Ma ise ilutegija rõõmu kalli kandi ja ilu kannan kaasas sana punapõlle, paeladessa rõõmu rõhkude vahel. Enne ma une unustan maha, jätan magamise, kui et ma ilu unustan. Rõõmu kallista, kaotan. Kui hästi need sõnad sobivad vabariigi teenelise kultuuritegelase Linda Rausi kohta. Rapla kultuurielu oleks temata raske kujutleda. Ta lausa pakatab energiast ja ettevõtlikkusest. Ikka tegev ikka liikuv, ikka midagi organiseeriv. Nii on ta ära teeninud Rapla rahva lugupidamise. Siin kutsutakse teda meie Linda. Aga anname sõna rajooni kultuuriosakonna juhatajale Liidja Liivile. Mina töötan Rapla rajooni kultuuriosakonnas kaks aastat ja selle aja Me oleme töötanud koos Lin taraussiga, litter aus on meil nimelt kultuuriosakonna ühiskondlik inspektor. Peamiste abi annab nii ühiskondliku inspektorina Linda Raus meil rahvatantsurühmadele Maal, kuna ta on rajooni rahvatantsuinstruktor. Täheleinstruktori töömaal on kultuuriosakonnale olnud ka suureks abiliseks meie suuremate massiürituste läbiviimisel ja Ma ei kujutaks ette ühtegi suuremat üritust vihma Linda Raussita. Nii on meie rajooni laulupäevad rahvakunstiõhtut, on Linda Raus meie kõige suurem abiline nende ürituste läbiviimisel ja peab ütlema seda, et kui temal üks üritus on nii antud läbi viia või organiseerida Ta kaasa, siis sellele võib ka kindel olla, et see üritus läbiviidud nii näiteks käesoleva aasta rajooni laulupeol ja rahvakunstiõhtu viisime läbi nii päris käsikäes Linda Rausiga näiteks rahvakunstiõhtu, nii kava kokkuseadmine oli tema vastutusel ja üritus õnnestus hästi. Kõik nii suuremad seminarid rahvatantsu alal on samuti kõik Linda läbi viidud. Ja töörahvatantsijatega üldse on kõik põhiliselt Lindade meil rajoonis olnud. Nüüd ei kujuta ka kultuurimaja oma nii suuremaid üritusi ette ilma Linda abita. Kui kultuurimaja tõi lavale muusikalise komöödia Rummu Jüri, siis peab ütlema, et väga suur osa selle lavale toomises oli Linda Rausil. Kuigi tegelaste osa sellest muidugi ei saa ka alahinnata. Aga proovide kestel oli tihtipeale mitte üksinda nii väljaspool kultuurimaja inimeste, vaid ka tegelaste seas väga palju niisugusi arvamusi, et et Rummu Jüri ei tule lavale. Et proovid nagu venisid liiga pikale, läks õppimise aeg. Et Rummu Jüri laval ei tule. Aga tänu just Lindat visadusele ja tahtejõule jään energilisele tööle ikkagi Rummu Jüri nägi lavavalgust. Rummu Jürit on mängitud seitsmel korral täissaalile Raplas. Mis on, peaks ütlema Rapla olukorras täiesti haruldane asi ühte näidendit nii mitu korda mängida ja täissaalile. Pääle selle saali etenduste mängiti veel suvel vabaõhuetendus kus lauluväljakul ei olnud enam püstiseisukohti. Niivõrd hulgaliselt võttis sellest etendusest osa, nii et peaks ütlema, et peaaegu tervelt Rapla rajooni rahvas on juba tutvunud, sellega võiks rääkida veel 63. aasta suvel sai meil kultuurimäel teoks kontsertreis Moldaavias. Ja hindajad jälle ütlema, et kui ei oleks olnud Linda käsi siin mängus see reis kahtlemata ei oleks teoks saanud. Kontsert matk Moldaavias oli suursündmuseks rahvatantsurühma elus. Kuigi sõit toimus poolteist aastat tagasi, on muljed veel tänagi värsked. Kuid mitte ainult selle sõidu eest pole tantsijad linde Rausile tänulikud. Nende memmekas on ta saanud 10 aastat rahvatantsurühma juhtides. 10 aastaga on kasvatad ühiseks pereks. Anname nüüd mikrofoni selle pere ühele liikmele Ülo Hiieloole. Linda Rausist pole kerge rääkida, sest tema on inimene, keda ei jõua ära kiita. Kuid selle juures tavaliselt kiidusõnad jäävad kuidagi mannetu, eks igal juhul on õige öelda, et seal, kus on Linda, seal käib tants kõlavat laulude muusika ning naerust ja lõbusast tujust pole ka seal kunagi puudu. Meie tantsurühm saab 10 aastat vanaks ja kogu selle aja on ta meie kallal vaeva näinud, kui palju ta on tantse meile kätte õpetanud. Ent mitte ainult see. Meie tantsumemm on teinud meist ka ühtse tugeva kollektiivi mitmekesisemat inimest, kui Linda Raus vist polegi näiteks ka meie tantsurühmast sai tema eestvedamisel estraadiansambel. Senised tantsijad oskasid niisama hästi sõna üle valitseda ja laulda kui tants sedagi mis temast eriti on meelde jäänud. Võib-olla vast see, et mäletan, see oli 1960. aasta üldlaulupeo eel. Iga päev oli meil proove täis äärest ääreni aga siis äkki Linda haigestus. Ega proovid sellepärast ära veel jäänud ja pea suurele peole sõitmata kahmitte need toimusid, toimusid Linda Rausi aknal. Lisaks Rapla kultuurimajaringidele juhendab Linda Raus isetegevuslasi veel Saku näidissovhoosis Estoplasti, Rapla osakonnas, Tarbijate kooperatiivil ja mujal. Sageli tuleb tal ka sulepea kätte haarata ja nii sünnib järjekordne stsenaarium agitbrigaadile või rahvakunstiõhtule. Väga palju on tulnud luua ka kontsertnumbreid ühendavaid vahetekste. Nii läheb kontsert ladusamaks terviklikumaks, arvab Linda Raus. Ta armastab kirjutada rahvatoonis. Sügissammud soosid mööda, astub alla meie õue meie väljade vahele meie metsade keskele. Küll on rikkust, külon, rohkust, küllane, õuna, ubinaid, pähklitorte tosinaid, pihlamarju, Punavaid. Sügissammud, soosid mööda, astub alla meie õue, röövib lehed, lepapuult vahtrad paljaks, varastab Kased ära, kolletab, tõstab tuuled, tormideksi, paiskab pilved põhjapiirilt, päästab vallas sügisraju. Või on tal ainult vihmatuju? Äsjakuuldud laulus, mille esitas tehase Estoplast Rapla osakonna naisansambel helises kaasaga Linda Raus. Enda hääl, nagu ta ise ütleb, sai mullu üldse palju laulda. Seda just Rummo Jüri väljatoomise tõttu. Linda Raus, kui selle tüki lavastaja tegi siin ära ka muusikajuhi ja tantsuseadja töö. Eks selleks, et teisi õpetada, tuli kõik partiid ka ise ära õppida. Rummu Jüri ei olnud roosile muidugi mitte esimeseks lavastuseks. Tema juhatusel on kultuurimajas rambivalgust näinud Gilgase Vesiroos raudseppa, Miku, Märdi, Briede, kuigi on sügis ja muud näidendid. Nende kordaminek julgustas. Ja nii saigi Rummu Jüri endale Raplas jalad alla. Kas bruto Maris kätte saadud? Valvuritele. Asbrutomaadist kätte ei saadud. Püüa sa tuult, metsast nägu, asi läks päris palavaks, läks üle suure vee otsekohe rööpodaat mõjusa laulu eest. Leidub näe Jakobson nõuatava Sakalas alti erikorra kaotamist ja talupojaseisuse ning aadliüheõigus omavalitsuses. Isa kas sina arvad EPasu parunid pardal küll tollis laulab, teist laulu? Ei laula, mina ennast müüa ei lase, ei lasknud, eile õhtul laseb edasi. Eile saksades ei, Tom puutus mulle näppu, mõtlesin, et vaatan, mis ka uudist on. Ere mantsel arvassetma lehe näpan, peksis keedeeaasjastajada, saime fon, siis läks alles marus, kästi minna, talli vitsad pandi soola, ootas peksupukk. Aga igaühel oma nahk on kallis parkida. Laser tuugasvaigu. Tunda sai mu kätt, seeskop ja pehme. Näidasin tal kui taastuv Luukas õlut teeb otsa ette saiv eesti lasuure lohu. Saunast vähe, eks siis köeta veel. Vaeseke jäi tallikondiva, luu vaevas noorsootohtreid, Lokesele ta külla. Tohtri Roha tasub Peetrus taevas Miravaid peale verenes tall. Ja mina ei taha finaarina minema. Ega mõis seda asja niisama ei jäta. Kuni su vaja parunile vastu hakata. Sellesse lõks kiri käskis mehel ikka oleks teinud. Kaali adva Saksaks saada sellepärast saaks. Aga sina tulid ära sealt niukse neid igasuguseid töökodasid lahti tehtama talente mehi tarvis, siis ei saa Parun sulle mitte midagi teha. Kaua sa selle tõrdsus õnniga seal kutsutud tule kohe või ma näitan vikati, lööge sulgaari otsal kätte. Saan kui. Kuhu mul minna? Nänni on mu majakene kadakatega. Nojah, mõisa sa enam minna ei tohi. Ei. Kui sul ärkamist ei ole, tulin nii. Ei seda või, ja kajab sinu, kus isad saunast välja ja keele mitmel aastal oma jalga soo saunatund. Ei tea, mida isa sellest asjast arvab, räägi isaga ta aitäh Elts esmasest, räägi peale. Aa, Rapla noorhärra, meie Lillijalegi preili peigmees ajab haisu taga. Karjana on haige. Ega siin mitte nägemas, siit mõisa toapoiss Jüri. Aga sinu nimi olev Elts tulevasi tulematule võite kaaluda. Kas siin ainult see teadmed, kui seisma saksa ees, siis tegema üks Nix armuline parunihärra, ma ei oska. Armuline, palun lubage mul minna, ma pean raamat lastele, aga mis siis, kui mina siin mitte lubama keera, mulle antakse peksa nugis paremini minema, kõik kiiresti tagasi tulema. Sa oled ogaraks läinud. Sõiduga ta kinni, mööd, sinuga ta kinni. Talu võtab. Ütle mulle talitaja, kes tahaks mässajad. Alpera sulane, müts ja see on saue. Väiga tulena ei ole asja, kas noor, aga mind ei kutsugi? Bet ootama, Sebe siin küll ja tõid, ma ütlesin, ei ole mul vaja. Koristage minu maadelt. Kas näite Meige tuuliku peremehele, kuidas Luukas õlut teeb või vest? Äi äi, meil ei tohi puutuda, olen puutuma tõsi, ma olen talitaja. See plika nagu täpi tegi Kas sul hakkas paruni hale meel või mine jookse järgivifrees. Head inimesed, mis sest kõigest nüüd saanud mis nad. Sinust Jüri. Mis minus saad, sa küsi, parem issand sakstest küll nende püksid püüli sõeluvad, kui Rummu Jüri nime kuulevad. Jüri, kui sul minu abi peaks vaja olema, siis anna märku. Ülemaks läheb, lööme koos koos. Rummu Jüri lavastamisest oli hõivatud pea kogu rapla. Tööd jätkus siin kõigile. Kõige rohkem oli muidugi nendel tegemist, kes pidid juhtivates osades esinema. Jürilo nägime Enn Foxi südamliku vanataat, oli Mart Tapu peretoapoiss värdi Arnold liivamäe. Eriti hästi aga õnnestus tilde osa. Seda osa täitis maimu münt. Temal on head mängulusti ja karakteri loomise oskust. Tema kirikuid hakati, Haib tulid ja meie kooli lugesime Zeitung istet ehk Irina antuurinatiini on kinni võetud. Pani. Vaesekesed Jüri, sa oled ju kinni kuulus ja kui ma nendele veel rääkisin, kui hästi tubaka ja vene keelt räägid, kenasti laulad ja tantsid, nussid Natali peale. Kadedad. Mille üle siis? Jery armati lasin aktigata tülitama. Ma küll ei sobi armastus, haige, usu kõige suurem õnn siin ilmas on minul sinuga ilusti. Aga selle loo oled sa küll päris raamatus selgeks õppinud, kuidas raamatust Eltskas läheb? Eksindage minetanud. Ütleme viisakalt, mitte. Saavindi una Eeltsuga. Eri. Oo, porto, mina mõtlesin, kükitab mõni külaplika Ärgemaga, paks Mariel. Nähtus. Ah, närvis Soleps ja tanke? Mulle rännet olen täiega juba ammu enne kusagil trehvanud. Kas teie ei käi mitte Niguliste harjust rase? Nurga peal kauples roppi majas, kus nord, prellide õmblus pudeerivad. Ma panin tähele, kui kord linnas käimas oli. Ei ole nii elus kui üks päris vrall. Ta rõõmustab Kehtna vallatalitaja tooliku jaagu tütar Mathilde. Rõõmustav. Meie Norra kolib omas, Raubasime seal linna, siis tulen ka pealinna elama. Ja siis, kui preili Matilde on nõus, läheme Katri Stahlis patseerima. Ja pärast lõunat puhvetinumbriks. Ora andis Bravots jai pallil püha vande, vedas sellel röövli rohu järgi oma pulmadeks kinni võtab. Ja teie, preili Matilde ei ole temast midagi kuulnud. Mina ei tea temast mitte midagi. Kui rooli saab kinni võetud, siis on ka minul suu kingitus. Tema pea eest on 300 rubla välja panna. Kuid teie minna aitate, preilen matuline, siis võin ma oma mõrsja peagi altari ette viia. Saab üks õnnelik elu. Kui aeg kätte jõuab, aju peab tooma üks siis sous Jakanetvalt lauapelbräili peab saama. Vaatorei paneeli keskkooli lendas, kes sarnases Läti näppe ja ka veel meeles endas Makslawelust alonendaja. Jälgides Linda Rausi küntud vagusid kultuuripõllul tekib tahtmatult küsimus, kas kodu jaoks ka aega üle jääb. Sellele vastuse saamiseks, kes on tema pool külas. Esimene, mis sisseastujatele silma torkab, on muusikainstrumendid klaver. Viiulikast viiuliga. Saksofon. Meenub, et mõned aastad tagasi sai Linda Raus saksofoni, solistina Vabariiklikul kunstilise isetegevuse ülevaatusel esikoha. Kui vähegi aega kõlab pill nüüdki. Jälgides perenaise askeldamist ei tahaks nagu uskuda, et mullu oktoobris sai ta 55 täis kuid ega tal istumiseks mahti ole. Juba häälitseb teises toas lapselaps, indrek. Juba heliseb uksekell. Perenaine läheb avama. Minuni kostab üllatus intonatsiooniga. Olete ikka vahel juhuslikult kodus kah. Tähendab, mu oletus oli õige. Kultuuritöö neelab suurema osa ajast. Toimetused toimetatud, võtab Linda Raus minu vastas istet. Tan hea rühiga. Tarkade, kuid veidi väsinud silmadega keskmist kasvu naine. Olen teda seni ainult töö juures saanud jälgida. Seal on ta nõudlik. Asjalik, kodulisandab tema portree esse uusi jooni. Siin on ta külalislahke, hea humoorikas vestluskaaslane. Niisuguste inimestega on hea ütelda. Nii jutt võibki alata. Kuskohalt on pärit kunstipisikud, mis teid nakatasid kogu eluks. Ega ma ei julge nende pisikute pärast otse kedagi süüdistada. Aga eks neid kodutare seinte vahel pesitses, sest nakatatud oli, kogume suur lastepere, üks rohkem, teine vähem. Kes aga kaela kandma hakkas seal tõbi välja, lõi Pill pihku ja proovime. Tõsipillide valik polnud kodus, suur. Mandoliin, kitarre pasunad sai veel pritsimeeste käes ja suveõhtul, kui linnalapsed kodus olid, mängis terve perekonnaorkester. Paljude päraslapsi oli tervelt 90. suri õige noorelt. Milliste kunstide lahendustega olete aastate jooksul tegelenud? Muusikaga eriti veetes mind koorijuhtimine ja minu esimesed kokkupuuted olidki just kooridega. Oma esimeses töökohas mul oli meeskoor. Mulle väga meeldis kooriga töötada ansamblitega. Hiljem aga tulid nagu teised alad, oli vaja hädapärast tantsu hakata õpetama, oli vaja orkestrit luua. Nii nagu ikka maal koolmeistril kõiksuguseid ameteid anti. Ja nii tuli paljude žanritega maal tegemist teha ka näitekunstiga. Millise ettevalmistuse te olete saanud ühe või teise raamidega tegelemiseks? Muusikat õppisin Tallinna Õpetajate seminaris. Koorijuhtimist andis meile Theodor Vettik ja ühtlasi õppisin ka viiulit vetiku juures. Hiljem aga käisin veel Tartu muusikakooli viiuliklassis. Näitekunstpalul armastasin ise kaasa mängida, hiljem oli vajaga lavastama hakata. Siis korraldati kolmekuulised kursused Tallinnas näitejuhtidele võtsin sellest osa ja töö ise on andnud kogemusi, lugenud erialast kirjandust. Ja nii on tulnud seda tööd, kuigi mitte päris teadlikult teha. Aga kuidas jõudon jaksan, aga tantsualased, teadmised? Tantsuga maal juba kooliajal pisut tegelesin. Kuid vahepeal oli, seal on mul päris soigus, oli kõige muuga vaja tegemist teha. 1000 956. aastal, aga sattusin ükskord rahvatantsuseminarile ja sellest ajast ei ole siis aastatki vahele jäänud. Olen kõikidest seminaridest osa võtnud. Kas te olete selle peale ka mõelnud, et missugune nendest žanritest, millega ta tegelenud olete, on teie lemmik žanriks? Ma ei oskaks ühtegi õieti esile tõsta või kuivast siiski väike pluss läheks tantsule. Aga kas te kujutaksite oma elu ilma muusika näitekunsti ja rahva taltsuta? Ei, iga on alla iluta. Aga kuidas teil perekond selle peale vaatab, kui suurde perekonda? Minu perekond on kuus last ja mina? Ega muidugi lastel ema ei ole olnud, see on õigus. Kahte head ei saa, aga nad on kõik omaga toime tulnud ja mina ei suuda kodus istuda. Aga missugused on tulevikuplaanid? Draamaringiga tahaks midagi säärast veel üle elada, nagu Rummu Jüri lavale toomine meil oli, tahaks nakatada masse samapisikuga, mis mind ei lase kodus istuda. Rahvatantsuga tahaks lennata, aga veel kaugemale kui kord käidud Moldaavias. Linda Raus armastab ise kunsti ja tahab, et teisedki saaksid ilutegijateks. Ei olnud juhus tema käest küsida, kas tal on mõni südamelähedane Matto. Aga mulle tundub, et selleks motoks võiksid suurepäraselt sobida. Rahvaluuleread. Igav on olla iluta hale olla laulumata, kole käo kukkumata, raske rõõmuta elada.