Tere, päikeselist laupäeva hea vikerraadio kuulaja. Kell on saanud 11 ja viis minutit rahvateenrite saade. Täna alustab. Ning täna seda rahva teenrid on Margus Mets Pärnu Postimehes. Peeter Kaldre rahvusringhäälingust ja Lauri Hussar vikerraadios. See nädal on meile toonud meie idanaabrile lõbuks kauaoodatud rahvusliku liidri, keda tahetakse esitada ka siis Nobeli rahupreemia kandidaadiks. Samuti oleme saanud teada, et Peterburist saab aastal 2011 Euroopa Liidu kultuuripealinn. Rahvarinde kaubamärk võiks kuuluda keskerakonnale, aga alustaks ühe teemaga, millega seoses on ajakirjanikel tekkinud kõige rohkem küsimusi saadud kõige vasturääkivat informatsiooni. Jutt on koalitsiooni vastuoludest, mille keskmesse on tõusnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ja peaminister Andrus Ansip. Ühest ajalehest võisime aga isegi lugeda, et Reformierakond tahab Partsist lahti saada ja tüliõunaks olevat ühistranspordi dotatsioonid, mille tarvis parts küsib lisaks 40 miljonit krooni ning Tallinn-Tartu maantee-ehitustempo ja rahastamine ning parts pakkus siis ühe võimalusena välja rahastusskeemi, milles soovitas siis kaasata riigikassareservi või laenu. Aga peaminister Ansip on sellele absoluutselt vastu. Head kolleegid, kuidas nüüd hinnata seda, seda sõnumit tundub, et nii-öelda koalitsioonisiseselt on, on lõpuks läinud poliitika tegemiseks. Koalitsioonileppes kokku lepitu enam ei päde ja nüüd hakatakse juba ka soolode ja, ja ja oma selliste koalitsioonilepingu interletatsioonidega välja tulema. Et väga raske on hinnata selle, seda sellepärast, et, et see, no mis tuleb ajakirjanduse vahendusel lahkhelide kohta ja see info, mida asjaosalised ise ütlevad kas siis kaamera ees või, või erinevatel pressiüritustel on puhuti lausa vastukäiv. Ma mäletan täpselt eilne päev, kui, kui see uudis tundus nagu kõige kõvem olema, et tõepoolest vastuolud Partsi ja Ansipi vahel on väga suured ja aktuaalne kaamera läks ka lugudega, ma kaamera ees esinesid nii Ansip kui ka parts ise. Juhan Parts nimetas neid, kes ütlevad, et tema on kunagi tahtnud selle tarvis mingit laenu võtta lausa valelikeks, et tema ei olegi kunagi tahtnud seda teha, nii et selles mõttes hinnata seda, et kui suured need vastuolud on ja kas neid vastuolusid üldse on raske ja, ja veelgi enam hinnata seda, et kas küsimus pelgalt ainult selles, et et ülistatakse Tallinn-Tartu maanteerahastamise pärast või on küsimus selles, et koalitsioon poliitiliselt rebeneb selle kohta adekvaatset, adekvaatset infot ainult minul küll ei ole. Minul on tunne, et süüdi jääb ajakirjandus nagu ikka viimase, ütleme kuu või kahe jooksul on igas valdkonnas süüdistatud selles, et ajakirjandus on teatud konflikti teemaks võtnud, kuna muust kirjutada ei ole puhunud selle suureks. Aga ma millegipärast natukene usun seda, et et need vastuolud siiski ei ole väga suured või nii-öelda päris platvormide poliitilisel tasandil, mis võiks põhjustada seda koalitsiooni lõhkumist. Aga asi, et usun-usun Ansip ütlust, et, et selliseid vaidlusi koalitsioonis on ennegi olnud ja tuleb ka tulevikus ja vähemalt see ei ohusta nii-öelda seda koalitsiooni katkim katki minemist. Sest tegelikult kaamerate ees oli ju nii parts kui Ansip olid ju väga rahulikud ja mõlemaid oma väga kindlad argumendid. Aga ma tunnistan seda, et kui ma olin mõlemad lood ära kuulanud, siis ma vaatasin, et milles point siis tegelikult on, parts võtab ühe dokumendi välja, tsiteerib seda, et ta ei saanudki teistmoodi otsustada ja. Apelleerin ühele Andrus Ansipi poolt allkirjastatud paberile, kuhu, kui 2006. aasta maikuust, mille kohaselt siis tuleb raha Tallinn-Tartu maanteele leida väljastpoolt aktsiisimaksu. See on siis üks paber, millele nagu parts parts apelleerib, aga. Mina mõtlen, millest see konflikt siis on, et kui peaminister seda laenu ei tohi võtta ja majandusminister ütleb seda, et aga ma ei ole kavatsenudki laenu, aga ma võin vastata, millest siin on konflikt, kui nüüd. Võtame Isamaa ja Res Publica liidu poolt vaadatuna siis nende poolt oleks konflikti, põhjus võib olla selles, et nemad näevad nemad tahaksid ühe asja ära teha, et, et tekiks mulje, et nad on nüüd ühe suure asja ära teinud. On hea platvorm sellega minna vastu siis 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisele. Sama samamoodi on võib olla ju ka Reformierakonna kaalutlus väga lihtne, mitte mitte lasta sellisel kujul Isamaa ja Res Publica liidul nüüd nüüd seda tee-ehituskava ellu viia ja siis kõlbab selleks iga argument. Nüüd on lihtsalt küsimus selles, et tegelikult räägitakse ju ainult Tallinn-Tartu maantee puhul nii-öelda sellest tempost ja klantsskeemist, kuidas, kuidas seda, kuidas seda maanteed ehitada? Ma ma pigem nõustuks ka Margusega, et, et ma arvan, et see on paljuski nagu selline mulli küsimus ja kui sa Lauri ütlesid, et et kelle kontosse siis läheks see, kui näiteks Tallinn-Tartu maantee tõesti mingisuguse suht kiire aga ära ehitatakse, siis ühest küljest võiks öelda tõesti, et noh, meil on majandusminister ja tema viis selle kava läbi, aga kui hakatakse valimiste veel ja valimiste ajal punkte kokku lugema, siis kirjutatakse see ikkagi ju koalitsiooni juhtiva jõu ehk reformierakonna kontosse. Aga mina tahaks teie käest ikkagi küsida, et kui nüüd me läheme seda teed, mida pakub välja peaminister Andrus Ansip, kes ütleb, et aktsiisitõusust tulev raha tulebki suunata Tallinn-Tartu maantee-ehitusele, ülejäänud summad jäävad samaks siis see summa, mis nüüd ühe aastaselt, ehk siis aastal 2008 võiks siis Tallinn-Tartu maanteesse minna on kuskil alla miljardi krooni ja, ja, ja teised tee-ehitusele minevad summad jäävad samaks, ma esitan, ma esitan lihtsalt siinkohal küsimused, mida ütlevad siis kohalikud omavalitsused ja teised regioonid selle peale kui lisaraha teedeehitusse Nende jaoks enne kohalike omavalitsuste valimisi ei tule plussis. Tegelikult see kava, et aktsiisitõusust tulev raha peaks minema Tallinn-Tartu maantee ehitusse oli juba varem paika pandud ja kuna see aktsiisitõus toode lihtsalt ühe aasta võrra ette poole, siis tegelikult võideti ja võidetakse sellega ainult see ühe aasta suurune summa, aga ülejäänud plaan jääb sisuliselt samaks ehk siis. Kas teil ei tundu, et seda Tallinn-Tartu maantee-ehituste, kui nüüd selliselt jätkata, siis jätkatakse suhteliselt samasuguses tempos nagu seda on siiani tehtud paar kilomeetrit aastas. See, et aktsiisitõusust tulev raha just juttudega bensiiniaktsiisist tõusust see põhimõte on pandud paika tegelikult juba kuskil 15 aastat tagasi ja seda on vahepeal tunnistatud, et bensiiniaktsiisist laekuv raha ei ole vahepealsetel aastatel teedeehitusse läinud, seda kasutatud nii-öelda muude aukude toppimiseks, nii et iseenesest põhimõte see, et jaoks just aktsiisi kaudu tuleks finantseerida maanteed, on jumalast õige nagu üldse vastu ei vaidleks. Teine asi on täiesti selge see, et vaidlus, kas Tartu-Tallinn maanteed on vaja või ei ole vaja, kas poliitikud on selles suhtes üksmeel, see vaidlus, ära vaieldud ka juba ütleme aasta aasta-kaks tagasi sellesse ka küsimus olla, et tegelikult, kui ma hakkan seda konflikti nii-öelda tõesti lahti alasti koorima, siis kõik need konflikti põhjustajad, lahjendid justkui langevad, langevad ära. Ma arvan seda, et see vaidlus peaks ikkagi järgmisel nädalal nii-öelda minevikku vajuma ja unustatakse ära lihtsalt, et ma ei usu, et sealt midagi väga tõsist edasi siiski kujuneks. Teine osa vaidlusest on 40 miljonit krooni ühistranspordi dotatsiooniks ja siin on silmas peetud nii raudteed kui ka bussiliiklust ja raudteega seoses on räägitud siis sellest, et kuna infrastruktuuritasude edelaraudteele on tõusnud, siis tuleks just selle tõttu ka ka raha juurde anda ja põhjus, miks infrastruktuuritasud on tõusnud. See põhjus on väga lihtne, kuna üldised veomahud on vähenenud, siis Eesti raudtee on, on meelde kaudselt tegelikult seda infrastruktuuritasu tõstnud, kuna kuna see infrastruktuuriharudega tulu või see infrastruktuuritasude arvutamine käib siis tegelikult nii-öelda läbivate rongide pealt, nii et, et siin on nagu need küsimused, mis, mis, mis ei ole siiski vastust leidnud ja, ja nii on peaminister Andrus Ansip Juhan Partsile öelnud, et seda 40 miljonit krooni ta ta esialgu ei saa või, või see teema on ka täpselt samamoodi ju tegelikult lahti seletamata ja selgeks, rääkimata. Mul on selline tunne, ma ei tea, ma pale eksin, aga meie saate esimesed 10 minutit võib-olla on jäänud meie raadiokuulajate jaoks natukene selles mõttes igavaks, et räägivad siin kolm meest räägivad rahadest, eks ole, eelarvest, kuhu need rahad lähevad. Ja kuula võib küsida, et aga mis mind puudutab või mis see mind kotib, nagu ütlevad meie tuntud poliitikud? Siin Margusega ennem arvutasime ja Margus ütles, et noh, et suuremale osale võib-olla Eesti elanikkonnast ei lähe üldse korda, kas Tallinn-Tartu maantee saab kaherealiseks või mitte, sellepärast? Eesti hiljem kindlasti Lõuna-Eesti inimene. Väga. Et Eestis on muidki teid ja muidki suundi, mis on võib-olla olulisemad, aga noh, selles mõttes tahaks natukene vaielda, et et ma hiljuti sõitsin 100 Tallinn-Tartu maanteed, ma ei hakka enam rääkima sellest, et kas ta on jube või on ta surma tee või mitte. Aga ma vaatasin just neid, kuna silt, et kus Tallinn-Tartu maanteest läbi läheb ja need maakondi, kui ma ei eksi, ma sain kokku kas neli või viis. Ehk siis Tallinn-Tartu maantee võib-olla jah, ei ole niivõrd oluline nüüd Tallinna ja Tartu vahelise trassi mõttes, et no kui palju neid inimesi ikka on, kes Tallinnast Tartusse tööle käivad või, või, või vastupidi. Et suuremas osas puudutab see meie juhtivaid mõningaid poliitikuid, kes elavad Tartus ja Tallinnas ministeeriumis näiteks. Aga see selleks. Aga küsimus on ju selles, et nii Tartu kui Tallinn laienevad jõudsalt, inimesed lähevad Tallinnast elama järjest kaugemale noh, 30 40 kilomeetri kaugusele ei ole harv enam see, kui inimesed käivad näiteks Paides, Tallinnas või siis paides, käivad Tartus ja Tartu poole pealt omamoodi uued elamurajoonid kerkivad juba kahe, 30 kilomeetri kaugusele Tartu linnas, nii et selles mõttes on selle trassi väljaehitamine korralikuks sõidetavaks teeks nagu nagu palju olulisem kui, kui see, et kas nüüd siis see ühendus Tallinna Tartu vahel on, kas selle, kas selle suudab džiibiga läbida tunniga või kolmveerand tuid? Jah ma olen nõus sellega, et selle konflikti teine pool, et kui jäetakse Tartu-Tallinn maantee rahule ja vaataks seda küsimust, mis on nüüd tekkinud nende bussiline Totte topeerimisega ja bussijuhtide nõudmistega, siis see pool puudutab nii-öelda rahvast hoopis suuremal arvul. See ei ole enam nii-öelda Tallinna tõttu küsimus, needsamad bussiliinid katavad kogu Eestit ja tuleb tunnistada seda, et mida väiksemad kohad, seda harvemaks on siiski ikkagi viimastel aastatel see bussiliiklus jäänud ja seda vähem ahvatlevad on just need väga väikesed bussiliinid. See vaidlus taas on tegelikult, puudutab väga palju nii-öelda linnadevahelisi bussiliini, ütleme Go passi ja kõigil olid nemad juba väga väikesed liin enda hallata ei, ei võta. Ja see vaidlus, kas eelistada nüüd nii-öelda raudteed, eelistada bussiliiklus on olnud ju taas jälle mingisugune viimased viis, kuus aastat päevakorras ja siin ei ole küll ükski valitsus väga selgeid prioriteete paika pannud, ütleme teistpidi raudteeliikluse arendamiseks Eestis ei ole viimase kogu iseseisvusperioodil väga tõsiselt, et mitte midagi tehtud. Kui me vaatame, mis on toimunud bussiliiniga, siis bussiliinide nii-öelda katvuse tihedus on jäänud ka viimastel aastatel üha väiksemaks väiksemaks. Plusspoole tuleb panna seda, et kui kümmekond aastat tagasi oli küsimus selles, et bussiliinid ei suutnud bussifirmad ei suutnud hankida uusi busse, sest need tundsid tundusid nii müstiliselt kallid valad Mercedes, bussid, Volvod olid ka juba nii-öelda miljon miljon kaks ja uued hoopis hoopis teises suurusjärgus, siis see küsimus on lahendatud. Bussid, kui olete märganud, on tegelikult ikkagi väga head ka Eesti siseliinidel, ma ei räägi ainult nendest rahvusvahelistest liinidest, mist Eestist lähtuvad. Küll aga tähendas see seda, et firmad võtsid endale väga suuri laenukoormusi, bussid on tegelikult väljateenimata ja taas paneme neid juurde Rute Bussiliinid, praamiliiklus, mis on siiski tegelikult prioriteetne, ma arvan seda, et viimaste aastate jooksul oleme tunduvalt rohkem rääkinud mandri Raivo vahelist nii-öelda Leedo praamiliiklusest ja selle doteerimise summadest ja ka raudteeliiklusest, aga nii-öelda bussiliikluse probleemistik on jäänutega vot nii ka meediatasandil kui ka poliitika tasandil hoopis niimoodi väikseks. Probleem on ju praegu olemas. Bussijuhid ähvardavad streigiga, firmad ütlevad, et nemad ütlevad liinilepingud üles, sest selle raha eest ei ole mõtet vedada. Ja riigil praegu otsustuskorras seda raha järgmiseks aastaks ei ole ja. Seda väljapressimiseks majandusministeeriumi esindajate suude kaudu. Samal ajal kui, kui sa alguses ütlesid, et oluline on just see linnadevaheline bussiliiklus, siis samavõrra oluline on ju ka mittelinnadevaheline, mis on minu meelest nagu enam-vähem ikkagi ju okei, ütleme seal Tallinn-Tartu vahel või siis Tallinn-Pärnu vahel. Aga, aga mis on häda ja õnnetus on ikkagi ju see ütleme kohalikes omavalitsustes tsentrumi ja ääremaade vaheline bussiliiklus, no näiteks kas või Saaremaal. Et noh, Saaremaa ei ole küll Eesti mõttes väga suur, aga aga ta on ikkagi selline koht, kus inimesed elavad kaugel Kuressaarest, neil on vaja Kuressaarde sõita. Ja nagu meie korrespondent ka Margus Muld siin eile loodegi ütles, niimoodi, et varsti on võimalik sõita Kuressaarest Stockholmi Helsingisse. Lõdvalt, ei ole probleemi, ainult kuskil Sõrve sääre tipus sa enam Kuressaarde ei saa. See on nagu probleem. Seega ma saan aru, et te kaldute küll seisukoha poole, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab, peab selle teema kuidagi selliselt lahendama, et bussid sõidaksid, tõenäoliselt tuleb selleks eraldada ka lisaraha. Kuigi mulle tundub, et see lisaraha eraldada Milline on, on, on täiesti vältimatu, aga, aga küsimus on selles, et sellega peab siis tõenäoliselt kaasnema ka mingisugune selgus lepingute sõlmimisel, et enam ei saaks juhtuda selline olukord, et firmad lihtsalt ütlevad liinilepingud üles, kuigi riik püüab nüüd väita, et, et neil ei ole õigus sellisel kujul neid lepinguid üles öelda, aga aga isegi kui see, kui see taandub kohtuvaidlustesse, siis on ikkagi väga küsitav, et kas need bussid sellisel kujul sõitmist jätkavad. Ma olen seda meelt, et see probleem tuleks mitte ainult ministeeriumi, vaid kogu nii-öelda valitsuse või parlamendi tasemel selgeks vaielda, sest et ma olen nõus, et need väikesed kohad on, nendest on tegelikult juba loobutud. Seesama kui kuskil väikses Noarootsis või sarna, Sõrves, tares või kus tahes Hiiumaal teeb buss päeva jooksul tõesti ühe väikese ringi ühe ringi päeva jooksul siis seda juba sellega inimesed ei peaaegu et harjunud, kuigi see ei ole normaalne, kui sa vaatad neid liine, mis lähtuvad Tallinnas, Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Tallink, Kuressaare siit väljub tõesti buss peaaegu et iga poole tunni tagant. See on väga hea tase. Küsimus on selles, kas seda taset suudame säilitada. Kui suured bussiliinid hakkavad neid liin üles ütlema, ei tule nendega nendega toime ja kui hakkab näiteks Tartu-Tallinn-Tartu-Pärnu vahet buss minema võib-olla iga kahe tunni tagant, siis on selge see, et ühistranspordi osatähtsus kogu transpordis ootaks oluliselt vähem ja ma miski peaks seda nagu kompenseerima väga suurel inimestele. Endiselt ei ole veel sõiduautosid, kuigi, kui vaadata Tallinna linnapilti, siis tundub, et igas perekonnas on neid vähemalt kaks. Tegelik olukord selline Kriskee siiski ei ole. Nii et mina arvan seda, et peaks panema maandama igal juhul just väikeste maakonnasiseste liinide kvaliteeti ja tihedust sellega ei ole tõesti tegeletud. Tundub, et Eesti riigile ja kohalikele omavalitsustel on see täiesti üle jõu käiv ülesanne ja seda liiklust ei suuda mitte mingil viisil kompenseerida rongiliiklus, rääkimata laevaliiklusest. Nii et, et sealt oleks rääkimata Tallinn, Tartu maantee, eksole, ja ma arvan seda, et neid liine on vaja doteerida ja ilmselt ei tule selle dotatsiooniga treerimisega toime ainult kohaliku omavalitsus, vaid see on ikkagi riigi küsimus. Kui ma arvan, et riik, kui ta väga tahaks, siis ta kindlasti suudaks sellega toime tulla ja suudaks ka sellise skeemi üles ehitada, mille alusel need bussid hakkaksid regulaarselt sõitma ja need need väikesed piirkonnad saaks kaetud. Tõenäoliselt need dotatsioonisummad tõuseksid muidugi. Vaata tegelikult küsinud, mis asi on muna ja mis asi on kana, eks ole. Et, et kas me räägime nüüd sellest, et riik peaks paika panema riikliku transpordi arengukava, mis oleks ju väga loogiline ütelus, eks ole. Aga tegelikult, millest sõltub riikliku transpordi arengukava, see sõltub Eesti regionaalsest arengukavast. Ehk siis riik peaks välja mõtlema. Ta tahab saada oma regionaalsest arengukavast ja minu meelest seda mina küll kuskil näinud ei ole. Meil on regionaalminister olemas. Meil on igas valitsuses regionaalminister aga tavaliselt arengukava, mis hõlmaks näiteks mingisugust kümne- või kahekümneaastast perioodi ette. Mina küll ei ole silmanud. Regionaalministri tegevusest me kuulame peaasjalikult seda, et ta tegeleb. Nojaa, aga mingisuguste maavanem ega, ega ma arvan ka midagi, midagi, midagi sisulisemat me tõepoolest ei ole kuulnud, ega ma ei arvagi, et regionaalminister. Ühtegi kant olema, kes istub laua taha ja kirjutab valmis mingisuguse oma nägemuse Eesti regionaalsest arengukavas, see peaks olema ikka valitsuse ülesanne. Kui väga ratsionaalselt seda mõistuslikult majanduslikult läheneda regionaalsel ajaga siis tegelikult on ju eestile vaja ainult tõesti Tallinnat, Tartut ja selle Pärnut võib-olla veel? Ma ei tea, Rakveres näiteks või Narvat ja selle lähiümbrust. See on selline kõige mustem stsenaarium, nii et selles maja Eestis mujalgi. Gonoomsed häda ongi selles, et seda nii-öelda regionaalset arengut. Ma ei saa istuda või maha istuda ja seda hakata lihtsalt tegema, sest on sellised protsessid, mis tegelikult ei allu. Aga mul on tunne ikka see, et pussi skeemi tegemine on tunduvalt lihtsam kui Eesti arengukava lähemaks 20-ks aastaks kokku panna ja võtta otsus vastu Rootsis või Sõrve sääres elavat 10 aasta pärast ka veel inimesed, kes vajavad seda bussi bussiliini. Et minu meelest see bussipool on jäetud, et natuke liiga nagu turumajanduse hallatav kunagine majandusministritel, väga hea ütlus alati, aga minu arust Ansip on seda kasutanud seda, et küll turg, teatud asjad nagu paika paneb seal turumajanduse küsimus, kuigi viimastele vastatelt kasutatakse terminit nagu oluliselt vähem selle eriti üleminekuaastatel. Aga nii väikeses riigis nagu Eesti on ja kus on tegemist ike hajaasustusega hästi palju selliste ääremaadega, kus anda elanikke tõesti vähe. Tahaks siiski need üsna suurt teerimistega, selle teemaga tuleb tegeleda, seda ei pane turumajandus paika, nii et sinu soovitus oleks see, et hakkame siis vähemalt väikestest asjadest pihta kas või sellest samast bussiühendusest. Kui lähtuda puht turumajanduslikult, siis mina arvan küll, et jääksid Eestisse jäine liinid Tallinn-Tartu, Tallinn, Pärnu, võib-olla üks Saaremaa liinile veel üks idaliinile ja olekski tegelikult kõik, sest teda tasuvad seal liigub hästi palju inimesi nii või teisiti. Mina siiski paiskaks Eestit niimoodi lõdva käega turumajanduse meelevalda, ma arvan, et ma arvan, Ma arvan, targem oleks ikkagi istuda maa kasvõi siis valitsuse tasandil, võtta kokku omavalitsusjuhid. Miks mitte ka kaasata välismaa eksperte kasvõi meie naaberriikidest Soomest, Rootsist, kus on ju tegelikult sama probleem Soomes samamoodi hajaasustus ja nõnda edasi, seal on see probleeme väga edukalt lahendatud. Mis puudutab transporti, aga Ma kaldun arvama, et seal ennem lahendatud regionaalküsimused kuid. No Soome puhul on positiivne näide ka oma avaliku ja erasektori koostööst, kus kas või näiteks Helsingi ringtee on ehitatud ju sarnases koostada sea ja loetakse seal üle siis autosid ja, ja sellele erafirmale laekub siis riigieelarvest vastavalt läbi sõitnud autode arvule aasta jooksul mingi kindel raha, mis siis on, mis katab nii investeeringu selle ringtee ehituseks kui ka siis kui ka siis nende päevased teehoolduskulud, mis, mis, mis on ka ju tegelikult üks võimalus, kuidas, kuidas võiks siis näiteks siin põhjamaal teedeehitusega edasi minna. Noh, siin oleks üleskutse kõikidele valitsustele, parlamendile, et riigiasjadega tuleks tegeleda rohkem ehk riigi peale mõelda ja mõelda riigimehelikult, mida. Mis puudutab veel seda Tallinn-Tartu maanteed, siis ma rääkisin eile rahandusminister Ivari Padari ka ja küsisin ka siis võimalike rahastamisskeemide kohta ja ja nende tempode kohta ja siis Ivari Padar ütles, ütles mulle, et kuna Baltikumi majanduses praegu maailmas nii terava pilgu all ei ole mõistlik praegu suuri projekte nagu Tallinn-Tartu maanteekassareservist või laenuga rahastada ja ta ütles, et selliseid skeeme ta tulevikus ei välistaks, kuid oma talu poeglikul moel leiab tõsiselt üks üks aasta tuleks oodata ja vaadata, mida Eesti majandus teeb ja me jõudsime nüüd majandustemaatika, nii mille, millele on sellel nädalal väga palju tähelepanu pööratud, maailmas on võetud sõna Baltikumi majanduse teemadel ja leitakse, et midagi positiivset siinkohal rääkida ei ole ning üks maailma juhtivaid investeerimis, panku, City pank siis täpsemalt selle panga analüütikud hindasid Baltikumi majanduse väljavaateid kehvadeks ja seda eriti Läti kontekstis ja samuti on räägitud siis võimalikust devalveerumisest, sihti pank ei ole ju tegelikult City panga analüütikud ei ole ainukesed, kes, kes on rääkinud siinsete valuutade devalveerimise riskist. Noh, läinud nädalal ütles isegi Nordea Pank, kes on juba poolenisti Eesti nii-öelda kodupank, vähemalt vähemalt taas Tallinnas. Ja ta ütleb otseselt, tema soovitab end hakata kaitsma krooni devalveerimise vastu. Saa süüdistada tsiti panka näiteks noh, väga kaugel Eestist või mõni teine, selline Euroopa ja maailma tunnustatud majandusanalüütik, et tema on meil lähedal, peaks olukorraga väga hästi kursis olema. Ja neid hinnanguid, et kroon, kroon kohe devalveerub, oli läinud nädalal väga-väga palju ja samas Eesti valitsus ja Eesti pank on sellele väga järjekindlalt vastu väitnud, et see ei tähenda, et see ei ole võimalik ja see ei too mitte midagi kaasa. Kui ka siin asi peaks üldse üldse kunagi sündima siis ma ei teagi, kuhu seevastu vaielda. Ma arvan, et ei meil ega eesti rahval ei ole piisavalt informatsiooni selleks, et hinnata olukorda, et kas devalveerimise oht on suur või ei ole. Ja taas kipume arvama selliseid tõsimeelseid analüütikuid, kes ütlevad seda, et kui väga palju devalveerumisest rääkida väga palju rääkida ühe riigi majandusest, siis me teeme alfa nõrgaks, teeme välisinvestorid nõrgaks ja siis on tõesti võimalik ühel hetkel see, et meie majanduses tuleb krahh ja kroon tuleb devalveerida, kui seda sisemas väga-väga uskuda. Aga see krooni devalveerimise jutt mõjub suhteliselt kohatud, sellepärast et see tuleb teha poliitilisi otsuseid alusel, kuna praegu on krooni kattevara sajaprotsendiliselt olemas ja sellisel kujul nagu nagu nii-öelda vabaturu tingimustes krooni devalveerida üldse ei saagi peale selleni väga, väga tugevalt ja kindlalt seotud jo euroga. Siin siin on teatav vastuolu ja ma kahtlustan, et kui räägitakse siin võimalikest devalveerimisriskidest, siis on ennekõike peetud silmas võib olla näiteks Lätit ja mitte niivõrd Eestit. Baltikumi kui regiooni vaadeldakse, vaadeldakse kahjuks maailmast tervikuna ja Läti majandusel kindlasti nii hästi ei lähe, kui Eesti majandusele. Mõistusliku põhjust krooni devalveerida minu meelest hetkel ei ole, aga sel puhul on alati need emotsionaalsed tegurid sedavõrd suured ja kui neidki ikkagi tugevasti võimendada. Oletame nüüd sellist asja, et lisaks norde Olgale hakkad võtma Hansapank, Ühispank, mis kõik pangad sõna sel teemal, et ilmselt oleks justkui kasulike avada kõigil nii-öelda. Euro kontod ja hakata eesti vastavalt Eesti krooni kontolt piiluma raha tasapisi üle euro kontole, et nii me kaitseme oma oma tulevikku tegelikult kui Eesti rahvas peaks seda uskuma hakkama ja tõesti niimoodi tegema, et see tähendab seda, et oma sääste hakatakse pankades hoidma eurokontodel. See tähendaks Eesti krooni devalveerimist ja väga suurt survet Eesti kroonile üldse. Igal juhul siis devalveerub eesti kroon 99 protsendilise tõenäosusega. Et ikkagi see on pigem meie uskumise uskumise küsimus. No aga suuremates pankades ongi ju kõik kontod valdavat, kontod ongi juba eurodes, sellepärast näiteks ma tean, et keerimis hoiused seal enam krooni näitajat ei olegi taga, seal on ainult eurot, aga jaga intressid tulevad eurodes ja rääkimata sellest, et kõik muud summad, sealhulgas ka hoiused, on paralleelselt nii Nikroonis kui ka euros. Ja laenud antakse välja, ainult tähendab see ei ole selles mõttes ei ole õige, kuigi näeme neid tõesti, seda, neid summasid nii-öelda nii kroonis, kui euros on meie kontodel tegelikult ikkagi eesti kroonid, tõsi, kõik, kes on võtnud endale elamulaenud, siis elamulaenuga oled sa alla kirjutanud selle, et sa maksad neid tagasi tegelikult eurodes vastavalt rendile. Tähendaks see seda, et kui kroom peaks ka langema euro suhtes pead sa tagasi hakkama siiski eurodes maksma, mis tähendaks seda, et kroone peatselt tagasi maksmiseks amma välja tunduvalt rohkem, kui seda seni teinud oled. Et pangad on juba aastaid aastaid tagasi kaitsnud ennast võimaliku krooni ohu eest. Ja vastuolu tekibki sellega, et sinusse kästud, üldjuhul ongi pankadest siiski kroonides, aga sinu kohustused on eurodes. See on tegelikult see kõige suurem risk üksikisikule firmadele tegelikult täpselt sama samamoodi. Tõsi, osad inimesed on kaitsnud ennast sellega, et nende säästud on mingites muud muudel viisil mitmed institud, seda tas koguvad, väidab kuldmünte, et seal nagu tuleviku suhtes kõige turvalisem viis ega ennustused on väga erinevad. Ka majandusanalüütikud annavad Eestile hinnanguid, alates sellest, et mitte midagi väga tõsist, et lähiaastatel ei juhtu, et tegemist on täiesti normaalse majandusliku jahtumisega, kuna majandus on arenenud viimase 10 aasta jooksul sedavõrd kõrgete ennaktempodega ja teised analüütikud teises äärmuses, tead seda, et see kriis, mida me täna näeme, ei ole üldse veel pooltki seda, mida me näeme lähiaastatel, et hoopis tugevam kriis on tulemas ja mitte ainult Eestis, vaid ka kogu Euroopas ja kogu majandus, et kogu maailma majandus on tegelikult kõigi aegade kõige suurema majanduskriisi lävel, et see, mis toimus näiteks 97. aastal ja kestis umbes viis aastat. Et nüüd me oleme, mis kriisi lävel koguma majandusega, mis kestab võib-olla 50 aastat ja selle tõestus on võtnud ka võetud ka ajaloost väga palju selliseid analoogseid näiteid. Taas ütlen seda, et see, et sellise puhul ei saagi olla täielikku mõistusliku hinnangut, santaaži väga palju tegelikult inimeste emotsioonides kinni Tõenäoliselt enamus raadiokuulajaid ja meie siin ka ei usu võimalust, et krooni lähiajal devalveeritakse ja, ja, ja mõneti mõneti see, see jutt tundub, tundub väga kaugena, aga samas kõik sellised arvamusavaldused ja hinnangud eriti pankade poolt on nüüd tekitanud siis olukorra, kus Baltikumi börs on üsna kiiresti langema hakanud ja ja väga paljud ettevõtted on, on selle viimase nädalaga kaotanud märkimisväärne märkimisväärse osa oma oma väärtusest. Mida me võime sellest hinnata, kas investorid on käitunud emotsionaalselt ja, ja, ja ei ole selles olnud võib-olla piisavalt adekvaatset hinnangut siinsele olukorrale või, või, või ongi või ongi siis see nii-öelda see olukord ja hinnang selline, et Baltikumist hakatakse raha välja viima? Taas tuleb minna ajaloos tagasi ja ütlen, et just viimase viie aasta jooksul on aktsiaturg ju kasvanud väga kiiresti. Me oleme taas, hakkan normaalseks pidama seda, et kui ma ostan ühe 100000 eest näiteks aktsiaid siis aasta lõpus on selle väärtus kuskil 130000 või 150000 krooni ja nii edasi ja lõputult. Ja tegelikult Eesti siseturg, see tähendab meie oma vaheuskumine ei viisid aktsiaturgu sellises tempos edasi. Meil on tulnud appi needsamad nii-öelda välisfondid, kellel ei olnud maailmas eriti palju kohti, kuhu raha panna või kus loota sellist tempot nagu ida Ida-Euroopas. Ja nemad aitasid tõesti meid viis aastat aktsiaturgude sellises tempos edasi. Ja see on paljude inimeste nii-öelda rahakoti ka täiesti lihtsalt eestlaste rahakoti tegelikult kasvatavad viimaste aastate jooksul jutele mitte sadadest inimestest, vaid tuhandetest inimestest, võib-olla ka isegi kümnetest tuhandetest, kellel olnud väikesed aktsiaportfellid, kes seal neid õigel ajal realiseerinud ja saanud oma pere igapäevast rahakoti pidevalt lisaraha, mis on aidanud neil võib olla elamulaen, maksta laste kooliraha. Ja nüüd sellisel hetkel, kui need aktsiad tülid kalliks ja taas räägime Ameerika finantskriisist tulevasest maailma finantskriisist, hetkel need aktsiad langevad ja mõtlen, et põhiprobleem on ehk järgmise aasta see, et meie nendel eesti peredel tuhandeid oli, kindlasti langeb ära nii-öelda lisasissetulek kohta kuhu näiteks aastal 2008 paigutada aktsiaid, milliseid aktsiaid või fonde osta selleks, et loota sellist tulusust 30 kuni 50 protsenti aastas. Võimetav lepid hoopis kaotusega. Et ma panen oma nii-öelda kogutud 20000 krooni teatud aktsiatesse detsembrikuus, aga järgmine 2008. aasta lõpuks on sellest alles jäänud heal juhul 15000 krooni või koguni 10 selliseid langust ette ette on olnud 90.-te lõpus ja näiteks suured soome aktsiad. Nokia täielikult aktsiad langesid praktiliselt 10 10 korda. Nii et see kõik on tegelikult võimalik ja see ei puuduta mitte Eesti ülirikkaid, kelle nii-öelda top läinud nädalal äripäevas avaldati, neid on ainult 500. Selles etapis võib ka muidugi kahtlema hakata, sellepärast et on esimesel kohal Armin Karu nelja miljardi 172 miljoni krooniga ning kui vaadata, mida on siis Olympicu aktsia teinud viimase nädala jooksul Tallinna börsil, siis see langus on olnud märkimisväärne ja Armin Karu see nii-öelda arvestuslik rahasumma, mis tema nime taha on kirjutatud, on tõenäoliselt ka märkimisväärselt kahanenud, kuna ettevõtte väärtus on niivõrd palju kukkunud. Kas Margus sinul on puutunud näppu, sa rääkisid, et aktsiad ei ole ostnud mitte ainult ülirikkad, vaid ka tavalised Eesti inimesed. Sama rääkisid umbes noh, 100000 kroonise aktsia ostmisest, et kui, kui palju protsente võiks olla neid Eesti inimesi, kes kes on ostnud erinevate ettevõtete aktsiaid ja keda üldse puudutab see aktsiahinna langus. Lähtutud on sellest, kui palju on üldse väärtpaberikontosid ma seda numbrit nüüd ei mäleta, kas see oli vist veidi alla 10 10 10000 või oli see paarikümne 1000, isegi? Paarkümmend 1000 sellepärast, et ainuüksi Tallinki aktsiaid ostis ja 16. 16000 inimestel jah, kes läksid nagu Tallinki aktsia aktsia peale, aga nüüd on nende väikeinvestorite hulk on pidevalt kahanenud, nii et ma arvan, et see võib olla tegelikult kuskil veidi alla 10000, keda peetakse aktiivseteks investorid, kellel olemas arvestatavad aktsiaportfellid, kes ostavad ja müüvad. Aga noh, ütleme nii, et arv suht päike, arv suht suht väike, aga abiks abiks nii-öelda seegi. Aga kui ma vaatan seda, kui lihtne on siis olnud raha teenida ka lõppema hakkav all aastal, siis mul on siin ees kolme aktsia käekäik sellel sellel aastal millest pidi saama nii-öelda eesti rahvaaktsiad, see on siis kõigepealt Tallink Grupp, keda nagu sa ütlesid õigesti, et ostis 16000, et investorid, ehk siis üks protsent Eestimaa elan, elan, elan elanikkonnast, seal peab, öeldakse, et pered on natukene suuremad, et ostis üks pereliige, puudutas see kindlasti suuremat rahva rahva hulka, osteti siis kas pereisa lapse või kellelegi kellelegi nimele. Siis Ekspress Grupp ja Olympic siis olümpic tegi kõige imelisema käigu, nii et praktiliselt aktsia tõusis emissiooni hetkest kaks korda, kes oli nii tark inimene 50000 krooni sisse võttis õigel ajal välja, teenis 20000 krooni lisaraha. Ekspress Grupi aktsia aga ei ole võimalik teenida mitte midagi, ta on kaotanud oma emissiooni hetkes tänaseks kolmandiku, nii et väga lihtne arvutus panid näiteks 30000 krooni sisse, alles on 20000 krooni tänase tänase hetke hetkeseisuga Tallink Grupi, kuna tema oli ka esimene, kõige pikem, siis tema siksakkide natukene keerulisemat on käinud väga põhjas ära ja tõusnud siis kaks korda üles jõudnud täna jälle hästi põhja lähedale. Nii et kelle sellist närvi olnud, aga see, milleks on kogu aeg räägitud, et meie, eestlased, võiksime Hollandi ja pikaajalised investorid raha sisse ootame raudselt mitu aastat, võib-olla 10 aastat, siis ütleme, pikaajaline restor ei ole tänaseks hetkeks ei Ekspress Grupi tallingi egolümpikuga teinud tegelikult mitte midagi, et tema raha ei ole kasvanud vaid mitmel juhul, näiteks Ekspressi puhul vastupidi, langenud. Kõik see viitab sellele, et majanduses on jahenemise märke, kui siin juba viimase aasta puhul me ei saa rääkida märkimisväärsetest tõusudest, Baltikumi jaksa aktsiaturul, aga majanduslangusest rääkis sellel nädalal Riigikogu liige keskerakondlane Ain Seppik kes esines ühe viimase aja kõige märkimisväärse kõnega Märkimisväärsema kõnega riigikogu kõnepuldist kus ta ütles väga lihtsalt, ilma igasuguste argumentideta. Majanduslanguses on süüdi koalitsioon ja võttis ta selle siis väga lihtsalt kokku, loomulikult pälvis väga palju vastukaja ja, ja emotsionaalseid hinnanguid, aga aga tegelikult oli, oli, oli kogu see arutelu pisut kurb, sellepärast et mitte ühtegi argumenti majanduslanguse poole pealt nagu riigikogu kõnepuldist otseselt või kõlanud. Et, et mul on nagu siin küsimus, et kas nagu riiklikul tasandil teie hinnangul üldse nagu nagu räägitakse väga-väga tõsiselt ja põhjapanevalt majanduse jahenemisest võimalikest riskidest või pigem minnakse edasi selliselt, et tõstame nende ametnike palkasid ja läheme selliselt edasi nagu nagu siiani. Paraku ei räägita selles mõttes, et et me oleme kuulnud ainult selliseid hurraa, optimistlikke hinnanguid, et naat ärge muretsege, krooni devalveerida ja ja see, et majanduskasv aeglustus, olen, sest on varem olnud liiga kõrge ja nõnda edasi. Aga tegelikult sellised asjad nagu inimesi ei kipu veenma. Sel ajal, kui me, kui me teame ja noh, paari aasta taguseid lubadusi, et noh, läheb siin üks, kaks aastat, me oleme nagu eurotsoonis, siis, siis nüüd on see eurotsooniga ühinemine lükkunud lõdvalt juba järgmisest kaadi lausa sel ajal, kui põhiline eurotsooniga ühinemise kriteerium on inflatsiooni mahasurumine. Et ta oleks nagu normaalsetes piirides, nii nagu euroliit, et nõuab siis kutsuvad üles, näiteks mul tuleb meelde Eesti Panga president, kes ütles, et töötajad ärgu küsigu endale palka juurde mõtelgu riiklikult palga juurde küsimine on selline asi, mis, mis majandusele teps mitte hästi ei mõju, samal ajal kui statistika räägi hoopis teist keelt. Palgatõus jätkub täiesti mühinal, jätkub ta eelkõige just riiklikus sektoris. No siin oli, siin oli küll ka sellel nädalal informatsiooni selle kohta, et et ka erasektoris on, on väga mitmetes valdkondades olnud märkimisväärne palgatõus millest riikliku sektori palgatõus jääb väga selgelt maha. No ma ei tea, kui siin äripäeva statistikat või artiklit uskuda, siis kui palgatõus kolmandas kvartalis oli 20,2 protsenti ja keskmine brutotunnipalk kasvas 22,7 protsenti siis nende tõusu Gruusiat eesotsas on ikkagi ju avaliku halduse ja riigikaitse ja kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal töötavad inimesed ja. Samas kõige enam tõusis kuupalk põllumajanduse ja jahinduse tegevuse alal. See on lihtsalt, et noh, kus me alustasime seda tõusu, eks ole, põllumajandusel aastaga oli meil teenistuse kõige väiksem siis see näitab ikkagi seda, et riigi kulutused on suurenenud ja näiteks kinnisvara, rentimine, äritegevus, mis on nagu eraettevõtluseks ole seal oli nagu väga tagasihoidlik, see palgatõus. Avaliku sektori palgatõus 30 protsenti aastas on ikka päris karm, nii et masendav. Mõneti see palgatõus ju ka jätkub, selle vastu on võetud sõna, samas on on seda koalitsioon praegu selgelt põhjendanud ja öelnud, et, et mingisugust märkimisväärset palgatõusu ei ole, millest te räägite, et see on, see on, ütleme selline viimane piir, kust enam alla ei saa minna. Siin tuleks tegelikult kõigil valitsusametniku lõpuni aus olla. Kui nad vaatavad oma seda lepingulist palganumbrit nii-öelda siis võib-olla tõesti mõnel ei ole see aasta jooksul kasvanud teps mitte. Kuid on ju avalik saladus see, et avaliku sektori ega omavalitsustöötajate palgad koosnevad väga mitmest alajaotusest, tähendab seda, et sellele põhipalganumbrile tuleb küllaltki palju preemiaid, boonuseid ja terviserahasid iganes juurde. Et väga sageli see nii-öelda leping number ei kajasta seda üldse, vaid tegelik number võib-olla hoopis poole suurem. Ma räägin nüüd hiljaaegu paari inimesega, keda on nii-öelda riigisektorisse meelitatud ja ma olen küsinud ka seda, et noh, et mis seal siis palk on, et on ta siis 25000 või või natuke hääletas oi-oi, oluliselt ikkagi rohkem ja siis seletatakse väga lahkelt lahti see, kuidas tööle värbamisel ka kohe need nii-öelda lisanduvad boonused on ette loetud, et ärge seda palganumbrit siin väga tõsiselt võtke. Nii et peaminister ja valitsuse liikmed on selles mõttes ausad, ütlevad, et palganumber ei ole nii palju muutunud, aga sissetulekut iseenesest on võib-olla peaministri ja majandusministri tõesti mitte. Üks asi veel, mis tuli, see oli vist ka sel nädala uudis, mis rääkis sellest, milliseks suureks koormaks järjest suuremaks koormaks muutub Eesti riigile nõndanimetatud eripensionide süsteem. Et need eripensionäre ehk siis nõmedamad vene ajal, kes mäletavad seda nõukogude ajal olid personaalpensionärid, kes olid nagu eelisseisundis, siis meil nende personaalpensionäride hulk ka järjest suureneb iga riigikogu koosseisuga. See see enam ei kehti alates eelmisest koosseisust, riigikogu liige ei ole enam personaalpensionär, ehk siis riigikogu liikmetega seoses. See seadusesäte on nüüd ära muudetud, kuigi vahepeal nad, nad mõtlesid uuesti, et võiks selle personaalpensioni taastada. Õnneks ei ole seeläbi läinud. Jah, ja personaalpensionäridega. Nojah, ma ei hakka näiteid tooma. Nädala politseinikud ja, ja, ja, ja seal on veel väga palju neid kõrgeid riigiametnikke, täpselt samamoodi, kes kelle personaalpensionärid on alles ja kes kes siis saavad, saavad seda tasu edasi, see on loomulikult küsimus, mis, mis väärib märkimist, aga me oleme väga palju rääkinud ametnike palkadest ja majanduse majanduse olukorrast ja tõenäoliselt ka edaspidi tuleb sellest väga palju rääkida, aga räägiks pisut kultuurist ka. See nädal on siis välja toonud vabadussõja samba, uue kavandi, millel on autentne vabadusrist ja see kavand. Ja, ja see sammas ise on nüüd siis klaasist kaks meetrit lühem, kui esialgne kavanda ette nägi ja ja, ja hakatakse seda valmistama siis soomes iidalas. Nüüd, kui lugeda tänaseid ajalehti ja tänast Eesti Päevaleht ja siis on juba hakanud hakanud jälle kõlama hinnanguid ja arvamusi, et CK, sellisel kujul on see sammas täiesti sobimatu. Mida teie arvate, kas, kas nüüd uuendatud kavandiga välja tulemine on lahendanud neid probleeme, mille, mida siis esialgselt esile tõsteti, kui see kavandanud? Kus tuli, sa ütlesid kultuur, aga mul on ka tunne, et siin peaks olema küsimus selles, et kas tegemist on kultuurikunsti või ka poliitikaga üha sagedamini, ma kipun arvama, et tegemist seal samba puhul ei ole. Kultuuri. Kunsti sageli väga otseselt. Ta põimunud poliitikaga ja ja siin ei saa millestki millestki nagu rääkida, siin on, siin on ju tegelikult ka see küsimus, et et, et kuidas nüüd ikkagi seda sammast on, on sõnastatud ja nimetatud, aga mida, mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud rääkima vabadussõjasambast ja vähem vabadussammast. Ma arvan, et see isegi ei ole see küsimus seotud niivõrd palju kultuuriga poliitikaga ja nii edasi, kuivõrd on seotud psüühika psühholoogiaga. Et mida siis Eesti inimene selles sambas tegelikult näeb ja mida selles sambas tahab näha. Vaat ja sealt need vastuolud tulevadki, kui, kui ma eile vaatasin ka ETV saadet rannamäesaadet, kus, kus siis oli ka kaks osapoolt, nagu siis vaidlesid sel teemal, siis, siis jäi mulje, et üks mõtleb selle sambal. Misasja ja teine mõtleb sellel sambal teist asja. Kolmas mõtleb selle samba all veel seda, et miks sedasamast näiteks ei tellitud minut. Nii et nii et siin lähevad kõik sellised kummalised asjad. Me oleme sellesse, kumba teemast ju rääkinud ka selles saates korduvalt, siis kui see esimene kavand tuli ja, ja siis ma mäletan, ise siin saates rääkisid. Minule meeldis ka see algne kavand poolt sellel ka häda midagi, aga kui tõepoolest kunstnikud arvasid, et ikka sealhulgas ka selle sammu autorid arvas, et seda võiks täiustada, siis minu meelest see tulemus on saanud päris hea. Ja minule meeldib seal selles algses kavandis ei loobutud, et just nimelt see sammas sellise ristiga. Minule see asi meeldib, aga ma ütlen, kuna tegemist on psüühikapsühholoogia küsimuseks. Minule võib ta meeldida aga Margus Mets, kes hoiab juba suut hõredalt kinni, eks ole temal teps mitte meeli teeme võimegi vaidlema jääda ka pärast seda, kui see sammas on püsti pandud. Aga ütle mulle selliseid asju ja kas selle nii-öelda psühholoogilise probleemiga, mida siiski selline sammas võiks tähendada, võiks ka tegeleda. Eesti mälu Instituut, millise idee on siis välja käinud president Toomas Hendrik Ilves sellel nädalal? Jah, kui ma seda uudist kuulsid, siis kuna ma olin alles hiljuti lehitsenud üle George Orwelli raamatu 1984 siis ma kohe võpatas sedagi sees. Seal oli üks tõeministeerium, mis tegeles inimeste jälgimisega selleks. Rimi on natukene õõvastav, samas sõja eesmärgid, mida millele president on rõhunud ja ja millega see mälu instituut võiks tegelema hakata, on ju, on ju täiesti arusaadavad ja. See on siis mälu, õigemini siis lähi, ajaloo objektiivne kirjeldamine, idee on üllas, idee on õilis, aga ma tahaks teada, kes instituudis hakkavad töötama minu ettekujutusele ja ma usun ka, et loogilise mõtte ettekujutluses võiksid seal töötada näiteks sellised ajaloolased koos käsikäes võib-olla isegi ühe laua taga nagu Jaak Valge ja Magnus Ilmjärv. Aga ma millegipärast Ma ei arva, et nad näiteks Konstantin Pätsi rolli osas tänu sellele, et nad ühes instituudis on kohe üksmeelele jõuaks. Ma tahaks oma hinnangu kuidagi avalikumalt välja ütlema. Selle ausamba kohta ütleks nii, et vastupidi, et kunstiliselt aspektist vaadates mulle see sammas tegelikult meeldib klaasrist pimedas kindlasti väga efektne. Kui nüüd natuke poliitika poole pealt vaadata, et siis mina võib-olla oleks soovinud seda, et see risk oleks olnud veidi tolerantsem. Ma ei tea seda maailmas väga palju kohti, kus oleks selline rist avalikku kohta üles pandud ja sellele on üks selline põhjus, et see rist tähendab inimeste jaoks väga erinevat asja. Ja ma kardan seda, et need inimesed, keda me püüabki veidi teistsuguse ajaloolise taustaga, keda nad püüame oma ühiskonda integreerida ja Mazar tulevatel aastatel eriti efektiivsed või vähemalt püüame selle poole, et nendele võIts ristasasseerd hoopis millegi muuga ja anda hoopis teistsuguste signaali, et ütlen veel, et kunstilises aspektist minu meelest on kõik väga-väga okei. Aga võiks olla veidi veidi tolerantsemad, selle üle võiks veel natukene natukene mõelda. Nojaa, aga mis sa ristist ikka teed, kui Risto on mõeldud, sest riist peab tulema seda risti nii väga moonutada ja et nad nagu oleks rist ja siis nagu ei oleks karist, et oleks veidi tolerantsem, kui on vabadussõja rist, mida, mida anti vabadussõja kangelastele, mida ei ole enam antud, sest vabadussõda ei ole enam olnud. Nii et noh, selles mõttes on hoone ja ma arvan, et me siiski oma ajalugu ei, ei peaks niimoodi häbeneda. Me oleme piisavalt oma ajalugu juba häbenenud, kas või toome siia Lihula näite, eks ole. Ja mõelnud, et oi, et me peaksime ikka tolerantsemad olema, ma arvan, et me võiksime mõnikord ka oma ajaloo üle ikkagi uhke tulla ja natukene noh, mitte nii väga seda Euroopas vohavad tolerantsust südamesse võtta, aga mulle tundub, et, Selle uue kavandiga on lepitud ja, ja isegi kui mõned inimesed on väga teravalt öelnud, et siis välja, et neile see risti ei meeldi, kas siis kunstilistel või idia loogilistel põhjustel, siis siis ometigi on, on selle samba kavandiga lõpuks lepitud ja ja tõenäoliselt täpselt aasta pärast me näeme siis ka selle samba avamist sealsamas Harju mäel, mis üks, üks teema, mis veel kultuurivaldkonnast mulle sellel nädalal kõrvu jäi, oli Tallinna visioonikonverentsi järgselt pressikonverentsilt linnapea Edgar savisaarega suust kuuldud lause, kus ta siis ütles, et 2019. aastal võiks kaasata ka kultuuripealinna tegemistesse Peterburi, et tekiks selline huvitav Kolmnurk ka turu Tallinn ja Peterburi ja ja see oli nüüd küll nagu väga huvitav avaldas, sellepärast et kui meenutada seda aega, millal siis Tallinnale nii-öelda anti see kultuuripealinna Tal seda Eesti ise otsustas, milline Eesti linn võib siis saadab selleks kultuuripealinnaks, siis siis räägiti pigem sellest, et me võiks ka teised Eesti linnad kaasata nii-öelda sellesse kultuuripealinna projekti. Nüüd me kuuleme Tallinna linnapea suust hoopis midagi muud, et peaks väljastpoolt Euroopa liitu kaasama hoopis Peterburi. Mida sellisest avaldusest arvata ja mis, mis võiks olla siis sellise sellise avalduse eesmärk? Oi, siin kohe vandenõuteooriad võivad tulla siin süle ja seljaga, siin Keskerakonnaseadusest, Venemaa võimuparteiga ja, ja nõnda edasi. Ma ma siiski selle tee peale ei läheks. Aga vaevalt see nüüd selle niimoodi on mõeldud, aga aga noh, eks avalduse puhul ilmselt on järeldus see nagu kunagi ütles Venemaa endine peaminister Viktor ütles, et no muidugi, need tahtsin nagu kõige paremat, aga välja kukkus nii nagu alati, et et Venemaa ei ole nüüd küll see teema, millega praegu kultuuriväärtusi peaks jäädvustama. See on umbes sama, kui kui eile tuli uudis, et üks Šveitsi instituut on arvanud, et president Vladimir Putin, Venemaa president Putin võiks olla järgmine Nobeli rahupreemia kandidaat nimetaja kohese põhjusega, aga kuna ta on andnud tohutu panuse nanotehnoloogia arengusse ühest Vladimir Putin on andnud igasuguseid panuseid mitte ainult nanotehnoloogia arendamisse, vaid ka näiteks sõjatööstuse moderniseerimist Ja ärme unustame, et tegu on siiski. Kõige suurema naftat eksportiva riigiga ja tõenäoliselt kõige rohkem maailmakeskkonda saastava riigiga. Poliitiliste mõrvade tolereerimist Tsetseenia sündmuste jätkamis, autoritaarse riigi tugevdamisse, demokraatia, Teie lõhkumisse, mida iganes võiks anda ju tõepoolest ka Nobeli preemiaid, aga minu meelest antakse Nobeli preemiaid ikkagi avastusliku asja eest mitte selle eest, mida ajaloos juba korratud. Kuigi jah, seal räägiti vist Nobeli rahupreemia Aupreemiast nanotehnoloogia alal just nimelt. Noh, loodame et seda Venemaa uue rahvusliku liidri Võimalikku kandidatuuri siis ka tõsiselt kaaluda. Ma arvan, et Venemaal piisab siiski selleks sellest, et sotsis korraldatakse olümpiamängud. Ei ole vaja, et ka Peterburi saaks veel kultuuripealinnaks. Samas, kui me siin juba rääkisime Edgar Savisaare ühest avaldusest, siis puudutakse hästi kiiresti ka veel Keskerakonna soovi registreerida. Rahvarinde kaubamärk. Kuidas teile see ettepanek tundub? Eile ühes teleuudistesaates avaldati sellel teemal päris päris tõsiselt arvamust ja Igor Gräzin leidis, et nad võiksid siis ka registreerida interrinde kaubamärgi. Ma imestan seda veel tehtud ei ole nii palju aastaid möödas ja kuidas selle idee peale keegi varem tulnud Ja on olemas sellised firmad nagu intertreid, ma mäletan kuskil, aga interrinnet ma ei panda, aga tegelikult siis peaks, ju. Siis peaks hakkama Keskerakond praegu väga tugevat propagandat tegema ja oma saadikud saatma välja aga ka väga paljudesse Ida-Euroopa riikidesse. Et sealt ka saada kohalike rahvarinnete nõusolek, sest samal ajal eesti rahvarindega olid ka seal ju rahvarinde teisigi sama nimetuse all. Nii et sealt tuleb luba saada, ma arvan. Ja peale selle tuleb meil tõenäoliselt luba saada kõigilt nendelt rahvarindeliikmetelt, kes siis on vahepeal liitunud mõne teise erakonnaga või kuhu üldse erakonda, sest sest siis oleks see aus ja õiglane ja, ja siis, siis oleks meil nii-öelda täielik legitiimsus sellele kaubamärgile, mille osas nad seda registreerimisõigust taotlevad. Ja paljudes riikides on praegu äärmus äärmuslikku parteid selle nime all registreerivad, tegutsevad mõne mõned neist parlamentidest. Nali naljaks, selle kaubamärgi registreerimisest huvi taha taga nähakse Keskerakonna soovi distantseeruda ennast nii-öelda sellest võimalikust Vene suunalisest negatiivsest mainest ja et rõhutada ikkagi rahvarinde ja Keskerakonna seotust ja seega nii-öelda rahvuslikumaid ideaale. Ma ei tea, kuidas sa ei tea, kuidas sellega on. See see oleks muide üks küsimus, millega võiks kohe tegeleda see loodav mälu instituut, sest see puudutab kõige otsesemalt meie lähiajalugu. See selle küsimusega tänase rahvateenrite saatega lõpetama ja loodame siis, et tulevase mälu instituudi töötajad ka seda ettepanekut kuulsid. Tänased rahva teenrid olid Margus Mets, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar ning soovime teile siis päikeselise laupäeva jätku.