Tere ja rahva teenrid alustab nii nagu viimase üheksa ja natuke enam aasta jooksul seika laupäeviti kombeks. Kui kell on tiksunud täis 11 ja tahaks öelda viis minutit, aga nagu äsja uudistest kuulsite, uudiseid ei ole. Kõige suurem uudis on praegu see, et Tallinna linna koristatakse. No see on ka muidugi hea uudis, aga, aga, aga see ei ole kindlasti see jõudis, millest meie siin täna rääkima hakkame. Tavapärane kolmik selles mõttes, et tavapärane, et meid on ikka kolm, aga juba kolmandat saadet järjest saame öelda tere tulemast meie tagasihoidlikus väikesesse klubisse uuele liikmele. Lisaks minule Aarne Rannamäe saatejuhile Margus metsale on täna veel siis ka uus liige Urmet Kook. Tere, Urmet realist. Meil on niisugune komme, et et iga uus liige ütleb paar sõna ka enda kohta, kuigi ilmselt Päevalehe lugejad teavad sind ülihästi. No tegelikult peaks teadma ka vikerraadio kuulajad, sest mõned aastad tagasi ma tegin päris mitmeid aastaid vikerraadio hommikuprogramme kord nädalas, nii et nii et päris tundmatu ma vikerraadiokuulajatele olla ei tohiks. On jah, 97.-st aastast saadik Eesti Päevalehes töötanud. Alustanud reporterina Tartus, siis Tallinnas siis arvamustoimetusse läinud ja praegu juhin arvamustoimetust päris pikka aega. Ja siis on meil ka selline ilus ametinimetus nagu peatoimetaja asetäitja, nagu see ametlik kandidaat arvamustoimetust kodeeritakse nii kõrgelt, et, et seal on nagu üks kupandud sellest juurde õppinud oled sa Tartu Ülikoolis, ajakirjandus oli siis on meil siin väga monoliitne meeskond täna selles mõttes koos, et meil kõigil on ühesugune haridus. Aga see tähendab ilmselt seda, et me igasuguseid mõtteid peaksime siin avaldama. Tõsiseid asju meie elus olnud nii palju viimasel ajal, et alustame natukene natukene kergemast ja kuna me siin avalik-õigusliku stuudios istume rahvusringhäälingu loomise lävel selle saatusliku kuupäevani esimese juunini mõned nädalad veel aega, siis meil tuletajate kindlasti ajakirjanduses täna ka rohkem juttu, aga, aga räägime võib-olla paar sõna järjest kurikuulsast lauluvõistlusest ikka siis mitte nii-öelda nootide seisukohast, vaid, vaid ikka nii-öelda poliitilisest aspektist. Ma loodan, et head kolleegid, te olete jälginud, mis, mis seal toimunud on? No sa oled tegelikult täna kutsunud stuudiosse kaks inimest, kes kumbki seda lauluvõistlust ei vaadanud, kumbki viisi ei pea. Mina olen poistekooris käinud, aga, ja noh, mis seal siis nagu ikka, väga üllatavat oli, et Eesti edasi ei saanud, Balkanimaad ruulisid ära ja, ja ongi kõik, nii et siin siin nagu siin nagu ei olegi enam midagi nagu eriti nagu analüüsida, hinnata, et, et see lauluvõistlusega või sellise asjaga on seal ammuilma nagu lõpp, et see on puhtalt oma oma sugulasrahvastele punktide jagamine. No ma siiski poolt lauluvõistlust peaaegu nägin, nägin, et mind hämmastas see, et kui näidati Soome televisioonist soomlaste endi arvamusi nende laulude kohta siis väga paljudele meeldis Bulgaaria lugu. Ma ootasin täitsa huviga, millega Bulgaaria nagu välja tulnud, vaatasin, siis peab tunnistama, et see ei olnud nagu minu maitsen. Ja kui pärast, kui Eesti sai selgeks, et Eesti edasi ei saanud siis süüdistan ikkagi kuidagi sealt ühte teatud euroopa nukka selles, et meie hääl ei pääse mõjule. Siis ma vaatan ka seda, et ega vist eurooplaste endi ka meile lähemate riikide inimestest arvamused ja ootused selle Eurovisiooni suhtes on vist tund on üsna erinevad. Ja, ja ega soomlased, naabrid neid nii väga-väga kõvasti küll ei, küll ei toetanud, heaks ei kiitnud seda enam, et isegi tegelikult meie televisiooni Helsingi korrespondent lauluvõistlusel ütles ka, et lauljanna väga hea tantsupoisid, väga hea, aga laulud natuke nõrk. Aga teeme nii, et siin tõesti laule ja neide meloodiakäike ei hakka hindama, aga minu isiklik arvamus nüüd, kus see lauluvõistlus või nii-öelda lauluvõistlus võiks juba vist öelda, on paisunud 42 riigi peale ja uusi koputajaid uksele on ikka veel ja veel, nii, et paari aasta pärast on kavandatud lausa kaks poolfinaali ja jumal teab, mis edasi saab, siis sisuliselt võib öelda, et sellest vanast heast lauluvõistlusest, sellest heast klubist kogu Eestiga kangesti tahtis kunagi sisse saada, et nad on ka väga vahva olla selle, selle püüne peal. Et sellest nagu ei ole, ei ole mitte midagi järel ja, ja minu meelest asi ei olegi niivõrd poliitika või, või niisugune poliitiline küsimused, et miks see on osutunud sellele võistlusele saatuslikuks see niisugune hõimu või, või rahva rahvuse küsimus. Ega ei noh, kuidas me saame jugoslaavlased või eks-Jugoslaavias kahtlustada selles, et, et nad nii-öelda omadele hääli annavad, kui nad alles alles alles, eks ole, on suure kodusõja maha pidanud ja ja see vihane veri vaeni püsib ikkagi hõõgub tuha all. Aga, aga ometi antakse, antakse hääli nii nagu nii nagu nagu süda tunneb ja seda tunneb ikka nii, et oma oma kandile rohkem. Ma olen sellega 100 protsenti nõus, et eelmine aasta natukene varem kui praegune aeg olin ma ja Euroopa ajakirjanikega koos Koreas ja, ja seal olid ka Balkanimaadelt oli väga palju enese ja et ma vaatan, kuidas nad omavahel suhtlesid, läksid omavahel täiesti niisama, on ju, et ei ole vahet, kus Horvaatia omavahel rääkisid ja, ja nad on niivõrd lähedased, nende kultuurid on niivõrd sarnased. Nende, isegi toitumisharjumused on niivõrd sarnased, et et seal ei ole selles mõttes, see on nagu natukene ületab selliseid igasuguse poliitilise või sõjast või mis iganes, tule tulenevad vastuolusid, et nad on nagu sisuliselt üks suur rahvas, kes on natukene nagu erinevad, erinevad steid läinud. Et selles mõttes see solidaarsus on minu jaoks suhteliselt nagu loogiline, et mis nende vahel on. Sa ütlesid ühelt poolt, et justkui selline poliitiline solidaarsus või rahvussolidaar aga teiselt poolt on muusikamaitse küsimus ka väga hea, et sa ütlesid seda, et kultuurid väga lähedased siis ütleme ausalt, ega selles suures Euroopa kogumis Eestile kultuurilised laulmised taga lähedaste rahvast ei ole. Soomlaste laulud erinevad tegelikult väga palju meie Eesti Eesti eesti lauludest otsitud sidemeid siin saksaga naabri Lätiga ei ole mille tõesti mitte midagi laulmis sitega kultuurilise suurt ühist, nii et ega Eesti on ka oma kultuurilise maitse poolest suhteliselt üksi Euroopas. Nojah, tegelikult asi nii-öelda baastasandil võib öelda, et on, on juba vildakas, eks ole, kuidas saab nagu laulu üldse võrrelda, kuidas saab kultuuri võrrelda, igas igas laulus peegeldub mingisugune kultuur, mingisugune taust ja, ja need, kes nii-öelda Euroopa keskmist otsivad, need on ju väga, väga tihti nagu alt lennanud, nii et noh, samas päris kindlasti ei saa olla nõus sellega, millega, mida kirjutad. Näiteks Priit Pullerits täna täna Postimehes. Et võrdleb seda suusatamisega, et kui, kui Alaver oleks ka neli aastat järjest niimoodi meie mehi viimase koha peal hoidnud, siis oleks ta ammu juba kasti löödud. Nagu ta, nagu ta seda väljendit kasutab. Noh, siin ei ole üldse midagi võrrelda, sest et kui ühes ühel spordialal on meetrite sekundit nagu, nagu mängus, siis laulus lauldakse kindlasti seda ei ole. Nii et asi on iseenesest vildaka vildakas, et aga samas sellise vildaka na on ta ju elus püsinud ju üle poole sajandi juba 50 teist korda vist peetakse praegu seda võistlust ja ja, ja niikaua, kuni seda võetakse nii-öelda naljana. Ja noh, piltlikult öeldes rusikad käiku ei lähe, ei, ei hakata üle laipade minema, et ma pean võitma või ma pean sinna kuhugi pääsema, nii kaua asi kõik okei, sellepärast lõppude lõpuks on tegu ikkagi nagu toodame, armastab öelda suure telesaatega suure showga ja, ja ühele lauljale olgu ta siis kogenud või mitte kogenud sellisele lavale pääseda, ennast näitama ja oma oma tulevast karjääri sepistama on ta ideaalne võimalus ja aga kõige parem laulurahvas Itaaliani ammu sellest aru saanud ja peab oma San Remo festivali edukalt siia siiamaani ei kipu üldse Euroopa ühisele püünele, sest nad teavad, et nad lihtsalt on kõige parim laulurahvas. Minu jaoks on huvitav see, et et kui nüüd Eesti on olnud viimased kolm-neli aastat seal seal tagumises otsas, et mis on kindlasti kaasa toonud harnoskad kindlasti paremini öeldakse vaatajanumbrites. Et kas see on kaasa toonud selle vähenemise. Ma arvan, et Eestis Eestis vaatamisväärsuste on ja, ja kui me ka jääme sinna, siis mingil hetkel tuleb ju see ju ka piir ette, et kus võib-olla kus võib-olla üldse enam ei ole põhjust sinna minnagi, ega ka seda nagu eriti üldse. Vot mina vaidlen sellele vastu, et nii kaua kuni seda peetakse ja nimetatagu seda siis homo shoux või milleks iganes halvustavalt, eks ole, on hakatud nimetama nii kaua, kuni see püünejad olemas ja nii kaua, kui on olemas kümned ja sajad miljonid vaatajad sellel saatel üle terve Euroopa ja tegelikult laiemalt ka nii-öelda Euroopa naabruses, samuti nii kaua tasuks sinna ikka minna. Sest et see on tähtis heliloojatele, see on tähtis lauljatele. Ma ainult kardan seda, et kui see võistluse moment nii-öelda väga-väga domineerima hakkab, siis Euroopa suured ehk Euroopa vanad vaatame, kui, kui palju neid poolfinaalist edasipääs minu meelest mitte ühtegi. Siis ühel hetkel nad lihtsalt löövad käega ja, ja sinna see üritus ka sureb, sellepärast et rahastamine tuleb ju suuresti ikkagi seotud tuum-Euroopa oma lauluvõistluse. No meil on olnud tuume-Euroopa, meil on olnud ju Eurovisiooni lauluvõistluse intervisiooni lauluvõistlus, mäletate, 80.-te lõpus, 90.-te alguses ainult see, see intersuri suri varsti välja. Aga jätame selle selle jutu võib-olla praegu sinnapaika ja ootame täna õhtu ära, vaatame, mis siis saama hakkab. Kui palju siis nii-öelda uued ja ja vanad hääli saavad ja kuidas see hääletamine kulgeb, lõppude lõpuks me ei tea ka seda, kuidas, kuidas poolfinaalis hääletati, seda, seda tabelit oleks ka huvitav vaadata. Ja see avaldatakse ka pärast seda, kui, kui see põhivõistlus täna on otsa saanud. Aga praegu kodus muidugi tähtsamat mõelda. Vaieldamatult üheksas mai on selja taga. Jumala abiga, ei ole, ma ei teagi, kas ainult jumala abiga ilmselt ka meie korrakaitseorganite struktuuride abiga rohkem vist kui jumala oli abiks läks kõik rahulikult, kuigi ennustati mida iganes. Noh, jumal, väga-väga pildist abiks ei olnud, et nii nagu see oli 26 27 40, üheksandal mail. Väga ilus ilm, et selles mõttes jumal jumal nii-öelda korrakaitselistes huvides tegutsenud, seekord et pigem siin saame ikka tänada Eesti kaitsepolitsei ja politseistruktuur. Aga läks jah, suhteliselt rahulikult, et kõik need, kõik need ennustused, mis, mis tehti avalikult ja mitte avalikult. Noh, ma tean, et Postimehe kolleeg Ingmar Pärn rääkis mulle, kuidas ta oli vist seal filtri teel ja ja tuli tema juurde paar päeva siis ennem seda üheksandat tulid kolme sellistest nahkjopedest meest ja teatasid, et nad on nats läti bolševikud ja, ja et üheksandal allest korraldame siin teile suure peo, et midagi sellist nagu juhtunud. Et selles mõttes läks hästi, et ilmselt ilmselt oligi nagu see see nagu nagu 26. ja 27. sellised päevad, kus, kus mädapunn katki läks ja see paha ais sealt ja kõik välja tuli, nii et edasi läks nagu suhteliselt rahulikult. Jah, me ju tegelikult ikkagi ei teadnud, kuigi ma vaatasin päev varem Jüri Pihli heledates silmadesse ja sealt kiirgas külma, pean ütlema sügavat rahu ja, ja see, see rahu levis ilmselt ka. Sest noh, eks tema ikka teadis rohkem kui, kui meie ja ja avalikkuse, et mis, mis tegelikult on nagu ette võetud selleks, et et üheksas mai mööduks rahulikult ja ja ega ei olnudki vist tõesti ühtegi sellist intsidenti, mille pärast nagu oleks pidanud hakkama kartma, et see levib kuidagi edasi. Säde, säde, loguue, leegi Need 20 tegelast pandi kinni sel päeval, aga see, ma olen aru saanud, on selline tavapärane tallinn rase, et, et kakskend purs keskmisest rohkem joobes inimest võetakse kinni, et selles mõttes ei olnud ja mingeid intsidente. Tähelepanuväärne oli siiski see üheksandal mail kaheksanda maitsena tseremoonia puhul, et Ansip selle pärja pani. Ja minu jaoks ka see, et ikkagi Venemaa oma esindajad, olgu see saatkonna tasemel selle üritusele ei saatnud. Et see oli võib-olla see, mida ma mõlemat poolt ei uskunud. Ma ei olnud päris kindel, et Ansip läheb ja ma arvasin, et ikkagi vene esindaja tuleksime. Jah, selles mõttes nagu, kui siin öeldakse, et eestlased on hirmsad fašistid ja mis iganes, siis, siis on Eesti taasiseseisvumise aja jooksul ju ju esimest korda, kus Eesti peaminister läheb ja paneb pronkssõdurile pärja. Jah, see selle fakti vastu ei saa üle ega ümber, Ansip oli kohal tavalisest natuke tüseda. Mul on selle mantli all pungitas talle ilmselt midagi muud kui, kui õllekõht. No aga mida ta teatavasti ei ole ja ei saagi olla ühel kõva spordimehel. Aga see ilus julgeolekuoperatsioon, mis ette võeti, ilmselt tasus ennast ikkagi mitmekordselt ära ja tema tema ilmuma. Mul oli üllatus ja see, et ta käib mitte ainult siis seal filtri teel pronkssõduri uues asupaigas, vaid vaid ta käib ka teistel mälestusüritustel käib läbi ja, ja kõik möödub täiesti intsident ja ma ei tea samas, et see oleks ka imelik, kui, kui intsidega intsidentide toimuksid mulle pigem näiliselt salastatud minekud hakkasid üha enam meenutama George Bushi ootamatuid visiite haake, et kus ta läheb ja siis on kohale ja siis on suur üllatusmoment, et kas, kas see on nagu normaalne, et Eesti riigis mis me oleme varsti juba taasiseseisvunud 16 aastat peaministri väljaminek kuskile on sündmus avalikkuses, millest minu meelest see on ju tegelikult äärmiselt jabur. Et pea Eesti peaminister Eesti-suguses riigis 1000 2007. lastel. See ei tohiks ju mingi uudis olla, aga meelde sai uudiseks ja see nagu uskumatu seista. Aga see, mis 26 ja 27 aprill toimusid, seda ei ole ka olnud ja ei oleks ka tohtinud sündida, olekski tohtinud sündida. Nii et kuigi mina olen endiselt sellel seisukohal ja see on kitsalt minu isiklik arvamus, aga aga see, mida ma siinsamas saates kaks nädalat tagasi väljendasin, et et mida sina, Urmet ka praegu ütlesid, et tegelikult paha ais sai välja lastud, palju asju sai selgemaks ja, ja kui me siis kaks nädalat tagasi sellepärast neid kahte päeva, eks ole, mis toimusid neljapäev reede ja meil saadaval laupäeval. Noh, ei, ei teadnud, mis nagu hakkab edasi edasi saama ja veel lähtusime kitsalt sellest, et, et noh, et nüüd me siis teame, kellega me kõrvuti koos elasime. Nüüd teame tegelikult palju rohkem. Me teame seda, mida oodata veel Venemaa poolt, me teame seda, kuidas Euroopa Liit käitub, me noh tegelikult on, on ka praegu natuke ara ootame ära veel mõned nädalad ja mõned kuud, eks ole, ootame kasvõi ära järgmise nädala ja Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumisel, mis siis Venemaa pinnal Samaaras toimub. Aga, aga üht ja teist sai ikka väga palju selgemaks. Me saime ka, ma lisaksin siia loetellu ka see, et me saime ka eestlaste endi kohta üht-teist palju selgemaks, kes teatud hetkel, kuidas käitub. Kindlasti ja, ja ma noh, ka võib-olla ka kõige rohkem on imestunud väga paljude vene ajakirjanike suhtes, keda mina olen pidanud Eestisse täiesti nii-öelda integreerinud inimesteks, väga head eesti keele valdajad mõistavad, mis Eesti ühiskonnas toimub ja läbi selle konflikti said aru ja et noh, inimene mõtleb siiski endiselt mööda Moskva, Moskva või Venemaa mees, ta hing tegelikult ikkagi kuulub sinna ja selle rahvaga kokku. Ja minu meelest see on see, mida ja tegelikult ka suure integratsiooni väga õnnestunud integratsiooniga tegelikult ära võtta ei saa. Me ei ole sellest rääkinud väga pikki aastaid ja kõik suured spetsialistid, kes on mind ka välismaailmast aidanud, ent ka see, et justkui vene rahvas ja eestlane rahvas sulavad ikkagi hea integratsiooni tulemusel ühte. Tegelikult minu veendumus on küll pärast neid sündmusi täielikult see, et seda ei saa ka juhtudel me võime teha mida iganes teha venekeelse ETV et panna keeleõpe ja muud kümblus, et kõik vägal tasemele panna isegi ühte perekonda elama, eestlased, venelased paraku on ikkagi niimoodi, et vene rahvus jääb vene rahvusest, Eesti rahvus jääb eesti rahvuseks, et see, aga selles on midagi halba, ma küll ei, ei saa aru, kuidas võib tahta, et ühte venelast Berinud eestlaseks taguma ja vastupidi, tähendab vastupidi, on üritatud teha aastakümnete jooksul ja ja nagu me, noh, kasvõi meie vestlusest praegu siin aru saada ei ole õnnestunud. Ei, ma ei ütlegi midagi, sest halba minu meelest see on nüüd väga selgelt välja öeldud, see tegelikult jääb niimoodi, et mingisugust sellist eesti eesti eurooplast ei sünni, ei sünnini, et minu jaoks oli äärmiselt kõnekas miks televisioon, kus esines endine ehk siis Eesti Ekspressi ajakirjanik, nüüdisteeb venekeelset kroonikat, noh, ma ei tea, mis selle nimi on, Viktoria Ladõnskaja keda võiks pidada selliseks ülimalt integreerunud ja ütleme, eesti lojaalseks ajakirjanikuks eestimeelseks. Ja see jutt vist rääkis, oli, oli, oli ka äärmiselt kõnekas. Jutus oli kaks nagu sõnumit, et üks sõnum oli see, et sama nagu samastab enda identiteeti paljuski selle pronkssõduriga. Ja teine asi ta ütles, et miks ta on vastu Jeltsini monumendi püstitamisele Tallinnasse, millise ideega siis enne tema välja ta ütles seda, et et Jeltsin unustas oma võimu ajal siinsed venelased ära. Aga Putin pea meeles ja, ja selline kui ka selline noh Eesti oludes eesti keeleruumis hästi läbi löönud ajakirjanik, samastame end nii selgelt Venemaaga, mitte Eestiga. Siis minu jaoks on see ka sarnaselt kõnekas näide sellest, et jutud sellest, et meil on see integratsioon nagu väga hästi toiminud, on ikka ikka täitsa nagu tühi jutt. No aga Viktoria Ladõnskaja temal silma paistnud väga heade kirjatükkidega Ekspressis, eks ole, mis on väga selged ja konkreetsed teemad. Võib-olla ühel hetkel, kui inimene hakkab natuke laiemalt mõtlema ja võetakse teda, et noh, et tule, sina oled, sa oskad kenasti eesti keelt ja ja sul on vene nimi ja sul on, sa oled noh, tegelikult ei venelane, tule räägi meile sellest asjast, aga, aga iga inimene ei oskagi mõelda ja eks siis mõelda ja öelda, et võib-olla ongi nii, et kui antakse sulle nii foorum kätte, siis hakkad ikka rääkima neid nii-öelda stamp stamp, väljendeid ja kantseliiti, kasutades rääkima seda, mida sa oled kunagi kuskilt kuulnud, et. Ma seda nagu üle ei tähtsustaks, ma olin samamoodi natuke pettunud nagu sinagi ja kui ma seda kuulasin hommikul televisioonis, aga aga see ei pea, ei pea ju tingimata nii olema, et, et kas see on nagu valdav mõtlev mõtlemine vene, vene inimeste hulgas, kes, kes on nii-öelda veerunud või integreerunud, meie üks huvitav tahk on selle juures see, et noh, ma küll siin ütlesin, et integratsioon on nagu läbikukkunud, aga aga tegelikult vaadata neid noori venelasi, kes seal tänaval tänaval ka märatsemas käisid või, või kes on lihtsalt meelt avaldasid ja hiljem oma kolleegide käest kuulunud, kes on käinud vene koolides nende noortega rääkimas siis üks oluline muutus on küll vene noored oskavad eesti keelt, tegelikult. Nad oskavad eesti keelt päris hästi, nad võib-olla mingil hetkel ei taha seda rääkida, sest sain ka mingi näitaja. Räägi eesti keelt, kuigi ma seda oskan. Aga aga keekeel on nendel tegelikult päris päris nagu sellesama teevad tegelikult eestlased väga täpselt haaval küsitakse midagi vene keeles, siis mängitakse, aga mis näitab nagu tegelikult siit ühte teist asja veel, et me pikka aega tegelikult lootsime, et õpetame venelastele teistele muulastele eesti keele ära ja siis nad küllap neist saavad nagu äärmiselt eesti lojaalsed ja eesti eestlastega ühtemoodi mõtlevad inimesed. See näitab, et sellise keele põhjal toimuv integratsioon tegelikult ei ole ju toiminud. Aga see ei ole toiminud minu teada ka teistes riikides, mul on 91.-st vabandust 89.-st aastast Kanadast täiesti selline kogemus olemas, et, et kõnetasin Kanada prantslast ja ta ei oska inglise keelt, ma räägin inglise keeles, ta vastas mulle raudselt prantsuskeelses kogu aeg vastu. Ja ma ütlesin, vabandage, et ma ei oska seda keelt, et ja ta jäi lõpuni kindlaks, sellele pööras pilgu ära ja oligi kogu kogu kogu lugu. No vot ongi nii, et, et üks kae silmadelt jälle meie ja meie meie armsate poliitikute silmadel tegelikult jälle ära langenud, et et integratsioon ei ole keeleoskus. Integratsioon tähendab ikkagi eeskätt lojaalsust ja lojaalsus peab olema inimese sees, ta peab tunnetama, et ta kuigi ta on eriline toit, on, et ta on teistsugune, et ta mõtleb võib-olla teises keeles, et tal on teine, teine kultuuritaust, aga tallu olla sellele riigile, kus ta elab. Me ei saa nõuda seda, et ta võtaks üle ka Eesti kultuuri mida vahepeal on püütud justkui meile selgitada, et see on tegelikult tegelikult võimalik. Nii et ta võib üle võtta. Keeleta ei võta mingil juhul kultuuri. Aga mida ta teha saab, on olla tõesti lojaalne sellele riigile, kus ta, kus ta elab. Ma kujutan ette, et sügisel, kui, kui, kui, kui vene gümnaasiumid hakkavad minema eestikeelsele õppele laetiksaine nagu aga ja siis kuni viis ainet läheb eesti keeles viia viie aastaga. Et esimene naine peaks olema minu teada Eesti kirjandus, et nad hakkavad nagu eesti keeles. Et ma juba olen kuulnud, et vene koolidest on tulnud nagu ka suurt pahameelt selle vastu, et see tuleb justkui vene kirjanduse arvelt, ma ei tea, kas see täpselt nii on ja et kas me tõesti peame hakkama õppima teie Tammsaaret samal ajal kui meil on siin Puškini lärmata võtta, et et ma arvan, et siin sügisel tuleb meil üks, üks teine väga suur vaidlus Eesti ühiskonnas veel? Jah, kuigi see üleminek peaks olema nii-öelda sujuvat võrreldes sellega, mis näiteks lätlased tegid, mäletame neid veriseid sõna just nimelt kaudses mõttes veriseid miitinguid, mis, mis Riia südalinnas maha peeti. Olete ju tegelikult ei valatud, väikene käkk, kähklus käis, aga, aga üldiselt läks kuidagi väga valutult, me olime täiesti veendunud ja siin, et lätlastel on nüüd ees väga rasked ajad, aga, aga vastupidi, nemad said selle asjaga ju väga-väga kenasti hakkama ja nüüd on need asjad maha rahunenud ja on lihtsalt teadmiseks võetud ja, ja see asi toimib. Nii et tegelikult sellega me oleme ka jäänud väga palju hiljaks, reisimine günekoloogia vahel ära, mis mul seal võiks seoses sellega meenus aastatist. Neli tagasi tegi Eesti Päevaleht vestlusringi, kuhu kutsus kaks noort. Üks oli Kohtla-Järvelt üks tütarlaps ja teine oli Tallinnast noor üks noormees. See oli üllatavalt, oli see, et, et see Kohtla-Järve tüdruk oli äärmiselt nagu eestimeelne ja, ja see Tallinnast pärit vene noormees oli noh, pigem juba kriitiline. Ja pärast seda, kui see nagu vestlusring läbi sai siis mõne aja pärast ütles üks, üks inimene kirja selle mine noormehe kohta, et, et tal on nagu kindlad andmed selles, et et see Lätist europarlamenti pääsenud vene naisterahvas on lubanud sellele noormehele tublit rahastamist, kui ta organiseerib siin eestivastased maaniat just seoses selle venekeelse eestikeelsele õppele üleminek või siis oli see tähtaeg, oli vist varasem, olid meil alates 2006 oli edasi lükatud ja, ja, ja minu jaoks oli ma ei ole siiamaani selle norra nime nimetanud. Selle noormehe nimi tuli uuesti välja siis, kui tehti öine vahtkond ja selle noormehe nimi oli Mark Zirk. Nii üllatav kui see ka pole. Nonii, aga mis edasi, ja küsimus on ikkagi, mis edasi vaadates seda, millise kiiruga valitsus hakkas nagu samme ette võtma võib järeldada, et, et valitsus on, on samamoodi mures. Ja, ja tegelikult noh, ei, ei tea, mida mida teha. Vaatame, kas või selle ETV 24 portaali noh, ülikiire loomine, see portaali pandi püsti sisuliselt kahe päevaga. Tuletame meelde, et Eesti portaal ETV 24, see sündis läbi valude ja kõige nagu ikka noh, selliseid internetikeskkonnad tekivad. Nimelt huvitab, mis on selle venekeelse ETV portaali nagu külastatavus? Esialgu ei saa vist. Ma uurisin ka seda asjaga, aga esialgu vist nagu ei, ei eristata seda eestiportaalist, et, et seda hakatakse mõne aja pärast eraldi eraldi mõõtma. Aga nüüd ja püsti on jaa, jaa. Sisuliselt on ta sama sama sisuga nagu nagu Eesti Eesti portaal. Ja teine, teine meede, mis siis nüüd kiiresti tahetakse ette võtta, on on siis venekeelne ETV kaks, nagu seda praegu nimetatakse noh, selle selle poolt ja vastu on ka meedias nüüd väga palju juba arvamust olnud ja huvitav oleks kuulda, mida teie selle kohta arvate. Minu seisukoht on see, et põhimõtteliselt võiks ju Eestis venekeelne avalik-õiguslik telekanal olla. Aga siin on, mitu küsimust tekib seoses sellega, et esiteks et tegelikult on ju selle telekanali loomise vajadusest räägitud väga kaua. Ma mäletan, 97. aastal kirjutas mu kursusevend Indrek Ibrus Päevalehes loo, et võiks teha venekeelse telekanali ja, ja, ja noh täpselt 10 aastat mööda läinud täpselt samad juti, samad argumendid, et miks seda vaja on. Ja iga kord, kui pigem selle selle selle idee üles tõstatanud, on poliitikute poolt tulnud ju väga lihtne vastus, nagu te teate ka, mis see kõik maksma läheb. Ja sinna on see asi jutt lõppenud edasi, sealt ei ole midagi räägitud. Ja tegelikult isegi selle taustal, kui, kui, kui Eesti televisiooni avalik-õiguslik televisioon ei saa endale saate lubada praegusel hetkel Moskva korrespondenti siis rääkida selle kõrvalt, nagu kohe-kohe ETV venekeelse kanali käivitamisest tahaks nagu noh, ma tahaks ütelda, kas selleks on raha olemas, kus raha, kas seade, palju see maksma ja teine asi on sinu jaoks, jääb segaseks, on ikkagi see, et, et milline see telekanal olema peaks. Ja ma saan aru, et ega siin väga põhjalikult ei ole ju ju uuritud ka siinsete venelaste meediatarbimist, et kultuuriminister mees ütles, et see peaks tulema süvakultuurikanal. Tahaksin muidugi väga tore süvakultuurisaateid on tore vaadata, Need Lotmani vestlusel uuesti sinna ja, ja paljud intelligentsed eesti inimesed vaatasid seda eestlased pidanud, ma arvan. Aga kas ka vene inimesed hakkaksid sealt neid seda vaatama? Just nagu eesmärk on, et võimalikult paljud vaataksid seda noh, selles ma väga kahtlen ja, ja ma pigem arvan uskuvat ühe Tartu Ülikooli semiootika õppejõu, kes kirjutas Päevalehele loo seisukoht, et, et siinsed vene inimesed vaatavad Venemaa telekanalitest ennekõike meelelahutust ja, ja sinna kõrvale uudiseid. Et siis on nagu küsimus selles, et kui me teeme ka selle meelelahutusliku kanaleid, kas meil on siis ka selle kanali tegemiseks ressursse, et hakata võistlema nende Venemaa telesaadete hirmkallite eelarvetega. Ja kolmas aspekt, mis ma selle juures kõige juures on, et, et kui seda praegusel hetkel teha kiirkorras, sest räägitud on 2008. aasta septembrist Istanbul aru saanud jätab vägisi sihukese propagandistlikud mulje, et minule küll, et, et noh, et et ei varjata ju ka ja poliitikud ei varja seda, seda, seda retoorikat, et eesmärk pole nagu siinsed vene inimesi noh, adekvaatsemalt informeerida, vaid eesmärk on muuta nende hoiakuid ja suhtumisi. Ehk riputatakse külge silt, et siin on nüüd uus telekanal, millega me hakkame teie ajusid pesema, eks ole, ja olge lahked ja vaadake nüüd ainult seda. Mina olen kriitiline, selle idee suhtes ei ole tuttama siin lähiriigi Soome, seal on rootsikeelne teleka kogu aeg olnud ja minu meelest oli pigem pigem viga see, et pärast Eesti iseseisvumist me ei pidanud vajalikuks venekeelset kanalit kohe teha. Aga ma arvan, et uskusime liialt sedasama. Ma mäletan nende poliitikute seisukoht, et üks on see, et tõesti raha ei ole, isegi ETV välja ja väljaandmiseks tuleb siin programmi kärpida, mida igas Aarne olid ju ka väga, väga keerulisi aegu nii-öelda üle üle tele telemajas kuni praktiliselt peaaegu sulgemiseni välja. Aga mina arvan, et see oli viga ja ma mäletan ka vaidlus selle üle, et oli ettepanek panna eestikeelsele toodetele ka meelelahutussaadete subtiitrid alla ja arvati, et ka see ei ole tegelikult vajalik, mis oleks tegelikult keeleõppe seisukohalt olnud isegi väga-väga oluline. Jaa, muidugi 2007 ei ole see üldse enam raha küsimus see summa, mis sellele Vene keeles televisioonile kulub, Aarne võib-olla oskab täpse täpsemalt öelda, aga on räägitud seda, et kui see on ka 100 miljonit krooni aastas distänaste eelarvesuuruste juures Eesti riigi seisu juures ja ka ütleme poliitilise situatsiooni juures ei ole see mingi raha, see on puhtalt poliitilise otsuse küsimus. Minu seisukoht on väga lihtne. Minul ei ole rahast kahju, kui see asi tööle hakkab. Ma arvan ka, et rahas ei ole küsimus, küsimus on selles, kas ta oma eesmärgi saavutab ja siin olen ma äärmiselt skeptiline ja ma olen skeptiline eelkõige sellepärast et kes seda tegema hakkavad küsima. Nähes päevast päeva, kuidas sünnib venekeelne aktuaalne kaamera. Kuidas sinna otsitakse tööjõudu, venekeelne aktuaalne kaamera. Ma tuletan meelde seal veerand tundi iga päev uudiseid, mis sünnivad terve tootmistehnoloogiliselt, tegelikult eestikeelse Aktuaalse kaamera baasil. Seal on, seal on noh vähem kui kui 10 toimetajat kust võetakse, kus võetakse ajupotentsiaal, kes mõtleb õigesti, ehk nii nagu meie tahame. Ärge saage minust valesti aru, õigesti, eks ole, aga, aga see, see kanal peab hakkama ju kaudselt ikkagi ajusid pesema. See peab ju meie tõde kuulutama. Kas seda hakkavad tegema, saab lööginid? Kes hakkavad seda, seda nii-öelda, seda ideoloogiat seal kandma sel konkreetsel välkuval ekraanil. Ja selles suhtes ma olen äärmiselt pessimistlik, et neid inimesi lihtsalt ei ole. See ei saa lihtne olema, aga mäletan väga hästi seda, et kui Postimees alustas nüüd veidi rohkem kui aasta tagasi venekeelse Postimehega siis räägiti täpselt seda sama, et kust te võtate need ajakirjanikud, kes seda tööd tegema hakkavad, neid lihtsalt ei ole, et ka olemasolevate Vene väljaanded raskustes. Et lihtsalt lihtsalt ei ole kirjutatud oskavaid inimesi. Ma arvan seda, et nüüd aasta hiljem on venekeelse Postimehe täiesti korralik nii-öelda koosseis olemas ja need inimesed ei ole üle võetud nii-öelda olemasolevatest teistest väljaannetest valdavalt Te ise ise koolitatud. Ja ma olen nõus, et seega tele, koolitus peab kestma tegelikult aastaid, see ei ole nii, et sa hetkega saatsele Selle peale tuli mõtlik vaikus, aga, aga ma ikkagi ütlen, et väga-väga-väga keeruline. Mina olen nagu Aarnega, pigem nõus, et, et sa ei saa ju hakata täna koolitama tele jaoks ajakirjanikke, kui sa tahad nagu kohe nagu need kohe nagu selle kanali avada, et, et selle selle kirjutama vaja kirjutada. Väljaandega natuke lihtsam, et sa alati võidi võtta sinna tugevat toimetajat, kes aitavad seda noort algajat reporterit, aga teles on sul vaja ju sisuliselt inimene ekraanile panna ja mina rääkisin ka ühe. Ühe endise ETV. Vist oli isegi venekeelse saatejuht ja tema ta ju täpselt sama selle argumendi välja, et, et ei ole võtta Eestis neid, neid inimesi, et siis peaks võib-olla raadiosse tööle lihtsalt nagu täiesti täies koosseisus lihtsalt üle kolima, et seda tegema hakata. Noh, raadiot ja tõremaa, tuletan meelde, õige mitu inimestel lahkunud AKs siia siia majja tööle, nii et asjad on omavahel seotud ja loodetavasti see niinimetatud energia kahe asutuse ühendamise kunagi ka tekib, aga, aga igal juhul on, on see on see äärmiselt keeruline. Mina propageeriksin selliste ETV kahte küll. Aga mis ei oleks kindlalt piiritletud keelega. Vaadake lõppudel lõpuks kui me hakkame looma nii-öelda venekeelset keskkonda meedias, siis läheb see vastuollu ja päris terabasse vastuollu meie teiste püüdlustega, kui me räägime, eks ole, integratsioonist, kui me räägime keeleõppest, kui me räägime õppeainete üleviimisest eesti keelele, meie meie koolides. Et mida me siis nüüd tegelikult tahame, et loome massiivse venekeelse meediakeskkonna ja siis olemegi lõpuks olukorra ees, kus, kus meil ongi kaks lõhenenud kogukonda, kes, kes üks räägib ja mõtleb ühes keeles teises keeles. Ja tema ühe ühe mõttemaailm on nii-öelda siis lojaalne riigile ja teisel ei ole. Et ma, ma ei ole väga, väga veendunud optimist, aga küll, aga küll, aga teha ETV2, jah, palun sinna panna väga palju sporti. See Ma jagan täiesti seda seisukohta, et näiteks suurte spordivõistluste ajal kogu ETV programm on, on segamini, eks ole, tänu sellele, et sealt muud ei tulegi, noh, olümpiamängudel palli EM ja MM ja mõned teised võistlused, veesuusatamine mis võiks rahuneda, preili, panna sinna teise kanalisse, panna sinna nii-öelda kergemat meelelahutust, mida ETV endale praegu ei luba ja panna sinna ka ühiskondlik-poliitilisi saateid vene keeles. Ma arvan, sellisel kanalil oleks oleks perspektiivi. Ja, ja ETV esimene kanal jääks siis nii-öelda puhtalt klassikaliseks avalik-õiguslikuks, kanaliks aga, aga luua olukorras, kus noh, rahas ressurss on piiratud, aga eeskätt inimressurss on piiratud niisugune teine kanal lisaks puhtalt venekeelne siis ja, ja mingisugust garantiid ei ole, et see tööle hakkab, et see, noh, seda vaatama hakatakse seda tsiteerima hakatakse ja inimesed seda usuksid. Noh, aga kindlasti, mis on omaette küsimus, millest, millest see programm tõesti koosnema peaks. Ja ma arvan seda, et ega seal peaks olema väga palju eestikeelseid meelelahutussaated, aga lihtsalt venekeelsete subtiitritega ja ka võib-olla needsamad filmid, mis jooksevad täna ETV-s ilma subtiitrid, et sa arvad ja vene inimesed siinsed hakkaksid neid vaatama. Unustaksid ära oma Venemaa telekanaleid. Ei vaataks, neid lülitaksid kindlasti sellele kanalile ümber. Me teeme nende valiku suuremaks. Ma ei ütle seda, et nad massiliselt loobuksid, ennegaats, kindlasti idees. Niipea kui mina vene kanaleid vaadanud oled, siis ma olen nõus, et see meelelahutus, mida venelastele tehakse, seal ka kallis, väga professionaalselt tehtud, sellest loobunud mitte kunagi. Aga vaatame seda, kui palju kasvas siiski ETV venekeelsete uudiste vaadatavus nendesamade sündmuste ajal, ega me ei pea tulevikus ette, mida, mida veel tulemas. Nii et on, me ei saa öelda seda, et meil olid aprilli lõpu sündmustega ja mingeid keerulisi aegu, kas kahe kogukonna vahel kogu Euroopas kogu maailmas ei tule. Seetõttu minu meelest peaks ikkagi meil võimalus olema Neil aegadel muidugi, alati kas nad nagu uudismeedia külastatavus, et noh, kõikide näiteks aja suuremate ajalehtede veebiväljaanded lõid oma külastatavuse rekordeid, aga, aga ma arvan, et need lähevad suve saabudes ja rahunedes lähevad tagasi, et, et ma ei usu, et ETV venekeelse uudistesaate vaadatavus ja nüüd väga pikalt nagu kõrgele, et siinsed vene ehk siis ma tahan öelda, et siinsed venelased jäävad selle venekeelset aktuaalset kaamerat hakkavad rohkem vaatamas nad mingi hetk nagu vaatasid, ma arvan, see vaatus läheb tagasi sinna, kus ta oli enne. Noh, nii ega me seda teevad praegu siin praegu kohe hetkele ei ammendaja ja seda tuleb edasi mõelda, see on kogu meie ühiskonna küsimuse see asi tuleb lahendada, aga siin, ma arvan, ei ole olemas kiireid lahendusi ja selliseid hädised lahendusi ei ole vaja ette võtta, mitte mitte sellepärast, et, et noh, sellega nagu raha surnuks lüüakse, aga aga, aga need lihtsalt ei toimi. Venemaa Venemaa käitumine, Venemaa poliitika praegusel hetkel on on üks üks teema, millest on viimastel päevadel tõesti palju räägitud ja ja arutletud seda nii ja nii ja teiseti. No ütleme ega väga palju üllatusi ei ole, aga, aga on mõned küsimused, mida meil nagu ajakirjandus ka ei ole nagu lahti või selgeks rääkinud, üks on, üks on ikkagi see blokaadi küsimus, ma ei ole näinud mitte ühtegi sellist erapooletut ja ammendavat vastust, et, et kui kui tõsiselt vaid ikkagi praegu rünnatakse ja kui haavatavad me oleme, pean silmas majandust. A kuulen meie üksikute suurettevõtjate hüüatusi ja karjatusi, et pronkssõduri mahavõtmine oli vale, eks ole, preambuli lisamine piirileppesse vale, seda ei oleks tohtinud teha. Vana valitsus oleks võinud jätkata, aeti tasakaalukat poliitikat ja nii edasi, aga ütleme selliste analüütikute arvamusi, et kui noh, kui lõhki me ikkagi oleme, majanduse suhtes ei ole ma lugenud. Mis teie selle kohta arvate? Majandusekspertide arvamusi on tõesti ju tegelikult väga vähe, mõned üksikud analüütikud on sõna võtnud, aga ärimehed on ka nende analüütikud, et seisukohtade suhtes äärmiselt kriitilised, öelnud, et need on teoreetikud, kes ise reaalse majandusega kokku puutunud ei ole. Ma arvan seda, et need esimesed karjatused, mis pärast aprilli lõpu sündmusi olid, olid natukene ennatlikud. Võtame sellesama Kalevi kommi kommid, ärakeelamise loo, tegelikult ei olnud tolleks hetkeks veel mitte mingeid komme ära ära ära keelatud. Ja muidugi oleks meie majandus vitan firmaomanikel majanduslikult kasulikum see, kui oleks jätkanud eelmine valitsus olnud väga stabiilsed suhted Eesti ja Venemaa vahel. Teatud ettevõtjad kindlasti kaotavad selle pealt ja transiidisektor on väga kõva löögi all, kui veel mitte täna, siis vähemalt Venemaa kaugemas perspektiivis selle kindlalt ära otsustanud, et ta viib selle kaubavoo Eestist mööda, aga tegelikult oli see otsus tehtud ka enne aprilli lõppu, sündmusi oleks läinud nii või teisiti, võib-olla teaks seda veidi veidi kiiremini. Aga sedasama teadsid ju Kadrintsiidi kaupmehed enne aprilli lõppu sündmusi. Nüüd, kui võtta kogu Eesti majandus, siis see, et Vene poliitikud on öelnud, et kuskil kolmandik Eesti majandusest on üles ehitatud transiidile temaga seotud ettevõtetele siis see tegelikult ei ole nii. Transiidi osatähtsus on tunduvalt väiksem alla 10 protsendi kogu Eesti Eesti majandusest. Nii et kui me räägime Eesti majanduse tervisest tervikuna, siis Vene kriis, ükskõik kui esineda tuleb tuubi täielik blokk ka Venemaa poolt, see ei löö eesti majandust jalge alt minema. Sellist vene kriisi, kui oli 97. aastal ta samuti ei too, siis oli Eesti majandus tunduvalt enam Venemaaga Venemaaga seotud. Aga ebamugav on ta teatud sektoritele kindlasti. Ja ma olen ka kuulnud seda, seda, et kui, kui suur see transiidi osakaal meil on, et sellest on mitmeid numbreid aga, aga on olnud kõige rohkem läbi teinud, sest number oli vist seitse protsenti SKT-st, et et, et ühelt poolt jah, ma olen nõus Margusega, et see kindlasti toob kaasa ajutise tagasi, aga teisalt see võib-olla võib-olla pääsemegi ära sellest pidevalt sellisest Santaseerimisest või või, või, või ähvardamisest, et võib-olla ei lähegi, õppis ühel hetkel nagu lähebki paremini, sellepärast et, et me ei sõltugi enam Venemaa nagu transiidist enam ivani. Jah, ma olen täitsa seda meelt, et esiteks meil ei ole kindlalt nii rasked ajad, nagu meil oli 90.-te alguses, see on täiesti võrreldamatu olukorda. Aga see, et Venemaa omal ajal meile topelttollid kehtestas ja me hakkasime nii-öelda oma pilku heitma hoopis teisele poole tänu nendele, kuna tänu topelt oli, tal ei olnud võimalik Vene turule minna. See oli ka tagantjärgi vaadates oli raske. Jah, aga tagantjärgi vaadates oli see ikka issanda õnnistus, et see nii läks. Ja nüüd meie ettevõtted tegelikult ju väga sageli ütlevad, et me hajutame riske nagunii, ega me ei, ei orienteerunud Vene turule, see oleks kitsarinnaline, lühinägelik, seda ei ole vaja teha. Ja, ja targemad pead ongi niimoodi teinud. Noh, ma ei tea, meie toiduainetööstus on vist kõige rohkem, sõltub transiidi kõrvale, jätame, on, on sellest turust sõltuv, et peaaegu peaaegu veerand läheb, läheb sinna turule. Aga, aga ka need rasked ajad, ma arvan, elatakse aga siiski ka transpordiettevõtted, et väga palju veokifirmasid, kes ongi üles ehitatud nii-öelda sellele transiidikaupade veole Venemaalt ja Venemaale ja ega ka Peterburi ja Moskva rongiühendused on sellel üsna üsna küsitavad. Ja minul nüüd ütelda, minul näiteks isikliku töö osas on väga otsene mõju, sest näiteks minu teada vist kogu Ekspress Grupi ajalehtede paber tuleb Venemaalt? Jah, kuigi alternatiivne paber on võimalik osta Rootsist või Soomest, ta oli tõesti siiamaani oda. Loogu raha on väga suur osa meie ehituspuidust tuleb Venemaalt, eks ole, aga see on ka nii-öelda sisemise korralduse küsimus, et meil raielubasid niimoodi jagatakse, nagu neid praegu jagatakse, meil selline poliitika on tegelikult Eesti mets toidab meid ikkagi väga-väga palju ära. No ütleme ka seal on natuke nüanss on see, et niivõrd jämedat ehituspuitu nagu Venemaalt tuuakse, on eestimaalt tõesti sirget pikka jämedat mändi Eestimaad kätte saada on väga, väga raske. Ja kui Eesti puidutööstuses on peaaegu palkmajade tootmine äärmiselt. Ma arvan, et siis noh, piltlikult öeldes teevad need palkmajad edaspidi olema veidi peenemast palgist tehtud. Jah, lahja ja üks küsimus muidugi on see, et kuidas meie, meie uued head partnerid ehk siis Euroopa Liit ja, ja ka NATO, kui me siin võtame arvesse ka need küberrünnakud, mis Eesti vastu toimuvad. Kuidas see partnerlus nii nagu peab siin enne natuke rääkisime, et Samaara tippkohtumine, mis nädala pärast toimub peab andma mingisuguseid vastuseid, aga praegu võib küll öelda, viskajate euroopalt kutsutakse Euroopa liidu poolt on olnud viimastel päevadel mitte ainult selge, vaid vaid Euroopa liidu poolt kostab järjest karmimat, et sõnavara. Kas siin on nagu kaks aspekti, et üks on tõepoolest see, et, et mida Venemaa nagu Eesti vastu on teinud, viimasel ajal ehk siis saatkonna ründamine, küberrünnakud ja nüüd need varjatud majandussanktsioonid, et see on nagu üks asi, mille pärast nagu Euroopa Liit nagu väga-väga ühemõtteliselt nagu Eesti poolt, aga hangetel teine aspekt, et et pikka aega on ju on ju Lääne-Euroopas nagu kantud Venemaad nagu ühte asja pilpa peal, et, et tal on lastud Venemaal teha väga paljusid asju, Venemaa neid taluvutavuse piire pidevalt nagu nihutanud. Aga, aga ütleme, viimasel ajal just sellistest energeetikavaidlustes on ka ka sinisilmsemate eurooplaste nagu silma nagu ajab nagu nagu avanenud ja on ka veel kolmas aspekt, et ma tean, et võib-olla Eesti vasakpoolsetele see ei meeldi, aga, aga minu arvates on nagu tulnud Eestile päris palju kasuks see, et mitmel pool Euroopas tulnud võimule parempoolsed Jõud ja poliitikud vasakpoolsed Euroopa poliitikud on läbi aegade saanud Venemaaga palju paremini läbi. Keda see küll Eesti vasakpoolset oleks nimetatud? Noh, kui sa pead selleks keskerakonda ja Edgar Savisaar siis ilmselt nii see ei ole, see, sellele parteile on hoopis teistsugused nimed, aga, aga ütleme see vara, mida Venemaa praegu kasutab, võtame sellesama Lavrovi kirja. Mis siis sinu väljaandes survet ilmus ja kust te selle kätte saite, see jäägu teie nagu teada, aga, aga, aga see sõnavara et kui te nüüd ei reageeri, siis see võib mõjutada meie suhteid Euroopa Liidu ja NATOga kõige tõsisemal viisil. Noh, pottsepp tegelikult noh, see tule täis ministri suust, eks ole, see on ametlik kiri. Seda puuritakse, uuritakse Euroopa pealinnades nii ja teisiti, aga minu jaoks ja tegelikult nii-öelda avaliku arvamuse kujundamise jaoks läheb see täpselt samasse ritta, kus tehakse ettepanek selle väikese tapetud poisi nime andmine, eks ole, selle selle tänavale Moskvas, mis. Ja tuli see föderatsiooninõukogu esimehe suust või siis Petseris ei tohi enam eestlased riigi taksodega sõita. Tundub küll, et, et noh, need on 12 nagu ühitamatult asja, aga nad lähevad minu jaoks nagu, nagu nagu ühte ühte potti. Et noh, et millega sa, mees, nüüd ähvardad siis et eestlane ühe kõnega näinud kuskil Kaug-Idas rahvate ühele kõrtsile mingi internetist ingliseni pilt, kaugele seal kuskil kõrtsile pandud silt peale eestlastele sisenemine keelatud. Nojah, ja meil on neid silte on küllalt, et neegritele tibladesse, eks noh, see on minu arust nagu kõik üks sama, üks sama asi, et millega sa, mees, nüüd ähvardad siis Euroopa liitu ja NATOt või? Noh, eks see, eks see niuksed hoovad on need, sa hakkad ähvardama. Et kui sa vaatad seda, millal sa viitsid, 118. mai Samara tippkohtumine siis tegelikult ega, ega päevakorras on hetkel ei ole ju üldse Eesti, Eesti või Venemaa suhete teemat, et seal on päevakorras päris mitu olulist teemat, seal on päevakorras näiteks energeetika keskkonnaküsimused, kus Euroopal on Venemaale päris päris nagu kurje kurje ettekirjutusi. Ja kindlasti võib see olla lihtsalt hoopis nendes küsimustes surve avaldamiseks Euroopale sellise tavaliselt tegema. Ma arvan seda, et Venemaa ikkagi kardab natukene laiemat nii-öelda vastuseisu kogu teise maailmasõja suure isamaasõja mõjudele see, mida, mis on toimunud tegelikult Poolas ja ka Ukrainas otsus, et ikkagi likvideerida suured monumendid Kiievi kesk kesklinnast, see oli see, mida ta pelgas ja mida Eesti justkui otsa tegelikult lahti lahti tegi. See on üks asi, mida venelased kardavad, teine asi on kindlasti see, et nad kardavad nagu tuld, Euroopa ühtsust, ütleme kogu seda lääneriikide ühtsust, mida ei ole ja olnud, aga, aga pigem ma arvan, et, et kui siin tõesti kiidetakse vahel Vene välispoliitikat, et kui kaugelenägev ja ettenägelik kõike ta on, siis ma arvan, et sellised asjad töötavad absoluutselt iseendale vastu. Mida rohkem soovid, selliseid avaldusi teevad seda, seda rohkem pärandi lähevad Euroopa silmad ja nad näevad ka neid asju, mis muidu nii-öelda silmapoltide vahele jäävad või või, või, või nad on sunnitud langetama otsuseid, mis mõnikord jäävad langetamata lihtsalt kee kitsaste isiklike huvide, kasvõi ütleme, see energia malakas, eks ole. Ja mõnikord nad hakkavad nägema rohkem, kui, kui on seni läinud. Üks aspekt on selle selle kõige juures veel, et näen, et praegu väga nagu noh, tunneme heameelt õigustatult, tunneme head meelt, Euroopa, Euroopa liit käitub ühtse rusika on, aga aga ma arvan, et me ei peaks väga õhku täis sellest ka minema, et tegelikult on siin eestile üks teine oht varitsemas, et et Euroopa Liit ja NATO peavadki meid toetama, me oleme selle nende klubide liikmed otse loomi on loomulik, et solidaarsus peab nagu toimima seal. Aga, aga kaugemas perspektiivis on Eestile siiski mõned nagu, nagu ohud, nagu näha sellest samast selle Venemaaga tülist. Et, et Eestile on ju tegelikult oht muutuda Euroopa liidus selliseks ühe teema riigiks. Et kui öeldakse sõna Eesti Euroopa liidus mõeldakse, aa see on see väike riik, kellel on Venemaaga probleemid mis selle nagu oht, selle oht on see, et kui Euroopa liit hakkab mingit ühtset Venemaa poliitikat mingites muudes küsimustes kujundama, kas energeetikas, siis automaatselt võidakse hakata meie seisukoht markeerima meie erihuviks äärmisel juhul kättemaksuks Venemaal selle eest, mis meil toimunud on. Ja see on Eesti jaoks ohtlik, et selles mõttes me peaksime natukene nagu nagu suutma Euroopa liidus nüüd oma sellist teemade ringi või nagu laiemale viia ja, ja meie huvides oleks see, et see konflikt Venemaaga vähemalt avalikul tasandil nagu, nagu, nagu nagu nagu mina läheks. Et mina näen siin nagu ühte nagu ohtu, et see on absoluutselt õige ja kindel, aga vot selliseid ühe teema riike on tänu Venemaa käitumisele järjest rohkem juurde tulnud. Meil on järjest mõjukamaid partnereid, kes, kes samamoodi kannatavad Moskva käitumise all. Poola on üks näide, eks ole, Lätis teedest ma ei hakka rääkimagi. Ja kui me vaatame nii-öelda neid riike, kes, kes praegu väljaspool klubi seisavad või neid kahte klubi, noh, üks on gruusia, eks ole. Kus võrgus just äsja-äsja tulid ja saatsid meie presidenti riigivisiidil. Ja noh, Nende olukord tegelikult on ju märksa raskem kui meil, sest lisaks sellele, et nende majandus ei ole, ei ole sellisel sellises seisus nagu meie oma ei kuulu klubidesse, ehk siis nii-öelda need julgeoleku garantiid on, on puudu. See gruusia näide ongi näide sellest, kuidas Venemaaga saavad suhted olla veel mitmeid kordi hullemad, kui on Eestil Eesti täna, et seal on tegu ikka juba aastatepikkusi väga tõsiselt majandusblokaadiga ütleme seda, et Gruusia poolt ei läinud ühtki lennuliini Venemaale läbi kaevatud on ka ainukene piiripunkti tee, mis ühendab Venemaaga ja samas on Gruusia Vabariigist üks osa tegelikult Venemaa okupatsiooni ajal siiamaani võtame see põhja Põhja-Osseetia, Abhaasia, siis formaalselt kuulunud siiamaani kruusi ja alla, aga seal on Vene sõjavägi sees ja ja Gruusia presidendid ei ole see mitte mitte midagi teha. Kui absoluutne mingisugune blokaad Venemaaga olla saab, meil siis rääkisime ka sellest, et kui randus, sanktsioonide ametlikud, kas ühtegi pilu ikka tõesti ei ole, mina nägin ühte pilu kaupluses. Kõik Gruusia kauplused on täis vene šokolaadi, sellepärast et Gruusias šokolaadi ei toodeta. Ametlikult ei ole Gruusial ja Venemaal mitte mingisugused majandussuhteid ega kaubavahetust, noh, tegelikult natukene ikkagi sellises blokaadist tilgub läbi väidetavalt isegi Moskvast ei ole võimalik kirja saata. Aadressiga Tbilisi see on, see on täiesti täiesti täiesti õiged võib-olla grusiinid ka mingis mõttes vahel dramatiseeri, vaid neid olukordi üle, aga olukord on tõesti väga tõsine ja miks kruusijatelt Eestit vajalik ja arvati, et see ilvese ootamatu visiit juskui Gruusiasse, et see sündis Eesti vajadustest, tegelikult oli see otsustatud enne aprilli lõpu sündmusi Tallinnas. Ja Gruusia soo on väga lihtne. Ta tahab saada eesti tuge saamaks Euroopa liitu ja teine Ta tahab üle võtta väga palju Eesti majandusreforme. Et Eesti lihtsalt õpetaks seda, kuidas üles ehitada nii-öelda korralikku parlamenti, demokraatlikku väärtussüsteemi, elektroonilist riigi juhtimist ja lisaks sellega teha, kuidas teha majandusreforme. No mis mulje sulle jäi, kaugele nad selle õppimisega on või on või on praegu mõttetu rääkida sellises olukorras, nagu nad on blokaad ja kõik muu. Et nad, et nad nii-öelda oma demokraatiale väga suurt rõhku saaksid panna? No me ei viibinud tegelikult mitte ühegi nii-öelda parlamendi ametliku istungi juures, et me suudaksime öelda, kuivõrd demokraatlik see on, ei, aga üldine suhtumine presidenti näiteks külastasid ka ekspresident Sebarnaatset. Ei, jah, ma kohtusin ka hästi väikese seltskonnaga sigar lapsega, kes on teatavasti valitsuse residentsis blokaadis, see tähendab seda, et teda ümbritseb mitme meetri kõrgune metallaed. Aia taga karjuvad ööd ja päevad läbi mingit naisterahvast meile arusaamatus keeles, mille tõlgiti vaid niipalju, et Charlotte olevat terroriste, mõrtsukas ja nii edasi. Millesse poliitiline konflikt on, see polegi nagu oluline. Aga tegelikult on. Tänase Gruusia president president Mihhail Saakašvili on saanud šarlaadsega sellise kokkuleppe, et sina, kui Gruusia endine juht ei sekku tänasesse poliitikasse Gruusiasse ei võta sel teema sõna sellega meie vestluse mitu korda me esitasime talle väga konkreetseid küsimusi ja ta vastas sellele hästi leebelt, hiilides tegelikult sellest kõrvale ja hakkas vilja, on andnud talle siis õiguse elada valitsuse residentsis, mille kulud maksab Gruusia riik. Seornaatse on matnud sedasama. Nii-öelda suvila või maja territooriumile oma abikaasa ehitanud sinna terve suure memoriaali. Nii et nad püüavad koos eksisteerida ja minu teada on ka nii, et Eesti nõuandjad on andnud Saakašvili nõu, et seor laadset ei tohiks taga kiusata. Ka ei tohiks taga kiusata ka neid seal ratse poolt soositud ärimehi, kes sisuliselt noh, ütleme 90 protsenti gruusia rikkustest oma tasku pani. Saakašvili püüab siin kompromissi leida, et mitte hakata lõhestava gruusia ühiskonda seestpoolt. Siiani ma kuulasin jutte ja mule kangastest täpselt Venemaa Jeltsiniga tehti täpselt samamoodi, eks ole, aga läksid nagu ärimeeste peale siis siis Venemaal läksid nagu selles mõttes teed lahku ja kõik jäidzee Jeltsini aegsete suurärimehed on pandud kas kas pokri või on sunnitud pagendusse Gruusial ritud leebem tee, kuigi väideti, et üht-teist sellist, mis ikka täitsa ära röövitud rahva käest riigikest on. Et see on tagasi võetud, aga põhiliselt valduseda jäänud batuumi on üks näide Musta mere ääres, kus tekkis nii-öelda kohalik Sevad, laadse aegne vürst, kes praktiliselt linna sulges ja endale ka sõjaväe koostöös ja Gruusiale üldse maks ei maksnud, nii et uuel presidendil sakas viilil tuli seda vist teisel teisel korral õnnestub seda batuumi pääseda. Esimene esimene minek tõrjuti sealse armee poolt. Nonii. See ajakirjanike seltskond, kes käis koos vee presidendiga Gruusias oli, oli suurem, eks ole. Seal oli kaheksa, kaheksa, ajakirjanik no küllap me sellest visiidist Vello loeme ja tänased lehed juba on teinud algust, nii et, et see on igal juhul huvitav väärt väärt lugemine. Aga meile antud aeg on nüüd nüüd otsas. Margus Mets, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Meie saatel on kordus ka, kuulake ja nautige ilusat nädalavahetust.