Näib, et nagu on erinev inimeste valutundlikkus on erinev ka ilutundlikus. Ebanormaalne oleks täielik valutunde puudumine. Ilumeeleta inimene on aga ilma jäänud just sellest kõige inimlikum Ast mis võib tekitada õnnetunnet, vältida jõhkrust, õilistada, ergutada loomistahet, aidata tasakaalustada omavahelisi suhteid ja palju muud. Tahaksin Ilutunnetust seada tähtsuselt viie meeleorgani kõrvale. Kahjuks kuues koht on seal juba hõivatud ette Aime poolt, jäägu siis pealegi ilumeel inimese seitsmendaks meeleks. Iseküsimus on muidugi ilutunnetuse ühtsus. Mingisugustes punktides kohtuvad nähtavasti väga paljude inimeste baitsed, võib-olla isegi enamiku omad, kuid mitte iialgi. Kõigil. Kord kutsus üks laborant mind vaatama läbi mikroskoobi Kochi kepikese. Uskuge, nad on ilusad, ütles ta. Mingisugustel põhjustel jäi see ilu nägemata, nõnda siis ka kontrollimata, kas oleksin iluelamuse saanud. Kuid võib tuua teistsuguse ja loodetavasti küllalt ilmeka näite. Tean paljusid inimesi, kes jälestavad madusid. Nende nahka saab väga ilusaks pidada, näitab moedaamide huvi maonahast kingade vastu kui näiteks hiired. Kas pole nad kenad teravkoon, vurrud, mustad nööpsilmad, pehme karv? Ega asjata pole hiired lasteraamatute sümpaatsed tegelased ainult nende kahjulik tegevus õigustab inimeste paratamatut tapahimu. Muidugi tuleb nüüd lõpuks tulla ka muusika ilu juurde. Kas pidasite ilusaks saate eesotsas kõlanud soprani valssi? Väga sageli esitatud paljudele kuulajatele selle tõttu iga noot juba tuttav aga mis siis, muusikas tuleb see vaid kasuks. Ja siiski oli ettekandes midagi tuntuks uut shopaania poolt küll klaverile kirjutatud. Moodustas praegu valss, siis moll ühe osa orkestri süüdist, mille Aranseeris roiduglas üldnimetuse all sulfiidid. See koosneb Suttania õhulistest ja oma karaterilt üsna naiselikest paladest. Süüde on lindile mänginud Berliini filharmoonia orkester Herbert von Karajan juhatusel. Te kuulete samast sviidist veel nokk turni Astuur. Ka järgmine teos on arranžeerinud, seekord vastupidiselt orkestripalast sai harfi pala. Veera Tulava seadis oma instrumendi ümber hommiku serenaadi Prokofjevi balletist Romeo Julia ning sellelt helisevalt instrumendilt kandub meieni hommikuvärskust. Esitaja pole aga praegu arranžeerija, vaid Emilia moskihtina. Kui maailm hakkas lähemas minevikus välja otsima muusikateoseid baroki ja barokieelsest ajastust kui kontsertide kavades tõusid kesksele kohale Bachi, Händeli, Haydni, Mozarti ja teiste romantismieelsete heliloojate teosed vähenes huvi romantikute vastu. Mõeldes heegeli spiraalile, polnud raske arvata, et järgmine etapp toob taas huvide sfääri romantilise muusika ja nüüd on see vist nii minemas. Mingi paralleel näitab, aga olevat neil etappidel ka kaasaegse muusika arenguga. Nõnda peaks koos huvide tõusuga romantikute teoste vastu suurenema ka neuroromantismi osakaal. Ja ongi üsna palju olnud muusikaspetsialistide ringkondades jutu muusika keele lihtsustumisest, kuulajale lähendamisest, kujundlikkuse ning meloodia tähtsusest. Enesestmõistetavalt käivad juttude juurtega teod. Alles hiljaaegu võisime näiteks lugeda intervjuud ühe Poola silmapaistvaima helilooja Penderetski iga, kus ta ütles, et Ta endised vaated tunduvad täiesti aegunud ja isegi naeruväärsed. Alang artistist on saanud romantismi pooldaja. Kuid me tahaksime rääkida Šostakovitši-ist, keda ilmselt ei suutnud moevoolud üldse kaasa haarata. Ta tegi oma sisemise sunni ja veendumuse ajendil ja seejuures mitmetes stiilides. Kui võrrelda näiteks Ostarkowitzi väga raske pärast ning dissonantsi rohket kaheksandat sümfooniat filmile kiin kirjutatud muusikaga oleks isegi võimalik uskuda, et sulgen hoidnud eri käed mis on ka erimeeste küljes olnud. Kiini muusikat võib nimetada väga romantiliseks, kaunid meloodiad mahuvad üldtunnustatud ilusa muusika mõiste alla ning seega hästi kasutatavad ka praeguses kontserdis. Võib-olla ootate soovikontsertide ühtepuhku kõlavat romansi. Kuid valisin hoopis Nocturnil, mis oma meeloodilisuselt ja puhta kõlalisuselt ei jää esimesena nimetatule milleski alla. Mängib riiklik kinematograafia sümfooniaorkester mind Hatšhaturjan juhatusel. Tšellosolist Arnold Ferkelmann. Tempolise vahe pakub Jean Sibeliuse Allammartsa Karjala süüdist. Sest ega need kaunid meloodiad ainult aeglased olema. Alla martsa viis jääb üpris kergesti meelde, tema eriline võlu on reibas. Rühis mängib Soome raadio sümfooniaorkester Bagotari Lundi juhatusel. Nagu kuulaja on juba märganud, ei ole siin kontserdis seatud eesmärgiks kinni pidada teoste kirjutamise kronoloogilises järjekorrast. Vaid olulisemaks on peetud vahelduse printsiipi. Vaevalt seegi täiuslikult õnnestub, sest nende kaunite meloodiate seas on kaunis palju aeglasi töid. Endelile Argoki üks nende seast narkonime all kõlab maailmas üsna palju instomentaalseid töötlusi. Tegelikult kirjutas helilooja selle aariana ooperi Xerxes jaoks. Metsosopran Irina Pugatšova laulab nüüd oreli ja keelpillikvarteti saatel. Pisut elavama rütmi toob kössein mängituna Waldodellosriose orkestri poolt. Et tegu on teise osaga klaverikontserdist, siis tuleb nimetada klaverisolist. Ta on seesama mees, kes orkestrit juhatab. Nõnda siis mängivad Waldodelošvios jada orkester. Kösseni juurest Wagneri juurde ja taas paljudele väga tuttav muusika. Üks armastatumaid numbreid tan Hoiselist populaarsuse edetabelis seisab see palverändurite koori kõrval. Ja meie publiku jaoks on siin päris suured teened olnud Georg Otsal kelle südamlikus ja meisterlikkus ettekandes volframi laul Eha tähele palju naudingut tõi. Ent seda muusika manu suudab pakkuda ka maailmakuulus Ivan Petrov koos suure teatri orkestriga. Dirigeerib. Ilma suure hinge helluseta Tatjana vastu ei oleks iialgi õnnestunud Pjotr Tšaikovskit luua psühholoogiliselt nii sügavalt ja neiu hingemaailma avat muusikalt mille kõrgpunktiks on kirjast seen. Kui Edward kriigist sai vääriline partner Ibsenile Perling teemuusika autorina sisse kovski ooper Jevgeni oneetinon, Puškini teose hiilgav teisend. Seejuures teisend, mis suurendab üldist huvi ka kirjandusliku algallika vastu. Kirjast seen, mis on õieti pikk monoloog ja kus väliselt midagi erilist ei juhtu, võlub meid Tatjana vastuoluliste hingeseisundite dema kõhkluste. Veel pole aimugi mu hingel, kes oled sa mu kaitseingel või kurikaval, kiusa ja paratamatuse sunnil tuva otsusekindluse väljatoomisega. Kuulake nüüd fragmente kirjas stseenist Galina Pissarenko ja suure teatri orkestri esituses. Dirigent fuat Mansulov. Beethoveni hellem pool avanes õige tihti lema suurteoste aeglastes osades. Neis ületas helilooja sageli piiri, mille ta tegelikult oma muusikaga seisis romantismi piiri. Ja tänase saate lõpetab imekena Beethoveni meloodia teine osa andante con mooto sümfooniast number viis. Ka siin oleks kohati nagu võitlus kõhkluste ja otsusekindluse vahel. Viimane jääb küll kindlalt peale, väga pidulikus, osa lõpus mängib üleliidulise raadio suurt sümfooniaorkester Konstantin Ivanov juhatusel.