Läheneb Eesti NSV 25. aastapäev. Iga juubel või tähtpäev kutsub meid mitte üksnes mõtlema selle päeva tähtsusele vaid meenutama ka eelnevalt käidud teed. Oma igapäevases töös puutume ju pidevalt kokku areneva ja uuega meie elus kusjuures edasimineku sammude pikkust ja ulatust pole tihtipeale isegi kerge mõõta. Aga vahetevahel on seda siiski üsna huvitav ja kasulik teha. Ning alustades täna esimest saadet sarjast, kus me nõukoguliku eesti muusikakultuuri arengust kõneleme heitkem korraks pilk nii-öelda päris algusesse. Nendesse aegadesse, kus tema vanust alles päevade ja kuudega mõõdeti, palju on sealt kindlasti talletatud mälestusi. Palusime vabariigi rahvakunstniku Olga Lundi, Nõukogude Liidu rahvakunstniku professor Eugen Kapi ja muusikateadlast Harri kõrvitsat, jagada neid meie kuulajatega. Katsuksime siis kuidagi nii üheskoos vaadata, mida siis tõi Nõukogude kord ja Nõukogude esimene aasta 40 41 uut meie muusikal. No me mäletame konservatooriumis laulik tol korral õppejõuks ja nooreks õppejõuks ja reorganiseeriti ka nii Nõukogude kõrgema muusikaõppeasutusena ja peab, ütleme kohe esimestest tavaliselt alati värske ja tollel elu konservatooriumi üliõpilane tuli meie majja ja palju, kui juut oli eriti huvitav just nende sidemete kontaktide loomine. Muidugi teil õppejõududel kokkupuutumine Leningradi, Moskva muusikategelastega. Väga palju huvitavaid materjale nii Nõukogude heliloomingu osas kui ka võib-olla õppeprotsessi ütleme nii moodustamise osas näpunäited ja mäletan ka seda, et professor Jakov tegi ettepaneku, et mõned meie õppejõud kui ka heliloojat külastaksid Leningradi konservatooriumi ühtlasi ka Leningradi heliloojate liitu. Et me saaksime tutvuda ka seal seal kohal juba ületanud selle tööga, selle meetodiga ja väga nimekate professoritega. Kas teie sõit sai siis teoks? Ja said teoks. Igatahes sinna sõitsid meie heliloojad tänasest Eduard Tubin siis Tuudur Vettik, Artur uurita, Nikolai Koltschmits väärtusega, mina. See on juba huvitav käia konservatooriumis, kus olid õppinud kõik meie vanad meistrid. Ja külastasime seal väga palju huvitavaid üritusi, nende seas Katiaatrik etendusi. Siis külastasime kaassümfooniakontserti, kus kuulsime Šostakovitši esimest sümfooniat. Kui palju sa olid enne 40. aasta juunit kontaktid Nõukogude muidugi, mida või keda sa olid kuulnud? Raadio kaudu ikka sai kuulatud küll, eriti ma olin vaimustatud Sergei Prokofjevi. Kui sul on meeles Aleksander Nevski Aga sageli mitu korda koos vaatamas ja Grand Marina ja al-Quaeda vist oli ta nimi, siis, siis sul hästi meeldis jäävahepeal, nii et, et see sõit viisoradesse kontakti väga sügavat muljet ja minu arvates oli ka, oli kasu väga suur kadu. Üldse setus vaesunud oled teinekord seal tol korral väga tolerants, jälle Tallinna konservatoorium omalt poolt šeflus alla trumpi klubil, minul isiklikult on nii meeles üks üritus, mis tol korral olid. See oli 41. aastal, ma mäletan, seal oli esimene konkurss seal, klaverikateeder korraldas seda. Ja nimelt Noorte pianistide võistlust tuli esitada Šostakovitši 24 prelüüdi ja Heino Elleri värske kammermuusika teost nimelt tema 13 pala tookordsete võitjate hulgas võiksime märkida ära näiteks Therese raided Masingut, kes tol korral tuli kahte võitjate hulka, et seal niuke esmakordne niukene tore üritus. Just kus nii üks siis suur nõukogu täht olla veel noor meister, aga väga tuntud meister ja Heino Eller oma 12 palaga siis olid nii-öelda figureerinud siis selles repertuaaris. Ja võib-olla selle pilguga kuulaksin mehi Ühte Elleri 13-st palgast. Eks need vastavad sidemed, need aitasid ju kõikide meie nii-öelda muusikasektoris väga palju ka näiteks raadios orkestrit suurendati ja võimalused oleksid täiesti avaraks ja samuti ka meie Estonia koosisuta jänesed suurenesid ja muusika teatel hakkas alates sellest ajast väga jõudsalt arenema. Võib-olla ehk sina meenutada? Ehkki on täiesti juba väga palju aastaid juba sellest mööda läinud aga need sündmused ja niivõrd haaravad niivõrd suured, et need ei saa iialgi ununeda, need on nii värskelt meeles nagu see oleks kõik toimunud alles mõni aeg tagasi. Muidugi kõige suuremaks sündmuseks oli see, me hakkasime täitsa laiahaardeliselt suurt täieliku kunstniku elu elama. Teatel puhkes õitsele, kohe suurendati meil orkestri koosseisu, suurendati koori koosseisu, samuti balletirühma. Väga paljud kuuris olnud noored edutati solistideks. Ja veel oli ju koori kohustus ikka õlal ja Tiit Kuusik rovist. Tiit Kuusik tuli esmakordselt diaRoone ja aga samuti Tiit Kuusik sai ju ta konservatooriumi pedagoogiks sügisest alates kõige suuremat tähelepanu. Muidugi teater hakkas pöörama kohe sellele, et nii täienesid meie ooperi ja balletietendused just rahvusliku loominguga. Nii näiteks alustas tol ajal tööd Eugen Kapp oma kalevipojaga ja vedru libahunti. Niisiis oli väga huvitav notar. Sissejuhatuseks olnud Eesti NSV kunsti dekaad ettevalmistusega. Sul oli ka Eugen Se tellimused dekaadiks. Kuigi alguses ma kartma ei ole veel üldse noor helilooja enne seda üldse lavamuusikat, kuid man lavamuusikat kirjutanud, aga rohkem ütleme draamateostele, kuid see ülesanne muidugi oli ahvatlev ja huvita. Ja julguse mulle andsite just rahel Olbreikest. Kellega mul varemalt oli kokkupuutumisi? Ma mäletan, kui seltsimees Säre lavastas 38. aastal, see oli vist laulupeo ajal vabaõhuetenduse laava vabaduse eest. Ja niisugused nimed, kes minuga varemalt töötasid. No see andis, tähendab julguse ja asusin Ki peale jääma. Pärast valmis mul esimene vaatus klaviilisse. Estonia juurde veel tagasi tulles tuleb nagu meelde, et üks dekaadi lavastusi pääses juba ka lavale. Jah väga huvitav lavastus oli just sellepärast, et saime ühe väga andeka, aga toreda kunstniku Aleksander viineri omale külalislavastajaks, tutvusime siis esmakordselt, aga väga suurkultuuriga inimesed, noh selle kohta ma ei pruugi enam midagi rääkida. Kõikidel teada tradiaatas, esines siis tradiada osas ida Aav-Loo, see oli temaks paremaid osi ja väga hiilgavalt ta tegi seda siis Alfredi osasodi, Martin Taras, Shermooni laulis Stahlis. Ja ma mäletan, et dekaadi komisjonis oli tol ajal ka konsultandiks Moskva suure teatri dirigent kaugkäis siin vaatas, etendus kiitis väga meie kollektiivi tööd. Tunnistati üheks parimaks lavastuseks tol ajal. Kuid kõiki neid ettevalmistusi kogu seda elevust, mis tekkis nii heliloojate peres kui ka teatrirahva hulgas ei saagi vist võtta ainult ettevalmistustööna dekaadiks kitsas mõttes. Ta kujunes ju omamoodi liikumapanevaks jõuks üldse, mille tagajärjel meie muusikarikastus mitmete sisukate teostega ja tekkisid mitmed loomingulised plaanid tulevikuks. Meelde tol korral ju tehti ka libreto võistlusele dekaadiks ja siis oli huvitav näiteks üksteistkümnenda nimetad tuli kokku küllaltki suur ooperilible praegu sellest vali diviis välja seal niikuiniisugused nimed, nii, tagantjärgi võib meenutada veel näiteks kood vabadusele, see oli Jüriöö ülestõusu teemal, siis oli toomapäev siis esimene tolm peale, libahunt oli, vot libahundil hakkaski kirjutama vedru mis laiemale üldsusele on, on peaaegu tundmata, sest ta sai seda alles alustada. Jah, esimesele vaatusena õnneks eskiisid on säilinud ja võib-olla kuulaksin näiteks Tiina aariat. Meie oma muusikaelus kohtame ju praegu pidevalt nähtusid, mida me nii-öelda lausa nagu endastmõistetavalt võtame. Aga neil päevil oli ju nii mõndagi, mis kõik kuulus mõiste alla esmakordne ja meenutame kas või sedagi, et heliloojate liit teatavasti ju asutati ka alles 41. aastal. Ma mäletan ka, et 41. aastal jaanuaris moodustati Nõukogude Eesti, loete orgbüroo, esimeheks valiti professor Heino Eller ja liikmeteks Adolf vedro, Eduard Tubin ja Cyrillus Kreek. Ka mind oli määratud ka sinna hulka ja Riho Päts, kes sai hiljem liidu sekretäriks Nii et organisatsioonilised alused olidki siis 41. aasta algul pandud aga vot nüüd, kuidas siis sulle jõuan veel meeles, mismoodi need koosolekud hakkasite? Kalevipoeg oli vist esimene teos, mis tuli arutelule elude Ilus. Vot seda ma ei mäleta nüüd kas nüüd Elleri 13 pala või oli tõepoolest see Kalevipoeg kuid mäletan hästi, et me mängisime neljal käel sellest esimesest koosolekust säilunud fotonil, olgugi põlevrahade osakaal on minul olemas. Kõik noored mehed, toredad lokkis juuksed. Hare varrukas, ideaalis aja etite tele pildid on ainult mälestustele. Nüüd heliloojad on sellega nagu harjunud, et nende loomingut tutvustatakse heliloojate liidus, sellele järgneb kriitika ja arutelu. Omal ajal oli see kõik uudne. Ja, ja me ei julgenudki palju mõtteid, nii ütleme nii väga merede väljendad asju. Kalevipoja kohta öeldi või nii, oled nüüd täitsa siiras ja ütle ka kriitilist, mis öeldi. Nii võib-olla kriitilist öeldi ka, et, et võib-olla teatavas mõttes ütleme vähe kontrapunkte on seal. Palju homofoonsem kui nüüd, ütleme pärast pool ta kujunes ühtlasi ka, võib-olla on mul vähe kogemusi, ütleme nii balletile kirjutamisel, et see ei olnud niiviisi, kuigi toonitas ka, et muusika on tantsuline ja nõnda edasi. Tantsuline element oli sul alati ja see võib olla peenemalt minu isa alati rääkida. Et sa võiksid. Tähendab Kalevipoegadeks on, siis, oli Katteliga arutelul. Ja siisTubina uuem ooper, mida ta mängis ainult ka esimest, vaatas. Ja siis oli veel, mulle tuleb meelde, et tol korral see tuli ka ettekandele, oli veel Alfred Karindi. Kantaat rändavad veed olid. Tellisklubi meeskonna laulis seda oma kontserdil. Siin on nüüd olnud juttu meie heliloojate tegevusest, teatritööst oleks päris huvitav kuulda ka sellest, mida uut tõi 40. aasta kontserditegevusse. Selle direktoriks oli Paul Karp, tol korral küll peab ütlema, et noh, nii kontsert, tegevus võttis nii väga hea hoo. Tellige finaalidesse pildid ja meili ristin külas Leningrad, Moskva solistid ja ka meie oma kontserttegevus näiteks. Mul on siin juhuslikult kontserdihooaja avamine 18-l oktoobril 1940 kava algasse kontsert internatsionaali kah. Ja seal siis tuli ettekandmisel Eduard Tubina pidulik prelüüd Elleri Koit Lemba klaverikontsert number üks ja ja, ja, ja Artur Kapi kantaat, kes selle seal esimeses osas ja teises osas oli Šostakovitši viies sümfoonia. Olav Roots on olemas kindlasti, jah, temal oli tol korral mäe otsas kõik need katsed. Ja Šostakovitši viies sümfoonia tuli muidugi arvatavasti meie vabariigis. Ise esma esmakordselt meile ettekandele, siis on nii meeles, näiteks võiks nagu huvitav fakt Tiit Kuusiku sõit Moskvasse oktoobri pidulikul kontserdil Nadel savisioni sõitsid sinna ja muide seal ka esmakordselt meie muusikal vaid heliplaatidel need nad laulsid ja mängisid seal siis. Moskva teadvustati esimesel meie eks kümmekond palaval meie eesti heliloomingust rahvalauludest raadios. La olnud? Minu emaatid. Avas. La toodi vaad. Ka laulukoorid hakkasid juba sügishooajal väga aktiivselt tööle kõik. Ja sellele omamoodi aitas kaasa ka eriti 41. aasta algul loodud rahva kunstilise isetegevuse keskmaja. Mul on nimelt see töölõik hästi meeleskonna maised, seal asusin tööle jauruna, sellel keskmajal oli tol korral kamist suured nii-öelda tegevus väljad ja siis võib-olla sidki mõningaid huvitavaid asju meenutada seoses muusikaga. No üheks nakkeks ö. Põhiliseks oli muidugi muusika, kursuste korraldamine tähendab koolijuhtidele köstrijuhtidel vabariigil mitmes kohas sai korraldatud siis väga huvitav asi oli nimelt kui 41. aasta kevadel üks kord toimuse noorte talentide ülevaatus, praegu olen ka harjunud nende ülevaatuste korallile midagi enneolematut. Mäletan üks, üks, neli või viis päeva, me kuulasime siis neid lauljaid kontsertsaalis seal ja küll oli raske istuda ja kuulata näiteks pool päeva tuur sopranit. Kangesti otseselt passitava niiviisi, aga see oli, see oli jumal, ma nüüd niisugune tore seal oli, ütleks ligemale 400 lauljat oli ja, ja siis sealt valiti välja pärast 25 andekat noort talenti ja nad said siis priitunnidki silmapaistvate meie tookordsete laulu pedagoogide juures. Professor Aleksandar Arder oli üks, siis oli Helmi Betlem ja, ja Hanno niitov, no keda ma mäletaksin nendest lauljatest, kes tol korral seal esile kerkisid, seal oli Heino Otto, oli siis oli Emilie Karjus Astrid miitri niin, Ella Niinepuu Haug, Ophelia, Rosenberg ja palju palju teisi siis rahva kunstilise isetegevuse keskmaja koos konservatooriumi, aga mehed on üks niisugune huvitav asi. See oli kohe pärast juunipööret. Me hakkasime õpetama ühislaule, Läksime tehastesse asutustesse ja võtsime, siis olid seal pikima paljundatud tekstid ja õpetasime nõukogude heliloojate laule ja revolutsioonilisi laule. Ma mäletan, minule langes osaks kohe varsti pärast juunipööret üks kaunis raske audit, toorium oli mul nimelt, ma sattusin tookordsesse peaministri kantselei. Ühesõnaga rahvale hakkasin õpetama, seal oli vana koosseis. Ma mäletan, kui tuli mulle õpetada julgesti vennad, nüüd tööle punane lipp ja alguses ei tahtnud kuidagi vedu võtta, see oli pärast päris hästi ka, oli üks tore traditsioon kätte ja läksime, vot lõpetasime seal, ütleme kolm-neli laulu ära ja laul oli minu arvates rohkem näiteks esimese mai rongkäigus. Ma ei ole kuulnud, et nii vahvalt oleks kõlanud, näiteks ütleme praegu konservatooriumi laul, kui me läksime esimesel mail 1000 941. aastal Aleksander Arder, siis põrutas Viru tänaval, mäletan suur ja lai, aga seal on nii palju ja nii vägevalt kõlasta. Kõik talveolümpia ütles ka laulu siis. Üks huvitav ettevõte oli meil veel ka seal 41. aastal, nimelt esmakordselt viidi läbi nõudlike laulude võistlus Brezny. Rohkesti laule tuli kokku, näiteks Mart Saar sai seal auhinna ja Villem Reiman 100 uinak. Ja siin ongi Mart Saare auhinnale tulnud laul minu peekon, Kalamees. Ei on ka. Pooldan küünla, tal. Ja. Ta laulab, ikka, laulab. Laulu. Või tantsuga? Nii ei ole me laanealade ette, hüppa. Aga ta ei, ta ei saanud. Ta jah, nüüd. See räägi tehasest midagi. Et ja ta ka ja keegi ei saanud ka seal me. Ei? Läinud. Ja. Nii ta. Osa nendest auhindadest langes tol korral hoopis mitte otseselt professionaalsete heliloojatele Välgi ahele muusikamehele, kes olid meil tuntud üks kui pedagoog ja viiulimängija, orkestri juht isetegevusalal ja teine tema poeg, nimelt jutt on Aleksander õunapuust ja tema pojast viiuldajast Villema nappust. Et nende lauldud Sa võid seal esmakordselt ettekandele. Ma nüüd ei meeldi, ei saa kõrvale. Ei keegi enam äratada. Nööbid kui ka mulda, kus ruut Tiiveli tuules, vaikses sky. Meil see ei saa ikka suures. Tõsi see salt murret Kaitseks võitmatuurist. Laar üle veebiideega. Mälestustes on siiani kajastunud esimene aasta Nõukogude Eesti muusikaelus. Nagu me kuulsime, oli see väga pingeline väga töörohke, kõigepealt juba puht organisatsiooniliseks osas. Kuid eks nii mõnigi ettevõte sai ka juba teoks ja pani aluse uutele verivärsketele traditsioonidele. Kui lähenes Nõukogude Eesti esimene aastapäev, siis võib arvata, oli samuti tekkinud mitmeid huvitavaid kavatsusi. Kuidas seda muusikaliselt tähistada? Kõige peamine oli laulupidu tol korral täiesti kohe repertuaar oli välja töötatud rahvla keskkonna, seda tegi ja, ja oli ette nähtud juulikuus, meil oli üle 500 koori, oli tol korral ja ligi 400 orkestrit nimetati teda tol ajal olümpiaadiks. Kuid muidugi sõjasündmused jõudsid ette ja kõik see tore töö, millega me algasime, see kahjuks jäi tol korral lõpetamata ja meie muusika, nii nagu kogu meie rahva ette kerkisid hoopis teised ja väga tõsised sündmused, ülesanded. Kuid ka meie heliloojad ei hoidnud siin käsi rüpes. Ja kui me Sirvime praegu tookordsed ajalehti, siis me võime leida. Augusti alul ilmus ajalehes kommunist Villem Reimanni laul rahvakaarti marss mis oli loodud Mart Raua tekstile ja mis oli esimeseks võitluslauluks alanud suure isamaasõja puhul.