Tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast saadet. Kell saab kohe 11 ja viis minutit ja täna on siin vikerraadio ovaalse laua taga istet võtnud Uus kolmik Külli-Riin Tigasson Eesti Päevalehest ja Erkki Bahovski Eesti päevalehest Postimees kaks arvamustoimetajat. Külli-Riin on meie seltskonnast kaua aega Evar olnud ja sul peab olema väga hea põhjendus. Miks sa seda oled teinud. Jah, ma olen nüüd viimane peaaegu pool aastat olnud Berliinis õppimas, et ma nimelt üritan kirjutada oma doktoritööd ja siis ma läbisin osa sellest nendest doktoriõpingutest liini laie universiteedis Ida-Euroopa uuringute instituudis. Doktor ema veel ei ole, need asjad ei käi doktoritöö kaitsmisel nii kähku, et kohe kui on töövalmis, siis saab selle rutuga. Aga kui sa saad doktoriks, siis nagu hea saksa komme nõuab, see saab peavad alati kõikidelt inimestelt nõudma, et sina, tohter oleks sinu ees, need doktor Tigasson tuleb edaspidi rahvateenrite saates sind hakata. Tituleerime. No mu ema on juba doktor Tigastun, aga tema on lihtsalt arste. Aga ma arvan, et saksa komme on küll see jah. Ma olen jah, kuulnud, et nad on väga tundlikud selles suhtes, kui mõni selle tee ERR-is ja punkti sealt eest ära jätab, kasvõi kirjalikus pöördumises, siis on suur pahandus lahti, et see on nagu aadlitiitel. Vanal heal Inglismaal näiteks näikse oleneb inimesest mis Saksamaal huvitavatena. No see on suur küsimus, et see nädal on veel näiteks, on ju Obama, aga. Kahjuks ise endale ei õnnestunud näha, kuna ma olin siis juba tagasiteel. No see oli meedia teema, aga see oli ka nii-öelda lihtsate sakslaste teema On küll jah, on küll jah, et nendest Ameerika presidendivalimistest ikka räägitakse päris palju ja ja ma arvan, et, et keskmine berliinlane toetab küll Obama kandidatuuri. No sa küsisid, et mis seal huvitavat oli, et mulle tuli meelde, et üsna vahetult enne äratulekut Eestisse juhtus, see oli üks väga huvitav sündmus, millest võib-olla ka oleks ehk ainet võib-olla ka Eestis natuke mõelda. Nimelt asi puudutab linnaplaneeringuid ja Berliinis oli käivitamisel jõe ääres üks projekt, mille nimi oli meedias Prei ehk siis sealses prejõe ääres paiknevad praegu kui me räägime sellest osast, mis paikneb seal Friedrich saine Kreusbergi linnaosa vahepeal, seal on üsna palju sellist tühermaad, kus tegutsevad mõned sellised pool alternatiivsed pool kommertslikult klubid ja nii edasi ja siis nüüd linnavalitsus oli otsustanud koostatud investoritega, et siin, et see osa Spre jõest jõe kaldast ehitada täis et siia tuleksid sellised suured meediaettevõtted nagu näiteks Universal või telekommunikatsioonifirma uudsu. Aga kohalikud inimesed hakkasid, nendele, see projekt ei meeldinud. Kui asi tuli ilmsiks, käivitati suur rahvaliikumine, selle vastu hakati allkirju koguma. Lõpuks viidi asi nii kaugele, et et siis linnaosa valitsus oli sunnitud rahvahääletuse ja inimesed hääletasid selle projekti maha. 85 protsenti inimestest oli vastu ja nad nõudsid, et sprei õele ei tohi ehitada ühtegi hoonet lähemale kui 50 meetrit. Et ei tohi ehitada nii kõrgeid hooneid, nagu projektis oli ette nähtud ja et ei tohi teha autosilla, vaid tohib teha ainult jalakäijad ja jalgratturite silla ja nii edasi. Nüüd on siis linnavalitsus keerulises olukorras, et kuna ta ei tutvustanud seda planeeringut piisavalt õigeaegselt ja seega, et inimestele, siis nüüd tuli, see ei otsus inimestelt alles siis, kui kokkulepped olid sõlmitud, peavad maksma sadadesse miljonitesse maksvaid ulatuvaid. Nii, aga kui me selle jutu viime nüüd nii-öelda Eesti konteksti, siis ma ei oskagi seda eesti konteksti viia. Sest kui üks linnaosa valitsus näiteks Tallinnas otsustab midagi teisiti, mis on täiesti mõeldamatu asi, et otsustab teisiti, kui kui Vabaduse väljaku maja seda seda nõuab, siis siis ei järgne sellele mitte midagi. Noh, meil on tehtud sellised näidisrahvahääletusi Urmas harjuda elama küsimuses, kus käsist hääletamas alla ühe protsendi üldse Tallinnast tallinlastest jah, ja, ja noh, see, see tulemus oli ju ette teada, et selles mõttes sellest nagu tõelist rahvaalgatust ei ole ju Tallinnas väga näinudki. Jah, ja üks asi See korraldamine on ju riike, mul tuleb kohe meelde Šveits, eks ole, kus iga väike asi pannakse rahvahääletusele ehk referendumile, aga ega see ei pea tingimata meie eeskuju olema. Küsimus on selles, et kelle sõna lõpuks maksab, et see on nagu tähtis, et, et see see inimene, kes elab selles linnaosas ja selles konkreetses kvartalis võib-olla tänaval. Et nii-öelda ta saab oma häält Talle alati anda ja, ja seda asja hääl maksab, see loeb, sellega arvestatakse, mitte mitte nii, nagu, nagu, nagu meil praegu on, et sa võid arvata küll midagi, aga Rae vald siin praegu protesteerib, eks ole. Ringraja vastu. Mul tuleb meelde, kuidas Hüüru rahvas protesteerib selle viadukti vastu. Mul tuleb veel meelde, kuidas saue rahvas selle nii-öelda radioaktiivsed ja koobalti ja väidetavalt radioaktiivsust levitava keskuse vastu protesteeris, aga sellest ei tule mitte midagi. See protest on noh, asi iseenesest või nagu ütles gurus Filosoft hingan sisse. Et see seal. Ma ei tea, kas on midagi muud teha, ei ole eriti ilusal suveajal, aga aga ega seda sellega keegi ei arvestada. Ja siin on tähtis mainida, et siin tuli jusse algatusega. Nõudmine selle rahvahääletuse korraldamiseks tuli inimestelt enestelt, kes nõudsid, et, et tuleb korraldada referendum, et asi on niivõrd vastuoluline. Noh, jah, me räägime juba nagu rohelised, kes sinuga nõudnud oma programmis ju, et kohaliku omavalitsuse tasemel oleks võimalik teha rahvahääletus ja inimestelt küsida, aga ma kardan, et sinna saab nagu takistuseks Eesti väiksusest. Arvestades mõne firma raha ja ressursse, siis ma sugugi ei välistaks, et mingisugusele väiksemas kohalikus omavalitsuses võib lihtsalt need inimesed kõik ära osta. Sest inimesi on lihtsalt liiga vähe ja maksta igaühele lihtsalt summa, siis siis rahvahääletus on ka nii, nagu ta on. Et seetõttu haldusreform, kui me räägime sellest siis kus on suuremad üksused olgu selleks siis kihelkondlik või maakondlik tase, siis noh, seal kindlasti ei oleks enam võimalik. Ma arvan, et mul on veel parem ettepanek, tuleb muuta valimisseadust ja muuta valimisseadust niimoodi, et, et Eesti on küll väike ja Tallinn on ka, ütleme siin maailma mastaabis ikaks paraja küla mõõtu linnakene, aga Eesti jaoks piisavalt suur ja miks, miks mitte ainult Tallinna Tartu või Kohtla-Järve või või Pärnu, kus valimised toimuvad nii-öelda linnaositi? Mitte ei ole nii, et, et kui, kui linnas tervikuna võidab üks erakond, et siis ta moodustab linnaosavalitsused kõikides linnaosades, noh ütleme see erakond, kes praegu Tallinnas on võimul ütleme, Nõmme linnaosas. No päris kindlasti valimisi võidaks sama, sama võib öelda näiteks võib-olla Kristiine kohta, ma ei tea, ma ei mäleta neid viimased kohalike valimiste tulemusi nii täpselt, aga, aga Nõmme on kindlasti, kus me sinuga Erki, eks ole, elame? Ei, ei, ei saada kindlasti selliste hulka hääli, et nii-öelda võimu enda kätte võtta. Nii et siin on võimalusi mitmeid. No see vist oli ka Reformierakonna kui ma nüüd õigesti mäletan, et Tallinnasse valimistulemus nagu ära jaotada, et teha Tallinnast mitu valimisringkonda, mis oligi pärast valimisi jahi pärast valimisi ja mis, mis ei garanteeriks siis võitu keskerakonnale, aga, aga praeguse valimisseadusega pärast pronksiööd on ju täiesti selge, et järgmisel aastal võidab Tallinnas valimised Keskerakond ilmselt veelgi ülekaalukamad kui eelmisel korral. Selge, ärme lähme liiga. Depressiivseks ära kätte olümpia läheneb ja olümpiakas, sa oled spordifanaatik või sa ei ole spordifanaatik, kas sa tegeled spordiga või tegele, kas seal on jumala ükskõik, või oled sa aktiivne jälgi kõike, mis sealt tulema hakkab, aga, aga see puudutab tegelikult meid, kõike seda on näha ka praegu meie meedias ja mitte ainult sellepärast, et on suvi ja, ja väga palju nagu teemasid ei ole. Kuigi peab ütlema, et sel suvel on, on teemasid jätkunud küll peamiselt küll meie eelarve. No ma ei tea, kas kriis, aga, aga eelarve tegemise pärast ja on ka muid asju, noh, ütleme siinsamas mitmed suured liiklusavariid või, või see, et Pirita inimesed või Pirita rannas olijad suplevad sekaalide keskel ja nii edasi ja nii edasi. Teemasid on, aga olümpia murrab sisse ja, ja üldse mitte lahtisest uksest. Nojah, me oleme kogu aeg saanud neid teateid, eriti kergejõustikualal, et keegi on siis üritanud täita olümpia just maonormi ja, ja see on tavaliselt ebaõnnestunud. Eile tuli just selline rõõmustav teada, et kümnevõistleja Andres raja täitis lõpuks selle normi, aga meie suuremad medalilootused, Andrus Värnik, Kristjan Rahnu ei ole siiamaani seda normi täitnud ja suure tõenäosusega Pekingisse ei sõida, aga, aga noh, selline lootus on mitu kuud nagu kogu aeg olnud, et kas, kas täidab selle normi või mitte ja on tulnud ka kriitikalt teiselt teistelt alaliitudelt. Et kergejõustiklased saavadki liiga kaua seda kummi nii-öelda venitada, et kui mõnel alaliidul on see asi lukku läinud juba ja siis, siis kergejõustik on saanud kogu aeg mängida, kütnud ka võib-olla sellist mõttetut või või tarbetut lootust üles, noh, eredam näide ongi see Rakvere kergejõustiku võistlus, kuhu pidi ilmuma Andrus Värnik ja kuhu, kuhu pidi ilmuma Kristjan Rahnu, aga kuhu nad lõpuks ikkagi ilmunud. Noh, seekord läheb olümpiamängudele siis nagu eile tulnud uudis ütleb rekordarv Eesti sportlasi 45 tükki mis on pühega üle kahe varasema olümpiasaavutuse, tõsi tol kolmekümnendatel, kui, kui oli 44 sportlast, oli vist üks spordi või pallivõistkond, nii et selles mõttes on tegu nagu ikka pärise tõelise rekordiga. No palju on räägitud sellest, et kas, kas nende, kui palju nende hulgas on olümpiaturiste ja, ja kui palju on nagu tõsiseid lootusi, et mina ei tea? Mul on igal juhul väga sümpaatne see, et need normid on läinud karmimaks, et ühe p normi täitmisega ei, ei saadeta, sest üks, üks normi täitmine võib tõesti olla juhuslik kaks noh, reeglina enam juhuslik ei ole. Jaa, jaa. Just olümpiakomitee peasekretär ütles küll väga, väga ilusti, et me ootame meie siis Eesti avalikkus ja, ja sealhulgas ka Eesti olümpiakomitee ootavad 45 sportlase eneseületamist ja kui kõik 45 sportlast tõesti ületavad Pekingis ennast teevad kõik, mis nende võimuses, siis siis võib-olla rahul. Ja see on, see on kriteerium tähendab ega medalid, medalid ei ole ju kellelegi garanteeritud, mitte kunagi ka Gerd Kanterile mitt. Ja garanteeritud ei ole siin kindlasti midagi, aga, aga siin tuleb panna asjad nii-öelda ajaloolisse konteksti kui kasutada sellist sõna lohet. Et kõigepealt minu meelest ei olnud see kolmekümnendatel, vaid vaid 24. aastal Pariisis, kus meil oli jah, Pariisis ja Atlantas on meil olnud seni suurim olümpiakoondis ja 32. aastal näiteks olümpiamängud peeti Los Angeleses, siis sinna Eesti üldse ei saatnudki olümpiakoondist, sest rahaliselt ei olnud, majanduskriis on nii suur otseselt kaugel jah, ja see oli tõesti aga Eesti ainus, et Los Angelesest kujunesidki peamiselt Ameerika Ühendriikide olümpiamängud. Aga, aga tõepoolest, nende normidega on ju niimoodi, et kuna need siin on teatav vastuolu, kuna need normid on nii suured, et nende täitmiseks peab pingutama ja tõepoolest turistide olümpiamängudele enam ei võeta. Aga siis see tähendab ka seda, et sportlane on juba endast nii palju andnud, kui ta on selle normi, täidab ta sinna Pekingisse läheb, et on küsimus selles, kas ta suudab nüüd uuesti endast maksimumi anda. Et, et see on kindlasti küsimus, et võib-olla noh, tippatleetide puhul seda küsimust ei teki. Aga nende puhul, kellel oli see noh, väga-väga suure vaevaga saadud, tekib see küsimus kindlasti. Ja noh, medalitega koodi jälle vaadates tagasi ajalukku, et praegu on ootused väga suured. Et eelmine olümpia oli Torinos 2006, kus me saime kolm kulda. Ja, ja jah, noh Ma arvan välja need üle läinud. Ma loodan, aga, aga noh, sellest tuleb aru saada, et, et need ootused-lootused on Torino valguses väga kõrged. No nende puhul nagu sa ütlesid, kelle puhul see normi täitmine oli tõesti väga suure vaevaga saadud siis noh, tegelikult ega nii või teisiti nendest ju medalilootust ei, ei, ei oleks, aga teisest küljest ma, ma arvan, et et et kindlasti tõesti ei minda sinna olümpiale tingimata võitma. Et see võimalus sinna minna, see innustab ka neid praegusi noori, kes, kes, kes on alles nagu alustamas oma oma siis tõsisemalt sportlase teenida. Noh, eks spordikangelased ikka innusta selles ongi nagu nende mõtte laiemalt ühiskonna peale vaadates, et, et nemad peavad olema siis need eakad, kes, kes rahvaspordi juurde ja mitte spordi juurde, vaid just nimelt liikumise juurde enesepingutamise juurde toovad, et, et see oleks nagu, nagu eesmärk tegelikult omaette, mitte mitte olümpiamedalid. Noh, ei ole need, need kõige olulisemad kahtlemata sellised Veerpalud, Šmigunide kantslerid ja, ja need sunnivad sulgema väikseid lapsi, nad vaatavad, suu ammuli telekast kuidas, kuidas suured onud, tädid teevad suuri tulemusi maailmas. Eesti lipp lehvib ja võib-olla panevad ka ketsi jalga ja lähevad, teevad ühe jooksutiiru või saavad hoopis suurema tõuke enda enda füüsiliseks harimiseks, aga viimastel päevadel on tõesti väga palju räägitud ju Värnikuste Ruhnust siin Värniku kaitseks on astunud välja mõned riigikogu liikmed ja öelnud, et Värnik ei ole luuser ja, ja lõppude lõpuks on tegemist ikkagi maailmameistriga ja MMi hõbedaga ja ja olümpia, kuuenda mehega, noh ütleme selles mõttes Värniku minevik ei ole kindlasti luuseri minevik. Küsimus on, küsimus on ikkagi rohkem suhtumises. Need inimesed teevad oma tööd nii nagu noh, meie teeme oma tööd nii nagu kõik inimesed, kes teevad tööd, saavad palka ka ja sellest palgast elavadki nende inimeste töö on sporditegemine, nemad saavad selle eest raha, ükskõik kas see tuleb siis nii-öelda riiklikust eelarvest, tuleb see läbi sponsorite või tuleb see läbi, reklaamirahade pole tähtis, Nad teevad oma oma tööd ja see ongi nende, nende nagu ütleme tööelu mõtte küsimus on nüüd nende kahe inimese puhul ikkagi suhtumises, mitte selles, kas nad pääsesid, kas nad on vigastatud või nad ei pääsenud või nad ei ületanud norme või ületasid norme mitu korda see, see nagu on kõik teisejärguline küsimus on minu jaoks ikkagi nagu suhtumises. Ja eile õhtuleht välja kookinud, tõesti, noh, sellise väga kõneka kõneka faktivee kõneka numbri ette, et seesama rahnu, eks ole, kes kahe aasta jooksul ei ole kordagi võistelnud on läbinud 170 meetrit tõkkeid, aga selle eest tasku pistnud pool miljonit krooni. Kui pool miljonit maksumaksja raha, mitte mitte sponsorite raha, mis, mis tuleb veel sinna juurde, eks ole. Et selles, selles on küsimus. Ma ei saa päris hästi aru nendest spordiametnikest, kes, kes näevad et, et nagu midagi tulemas ei ole, ikka toidavad, kui mina ühel päeval tööle lähe, siis ma olen palgalt maas. Ja, ja ma ei saa aru nagu sportlase puhul, mis on nagu, et mis teete nagu sportlaseks, kas see, et ta vaikselt kuskil nurga taga treenib ja kordagi ei võistle või, või, või peaks ikkagi vastupidi olema? Ta peaks ikkagi aeg-ajalt vähemalt mõne korra hooaja jooksul ennast näitama. Aga, aga noh, rahnu puhul on, see on see tulemus ümmargune null, Värnik on ennast näidanud, aga, aga paraku mitte kõige paremast küljest. Nojah, Värnik on vähemalt püüdnud midagi teha, aga tulemused ei ole olnud just jah, kõige muljetavaldavam omad. No ametnike poole pealt on muidugi see, et, et kui sportlane ebaõnnestub või kui seda suure häälega maha hõigata ehk siis ju teatud osa ole ju singi ametnikul, treeneril või spordifunktsionäärid, nemad satuvad halba valgusse ju. Et selles mõttes on, sul seal saab lihtsalt vastatakse jah, rahaliselt jah, jah. Et mingisugused lepingud ja lubadused ja nii edasi, et aga üldse Yasse suhtlemise stiil jätab nagu minu meelest soovida, et noh, võiks ju öelda, et noh, vaadake, et ei ja, ja noh, mul on need ja need põhjused ja noh arusaadavad, et noh, mingisugused põhjused on noh, rahval oli siin veel probleem politseiga ja ja see kindlasti kõik kõik ju segas. Et noh, mingil määral seal on ju sportlase toetamine ja riiklik toetus ja kas või sponsorite toetus noh, võrreldav loomeinimestega. Ega ei saa ju vaadata, et noh, mingisugune kunstnik või kirjanik või või, või näitleja noh, teeks midagi, mis oleks Nobeli preemia vääriline iga päev või, või ütleme, kas või iga kuu või, või aastast, tuleks midagi sellist, kogu aeg ei saa seda oodata. Aga siis tuleks öelda, et noh, mul on selline loominguline kriis või mida iganes, et noh ei saa, aga noh, lihtsalt jätta tulemata ja mitte midagi teha, on crazy'ks. Aga kui sa oled kirjanik ja sa ootad kogu aeg toetusi Toetusi, aga ühtegi rida kuskile ilmu, eks ole. Sa võid küll seletada, et ma kirjutan murukihtide tükke praegu sahtlisse, aga, aga ma, ma ei saa neid avaldada, sest et ma ei tea, mis, mis põhjused on, et selliseid toetusi ei anta, lihtsalt mitte mitte keegi ei ava rahakotiraudu sellepärast, et anda kellelegi olematute kirjaridadest või muusikapala eest või panin küll muide super viiuldaja, aga ma ei ole veel ühtegi kontserti andnud, eks ole. Ja, ja ei tea, kas ma olen või ei ole, aga, aga sportlasel on, on väga lihtne ju, tähendab, tema tema tegusid mõõdetakse sekundite ja sentimeetritega. Enamikel spordialadel on teistsuguseid ka, eks ole, aga kui sa ei ole ikka ikka kaks aastat ennast näidanud, siis ma tahaks ikkagi küsida spordiametniku käest, mille stipendium kukub. See on, see on, see on väga lihtne ja elementaarne asi. Tähendab stipendium, okei, siin võib külmutada ei, ei, ei pea tingimata talle tasku pistma selle eest, et ta ta mingisugused katteta lubadusi jagab rannikuga, muide selles mõttes täpselt sama asi. Mees on mitu korda öelnud, jah, ma tulen sinna võistlema. Võistlusprotokollis on tema taga kriips või null, sest ei ole kohale ilmunud, küsitakse tema treeneri käest, kes on ka ei muidu igati lugupeetud treener, et kus hoole all on ja ütleb, aga ma ei tea, miks ta ei tulnud. Kas see on, kas ei kanna treeneri nime? Ma arvan, et see ei, ei moodusta õpilase ja õpetaja sellist klassikalist, ilusat baari. Ah, see on see staarikultus ja, ja noh Värniku rahuloo kaitseks võib muidugi öelda seda, et nad ei ole nii-öelda tundmatud viiuldajad, vaid noh, nendel on ikkagi tulemus olemas, nad on kunagi teinud tulemuse ja tulemus on olnud tulemus kirjas. Mul ei ole tulemust kirjas selles mõttes, et väga lootustandev on ta kogu aeg olnud ja tema tippsumma kümnevõistluses on ka täiesti täiesti korralik, igati korralik maailmaklassist tulemus, üle kaheksa ja poole 1000. Aga, aga see, see ei tähenda veel seda, et, et noh, nendele võib lõpmatuseni andeks anda, andeks anda selles mõttes, et nüüd neid toidetakse, neid kaetakse riietega ja neil lastakse elada seda elu, millest nad mitte midagi vastu ei anna. No andeks andmine andeks andmiseks või lõpmatuseni ootamine lõpmatuseni õhutamiseks, aga teises, aga samas ma olen sünergiga selles mõttes nõus, et, et ei saa tõesti oodata, aga selle tippklassi sportlased pidevalt enesenäitamist, enesetõestamist loomulik tegelikult inimestel võivad esineda teatud mõõnaperioodid elus ja kui nüüd kohe tõmmatakse kõikidele toetustele kriips peale tähendab ju seda, et inimene võib-olla ei tulegi enam sinna tippsporti tagasi. Et noh, teisest küljest on, on noh, see see ebavõrdne, korrektne suht lumis suhtlemisviis just selline vastunäide sellele Aarne, mis sa ennem rääkisid, et kuidas noori innustada, harida ja Eesti lipp lehvib siis siis ju see noh mida Rakveres välja raamiti, et Andrus Värniku Mihkel Kuke duell ja noh, tulge kõik ja noh, paljud isegi tulidki ma nii palju, ma olen kindlasti jah, Nad on petta just nimelt, et, et noh, selles mõttes on see selline jah, vastu näide nagu antitoos sellele noorte innustamisele harimisele. Nonii jätame see olümpiateemade olümpia tuleb ja siis me saame temast rääkida veel nii et küll ootan, kuidas Eesti sportlastel läheb ja loodame loomulikult, et, et neil läheb hästi üldises uudiste vaesuses. Üks väga hea uudis oli muidugi seal. Sel nädalal. Leemann Timber nimelise kaubalaeva tüürimees Ardo Kalle saabus tagasi koju. Kuigi tegelikult me juba teadsime noh, umbes nädalapäevad tagasi, et, et mees on vaba, mees liigub kodu poole ja, ja, ja tal ei ole suuremat füüsilist häda sattunud, ta on toidetud, nad on ravitud ja ja nagu selgus, nii see tõesti oligi. Aga Ardo Kalle saabus oma oma perekonna juurde. Aga loomulikult see sündmus, mis Eestit puudutas, seekord. Tekitab rea väga tõsiseid mõtteid. Igasuguseid, nii sise- kui välispoliitilisi. Alustame sisepoliitilistest. Minule kui kui tuleb, kui tuleb tagasi 40 ja rohkem päeva kuskil Somaalia rannikuvetes pantvangis püssitorude ees olnud Eesti kodanik siis ma alles äsja nägin, kuidas, kuidas Prantsusmaa president võttis vastu tõsi küll, märksa märksa kauem olnud pantvangis olnud olnud naisterahvast. Aga, aga imelik on see, et ikkagi ükski poliitik nagu ei olnud Hardo Kaldale, vastas. Ma ei saa aru, kas nad ei tegele tavapärase PR-tööga või on kehvad nõuandjad või nõuandjad puhkavad suvisel ajal. Aga näiteks kui välisminister või isegi miks mitte ka peaminister oleks olnud lennuväljal vastas, siis, siis oleks olnud noh, hoopis teine sündmus, kui, kui vaenlane, tüürimees lihtsalt tumedate klaasidega mikrobussi topiti, tee peal mingisuguseid luuremängu mängiti ja lõpuks tema Lasnamäe kodu, et maha pandi tema enda autos. Et kõik, see kõik see jättis niisuguse noh isegi mitte kodukootud, vaid vaid siukse kentsaka mulje, et, et milleks seda tsirkust vaja oli, selle asemel, et oleks mees võinud ju korraldada kena pressikonverentsi lennuvälja- hipide toas, nagu neid ikka seal korraldatakse, oleks rahuldanud kõiki ajakirjanikke vajadused. Kõik oleks saanud küsida kõike seda, mis väljaannet ja ajakirjanikku huvitab ja, ja vaene mees ei oleks pidanud oma pere rüpes õhtul veel ühe kommertsjaama otse-eetrisse minema ja aktuaalsele kaamerale intervjuud andma ja, ja, ja muud tsirkust tegema, vaid kõik oleks rahul olnud rahul nii mees ise kui ka tema perekond, kui ka, kui ka Eesti ajakirjanduse ometi ometi seda ei juhtunud. Väikse pressikonverentsi organiseerimine nõuab muidugi veidi enam aega ja ilmselt enne kui ta tõesti siia tagasi jõudis, ei pruukinud veel keegi täpselt teada, et mis seisus või, või mis mis vormista parajasti on ja kas ta soovib tõesti kohe pärast selliseid õudseid üleelamisi ajakirjanike ette astuda. Noh, seda saab tema käest küsida selle, seda enam, et vastuvõtjate hulgas oli välisministeeriumi konsulaarosakonna juht ja ja kelle nimi ka ära ära mainiti igasugustes uudistes ja pressiteadetes, et ma, ma arvan, et seal tekkisid Taavi, meie meie väiksele riigile tavapärased sellised kommunikatsioonihäired. Ja kogu see luuremäng selle bussi ja Ardo Kalle enda autoga oli, oli ikka naljakas küll tegelikult jälgida õhtu jooksul. No mõnes mõttes jah, see näitab seda, et kuidas mingisugused ametkonnad ei usalda Eesti meediat ja võib-olla mingis mõttes on neil õigus, aga kogu aeg on ju Eestis kritiseeritud meediat sellepärast et meedia teeb ainult halbu uudiseid ja, ja meedia on olnud sellise halva peal väljas ja mustab inimesi ja tungib nende eraellu ja nii edasi. Siis aeg oleks olnud ja suurepärane võimalus, kui meedia oleks saanud kirjutada headest uudistest ja, ja tõepoolest need poliitikud oleks saanud osa sellest uudisest, mis on tõepoolest maailmas selline noh, levinud praktika. Et mitte ainult Nicolas Sarkozy vaid ka näiteks Silvio Berlusconi võttis vastu, noh, sellise suure meedia Su noh, Berlusconi ise muidugi meedia inimene tema juba teab, kuidas neid asju korraldada, võttis vastu Itaalia pantvangi, kes oli olnud Iraagis ja nii edasi ja nii edasi, et noh, sellised asjad on maailmas küllalt levinud. Jaa, jaa, jaa. Tõepoolest, see on selline hea võimalus, kus meedia saab toota häid uudiseid. No aga antud juhul ei olnud siiski tegemist mingil mingis vormis sellise poliitilise pantvangi võtmisega vaid see oli ikkagi selline labane lunaraha nõudmine piraatide poodi ja ma usun, et see ka põhjus, miks siis poliitikud ei olnud nii huvitatud enda eksponeerimisest selle taustal, et siin on ju väga palju segast, ka midagi, ma arvan, ei avalikustatud. Et see, millega need piraadid tegelevad, et see ei ole nii-öelda terrorism selle sõna klassikalises mõttes, et seal ei esitatud mingisuguseid poliitilisi nõudmisi, see kõik on õige, ainult et tegu oli ju eesti kodanikuga, kes juhtum ise oli ju kaunis, ainulaadne nimetage mulle teine Eesti kodanik, kes on olnud pantvangis ja veel nii kaua, tähendab üksikuid juhtumeid siin peretülide tasemel on ju olnud, kus, kus mees võtab naise ja ütleb, et ma lasen su maha ja siis toimub mingisugune väike politseioperatsioon. Aga uudis, mis pälvis tegelikult ju ka maailmas tähelepanu ja, ja oli selles mõttes oma oma mastaapidelt tõesti nagu erakordne mis on ja mis on ühe eesti kodanikuga juhtunud, seda enam, et et pantvangis oli terve laeva meeskond ja nii edasi. Aga noh, muidugi me ei pea muretsema poliitikute pärast, kas nemad soojendavad enda ennast mingisuguse nii-öelda kaastundepaistel, ma arvan, et lihtsalt siin oli väikene möödalaskmine ja suvekuumus tegi oma tööd, aju ei töötanud noh, päris täistuuridel. Nendel, kes, kes pidid nagu vastavatele ametimeestele nõu andma Noh, siiski häid sõnu saab öelda väliselt ministeeriumi kohta, kes tõesti seda meremeest meremehega sidet pidas, kes ka meremehe omastele jagas teavet ja kes hoolitses lõppude lõpuks ka meremehe kojutoomise eest, et noh, selles mõttes Eesti ametkond on oma ülesannete kõrgusel. Küsimus on tõesti selles, et kas poliitikud oleks olnud selle ülesannete nagu loogiline jätk või mitte, aga aga noh, me oleksime ebaobjektiivsed, kui me ainult näeksime sellist negatiivset küljest tegelikult ju uudis oli positiivne ja Eesti välisministeeriumi tegevus oli kahtlemata positiivne. Negatiivne muidugi, selle asja juures on see, et need sündmused jätkuvad. Laevu võetakse sealkandis endiselt pantvangi nädalas tüki üks vähemalt 20 29 juhtumit, eks ole, selle selle, kus sul ja, ja ega selle heaks nagu või selle vastu midagi midagi ette ette ei ole võtnud. Riigid, kes, keda, see, keda see otseselt puudutab. Ma mõtlesin ka üks õhtu sellele ja mõtlesin tegelikult, et, et mis iganes laevafirma hakkab seda marsruuti vanima punasesse merre läbi Suessi kanali ja, ja, ja vaata, nemad teevad seda meist veelgi paremini, et seal on piraadid ja väga suur tõenäosus on, et mingisugused laevad langevad piraatide küüsi ja nüüd on tulnud juba teada, et juba järgmine laev on võetud vangi, pantvangi ja nii edasi, et aga ilmselt minnakse sellele ristile jätkuvalt ja makstakse ja makstakse, et ilmselt on, siis see on ikkagi odavam. Kui teha ring ümber Aafrika ja, ja sõita siis nii-öelda ohutumalt. No eks need, eks need laevaomanikud jah, kalkuleerivad seda riski ja ütleme, selle laeva puhul makstud 750000 dollarit ei olnud kaugeltki mitte kõige suurem summa, mis, mis taolist juhtunud mitte puhul välja on käidud ja ilmselt on, on maksjate hulgas ikkagi riigid läbi läbi siis vahendajate, sest et noh, et ikka väga mageda mulje, kui, kui riik annab sellisele pätile järele ja lihtsalt loob riigikassast raha välja Jah, ja kindlasti tasub märkida, et ei ole siis tõesti maailmas ainuke piirkond, kus selliseid juhtumeid esineb, et, et on, et on päris palju juhtumeid ju ka Indoneesia kandist ja nii edasi ja ilmselt võib arvata, et et et kui me arvestame seda, et maailmas järjest globaliseerumise ajastul järjest enam see rahvusvaheline laevaliiklus suureneb, kaupade vood suurenevad, mida mida ümber maailma veetakse ja teisest küljest püsib ikkagi niivõrd suur lõhe rikaste ja vaeste maade vahel, et et ega need juhtimisilmselt kuskile lähiajal ei, ei kao. No niisugune üle ilmastumine või globaliseerumine on ju tegelikult merenduses ammu toiminud just nimelt selles mõttes, et, et see loeb, mis veab kaupa punktist A punkti B ei ole just nagu kellegi oma. Ehk siis see konkreetne laev, eks ole, gibraltari lipp, saksa laevaomanikud, vene kapten, Eesti, Ukraina ja Birma meeskond on juba avaldatud singi arvamust, et, et kui laeva meeskond oleks olnud sakslased, siis oleks Saksa riik muidugi võtavad hoopis teised teised toonid peale, ainult et praegu praegu ei olnud nagu, nagu keegi kellegi omanduses või omandus ja kauba kauba kohaletoimetamise eest on nad ka huvitatud, aga, aga ilmselt tõesti on lihtsam maksta, kui, kui hakata mingeid muid kulutusi tegema. Jah, no ma ei tea täpselt seda süsteemi, aga, aga siin on ilmselt ka seotud see küsimus sellega, mis lipu all sõidab ja ja selliste nii-öelda noh, reaalsete tunnustatud riikide lipu all sõitmine on kallim. Et tulebki sõita selliste riikide lippude all, kus on, see laevamaks on odavam ja, ja nii on ju ka tehtud, et Gibraltar ei ole mingisugune riik iseenesest, tähendab esialgu tegelikult on nagu vaidlusalune territoorium. Nojah, Hispaania ütleks, et tegemist oleks vaidlusaluse territooriumi Suurbritannia vaielda midagi. Just aga, aga ütleme, ega ei kohe sinna otse tulnud juhtum jaapani laevaomanikud panama lipp jällegi, eks ole, noh, kes peaks nagu hakkama asjaga tegelema. Välisminister Paet ütles, et minu teada eile vist üleeile aktuaalsele kaamerale, et Eesti välisministeerium oli ka ainukene ainukene riik, kes, kes selle meeskonna nii-öelda vabastamisega tegeles, noh, ma ei tea, kas see vastab tõele või mitte. Meie meie uudistes käisid läbi ka ka ukraina vastavad instantside niuksed jõupingutused, et nad vähemalt saatsid oma oma lennukesena meestele vastu ja toimetasid tagasi Kiievisse ja meie Ardo Kalle valis teise tee, eks ole ta tagasi koju jõudmiseks. Aga, aga tõenäoliselt see on olukord, millega rahvusvaheline mereliiklus peab klappima, et siin ei olegi nagu edasi mingit mingit nagu helgemat poolt. Et nii jääbki. Jah, no siin on veel üks aspekt, et, et noh, Eesti avalikkus on ju tegelikult ignoreerinud või väga vähese tähelepanu jälginud igasuguseid uudiseid Aafrikast ja on tehtud igasuguseid küllalt nalju Aafrika inimeste kohta, aga tegelikult see juhtum peaks ju väga selgeks tegema selle, et see, mis toimub Aafrikas, on ju oluline ka meile, et just tänu sellele, et seetõttu, et Aafrikas valitseb selline korralagedus, et Somaalias on möllanud kodusõda saavad need piraadid vabalt tegutseda ja noh, see ei ole noh, ainus näide, et ma arvan, et Aafrika muudest kohtadest võib ka neid näiteid tuua, et tegelikult peaksime meil rohkem korda minema, mis Aafrikas toimub. Teisest küljest, kui tahame või maailm tahab tsiviliseeritud moel tahab midagi nüüd ja kohe ette võtta, siis on, on tegelikult ju kaks võimalust, kas on ta nendele nende laevameeskondadele kätte relvad, mis on, mis on kehv võimalus ja, ja üks Velu utoopiline võimalus on panna iga laeva saatma. Kuna seal on jah, vaat siin on nüüd see, et, et ma kardan, et kui anda kätte relvad, et siin tekib just see probleem, et nende lippude probleem, et et kui, kui need laevad ei kuulu mitte ühelegi riigile või kuuluvad mingisugustele imelikele moodustistele, siis kes annab need relvad ja kes vastutab? No põhimõtteliselt vist on võimalik, tähendab, kui relva ega meeskond ise võib relvi kanda ja ega siis käituvad vastavalt oma päritoluriigi seadustele. Kardo Kallel võiks tukk taskus olla, ega keegi talle ilmselt ei keeraks, kui see oleks tal kajuti kajutiseinal, aga, aga teine asi on see, et see võib-olla hoopis meelitab pätte ligi ja hoopis rohkem laevu hakkab langema piraatide küüsi. Nojah, ma, ma, ma arvan, et, et see on üks aspekt ja teine aspekt on kindlasti see, et et kasvõi Tallinnas näiteks, et ma arvan, et meie elanikud ei oleks just väga õnnelikud, kui saades teada, et siia tuleb mingisugused hulgaliselt mingisuguseid kaubalaevu ja neid aeg-ajalt tuleb mille meeskonnaga labori talvisel ma arvan, et see ei oleks just väga hea uudis. Nojah, ja siis jätkubki olukord, kus, mille kohta sageli öeldakse, et otsi nõela heinakuhjast, et neid laevu tegelikult on, on nii palju. Ja, ja kui 29 laeva ainuüksi selle aasta jooksul ainult selles piirkonnas on langenud piraatide küüsi siis me tegelikult Me tegelikult teadvustasime seda probleemi alles nüüd, kui, kui nende nende kätte sattus Eesti Eesti meremees. Aga, aga terminite otsi nõela heinakuhjast. Ma kasutasin hoopis sellepärast, et edasi minna, nagu Balkanile ja Radovan Karadžić võeti, võeti kinni ja Ma ei ole siiamaani näinud puhtaks raseeritud näoga, kratsisid kuskil video pildised tõesti olla oma silmaga ja ma usun, et kõik ihkaksid näha seda pilti. Et kas tegu on selle sama mehega, sest vaevalt, et tema, tema päris nägu on, on nende aastate jooksul, kui ta oma jubedusi toime pani, oluliselt muutunud, see aeg ei olegi väga pikk. Napilt napilt 10 aastat, nii et küllap need pildid ka tulevad, aga, aga selle asja puhul on minu jaoks nagu kõige huvitavam ikkagi see, et, et tänapäeva Euroopas ja Euroopa südames on võimalik. Ühel massi timukal ennast jõudsime suvalisel inimesel ennast niimoodi varjata, et keegi sind ära ei tunne. Noh, see ei ole päris täpne, et keegi ära ei tunne maailma. No see on juba kirjutanud ja sellest, et küsimus oli poliitilises tahtes, et tegelikult ju Belgradis oli, noh, ma ei ütleks, et avalik saladus, aga ütleme niimoodi pooleldi avalik saladus see, et kes Karadžić oli ja, ja kus ta elas ja mis ta tegi, et. Maailma ajalehed on refereerinud näiteks mingisugused Serbia noorukid, kes on näidanud ka raatsite Ennot mobiiltelefoni mobiiltelefoniga tehtud fotol ja nii edasi ja nii edasi, et noh, küsimus oli ikkagi selles, et, et kas Serbia võtab karatsitsi kinni või ei võta. Ja nüüd, kui valimistel hiljuti toimunud valimistel tuli võimule läänemeelne valitsus, siis lihtsalt toimus mingisugune murre ja Karadžić võetigi kinni, et noh, enne oli mängitud tõesti sellist kassi ja hiirt ja, ja Serbia lihtsalt ilmselt kasutas koratsitsid ka mingisuguse trumbina. Ma kardan endale Euroopa Liiduga peetud läbi. Inimestel ja samas on räägitud ka sellest, et Karadžić usaldas tegelikult ju väga väheseid inimesi, see oli väga väike ring inimesi, kes, kes teadis, et selle valge habeme ja pikkade juuste pikkade valgete juuste ja vale ja selle nime taga peitub sõjakurjategija. Et et siin on, siin on nagu, nagu need viimaste päevade uudised, mis, mis meedias on olnud, on, on tegelikult väga vastuolulised. Ja inglise luurest räägitakse, kes andis siis Serbia luurele seekord nii öelda märgi kätte, et, et see mees seal, see, kes tegeleb teil seal selle alternatiivmeditsiiniga ja külastab seda, seda, kohvikut või pubi on, on meie poolt tagaotsitav mees. No ma ei tea, kas ikkagi täpselt niimoodi oli, et see võib olla ka lihtsalt see, mida meile avalikkusele praegu räägitakse, sellest sellest juhtumist. Aga kindlasti jah, see, see ta suutis ennast niivõrd kaua varjata, näitab ikkagi seda, kuivõrd kui on ikkagi see rahvusvaheline kohtupidamine, rahvusvaheline karistusõigused võidakse anda küll vahistamiskäsk, aga kui aga ei ole. Aga see käsk jääb täiesti hambutuks, juhul kui asjaomased riigid kas ei suuda või ei, ei taha siis koostööd teha. Noh, ma ütlen, et tegelikult ju teda kohe alguses väga intensiivselt ei otsitud, ma mäletan hästi, ma käisin 90.-te lõpus käisin NATOs ja käisin ka sõjalises peakorteris ja ma küsisin sealsete sõjaväelaste käest, et noh, kuidas on Karadžić ja Ratko Mladić otsimisega jõuab küll me küll me tegeleme sellega, et me tasapisi otsime, aga me väga ei pinguta. Nii et noh, tegelikult need karatsid, otsingud on noh, võib-olla intensiivistunud paari viimase aastaga, kus on, kus on ka sõjakurjategijaid mujalt riikidest välja tulnud Horvaatias näiteks ja, ja, ja, ja ka Serbias Milosevici, et noh, loomulikult siin tekkis see küsimus, et kui Milosevici, eks ole haagi viidud, mida siis raatsid siis veel teed vabaduses. Et, et see oli täiesti loomulik küsimus, et kui Milosevici oli veel Jugoslaavia president, siis ju ei saanud ka väga tugevalt otsida karatsitsid see oli ka päevaselge. Et noh, siin on see poliitiline kontekst on ka juures ja, ja tõepoolest praegu kui Serbia on tõesti jõudnud Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel sellisele murdelisele kohale ja kuskil taustal on veel Kosovo küsimus, siis on selge, et karatsitsi vahistamine oli, oli täpselt õigel ajal Aga teisest küljest on selge, et sellega nüüd praegu see sündmuste ahel ilmselt ei lõpe, et need, need rebreenits ja veresauna ohvrite lähedased nemad praegu Omalt poolt otsivad võimalusi kaevata kohtusse ÜRO diaHollandi sinikiirekis omal ajal seda veresauna kuidagi ei, ei takistanud. Senimaani ei ole küll veel leidnud kohta, kuhu pöörduda, aga asi on nagu ka sedapidi õhus. Jah, see on üks masendava maid lehekülgi uuema Euroopa ajaloos, kuidas Hollandi sinikiivrid vaatasid sisuliselt piltlikult öeldes rahulikult pealt, kuidas, kuidas tuhandeid inimesi mõrvati ja Srebrenica ongi garaažid see süüdistuskokkuvõtte üks üks peamisi punkte. Arvatakse, et tema on selle selle veresauna peamine arhitekt. No vaatame, mis temast edasi saab, kas garaažid? Siit ootab samasugune saatus nagu Milosevici, et hakkab kohtuprotsess lõputult venima? Milosevici puhul vist neli aastat oli see isegi natuke rohkem ja lastakse mehel lihtsalt ära ära surra või, või mõistetakse ta tõesti süüdi ja, ja kohtuotsusega pannakse eluks ajaks vangi eluks ajaks on ilmselt see väga tõenäoline karistus, mis teda ootab. No mina näiteks teinud seal Haagi rahvusvahelise tribunali ees ja, ja, ja noh, mõnes mõttes on täiesti loomulik, et asi kipub venima, nagu me kujutame ette, et see Reberenitsas mõrvati seitse 8000 moslemit ja siis igaühel neist olid mingisugused omaksed tuttavad, sugulased ja võib-olla nad tahavad anda tunnistusi. Noh, kui isegi kui me kujutame ette pooled neist annavad tunnistusi, siis see on ju tohutu materjal. Et, et ja neid igaühte kuulatakse eraldi läbi või üle üle kuulata Ta, või noh, kuulatakse ära, ütleme siis niimoodi, igaühes neist tehakse mingi toimik, kõigepealt algab see toimik sellega, et kes ta oli, kuidas oli tema suhe selle tapetuga ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Need on, neid on meeletult palju neid materjale, see, mida me näeme, ütleme televiisoris on kõik selline väga, väga ütleme, ingliskeelse sõnaga eksaiting, põnev, põnev. Karadžić ütleb seal midagi ja siis kohtunikuga vaieldakse nii, nagu see oli Milosevici ajal. See, see kõik on väga põnev, aga sellel selle taga on tegelikult tohutud materjalid, mis ei ole nii põnevad. Ja ma kardan, et see kõik võtab väga kaua aega. Jah, võrreldes nürnbergi protsessiga on maailm natukene muutunud, seal oli materjali, noh, ma julgen öelda, et kümnetes tuhandetes kordades sadades miljonites kordades rohkem aga, aga saadi suhteliselt kiiresti hakkama ja, ja mehed kõlkusid võllas, nii kui nii kui ei midagi, nii et maailm on läinud niukseks juriidisemaks seadus kuulekamaks. Jah, aga ma arvan, et meil ei ole põhjust siin kurta, et asi võtab kokku liiga kaua aega, et raadid saab nii või teisiti ilmselt eluaegse vangistuse, siis ma arvan, et mida kauem ta veedab aega tutvudes enda tegude selliste järelmitega inimestega, keda, keda need on puudutanud, seda, seda parem. Noh, ma arvan, et siin on ka ikkagi selline, noh rahvuslane, poliitiline taust jälle juures, et noh, kindlasti tuppa või ka rahvusvaheline tribunal soovib sellest garaatsitsi protsessist teha sellist mustal protsessi või või noh, ütleme siis normaalset protsessi just vastukaaluks sellele, mida siis Ameerika on teinud kasvõi sa tammusseiniga või kõikide nende Guantanamo omapäi ja, ja Abu Grayybi vanglate ka, et kindlasti tahetakse näidata just vastupidist, et Euroopa soovib selle Euroopa teeb sellist normaalset kohtupidamist, et siin valitsevat vabandused vastukaaluks just Ameerika Ühendriikidele. Et ma arvan, et need on ka kindlasti sellised kaalutlused, mis Radovan Karadžić protsessi ajal rolli mängivad. Kui garaazis võeti kinni, siis mulla esimene mõte, mis mulle taas meelde tuli, oli sama, mis mul käis peast läbi ja korduvalt 2001. aastal ma käisin kohe pärast. Õigemini jah, kohe üsna üsna kohe pärast kaksiktornide langemist New Yorgis käisin Pakistanis sõda ootamast. Nonii, võiks seda seda nimetada, sest seal oli oli selge, et Ühendriigid võtavad kohe midagi ette Afganistani vastu ja, ja Pakistan oli siis nagu lähim koht, kus sai nii-öelda sündmusi kohapeal jälgida. Ja viibides seal mitte just pealinnas Islamabadis, aga, aga näiteks eriti raba Pindis jaa, jaa, Peshawaris. Ehk siis üks on niisugune vana vana Pakistani keskus, kus elab vaesem rahvas tihedalt üksteisega koos islami vaadanud niisugune põhiliselt saatkondade ja välismaalaste linn siis ja pesafarmis on nagu lähim punkt Afganistani piirile. Siis ma käisin tihti mööda tänavat ja mõtlesin, et huvitav, kes neist on Osama bin Laden. Osama vaimustus oli, oli, oli nii tohutu, et nad ei varjanud seda. Igal pool olid tema pildid mida siis kummardati ja hüüti, hüüti võidukaid lauset, Osama üritus ei sure kunagi. Midagi midagi taolist toimus nüüd ka Balkanil ehk siis Serbias tegelikult sealsamas kohvikus, kus garaažis väga tihti käis seinal tema, tema nii-öelda päris portree nendest aegadest, kui ta veel, kui ta veel poolikut riiki juhtis. Ja siis vaene mees või õnnelik mees pidi iga päev vaatama ja tegelikult ega, ega Serbia rahva hulgas ei ole kadunud kuhugi, see, see nii-öelda Milosevici meelsus ja, ja ütleme, selle Suur-Serbia meelsus ja, ja nende Nende meeste tegude ülistamine, kes, kes Suur-Serbiast võitlesid ja mis juhtus seal mõned mõned kümned tuhanded inimelud võeti ka kaasa ja mõned üsna jõhkralt moel, aga aga üritus, üritus väärib nende arvates küünlaid ja ürituse nimel on lubatud palju rohkem kui kui, kui mõnikord muidu. Nii et. Ma nägin just vot sellist sellist paralleeli, et kuigi Osama püüdmine ilmselt on nagu tõesti nagu mitte enam nõel heinakuhjast, võitlevaid tuult väljal, et mine, mine ja püüa teda kinni, et jah ja noh, ka mitmed teooriad ütlevad, kas teda üldse olemas on. Erinevalt siiski Pakistanist Serbiasse toimusid vabad valimised ja ja võib öelda, et inimesed valisid läänemeelse valitsuse, seal oli küll selline väike väike väänik, et just enne valimisi Euroopa Liit otsustas sellise assotsiatsioonilepingu sõlmida, mille ümber oli kaua vaieldud ja, ja see kindlasti kallutas sellega kolukausi läänemeelse valitsuse kasuks ja, ja noh, ma arvan, et nüüd see galatsitsi kinnivõtmine on kindlasti kõva argument neile, kes ütlevad, et Euroopa Liit peab jätkuvalt laienema nendele kandidaatriikidele või Euroopa Liiduga ühineda tahtvatele riikidele tuleb anda selge liitumisperspektiiv, sest sest karatsitsi näide on selge, et tõepoolest Serbia uus valitsus tegi, mida euroopalemalt soovis, võttis kinni sõjakurjategija või noh, ütleme selliseid sõjakuritegudes kahtlustatava. Ja, ja see on selline väga positiivne näide, et, et ja noh, see on selles mõttes veelgi oluline näide, et see kindlasti tähendas Serbia liikumist rohkem lääne poole kui Moskva poole. Et rahvusvahelises elus on sellised karmid realiteedid, et kui seal ühes leeris, siis sa oled juba teises leeris ja ja kogu see Kosovo episood näitas selgelt, et Serbia on rohkem nagu Venemaa mõjusfääris. Nüüd on võib-olla väike lootus, et. Me peame ikkagi rohkem nagu lääne pool. Jah, ega me ju veel ei tea, Venemaa ei ole vist küll oma reaktsiooni, ma ei ole küll lugenud kuskilt Venemaa reaktsiooni garaažisse kinnivõtmisele ja nendele protsessidele, aga ta Venemaal on kindlasti väga raske midagi selle selle vastu öelda. Ei no on ju avaldusi tehtud, et, et Sergei Lavrov, Venemaa välisminister soovis sellist ausat kohtuprotsessi ja ja juba mingisugused vene noored me suutnud täpselt meenutada, mis organisatsioon tegi sellise meeleavalduse, siis karatsetzi toetuseks. Ja, ja ma ei imestaks sugugi mingi vene TV-sõu tooksu korraldaks siis saate, milles siis selguks, et karatsid soli kindlasti vaene ohver, kelle siis ameeriklased jälle kinni võtsid, ameeriklaste sabarakud siis võtsid ka raatsi kinni ja nii edasi, nii edasi, et ma olen näinud samasugust saadet, näiteks Vene televisioonis räägiti Miloševitšis seal ignoreeriti igasuguseid asju, mis toimusid Serbia ettevõtmisel igasuguste moslemite tapmist, Srebrenica veresauna, Sarajevo pommitamiste piiramist ja nii edasi ja nii edasi. Rõhk oli ainult NATO operatsioonil 99. aastal Serbia vägede vastu ja Milosevici kujutati sellise noh, ohvrina ja, ja ma arvan, et midagi sellist Venemaal mõeldakse Carootsitsi kohta. Jah, kuigi ega vist Milosevici kratsisid nüüd ühele pulgale ei saa panna, üks oli ka nii-öelda pea, pea tegi ja teine oli alltöövõtja või kui nii võib öelda, et siin on Milosevici, et ta ei oleks tulnud plaaditseediga karasitseid ja, ja noh, kõik see asi oleks olnud teistmoodi lihtsalt. Ajaloos oli hetk, kus, kus Milosevici vastas oli Horvaatia diktaator, fonid Otsman ja, ja olukord läks nii, nagu ta läks ja keset Euroopat keset Euroopat. Suure sula ajal möllas, möllas suur kodusõda. No muidugi, Milosevici puhul tegi asja keeruliseks see, et Milosevici oli siiski osaga rahust Milosevici kirts olla täitumine rahule 95. Mees, kellega Lääs veel läbi raatsid, seda ei olnud, selles mõttes, ma arvan, on see kohtuprotsess karatsid silla lihtsam. Nonii, me tahtsime täna rääkida, aga natukene kodustest asjadest, aga välispoliitika, mis meie meeli hõlmab kogu aeg, Meie kolmikut vähemasti võttis suurema osa saateajast, ma ei tea, kas me peame hakkama rääkima meie peaministri meelemuutustest ja ärritumisest ja võib-olla väikesest väsimusest. Pealehüppamine ajakirjanikele ei ole muidugi parim viis oma oma eluga edasi minna. Ei, ei Andrus Ansipiga ühelgi ühelgi teisel poliitikul, aga ometi seda ta tegi meil natukene aega tõesti, ja sõnum, mida, mida peaminister eilses intervjuus Postimehele ütles, et eelarve tasakaal ei olegi peamine, kuigi varem on, me oleme kuulnud hoopis midagi muud. Meie peaministri suust kuuldavasti kohtumisel ajakirjandusväljaannete peatoimetajate kanda lausa öelnud sellise lause, et kui kui poliitiline situatsioon on niisugune, et peab minema eelarvega defitsiiti, siis tema aastaid tagasi peaministri koha pealt, noh nüüd on, nüüd on see tabu nagu ära murtud ja ja me läheme võidukalt edasi. Uue eelarveotsingutel. Ühtlasi taju eitas eitas postimehest lugeda eest peatoimetajad ka kohtumistel välja käidud lubadus tagasi astuda, juhul kui juhul, kui eelarve läheb tasakaalust välja, mis oli nagu minu arust päris päris huvitav lugemine. Ajalugu kordub, ma lihtsalt meenutan, et Andrus Ansip on lubanud tagasi astuda ka siis, kui Eesti ühine euroga 2007. aastal, aga praegu on 2008. aasta keskpaika. Andrus Ansip on jätkuvalt peaminister. Eurot ei paista kuskilt kuigi tegelikult me arveldama eurodes, nagu ütleb Indrek Neivelt, aga aga rahatähel on lihtsalt teised portreed. Aga võib-olla keegi teine ei saaks hakkama keerulise peaministri tööga ajal, kui, kui majanduses on riigieelarves on olud nii keerulised, eks ole. Jah, aga ekspeaministri väsimus on ju tükk aega juba võimul olnud. Vähim väsimust näitabki just see ärritumine Päevalehe artikli peale jah, kes, kes tõestas ära, et et Eestis on ametnike armee tegelikult palju suurem, kui, kui meie ametlik statistika seda väidab ja eks ta, eks ta kindlasti ei olegi. Eestis on Euroopa Liidu mitte kõige väiksem ametnike armee, vaid, vaid tublisti üle keskmise ametnike armee Päevalehe pikast-pikast. Artiklist oli vist, üleeile. Ilmneb lihtsalt meie ametlik statistika, nii nagu pahatihti on ikka juhtunud, ei võta ühteteist elanike grupi arvesse ja saamegi endale palju meelepärasema tulemuse, kui, kui see, kui see tegelikult meile meile meeldiks, aga loodame, et see palav suvi läheb mööda ja peaminister ka puhkab natukene ja ja siis, kui läheb üha jahedamaks ja valitsus täie hooga taas tööle hakkab, et et see uus eelarve siiski nii-öelda katuse alla saada ja riigikogule esitada siis siis tulevad jutuks teised toonid. Mis seda ametnike armeed puudutab, siis tegelikult jah. Et ühest küljest, Eesti on sedavõrd väike riik, et meil on tegelikult loomulik ehmelise ametnike suhtarv inimeste kohta ei saa olla siis nüüd Euroopas kõige kõige väiksem. Aga teisest küljest tõesti häiriv on see, kui kui Eesti valitsusel on, on ja ametkondadel on kombeks öelda, et, et meil on üks väiksemaid ametnike suhtearv Euroopas, aga samal ajal asjad, mida võrreldakse võrreldamatut. Et näiteks Saksamaal on, loetakse ka õpetajad ametnikega seaduse järgi ja igasuguste ühiskondliku transpordiettevõtete töötajad. Samas uuringus olid nad kenasti sees, ainult testi statistikas olid nad millegipärast välja jäetud ja oligi saadud ilus ilus tulemus. No eks see peegeldab ka selles mõttes teda, kohalikke poliitilisi otsuseid, et meil on ju paljud sellised, ütleme ühistransporditeenust pakuvad, pakkumine on, on erafirmadega, ütles, et Saksamaa, Prantsusmaa teevad seda avaliku võimuettevõtted ja siis sealt tuleb ka statistiline erinevus juba. Nii selge meile antud aeg on möödas. Külli-Riin Tigasson, Erkki Bahovski, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Järgmine kord minuga vähemalt ei kohtu ja Lauri Hussar taas rivis. Pärast väikest puhkust ja, ja kolleegid samuti, nii et ilusat nädalavahetust ja vähemalt esialgu nautige kuuma Eestimaa suve.