Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja neli minutit ning rahvateenrite saade tänasel suvisel päeval alustab ning täna seda rahva teenrid on vana tegijana Margus Mets ja uue vana tegijana Ainar Ruussaar, kes on pikalt väga olnud siin ka rahvateenrite tegija, kuid ETV juhi kohale siirdumisel ei saanud sa aina räna enam siin rahvateenrite saates osaleda, seda enam on meil rõõm tervitada sind tagasi ja, ja siin on alati olnud kombeks tegijad räägivad natukene endast, aga kuna kõik sinust niivõrd palju juba teavad, siis, siis räägi lühidalt, võib-olla ainult sellest, mis sa, mis sa nüüd teed. Tere nüüd olen ma taas tagasi ajakirjanduses mille üle meil on väga hea meel, mille üle mul on endal ka väga hea meel. Ma olen sellise uudisteagentuuri nagu BNS Eesti juht vastutav peatoimetaja, ehk siis uus vana tegijaga, BNS. Nii. Aga läheme tänaste teemade juurde ja, ja kui me tänase saate teemasid vaatasime, siis, siis tegelikult ju üks teema, mis inimesi kindlasti suvel huvitab, on on suvised suvised huvide suvised teemad. Ja kui vaadata seda, seda tänast suve ja selleaastast suve, siis võib öelda, et, et tegu on sellise toreda põhjamaise suvega, et ega siin eriti eriti suvesooja igaks päevaks ei ole jagunud, on vihma, on pisut päikest, on tuuliseid ilmu kõik see on nii-öelda võib-olla võib-olla hea põllumehele mõne põllukultuuri kasvatamisel mitte küll heinategemisel, aga kindlasti ei ole see mokkamööda ja meeltmööda suvitajatele. Sina, Margus, tead, pärnuolusid lähemalt, kuidas, kuidas Pärnule selleaastane suvi on mõjunud, kas need vihmased ilmad ei ole inimesi inimesi suvepealinnast ära peletanud ja kas see võib ka väga valusalt pärnu inimeste tasku pihta lüüa? Ma arvan, pärnakad on tänavu suve palju rohkem rahul kui mõnel varasemal aastal, kus nii-öelda peaaegu vana nõukogude kombe kohaselt turistid tulid ja sõid linna paljaks ütleme, kuskil viis-kuus aastat tagasi oli ta tõesti aastat, kus kui juba talvel küsisid inimeste käest Tallinnast Tartusse, noh kus sa siis suvel lähed ikka Pärnusse, Pärnusse ja siis, kui kõik need peaaegu kõik eestlased Pärnus kokku said palaval juulikuu päeval, siis oli olukord tõesti selline, et iga söögikoha ukse taga oli pikk järjekord ja kuskil lõunaks oli et toidulauad tühjaks söödud ja söök enam pakkuda ei olnud, rääkimata karastusjookidest. Siis seda kõike oli tegelikult Pärnu jaoks natukene liiga palju ja kohalikud inimesed ei olnud enam selle olukorraga rahul, põgenesid ise Pärnust minema, turistid vaatasid, et noh, mis me sellise hullumajja tulen. Tõesti turistide seas. Ta Pärnus vähem kui varasematel aastatel. Mitu põhjust, mina arvan, see, et üks on see, et Eestimaal on ka tekkinud muid ilusaid kohti ja inimesed on nagu rohkem Eestimaa peale laiali hajunud. Ja võib-olla ka see, et Pärnu linn on tõesti oma sellise kuurordi arengus mingis mõttes kinni ja heas mõttes kinni, et kui see Pärnu plaasi teha veel kuskil kolm kilomeetrit laiemaks lõuna poole, nagu siin on talviti juttu olnud, siis tegelikult ütleme, Pärnu kesklinnale ja kuusel infrastruktuuri ja tuleks ainult kahjuks. Ja võib-olla tõesti see ka, et ei ole selliseid 30 kraadise palavuse, mis siin üle-eelmine aasta suured rannarekordite lõi. Aga, ja minu meelest on linn mõnusalt suvine, tunduvalt rahulikum. Kohalikud elanikud on rahul, need turistid, kes tänavatel jalutavad, on ka kuidagi tempo, on rahulikum ja mõistlikum. Ja võib-olla ehk seegi, et tunda on, et eestlasi on linnas vähem. Aga need turistid, kes on tulnud välismaalt eriti palju rootslasi ja ka lätlasi ja rootslasi et need on ikka kohale kohale tulnud ja selle rahuliku, sellise suvituslinna, millega väga rahul Sinu sinu väidet Margus toetab ka tegelikult hotellide statistika kuskil veidi on täituvus langenud, aga just nimelt eestlastest ööbijate arveldada, et soomlaste ja Lädi turistide arv on nagu kasvanud, väidavad Pärnu hotellide juhid praegu, aga just nimelt eestlastest ööbijate arv on kahanenud, ilmselt nad tõesti jagunenud siis mujal Eesti peale ära. Ja suve suvesoe ja, või selle puudumine tegelikult soodustab seda, et eestlased reisivad mööda. Nemad ringi ja avastavad seda ja mina sain sellise väga positiivse kogemuse osaliseks Vastseliina linnuse varemete juures, kus on avatud päris mitu sellist üsna omanäolist müügipunkti sinna kohaliku kõrtsi kõrvale ja ühes müügipunktis, kus mu käsitöö kõrval praadis vanamemm pannkooke, siis see jättis küll mulle sellise elamuse, et ma ei näinud mitte ühtegi inimest, kes oleks pannkookidest kuidagi nagu osavõtmatult mööda kõndinud, absoluutselt kõik, ostsin 15 kroonised pannkoogid ja, ja see on üks hea näide lihtsalt, kuidas, kuidas asju nagu Eestimaal aetakse ja see tekitas sellise mõnusa ja sooja tunde ja selliseid selliseid efekte, mis ma viimase paari nädala jooksul on Eestimaal kogenud, neid on päris. Ja ilmselt on ta inimeste võimalused siiski nii palju avanenud, et, et inimestel on võimalus soetada endale nii-öelda teine kodu. Maakodu suvituskoht, suvila, mida iganes, et nii palju, kui ma olen mööda eestimaad sõitnud, siis neid mereäärseid krunte, mida müüakse, tekib üha rohkem juurde ja sinna tekib ka ajutisi, vähem ajutisi ehitisi, nii et arvatavasti ka see võtab natuke Pärnust koormust ära. Ma leidsin siin kevadtalvel ühe väga vana ajalehe oma arhiivist ja seal oli just üks maakleri jutukene ajaleht oli kuskil kuus aastat vana maakleritest seda, et noh, et suvekodud on nagu välja surnud ja selle tuleviku Eestimaal ei ole testima nii väike, et kõik suvekodude ehitatakse ümber elamuteks ja, ja nii edasi, et see on siuke surnud kinnisvarasektor siis ütleme nii, et aastal 2007 veel vaatan päevas kui kõigis muudes suurtes lehtedes makerid, rääkivad hoopis teistsugust juttu, taas on leitud suvekodud inimesed ostavad hinnad alates 500-st 1000-st kuni seal kolme-nelja miljoni kroonini ja vaatamata sellele, et inimestel on kuskil Viimsis või kus kus iganes, korralik maja olemas, vastupidi, võetakse endale täiesti privaatne suvekodu üles rajamiseni. Minu meelest ka, et Eestimaal inimesed ühtlasemalt jaotavad, see on ainult hea ja üksindust otsivad, mis pole ka sugugi sugugi pahane. Pärnus on paraku tõesti suured korterid, mis kesklinna ehitati nii-öelda mõeldes Tallinna suvitajatele on tänasel hetkel müümata, eks on kinnisvaraarendajatele teatud mõttes traagika, aga teistpidi ka minu meelest igati loogiline, sest et kui üks noored noored, Meil on valida kas kahetoaline korter Pärnu kesklinnas või siis tõesti kuskil põhjarannikul või Noarootsis selline korralik privaatne suvekodu, siis ma arvan, et paljud helistas. Ilmselt on siis ikkagi Andrus Kivirähu antropoloogia õpikul eesti antropoloogia õpikul mees, kes teadis ussisõnu õigused, eestlast kisub ikka metsa poole tagasi. Aga mulle jäi kõrva see, et sa ütlesid, et pakuti kuskil pannkooke ja vanamemm küpsetas vaadates sellist pisikest nostalgilist mõnusat asja on Eestimaal tegelikult väga vähe. Ma olen küll suur Saaremaa patrioot ja endal ka juured poolenisti sealt pärit. Käisin suvel Saaremaal. Käisin turu peal, keskpäeval mõtlesin ka, et suitsukala värske angerjas, mis iganes. Noh, tädike istus sellise suhteliselt kustunud lõhefilee teedetagamisjääs, olid mõned punaste silmadega räimed ka ja oligi kogu lugu. Ja samas olime tulnud just, et Leedust, nii idast ja uskuge või mitte, teemine hommikus sadamas silmad lahti, tunnen suitsukalalõhna ja vaid sadakond meetrit sadamast kaks müügikohta ja mis müügil. Värske, soe suitsu säinas, ahven, lest, haug, koha, angerjas. Täpselt sama pilt on kui ma, kui, kui sõita Riiast Riiast Tallinnasse, siis Saul kastis on ka mitu mitu värske suitsukala müügiletti, kus täpselt sinu poolt loetletud loetletud kalad. Kalad värskelt suitsetatud, veel soojad, müügil, aga eelmisel suvel mind naerdi Sõrve sääres välja, kui ma küsisin suitsukala. Mulle öeldi, et Tallinnast supermarketist saad sa suitsulest, kulla mees. Et eestlastel on tegelikult järeldusi teha ja õppida sellest jutust päris palju. Endistviisi, justkui läheks Moskvasse see paremat. Üle viidud. Tõesti oli testima. Kui Saaremaasuitsukala küsisid, siis tehakse väga suured silmad. Juba jutuga Moskad puudutasime, läheme siis selle nädala olulisemate teemade juurde ja nädala peateemaks tõusis juba nädala algusest. Venemaa ja Suurbritannia vaheline kaklus Andrei logo või väljaandmise üle. Asi on isegi nii teravaks läinud, et Venemaa vähemalt või Venemaa pidi siis tagasi tooma või Suurbritannias saadete välja neli Vene diplomaati ja vastu ta vastuseks siis sellele saatis Suurbritannia välja jälle neli Suurbritannia diplomaat. Peale selle on kõlanud veel ohtralt ähvardusi ja on räägitud isegi sellest, et Vene pommitajad on on olnud niimoodi otsekursil Suurbritannia poole teel, kus nad on siis mingil hetkel tagasi pöördunud, et suhted on läinud läinud teravamaks ja tundub, et Eesti ei olegi enam Venemaa ja vaenlane, nii nagu Venemaa arvamusküsitlustes. Viimasel ajal on viimasel ajal nende arvamusküsitlused näidanud, aga samas samas see, see näitab küll Ühte, et Venemaal on, on vaja pidevalt tõenäoliselt vaenlasi ja selliste rahvusvahelise koostöö õhkkondade teiste riikidega suhtlemisel väga sageli Venemaal ei teki. Ega nõukogude Suurbritannia ja Vene-Briti suhted ei ole kunagi olnud suurepärased. See tulija on hõõrunud, et nende kahe suurriigi suhete tuha all pikale aega ja aeg-ajalt ka lahvatanud. Tegelikult on Suurbritannia ju kõige suurem endiste ärakaranud KGB ohvitseride turvaturvaline pelgupaik ja nüüd ka ärakaranud. FSB ehk siis praeguse Venemaa julgeolekuteenistuse ohvitseride pelgupaik aastakümnete jooksul on ju, on ju just nimelt Suurbritanniasse läinud. Noh, sellised tipud, päev, luurajad NAGU kordiievski, mitt, rohingu, KGB arhiiviga, orav, keda me tunneme nüüd Venemaa ajaloo suure ümberhindajana, Bukowski. Litvinenko, kes mürgitati Läti oligarh Berezovski sai õigel ajal Suurbritanniasse minna ja, ja diplomaatide väljasaamise tava ei ole ka ju esmakordne seitsmekümnete algul üks ärakaranud KGB ohvitser andis üles kogu briti brittidele kogu agentuuri nimestik. Kui nõukogude liidus ja välja saadeti 70 Suurbritannia diplomaati, mille vastu siis Suurbritannia saatis omakorda 70 vene ametniku Priit Suurbritanniast välja, nii et tegelikult need juured ulatuvad ikkagi aastakümnete taha. Selline pääs diplomaatiline suhtlemistaktika Suurbritanniast Tegelikult ongi nii, et Sa ütlesid õigesti, et neid põgenikke mitut laadi, et on nii-öelda poliitilised põgenikud, siis KGB ja muud tegelased. Aga siis on ärimehed Abramovitš Berezovski, kes on nii-öelda oma varandust peitu Inglismaale viinud ja sealt neid edasi siis areng arendanud. Ja ega tegelikult see Berezovski on ju olnud esmalt ikkagi nii-öelda looduslikel põhjustel tagakiusatu olnud, see poliitiline tagakiusamine tuli alles alles hiljem. Ja noh, Abramovitš on võib-olla ainuke selline emi immigrante Inglismaal, keda justkui ei ole tagakiusatud, selle poolunt on ka vaadatud Putini poole, et mis, mis see põhjus huvitav on, et üks rikkamaid inimesi inimesi maailmas Putini poolt kuidagi väga soositud soositud just on ja aga tegelikult on ka väga paljude lihtsate venelaste jaoks on Inglismaa millegipärast selline hea pelgupaik. Ma tean üsna mitmeid Tallinna venelasi, kes on siit oma pisikeste probleemide eest just Inglismaale põgenenud, sest Ameerika tundub väga kauge ja kätte kättesaamatu. Ja Inglismaal on vennaste kolooniaid juba tegelikult päris suured, mitte ainult nii-öelda nende KGB ja majandusoligarhide omad. Netu selline. Inglismaa maine ilmselt on jahve venelaste seas veidi teistsugune kui Ameerika Ühendriike. Aga kuidas teile tundub, kas kas Inglismaa või ütleme täpsemalt Suurbritannia välispoliitika viimase kahe nädala jooksul on midagi muud, kui ta oli seda Tony Blairi ajal. Kas korduma Brauni selline jõuline, ilma ühegi naeratuseta jõuliste avaldustega tehtud välispoliitika on, on midagi muud kui, kui me nägime seda veel siin paar nädalat tagasi? Ei, mina niimoodi ei arva ja, ja minu meelest on ühendkuningriigilt olnud oma välispoliitikas ikkagi viimased paar aastakümmet olnud olnud erakordselt jõulised ja ja noh, seda näitab Iraagi sõda, seda näitas omal ajal polklandi kriisi täiesti jahmatamapanev lahendus, mille võttis Margaret Thatcher. Mina ei näe, et Briti välispoliitika oleks muutunud jõulisemaks seni olnud päris jõuline ega, ega ei ole muutunud lahjemaks. Mul on mul mulle tundub, et ühendkuningriigid jätkavad välispoliitikas vähemasti senist joont. Ja, aga mis on minu minu jaoks selle viimase nädala vene briti diplomaatilise lahingu juures üllatuseks on Euroopa Liidu suhteliselt nõrk kaitsepositsioon Suurbritannia toetuseks. Tõepoolest eesistuja riik, Portugal tegi ühe, ühe minu meelest hambutu avalduse, et kui me meenutame aprillisündmusi Eestit siis, siis mina julgen väita, et Euroopa liidu nii-öelda toetus Eestile ja, ja, ja Venemaad süüdistavad avaldused olid tegelikult jõulisemalt kui praegu Euroopa Liidu liikmesmaade avaldused Suurbritannia kaitseks ja, ja, ja, ja Venemaa korralekutsumiseks, et tõepoolest Ameerika Ühendriigid kui Suurbritannia väga hea liitlane on, esinenud tunduvalt jõulisemalt Condoleezza Rice kui, kui Euroopa Liidu riikide liidrid ja ma kutsun Eesti Eesti juhte üles tegelikult tegema suur, mitte ainult toetavaid avaldusi, olge olgem siis kasvõi esimesena. Ja siia tuleb veel lisada juurde ka seda, et Venemaa on tegelikult päris oskuslikult ära kasutanud seda kaarti, mis neil on tagataskus, ehk siis nad on pidevalt viidanud sellele. Aga meie võime Juhandreiluga vôi välja anda, aga andke siis meile Boriss Berezovski vastu, eks ole, andke, andke meile Ahmed kaev vasta, et et see on selline retoorika, mis, mis tegelikult ju ei sobi, sest antud juhul nende puhul on tegu pagulastega, kellele riik on, on andnud andnud kaitse, arvestades, et nende kodumaal on neid tagakiusatud, et siin on natukene natukene teistsugune lähenemine, aga noh, Venemaa ütleme niimoodi, et siseturule suunatud suunatud toorikatlase loomulikult ei muuda ja väga paljusid Venemaa nii-öelda Euroopa partnereid, sealhulgas ka Saksamaad ja Prantsusmaad. See jutt pisut veenab, sest nad ei taha rohkem enam seoses gaasi ja naftaga enam Venemaad ärritada. Ja ma ütlesin eile nägema ka Suurbritannia peaministri ja, ja Prantsusmaa presidendi Sarkozy pressikonverentsi, kus Sarkozy mitte kordagi ei puudutanud vastuolude teemat Suurbritannia ja Venemaa vahel. Räägiti ainult Darfuri konfliktist või kriisist, ütleme siis niimoodi. Mul tuleb meelde, minu mälu ei ole väga lühike. Ja mul tuleb meelde see, et kui 97. aastal sügav Venemaa kreis mida siis Euroopa riikide juhid rääkisid ja rääkisid seda, et nõrk Venemaa ei tule kellelegi meist Kasuks Venemaalt tuleb aidata, sest et kui seal riigis majanduslik kaos, ta nõrk, et see tuleb, see võib ohustada kogu kogu kogu Euroopat. On vaja abi anda, teha investeeringuid, anda laene, mida iganes kaasata Venemaa igasugustesse projektidesse, peaaegu et Euroopa Liit uni ühendorganiteni välja ja ka Ameerika oli äärmiselt sõbralik Venemaa suhtes. Kutsume vaese Venemaa maailma rikkamate klubisse täpselt, eks ole? Ja nüüd, kui 10 aastat hiljem Venemaa majanduskriisist välja tulnud naftadollarid on igapäevaselt nii-öelda taskus ja nüüd siis äkki seesama maailma vastad, et võib-olla oleks tegelikult kasulikum seesama Venemaa nõrkus neile siis on Venemaa palju alandliku poliitika suhtes. Aga täna Putin tõstab väga võimsalt pead, tal ei ole võtta seda, et Ameerika või Euroopa mingisuguseid kraanid kinni keeraks majandusabi, toiduabi, mis iganes, vastupidi, Euroopa kardab seda, et Venemaa keerab gaasikraanid kinni, naftakraanid kinni, mis, mis iganes. Nii et tegelikult see olukord on tõesti 180 kraadi teistpidine kui kümmekond aastat tagasi. Ja nüüd on maailmal tõesti tükk mõtlemist, et mis on tegelikult sellele suurele maailmale rohkem kasulikum, kas tugev Venemaa või nõrk venelane. Võtame ainuüksi südasuvised juulikuised, signaalid, mis kreml on kogu maailmale andnud. Venemaa ühepoolselt taganeb Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingust südasuvine signaal. Palju õnne lääne partnereid. Venemaa ähvardab paigaldada tuumaraketid Süda-Euroopas asuvasse Kaliningradi enklaavi, sihtida need Euroopa Liidu liikmesriikidele. Palju õnne, lääne partnerid. Venemaa teatab, et ta blokeerib igal juhul Kosovo iseseisvumise. Palju õnne, Balkani kriisilahendus ja lääne partnerid. Ja nüüd ka diplomaatiline lahend, lahing Londoniga, kus nagu sa viitasid Prantsusmaa president, Saksamaa kantsler ei ole teinud mitte ühtegi Suurbritanniat toetavat avaldust. Ma saan aru, et Suurbritannia on Euroopa liidus teatavas mõttes. Kuna meil on Suurbritannia probleem, on ju selles, et nemad ei ole rääkinud ühtsest Euroopa Liidu välispoliitika, mille vastu nad on alati tädil. Nojaa. Sõbrad, aga ikkagi, ma kutsun üles olukorras, kus on küsimuse all Venemaa ja Euroopa Liidu ühe ühe võimsama riigi suhted toetama seda Euroopa liidu võimsat partnerit vähema vastu. Aga kindlasti ma ei ole, ma arvan seda toetust nii väga Euroopa Liidu peakorteris lunima käinud, ei, kindlasti mitte, et ma arvan, et ta tunneb ennast pind piisavalt kindlalt siiski ka üksinda, et kui väikse port viletsa Portugali poolt ei tule sellist tugevat toetushäält, siis ei ole see nende jaoks katastroof. Aga kas teile ei tundu, et tegu võib olla ka ühe sellise väikese, lühikese eduga eduka sõjaga hoopiski uue peaministri Gordon Browni jaoks, kes, kes võib, võib võib-olla tõesti võidu vilju maitsta. Kui me vaatame eilseid sõnumeid, siis kreml on oma eilses retoorikas ja eileõhtuses retoorikas juba oluliselt pehmem ja, ja sisuliselt arutletakse ka selle üle, et Andrei Ovoi võiks ju tegelikult ikkagi brittidele välja anda. No selle selle vastu tahab muidugi muidugi. Midagi midagi suurt, pehmet ja karvast saada, aga aga on tegelikult üks üks ohtlik nüanss, mis, mis Venemaa välisministeeriumi avaldustes läbi käis, oli teade, et Venemaa lõpetab igasuguse terrorismivastase koostöö Suurbritanniaga. Ja, ja kui me nüüd vaatame minevikku, siis tegelikult Ameerika Ühendriigid kõrvale jättes on Suurbritannia ja Venemaa olnud just kõige jäledamate terrorirünnakute sihtmärgiks. Ja, ja noh isegi selline teade, kui see on emotsionaalne, aga, aga välisministeeriumid ei, ei, ei tee emotsionaalselt teadaanded on tegelikult, et kurb ja, ja ohtlik, et kui, kui see diplomaatide väljasaatmine tipneb sellega, et me ei tee enam terroristide vastast koostööd või me ei tee koostööd kurjategijate tabamiseks siis see on halb märk. Kui. Keda kuriteost, mis möödunud aasta novembris Londonis toime pandi, siis ka see on ju tegelikult mingil määral terror, kuna kuna seda viidi läbi sellise ainega, mis, mis võis kahjustada väga paljude inimeste tervist ja, ja nüüd, kui nõutakse Andrei logo vaid välja, siis ma juhtusin eile nägema ühte väga mitmetähenduslikku intervjuud, mille Andrei luga way andis ehho Moskvõ õele ja telejaamale erti v i ja seal esitati mitmeid, üsna otseseid küsimusi, millele tulid sellised põiklevad vastused ja need vastused räägivad ise enda eest, aga ma teeks teile kiiresti sellest ülevaate, millest siis juttu tehti. Esitati Andrei Lugavaile küsimused, miks ta ei lähe siis Suurbritanniasse, kui tema, tema nii-öelda tema üle juurdlus käib ja teda seal kahtlustatakse siis Andrei lugu või selle peale, et keegi pole teda kutsunud. Siis küsiti talt veel seda, et kas ta on nõus brittide valetada, hektari all tunnistusi andma ja kui need britid isegi Moskvasse tulevad ja luga vai ütles selle peale, et ta on selles küsimuses ka skeptiline ja siis ta väitis, et hektaritega palju kokku puutunud ja teab, et hektar ei anna õiget vastust. Siis küsiti veel, kusjuures detektor on ju tegelikult vettpidav tõend kohtus, kui kui detektori tunnistus kohtu tõendite hulka lisatakse, mitte kõigis, mitte kõigis riikides. Siis küsiti veel Andrei luga vailt, et kas ta on nõus kolmandas riigis läbiviidava kohtuprotsessiga, siis ta ütles, et ei ole ja esitas vastuküsimuse, et aga millises riigis Birmas? Ja ja siis luga küsib ka veel seda et miks ei süüdistata Litvinenko ja temaga koos söönud nende kolmandat kaastöölist Dmitri, et miks on tema tunnistajaga luga voi on kahtlusalune, et, et miks siis miks siis niimoodi on, on selle asjaga läinud, siis ta püüab kahtlust kahtluse alla seada ka Scotland Yardi juurdlust. Jaapanist selle veel Interpoli ähvardusega seoses, et kõik riigid, kes on Suurbritanniaga sõlminud logo voi väljaandmisega seoses koostöölepe selle kohta ütles ütlus logo või et see teda kuidagi kohuta, et ta võib reisida ka mööda Venemaad ringi ja isegi Moskva oblast on suurem kui Inglismaa ja Moskvas on palju lõbusam kui Londonis ja Pariisis kokku. Aga kokkuvõttes luga või kinnitas, et on valmis vähemalt inglise uurijatega Moskvas kohtuma. Ma arvan, et tõenäoliselt sellest kohtumisest ei tule küll mitte midagi. Juhul kui tegemist ei ole Hercule Poirot absoluutselt levelid väga. Kahtlased vastused ja, ja ma arvan, et, et juba nendest vastustest võib oletada seda, et, et brite uurijad võiksid Andrei luga või üle kuulata ja, või vähemalt see kohtuprotsess toimuda ja ma arvan, et sellest võib nii mõndagi selgemaks saada. Nii palju siis sellest, sellest teemast, mis teile, mis, kuidas teile tundub, mis, mis võiks olla selle kriisilahendus, kas, kas lubavoy antakse välja või on tegu lihtsalt Venemaa poolse sellise pehmendava retoorikaga, kui siin välisminister Lavrov püüab väita, et ma armee võime Lugo vōi välja anda? Ma ma arvan, et see on selline tüüpiline juhtum mis, mis, mis vaibub nii-öelda ajalehtede esikülgedel ei tahaplaanile ja ja mida aeg-ajalt tõstetakse siis Briti või Venemaa esindajate puhul üles mõnel rahvusvahelisel kohtumisel, mõnel tipp-poliitikute konverentsil, aga, aga ilmselt võibluga vôi rahumeeli reisida mööda Moskva oblastid ilmselt ei, ei, ei leita Suurbritannias konkreetset persooni endale külla kutsub. Ja, ja, ja ilmselt ei muutu suurt mitte midagi peale selle, et, et see praegune nii öelda terav, kahe riigi vaheline retoorika lihtsalt vaip ja ilmselt elab Berezovski Suurbritannias rahulikult edasi ja luga vōi rahulikult Moskvas. Mingi uus jama tuleb peale, ma tunnetan, see on täpselt nii, kui Eesti nii-öelda pronksiöö aprilli lõpusündmustele oli, et ütlesin seda, et kõige paremini kustutab selle tegelikult aeg või mingi uus probleem Euroopas või maailmas tuli seesama inglise inglise-Venemaa konflikti ja ma usun, et et augusti või septembri alguses tuleb järgmine mingisugune teravamalt erakondadest maailmas peale. Pange tähele, kui kui kuu või pooleteise pärast rahva teenrid siin koos olla siis ei räägita Suurbritannia Venemaa suhetest mitte poole sõnagagi. Küll aga räägitakse sellest, kuidas Venemaa blokeerib Kosovo iseseisvust, kuidas Venemaa ja Serbia suhted on võtmas täiesti uusi mastaape, kuidas Euroopa Liit on nõutu, sest Kosovo ei ole Euroopa Liidu siseasi ja küll aga on Euroopa asi ja nii edasi ja nii edasi. Selles mõttes ma jagan Margus aru. Jah. Ma ei, ma ei välista siiski, et Andrei luga või võib ühel hetkel Venemaal tülikaks muutuda ja ta lihtsalt kaob. Ja aga mitte Suurbritannias ja suures Moskva oblastis, mis on suurem kui inglisinglist tegelikult teateid. Nendest inimestest varsti hakkab seenehooaeg nendest inimestest, kes on seeni korjates ootamatult südamepuudulikkuse surnud on, on tulnud ju Venemaalt varemgi? Ja ütleme nii, et väga suurt turvameeskonda teda teda ei kaitse. Eilsest intervjuust selgus, et tal on üks turvamees. Aga läheme teemadega edasi. Need puudutavad Eesti-Vene suhted, vaid meie hõimurahvaid ja murdvas Saranskis toimuvat toimunud soome-ugri rahvaste festivali, kus käisid kohal siis Venemaa president, president Vladimir Putin, Soome president Tarja Halonen ja Ungari president Franz juurtšani. Ja mida me sealt kuulsime? Kuulsime üsna vastukäivaid sõnumeid, aga, aga see, mis meieni on jõudnud on, on mõneti kummastav, et sisuliselt on üks üks soome-ugri hõim soome-ugri rahvaste seast välja arvata. No minu jaoks minu jaoks oli, tegi selle asja täiesti kurioosseks Venemaa presidendi Putini Saranskis tehtud tehtud avaldused, noh näiteks teatas Putin Saranskis, kuhu siis kutsuti Ungari peaminister ja Soome president ja ei kutsutud Eesti tippjuhte ei kutsutud, ei kutsutud, mis siis, aga näiteks Putin teatas seda. Et et teema on kõigi soome-ugrilaste kodu ja muud kodu, neil ei ole ega saa ka kunagi olema. Ja, ja ta tegi selle avalduse seistes kõrvuti Ungari peaministri ja Soome presidendiga, kes, kes millegipärast vähemalt ei ole ma seda kusagilt lugenud, ei vaielnud Putinile vastu, on öelnud, et härra Putin Soome on soomeugrilaste kodu olnud, on ja on ka edaspidi Ungari on soomeugrilaste kodu olnud, on ja on ka edaspidi samamoodi Eesti ja, ja noh, eriti küüniline oli Putini väide kõnes, mida ta pidas Saranskis ja kinnitas, et Venemaa säilitab ja rikastab kõigi Venemaa piires elavate rahvaste vaimseid väärtusi. Vaataks nüüd Putinile otsa ja küsiks, kuidas viimase 12 aasta jooksul Venemaa rikastanud tšetšeeni rahva vaimseid väärtusi. Ükskõik millist dokfilmi soome-ugri rahvastest, kes saavad Venemaal, me ei vaataks, me näeme, et tegelikult ei rikasta Venemaa Nende vaimseid väärtusi, vaid vastupidi isegi ei luba nende omakeelset kooli kooliharidust rohkem kui neljanda klassini ja nii edasi ja nii edasi. Mind häiris kõige rohkem mitte see, et sinna ei kutsutud pronksiöö järel Eesti tippjuhti, vaid mind häirib see künism, millega Venemaa riigijuht siis nii-öelda avalikkust lollitab. Tegelikult ju see Putini kõne on üks osa, Ma mõtlen Putini ja Vene ideoloogia, et nii-öelda tulevikupoliitikast, kus nad püüavad hakata ümber hindama ka Nõukogude Liidu aja laetud, siis rahvuspoliitikat, muud poliitikad, välispoliitikat ja seesama ütlus, mis Putin, Putting asutas, et ka väikerahvaste säilitamisel tuleb kasuks ka Nõukogude Liidu kogemus tema mõttes muidugi niidab positiivses tekstis seda, see näitab seda, et Venemaa ja Putin hakkavad väga järjekindlalt kõige rahvusvahelistel konverentsidel tooma nii-öelda Vene rahva ajaloost, eriti just punasest perioodist seda positiivset kogemust, et see on see, mis tõstab siis vene rahva enda enesetunnet. Et me ei olegi üdini üdini halb. Me ajalugu ei ole üdini halb ja vaadake, mida me oleme väikerahvastele, mida me oleme roopale kogu maailma tegelikult ka Nõukogude Liidu perioodil andnud. Ja see ümberhindamine hakkasite tegelema pealsest sammast teisest maailmasõjast, suurest isamaasõjast ja aprillikuu sündmustest Tallinnas. Nii et ma arvan seda, et Putini ja teiste Vene tippjuhtide suust me kuulame veel sellel aastal ja järgmistel väga selliseid Karla vajavaid ütlusi ja seisukohti. Aga ma arvan, et tulebki selles kontekstis võtta. Ja kujutage nüüd ette olukorda, kus Tarja Halonen oleks hakanud, on ikka noh, väga tõsiselt nii-öelda Putini kõnet arvustama seal ja kõiki teese ümber lükkama. Ma arvan, et Tarja Halonen võttis tegelikult sellise õige positsiooni, et ta läks kohale, ta kuulas selle ära. Ja ma arvan, et Soome välispoliitikud teevad sellest omad omad järeldused. Kuidas Venemaaga on mõistlik edaspidi ikkagi asju ajada, et see oli pigem selline väike luurekoht. Ilmselt tari avanemist räägitakse ju ikkagi nii-öelda ka Soome meedias justkui suurest Vladimir Putini sõbrast? Ei no ei noh, loomulikult eesti sõber ju ka suur Eesti sõber ka ju. Jätame nüüd Haloneni kõrvale, et tegemist on Venemaa täiesti tavapärased. Poliitikaga, kus üritatakse nüüd ka siis kiilu lüüa soome-ugri rahvaste vahele ja tegelikult Venemaa välisministeerium ja Venemaa välisluureteenistused ja Kremli hõõrus ainult käsi, hõõrub käsi, kui ta loeb taolisi avaldusi, nagu tegi Marko Mihkelson kutsudes üles Soome presidenti, Ungari juhti, mitte sõitmassaranski kohtumisele. Ongi hea, me arendame suhteid Soomega. Me arendame suhteid Ungariga ja me ei arenda suhteid Eestiga. Aga see, mida, mida Margus rääkis seda Putini ametlikku poliitikat, see on ikka tegelikult väga tõsine ja väga karm värk. Mida me siit jälgides võime võtta kohati naljaga, aga mis Venemaal ei ole üldse nali, näiteks näiteks Venemaa ametlik ava atesteerida kui kõik ajalooõpetajad Venemaal ja atesteerimine käib läbi ankeedi, mida ma, mida ma paar päeva tagasi internetist vaatasin, see on ankeet, kus peab õpetaja vastama mitmetele küsimustele Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloo kohta ja seal on vastusevariandid ette antud. Ja üks neist neljast on õige. Näiteks üks, üks küsimus oli, oli mida head andis Nõukogude Liitmaailmale ja vastusevariandid olid erinevad. Ja õige vastusevariant oli nõukogude liit ei olnud demokraatlik riik, kuid ta tõestas maailmale, et sotsiaalne võrdsus on võimalik. Ja see on aeg. Aga õpetajad peavad selle eksami järgmisel aasta läbima Venemaal ja nii edasi ja nii edasi. See kõik tegelikult näitab, et jah, Venemaa, Venemaa ametlik poliitika muutub selliseks külma sõja aegseks Nõukogude Liidu keskseks tagasi. Kuigi, kui sa räägid sinna ajalooõpetajate atesteerimise, siis on võib-olla vaja seda teha siin ka Eestis, sellepärast et, et see ajalugu, mida õpetatakse paljudes Eesti venekeelsetes koolides, ei ole see ajalugu milline on nii-öelda üldtunnustatud Euroopa ajalugu. Aga ma arvan, et meil ei ole neid õigeid vastuseid väga raske sealt üles üles leida, et meie oma oma oma hariduse Kindlasti need õiged vastused üles. Aga kui sa valed vastused on, siis vähemalt ma usun, et valed vastused puht läbilugemisel ka harivat neid ajalooõpetaja Jah, midagi head. Tulen veel korra selle soome-ugri rahvaste festivali juurde tagasi, see avatseremoonia või pilt avatseremoonialt oli üsna kõnekas ja meenutas mulle Moskva olümpiamänge ja seal oli selline selline laul ka tehtud, kus öeldi tere, selle järel öeldist, rahast või festivalil olid sõnad ja, ja noh, kõik see kõik see meenutab, kas tõesti sellist 80.-te aastate tõsist stagnaaega ja, ja kui siin mitmed kolleegid on mulle rääkinud, et oks on väga hea, et Venemaa sai nüüd 1900 või 2014.-ks aastaks olümpiamängud, et et nüüd nad hakkavad sellega tegelema, siis see, see on küll puhas illusioon, sest meenutame, et ka 80. aastal ei takistanud olümpiamängud kuidagi Venemaal afganistani sisenemist. Ja Helsingin Sanomat Ta avaldas. Avaldas üleeile väga värvika reportaaži sellesse raske kohtumisest Helsingin Sanomat. Ajakirjanikud saatsid siis riigipea Tarja Halonen, Halonen neni seal Saranskis ja muuhulgas Nad kirjeldasid seika, kus kus tantsis Soome rahvatantsurühm sellel festivali avatseremoonial. Aga, aga see rahvatantsurühm ei koosnenud mitte soomlastest või siin Soomes kokku pandud, vaid, vaid need olid siis Venemaal elavalt väidetavalt soomlased, kes seal, kes seal tantsisid ja Helsingin Sanomat avaldas nagu selle üle hämmastust, et miks, miks ei võinud Soomest tulla nende rastantsijad sinna kohale, et taolisi naljakaid seiku ilmselt Saranskis oli rohkem. Ja tänasest Eesti päevalehest võime lugeda ka ju seda, et kohal olnud Eesti inimestel oli saba taga. Noh, see on nagu täitsa loomulik asi venima. Aga ma siiski arvan seda, et me võime küll vihastada selle peale, et meid ei kutsutud, aga iseenesest oli sel üritusel ma arvan, selline positiivne järelkaja või mõju. Et Putin ja Venemaa ladvik teadvustas enda jaoks tegelikult soomeugrilaste probleemid ja. Ja seda, no kas ikka teadvustas see, kui tehakse seal Saranskispaar koolimaja korda ei ole veel soome-ugri probleemide teadvustamine. Ei, ma arvan ikka, ma arvan seda, et Putin võib-olla ei teadnud üldse enne seda terminit ehk soome-ugri kui selline etnilisest seisukohast lähtudes just et ja kui sa tehti ka tõeline Potjomkini küla, tarniti mõned koolimajad ära ja pandi mõned murdvakeelsed loosungid üles siis nad mingisugune positiivne mõju sellel ikka tagantjärgi tagantjärgi on, et võib-olla on Venemaa kultuuriministeeriumile raskem alla kirjutada mõnda järjekordset ränka käskkirja väikeste etniliste gruppide suhtes, nii et tal on ikkagi meeles see, et Putin käis kohtus. Midagi seal on juba kõik tehtud, kohaliku keele õppimine on vabatahtlik, kõik muu toimu kuni neljanda klassini vabatahtlik, pärast seda üldse ei nähta ette. Jah. Ja siin ei ole nagu millestki rääkida, siin on juba kõik tehtud, siin ei olegi vaja enam mitte midagi rohkem teha. Need rahvad on määratud hääbumisel. Minule jättis Putin ikkagi sellise mulje seal, et ma olen nagu kõigi rahvaste isa. Et, et kuidagi Ungari, Ungari peaminister vaatas nagu Uiedalt kuidagi kohale ja Darja Tarja Halonen, Olik vaatas kalapilguga kaugusesse sel hetkel, kui Putin kõnet pidas, vähemalt telepildist ja selline mulje. Et võtame Margus, et sul on õigus. Loodame, et sul on õigus. Et see Potjomkini külaserv muutub, mitte Potjomkini külaks, aga aga tegelikult on seal noh, migratsioon ja, ja, ja, ja nii-öelda vaikne etniline puhastus teinud ikkagi juba väga rängalt oma töö, et ilmselt ilmselt siin soome-ugri rahvaste kultuuri ja eelkõige keele päästmiseks Venemaa sügavustes lihtsaid lahendusi ei ole. Läheme teemadega edasi sellel nädalal tuli mitte küll samast ooperist, aga suhteliselt samalt suunalt uudis ka veel selle kohta, et Severstaal transehk siis üks Venemaa suuremaid naftafirmasid on pannud müüki siinsem eesti terminali Estonian Oil Service siis. Ja esialgu arvati, et tegu on aprillisündmuste, selliseid järelkajaga, aga nüüd on, nüüd on selgunud firma müügis olnud juba üle aasta. Mida, mida me võiks nii-öelda transiidisektori arengute kohta just selle uudise valguses öelda? Ütleme ausalt, see tegelikult väga kahe otsaga asi, nüüd kui transiidisektoril on hakanud halvemini minema kui aasta aasta tagasi. Nüüd me tunneme justkui kaastunnet. Kui toimusid tõsised naftareostus, et Soome lahes, siis me rääkisime seda, et see on tegelikult on suur õnnetus. Kui muuga levitati üle kivise tolmuga, siis oli jutt selline, et noh, tohutult suur vigasena Kiise terminal on Muugale rajatud ajalehtede esi ja teistel lehekülgedel. Tundsime siiralt kaasa kõigile eesti rahvale, ütlesime seda, venelasest äri ei ole sinna vaja. Sama oli Sillamäe sadama rajamise nüüd kui. See kivise terminal on praktiliselt tühi, tolmu ei ole, õhkkond puhas, tunneme kaasa nendele, kes selle kunagi sinna rajasid. Et selles mõttes mälu peab jälle natukene pikem olema ja asja tuleb vaadata kui tervikut. Mina ütlen siiralt, mina ei ole õnnetu selle üle, et nafta transiit läbi Eesti väheneb. Keskkonnamõjud ja keskkonnakatastroofide tõenäosus oli ikka väga-väga suur. Kahju küll, mul isiklik hea tuttav kannatab läbi Paldiski terminali tühjaks jäämise. Samas noh, kellele see tegelikult nii väga meeldis, et sellise suure ja kauni looduslikult kauni pankranniku juures sõidavad naftatankerid karid väga-väga-väga lähedal. Ja mina läksin siis asja nagu positiivses kontekstis. Probleem on tegelikult selles, et suur osa selle sektori esindajatest jääb töötuks. Aga ma arvan seda, et tänase tööjõuturul leiavad need inimesed, kes siiamaani Muuga terminalides töötanud tõesti töötuks jäävad ka muud töökoha, olgu see kasvõi ehitus. Aga minu jaoks on ikkagi küsimus, et kas see sektor nii palju ikkagi kannatab, kui on räägitud, kui siin hinnata veel paari aasta taguseid mahte ja praeguseid mahte, siis, siis need on tegelikult võrreldavad või ütleme, praeguste mahtude kasvuks. Pluss me peame siinkohal rääkima kindlasti ka sellest, et paar aastat tagasi ei töötanud ei sadamates ja ka Eesti raudteel rohkem inimesi kui praegu, see inimeste arv on ikkagi jäänud samaks. Täpsustama. Selle tegelikult kõik viimased aastad on olnud tegu kogu aeg kasvuga alates üheksandate aastate algusest ja nüüd on tõesti langemise tendents need, kes siis ärisse sisse läinud. Nad arvavad seda, et langust tegelikult jätkub. Tänane olukord ei ole tõesti sugugi nii halb, et peaks neid terminale kinni panema. Aga teha investeeringuid mingisuguse 10 aasta perspektiivis, uute terminalide laiendamiseks, see on tõesti peaaegu küsimärgi all, kas seda on mõtet, et teha ja võib-olla on praegu nii-öelda tõesti viimane või kõige parem hetk müüa oma? Seda enam, et tegelikult noh, seda selle sektori omanike juhtide skepsist toetavad ka kindlasti need arvukad sõnumid, mis tulevad lõuna ja põhjanaabrite juurest. Ehk siis Venemaa on juba osa transiidist suunamist Soome ilmselt osaliselt aprillisündmuste mõjul ja, ja lõppev, lõppeva nädala üks üks olulisi uudiseid tuli tuli Lätist, kus, kus esimese poolaasta transiidistatistika on kõva, kõvasti tõusuteel ja Venemaa sisuliselt suunab kõik oma mineraalväetiste rongid läbi Riia sadama mis varem läksid läbi Eesti sadama. Aga sinu rohelist mõttelaadi toetab kindlasti ka Ukraina kohutav õnnetus ja, ja, ja, ja üle-eelmisel nädalal Eesti õnnelik õnnetus, kus õnneks tühi tühi kütuserong kakles kakles veoautoga ja midagi hullu ei juhtunud, aga, aga keskkonna suhtes oleks loomulikult tervitatav, sest et Eesti on riik, kus kus merre sattunud pudel bensiini võib kukutada valitsuse, nagu me mäletame eelmisest aastast ja ja, ja me oleme keskkonnareostuse suhtes täiesti õigustatult väga hellaks tehtud, et kui me oma saadet alustasime sellest, kuidas eestlased armastavad puhata mitmel pool Eestimaal, mitte ainult Pärnus, siis siis tegelikult läbi selle tõuseb ka loomulikult keskkonnateadlikkuse, me peame sellele transiidile mõtlema ka teistpidi. Sest et me räägime alati Muuga terminalist, kui väike päris korralik terminal on tegeleda Tallinna lahes sees on seal Miidurannaterminal, kus paistab ilusti kaptenisillalt ka Pirita liivarand ja kujutage seda olukorda ikkagi ette, kui Tallinna lahes endas sees midagi juhtuks, ega ei ole maailmas ikkagi väga palju selliseid liiva klaase, mille kõrval ukerdavad naftatankerid Milline liiklus on Tallinna lahel? On ju, see oli uskumatu, see on. Kui sa ikka päevasel ajal vaatate suvel eriti hea ilmaga. See on kohutav, see on nagu, nagu keskpäeval või tipptunnil Liivalaia ristmik. Võrreldav on võib-olla ainult Hongkong. Ja kuna ma ise sõidan merd ka suhteliselt palju suviti, siis ma olen näinud seda, kuidas puksiiri püüavad välja kiskuda nii-öelda Miiduranna sadamast äärmiselt suuri tankerid, mis ei tohikski üldse sellisesse kohta Ta kohta sõita ja suures küll laines ja tuules on see väga-väga keeruline, kus puksiir elanike hulk tegemist olnud. Nii et ma arvan, et siin on nii-öelda see katastroof olnud tegelikult lähemal tunduvalt kui mees, avalikkusel on sellest teatatud. Nii et mina arvan, et kõigest mõistlikus nii, et kui see transiit väheneb ja igas Eestimaa liivarannas ei ole oma naftaterminali, siis see ei ole Eestile tervikuna sugugi mitte katastroof. Ja ilmselt ka mitte Eesti majandusele, nii, nii. Nii tõsine katastroof. Rääkisime keskkonnast sellel nädalal on jutuks ka meie liikluskeskkonda ja seda üsna musta statistika poole pealt, mis on sundinud ka valitsust tõenäoliselt Eesti poliitikuid astuma üsna kiireid samme selleks et midagigi ette võtta, selleks, et see olukord normaliseerub viimase koostada. Statistika räägib sellest, et juunis kaotas liikluses elu 22 inimest ehk kolme võrra rohkem kui mullu samal ajal. Ja liiklusõnnetustes sai siis juunikuus viga 327 inimest ning esimese poolaastatest. Statistika räägib sellest, et Eestis juhtus kokku 1228 liiklusõnnetust ja mullu samal ajal oli või oli neid vaid 1049. Siis ligi 200 õnnetust on sellel aastal. Juba eestlastega juhtunud rohkem. Seal on olukord, on nõustuge, olukord on hullumeelne. Et ma ma ühel päeval taas taas sõites mööda Eestimaa teid mõtlesin, et kas, kas 40 aastat on tõepoolest juba selline vanus, et ma hakkan mõtlema, et noorus on hukas ja, ja vanasti olid kirsid magusamad. Ma loodan, et see ei ole nii, aga kohati kohati. Ma vaatan, aeglasemalt, sõideti vanasti kindlast, kohati ma vaata jah kohati. Ma vaatan liiklust ja mul hakkab ikka hirmus ja, ja noh, tule taevas appi, et kui, kui ka kõik, kes teised päeva Tallinnas trammijuhti kolmekümneaastane naine, kes juhib trammi, on purjus, siis asi ikka täiesti käest ära ja midagi tuleb ette võtta, küsimus on ainult selles, et, et mida siis tõepoolest, mida siis ette võtta ja ma ei tea, kas, kas mõnes riigis on, et kas, kas Eesti peab hakkama jalgratast leiutama või on mõnes riigis saadud kuidagi liiklus kiiresti kontrolli alla mingisuguste seaduslike meetmetega või mitte. Ma mul tõesti andmed puudu, aga noh, kohati on ikkagi kui asi väga tõsine ja kõik see algab sellest, et mul on mul jäänud mulje, et mida kallim auto. Ma ei taha kedagi süüdistada, aga mul on jäänud liiklus selline mulje, et näiteks, mida kallim auto on ostetud, siis siis suunatulede jaoks see ei ole, ei ole nagu raha jätkunud, et ilmselt on suunatuled selles lisavarustuses, mida, mida ei jõua enam selle kalli autol Liisjevi soete peale osta, sest sest kui kasvõi Tallinnas sõita, siis mind mind füüsiliselt häirima tunnen, kuidas ma lähen raevu, kui kui autod vahetavad, ridasid ja, ja suunatuld kui ühte liikluseeskirja komponenti ei ole olemas. Ma ei tea. Mind ausalt, füüsiliselt äärmiselt olulist, äärmiselt olulist komponenti liiklusohutuse aspekti silmas pidades. Margus, sina sõidavad pidevalt Pärnu ja Tallinna vahel, kas, kas sa jagad minu muljet, et noh, kohati on ikka täitsa täitsa noh nagu nagu hullumeelne tunne tuleb peale mööda sõitma. Minu meelest huvitav on see, et ma sõidan seda talvel rasketes tingimustes ja siis on neid hullumeelseid kihutajaid väga vähe. Aga viimane kord sõitsin pärnu, vahetasime täitsa huvitas see, et ei olnud väga kalli autoga tegemist, oli tegemist toyota paari sõnaga, millel roheline leheke taga. Ja tunnistan ausalt, minu kiiruselis olis suurest autost möödasõidu hetkel 120 kilomeetrit tunnis. Yaris sõitis minust mööda nagu postist. Ja tema kiirus võiks olla kuskil 140 150 kilomeetrit tunnis ja seal oli sees väga noor seltskond ja naisterahvas oli roolis. Et suvel on sellised hullumeelseid kihutajaid Pärnu-Tallinn trassil kindlasti tunduvalt rohkem. Ma kardan, et see blondiin oli, oli küll kaine roolis, sellele selle, sellel hetke muu seltskond ilmselt autosse enam mitte. Ja viimaseks ja see teda statistikat tekitabki, et vot sa räägid neljane või viiene kamp 150 kilomeetrise tunnikiiruse siin ei ole vahet, kas sul on turvavööd lahti, sul turvavööd kinni, siin ei ole ilmselt vahet ka selles, kas sa oled joonud kaks õlut või ei ole joonud üldse mitte midagi, kui sellisel hetkel matkasid, niisiis võib neljale viiele inimesele risti peale tõmmata. Ja kui vaadata seda liiklusõnnetuste statistikat, siis ütleb see veel seda, et joobes juhtide osalusel kuue kuuga toimus 241 liiklusõnnetuste ja neis kaotas elu 23 inimest. Aga kui me vaatame hukkunute koguarvu, siis hukkunute koguarv on ligi juba läheneb 100-le, eks ole. Et tegelikult ei ole üldse liiklusõnnetustes peamine põhjus alkoholijoobes auto juhtimine vaid, vaid see on kõigest üks üks komponent, ma saan aru siin muidugi valitsuse soovist midagi ette võtta ja seda 1,5 promillise joobega esimene esmakordselt vahelejäämine oleks juba siis kriminaalkorras karistatav ja see, see on see praktika, mida on üle võetud siis soomlastelt, kuid, kuid ikkagi sellele, et see ei ole piisav, siin on vaja tõenäoliselt hoopiski liiklusjärelevalve osas võtta ette palju radikaalsemaid samme. Tõenäoliselt on tegema hakatud sellepärast, et viimasel ajal on politseid jälle liikluses rohkem märgata kui, kui varasematel kuudel. No nii tihedalt ei saasta järelevalve panna, et iga kilomeetri all politsei ja minu meelest viga on tehtud see, et noh, võib öelda, et kümmekond viimast aastat oleme inimestele justkui seletad need liikluseeskirjade rikkumine teatud mõõdukuse piirides ei ole tegelikult väga suur patt, et see ei ole, et see ei ole tegelikult taunitav ja paraku on ka raadios me oleme aeg-ajalt kuulunud selliseid intervjuusid, mõtteavaldust, et ega mina rikun ka ajakirjanikud ise ega mina kihutan ju ka aeg-ajalt ikka 120 130 kilomeetrit tunnis ja vahel olen õllega ka sõitnud, aga aga noh, kõiki mõistlikkuse piirides, et kust see mõistlikkuse piir tegelikult on ja kui me ise kultiveerima sellist mõttelaadi, et ühe-kahe õllega sõita ei olegi nii väga väga hull ja vahel 140 kilomeetrit tunnis sõita on ka väga väga. No ilmselt hakkab, hakkabki kõik sellest samast pihta, meist endist hakkab pihta vanuselt pihta Edgar savisaarest, kes eks ole ületanud täiesti julmalt 51 kilomeetrid kiirust kohas, kus suviti on kõige rohkem laste ekskursioon. Lapsed lähevad. Seal ei ole mitte ainult lapsed lasteaiast. Okei, seal on, seal on rahvast tõepoolest. Hakkab see, see peaministri ilma kiivrita jalgrattasõidust, ilmselt hakkab see sellest samast ta nendest samadest ajakirjanikest, kes väidavad, et mitte keegi ei sõida inglise keeles väljend pukk vastavalt siis kehtestatud normidel või reeglitele. Sellist inimest pole olemas. Minagi. Mina kutsun üles liiklusmärke, jälgi mina, mina, ma räägin siin lihtsalt kogemusest. Ma käisin kaks nädalat Lõuna-Eestis ja nii sinna kui tagasi sõites ma püüdsin niimoodi sõita, et ma mitte kordagi kiirust ei ületa kõiki ja õnnestus ja, ja väga mõnus oli ja väga rahulik oli ja ja tõeliselt tõeliselt mõnus oli ja tegelikult võib-olla võib-olla arvestades seda, et viimasel ajal on politsei väga karmiks läinud kõikide kiiruseületajate ja liikluseeskirjade rikkujate rikkumistega seoses, siis siis tegelikult ka liikluspilt oli natuke rahulikum kui juba varem ja ma olen kuulnud ka lugu, et mul ühel tuttaval oli 27 kilomeetrit tunnis üle lubatu. Ta ei, see, see oli vist 70 märgi juures natuke üle 100 ja, ja, ja ta vist jäi kolmeks kuuks lubadest ilma niimoodi, et et see on päris hoiatav ja, ja ma arvan, et inimesed, kes praegusel hetkel gaasi vajutavad, võiksid sellele mõelda. Üha rohkem, mina tagutsumas, üha rohkem on teedel autosid, et millel on püsikiirusehoidja, et tegelikult jälgige liiklusmärke ja püsikiiruse hoidja ka seda kiirust vastavalt kehtivale siis korrale hoida on, on hästi mõnus ja tegelikult ei kaota ajas väga palju. Kuigi selle püsikiiruse hoidjaga on teine probleem, inimesed muutuvad tähelepanematu kuna niivõrd mõnus on sõita. Kell on saanud 156 minutit ja rahvateenrite saade tõmbab tänaseks otsad kokku. Järgmisel nädalal on saatejuht aga Sulev Valner. Nii mina kui ka Aarne Rannamäe oleme puhkusel ja, ja siis räägitakse juba järgmise nädala teemadest. Loodetavasti on need meeldivamad kui selle nädala teemad. Tänased rahva teenrid olid Margus Mets ja Ainar Ruussaar ning Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal siis ilusa laupäeva jätku.