Eriti haruldased need muidu saarlased maole timmi jälle ning ma räägi täitele messi Sõrve maal jälle kuulda on olnud, see oli mõned aastad gaasi, kui üks olmekooli õpetaja andis lastele ülesandeks kodu küsida, et mis on kõige hirmsam asi maailma pääl lapsed söövad ise hommikul vete imesta, keetidel oli vihik umbes üks ning seesama vastus kirjutut. Sõda ei tee. Ons umbes Sõrulastel seda või on igal pool maailmas seal sama arvamine? No eks seda on ka Sõrvemaa nii hullusti rohkendet ka ei kauni pommiaugud ning kaevikud ning laskemoon mete metsadest veel niipea. Ning ei lähe nüüd sõjajutud mitte meelest ka minema ära. Olgu küll, et neid, kes seda ise oma silmaga nägid, jääb ühtiooni vähemaks. Eega sügises Sõrvemal kogu söja algust, üle mere viidud Sõrulised 44. aasta sügisel väeti naised-lapsed ning vanad inimesed ning kõik, kes kätte saadi, ilmingute laiali. Kes jõudis tsehhi, kes Saksamaale, kes mujale laagritesse sõit ning see aeg üldse olidki Eyckide rängad taluda ning umbes ühe teisele abiks olemine aitas kudeda hakkamasaaja minev laupäeva hommikul sai hulk sellel pikalt Saksamaa teel tagasi Sõrulasse jälle kogu Teele jäänute mälestuseks käidi Emajõe kirkus ning surnuaial seltsis vaadeti merele müntuslik säärel. Umbes nendes samades paikades, kus rull, seda enam kui 70 aastat tagasi laevade peale laaditi. Seda iga-aastast kogu saamest kutsutakse sõrulaste mälupäevaks. Rahvast on palju aega mööda saanud. Nende tänam jagu kogu tulnud olid selle ränga reisija, kes pisikesed lapsed ning menetletud sellest sõidust Umbest juttude järgi. Jaaguduma Merle Käis turgu vanas koolimajas mälupäevale kogunenud Sõrulistega jutustamas. Aga räägi sellest Saksamaasõidust. Mul ei tule kohanimed kõik meelde, ka Saksamaale viidi meid niimoodi, et anti aega, just mõned tunnid oli oma asjad kokku panna, kui palju siis keegi jõudis panna, mina olin kolme aastane ja viidi Mõntu sadamasse ja sealt ka sõna tõsises mõttes laaditi inimesed laevade peale ja viidi Ventspilsi ja seal siis edasi vaatlesime vist, kui ma ei eksi, nüüd mõned päevad ja siis viid edasi juba Saksamaale ja Saksamaale, mitmetes laagrites. Ja lõpuks me jõudsime, viidi meid tsehhi maale. Saidowitzi mõis oli seal. Kes laagrites nälja ning haigused ning raske töö üle elasid ning vähe toidid said, need tulid juba kevade Sõrve maale tagasi. Kes oli selle pika tee tuld, kes oli mõistmad hobusega saanud, mõned said rongi peal. Te võite umbes Ede, kujutad, kuidas nad siia said või riided selga. Enamustel, selle kodu enam allestid, mõnel pool olnud isegi koju venna tee põlenud. Mõnes külas oli ikkagi ka pähe enam järgi jäänud. Söök oli nii vilets, et seal talve jooksul või noh, mis me seal olime. Seal ma ei tea, kusagil kaks 30 inimest tähendab, surid väiksed lapsed, sõnage, vanad inimesed miskil määral toideti, tähendab, ühesõnaga sellele külale pandi kohustused meid toita, eks ole, ja ega neil endalgi polnud midagi ja siis nad mingid vedelad, löria. Ja see leib oli ka nagu, nagu ta oli sõja ajal. Kojutulekust mäletan, niimoodi. Tähendab venelane sisse tuli. Siis anti jälle, ühesõnaga poole tunni pärast olete siit kadunud. Me olime kooli koolimajas, olime Svetteni lähedal ja siis saime kusagil kaariku, jah, väiksed lapsed ja kompsud. Meil oli ta kaariku peale ja siis kes tõmbas ees, kes lõikest hakkab, niimoodi? Hakkasin minema ka sinna oli kuhu, kuhu kästi minna oli kusagil 200 kilomeeter, mina sain, sain kusagilt tõukeratta. Ja Saksamaal muidugi teed on korralikud, eks ole, ja seal ka nüüd künkad ja seal natuke mulle lõbu laialt, ühesõnaga. Sõrulaste mälupäeval pole aga vanad mälestused mete ainult samad asjad, mille pärast kogu saajasse kaugemale elavjanud Sõrulastel mälupäev üks kena põhjus Sõrve maad ning vanu tuttavaid vaatama tulla. Ometi saab jälle teistegi seltsis kontserti kuulda ning vanu laulusid laulda ning tantsida ning muidu jutusta kõige lõppu, üks spordi jõudis ka. Selle sügise said Saaremaa jalgpallimeistrivõistlustel Sõrulased otse kaksikvõidu. Torgu jalgpallimeeskond võitis Saaremaa meistritiitli Salme jahi kohe teiseks. Kolmanda koha võitsid kenad naabrit haridust. Sellised tõsised lood ning rõõmsad uudised tulevad tänavate sügiseselt sõrmemad. Sõrulastest saad jälle kuulda kolme nädala pärast tulev kesik umbes sellel samal ajal jutustavad detel iirlased, mis sealkandis kuuldanud. Sõrvemaa uudise tegid seal süsteemi jälle jaagu tooma. Merle Tammeuga, Oliver need mari saate lõikas koguda merigi Margus geenate eristidele.