Tere päevast. Eesti ühiskonnas jätkub diskussioon selle üle, mida peaks aprilli lõpu sündmuste valgusel muutma meie integratsioonipoliitikas sealhulgas ka seda, kas ja mis suunas vajaks muutmist vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, mis pole oodatud moel toimima hakanud. Küsisin arvamust kolmelt eksperdilt. Kauaaegselt juudi kogukonna esimeselt Silja laudilt, mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse juhatajalt Tanel Mätlikult ja Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja poliitika professorilt Rein Veidemann, nilt küsitleja saatejuht Mart Ummelas. Silja laud, teie olete ju? Võiks öelda Eesti taasiseseisvumise algusest peale tegelenud integratsiooniga omal kombel ja juudi kogukonna juhina. Nüüd, kui need aprillisündmused Eestis lõid, sellise pingelise olukorra on hakatud kõnelema integratsioon. Rahvuste lähenemine, Eesti ühise identiteedi loomine on läbi kukkunud. Kuidas teie arvate, kas see on nii, kas te olete nõus niisuguste arvamustega? Ma olen nõus sellega, et nüüd on hoopis teine aeg ja tõesti, elame teises riigis kus on kaotatud usaldus üksteise vastu. Aga mis puudutab integratsiooni, ei, ma ei ole sellega nõus, et integratsiooniprogramm on läbi kukkunud siis siiski nende aastate jooksul on väga palju saavutatud. Esiteks rahvusvähemused said omale baasfinantseerimist. Rahvusvähemustele on siiski võimalus säilitada oma rahvuslikku kultuuri, mis on läbi kukkunud. See on see mõiste, et keel on põhiline, mis sisaldab ennast sõna integratsioon. Ma mõtlen, antud juhul eesti keel minu meelest palju tähtsam on lojaalsus riigi vastu, kus sa elad. Mis on kaotatud, on kaotatud usaldus üksteise vastu, et me elame paralleelselt, eesti ajamassmeedia elab oma jaoks ja Venemaas meedia elab oma jaoks, et meil ei ole. Huvi, võib olla viimasel ajal, eriti viimasel ajal, et me taha kohtuda, me ei taha rääkida, et see, mis juhtus 26. aprillil lõik kogukonda kaheks ja nüüd võtab kaua aega. Et seda usaldust taastada ja vaadata, kas minna edasi ja mis võib, mis peab selleks ära tegema. Et seda usaldust taastada. Täna on tegelikult juudi kogukonnal suur päev sünagoogi avamine ja te viibite nendel pidustustel. Seegi on üks hea näide selle kohta, et integratsioon vähemasti juudi rahvuse osas Eestis on toiminud, aga keel ilmselt ei ole see ainus vahend, millega inimesi integreerida. Sest nagu Me ju ka vene noorsugu ju oskab ja päris hästi eesti keelt, midagi muud on sellist, mis peaks selle integratsiooni tagama ühine kultuuripärand või ühise kultuuri mõistmise kaudu. Mis te arvate? Teate, ma võib-olla ütleme naljaka mõtte välja, et juudid ei ole hea näide, sellepärast et minu rahvust alati hoiab kokku ükskõik kus ta Ma ei ela, aga vot mis ma tahan ütelda veel, et see, et meil täna avas uksed uus sünagoog, on suur, suur püha, ma mõtlen ka Eesti riigile. Et see näitab, et siiski meil on demokraatlik riik ja siin võivad kõik elada, kelle jaoks see riik on kallis. Ja ma mõtlen, et see on väga tähtis, et sünagoog nüüd on ka Eestis, sest me olime vist nähtavasti ainuke riik maailmas, kus sünagoogi ei olnud, sest meie sõnu kogule hävitatud 44. sel aastal. Ja nüüd jah, see on väga-väga suur sündmus ja tuleb väga palju osalisi üle maailma ja mar, arvan siiski, et me peame eraldama mõisted. Et oleks kena, kui kõik Eesti inimesed, kes siin elavad, on lihtsalt inimesed, kes võib-olla erinevalt saavad Aru ajaloolistest sündmustest. Et tõesti, kui me räägime pronkssõdurist, maisasemad seda teemat ka vältida. Et mee jaoks oli see Pronkssõdur sümbol võit fašismi üle. Ja teate aastaid meie sõjas veteranid käisid seal rahulikult, panid lilli ja läksid ära. Rohkem nad kestsid juudi kalmistul, kus on meil olemas meie mälestuskivi ja me ei teinud sellest numbrit. Aga kui nüüd juhtus selline? Ma ei oskagi nimetada õnnetus, mis jagas seda ühiskonna pooleks. See on vanus kõigile, ka nende eestlastele, kes oli nõukogude armees Eesti laskurkorpuses. Ja ma arvan, et tähtis eestlased räägivad oma ajaloost ausalt ja teevad selgeks, mis oli küüditamine ja mitte ainult eestlaste jaoks, siis küünditatud olid ju väga paljud inimesed teistest rahvustest, et räägiksime siis sellest ka, et me saame aru, mis tähendas nendele eesti kodenikutele, kes olid küüditatud, kes olid Siberis, kes olid Kasahstanis, murdus ja nii edasi, nii edasi. Räägime siis okupatsioonist. Minu meelest on tähtis see, et inimesed suhtlevad, sest kui meil on dialoog, et siis võib rääkida, mis oli tegija, kuidas elada edasi me ei saa, kogu aeg räägib, mis oli minevikus, me peame teha järeldusi, meil peab olemas kogemus ja me peame sellest kogemusest õppima ja minna edasi. Kui nüüd minna tagasi Eesti ajalukku, siis Eesti vabariigi algusaastatel oli ju kultuurautonoomia ja oli ka juudi rahvuse kultuurautonoomia oli saksa, oli Rootsi, oli ka vene oma, ei olnud, aga Ma ei olnud ei viidud lõpuni, ei viidud lõpuni. Aga nüüd meil on ka kultuurautonoomia seadus. Samal ajal. Noh, ma tean, et juudi kogukond ei ole väga hea meelega suhtunud sellesse. See mulikult ja mitte ainult juudi kogukond minu meelest, et see seadus, mis on nüüd olemas, on lihtsalt, on võetud Eesti ajast. Ja tõesti, tol ajal ta töötas, aga tänapäeval, kui me seda me loeme, seda seadust, esimene lause seal on kohe, mis tekitab vastuolu, sest seal on kirjutatud, et kultuurautonoomia võib-olla Eesti riigi kodanik, aga meil näiteks juudi kogukonnas kuskil 30 protsenti ei ole kodanikud ja võib-olla isegi rohkem natukene. Ja täpselt samamoodi teised rahvusvähemused, kes siin elavad, teiseks, seal on kirjutatud, peab olema arvuliselt 3000 inimest, aga meil on väiksed seltsid, kus on ainult 200 või 300 inimest. Mina arvan, mis meie riik tõesti vajab ja sellest me oleme väga palju rääkinud nii seminaridel. Nii kohtumisel, et me rahvusvähemused, kes siin elavad, vajavad rahvusvähemustest seadust, kus oleks ära öeldud, kes üldse on need rahvusvähemused, kes siin elavad, missugused on nende õigused, missugused on nende kohustused, vot seda oleks kindlasti vaja. Kuidas nüüd edasi minna, mida te välja pakuksite, kuidas tulla välja sellest kriitilisest olukorrast teie, kes suhtlete ju kõigi meie põhiliste rahvustega. Mina pakuks välja ja mida me juba hakkasime tegema? Meil peab toimima dialoog ja tead, iga inimene peab leidma endale sõpra Eesti ühiskonnas. Ikka eestlane peab aru saama. Ma et integratsioon on tänav kahe suunaga ja tema peab ära kuulama mõni vene sõbra. Ja me peame õppima 11 seejuures mitte ainult rääkida, vaid ka kuulama 11. Mulle väga meeldis. Nagu üks vene professor härrabraagin rääkis, et tal on väga tore koostöö Reimo paraniga ja see on suurepärane. See on ju suurepärane. Mina võin öelda, et oma ringkonnas mul on väga palju häid eesti sõpru, kes saavad aru meie valust ja mina saan aru valust ja kui me püüame ära kuulama 11 ja me peame teate, mis kõige tähtsam on. Et integratsioon peab olema oma riigi ülesanne ja ta peab panema, mitte kõik võib osta raha eest ja mitte naeru, et ajalehed, televisioon On ja raadio. Et see on ka nagu business. Aga ta peaks ikkagi vastama nende ülesannetele, mis on tänapäeval tähtis. Miks ei saa eesti lehtedes olla väga positiivset näidet vene inimestes sportlastest, skulptuuri, tegelastest, atlastest, kas nad on kõik halvad? Ei ole. Aga miks vene lehes ei saa olla konkreetne juhtum, kus on ilus koostöö eestlaste ja venelaste vahel või mitte, ma ei tarvita nähtavasti õiget sõna mitte venelaste, vaid nendele rahvusvähemustele, kelle suhtlemiskeel on vene keel, aga sellised on ju üks kolmandik meie riigis. Mulle väga meeldis, kui ma töötasin haridusministeeriumis. Ma olin Kohtla-Järvel ja ühes koolis ma nägin, et üks korrusson, Eesti kool, kaks korrust on vene kuulsesse, on regioonis, on venelasi rohkem. Ja nad andsid juubeliks väga ilusa raamatu, kus oli eesti luuletused, aga vene joonistused, kus oli mingisugune vene jutt ja eesti joonistus ja nii edasi, siis see näitab, et võib koostöö olla ja ei ole vaja kedagi tassimileeruda. See on suur väärtus, me lihtsalt ei oska seda hinnata. Las igaüks jääb sellisena, kellena ta on sündinud, aga las ta austab oma riiki. Ja ärme ütleme inimestele, et vot, kui te ei valda eesti keelt, et siis te võite erasõita. See on vale. Täpselt samamoodi vale, et oleme ausad, ega kõik ei ole välismaalt väliseestlased tulnud tagasi, aga miks nad ei ole tulnud mitte ainult raha pärast, aga nad ei tulnud sellepärast, et neil on seal lapsed, see lapsed ja vanemad on seal maetud ja nii edasi. Aga see ei tähenda, et nad Eesti riigi ei armastanud. Nad armastavad täpselt samamoodi nagu näiteks juudi kogukond. Meid on siin 3000 inimest, me kõik ei sõitnud Iisraeli kuigi ajalooline riik. Me armastame Iisraelis on meie riik, aga sealsamas me armastame ka eestimaad. Ja me tahame, et meil oleks väärikas elu siin ja me võime rikastada ka eesti kultuuri. Kõige tähtsam riigi ülesanne on teha mitte-eestlastest Eesti kodanikud, et mul oleks soov õppida eesti keel, eesti kultuur, eesti ajalugu. Ajaloo õpik peab olema Eesti ajaloo õpik peaks olema kirjutatud ekspertide poolt teadlaste poolt ja kõige parem oleks, kui need teadlased oleks sõltumatut Euroopa tasemel. Et nad annaksid hinnangu, mis toimus Eesti ajaloost, mis toimus teises maailmasõjas, mis toimus Nõukogude okupatsiooni ajal ja nii edasi, et kui me saame seda eratõestada eraldi seletada, siis mitte-eestlased saavad sellest väga hästi aru. Aga sealsamas, eestlastele peab tegema selgeks, miks. Meil on tähtis pronkssõdur kujundlikult öeldes, mis meie selle all mõtleme, mis on meil väärtus, mis on meil tähtis ja las igaühel olla oma erinevus olla oma Tartus, aga see ei tähenda, et me ei saa koos elada ja elada väärikult. Meie järgmine vestluspartner on mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik, tere päevast. Tere päevast. Alustaksin tegelikult samast küsimusest, millega esitasin Silja laudile. On ju palju ajakirjanduses ja Eesti ühiskonnas viimastel päevadel juttu olnud sellest, nagu oleks integratsiooniratas nagu 15 aastat tagasi pööranud. Kuidas teie selle sihtasutuse juhina, mis tegelikult viib ellu Eesti riigi integratsioonipoliitikat, suhtute sellisesse väitesse? Ei, ma ei ole sellega kindlasti nõus, sellepärast et kui me nagu vaatame ikkagi jaguneme inimeste hoiakuid nii eestlaste kui mitte-eestlaste hulgas, siis selles mõttes ma arvan, et enamus inimesi tegelikult ei kahtle selle nii-öelda lõimumise vajalikkuses ühiskonnas mis tegelikult oli täiesti nagu uus uus teema lausa 10 aastat tagasi, kus tuli seletada, mis asi see integratsioon, ühiskonna integratsioon üldse on. Et me kindlasti teeme ka praegu vastava nii-öelda avaliku arvamuse uuringu siin sellel aastal, kus me uurime inimeste hoiakuid, nii nagu me oleme uurinud neid aastal 2000 2002 ja 2005, kus me küsisime küsimus, kas inimesed peavad seda poliitikat vajalikuks ja ja noh, selles mõttes on olnud ühiselt nii eestlaste kui mitte-eestlaste seisukoht, et see poliitika on vajalik. No kui nüüd tuua välja positiivseid külgi, mida see lõimumine on andud taasiseseisvunud Eestis, mis oleksid siis need head näited? Head näidet, see, mida mina olen juba ka korduvalt nagu toonud välja, on see, mis on olemas ka selle integratsiooniprogrammi iga-aastast aruannetes välja toodud, on üha kasvav arv neid venekeelsete gümnaasiumide lõpetajad, kes lähevad õppima Eesti kõrgkoolidesse. Et kui see oli veel 10 aastat tagasi probleemiks, et tõesti oli nii-öelda eestikeelsete gümnaasiumide lõpetajaid oli nagu hulka rohkem proportsionaalselt kui vene koolide omi, siis praeguseks hetkeks on nende arv, kes, kes lähevad Eesti kõrgkoolidesse õppima sõltumata sellest, kas ta on eesti või venekeelne gümnaasium on praktiliselt sama noh, mingi kuskil 65 protsendi ringis on see arv. Nii et noh, selles mõttes seda muret, et venekeelsetel noortel on vähem võimalusi näiteks hariduses nii-öelda ennast teostada, edasi õppida, et noh, see nagu ei vasta küll tõele. Jah, aga siiski kui me tuleme tagasi nüüd aprilli lõpu sündmuste juurde, siis küllap oli nende vandaalitsejad hulgas ka küllalt palju haritud noori. Mina ei oska täpselt öelda, kes seal Fandaalitsusid niipalju kui pressist on lugeda, oli nende hulgas siiski väga palju neid, kes oli eelnevalt olnud sellise kriminaalse taustaga inimesi. Ja, ja selles mõttes tahaks nagu rõhutada just seda, et loomulikult on ühiskonnas olemas noh, ükskõik, mis rahvusest me räägime, on olemas nii-öelda edasijõudnud keskmikud ja mahajääjad tegelikult need, kes on ühiskonnas hästi kohanenud, kes on omandanud riigikeele, leidnud endale korraliku töökoha ja, ja nii edasi nendele ei ole vaja sellist paati, vandaalitsemise märatsemise, mis tänavatel toimus, sest me räägime siin tegelikult sellest osast ühiskonnast, kes võib-olla ei ole kohanenud nii hästi, kellel, kes tunnevad, et nad ei noh, ei ole nagu lahutamatu osa sellest ühiskonnast ja võib-olla tunnevad, et neil ei ole piisavalt eneseväljendamisvõimalusi selles ühiskonnas. Ja, ja noh, see õppetund, mida, nagu meie selles mõttes oleme saanud, on just see, et me peaksime tegelema nende mahajääjatega. Aga kui nüüd rääkida ikkagi probleemidest, mis on siis integratsioonis jäänud vajaka, et sellised ootamatud tagasilöögid tekivad? Et kui me räägime üldiselt siis kunagi aastal 97 98 oli ÜRO arenguprogrammi juhtimisel koosseline töörühm, kes siis arutas, et mis peaks olema selle Eesti riigi integratsioonipoliitika, sellised sihiseaded, vastad, dokument sai ka nagu valmis tehtud ja mis oligi aluseks nii-öelda riigi poliitika kujundamisele ja seal oli selline tihend arutle selle üle, et, et mis on oluline, kas keel või meel, et kas me enne tegeleme keelega ja siis meelega või vastupidi, enne meelega ja siis keelega. Ja noh, see üldine seisukoht ikkagi jäi, et tuleb tegeleda nii keele kui meelega, ehk siis ei saa pühendada tähelepanu ainult et nii-öelda keelele ja sellele osale nii-öelda vajadustest ja eesmärkidest tegeleda sihukesele meele väga ja selle meeleõppe osas on oluline, et see meeleõpe ei puuduta ainult mitte-eestlasi, vaid puudutab ka eestlasi. Küsimus on võib-olla selles, et selle meeleõppega on ju ka tegelikult, et ega siis ei ole tegelikult ainult eesti keele õppega, vaid on tegelikult ka ütleme noh, mis puutub ühiskonnaõpetuse kodanikuõpetuse nii-öelda arendamist, koolid ja nii edasi, aga küsimus on selles, et, et seda on liiga vähe tehtud. Et peaks sellest senisest enam sellele tegelikult tähelepanu pöörama. Ja siin oli popp meedias väga palju ka viidatud sellele, et küsimus on nagu aja lõpetamise sisulises kvaliteedis või selles, kuidas sisuliselt räägitakse, et näiteks teise maailmasõja sündmustest koolides aga toonitan, et see meeleõpe ei ole ainult mitte-eestlaste küsimusi, on ta nagu eestlaste küsimus. Ja kindlasti üks osa sellest integratsioonipoliitikast peaks olema ka nende rahvusvähemuste või etniliste gruppide, kuidas neid nimetada kultuurilise identiteedi ja võib-olla nii sihukese sisemise vastutuse arendamine. Miks ma seda nüüd küsin, sest järgmine käsitletav on Tallinna Ülikooli kultuuriteooria poliitika professor Rein Veidemann, kellelt ma tahan just lähemalt küsida kultuurautonoomia seaduse toimimise üle, aga kuidas teile, Tanel mõtlik tundub, kas vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus on hakanud Eestis nii toimima, nagu seda oodati? Minu meelest tuleks lahus hoida kahte asja, üks on kultuuriautonoomia seadus ise ja teised on muud tegevused, mida riik selles osas saab ette võtta. Aga ma olen nagu täiesti veendunud selles, et et selle riigi, sellise integratsiooni või lõimumise poliitika lahutamatu osa peab olema ka see, et anda Eestis elavatele etnilisele vähemustele võimalus oma keelte kultuuriidentiteeti säilitada. Loomulikult seal vabatahtlik ja kes tegelikult ei soovi seda kes paneb oma lapsed eesti kooli, et nendest eestlased kasvatada. See inimeste vaba valik, aga, aga etnilisele vähemustele tuleb anda see võimalus. Kui nad tahavad, siis nad saavad tegelikult oma keelt kultuuri arendada, sest see on tegelikult ka riigi riigi jaoks garantii. Et need vähemused tunnetavad, et riik, see on tegelikult nende nii-öelda kultuurilise arengu garant ja sellest tegelikult tulenebki nende selline vankumatu part, patriotism, toetus sellele samale riigile. Et selles mõttes seda on ka tegelikult tehtud juba viimased kümmekond aastat antud toetusi nendele kultuuriseltsidele oma ürituste tegemiseks. Varsti näiteks tuleb Slaavi pärg mai lõpus Tallinnas järjekordselt selline suur festival ja see on tegelikult see, kuidas me saame ühelt poolt pakkuda vähemustele võimalust oma keelt kultuuri arendada, aga teiselt poolt saame vastuse sellesama toetuse sedasama riigile, kes, kes, kus nad elavad ja tegutsevad. Aga kultuuriautonoomia seadus on selles mõttes täiesti eraldi küsimus, kuna kultuuriautonoomia seadus hetkel vajaks tegelikult põhjalikku sihukest läbianalüüsimist ja selle põhjal otsustamist. Mis võimalusi, mis autonoomia seadus pakub, kellel oleks võimalik rakendada, sest noh, teatavasti meil on juba ingerisoomlased selle kultuuriautonoomia seaduse alusel oma kultuuriomavalitsuse moodustanud ja on teada, et ka nii-öelda rannarootslased see kogukond on tegelikult seda tegemas. Aga selge on see, et kõik Eestis elavad rahvused lihtsalt ei kvalifitseeru selle seaduse alusel ja, ja tegelikult oleks see ka praktiliselt teostamatu, sest Eestis elab üle 100 erineva rahvuse ja kultuuriautonoomia seadus võib-olla sobib osadele mitte kõigile. Eelnevas intervjuus just Silja laud ütleb, et ehkki juudid ju, kes olid Eesti vabariigi algusaastail kultuurautonoomia seaduse järgi Kultuuriomavalitsusega nüüd tänasel päeval, ei näe võimalust seda rakendada. Et siin on ilmselt probleeme. Aga kui nüüd lõpuks küsida teie käest, et kas Eesti vajaks lausa rahvusvähemuste seadust nagu Silja laud ütles. Noh, see on nagu erinevad variandid, üks on see, et vastavad sätted, kuidas toimub erinevate vähemuste keele, kultuuri ja hariduselu toetamine et need on reguleeritud vastavates nii-öelda valdkonna õigusaktides, nii nagu näiteks meil on praegu põhikooli gümnaasiumiseaduses kirjas see säte, et kui on vähemalt 10 õpilast, siis on kooli omanikul ehk omavalitsusel näiteks kohustus korraldada selle emakeele kultuuri õppe nendele õpilastele koolitöö raames. Aga et noh, sarnasel viisil saaks reguleerida tegelikult ära sellesama kultuurielu, mida teevad kultuuriseltsid mingi muu õigusaktiga või siis teine variant on tõesti koondada kõik ühte akti kokku. Aga see on nagu pigem noh, minu meelest taktika küsimus mitte nagu strateegiline küsimus, strateegiline eesmärk peaks ikkagi olema see, et vastavad sätted on olemas nagu kindlasti Eesti õigusaktides. Aga kas selleks on eraldi seadust vaja või piisab sellest, et vastavad sätted on erinevates nii-öelda valdkonna õigusaktides? Küllap see esmane ülesanne on ikkagi nüüd saavutada ühiskonnas teatav rahu ja usalduslik vahekord. Jah, praegusel hetkel tegelikult võib-olla mõningaid inimesi lausa ärritab see integratsioonist rääkimine, aga ma arvan, et kui emotsioonid lähtuvad ja me oleme saavutanud selle olulisema ehk siis taastada selline usaldus ühiskonnas eri rahvusgruppide vahel. Et inimesed tõesti saavad aru, et see, mis toimus aprilli lõpus, ei tähenda ühiskonna sellist lõplikku lõhenemist rahvustunnuse alusel, vaid tegelikult Eestis elavad. Tavalise perekonnainimesed, kes töötavad ja elavad täiesti tavalist, normaalset elu, et kui see teadmine jõuab nagu noh, nii-öelda ühiskonnas kõikide inimesteni ja see usaldus selles mõttes rahvusgruppide vahel täielikult taastatud, et siis me saame tegelikult ikkagi edasi juba rääkida mis saab edasi ja noh, mina isiklikult ei näe küll mingisugust mingisugust muud alternatiivi, kui seal integratsioonipoliitikaga nagu edasi minna. Aitäh teile, Tanel, mõtlik mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutusest, aitäh. Ja nüüd oleme saanud siis ühenduse Tallinna Ülikooli kultuuriteooria poliitika professori Rein Veidemanni Perein maakler, tere, ma just lõpetasin vestluse mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse juhataja Tanel Mätlikuga. Enne seda olen vestelnud ka tuntud juudi kogukonna pikaaegse esinaise Silja laudiga ja oleme rääkinud siis sellest kas meie integratsiooni poliitikas on kõik nagu hästi või, või mis on halvasti ja kas vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse arendamine võiks olla üheks võimaluseks seda integratsiooni muuta Ta tõhusamaks, et vältida neid tagasilööke, mis on toimunud viimasel ajal. Alustaksin kõigepealt küsimusest selle kohta. Miks sinu meelest see Eesti vabariigi ajal nii hästi toiminud? Kultuurautonoomia seadus nagu tänases Eestis ei ole õieti jalgu alla saanud. Sellel samal põhjusel miks kogu restituitsionalistlik poliitika ja siis selline taastav poliitika algAl tasandile vastavad poliitika üle pea ei ole viljakandev. Globaliseeruvas maailmas Euroopa Liidus ja Eestis samuti, nii et põhiseadus ei kirjutamisega ja põhiseaduse vastuvõtmisega juba põrkuti sellele, et see ristitutsionalism, mis toitis eesti vabastamist liikumist 80. aastate lõpul 90.-te algusel ei saa siiski realiseeruda ja tuleb leida nüüd niisugune tee, mis vastab sellele reaalsetele oludele, mis välja kujunesid sõja äärel, sealhulgas ka Eestis ja, ja sellel samal põhjusel ka kultuurautonoomia seadus siis kindlasti ei toimi. Tanel Mätlike küll tahtis selgelt lahutada integratsiooni eesmärgid üldisemalt ja kultuurautonoomia-ga seotud probleemid eraldi, nagu riiklik integratsioonipoliitika, ütleme vähemuste kultuurautonoomia, nad on seotud kaudselt, mitte otseselt. Sest ikka eesmärgiks on seatud nagu mitte eestlaskonna integreerimine, ehk siis viimine nagu ühise katuse alla. Jah, aga see integratsioon, mis, mis nimi, mis on praegu väga devalveerunud minu meelest ja see iseenesest on kahesuunaline liiklus juba seda arusaama tegelikult mõnda aega on ju rõhutatud, aga kahjuks praktikas mitte järgitud, vaid. Ta on olnud ikkagi rohkem nii-öelda teeninud sunniviisilist pigem assimileerumist ja keskendunud peamiselt keele lisele, kohanemisele või kohandamisele siis Eestis olevate teiste rahvuse esindajad kohanemist Eesti ühiskonnaga, aga minu meelest nad siiski ei ole eriooperites teemad, vaid vastupidi, nad on 11 täiendavad komplementaarsed ja nimelt seetõttu ma arvangi üks üks lahendusi oleks selle kultuurautonoomia seaduse 2002. aasta redaktsiooni läbivaatamine ja, ja, ja ikkagi sobitamine just nimelt et selle protsessiga, mis, mis, mis praegu on näidanud oma ummikusse jooksu pärast, siis 20 kuuendat aprilli. Silja laud pakkus välja, et tuleks luua uus ja laiem rahvusvähemuste seadus. Ka Tanan mõtlik pakkus seda ühe variandina välja, et me loome mingi uue ja laiema seaduse, mille üheks osaks oleks siis ka kultuurautonoomia seadus. Kuidas sulle tundub? Ja see on, on täiesti mõeldav, mõtlen, et sel juhul peaks üldse kuidagi käsitlema seda rahvusvähemust hoopis teistsuguses kontekstis ja ma ise olen mõelnud selle kultuurautonoomia seadust üle lugedes, et peaks rääkima rahvuskogukondadest selleks, et oleks ka eestlasi rahuldav lahendus olemas, et olemas põhirahvusJaan on rahvuslikud kogukonnad see tähendab seda, et tehakse vahet siis põlisrahval põhirahvusel ja kogukondliku moodustanud rahvuslikel ühendustel. See praegune kultuurautonoomia seadus on kuidagiviisi minu meelest just nimelt selles mõttes aegunud, siin räägitakse nimekirjades, siin on kohe niisugused ebamäärased nagu rahvusvähemuse definitsioonist tervikuna, et need omavad kauaaegsete kindlaid kestvaid sidemeid Eestiga. Tekib küsimus, kui kaua peab olema siis kõigepealt see 3000 isiku väär, nii et seal on selles kehtivas seaduses on tõepoolest nii palju küsitavusi, et selle seaduse erinevad paragrahvid ja osa on täiesti kasutatav, kuid, kuid vajatakse tegelikult ikkagi raamseadust. No küllap on üheks tõendiks selle kohta, et see seadus ei ole toiminud ka sillalaudi väide, et juudid küll selle seaduse järgi kultuuriomavalitsust endale looma ka täna on just see eriti tähelepanuväärne, sest täna ju Tallinnas pühitsetakse siis viimane Euroopa pealinna sünagoog. Jah kuigi just nimelt selles seaduses, mis mul on ka arusaamatu, on ju seisab ikkagi üleval, et et seda seadust võivad rakendada üksnes saksa, vene, rootsi ja juudi vähemusrahvusest isikud, arv on üle 3000, nii. Seadus ütleb nii, et see tegelikult, et ju ei arvesta eesti kui multikultuurse riigiga, kus kus on ka teisi vähemuskultuure, kelle jaoks just nimelt suhestumine ühiskonna riigiga toimub identiteedi kaudu. Sa mainisid sellist mõistet nagu multikultuurne riik. Kas me Eesti puhul saame üldse seda kasutada, sest mulle tundub, et väga paljud Eesti poliitikud täna arvamusliidrid nagu ei taha seda mõistet üldse suhu võttagi. See on tõesti, tänasel päeval võib selle sõna suhuvõtja sattuda nii-öelda ebapatriootlikkus hindamisskaalale ja ma olen seda omal nahal tundnud, aga aga tõsiasi on siiski see, et Eesti on multikultuurne riik ja, ja kultuuriloolasena ja kultuuriteoreetik, kuna ma ei saa sinna midagi parata. Ma pean väitma seda, et tegelikult eesti kultuuri ise on oma sügavuses väga tugevalt intertekstuaalne, nii et isegi Eesti kultuur, mida nimetame eesti kultuuriks, ka see on väga tugevalt mõjutatud teiste skulptuuridest ja ja seetõttu noh, niisugused lahmivad kirvemeetodil lähenemised ei, ei soodusta meie nii-öelda normaalset arengut, et Euroopa Liidu liikmesriigina Ja lõpuks siis küsimus ka sulle, mis on siis hetkel kõige olulisem selles osas, et üldse selle lõimumisega edasi minna, mida peaks Eesti ühiskond ette võtma? Mida peaks Eesti ühiskond ette võtma? No ma ütlen praegu suure tähega, Eesti ehk Eesti vabariik. Ja ja, ja Eesti Eesti vabariik, just nimelt see on ikkagi ainus võimalus, on selle dialoogi taastamine, mida küll kahjuks valitsusjuhte eitab jätkuvalt, et tema jaoks ei ole see aktuaalne. Ja see kaugendab meid nendest võimalustest, millel ei ole tegelikult alternatiiv, alternatiiv on ainult ksenofoobia vastastikune sulgumine ja getostumine. Nii et mina siiski söandan seda väita. Sellepärast et dialoog, see on ka ikkagi demokraatia üks üks vältimatuid vältimatud avaldusi, et siin tuleb just nimelt silmas pidada seda, et kas me tahame areneda demokraatliku humanistliku humanismi printsiipe järgiva ühiskonnana või me siis majandusfundamentalismi le järgnevalt läheme tagasi või? Ma ütlen, et isegi mitte tagasi, vaid valima mingisuguse rahvusfundamentalistliku tee, mis tegelikult käib meile üle jõu, sest me näeme, et tegelikult ka põhirahvuse kultuur ei ole ohustatud mitte teistest Eestis elavad rahvusvähemuste kultuurid, vaid ohustatud on ta just nimelt meie endi siis riigi sammudest, mida alles nüüd on hakatud märkama. Ma pean silmas demograafilist situatsiooni siis rahvusteaduste, rahvuskultuuriliste kõrgkultuuriasendid, et siis hariduse positsioneerimis ühiskonnas kõik see on, see on nii nii kuidagiviisi marginaliseeritud, et talle, et just seal on tegelikult põhiline oht, nii et meie enda väärikus ja kindlus oma kultuurina. See loob tugevad eeldused ka teiste Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride aktsepteerimiseks. Nii et me võiks kokkuvõttes öelda, et meil tuleb iseendale kõigepealt matist kinni võtta. Täpselt nii ongi ma ma seda praegu kõige rohkem soovin, lausa lausa juba ise mõttes palvetan, et, et katsugem nüüd ikka kõigepealt iseennast väärika eestlastena leida ja, ja mitte mitte ainult loota, et meil on riik. Ja et me siin ülistamine, riik ja oleme selle üle, riik algab ikkagi ühiskonnast, riik algab meist endist ja niivõrd, kui me ise oleme oma kultuuris kinni ja seda edendame nii, nii, nii kindlad võime olla ka riigi tulevikus. Aitäh Sulle, professor Rain Veideman. Tänan kuulamast. Diskussioon kahtlemata jätkub. Saatejuht oli Mart Ummelas.