Ja ma arvasin juba, et seekord tuleb välja. Aga hoopis läks välja. Mu 25., jajah, 25.. Ei mingit lootust. Et neil ka seda kannatust nii vähe olla. Ma just pidin talle ütlema. Aga juba hilja. Tahtsin ainult veel küsida, et mis ta küberneetikast arvab ja siis kohe asja juurde minna. Selleks ma ta ju siia kutsusin. Muidugi oli see Küberneetika, mis ta vihale ajas. Ju ta siis vist küberneetikud ei salli. Aga ma ütlesin talle kohe, ausalt. Ireenik, tule palun minu poole, vestleme pisut küberneetikast. Esialgu tõrkus ta küll vastu, aga varsti jäi nõusse. Säh sulle. No kust pean mina teadma, millest neile meeldib kõnelda või millest mitte? Camilla sai krambid, kui ma temaga molekulidest rääkima hakkasin. Marianne laskis jalga, nii, peaaegu alustasin juttu Emptomoloogiast. Luts siia, ei suutnud biokeemiast kahte sõnagi rahulikult ära kuulata. Noole lahti, et millest ma siis nendega räägi. Ometi olid nad kõik nõus tulema, muidugi pärast viisakat vastu punnimist. Nõus vestlema küberneetikast molekulidest ütlesid isegi, et olete originaalne. Jah, ja siis. Mis sest rääkida, kus lajatas mulle vastu kõrvu. Aga teineteisele läheneda, selleks tuleb ometi enne millestki rääkida. Seal ta on. Ma arvasin kohe, et ta tagasi tuleb. Sai aru, et ma jumala eest, ma ei lausu enam ühtegi sõna küberneetikast. Astusin läbi ja mõtlesin, et kui õige tähistaksime koos üht väikest sündmust. Ma tegin ameeliaga lõpu, jätsin maa oma 25. naise, nii et täna on juubel, minul samuti. Klapib ju suurepäraselt. Ma õnnitlen sind kogu südamest. Ei ole põhjust, kuidas ei ole põhjust, see tähendab, et elu on nõus ainult oma igaveses liikumises Perttetum Moomile. Poed välja ühe naise embusest, et mitte hilineda kohtumisele teisega. Ja egoismist teisest isu täis. Juuksed tulistvalu sinna kus juba ootab sind uus, võluv, kauni per. Räägital näiteks küberneetikast võib ka küberneetika ei või nur räägid siis millestki muust, on juttu, ainest puudus. Ja pärast väikest vestlust undas sinu õnnelik, rahulik ja Malle, või rahulik ja malbe. Tere hommikust. Mis sul viga juhtus? Midagi ei juhtunud midagi, räägi aga edasi. Kuule, sul on vist tõesti midagi viga. Oled nii näost ära. Ise veel ütlesid, et sul on ka juubel, aga näed välja nagu omaenda matused. Räägi oma isale, võid sa öelda, igal juubelil on midagi ühist matusega jumala eest. Jumala ees, Sul on õigus. 25, lootust olen ma maha matnud. Igaüks neist 20-st viiest arvasid just tema on see õige? Minu ainus armastatu. Võta näpust, et abielluda, selleks peab armastama. Mida sa neile siis rääkisid, et ma neid armastan ja nemad, et nad mingi jumaldavad, et nad armastavad mind meeletult, valetavad nagu sinagi. Oi ei. Niisuguses olukorras ei valeta, naised, hilja. Ja mis siis viga oleks, kui nad valetaksid? Ütled talle näiteks, et ma armastan sind. Tema jääb seda otsekohe uskuma ja hakkab sind paugupealt nii kangesti armastama. Et tahab, et temaga abielluksid. Ja ongi mokas. Lõpp on ju alati tüütu. Kui nüüd ütleme daamikesega tunnikese juba ta armastabki siit. Aga mis ma sellest kõigest sulle räägi, jumal hoidku, sa oled ju mu enda poeg. Võtaks paremini väikese napsi. Mure ma tean, ma tean, ma tean, ma tean, ma tean, et sul ei ole, aga minul on. Sa ütlesid, et tunnikese mis tunnikese juba tunni aja pärast armastab muidu, aga mis siin imestada, niisugust naist pole veel ilma sündinud, kes ei usuks temasse kohe esimesest silmapilgust. Armusid, naised on väga praktilise meelega. Aga mis sa temaga selle tunni aja jooksul teed? Kuidas, mis ma teen? Midagi ei tee. Džent ei tee esimese tunni jooksul veel midagi. Kuidas see üldse nii kaugele jõuavad hakatele armastusest rääkima? Kui vana sa oled? Anna andeks, et ma küsin, sest kui isa ma peaksin seda ise teadma. Aga mul lihtsalt ei ole arvude peale nupu 25 ei ole viga, 25 aastat ja 25 naist. See pole sugugi paha kohe näha, et minu veri naa. Vaat raadid klaasid minu 25 andsid mulle kõik korvi. Või selles ei ole midagi naljakat. Ma olen meeleheitel. Ireene läksid 15 minutit tagasi. Kas siis tema jäätis sinu jah, tema jättis minu eieieieiei. Kuule. See oli tõesti väga koomiline ja luts siia Marianne, Sofia, Algne Barbara, Helena. Nemad kõik enne teda ootab, mul on siin kõik kirjas. Kristiina ornitoloogia, Adviga kosmogoonia, poolsena semantika. Teine Kristina, prantsuse Demokraatia, Veera, Spartacuse ülestõus. Aitab, aitab. Aitab. Aitab. Mida see peab tähendama? Need on need naised, kellele ma ei jõudnud veel armastusest rääkimagi hakata. Ja mida see entsüklopeedia tähendab? No ma märkisin endale üles, missuguse koha peal meie jutt katki ja nad ära läksid ja kõike seda pidid nad kuulama. Aga muidugi? Ei, ei, ei, see ei ole minu veri, millestki peab ju ometi rääkima. Ema ütles alati. Pea meeles, et naised hindavad mehe juures eelkõige mõistust. Eks ma siis valmistusin selleks nagu kord ja kohus. Õppisin, andsin eksamid. Mul ei ole endale midagi ette heita. Ah et ema ütlesime jah, kuidas teda, vaesekesed, näha, tahaksin jääda. Jättis mu maha mingi Choki pärast. Pole viga, pole viga, pole viga. Rägelasi rida, ma räägin. Nüüd olen ma spetsialist 25-l erineval teadusalal inimlaps selle kõigega võiksid sa ehk Marii juures midagi saavutada käte noorte neidude juures. Kes neile seda rääkisid, et nende silmad on kui Türgiisid, ametüsti, rubiinid, krüsobraasid. Kalliskivi teadvuseni pole ma veel jõudnud. Ega ma seda räägi. Sinu silmad on, kui krüsotraasid seda, mõtle. Oled sa kunagi Chrysobraasi näinud? Mitte kunagi. Kuidas sa võid siis rääkida, kui sa pole näinud. Ja pealegi tänapäeval enam üldse nii ei räägita, see on vanamoodne, ei räägita, sest ei, ei oska rääkida, sest teie põlvkond ei oska üldse rääkida. Aga minul piisab vaid öelda, et ma vaatan su Crusobraasist silmi ja tüdruk on minu ja nad peavad sind eluaeg meeles tänu nendele kujusobraasis silmadele. Sa ei kujuta ette mees, kui hästi see mõjub, mis kaasaegne vanaaegne, selles küsimuses jääb naine ikka ühesuguseks läbi kõikide aegade. Su käed. Kui marmorist võib veel lisada? Ega maga karra marmorit ei ole elus näinud, aga ikkagi kasutan su sõrmed on, kui viinapuuvilja käib ka asja eest. Kes teab, missugused need viinapuuviljad on, aga tulemus on hiilgav, aga ema rääkis, et no no no tema on üks kord arukas naine, aga läks samuti kutatatatatatud, mille õnge ta läkski. Ah jaa, jajaa türkiis silmade, mis emal oli pruunid silmad, kuidas sa said talle türkiissinised ütelda, kujuta ette, sain, näed nüüd isegi ja seda tema kaine mõistuse juures pianeeles neile kõigile müüjast, kuni ülikooli professori nii meeldib, et neil oleks just niisugused silmad, nagu neil tegelikult ei ole. Kellel on rohelised, tahab siniseid, kellel sinised, seda rubiini värvi silmi pole ma veel nägema juhtunud, armuluneb kõik isemoodi. Ja iga naine tahab olla teistsugune kui kõik teised naised. Sa võid teda võrrelda kasvõi vaskratsanik kuga, peaasi, kui sa seda õigel ajal tee. Mina küll sellega hakkama ei saa. Joome väga tore. Aga küsimus on ju armastus. Alati on küsimus armastuses. Las ma näitan sulle ette, kuidas see käib. Ütleme näiteks, et sina ütleme, et sina, üks moment kohe. Nii. Ütleme, et sina oled Adrianna, mis no ütleme, ütleme nii, kujutab ette, et sina oled Adrianna. Kutsusin su enda poole, oleme juba võtnud paar pisikest pidu, mitte meie olema, vaid sina oled, tuju on ja nüüd sa siis ootad, et mis edasi, anna andeks, kuid mina teen tegemist ainult korralike, ausate naistega, küsis siis ebaausaid korterisse, kutsub nuia, sina sisu, et ega mina ei tohi sul lootusi petta. Veel kord võtan, no ja sina siis ootad ja ega mina ei tohi su lootusi petta. Ma olen Joaume, luba kahelda. Kõik need naised, kelle sa maha jätsid, ega ma sellest aust ei räägi, mina tahan sinust teha täisväärtuslikku inimest, aga täisväärtuslikul inimesel on alati mitu arusaamist aust kui niisuguse mina, saal aust ainult ühtemoodi aru. See asi ongi ühtemoodi, sellest on vähe. Kuidas see nii väiklane oled. Aga me oleme ju teemast kõrvale läinud, ütleme, et ma jutustan sulle parajasti mingit põnevat lugu. Ütleme, räägin sulle, kuidas, noh, näiteks, oot, oot. Biilselt pritsida? Kuule, nii uue. Ei kuula ja tead, teeb Reili, mu hing hakkas mässama. Ja siis ütlesin, et olgu kui tarvis, Madun ohvriks oma elu. Ma haarasin revolvri ja ma vaatasin ka seda. Laetud oli laetud. Hingasin kergemalt ja kummardusin aknast välja. Alt haigutas vastu mitmekümne meetri sügavune kuristik. Viies korrus o all tänaval kõnnivad inimesed rahumeeli siia ja sinna ega aimagi, mis tulemas. Ool surus relva kõvemini, bet Ko. Avan ukse ja hiilin vargsi pimedasse hoovi. Seal nad on käes, kuidas saidi hoovi sattusite? Viiendal korrusel olid jääda. Sinu pedantsus käib mulle üle, mõistume. Viies või esimene, mis vahet seal on? Tema niisugust pisiasja üldse ei märka. Su jutust ja sellest situatsioonist, mis kogu aeg üha ohtlikumaks muutub, nii kaasa kistud. Püstor, bandiidid, minu elu. Tead, see on juba endal hirm naha vahel, sina segad vahele, võiks võtta ennast kokku. No räägi, räägi ma. Kuule. Oota. Siukse. Niimoodi oh kuuma jälgi. No et hiilib vargsi viiendalt korruselt hoovi ja äge hilisis tähendab vargsi viiendalt korruselt OV. Ei, see vist tõesti Klabi, mis sa jamad selle viienda korrusega. Rääkisin ma eelil siis vargsi esimeselt korruselt hoovi ja mis ma näen, mingid salapärased varjud ja ma ei eksi, emad mõtlen, kas elu, kui suur lärm mul juba sõrm päästikul ja siis löön lootusetult käega. Nihutan end päris sinu lähedale niimoodi niimodi, vaatan sulle sügavalt silma ja ütlen suures sisemise veendumusega. Tead sa umbes, kuidas suur sisemine veendumus väljale teadvus ei, seda ma arvasin, et sa ei tea selle eest Diaalse, kuidas maavähk paljuneb, ei tea, aga ma võin otsekohe entsüklopeediast järele varataiidu, Rauli kuuld. Teadus tapab selle viimase inimliku tunde. Seal oli umbes nii, näeb välja suur sisemine veendumus, saad aru ja nii sa võid veel sosistada ka väga tundeliselt, väga lootusetult kodumesi. Ma lihtsalt ei tea. Nüüd võiksid sa kahe käega peast kinni haarata, sealjuures seda kergelt raputades, nagu tahaksid sa iga hinna eest mõistusele tulla. Aga see ei lähe sul korda. Ja siis pöördud tema poole haarattal andamist õrnalt niimoodi väga ettevaatlikult. Ja siis ütled Tingimata kaks korda saad aru, jaga tingimata. Seal on meil seda tõelist sisemist veendumust juurde siis ütled, mis oled sa minuga teinud, siis polegi hellalt oma käe tema tema käele mis parajasti toetub tooli käsitoele. Aga kui ta käsi ei olegi seal, no siis võtan ise hellalt käe ja asetad selle. Noh, sa elad tooli käsitoele. No ja siis siis kostab arglikult, kuid väga veenvalt, su huulil. Armastan sind. Armastan seda muide võib öelda 1000-l erineval viisil. See võima aevastan. Seda võib öelda kirglikult arglikult sosistades, nii et sinu huuled puudutavad tema kätt. Kuid ikka hellad ja, ja, ja, ja jõudu tarvitada on veel vara. Võib öelda nukralt. Teinekord annab väga häid tulemusi, kui ütled katkendlikult nii. Ja naine ongi sinu ja kõik esialgu kõik, seejärel tuleb appi võtta psühholoog. Ahaa, näe ikkagi teadmine põrgus, oma teadusega. Psühholoogia tuleb ühendada faktidega Osul tegemist paksukesega, siis ütled talle, et sa pole eluilmas kedagi nii saledat näinud, on ta kõhn ja kondine, siis ütled, et taol Veenuse sarnane. Igatahes tuleb öelda vastupidi sellele, kuidas tegelikult on, tuleb öelda nii, kui ta just ise endast arvab. Püha jumal, see pole mingi kunst. Ma kadestan sind. Mina küll nii ei oskaks nagu sina selle revolvriga. Mul pole elus bandiitidega pistmist und oodadele kohe. Päiseksi. Arvad, et minul on meile ikka, aga naised jumaldavad tugevaid elamusi. Neile meeldib Ta tundagi hirmu oma kallima pärast. Seal pole veel oma lugu lõpetanudki, kuid tema juba väriseb hirmust. Tahab teada, kas sind lüüakse maha või mitte. Mitte ühelegi neist ei tule pähe. Nad ei saanud ju siin maha tappa, kui seekord nende jalge ees kükitada ja armastust avaldada. Vaat see on psühholoogia. Revolvri lugu oli sul hästi? Mul endal tuli hirm, pealegi sa sinna hoovi hiilisid. Jää, seal ootavad sind verejanulised sukad või? Selle nipiga muide, ei lähe iialgi alt. See on minu enda leiutisi, prosid. Harn mas. Sa ütlesid praegu mulle midagi või? Ei, mitte midagi. Kuule, aga küüräns temaga mõne sõna karuta just äsja, jumal hoidku. Adrianna Sinukule sõbras silmadest loen kummalist hirmu ja nende põhjas näen seda, mis mind õnnelikuks teeb. Ja muud sellesarnast luulelist luulel istun, pluusid ja mitte ainsatki sõna mutentslhoosist, ei ainsatki. Nõgelis minagi nüüd minu ohud on ennast nii üles kütnud, praegu mõtlen juba ainult selle 26. LISA, ole kõva mu oda ohverda mulle veel üks minut. Kuidas see nüüd oligi? See tähendab, tema istub ja sina seisad seisund ja siis räägid. Ma pean siis ikkagi rääkima, jumala pärast, jäta mind rahule, ma pean juba minema, oodala, palun, jäänu, näed ise, kui hädas. Ma pean, ma pean endast võitu saama, marus aas ei saa siis ikka taas rajab Arv kohe kohe kohe. Kuidas see nüüd oligi? Ja teate, preili, kogu mu hing hakkas mässama. Ja siis ma mõtlesin, et olgu kui tarvis, tool ohvriks, oma elu, õige tool, ohvriks oma elu aeru, haaran revolvri, kontrollin, kas kuulid on siis laetud. Õige, kontrollin, kas on laetud ja. Tead, mis, las ma hakkan veel kord otsast peale akeses otsas, mina, mina ka. Ja tead, prillikogu, mu hing hakkas mässama ja, ja siis ma mõtlesin, et olgu kui tarvis, toon ohvriks oma elu. Kodutud. Ja teate, preili, kogu mu hing hakkas mässama. Ja siis ma mõtlesin, et olgu kui tarvis, ohvriks oma elu, haaran revolvri, kontrollin, kas ta laetud. Nii, eks ole. Hingan kergendatult ja kummardan aknast välja. Alt haigutab mulle vastu mitmekümne meetri sügavune kuristik, viies korrus. See viies korrus jääb natuke tobedalt välja küll. Jäta see koht vae praegu. A tähendab need inimesed, kes seal all kõndisid, tuleb ka vahele jätta ja jätta need ka järgsis. Surun relva kõvemini pihku, avan ukse ja olen. Ja siis ma hakkan veel kord otsast, ei lase seal tädalduslikkuse õuele hõljuma. Nii hiilin vargsi pimedasse hoovi, jah, seal naad on sedasi ütled järsult katkendlikult, jah. Nad on jah, seal nad on, Korni Ma näen nende liikuvaid varje. Ma ei eksi Nemad ja mõtlen kas elu või surm ja siinkohal lootusetult käega. Ära räägi, et sa löö, löö. Tähendab seda tuleb teha, mitte rääkida, who a niimoodi. Joo ja nüüd pole mulle käsi julgelt õlale. Nii vali. Ei niimoodi. Vaata mulle nüüd andunult silmadesse vaatama. Soe ilm on olnud nagu oleks 1000 kulli võlgu, õige ja hea, et sa meelde tuletasid. Ma segan vahele, praegu vaatabki. Hull, nii et talle tundus, nagu oleksid silmad äkki uduloori taha kadunud, nii. Nüüd võid talle õrnalt sulistada. Sosistada Kantris ei, mitte nii nii, kogu aeg rääkima rääkima, et ta maha jahtuks. Misasja. Ma räägin, mulle kõik meelest läinud, räägib ükskõik mida sülg suhu toob, sest moi vaatangi jaotuma. Tule jumal, appi. Kas teate, preili, et troposfääri liigne joonisatsioon avaldab mõju planeetide süsteemile? Mis see siis on? Astrofüüsika, hulluks võib minna, mu närvid on juba mustad. Ma hea meelega lööksin, seda ta tegigi, lõi, lõi, vaeseke. Oled sa niimoodi? Üksin? Nevadale. Vaesed naised küll viis inetu kõike muud kui mehelik armastuses selles järgus ei tohi naistel-lastel lillegi liigutada, aga sina sunnid nüüd, löö, mina sunnin muidugi sellega, et sa lõid teda niimoodi vintsuta, idagi mailinsuta ei tule midagi välja. See peab nüüd olema minu poeg, uus haldus, ei. Rooja. Just paras sinusugune ära mehele, loodan, ma tahaksin peaga mõelda ükskord, et pea pole tarvis, pead on ülikoolis Tarv sai ise näitasid seda. Pea aga koht, mis peaga ma pean laskma entoolijate põlvini panema, pea tema käele sosistama. Mis, mis sa Mussilitud, seda ju ei olnud. Ole kõva, kaamerad sul aina tuleks, kas Adrianna ei see trikk, kuidas armastust avaldada?