Labapjeesi habemeajaja. Nii on selle loo nimi, mille muusikat kat kavatseme teile täna tutvustada. Nii nagu temasse vilja ameti Ventki on ka lava pjeesi habemeajaja hispaanlane. Ja tükk ise peaks Hispaania rahvusliku muusikateatrit kõige paremast küljest tutvustama. Žanriliselt nimetatakse hispaanias taolisi muusikalisi lavateoseid Sarzueladeks. Seda nimetust hakati kasutama juba seitsmeteistkümnendal sajandil. Seitsmeteistkümnendal sajandil oli Sarzuela lüüriline lugu, kus laulud ja tantsud vaheldusid kõne dialoogidega. Hiljem omandasid Sarzuelad ka muusikalise komöödiajooni. Sašuelat ei loodud kunstlikult, ta kasvas loomulikult välja senisest hispaania teatripraktikast. Hispaania draama on alati olnud tihedalt ühte kasvanud muusikaga. Selles mõttes on Hispaania teater olnud hoopis sünteetilisem kui naabruses asuvate suurte romaani rahvaste, itaallaste ja prantslaste teatrid. Kujunes isegi välja olukord, kus oli raske žanriliselt kindlaks määrata, kus lõpes muusikaga läbi põimitud draama nagu seda kirjutas ka lopeedeebeega ja kus algas õieti Sašuela. Muide, Sarzuelade tekste kirjutas juba Calderon teine suurkuju Hispaania seitsmeteistkümnenda sajandi näitekirjanduses. 18. sajandi Sarzuelades muusika osatähtsus aina tõusis. Nad rikastasid end paljude ooperlikke joontega. Ilmselt ei olnud see ainult loomuliku arengu küsimus, vaid ka eluline probleem. Võistlus ja võitlusuksest ja aknast sissetungiva itaalia ooperiga. Ei saa ütelda, et see võitlus alati edukas oleks olnud. Uus ja õige tugev tõusulaine Sašueyrade loomingus tuli alles 19. sajandi teisel poolel. Siin mängisid tähtsat osa rahvuslikult meelestatud muusikamehed, kes koondusid kuuekümnendatel aastatel loodud Sašuela teatri ümber. Nende hulgas lava pjeesi, habemeajaja muusika looja Fransisco Ansseego Barbiieri. See aastatel 1823 kuni 1894 elanud muusikamees kooskõlastas komponeerimise dirigeerimise ja sealjuures veel viljaka muusikateadusliku tööga. Tooli Madriidi konservatooriumi professor veendunult rahvuslik hoiak avaldus ka ühingu muusikaline hispaania asutamises. Saša ja laval peesi habemeajaja kirjutas ta 1874. aastal. Tema teksti autoriks oli Marianodellarra. Sarzuela püüab taaselustada Madriidi elu 1770.-te aastate paiku siis, kui valitses Carlos kolmas. Ka siis olid hispaanlased meistreid lõkkele puhuma poliitilisi kirgi. Sašuela peategelane, habemeajaja Lamparilja teabki ütelda, et neli hispaanlast, see on neli erinevat poliitilist arvamust. Mis aga selles loos eriti paelub seon Barbieri nakatavalt värske õnnelikest leidudest rikas muusika. Selle kantileenidki on läbi imbunud erksast ja ergutavast rahvuslikust rütmikest. Las laulavad kaasa sopran Anna-Maria Oleriia markiside osas metsosopran Teresa Bergandsa Paloma osas tenor Carlos mungija, Don Luisina ja bass kosemaria maisa Don Huhanina. Lamparyliot laulab tenor, koomik Hezardo Montreal. Kammerkoor ja suurt sümfooniaorkestrit dirigeerib Adolf arhienta. Nüüd veel veidi laval peesi, habemeajaja sisust. Ütleme ka, et ülevaade tuleb põgus tuletatud laulude sisu järgi. Ja võib-olla selle tõttu pole taga mitte liiga täpne. Kuid suured, trükitud ooperiraamatud räägivad ikka meelsamini see viljahabemeaiast kui vähem tuntud autorite töödest. Lava p-s on üks Madridi eeslinnu, mille hispaaniakeelne nimigi on omajagu sümboolne. Pese jalgu. Ta on nagu uksematt suure linna ukse ees ja siin elab enamasti vaesem rahvas, käsitöölised, kerjus, üliõpilased, väikekaupmehed, üldse igasugused rahutu vaimuga inimesed, kes vaatavad ülikute poole vaenulikkusega. Barbi eriteoses kõlabki pärast instrument totaalset sissejuhatust, kerjus, üliõpilaste koor. Täna algab allakäik ja. Ja. Oma. Salo raiped. Tuleb Lampariljo. Ma olen habemeajaja muusik Jaagup lee laulja. Mängin orelit ja panen kuppe, ajan päid paljaks ja värvin nägusid, ükskõik mis värvi soovite. Olen nappariljo, tantsija ja tütarlastesse. Ei no tore kaaslane eesmaalapp hari ja panin. Toita panija tapani jahvita. Teine peategelane, paluma tõlkes tuvike, tutvustab ennast nii. Tänaval sündis tuvike. Ta oskab naljatada ja kuigi mul pole sulgi, tunnen muretuna nagu linnuke oksal. Ent vahel pannakse tuvisid puuri nagu inimesigi. Olen alati värske, kui lilleõis ja laulan alati. Edasi kohtume veel kahe tegelasega markeziita ja Don Juaniga. See ei ole hoopiski niisugune Don Quan, nagu tunneme teda Mozarti ooperi kaudu. Vaid kuninga politsei poolt tagaotsitav võitleja. Markesida, peab leidma talle varjupaiga. Nad kohtuvad esmakordselt. Kuid ootamatult satub väljakule markesita meest on Luis, kes armukadedusest ähvardab kõik ära rikkuda. Oo oo oo oo. NAGU kutsutult tule Plampariljo markesita palub temalt abi Don Juani peitmiseks. Järgnevas stseenis saab don Luis teada markes itta ja Don Juani kohtumise tõelise põhjuse. Ja abielupaar lepib südamlikult ära. Don Juan on siiski kinni võetud. Nüüd ähvardab kamargisiidad arreteerimise oht. Ta peab leidma varjupaiga ja siingi kulub Lamparilju kaasabi ära. Kerjus, üliõpilased avaldavad oma rahulolematust kõrgaadli grandide vastu. Nad plaanitsevad rännakut Madriidi lambarylio, kes on lava Pieezis kõigile hästi tuntud. Palub üliõpilasi abiks Don Juani vanglast vabastamiseks. Me peame võitlema oma õiguste eest, laulab koor, avame vanglad. Eestlasena. Lampariliust on saanud rahutute üliõpilaste juht. Nad usuvad temasse ja on valmis koos habemeajaja ka kõiki Etti võtma. Kuulge. Herr palun loobuge. Jaapani ja. Ava. Paloma varjab markesiidat, keda otsib ikka veel politsei. Don Luis kohtub temaga salaja. Soolanaariega. Vanade laava. No see Nii raske. Barrett. Paluma üks naine soovib näha habemeajajat. Lamba Rilio. Ma olen siin elus ja terve, paluma tule siia. Lampariljo. Ma ei saa oma töökoda üksi jätta. Kuid ta jätab siiski, nad armastavad teineteist, kuid neidki ähvardab nüüd lahusolek koht, sest Lamparilyole on tulnud kutse ilmuda politseisse. Lamparilli otsustab ka ennast ära peita. Üliõpilased lähevad sellele vaatamata oma nõudmistega Madriidi kuigi kahetsevad, et nende juht on sunnitud maha jääma. Järgneb õmblejanna dekoor, milles hoiatatakse Paloomat, et tedagi ähvardab vanglaoht ja soovitatakse olla ettevaatlik. Kaabu silmini, keep lõuani, käed taskus, nii näevad välja Madriidi mahod man tilla silmini, nägu loori taga naerul. Need on madridi Mahad. Ja kui maad on koos, siis nad ka alati laulavad. Finaalkerjus üliõpilased jõudsid Madridist tagasi. Nende võit oli täielik. Võib pidada rõõmupidu.