskusid kohutavad sõnad, milliseid ta juba ammu oli aimanud. Aafrika Ekvatoriaal-Aafrika, orjapüüdjate ja orjade aafrika. Kas jõuad kirjeldada kõiki neid kannatusi, mis meie rändurid üle elasid saanud teada, et nad viibivad kaugel kodumaast orjakauplejate maal, Aafrika südames, vangi langemine orjakauplejate kätte, mitmed korrad surmale näkku vaatamisi. Ja lõpuks pääsemine. Metsa ei olnud rajatud ainsatki teerada kuid tallatud samblast võis järeldada, et siin olid hiljuti käinud kas inimesed või loomad. Tiksand, püssid laskevalmis ja Hercules, kirves käes. Polnud saanud veel astuda kümmet sammugi, kui nad juba leidsid dingo. Nina maas, ajas koer mingisuguseid jälgi aukudes sealjuures kogu aeg polnud kahtlust. Mingi seletamatu aimus oli meelitanud ta sellesse kaldaossa ja sundis teda nüüd minema üha sügavamale metsa. Viivu pärast jõudsid rändurid tema kannul õige paksu tehnikusse iidses ikomoori puu alla. Seal seisis vana längus seintega hurtsik mille eestingu hakkas südantlõhestavalt haukuma. Kes siin on hüüdistiksand taastasurtsikusse proua väldon ja teised järgnesid talle. Põrandal lebasid ajas tuhmunud kondid. Siin on inimene surnud, ütles proua väljund. Dingo tundis seda inimest, lausus tiksand. See oli. Ja kahtlemata see oli dingo peremees, vaadake. Viksand näitas hüti tagumises seinas kõrguvale paljaks laasitud tsüklomoori tüvele. Seal seisis kaks suurt peaaegu kustunud, kuid siiski veel loetavat punast tähte ning hooli, asetanud oma parema käpa vastu puud ja paistis viitavat neile tähtedele. SW hüüatas Dick Sand. Needsamad tähendada dingo teiste hulgast ära tundis Needsamad initsiaalid, mis on dingo kaela rihmalgi. Nix end vaikis, järsku kummardas, tõstis hurtsiku nurgast väikese, täiesti hallitusega kaetud vaskkarbi. Teinud karbi lahti, kukkus sealt välja vedelikke, millel seisid järgmised üksikud sõnad. Mind mõrvas röövis paljaks mu juhtme kooro. Kolmandal detsembril 1871 siin 120 miili rannikust. Dingo minu juures ess, Vernoom. Kirjake selgitas kõik maadeuurija Samuel Vernoon oli koos oma koera dingo kaasanud teele, et uurida Kesk-Aafrikat ja tema juhiks oli olnud negor. See kelm hakkas muidugi himustama rahasummat, mida reisija kaasas kandis ja otsustas selle omastada. Jõudnud sellesse Kongo kaldeossa oli prantsuse maadeuurija siin hütis peatanud. Megoru haavas teda surmavalt, röövis paljaks, jättis oma ohvri sinnapaika ja siis ta nähtavasti sattuski portugallaste kätte, kes viisid ta Sao Paulo teel vanglasse ja mõistsid eluajaks ühte koloonia vanglatest. Kõiki järgnev on juba varem teada. Tal õnnestus põgeneda, minna Uus-Meremaale ja asuda seejärel pill krimireisijate õnnetuseks Pilgrimile. Aga mis oli juhtunud pärast roima? Sedagi pole kuigi raske oletada. Õnnetu Vernon jõudis nähtavasti enne surma kirjutada sedelid, kuhu ta peale kuriteo põhjuse ja kuupäeva märkis, ka roima Rinime. Ta sulges sedeli kasti, kus ta varem kahtlemata hoidis oma raha. Joonistas viimast jõudu kokku võttes verise sõrmega oma nimetähed nagu endale hauakirjaks. Nende kahe verise tähes valvastingo kindlasti hulk päevi. Ta õppis need pähe ega unustanud neid enam kunagi. Nende Hercules valmistusid juba Samuel õrnooni jäänuseid mulda sängitama kui dingo äkki vihaselt haukudes välja tormas. Peaaegu otsemaid, kui ostis sealtsamast ligidalt meeleheitliku hädakisa. Keegi nähtavasti võitles tinguga. Hercules tormas dingo järel omakorda hütist välja lipsanud proua väldon Jack ja nõbu Benedict, järgnesid talle ja nägid, kuidas dingo sööstis ühele inimesele paiskas ta maha ja lõi talle oma võimsad kihvad kõrisse. See oli negoro teel sääri suudmesse. Et Ameerikasse edasi sõita, oli see kelm rutanud oma saatjatest ette. Ja tulnud siia, kus ta kunagi oli tapnud end tema hoole alla usaldanud reisija. Muidugi oli tal siiatulekuks omad põhjused. Kõik mõistsid seda otsekohe, kui märkasid ühe puujalal äsja kaevatud auku kus olid mõned peotäied prantsuse kuldrahasid. Pärast kuriteo sooritamist ja enne portugallaste kätte sattumist matis nagu Rooma röövsaagi maha mõeldes sellele ühel päeval järele tulla. Ta kavatses just parajasti kogu kulla välja võtta. Kui dingo, kes oli sattunud ta jälgedele, talle kõrisse, kargas ootamatult teolt tabatud, oli see närukael haaranud noa ja löönud koera just sel hetkel, kui Hercules talle kallale sööstis, hüüdes. Ah, sa lurjus. Lõpuks ometi saan su kägistada. Kui Hercules oli jäänud hiljaks. Portugallane ei andnud endast enam elumärki. Teda oli tabanud karistus samal kohal, kus ta kuriteo korda saatis. Ent truu koer oli saanud surmava hoobi. Ta lohistas end hütini ja suri sealsamas, kus oli surnud Samuel Vernon. Lõpuks oli rebitud kate saladuselt, mis kellelegi rahu ei andnud. Tähed, dingo, kaelarihmal olitessegreeritud ja truu loom oli oma elu hinnaga reeturile kätte maksnud. Meie teekond läbi musta mandri jõudis samuti lõpule. Me kohtusime teel kaupmeeste karavani, jõudsime õnnelikult tagasi rannikule. Ja lõpuks, kuu aega hiljem tõi rong meid tagasi koju. California pealinna. Sinuga koostik lõppes jälle ka minu reis. Tegin selle kaasa juba mitmendat korda ja ei kahetse. Sain jälle pisut rikkamaks. Esialgu köitis mind selles raamatus kõige rohkem põnev sündmustik. Hiljem suuri inimlikkus, millega ta on kirjutatud said mu sõbraks. Ja tore on, kui sõber on ustav ja vapper 15 aastane kapten. Sa pead oma ohtliku reisi alustama veel miljoneid kordi, sest sa oled hea reisikaaslane. Soovin palju uusi sõpru.