Tere, Tekul lede mulgi uudiseid. Mine reede tõi Kärstna naine Maie perve Tarvastu käsitöö, kui on esimest korda rahva ette oma mulgikeelse lasteluuleraamatu värsse Mulgimaalt lastele. Nagu pealiskiri ütleb oma autor kaste vahele, korjan oma mulgikeelse lasteluuletuse Maie terve paremalt peri naine, kes on Mulgimaale Mihele saanu ja siin mulgi keele ilusti ära õpin. Sellest annab tunnistust kah talle kate 1012. aastal antu Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse Preemia, mille ta sai just mulgi murdeliste luuletus teist värsse Mulgimaalt lastele Maie pervel juba kolmas raamat, millest salmiks tema Owen raamatul kõneleve seljatab autor Maie perve esi. Luuletusega neil on päris igast asjast ega luuletusele on ka väikene tarkusetera sihene, et siis lapsel tekiks huvi ja küsikesed pidasiga tähendas ja teine asi ka täheldas. Sinu raamatul on ka ilusam pildi pildi teie kunstnik Merike Kiievit ja no lapse on muidu sellise kestahes Kygene neid pilte vahti ja siis, kui on pilte ära vahitu, siis tasub lugeda ka pildi ongi tõttu mustvalge, kui tahab platsiatesta jätabki, see asi mustvalges, aga kui tal tikkust nagu huvi selle pildi peale, siis ta võistlusele pildiga värvi nagu sina, mütsande pilt, kus Karu kuu pan magab väikse poja kõrval medel siin loodus on, ei ole ju jääkaru valgem, kui ta tahab, siis ta võib karu ära värvi. Nõnda Modon teiste pilte Kahni asja kõnele kas oma latsele otsega taha või mulgikeelseid luuletusi lugeda ja kullete ammeol tütretütar loebki, väike ilusti esikoht ja, ja kullepkaajetimalamgi juba läbiloetu ja teiseneb tillempa, kes seal Tallinnal on, temaga tahame lugeda ja kulleta juba neile meeldib, kas saame aruga või sa pead ümber paneme. No millest me aru ei saa, neile Mesa, kes ju ka vulkaan ja mõista seda keelt ja õllearu saame, kes minu vabas, so Õpassive seo vanem, kes oli saarlase, kuidas mulgi keeldulli loom, ega ma seda saarekilt unetud ei ole ja ikka kui ma seda saaregi kuule, siis Rennuna koheselt läbitunne ja ma mõtlen mulgiläätsega kestid see asi välja Lähme siit Mulgimaalt kuskile kaugemale, kui kuller mulgi keelkonna juba suure inimese on siis neil Peskazel tähe soe tunne olema, nüüd kolm mulgi murdelist raamatut välja, Tullukas käib garaažike mõte, et või suid saare keelnega ütskord valmis sai ja see mõte on mul tegelikult tükk haiga ollu, aga ainult Saaremaa saarekeelset lugejaid siinkandis ei ole. Selle Mannet maie perve hakkas mulgi keele on rohkem, kirjutame Jules oma luuletusi kah rahva ette tuua. Tähtis tegelane, töine Kärstne naine, endine kultuuritöötaja Silvia Meister. Müansse soovigede kate, 1000. aastal maie perve manu läits, kõneleb Silvia esi. Ja mul on lastega väetit murdelaulu- ja luulepäeva peos luuletusi ja vaja minna sinna esinema Mullest sulle kuskilt saia nutiMaiele, kas sa saad mulle appi tulla, sul homse õnnest anti, et äkki sa tiit mõne luuletuse Maieritelt Monty ja kas ma saan nii ruttu, aga, ja noh, siis ta Tulgist kolmandal päeval või mis ta tuli ja ütel, et teatrit ainult sina, mis sa arvad ja olnud mulle kolm tükki ja mul on praegu alles pärast teda, milles päris hästi ja saime siis kingituse site raamatuga, kus on laste murdelaulu ja luulepäeva Mulgimaal ja siin on pisikene kava Kavil vahel tool Maie luuletustest siis esimene kõrg Narva, nii oli luulet Kärstna mail ja sellepärast on see raamatu moodu märkmik. Väga huvitav, et siin ma kirjutinu Maie luuletuse üles siin kest olliva, kes lugesid looma siia oma autogrammiga, kirjutanud luuletuse Ma juba praegu päris suur. Aga kust sa mõistsid üldse käest küsida, sest Maie on ju tegelikult ei sünni poolest saarlane, tead, ma sain aru juba saare keele kõnelejatel Mullesse mulgikilbis meeldises Narvasse. Sa pead nagu mõistma ja talle meelde ja ütel ma proovi ja oligi nii, kui sa nüüd neid Maie luuletusi loed, kas sa tunned ka ära mõne Maie tuttav või Maie pereliikme või tuttav tusse nende luuletuste sihend tunne küll teenam tütretütar Priit ja Tiit, kes oma poja kohe tunne ääred täiega tore, sest see asju mälestuses ja minu latseki tundva ju Maieti ja nagu ma näen ja lugenud nende luuletuste ja nüüd Marvad galatselat saatesse mul lugema, sest neile meeldis kah madalast eta mõne viisi maie luuletustele. No näis, kas läheb kõrda. Autorile oli raamatu väljaandmise man rahage suurest toest Tarvastu vald. Sess kõrrasso, mulgi uudise otsan, saateks said kokku Kristi Ilves uwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisi.