Tere laupäeva hommikupoolikut hea vikerraadio kuulaja üks nädal läbi saamas ja rahvateenrite alla, aeg siis sellel nädalal aset leidnud sündmused kokku võtta ja neile ka pisike hinnang anda ja täna on meil stuudios head kolleegid Erkki Bahovski ja Sulev Valner. Nädala märksõnaks on tõusnud külma sõja reinkarnatsioon, sest just selliseid hinnanguid on antud eilsele Euroopa Liidu Venemaa tippkohtumisele. Ja siinkohal ma tahaks märkida iseäranis kahte lauset Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt öeldud, et Euroopa liit ei ole enam endine ja tal on kahju liidu juhtides, kes peavad haka saama hakkama saama 27 liikmelise organisatsiooniga. Ning Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso tugev avaldus, et Euroopa liit on ühtne ja solidaarne oma liikmete suhtes. Ja see viimane on mõistetavalt ka venelasi väga ärritanud. No mina julgeks siit jätkata, et et see, mis Putinit ärritab, peab muidugi meid pigem rõõmustama, et Euroopa Liit on osutunud siis isegi üllatavalt ühtseks. Paljudes asjades vaevalt küll, et on mõtet teha illusiooni, et kohe kõiges ja kohe-kohe-kohe väga-väga Euroopa ühendriikidena käituvana mida võib-olla polegi alati vaja, aga aga et Euroopa Liit on osutunud siiski ütleme meile tugevaks toeks. Ja kui me nüüd mõtleme kogu sellele kriitilisele viimasele kuule umbes siis mõtleme tagasi perioodi, kui toimus Euroopa liitu astumise referendum argumentidele, et miks meil seda üldse vaja on. Siis noh, jumal tänatud, et me seal nüüd ikka Erki selle eilse kohtumise selline miljöö oli küll väga jäine, sellepärast et, et kõik, mis pressikonverentsil räägiti kuigi suurele sõprusele ja võimalikele partnerlussuhetele küll enam ei viidanud Jah, no see, et sellest kohtumisest tuleb jäine, see sai selgeks juba paar päevasele selle kohtumise toimumist. Ja tõepoolest pressikonverentsil ju tegelikult Venemaa ja Euroopa Liidu liidrid ju rääkisid suisa vastupidi vastupidist juttu üksteisele, et ega see on küllalt ebatavaline rahvusvahelistel pressikonverentsidel. Ja, ja tõepoolest kui nende kahe lause juurde tagasi tulla Putini ja Barroso, siis üks on piits ja präänik Euroopa Liidu ühtsuse jaoks, et präänikut linnastise Barroso lauses kursusest, kus ka Eestit mainiti ja tõepoolest piits on siis Putini lause, et 27 liikmega Euroopa liit, see on nagu raskesti toimiv organisatsioon, järelikult tuleb sellest teha siis nagu lihtsamini toimiv organisatsioon, et. Omale ühe masina, kelle jaoks raskesti toimiv organisatsioon, tõenäoliselt ma saan aru siis Venemaa jaoks raskesti toimiv organisatsioon, sellepärast et Euroopa liit oma praegusel hetkel ühtset seisukohta selles on, ma saan aru, on praegusel hetkel Venemaa kõige suurem mure, et see on, see on kindlasti Venemaa mure. Aga siit saab kindlasti välja lugeda selliseid allhoovusi, et kindlasti kindlasti oli see selline mõtteainet ka nendele, kes räägivad, et on vaja tuumik Euroopat ja on vaja sellist euroopat, mis liiguks kiiremini edasi, kus ei oleks selliseid teeme ja, ja, ja seda tuleks kindlasti vältida, et kindlasti kasutatakse seda Putini lauset ära nende poolt, kes hakkavad rääkima jälle midagi tuumik Euroopast ja et vaja on teha mingisugune väiksem ühendus minileping ja nii edasi. Siis räägime edasi, tuumik Euroopast, Nicolas Sarkozy võiks olla üks tuumik-Euroopa liidreid Angela Merkeli kõrval. Tema tõenäoliselt pooldaks just sellist lähenemist, nagu Euroopa Liit praegusel hetkel esindab. Jah, aga ma ei oleks Sarkozyybol nii nii ühemõtteline. Sarkozy kindlasti toetab ka liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega ja, ja on ikkagi prantsuse presidendikampaaniasse ennast küllalt kriitiliselt Venemaa suhtes väljendanud, et selles mõttes ma oleksin küllalt lootusrikas, et see Merkeli ja Sarkozy nii-öelda telg või see Saksa-Prantsuse telg võiks uuesti jälle tööle hakata vaata ja meile siis Eestile täiesti vastu võetavates tingimustes. Ma ma seda just silmas pidasingi tegelikult sellele vihjasin. Mulle tundub ka, et Sarkozy on lootusrikas just meie seisukohalt vaadates, et igal juhul Prantsusmaal on teatavast võib-olla peataolekust väljunud ja ja on saanud juhi, keda, keda võib kellest võiks eeldada lihtsalt suhteliselt mõistlikku käitumist ja realistlikku vaadet nii-öelda Euroopa naabruses toimuvale, sest olgem ausad, küsimus praegu ei olegi nii palju selles, et kas Euroopa Liit on muutunud, vaid et Venemaa muutub ja isegi mitte viimase aastaga ainult võib öelda, et Ma väga palju muutunud lausa kuudega tundub, et Venemaa Venemaa protsessida ennast vähenevad ja, ja mingisugused niisugused uskumatud, et noh, asjad ikkagi Venemaal leiavad aina aset, mida, mida isegi veel mingi aeg tagasi ei oleks isegi Venemaalt uskunud. Ja minu meelest siia saab just liigitada, aga selle võib-olla eilse meie seisukohalt vaadates mitte võib-olla lihtsalt nädala lause, vaid, vaid veel veel veel nii-öelda Ühe uskumatu märgi, mida Putin ikkagi rääkis sellest Tallinnas pronksiööl ütleme siis õnnetult surma saanud. Noormehest. Kas ja kõige hullem oli see, et küsimus ei ole üldse seda temaatikat ei puu jah, et see. Et Venemaa president julges välja tulla väitega, mida noh, pehmelt öeldes meil meil teadaolevatel andmetel tuleb pidada järgmiselt kontrollimatuks ehk ehk mitte öelda, et meile teadaolevalt Venemaa president valetas ja tegelikult laimas Eesti politseid, Eesti kiirabi. Et minu meelest oleks siin koht, kus. Me me siin enne saadet arutasime, et et üldiselt, kui kedagi laimatakse avalikult, siis pöördutakse kohtusse oma oma au kaitseks, et et võib-olla Raivo aeg ja Raul Adlas võiksid kaaluda kohtuasja algatamist Venemaa presidendi vastu, sest nende ametkondi on laimatud. Erki sul on tänases Postimehe juhtkirjas ka üks väga tabav paralleel tohutute Putini väljaütlemiste nii-öelda diferentseerimise-ga seoses. Jah tõepoolest, et Putin süüdistab Eesti võime mitrigaanini surmas ja tehes seda enne kohtuotsust ja üldse nagu sellist põhjalikku enne põhjalikku uurimist kalal ta, rääkis Interfax, sest ma leidsin uudise, kus ta rääkis, et et Anna Politkovskaja mõrvas ei saa enne rääkida, kui on peetud kohtuistung ja, ja, ja see kuriteo tagamaad on välja selgitatud, et siis Politkovskaja mõrva puhul tuleb oodata kohtuprotsessi, mis on tegelikult üks riigipea, peabki niimoodi ütlema, aga aga, aga siis Eesti puhul võib muidugi lajatada täie rauaga ja ja see on selles mõttes jah, tähelepanuväärne, et ühe suure riigipea tegeleb eraldi ühe naaberriigis toimunud tapmisega. Ei ole väga hea märk ja ma lisan sinna juurde, et tegelikult selle õnnetu vene noormehed mittelgaanini ilmselt veelgi õnnetum maa on palunud ju, et tema poeg rahule jäetaks, et seda tolmu enam üles ei keerutatakse, et sellest nendest matustest tahtis Vene saatkond teha sellist suurt üritust ja Naši kasutas ära admitrigaaneni pilti ja nime Eesti Moskva saatkonna ümber. Ja, ja nüüd siis Nendega liitus Vene president ise, et, et see propagandamasin on tõesti nii võimsalt käima lükatud, et sellele mingit tavalise pööretenamist anda ei saa. Kõige kohutavam on see, et see on ju rajatud täiesti räigele, valele. Need küsimused, et küsimus ka ka meie nii-öelda riigiorganitele ja, ja isegi ütleme ka Eesti ajakirjandusele ja võib-olla isegi rahvusvahelisele ajakirjandusele, et muidugi olemata nüüd jurist ja on väga raske siin öelda, et kuidas selle tähendab, see ongi ilmselt väga keeruline olukord. Et kuidas me saaksime võimalikult ruttu selle loo selgeks, samas on selge, et kohtuveskid jahvatavad oma aja, eks ole, aga kuidas me saaksime võimalikult ruttu selgeks siiski põhimõtteliselt küsimuse, mis seal toimus, sest kuna me sellest nagu väga kiiresti selle võimalikult selgeks saamisest ei pääse, sest sest Venemaa president ise on meid, meil on Eestit milleski süüdistanud ja sellele tuleb noh, ei saa, nii et nüüd jäigi nii et, et võib-olla kuude või aastate pärast saab midagi selgemaks. Noh, sellele on vaja vastata ikkagi suhteliselt kohe midagi. Kuigi samas jälle ei ole võimalik siin ülepeakaela tegutseda, sest Eesti puhul on tegu erinevalt Venemaast siiski õigusriigiga ja siin kehtivad väga-väga selged reeglid, sealhulgas ka süütuse presumptsioon. Millist sõna tõenäoliselt Venemaa president ei ole, aga mitte mitte kunagi kuulnud? Ei, ma arvan, et ta ikka väldib seda teadlikult. Ma ei arva, et Putin Moutreerisid, ütleme. Ma ei arva, et Putin tegi selle selle kogemata või jätad ta, et head tsaari on halvasti informeeritud. See see ilmselt ei ole väga realistlik seletus sellele, miks Putin. Niiviisi, ja kas see vale oli tõenäoliselt juba üsna varakult kokku leppida. Kui Venemaa riigiduuma delegatsioon siia tuli, siis oli tõenäoliselt mõeldud välja vale pronkssõduri katki saagimiseks ja siis mitrigaaneni mitte abistamisest mitme tunni jooksul. Kusjuures pressikonverentsil, millega delegatsiooni visiit lõppes, tegelikult lükati kõik kõik need väited ümber, aga Vene meediasse olid varasemad reportaažid läinud juba juba valeinformatsiooniga ja seda valeinformatsiooni käiakse seal siiani ja mõnuga. Käiatakse. Nojah, mina ei ole ka jurist, aga ma olen hariduselt ajaloolane ja ma lihtsalt tahaksin siia diskussiooni tuua ühe nime või meenutus ajaloost, et et Saksamaal elas kunagi selline tegelane nagu Horst Vessel, kes suri 30. aastal, kes lasti siis väidetavalt mingisuguses korteri tülis maha kommunistide poolt. Kolm aastat hiljem, siis, kui natsid tulid võimule Saksamaa 33. aastal, siis natside propagandaminister Joseph Kööveltsi asutas ostes selle nime ära siis natsipropaganda tegemiseks, et tema haud kaunistati vastavalt oli see kuulus Horstes Paul ja, ja ka muudmoodi siis ostes selle nimel tõsteti nagu au sisse, seda kasutati siis kui märtrid, kes on hukkunud natsionaalsotsialistlike ideede nimel ja, ja, ja kõigepealt süüdistas siis selles hukkumises ühemõtteliselt kommunisti, aga aga see tüli käigus siis ostes maha lasti, ei pruukinud olla üldse ideoloogiline, vaid see võis olla lihtsalt ühe korteri üürimise pärast tekkinud tüli, et et kui me nüüd seda lugu võtame, nüüd vaatame seda, mis tunud metrinaalin ümber, siis on tõesti see, et need sarnasused on küll väga selged, et et Venemaa otsib endale sellist nii-öelda oma Horstesselit. Kelle, kellest märter kujundada ja, ja kelle nimel siis Eesti vastu räiget propagandasõda pidada. No kunagi oli neil ju isatapja Pavlik Morozov, aga praegusel hetkel tema vist enam ei sobi selliseks. Noorte iidoliks oleks vaja kedagi uut, tõenäoliselt seda otsida. No just seda otsitakse, et ma ei imestaks üldse, kui tekiksid mingid mitrigaanil laulud. No just, Vene Föderatsiooni nõukogu esimees Sergei Mironov ongi teinud ettepanek, et see tänav, kus on Eesti saatkond, see nimetatakse ümber Dmitri Ganini tänavaks. Et, et kui, kui, kui Vene mingid vene koolid võtaksin endale Dmitri Ganini nime või, või tekiksid mingisugused Dmitri nimelised noorteorganisatsioonid ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, et et seda Ta on ju Venemaa teinud või nõukogude liit teinud ju 70 aastat väga edukalt. Ei no ega ma arvan, sinna vene suunale ei olegi väga mõtet kulutada ülearust jõudu, et püüda neid veenda milleski, mille, mida nad ei taha kuulda, eks ole, aga küsimus on pigemini siiski nüüd lääne poole vaadates ja, ja ka Eesti-siseselt, et, et selles osas nagu, et esiteks, et tõepoolest noh, meil siin siseselt oleks hästi selge, et õigus on meil ja et meie lääne sõbrad ei hakkaks selles kahtlema, et äkki Putinil on õigus. Et see on nagu Ma arvan, et eestlased Talle on see küsimus täiesti selgelt, küsimus on Eestis elavatest muukeelsetes inimestes, kes on väga suuresti jah, aga, aga just nimelt. Aga just nimelt, et mitte muutuda nende sarnaseks, eks ei saa vastata lihtsalt sellega, et et see on üks valetamine ja punkt. Hästi sõbralik. Viime nende inimesteni, sellest on viimasel ajal palju räägitud. Kristiina Ojuland ütleb, et et me võiksime kaaluda ka Vene telekanalid transleerida transleerimise lõpetamist, Eesti kaabelvõrgus. Ei, ma ei, mina ei arva seda, et peaks lõpetama selles mõttes, et me oleme just, sa ütlesid, et me oleme õigusriik ja meil kehtib sõnavabadus, siis tuleb seda printsiipi järgida. Mis siis, ja see olukord võib-olla ei ole nii lootusetu. Kui ma vaatasin eile Pervõi Baltiiski kanali pealt uudiseid, siis nii seda üldVenemaa programmi kui ka siis seda programmi, mis on siis mõeldud siinsetele eestivenelastele, siis siis tegelikult grammis tuleb hiljem ja mis on mõeldud Eesti venelastele, see, see ei ole nii hull, see on täitsa tasakaalukas ja, ja sõna saavad ka eestlased. Tippkohtumisest suudeti anda edasi küllalt reaalne pilt muidugi see, mis, mis, mille andis seda siis Moskvast edastatava uudisteprogramm, see oli küllalt küllalt jube. Barroso tsitaat, kus ta rääkis siis Poolast, Eestist ja Leedust, tegelikult siis lõppes ära sealt, kus ta rääkis Poolast, siis oli punkt enam Eesti ja Leedu ei kvalifitseerunud selleks, aga see tsitaat toodi ära siis pool üheksa, siis kui oli see eestivenelastele mõeldud programm, et et selles mõttes see pilt ei ole võib-olla nii hull hull on see jah, et, et need vene telekanalid on nii palju ja ja tuleb tunnistada, et Pervõi Baltiskii. Mul ei ole nende hulgas sugugi mitte kõige hullem, et kui me räägime siis ikka hulludest kanalist, siis näiteks teeveetsentra, mida kontrollib siis Moskva linnapea Juri lus kohvrit, see, see on palju hullem, seal seal ma olen ka uudised vaadanud, seal valmistatakse sõna otseses mõttes sõjaks, et et see meenutab ikkagi väga juba natsionaalsotsialistliku Saksamaad 30.-test aastatest. Samas on olemas Kärtivioi, mis on ju tegelikult Euroopa mõistes peaaegu demokraatlik telekanal ja kus püütakse adekvaatselt kajastada seda, mis, mis toimub. Sellepärast ei saagi öelda, et tuleb ära keelata Vene telekanalid, eks ole, lihtsalt nii-öelda laia lauaga lüüa kõiki ühtemoodi. Kristiina Ojuland ütles, ütles, et ksenofoobset neid väljaütlemisi ikkagi teinud Vene telekanalid, nii et ta ei pidanud kindlasti kõiki silmas. No just, et, et kui me, kui millestki saab rääkida, siis saab rääkida sellest, et kõigepealt tõestatakse ära mingi kanali selgelt eksimused ja siis räägitakse konkreetsest kanalist. Ma tulen korra veel tagasi Euroopa Liidu ja Venemaa juurde, mis nüüd Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest edasi saab. Kuidas, kuidas, kuidas üldse siin edasi minna, praegusel hetkel ollakse patiseisus. Noh, ma arvan, et nüüd lähikuudel ei juhtu midagi, sest Saksamaa eesistumine ilmselt pöörab põhitähelepanu nüüd Euroopa põhiseaduse lepingule ka pärast seda, kui Sarkozy on saanud prantsuse presidendiks. Lootused on see moment, kus kus võiks selle leppe ümber midagi sündida ja see Venemaa vajub tagaplaanile ja noh, teisest küljest on ka problemaatiline on see, et ei ole enam nii head Euroopa Liidu eesistujamaad trükialal ette näha, et nüüd tuleb Portugal ja siis tuleb Sloveenia kellel kindlasti ei ole sellist kaalu Euroopa liidus kui saksamaal, et noh, Venemaa kindlasti arvestas Saksamaal. Saksamaa oli suur, ta on Euroopa Liidu suurim riik ja neil on võib-olla Venemaale tõesti mingid teatud erilised sidemed. Aga noh, Portugal ja Sloveenia, ma ei usu, et Venemaa võtaks neid riike väga tõsiselt. No aga ma arvan, et see Euroopa Liidu nüüd lootus ka mingisugusele läbimurdele Venemaa suunal on võib-olla natukese suuremate šanssidega, kui Eesti on olnud aastatepikkused, lootused Vene suunal kuidagi suhteid parandada, aga aga eks ta üsna sama lootusetu on mõlemal juhul, kui teine pool ei taha. Tõenäoliselt ei muutu mitte midagi ka enne Venemaal toimuvaid valimisi, sellepärast et praegune nii-öelda kampaania on suuresti ka Venemaal valimisprojekt. Jah, ja, ja teine asi on see, et, et üks asi võib-olla eilse kohtumise valguses küll selgeks Venemaale vähemalt vähemalt see, mis eile toimus, et Venemaa senine lähenemismudeli Euroopa liidule, mida seni oli rakendatud, ehk siis teiste sõnadega räägite otse Vana-Euroopaga ja mindi üle siis Ida-Euroopast, et see mudel enam ei toimi, et tuleb midagi nüüd muuta, et tuleb rääkida Euroopa kui tervikuna, tuleb arvestada ikkagi Ida-Euroopat, et loodetavasti sai Moskva sellest aru. Mul on siiski juhtus, et sellest ei saanud, et ta rakendab seda vana mudelit, aga ma kardan, et see vana mudel lihtsalt enam ei tööta. Et see vana mudel töötas siis, kui Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder siis see mudel töötas suurepäraselt, aga aga praegu tundub nii, et aastal 2007 mudel enam lihtsalt toimib. Mul on hea meel ühe asja üle, et Euroopa ei ole tegelikult Eestile kunagi nii lähedal olnud kui praegu. Ja ma loodan, et me seda krediiti ära ei kasuta. No võtame ikka ka selle, et kui mõelda, et järgmisel nädalal tuleb meile siia jaapani keiser, kui me mõtleme, et viimase aasta jooksul on Eestit külastanud Suurbritannia kuninganna ja USA president ja kui me siis vaatame gloobusele ja mõtleme, et, et ja mõtleme kasvõi sellele, et et kas Eesti riigil on noh, mingit, et kas tegelikult on nagu noh, objektiivselt loogiline, et niisugused maailma tipud ühte niisugust väikest riiki aasta jooksul külastavad, et siis meil on kohutavalt vedanud toetusega sümboolse toetusega. Ja ma lisaksin siia juurde, et kolmapäeval külastas Eestit Iisraeli asepeaminister Shimon peres kes on ka maailma poliitikas ikkagi tippnimi, et tuli siia avama juudi sünagoogi ja eks seegi ole küsimärke Venemaal, et kuidas Sisvassistlikusse riiki saabuv Iisraeli asepeaminister, et see küsimus kindlasti Vene poliittehnoloogidele, aga kindlasti suudavad nad sellega kuidagi adekvaatselt ärasena. Ja tegelikult peab märkima, et kui paar aastat tagasi käisin Iisraeli president mošee katsel, siis ta ütles väga selgelt välja, et Eestis ei ole mitte mingisuguseid natsistlike ilminguid. Te siin räägite justkui mingitest loogilistest argumentidest, et et ma arvan, et ka kogu selle mäsu, mis siin viimastel nädalatel on toimunud, on nagu sellise loogika ja veenmisega nagu hästi vähe ühist, et enamasti argumendid ongi olnud sellised, et et sa ütled musta, ütled valget, ütled seda korraga ja mis siis. Jah, aga, aga, aga tuleme tagasi natuke selle juurde, mis me ennem rääkisime, kui me rääkisime Venemaast ja lääneriikides, siis Venemaa puhul muidugi ei toimi ja Venemaa kunagi ei ole käitunud ratsionaalselt ka välispoliitiliselt ka, aga me suudame kindlasti selgitada oma argumente loogiliselt selle partneritele, seda täitsa kindlasti, et noh, lääneriikide saatkonnad siin ei saa oma informatsiooni venekeelsest Delfi kommentaariumist või vene telekanalitest, vaid vaid lähtuvad oma informatsioonist ikkagi nii-öelda reaalsetest infoallikatest. Siin tuleb jah, jõudu soovida Urmas Paetile kindlasti tema töös, et võib-olla ei olnudki väga paha ikkagi, et välisminister sai Paetist, mitte Laarist. Ma ütleks, et selle konflikti käigus võib-olla on hea, et välisminister on selline neutraalsem. Noh, välisminister on üks, teine hea asi oli see, et kui meenutame neid kandidaate, kes siseministri portfelli kohale enne pronksist sündmusi, siis on ka vist hea, et siseministriks Jüri Pihl Ma arvan, et selles ei kahtle mitte keegi ja meil oli just nädal aega väga põhjalik saada JÜRI Pihliga. Ja ma arvan, et ka kui juba selliseks nimetamiseks öelda, siis peaks kiitma kindlasti Aaviksood kes käitus nendel kriisipäevadel ikkagi väga adekvaatselt. Minu arvates. Tuleks nüüd natuke globaalsema poliitika juurest Eestile lähemale. Vladimir Putin ütles eile, et Eestis ja Lätis rikutakse nii-öelda vene kaasmaalaste õigusi. Sisuliselt viitab see ühe väga ühele väga suurele punktile Venemaa praeguses nii-öelda lähivälismaa poliitikas ja kui me vaatame nüüd eile avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatut 2006. aasta kohta, siis siis nii-öelda selle, nende nendele kaasmaalastega seotud ilmingutele on siin pühendatud väga palju raamaturuumi ja siin on mainitud ja räägitud väga põhjalikult sellisest mehest nagu Andrei saarenkov, kes on siis konstitutsioonierakonna esimees ja kes on silma paistnud kõikvõimalike aktsioonidega. Kuidas teile tundub, kas, kas praegusel hetkel on Andrei Zarenkov siis see mees, kes veab mingil määral seda kaasmaalaste projekti siin Eestis, selleks et nüüd kütta kirgi ja, ja tuua neid Venemaa kaasmaalasi rohkem nagu Moskva mõjusfääri? Ma ei usu, et saarenkov veaks Eesti kaasmaalaste projekti, et siin vaadates neid avaldusi ja sündmusi, et seda projekti veab kindlasti Edgar Savisaar, et ma ei usu, et saarenkov et see oleks mingisugune tunnustatud liider ja Zarenkofize tänases Postimehes ütleb ka, et see ei ole väga loogiline, et et Moskva koondaks väga suur raha ja ressursse partei taha, mille toetus on alla ühe protsendi, et see ei ole lihtsalt loogiline ja, ja ma arvan, et siin siin muidugi tegemist on luurega ja, ja selliste noh, nii-öelda hämara, aga kus on aga lihtsalt tekkima vandenõuteooriad, aga aga võib olla ka lihtsalt see, et Sarakofon nii-öelda tankist ja, ja, ja, ja et nii-öelda hajutada tähelepanu, siis lükatakse ette Zarenkov. Kõik on väga mures ja närvis, aga see tegelikult toetus läheb kuhugi mujale. Tegelikult partei toetus marginaalne. Et keegi ei käi seal kohal ka, et, et noh, me peaksime, arvan, et Moskvas on Moskvas istuvad ikka absoluutselt rumalad inimesed, et toetavad ühte protsenti elanikkonnast. Et, et ma arvan, et ikka Moskvas ikka rumalad ei olda. No võib-olla et kohati ka ollakse, aga mulle tundub nii, et, et ei ole tõesti mõtet näiteks arenkovi ja neid konstitutsiooni Erakonna tänaseid liidreid kuidagi üle tähtsustada. Et pigemini vaadates seda sündmuste loogikat läbi juba aastat, tundub, et Moskva otsib seda õiget liidrit ja, ja võib-olla ta ei ole tänaseni seda päriselt leidnud, et püütakse üles töötada ühte ja teist, aga, aga, aga seda päris õiget võib-olla veel ei olegi leitud ja selle tõttu, noh, aga see on pikk protsess ja ja kui siin KAPO selles raamatus on sellel esimesel peatükil väga minu meelest tähelepanu väärne pealkiri on Eesti vastane infosõda. Mis väga hästi haakub Postimehes Raul Rebase minu meelest tähelepanuväärse artikliga. Et, et see on väga selgelt pikk protsess milles pronkssõdurilahing on üks episood, aga, aga mitte nii-öelda ja mind mind natuke hämmastab sellega kapo raamatu sõnastus, kus nad räägivad pronkssõduri küsimusest kui spontaanselt eelmisel aastal tekkinud küsimusest. No kuulge, et see, ma arvan, et tänased sellele protsessile tagasi vaadates rahansusest spontaansust kahtlustada oleks nagu liiast, et küllap see oli ikka väga selgelt okei, me see on, see on nüüd niisugune detail sõnakasutuses aga, aga väga selgelt Ma arvan, et sellele ei peaks nii palju tähelepanu pöörama. Küll aga peaks kindlasti pöörama tähelepanu sellele, kus öeldakse, et kreml soovis Sõvers taastadessever Stahl ransi omanikule Andrei filaatovile siis üsna helget tulevikku siin Eestis ette valmistada ja teha temast siis mõjukas vene kogukonna liider Eestis, et kuidas, kuidas? Sest ma arvan, et see ongi, ma arvan, et see ongi, see võiski olla üks osa järjekordsest kompamisest, et äkki läheb see käima. Et ma ei arva, et, et kreml on kõik pannud ühele kaardile. Ma arvan, et praegu selles olukorras nii-öelda neid mõjutamise suundi on palju. Ja noh, see on nii-öelda terve võrgustik välja nii-öelda suunas tud ja oletatakse, et mõni neist hakkab ehk tööle. See, ma ei usu, et kohutavalt mängitakse ainult mingile ühele kaardile, kuni ei olda kindlad, et see kaart toimib. Hästi räägime nendest võrgustes võrgustikes, siis on, meil on olemas konstitutsiooni erakondades Arecov siis on olemas tõenäoliselt läbinoshovi, mingi noorteliikumine, kelle esindajaks oli siin Marxi rock, kes on praegusel hetkel vahi all. Kas on veel kedagi? Ja midagi on ju see seal raamatus toode säärase Inimõiguste Teabekeskuse. Ja eks neid organisatsioone OLE VEEL. Mis on väga positiivne tegelikult, mis selle aprillikuise nüüd kriisiga tuli, eks ole, et pilt hakkab nii-öelda pusle hakkab tükkhaaval ikkagi omandama selgemaid piire, noh, me lihtsalt hakkame aina rohkem saama nii-öelda üksikutest detailidest aru, et millega meil tõenäoliselt on tegemist, mitte et meil nüüd ka tänaseks oleks mingi kohutavalt klaarse pilt, aga igasugused pusle tükid tasapisi ujuvad välja ja sellises kriisiolukorras selginemine toimub oluliselt kiiremini kui rahuolukorras, et tihtipeale see kahe päeva jooksul toimunu annab rohkem infot kui enne seda, mitu aastat. Seda võib arvata ka tõenäoliselt Kaitsepolitsei tegevuse kohta, sellepärast et siin ei ole veel vihjet sellele, et noshil oleks justkui nagu oma rakuke ka Eestis, kuid kuid kui ikkagi tugineda sellele informatsioonile Marxi Racoli, Naši komissar, siis, siis tõenäoliselt see on nüüd juba uus informatsioon, mis selles raamatus muidugi veel ei kajasta. See on see, mida keegi, see, mida keegi teeb või tegemata jätab mingil kahel kriisipäeval, et see on tihtipeale palju ilmekam. Nii enne kui pärast seda pika aja jooksul toimuvast. Kuigi tegelikult peaks tähelepanu pöörama ka ikkagi sellele, et kes taotles Andrei filotabil eesti kodakondsust mehele, kes rahastas siis väga selgelt eestlasi natsideks tembeldavat filmi, kes on pärast seda üsna teravalt võtnud sõna siis Eesti vastu ja kes samas on püüdnud näidata ennast kui, kui, nagu sellist heldekäelist investoreid, kes on Eestis äärmiselt palju raha paigutanud, millest rääkisid ja mille eest talle taheti siis ka Eesti kodakondsust anda ja teatavasti tahtis Andrei filotovile kodakondsust ju. Või taotles Andrei filaatorile kodakondsust ei keegi muu kui toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Jah, no ma, ma arvan ka, et, et Moskval ei ole see mäng ühemõtteliselt õnnestunud ja siit aimuks ka mingisuguseid vastuolusi siis siinse venekeelse kogukonna ja Moskva vahel, et võib-olla tõesti Moskva OSKA tahaks rakendada ka sellist nii-öelda inimnäolist suundajatesti filaatorit rohkem promoda ja tuua välja tema toetus siis igasugustele lastekodudele ja spordiühingutele ja, ja siis selle kaudu võita nagu populaarsust ja ja nii edasi, aga, aga mul on selline tunne, et siinsed mõned venekeelse kogukonna esindajad kärsitud ja kipuvad kohe kaebama ja, ja siis siin seda olukorda enda kasuks pöörama, et nad ei ole ju tegelenud Eesti taasiseseisvumise aja jooksul mitte millegi muuga kaevamisega, et nad on kaevanud goog Lääne saatkondades kaevanud pidevalt Moskvas ja Peterburis, kui raske nende olukord on ja, ja siis see raha, mis on nende antud siis sellel nad on kasutanud ära kohe mingisuguseks räigeks propagandaks ja võib-olla seda võib-olla Moskva isegi seda ei olekski soovinud, et võib-olla Filatov ise ka seda ei ole soovinud. Sest võib-olla nad tahtsid tõesti töötada nagu sellise positiivse suunaga rohkem, aga, aga ma kardan, et jah, et see Eesti venekeelne kogukond või vähemalt nende mõnede esindajad lihtsalt lihtsalt hakkasid rääkima noh, nii-öelda selles loosungite keeles Jaa, filotovi püüab siin eile-täna vist eile eile antud antud selgitustest kõike ümber lükata, et temal olid kõige ausamad plaanid ja et need kapo seisukohad on täiesti väärad ja nii edasi, nii et noh, loomulikult püüate nüüd nagu oma nime päästa, kuid kuid tõenäoliselt on maine rikutud. Aga ma arvan, et mingis osas oli tal õigus, et kindlasti kindlasti tahtis Eestisse raha paigutada ja tahtis kindlasti saada sellist positiivset nägu, aga aga nagu ma ütlesin, et, et et see, kuidas nägi filaatovi rolli võib-olla Moskva ja see, kuidas nägid Filatoga rolli siinsed venekeelsed inimesed või nende esindajad see võib-olla natuke lahknemised, et Moskva nägivilaatoris võib-olla tõesti sellist pikemaajalist projekti kella kallal siis töötada ja seada endale sisse selline positiivne imidž Eestis. Seevastu siis venekeelsed venekeelse kogukonna esindajad nägid nagu ikka, nagu nad on kogu aeg näinud filaatorisi mingit omalaadset, päästjad, kes siis annab neile raha ja võimalused siis enda hääl kuuldavaks tuua. No eks üks asi, mis ju sellise tegevuse juures nagu selle venekeelse kogukonna esindamine siin ilmselt on, et mõnede inimesele vähemasti ta loodab, et kujuneb see ka selliseks samamoodi elukutseks ja elatusallikaks. Ja nagu kapo aastaraamat ütleb, mis muidugi peaks KAPO-le väga muret tegema, vaid pigem, eks ole, vastupidi, on see, et eks ka see konstitutsioon, Erakonna toetamise rahad tõenäoliselt kõik ei ole läinud just sihtotstarbeliselt, vaid ostetud, ostetud igasuguseid autosid ja kinnisvara selle eest, selle asemel, et teha seda, milleks see raha ilmselt mõeldud oli. Jumal tänatud, muidugi Eesti riigi seisukohalt, kui see nii on. Muidugi, mis Andrei saarenkovi puudutab, siis minule sai selgeks see, et Andrei saarenkov tegutseb otseselt pikalt tänavalt tulevate juhtnööride järgi. Mulle sai selgeks aasta tagasi, kui, kui toimus natsiohvrite mälestuspäeval üks väike konstitutsioonipartei koosviibimine Kalevi-Liival natsiohvrite mälestusmärgi juures ja seal oli kohal ka siis eestist renditud telekaamera, mis tegi loo. See oli vist kas siia või ERR-i jaoks sellest sündmusest ja seal siis Zarenkov rääkis natukene nii öelda eesti pärast ja natsiohvrite mälestamiseks. Mitte midagi erilist seal ei olnud, järgmisel päeval ilmus Regnomru uus pressiteade selle kohta, kuidas Kalevi-Liiva natsiohvrite mälestusmärki on, on rüvetatud fekaalidega ja, ja, ja siis seal Andrei saarekov rääkis järjekordselt natsismi ilmingute eest Eestis. Ja siis ma hakkasin seda asja nagu uurima, mille mu ema järelduse, millisele järeldusele jõudsin, oli see, et tegelikult olid need konstitutsioonierakonna inimesed seal kohapeal käinud ja siis nad olid tuvastanud seal ka mingisugused fekaalid ja pärast seda, kui nad olid läinud see tagasi Tallinnasse kaleviliivalt toimub tõenäoliselt kokk, kokkusaamine siis Vene saatkonna inimestega, kellele räägiti, siis noh, tõenäoliselt see lugu ära ja nemad ütlesid, et oi, et kui seal olid mingid fekaalid, siis te peate sellest kindlasti nüüd loo tegema või sellest tuleb nüüd lugu teha ja siis tehti seal lugu, aga probleem oli selles, et kuna seal oli kohal ka üks eestlasest operaator, kes jäädvustas selle kõik videolindile ja see film oli olemas, siis, siis õnneks ma sain seda ka kasutada, siis kui ma veel televisioonis töötasin, siis ma lihtsalt läksin sinna kohale, kasutasin selle, selle materjali ära, läksin küsisin ka veel Andrei saanenkovi käest üle, kes mulle rääkis seda ühte juttu ja pärast seda, kui, kui selgus, et, et noh, et, et seal ei olnud esiteks mitte mingisugust rüvetamist ja teiseks, kui hakkas seda uurima politsei. Et, et tegu oli kuni analüüsidele välja, et tegu oli koera kaalidega ja need ei olnud üleüldse seal seal nagu kohe mälestusmärgi jalamil. Pärast seda oli kuu aega vaikust, sellest Zarenkovist ei olnud mitte midagi kuulda, tõenäoliselt ta võeti korralikult pihtide vahele, sest sellist popaad ei saa ju ometigi vene propakanda masina endale lubada. Noh, loomulikult, eks ole, pressile jäi, jäi loomulikult mulje sellest selline, et et seda mälestusmärki oligi rüvetatud, aga, aga Eestis sai see ju täielikult ümber lükatud. Üks näide on lihtsalt, kuidas asi toimib. Minu meelest samas on see ikkagi ainult üks pooltõde, et, et nüüd siin tõesti sellel protsessil on igasugused niiditõmbamised, see on, see on tõsi. Aga teine pooltõde on siiski, et et sellel katalüsaatoril saab olla mõju ainult siis, kui on midagi sütitada. Et, et selle tõttu Postimehes kirjutas üks tark mees ja eesti sõber Jarmo firma virda umbes k sellel teemal loo, et et siiski põhiline probleem ei ole mitte mitte selles ainult sütikus, vaid selles aines, mis süttib. Ehk siis, kui sellel ei oleks ikkagi üldse pinda siis siis ainult provotseerimisega nagu edu ei saavutaks. Et, et küsimus siiski on ka selles ja ma pean tunnistama, olles ka oma silmaga näinud üheksandal mail seal sõjaväekalmistul käivate inimeste hulka noh siis ei ole mõtet teha illusiooni, et neid inimesi oli seal vähe või et need inimesed olid äärmuslased või et nende nii-öelda või, või noh, minul oli nagu sellel taustal nagu hästi kummaline tegelikult lugeda nädalal peaminister Andrus Ansipi sellist lauset tema pikkadest kirjatükkidest nii Päevalehes kui Postimehes, mis ilmusid, et et ma ei uskunud, et see pronkssõdur nii paljudele vene inimestele tähtis on. No tule taevas appi, et kuidas siis nagu ikkagi nii kuidas nagu sellest asjast mitte aru saada, et kas, kas tõesti Eesti peaminister võis ma ei tea siis noh, ma ütlen, jaoks see, see liigitub noh, ka ikkagi selliste klassikaliste noh, selliste uskumatute lausete hulka, et et noh, nagu see oleks pidanud olema ikka nagu elementaarne eeldus, et sa saad aru, et see on Päris sisule Tõnu Vaher Et nii-öelda jutumärkides vene kogukonna liidrite ja siis vene kogukonna vahel, et et siia vahele ei saa sageli panna võrdusmärki ja, aga aga mingil määral nii-öelda selle vene kogukonnameelsusega. Seda võiks paremini hinnata, selles mõttes. Minu meelest olid päris päris märkimisväärselt just see Ansipi lugu ka Postimehes, mis rääkis sellest, et tõesti ta ta iseenesest noh, justkui väga veenvalt põhjendada ja et see oli osa nii-öelda tema noh, ettekujutusest, et lahing tuli vastu võtta, sellepärast et küsimus on nii-öelda Eesti riigi põhialuste säilitamises. Ja, ja see kõik on, on õige aga, aga teiselt poolt mulle väga sarnane. Ma vabandan sellise võib-olla kellelegi kohatuna tunduva võrdluse pärast, aga, aga, aga president Bush läks ka Iraaki selleks, et Ameerikal oleks parem terrorismivastases sõjas, et ameeriklane, iga ameeriklane oma kodus tunneks ennast kindlamini. Et, et maailm vabaneks terrorismist. Tegelikult enamik eksperte tänase seisuga ja juba siis ütles, et, et see oli hästi vale sõda selleks, et seda eesmärki saavutada. Ja mulle tundub, et selle pronkssõduriga natuke seesama lugu, et et selle eesmärgi saavutamiseks, et Eesti riigis oleks meil kõigil turvalisem olla ei pruukinud see olla väga õige sõda. Nojah, paralleeli ei saaks tuua George Bushiga, vaid ajaloost saab leida paralleeli, ehk siis 34.-st aastast. Kui siis Päts ja Laidoner tegid riigipöörde 12. märtsil ja ja, ja, ja üks ettekääne, miks riigipööre tehti, oli see, et ei korduks 24. aasta. Et riik oli ohus, et rikule päästa, et see sarnaneb väga sellele, mida, mida kirjutas Ansip Postimehes. Aga tulles tagasi nende inimeste hulga juurde pronkssõduri ümber, siis On ju selge, et neid inimesi ei ole seal olnud kogu aeg nii palju 90.-te keskpaika, 90.-te teisel poolel ei olnud inimesi pronkssõduri juures niipalju, et järelikult see pronkssõdur ei ole olnud nagu pidevalt vene kogukonnale tähtis ja siia juurde tuleb ikkagi liitlase Vene meediavälja mõju. Et alates sellest, kui Vladimir Putini Venemaa presidendiks 2000. aastal hakkas siis nii-öelda see nõukogude Ajaloo ülistamine ja selle suure võidutähtsustamine ja sealtpeale hakkasid siis kasvama ka vene kogukonnas need meeleolud, mis siis seda pronkssõdurit tähtsustasid. Ja siis sellele vastupidi, siis hakkasid suurenema Eestis eestlaste seas need meeleolud, mis siis rääkisid küüditamisest, hävituspataljonidest, Molotovi-Ribbentropi pakti, st ja nii edasi, sest tegelikult ajakirjandusest rääkida siis 90, teisel poolel. Noh, väga palju need ajaloolised lood enam ei müünud, need müüsid ütleme tõesti siis, kui Eesti iseseisvus, siis oli hästi palju neid lugusid. Aga 92. poolel ei, ei müünud need lood ka enam nii hästi, et oli, oli lugu alati küüditamise aastapäeva tähistati, aga noh, võrreldes praeguse ajaga, kus igal nädalal tuleb mingi lugu 40.-test aastatest metsavendadest, küüditamisest, hävituspataljonides, siis siis 90.-te teisel poolel midagi sellist ei olnud. Tegelikult need mõlemad meediaväljad, nii eesti kui vene oma tegelikult noh, küllalt palju radikaliseerusid. Ja noh, 2007. aastal siis toimus selline kokkupõrge. No vähemasti tasuks kindlasti see ajalugu tõesti viia tagasi mõne aasta tagusesse debatti, mis läks meil küll rahulikumalt, aga mis oli siis, kui oli suure võidu tähistamise aastapäeva suur paraad Moskvas, eks ole, ja oli debatt selle üle, kas Arnold Rüütel peaks sinna minema. Et tegelikult on see see debatt käinud ja radikaliseerunud, eks ole, sellest ajast peale. Lihula jäi veel sinna vahele suure sellise tugeva ärritajana. Ja selle kõigega tegelema. Ka kaitsepolitsei, ma tahaks Kaitsepolitsei teema lõpetuseks teie käest küsida, et kas te teate, kes on rahvaliidu esindaja riigikogu julgeoleku asutuste järelevalve komisjonis mida kutsutakse ka KAPO komisjoniks. See nimi jäi mul vist kahe silma vahele, kui ma seda raamatut lugesin. Ei, see, see ilmneb sellest raamatust, nimelt on siis see hiljaaegu just riigikogu otsusega kinnitatud selleks inimeseks Villu Reiljan. Ja ma esitan siinkohal ainult retoorilise küsimuse, et mis saab siis, kui Villu Reiljan ühel hetkel läheb kaitsepolitseisse tunnistusi andma, kuhu ta tõenäoliselt läheb seoses maavahetustehingud ka, et kuidas, kuidas see nagu mõjub siis selle komisjoni usaldusväärsusele ja ma tean ka seda, et näiteks riigikogu esimees on teinud väidetavalt talle ettepaneku sele sellest komisjoni kohast loobuda, aga ta ei olnud sellega nõus, nii et see on lihtsalt üks selline retooriline märkus mida ma tahtsin siinkohal seoses kapo teemale õpetusega teha. Üks küsimus veel teile, kas teile tundub, et sisejulgeolekust peaks saama praegu Eestis nagu prioriteet number üks? No absoluutselt selles mõttes, et ka need pronksisündmused näitasid selgelt, et sise- ja välisjulgeolek vähemalt Venemaa suunal on lahutamatud. Need ei ole kaks eri asja, et et või ikkagi Moskva käsi ja nende sündmuste tunda, siis järelikult sisejulgeolek ja nii-öelda väline julgeolek on üks ja sama või ütleme, selle ühe sama probleemi eri tahud ja selles mõttes kindlasti peaksid nagu need kõik vastavad teenistused koostööd tegema ja koostööd tegema ka lääne partneritega, noh ka need küberrünnakute teema tuleb selles julgeoleku teema tuleb nagu väga tugevalt üles ja see on samamoodi nii sise- kui välisjulgeolek, et sisemine julgeolek selles mõttes, et Eesti riik toimiks üldse valitsusasutused ja ministeeriumid ja, ja, ja ka kohaliku omavalitsus saaks omavahel informatsiooni anda, et kodanikel oleks juurdepääs informatsioonile. Välisjulgeolek selles mõttes, et ikkagi, kui tegemist on alliansiga NATO alliansiga, siis selline rünnak riigi vastu, et kuidas see siis peaks mõjutama NATO käitumist. No mina jah, tooks siia juurde veel kord, viidates Raul Rebase tänasele artiklile, et et see sõda, mis, mis on ammu käinud, mis vahe praegu nagu kulmineerus ja mis läheb edasi. Et selle sõja võidu võti on ikkagi mõttetu sõjas. Et me ei hakka kindlasti, vähemasti ausalt öeldes ei oleks ka väga suuri šansse, eks ole, sellest päris sõjas Venemaaga päriselt jõudu katsuda, aga aga, aga küsimus on ikkagi mõtete sõjas, et, et tegelikult seda Eesti riigi eksistentsiaalset küsimust üldse päevakorrast võimalikult maha võtta. Eks ole, noh, selge on see, et Venemaal on olnud, on ja jääb huvi kasutada võimalust nii-öelda saada oma lähivälismaa kontrolli all. Meie asi on seda võimalust mitte ikkagi anda ja vähendada minimaalseks midagigi, et ta saaks selleks teha. Et noh, see on nagu hästi selge võitlus, eks ole, mis, mis tõenäoliselt on väga pikaajaline. Herkile Mul on väga hea artikkel Postimehes, kus ta võrdleb seda Iisraeli-Palestiina konfliktiga. No mulle tundub, et see konflikt, eks ole, et, et see võrdlus on ka natukese kohatu sellises konflikti teravuses ja teatud mõttes ka ka sellist tsivilisatsioonide kokkupõrget meil siin ikkagi õnneks ei ole me siiski natuke rohkem oleme ühel pinnal natuke rohkem ütleme kui moslemimaailm ja ja, ja noh, see ütleme Iisrael, aga, aga, aga teatud mõttes just see sarnasus, et konflikt on pikaajaline ja nii-öelda ja selleks tuleb valmis olla, et see ongi väga pikaajaline, see on nagu nähtamatu ilmselt see on, see on reaalsus, see, see võib meile mitte meeldida, aga noh, et kui, kui võib-olla kaks kuud tagasi Eestis tõesti paljud inimesed arvasid veel, et et meil on siin selline roosa heaoluühiskond, eks ole, ja põhiküsimus on nagu majanduskasvu noh, niisugune ja, ja ma ei tea, tulumaksu alandamine ühe protsendi võrra või noh, et siis noh, ma annan täna juba neid inimesi väga palju ei ole. Aga mulle tundub, vaadates, kuidas valitsus on viimasel nädala jooksul käitunud, sised valitsuse prioriteediks number üks on tõusnud majanduse jahutamine, sest kuidas muidu hinnata sel nädalal kiirustades välja käidud aktsiisitõusu kava, milles on näiteks ka uus komponente elektriaktsiisi näol. Nojah see on tegelikult selles mõttes loogiline jätk valimiskampaaniale, kus räägite ainult rahast ja kus valimiste võitja, Reformierakonna üks peamisi loosungeid oli tulumaksu alandamine. Et ju ju juba siis leidus kriitikuid, kes küsisid, et millega siis kõik rahastatakse, need lubadused ka tulumaksu alandamine ja siis räägiti lihtsalt selles, et noh, tekib nagu ikka, eks olete, tekib rohkem ja, ja maksumaksjatel on lihtsalt võimalik rohkem tarbida ja selle kaudu siis riigi majandus kasvab, aga aga ilmselt ikkagi see, et see euroga ühinemise lootus on, vähemalt siis enne neid aktsiisimaksude väljakuulutamist oli, oli noh, väga väga mägede taga, siis tuleb nagu selles suhtes ette võtta. Tegelikult ju me saame konstrueerida siin sellise asja ka ju, et, et see on ju ka seotud ikkagi nende Venemaa sündmustega, et, et mida rohkem on Eesti seotud lääne struktuuridega igasuguste lääneklubidega, lisage juurde siia, et Eesti tõsi küll, ka Venemaa sai kutse OSCD ss siis rikaste riikide majandusklubisse, aga, aga ka see, et Eesti on, oleks näiteks eurorahaga ühinenud. Kõik see viib Eesti Venemaast eemale. Ja, ja kui me räägime nii-öelda sellest välispoliitilisest mõõtmest, siis jah aktsiiside sisseseadmine toob meid ilmselt eurole lähemale ja see on ilmselt tõesti valitsuse poolt see samm, mida valitsus saab teha. See ei garanteeri veel, et Eesti täidaks neid kõiki Maastrichti kriteeriumid, mida euroga ühinemiseks ja aga, aga kindlasti on see samm lähemale. Iseküsimus on muidugi selles tõepoolest, et kuidas see mõjutab nende Eesti majandust. Kuidas ta mõjutab nüüd seda, et kuidas Eesti, Eesti majandus kasvab ja ja inimesed on praeguse majanduskasvuga hellitatud. Ühelt poolt on tõepoolest see siht siis jõuda sinna euroklubisse teiselt poolt tekib alati see tagasilöök, et valijad ei ole rahul ja, ja kui hinnad tõusevad, siis valijad hääletavad võib-olla mõne teise ära. Ranna poolt murelikuks jälle see, et täiesti ette valmistamata on see asi jõudnud avalikkuse ette, täpselt samamoodi hääletas ka tegelikult ju või võttis selle vastu sõna valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes leidis, et, et nende erinevate aktsiisitõusude mõju majandusele ei ole piisavalt hinnatud ja seda ei ole võimalik niimoodi umbropsu umbropsu ära teha ja pärast seda hakkasid siis ka kõik teised ministrid selgitama olukorda, et mind kõige rohkem murelikuks see, et, et neid asju tehakse üle ülepeakaela ja kiirustades. No kui öelda natukese läbi sellise võib-olla mustavõitu huumori, siis valitsus ju võttis, eks ole, viimastel nädalatel ette väga suured sammud euro tuleku kiirendamiseks, sellepärast et tõenäoliselt majanduskasv langeb niikuinii lähiajal tänu sellele, mis toimus et läbi siis nii-öelda väga keeruliste keerulise välispoliitilise olukorra võib arvata, et Eesti majandus jahtub mõnevõrra niikuinii. Taustal võib öelda ka nii, et tõenäoliselt need aktsiisitõusud ühiskonnas neelatakse suhteliselt kergesti alla, sest keegi ei suuda eristada nende aktsiisitõusude võimalikku mõju majanduse jahtumisele ja näiteks vene kriisi võimalik noh, nii-öelda eestivene kriisi ka samaaegselt. Et rahulikult võib öelda, et kui Eesti nüüd järgmise aasta jooksul tegelikult kasvab aeglasemalt, kui kui paljud inimesed ootavad ütleme nii siis vähemalt leebelt. Et siis siis selle põhjus on selles, et suhted Venemaaga on halvad. Ja see, et mingeid aktsiisid ka veel muutusid, on ainult niisugune väike kõrvaldetail. Mis mind muidugi näiteks selle elektrihinna puhul Et selles mõttes valitsus tegi nagu väga õigel ajal, selle võib öelda nii-öelda propagandistlikult, nad suudavad pärast ära öelda, et see polnud üldse probleem. Probleem tuli mujalt. Aga samas jälle see viis, kuidas seda tehakse, on täiesti vale ja, ja kui siin kõigepealt räägiti viie sendilisest elektriaktsiisist, kui sinna otsa oleks veel lisandunud investeeringutes kaasnev hinnatõus, pluss veel põlevkivi hinnatõus, siis oleks olnud elektrihinna tõus isegi kuni 20 protsenti ja vot seda selliste elektri hinnatõusu ei oleks küll Eesti rahvas alla neelanud ja siin ei ole mitte midagi seotud vene kriisiga. Siin ei ole mitte kuidagi see asi seotud vene kriisiga praegusel hetkel nüüd Andrus Ansip on püüdnud neid neid seisukohti natuke mahendada ja on öelnud, et, et topeltmaksustamist siis keskkonnatasude elektriaktsiisiga seoses topeltmaksustamist hakatakse vältima ja, ja siin on nagu erinevaid seisukoht ei tulnud ja peale selle on siis ta korranud veel oma kunagist seisukohta, et taastuvenergia tasu on praegusel hetkel liiga kõrge. Ja, ja seda tuleks alandada, aga, aga samas ma esitan küsimuse, et kus siis Andrus Ansip oli, oli siis kui riigikogus seda asja arutati ja 81-lt sendilt kilovatt-tunni kohta tõsteti taastuvenergia tasu ühe krooni ja 15 sendini. Väga palju vastukäivaid, väga-väga palju vastukäivaid seisukoht. Antakse ülejäänud elektri hind ka taastuvenergia hinnale järgi. Eks. Ja no ilmselt ilmselt see valitsuskoalitsiooni nagu sellised olulised aastad ongi 2009 2010, et ühelt poolt on, siis see läbi saavad Euroopa Liidu ühinemislepingus mitmesuguseid üleminekuperioodid mis olid tavaliselt viis aastat 2009 2010 need lõpevad ja siis peavad need hinnad olema juba sellisel kõrgel tasemel ja, ja kuidas siis valitsuskoalitsioon sellele vastu peab ja, ja teine asi on tõesti see, et 2009 toimuvad siis uued Euroopa Parlamendi valimised tuleb leida ka uus volinik Eestis. Noh, võib muidugi juhtuda, et Siim Kallas jätkab, aga kindlasti voliniku leidmine tekitab suurt tüliküsimuste ja, ja, ja noh, Euroopa Parlamendi valimised sinna juurde, et kui me vaatame Res Publica ajalugu, siis üks põhipõhjus, miks Res Publica langes, oligi see Nad ei saanud Euroopa Parlamenti ühtegi oma esindajat, et tekib selline tõesti selline pakett, mitu asja korraga koos lühikese aja jooksul, et see võib saada nii-öelda koalitsioonile küllalt saatuslikuks. Võib saada, aga teiselt poolt jälle noh, võib-olla selleks ajaks on olukord teine, aga praegu ei tundu olevat ka väga suuri alternatiiv, et Eesti võiks lähiajal mõne teistsuguse valitsuse saada. Kuidas te suhtute lausesse valitsus, mis tõstab õlle hinda, kukub õlleaktsiisi on plaanis tõsta samas näiteks veini aktsiis ju ei tõuse? Noh, seda on raske öelda tõesti, et noh, Eestis on muidugi see, et Eestis äärmiselt palju õllesid, et see valik on tõesti suur. Et võib-olla saab rääkida sellest, et see konkurents hoiab need hinnad ikkagi suhteliselt madalal. Kui siin oleks tegemist mingisuguse monopoliga või neid õllesid, ei oleks nii palju, siis oleks hinnatõus, võib olla kardinaalsem. Aga, aga noh, sellel on ka selles mõttes kindlasti mingi mõju, et kui tõuseb õlle hind või alkoholi hind tervikuna, siis mis, mis saab turismist, et kas siis siia nakkab tulema Soome turiste, mis seal salata, sest suur osa soome turiste tuleb siia sellepärast, et siin odav alkohol ja kui alkohol tõesti jõuab mingisugusele Euroopa tasemele, siis on on küsitav, et kas need soomlased tahavad siia tulla. Kusjuures eriti naljakas on see, et mulle on rääkinud üks veoauto k tegeleva firma juht, kes, et tuuakse Soomest, eks ole, rekkadega ju need lappinguldad üle ja siis praktiliselt laevast maha jõudmata nad sõidavad tegelikult ostetakse ära ja sõidavad tagasi. Et see, noh, nii, nii, tegelikult kummaline, eks ole, asi, mis ring, mis toimub sedaviisi, et ega see väga kaua muidugi jätkusuutlik äri olla. Ja õlleaktsiisi kohta öeldakse ka seda, et Eestis on see niigi kõrgem uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest ehk siis vana Euroopa riikides on loomulikult ka kõrgematele aktsiis. Nojah, ma ei, ma ei oska peast öelda neid aktsiise vana Euroopa liikmesriikides, aga tõepoolest see õllekannu hind raekoja platsil praegu juba küünib küll kindlasti sinna Lääne-Euroopa tasemele, selle ajaga seisvalt aktsiisist, see sõltub ikkagi nõudlusest. Jah, aga siis järelikult ei ole siis, järelikult ei ole mõtet aktsiisidest rääkida. No mina nagu suhteliselt karske inimesena siiski ütleks, et mina nagu arvan, et Eestis alkohol on suhteliselt odav ja ja võib rahulikult kallimaks minna küll. Me kahjuks ei jõua enam tänases saates rääkida tülist nõukogu kohtade pärast, mis ei tulnud küll tõenäoliselt mitte kellelegi üllatusena, kuid ma tahaks märgiga, me ei peagi ainult ühte uudist, nimelt meediamagnaat Rupert möödakon sisenemas Balti turule ja on Leedus ostnud ära kaks telekanali Lätis või vabandust, Lätis LMT ja veel ühe väiksema telekanali, mis te arvate, kas kas võib juhtuda et see poliitikasse väga väga tihti sekkuv meediamagnaat võiks saabuda ka Eesti turule? Noh, võiks, aga eesti turg on, võib-olla meediaturg on paremini korrastatud, mulle tundub, siin on ju Skandinaavia firmad ja Lätis oli see pilt suhteliselt segasem. Nädalake roll on alati vastuoluline, et reeglina möödubki juhitud meediumi mööduki omandatud meedia selliseks kergemaks ja kollasemaks. Selle mõju on kõige eredamalt näha muidugi Suurbritannias, kus ajaleht The Times on pannud esiküljele tihti ka nii-öelda selliseid kollase maiguga uudiseid. Teisest küljest võib muidugi rääkida seda, et mööduk alati alati teeb sellise meediamonopoli tekke raskemaks. Eredam näide on Itaaliast, kus pikka aega Silvio Berlusconi kontrollis Dahlia telekanaleid ja siis tuli möödubki kanalist ja oli vähemalt mingisugune alternatiiv Berlusconi-le, et milline nüüd seal rakendub siis Läti variant? See, seda me ei tea, aga, aga kindlasti pakub Mõõduka lätlastele suurt konkurentsi. Igal juhul jääme ootama arenguid. Selline rahvateenrite saade, mille tõid teieni Erkki Bahovski, Sulev Valner ja Lauri Hussar. Soovime teile ilusat ja suvist laupäeva jätku. Suvesooja on ilmateate järgi veel päris mitmeks päevaks.