Muusika ja värv. Küllalt paljud muusikud tunnetavad tihedat sidet muusika ja värvide vahel. Enamikule neist tundub, et Beethoven kujutab oma kuupaiste sonaadis kuuvalguses helklevaid kahvatuid salapäraseid looduse värve. Räägitakse Etti püssi avaldas tihti soovi oma teoste esitamiseks purpur ses valguses. Eriti selgelt tajus muusika ja värvide vahelist seost Screabin, kes oma sümfoonilise poeemi Prometheus esitamiseks nõudis tervet värvide gammat pida vastavalt autori märkustele tuli muuta ja vahetada. Peaaegu kõikidel muusikutel seostuvad erinevad tämbrid mingite värvidega. Võib märgata kahesugust paralleeli Helija värvi vahel. Helid võivad olla helged ja tumedad, läbipaistvad ja tuhmid, lõbusad ja sünged ning värvid vastavalt eredad või tagasihoidlikud, pimestavad või rahulikud, teravad või pehmed. Mis puutub teise paralleeli, siis paljud muusikud kinnitavad, et näiteks helile la vastab üks kindel värv laadieesile, teine siile, kolmas värv ja nii edasi. See on nähtavasti täiesti subjektiivne ettekujutus, sest harva juhtub, et kahe muusiku värvi assotsiatsioonid ühe ja sama heli puhul kokku langeksid. Tihti tunduvad meile muusika ja maalikunst teineteisele lähedaste kunstiliikidena, mille on sünnitanud ühesugused psühholoogilised impulsid. Stokovskile tundub, et Tšaikovski kui helilooja ja fan hoog kui kunstnik kasutavad ühesuguseid erksaid värve ja ebatavaliselt intensiivset emotsionaalset väljenduslikkust, kust mõningad Ravelli teosed on küllastunud eksootilistest värvidest ning täis fantaasia lennukat jõudu, nagu oleksid nad sündinud samadest loomingulistest lätetest, mis on aluseks käänifan asjale. Nii värvi kui heli üheks omaduseks on erinev intensiivsus. Muusikateostes Me eraldame mitmesuguse tugevusega helisid. Osa neist kõlab pehmelt ja miteesile tungivalt. Teised tõmbavad enestele märksa rohkem tähelepanu ning kolmandaid on lausa võimatu kõrvust mööda lasta. Kõik see vastab erinevatele plaanidele maalikunstis. Nii näiteks võib esiplaanil olla selgelt välja joonistatud inimfiguur natuke kaugemal, teises plaanis puud veel kaugemal künkad ning pilved helesinises taevas. Maali mitmeplaanilisus meenutab erinevaid registreid ja ämbreid orkestris. Orkestri pillidega võib edasi anda väga erinevaid kõlavärve tundevarjundeid ning imiteerida. Missuguseid hääli on olemas palju erinevaid rohelise, sinise, punase ja kollase värvitoone kasutades ühte värvi, kuid muutes selle intensiivsust, võib saavutada küllalt suurt erinevust ja kontrastsust. Muidugi kõik need analoogiat muusika ja maalikunsti vahel on väga üldistavad. Ent ometi räägivad nad nende kunstiliikide vahel valitsevast seosest. Muusika ja tants muusika ja tants, kuigi iseseisvad kunstiliigid on läbi põimunud teineteisega ning rikastavad vastastikku teineteist. Nad on võrsunud ühisest pinnasest ning nii muusika, tantsu kui elu endagi aluseks on ühine element ritunud. On olemas palju erinevaid tantse ning enamik neist on lahutamatult seotud muusikaga. Nimetagem siin mõningaid rahvatants, rituaalne tants, klassikaline ballett, kaasaegne balletikunst, kaasaegne balletitants ja nii edasi. Paljud sümfoonilised teosed põhinevad tantsu rütmidel. Kuigi on täiesti tõenäoline, et mitte alati ei pidanud heliloojad silmas ühte kindlat tantsu kõigi selle tunnuste ja iseärasustega. Tavaliselt kujutab ühe või teise tantsuvormi kasutamine selle originaalset lahendust teravalt rõhutatud rütmi esiletoomist, mis kutsub meis esile tantsulise liigutusi. Sellised on Beethoveni sümfooniat tantsuliselt osad ning mitmed Sibeliuse sümfooniad põhinevad Soome rahvatantsude rütmidele. Nii täiskasvanud kui lapsed, kuulates tantsulist muusikat, hakkavad selle rütmis pead või jalga kaasa liigutama. See on alateadlik tants, tihti väikesed lapsed, kuulates muusikat, improviseerivad omapärase rütmiliste tantsu. Tants on väljendanud põhilisi elu sündmusi kuid oma väljenduslikkuse poolest on ta olnud erinevatel aegadel erinevate rahvaste juures erinev. Tähtsat osa mängisid omalajal rituaalsed tantsud, mis väljendasid looduse ja inimese vahekorda ürgajast tänapäeva tantsukunst läbi teinud tohutu tee. Ka tänapäeva tantsukunst säilitab liikumise põhilisi printsiipe kuid need on nüüd ainult aluseks uutele plastilistele kujunditele. Kaasaegne tants on loomingulise fantaasia vili ning oma olemuselt lähedane absoluutsele muusikale. Tantsuväljendusvõimalused on piiritud lõbusast heasüdamlikkust, Veiderdamisest, jooblustavaik, staažini või kergemeelsest seikluslustist. Kõige üldisemalt. Muusika ja väikesed lapsed mängivad lapsed hakkavad tihti laulma. Vahel nad laulavad välja mõeldud sõnadega ainult neile arusaadavas keeles. Teinekord Leelutavad nad tuntud laulukest hoopis ilma sõnadeta. Mänguhoos loovad lapsed nii mõnigi kord ise laulusõnad, viisi või rütmi. See on oma olemuselt ebateadlik loominguline protsess. Iseenesest kipuvad lapsed laulma jalutuskäikude või tantsimise ajal. Mida noorem laps, seda lihtsam laul, mis alguses piirdub ühe kahe noodiga. Laste laulu mõjutab ümbritsev keskkond, kus nad tegutsevad. Nii näiteks laulavad nad puu otsas suure vabaduse ja enesestmõistetavusega. Rühmas jalutades või tantsides laulavad nad märksa valjemini kui üksi olles. Lapsed kasutavad tihti pooltoonist väiksemaid intervalle. Neile ei tekita mingeid raskusi laulda ning samaaegselt trummil kaasa lüüa hoopis teist rütmi. Huvitav on asjaolu, et lapsed armastavad laulda kas liiga kõrges või liiga madalas registris. Keskmine register jääb nende tähelepanust tavaliselt välja. Kuid hääl on lapsele esimene kättesaadav instrument, mille kasutamisega ta ilma kõrvalise abita toime tuleb. Vanemate ülesanne oleks aidata leida lastelauludele kindel koht nende igapäevastes toimingutes ja mängudes. Nii aitaksid vanemad kaasa lapse eneseväljenduse teadlikule arendamisele. Muidugi ei ole ülesanne lihtne. Heade tulemuste eelduseks on lastepsühholoogia tundmine. Väikseid lapsi huvitab rohkem tämber ja rütm kui meloodia. Nad satuvad vaimustusse, kui kuulevad mingit uut kõlavärvi. Laps loob muusikat ainult soodsates tingimustes. Kui teda miski segab või ahendab, kustuvad kohe muusikalised impulsid. Lapsel assotsieerub muusika alati mängude rütmiliste liigutustega. Lapsed ei alista kunagi muusikale iseseisvat tähendust, see on nende jaoks vaid loomulik osake igapäevasest elust. Lastel ja täiskasvanutel on täiesti erinevad arusaamised muusikast. Täiesti vale on läheneda laste muusikalisele kasvatusele täiskasvanute mõõdupuuga või sundida lapsi kuulama tõsise sisulist sümfoonilised muusikat. See võib viia ainult laste ja vanemate omavaheliste arusaamatuste. Nii. Püüdke leida lastepäraseid võimalusi oma laste muusikaliste eelduste, mis on olemas peaaegu igal lapsel väljaarendamiseks. Leopold Stokovski on isiklike kogemuste põhjal veendunud, et muusika on üheks tänuväärsemaks ja viljakamaks komponendiks lastest eetilises kasvatuses. Muusikaliste väljendusvahendite suhtelisus ja tasakaal. Tasakaalu printsiip ei ole oluline mitte ainult muusikas, vaid ka maalikunstis, skulptuuris, draamas ja üldse kõikides kunstiliikides. Tõeliselt heade orkestrite mängus on tunda selgust ja pillirühmade vahel valitsevad tasakaalu. Pillid, mis esitavad põhimeloodiat kõlavat reljeefselt. Antud momendil teisejärgulist tähtsust omav partii on märksa tagasihoidlikum. Kuid nii mõnigi kord kuuleme orkestreid, kus teisejärgulised partiid summutavad põhimeloodia. Selle tulemusena muudab esitus teose moonutatuks ja ebaveenvaks. Selline orkestri rihmade tasakaalu rikkumine viitab dirigendi vähestele oskustele ning seesmise kuulmise puudulikkusele. Noorte heliloojate juures torkab silma nende vähene oskus mõelda orkestraalselt mis väljendub ühtede pillirühmade üle koormatuses. Samal ajal on teised hoopis tegevuseta. Muidugi võidakse siinkohal vastu vaielda ja väita, et just nii oligi mõeldud. Stokovski on aastakümnete pikkuse dirigenditöökogemuste põhjal veendunud, et enamikel sellistel juhtudel on ikka tegemist helilooja Küngimatusega. Nii muusikas kui elus tuleb nii mõnigi kord astuda üle kehtivatest käänanitest. Need, kes tunnevad muret ainult selle üle, et kõik noodipaberil kirjutatu kõlaks absoluutselt täpselt saavutavad harva emotsionaalselt täiusliku esituse. Muusikas on tunded, intuitsioon, tähtsamad korralikkusest, emotsionaalne väljendusrikkust, tähtsam pedantsest täpsusest. Muusika mõjust inimesele. Muusika on aegadest aegadesse teeninud üllaste tunnete ilu ja täiuslikkuse ideaale. Kuivõrd igaüks meist on võimeline tajuma muusikasse kätketud rikkusi oleneb meist endist. 1000 inimese muljed kuulates üht ja sama teost, on täiesti erinevad. Nende füsioloogilised ja psühholoogilised vastukajad muusikale sõltuvad individuaalsetest omadustest. Erinevad ei ole mitte ainult iseloomud, vaid ka tunnete intensiivsus ja sügavus. Paljud õpetlased ja arstid tunnustavad muusika ravivaid omadusi. Vaieldamatult on muusika mõju samaaegselt nii füsioloogiline kui psühholoogiline. Teha vahet nende protsesside vahel on raske. Ilmselt tugevdab muusika igasuguste rakkude vastupanu võimet ning sobivalt valitud muusika kiirendab haigete rakkude taastumist. Käesoleva probleemi uurimiseks ja lahendamiseks on teadlastel veel palju ära teha. Helide maailma emotsioonid tavaliselt täiustavad meie tundeid. Kuid on inimesi, kes kardavad muusikast saadavaid tugevaid üleelamusi. Võimalik, et nad on ülitundlikud ja peidavad seda ükskõiksuse maski taha. Täpselt samuti on olemas inimesi, kes hoiduvad erksatest värvidest. Nende riietus ja kodune mööbel on valitud ilmetutes külmades värvides. Ka ise on nad kuidagi kuivad ja elutud teistele on nende sisemaailm tume. Need inimesed ei suuda nakatavalt naerda ega sügaralt kurvastada, kuigi nad on väga haritud ning neil ei puudu teadmised muusikastki. Kuid nad oskavad ainult arutleda ja kaalutleda, mitte aga tunnetada. Nende tunded on nõrgalt välja arenenud. Neil puudub kujutlusvõime muusikaline intuitsioon ja vahetu vastuvõtlikkus. Nad teavad muusikast nii palju, et see juba segab neid muusikat nautimas. Nii jääb meile tundmatuks kõige kaunim muusikas, mis ongi muusika võlujõuallikaks. Kõikides kunstiliikides asenduvad vananenud ideed ja traditsioonid, uute mõtete ja kontseptsioonidega. Meid ümbritsevas maailmas muutuvad nii kunsti kui elud, Reed ja nii mõnigi kord kipub kunst elust maha jääma, sest vanad kunsti traditsioonid on küllalt visad uute ees taanduma. Inimkond on aeg-ajalt üle elanud kriisiperioode, mis on toonud kõikidele inimestele raskeid kannatusi. Suured kunstnikud on leidnud endas jõudu ja mehisust luua just rasketel aegadel illustavaid teoseid mis on nagu viljatust pinnasest vastu ootust tärganud imeilusad lilled. Selline teks Beethoveni ja Šostakovitši looming, mis sisendab inimestele usku, lootust ja kindlusetunnet.