Olevast hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade tänasel päikeselisel laupäeval alustab ning tänased rahva teenrid on Urmet Kook ETVst Erkki Bahovski Postimehes. Lauri Hussar vikerraadiost ning kuigi väljas paistab päike, Me peame rääkima pisut tõsisematel teemadel ja selle nädala ekspeauudiseid räägib küll väga tõsisest konfliktist valitsuse sees ja tundub, et must kass on läbi jooksnud peaministri ja majandus- ja kommunikatsiooniministri vahel. Ja neid tüliõunu, mida nendel kahel mehel lahendada on rohkem kui kui üks, kuid kõige teravamalt hakkas küll sellel nädalal silma peaministri kriitika majandus ja kommunikatsiooniministri aadressil, mis puudutas siis koostööd hiinlastega, mis peaks siis päädima sellega, et Muuga sadamale rajatakse konteinerterminal, mis hakkaks kogu regiooni varustama siis Hiina kaupadega ja ma peaks ütlema, et kui ma seda avaldust kuulsin, siis ma olin, olin pehmelt öeldes üllatunud, et et nagu sellises faasis esineb peaminister niivõrd jõulise avaldusega ja, ja tegelikult kuulates ära ka need peaministri argumendid, ma peaks ütlema, et, et ega ta, ega ta nii väga palju neid argumente ka nüüd ei olnud, et mis oleks nagu võimaldanud sellesisulist sõna võtta. Mul on natukene raske seda kommenteerida, kuna ma olen osalenud ühel kohtumisel kus, kus, kus osales ka peaminister ja, ja see oli selline. Selline mitteametlik niisugune töö lõunameedia esindajatega. Mille kohta öeldakse, et see on selline off the record? Jah, et me sellest teeme, sellest avalikkuses viidetega ei räägi. Seal see teema tegelikult tõusatus ka üles ühe paljudest teemadest ja ja, ja, ja selles teemas oli noh, niivõrd-kuivõrd. Ma saan öelda, oli peaministri toona ikkagi noh, väga selge nagu argumenteeritud seletus olemas, et kui sa ütled, et meedias praegu pole sellega esinenud, siis, siis seal oli tal pikk ja põhjalik seletus olemas, et miks see, miks see konteinervedude asi noh, Eestile pikas plaanis pole, pole nagu perspektiivi. Ma räägin, räägin mingitest piiridest, järjekordadest ja sellest, et, et kui nad sõidab Muugale sisse ja siis püütakse üle regiooni laiali jaotada konteinerid siis Venemaale ei ole millegi muuga neid konteinereid vedada kui ainult autodega ja, ja seal tekib nagu tõsine probleem piirile. Meil ei ole lihtsalt järel, ületas võimekust ja teine asi on see, et, et sellisel juhul me tõenäoliselt saame ennast rohkem sõltuvusse transiidist. Sellest küll nüüd peaminister avalikult valitsuse pressikonverentsil ei räägi, käinud, aga, aga nii palju, kui mina olen kuulnud seda tausta, on ta viidanud, et tõenäoliselt ei tohiks me ennast transiidilava otsa jälle selliselt riputada. Mis on iseenesest minu arvates väga õige seisukoht selles mõttes, et kui me vaatame kogu seda, mis oli meil siiamaani, see nii-öelda venese see naftatransiit, et mis Eesti sellest nüüd nii väga nagu võitis, et võitsid üksikud ärimehed, rikastusid väga-väga palju sellega ka Eesti tervikuna nüüd sellest küll väga palju ei võitnud. Küll aga oli see ja fantaseerimis vahend Venemaale, et pidevalt ähvarda sellest, et et me võtame teie keeramidel transiidi kinni ja, ja, ja küll te siis alles näete, et, et noh, ma olen rääkinud Päevalehe korrespondent Moskvas Jaanus Piirsalu on öelnud seda, et, et Venemaal sinisilmselt arvatakse või arvati, ütleme, aprillirahutuste eelse ajani, kui see, kui see transiidiasi veel nagu toimis, on ja et, et kui piisab selle nagu kinni keeramiseks, kui Eesti majandus kukub nagu tolksti kokku, et et ei kukkunud ja, ja samal ajal on see nüüd näha, et majandus toimib väga edukalt ka ilma selle vene transiidi suurte tuludega üksikutele ärimeestele muidugi tagasilööke teinud, aga see on paha, aga samas sellised fantaseerimised Võimaluse hästi ja ma tahaks sinu käest küll nüüd siinkohal küsida. Et mis mõttega siis Eesti riik ostis tagasi, Andrus Ansipi poolt juhitud valitsus ostis tagasi raudtee, kui sa räägid sellest transiidist selliselt ja kulutas ära kaks miljardit krooni ja praegu kuulamat kuluaarides räägitakse, et selle raudteeväärtus on praegusel hetkel heal juhul kui ta 700 miljonit krooni on, siis ta siis ta on, aga, aga kindlasti ei ole see enam 2,3 miljardit krooni, nii nagu mille eest siis ostatise see raudtee tagasi, et noh, mul on nagu kõige esimene küsimus, et miks, miks ainult põhjendamatu rahaga kasu. Ja teisalt jääma oma arvamusele Rotte kriitilisel arvamusel raudtee tagasiostu vajalikkuse kohta. No siis peaks kritiseerima ka Andrus Ansipi tegevust valitsusjuhina, kui kui ta on nagu selliseid otsuseid vastu võtnud ja räägib nüüd vähem kui kaks aastat pärast või jah, vähem saastad raudtee tagasiostmise järel sellest, et transiiti sisuliselt meile sellisel kujul vaja ei ole või me ei tohiks ennast transiidilaootsa kuidagi riputada. Te ju tegelikult tagasiostmisega lõikas loorbereid ju Keskerakond, nad kasutasid seda oma valimiskampaaniast tegelikult Reformierakonda Andrus Ansip seda väga suurelt välja hõiganudki. Seda küll, aga sa ei tohi, sa ei tohi kunagi unustada, kes on valitsuses juht, sest valitsusjuht kannab ikkagi seda lõplikku vastutust, see on ikka väga kuri. Uurima püüan natukene oponeerida teile see muidugi hea küsimus. Kes on valitsusjuht ja, ja kui me vaatame tülisi koalitsiooni sees, siis see küsimus on. Praegu tundub, et Andrus Ansip ikkagi juhib valitsust, aga, aga need konfliktid endist peaministrit seega on tõepoolest väga tähelepanuväärsed. No me räägime siin Juhan Partsist majandus- ja kommunikatsiooniministrist, aga meenutagem ka tüli Mart Laariga. Juba enne, kui koalitsioon moodustati ja juba siis oli ju probleem selles, et et Ansip ei tahtnud Laari valitsusse sellepärast taarast, Laar on lihtsalt liiga tugev ja, ja, ja võib temale vastu töötada. Kaks kõva kivi, head jahu ei jahvata, nagu öeldakse, aga see ei lahendanud probleemi tegelikult, sest kui me näeme seda, mis toimus Nord Streami, ka valitsus ütleme niimoodi, et Reformierakond, kes alguses võib-olla kaldus selle loa andmise poole anda luba Nord Stream ile teha uuringuid Soome lahe põhjas, siis pärast seda, kui Mart Laar ja Isamaa ja Res Publica Liit olid sellele vastu, siis muutis oma seisukohta ka Reformierakond. Põhimõtteliselt noh, küsimus on samasuguses konfliktis, kui me räägime ka Hiina transiidis, et noh tõmbejõud või tõukejõud on lihtsalt liiga tugevad, et valitsus ei seisa koos ja see toob meid tagasi selle küsimuse juurde, et kes on siis valitsusjuht. Mina tahaksin siinkohal siiski mitu küsimust õhku visata. Ma olen kuulnud isegi arvamust, et kui juhul, kui nüüd hakata väga selgelt töötama selle hiinlastega koostööprojekti vastu, siis võiks seda vähemalt transiidisektoris on mõned inimesed seda nimetanud pronkssõdur kaheksat, kõigepealt viidi minema pronkssõdur ja siis viiakse ära sadamat, sellepärast et kui ei ole transiiti, siis siis kaotavad ka Eesti sadamad väga palju. Väga paljud sadamad sellisel kujul mõtte. Ei, ma olen nõus sellega, et see transiit on tõesti meeleolud ja läheme, et, et Eesti majandust ei kujutate ette ilma transiidita ja nii edasi ja nii edasi ja see on kindlasti mõne inimese teadlikult kultiveeritud müüt ja, ja kindlasti see, et Eesti majandus seisab püsti ka ilma vene transiidi itta või ilma ilma senisel määral vene transiidi, ta näitab seda, et see müüt on kindlasti fabritseeritud. Teisest küljest on tõesti see, et, et noh, ma ei olnud peaministriga eralõunal, aga miks siis tavaliselt selliseid asju ei öelda nagu avalikult välja või neid, neid asju ei arutata sellises vormis, et et tekib küsimus, et miks siis seda varem ei suudetud kokku leppida nendes argumentides, mis peab nagu peaminister pressikonverentsil ütlema, et vaadake meile, Hiina transiit ei sobi või et see ikkagi ei ole hea mõte, et küsimus on ju selles, et, et võib-olla suudaks nagu koalitsioonis nagu sees need küsimused enne ära lahendada ja siis jõuda mingisuguse ühisele seisukohale, et kas Hiina transiit on hea või halb, aga, aga praegu on niimoodi, et tõesti, et et üks ei tea, mida teine teeb ja see ei ole just väga hea märk, ma arvan, Marko Mihkelson oma blogis kirjutas täiesti õige märkuse. Et Ansip märkus ei ole kindlasti hea signaal Hiina investoritele. Et kui valitsusjuht tähendab nii tugeva signaali, siis mis saab Eesti usaldusväärsusest? Jah, aga ma tahaks siinkohal juurde küsida, et, et kui lätlased püüavad samuti hiinlastega läbi rääkida ja hiinlased on kindlasti väga kavalad läbirääkijad, sest nad on kalastanud kogu Läänemere regioonis, et leida nii-öelda parim pakkumine ja ja nad ei ole ennast ühegi siduva lepinguga sidunud, lätlased püüavad need väga jõulist lobiseda, et teha samuti siis tegelikult sellesama sadama suunal siis see on küsimus, et miks, miks nendele nende poolt küll selliseid signaali ei signaal ei kostu ja, ja kui siin nii-öelda rääkida lätlaste plussidest, siis neil on nii-öelda tihedam koostöö ja vist isegi lausa sõlmitud koostöömemorandum Venemaa raudteega, mis nii-öelda sätet sätestab ka tõsisema koostöö tulevikuks. Samas nende miinuseks on see, et selle projektiga on kaudselt või otseselt seotud. Eks Läti oligarhe Ainar Schlessers, kes on teatavasti kriminaaluurimise all ja, ja kelle, kelle isik on Lätis palju paksu verd tekitanud ja kes kindlasti ei külva just suurt usaldust ka ja ei anna suurt usaldust nii-öelda hiinlaste jaoks, ei ole seda kindlasti silmis, et siin on nagu väga palju küsimusi, aga just siin sedasama retoorika küsimus on ju tegelikult õhus, et et kui visata nüüd nagu teine üsna jõuline avaldus valitsuse juhi poolt välja, siis, siis tundub, et tundub, et, et see signaal võib, võib meile väga halvasti mõjuda just nimelt arvestades seda, et need poolt ja vastu argumendid on siiani ikkagi nagu, nagu nagu, nagu tõsiselt läbi kaalumata. Nagu Erkiga nõus selles mõttes, et, et ühelt poolt jah, et see transiit on meil, Donald püha lehm ja me seda on ülemüstifitseeritud, et selle tähtsust, aga teisalt valitsusjuhi suust ei peaks võib-olla selliseid, nii radikaalseid väiteid kõlama, et jätame sõbra selleks korraks selle konteinerveod nagu kõrvale, aga, aga, aga see on nagu selline nagu laiem, nagu märkan sellisel avaldusel juures, et Tiina investoreid ei ole siia nagu teretulnud või see kannab paratamatult sellist pitserit, et et paraku Hiina on maailmas selline tõusev tõusev nagu riik, et, et selles mõttes nagu peaministri suust nagu päris päris nii radikaalseid avaldusi ei ole nagu Eesti riigi huvides, nagu teha. Aga Andrus Ansip on ju tuntud selliste avalduste poolest, mulle meenub kohe, tegelikult on Eesti valitsusjuhtide suust, et ükskõik kes need on olnud ikka aeg-ajalt selliseid kõlavaid avaldusi tulnud intellektuaalselt huvitavaid ideid, kuigi Siim Kallase kohta vist seda öelda ei saa. Tema on olnud suhteliselt hillitsetud oma väljaütlemistes peaministrina. Jah, seda küll, et ei mäleta küll praegu siin raadioeetris ei oska öelda, et oleks mingisuguse erilise lapsusega hakkama saanud, aga tõesti teised Andrus Ansipi eelkäijad on, on tõesti mõnikord jutumärkides hiilanud oma väljaütlemistega rahvusvahelisel areenil. Aga, aga see selleks, et see, see ei ole ainult selle saate teema, et teema on see, et, et mis saab siis Eesti majanduspoliitikast ja suhetes välismaailmaga, et kui sa nüüd võrdled seda Lätiga, siis siis jah, Lätis on oligarhid ja see asi on aga segane. Teisest küljest noh, Hiina ei ole lääne läänelik maa, et ma arvan, et Hiinal on isegi kasulik see, et mida segasem see vesi on, et seda parem neile, et kui see asi oleks avalik ja nii-öelda avalikkuse kriitika ja tähelepanu all, see, ma arvan, ei huvitaksiinlase nii väga, et Lätis ilmselt on neil parem seda kala püüda nii-öelda ja seda transiidiäri ajada, sest noh, Eestis on need asjad ikkagi selgemad ja läbipaistvamad, kui. Ma olen kuulnud ka ühte väga hämarat juttu küll sellest, et et välisministeerium on väidetavalt Ta andnud laenlikele sõnumi, et et Hiina võiksid nii-öelda eemal hoida ja et see on selline Euroopa Liidu laiem poliitika, et kaitsta oma oma oma siseturgu, et kas siin võib teie hinnangul olla ka teataval määral sellist laiemat üleeuroopalist vaikivat kokkulepet, püüaks kuidagi kuidagi natukene nii öelda seda Hiina mõjujõu kasvu tõrjuda. Seda ma hästi ei usu, ma ei, ma ei, ma ei usu seda sellepärast et kui me vaatame Euroopa Liidu üldist poliitikat Hiina suhtes, siis see kindlasti ei ole ühtne, et see on umbes samasugune nagu Venemaa suhtes, et et eri riigid ajavad mingeid eri diile Hiinaga ja soovivad sealt kasu saada. Noh, Prantsusmaa on kindlasti üks näide sellest, kellel aga kellega nii Hiinaga väga head nii-öelda diilid ja kes ajab Hiinaga aktiivselt äri ja teised riigid võib-olla selle sellele väga hea pilguga ei vaata mitte kõik, muidugi et, aga ma küll arvan, et sellist nagu ühtset lähenemist ei ole. Ühtne lähenemine on võib-olla tõesti ainult kaubandusläbirääkimistel, mida siis peab Euroopa komisjon aga kõik muud elualad, noh, ma arvan, et seal on ikkagi selline jagaja valitsev poliitika. Aga te ütlesite, transiidiga tegelemine ei ole just kõige kõige targem tegevus ja, ja et meie transiga siit on, on Venemaa Venemaast tingituna väga haavatav, aga aga kui nüüd vaadata nii-öelda seda projekti laiemalt, ega siis ei olnud ju seotud ainult Venemaaga, siin oli mõeldud ka Läänemere äärsed äärseid riike Baltikumi Soomet. Ja siis kui nii-öelda projektipõhiselt sellest ideest räägiti, siis öeldi ka seda, et kui sõidab need suur ookeanilaev Muugale sisse, siis siis on võimalik need konteinerid väiksematele laevadele ümber losside ja üle Läänemere laiali saata, et siin ei siin nii-öelda transiidi mõistes ei räägitud ju ainult ainult Venemaa ja Loode-Venemaa varustamisest. Natuke teised alistatud noh mulle tundus Laurale tagasi, ütlesid transiidiusku, et. Need on see, et see transiit, nagu ma tahaks, ma tahaks nagu lisandväärtust Eesti majandusele. See nagu lisandväärtus, mis sellest nii kangesti siia Eesti majandusse tulevat, et et kui me ikkagi räägime, mis on Eesti majanduse probleemid, siis on see Eesti majanduse praegune struktuur, on ju, et et, et seda, seda struktuuri räägitakse palju sellest, et küll küll väga palju jahutakse väga, väga nagu ilusate sõnadega sellest nii-öelda et me peaksime olema innovatiivsemad ja nõnda edasi, aga, aga. Kas sa oled viimase aasta jooksul näinud mingeid samme, mis aitaks nii-öelda Eesti majandust oluliselt innovatiivsemaks efektiivsemaks muuta või või, või hindame lausa majandust viimase viie aasta kontekstis, et millised märkimisväärsed sammud on Eesti majandust niimoodi mõnusalt kergitanud või ja mingid kampaania korras mingeid suuri asju tegema või? See oleks ka nagu imelik, kui riik kindlasti teeks mingit väga väga järske samme, siis läheks juba teisipidi, miks üldise niukse liberaalse majanduspoliitikaga vastuollu, kui hakkas mingi radikaalset riigipoolset samme ette võtma, et mõnes mõttes peabki nagu tulema nagu majanduse enda seest, aga, aga mida majandusteadlased räägivad? Tartu Ülikooli majandusteadlased näiteks või kes iganes tuleviku-uuringute instituudist, mis iganes nad ütlevad ikkagi selles, et Eesti majanduse struktuur on ikkagi ju ju siiamaani olnud nagu orienteeritud sellisele odavale allhankele ja nüüd, kus meie tööjõukulud lähevad järjest kallimaks, siis, siis me lihtsalt kaotame seda. Aga majanduses peaks nagu, selles mõttes vaatame nagu. Nagu edasi astume ühe sammu edasi, et mitte olemas odav allhankemaa läbi ei ole enam niivõrd odavat tööjõudu meil ei ole, et me kaotame seda. Ja, ja, ja paratamatult ütleme nii, et panustada siin hirmsast mingi transiidile või transiidiärile, see ei lahenda Eesti majanduse siukseid, struktuurseid probleeme. See ei lahenda neid. Siis on selge, et selles mõttes oodata, et Hiina transiidikonteineritega saabub mingi valge laev, mis Eesti majanduse nüüd pöörab mingisse uude ja innovatiivse aeg, kui seda ei tule. Noh, see on ka selge. Aga samas, kui hiinlased tulevad, uurivad neid võimalusi, siis tuleb nendega ju kõik võimalused läbi arutada. Plussid ja miinused täpselt samuti ja alles siis saab öelda, et, et kas, kas meil on üldse mõtet selle asjaga tegeleda või mitte. Kui me lihtsalt kohe alguses ütlema, et ma enam transiidiga tegeleda ei taha, siis võib-olla see seisukoht on ka nagu, nagu pisut ennatlik või lausa väär. Noh, see on keeruline küsimus selles mõttes, et Eesti on ju Hiinaga suhted ajanud juba 90.-te alguses peale ja tõepoolest siis me olime sellise odava tööjõu maa ja nüüd siis kus on tõesti silmapiiril selline esimene suurem investeering, enam seda ei ole. Aga noh, ma arvan, et ega maksaks ära põlata häid suhteid, aga teisest küljest üks ei välista teist. See, et me ajame Hiinaga äri, ei tähenda seda, et me peaks majanduse struktuuri muutma. Aga muidugi saab seda käsitleda ka niimoodi, et valitsus saab ju öelda, et noh, paar aastat jälle Eesti majandus liigub tõusuteel või kosub selle Hiina transiidi toel, ütleme näiteks niimoodi ja valitsus saab seda muidugi kui see nii läheks, et valitsus saab seda näidata rahvale kui järjekordset võitu ja, ja vajadust, et ümberstruktureerida majandust, et need probleemid jäävad, aga tegelikult tuleks ilmselt teha siis korraga kahte asja, et noh kui keegi tahab meiega häid suhteid, siis kõik on teretulnud. Aga see ei tähenda seda, et see kodune töö unarusse jääks. No Juhan Parts viitas ka Sillamäe sadamas tehtavale, kus Tiit Vähi investeerib sadu miljoneid kroone selleks, et hakata tõsisemalt tegelema, samuti siis nii-öelda konteineri transiidiäriga. Et kuidas teie hinnangul nüüd nüüd nüüd seda hinnata, et Tiit Vähi eraettevõtjana on tõsiselt panustamas konteineri transiit Teil on Eesti riik peaministri isikus? Pigem on kahtleval seisukohal asunud Noh, selles mõttes on iga ettevõtte riske, et sa võid ju osta ka kinnisvara hirmsasti kokku, aga kui majandustingimused muutuvad, siis sa pead sellega arvestama, et nüüd ma arvan, et muidugi on igasugune investeering Eesti majandusse eriti suur investeering, aga teretulnud, aga aga ettevõtluses paratamatult käivad ka riskid kaaslaselt. Et noh, mina ei oska siin väga palju nagu ahastada, aga ka väga palju nagu kaasa tunda Camit. Transiidist tänaseks aitab aga minnes veel nii-öelda peaministri ja majandus- ja kommunikatsiooniministri vastuoludega edasi, siis see ei ole ainukene teema, mille üle oleks pidanud saatma külalisteks mitte mind ja Erkid kutsuma vaid Ansipi ja Partsi tegema siin nendega nii-öelda rahvateenrite nägu. Aga, aga ometigi on, on ilmselgelt vastu, võib näha ka siin, et kas teie hinnangul see, mis puudutab alkoholipoliitikud, teevad poliitikat ja tõenäoliselt ka teehoiukava Tallinn-Tartu maantee ehitamiseks raha andmist ja nii edasi, et, et kas, kas siin nüüd jookseb nii-öelda kahe ministri vaheline rindejoon või pigem siin nii-öelda juba kahe erakonna vaheline väga tõsine pingekolle, mis, mis võib eskaleeruda ja ühel hetkel viidata ka sellele, et sellisel kujul võib-olla see koalitsioon enam ei taha ka edasi kesta? Noh, eks neid asju tuleb veel. Kindlasti, et kindlasti juba praegu mõjutab seda asja ka näiteks tulevase Eesti eurovoliniku valimine ja neid asju ennekõike Isamaa või IRL-i ja reformi vahel tuleb veel, et et selle asja nagu selline laiem kontekst on ikkagi ju selles tegelikult, et tegu on kae Eesti parempoolse erakonnaga kes mingil määral konkureerivalt ju ka sarnasele valijaskonnale. Ja paratamatult on see ju alati nii läinud, et et vahetult pärast valimisi saavad siis kas siis reformi ja Isamaa reforme. Res Publica, noh, nüüd on need kaks koos viimast, onju, et IRL-i all saavad vahetult pärast valimisi esimese aasta üsna hästi AK hakkama omavahel. Teisest valimisaastast tulevad. Pinge esimene ei ole veel läbi, esimene läbi ütleme nii, et esimese aasta lõpus tulevad siis pinged. Ja kuskil teise aasta lõpus, kolmanda algul minnakse niimoodi lootusetult tülli, et, et see, kui, kui kui tuleb üha enam nagu just sellesarnase valijaskonna pärast konkureerima nakata just lähenevaid valimisi silmas pidades, siis minnakse nii tülli, et et tehakse nagu siis üks pool teeb siis Edgariga tiiri valimisteks valimisteni ja, ja kõik kordub kordunud meil avastas taas, kui ma ei eksi, 199. aastal oli nii 2003. Ja ennustan, et läheb ka selles vaimus. Tegelikult on siin väike erinevus, et see valitsuse aasta ei ole olnud ju normaalne aasta tegelikult ja pärast pronksiööd ju noh, ei tegeletud suurt millegi muuga, vaid ainult selle pronks nii-öelda järel, mitte või mõjude, siis lappimisega ja nii-öelda nendest haavadest Toigumisega. Et nagu muude asjadega tegeleti suhteliselt vähe, suvi tuli kohe peale ja, ja nüüd on siis need asjad kuhjunud tegelikult väga kiiresti ja, ja üksteise järele, et noh, selles mõttes on see valitsuse esimene aasta olnud erinev, et sellele on vajutanud ikkagi pitseri see pronksiöö, et ei ole olnud nii, et valitsus tuli võimule ja asus siis ajama koalitsioonileppes kirja pandud punkte ja seisma hea seista oma põhimõtete eest. Et seda ju kohe toimunud, et esimese asjaga valitsus hakkas tegelema pronksiööde nii-öelda selle järelkajaga Teisalt selles mõttes Herkel õiguseta, et teisalt on see ühe teise asja nagu ka nagu paigast ära löönud, et tegelikult, kui vaadata näiteks Keskerakonna toetajaskond, kes on praegusel hetkel Uuringus uuringuid vaadata, on ju siis ta ikkagi nagu kaotas aprillisündmustega väga palju eestlastest valijaid. Aga väga palju kinnistus juurde neid ka venekeelsed valijad on ja kes võib-olla muidu ei oleks nagu valima ei läheks, et, et sama sama samas nagu on nagu selle reformiga konna valijaskond väga selgelt nihkunud, nagu vahepeal oli ka varem oli päris palju venelastest valijaid aga, aga uuringute järgi on see nihkunud selgelt nagu eestlaste peal. Et et reformierakonnal ja keskerakonnal oleks tänasel päeval palju ebamugavam oma valijaskonna silmas pidades koostööd tegema hakata, kui seda on olnud eelmistest valimistsüklitest. Ja pigem selles mõttes nagu räägitakse, natukene rohkem juba spekuleeritakse, mida varasematel kordadel eriti ei ole tehtud juba juba ju spekuleeritakse, et pigem kui see valitsus laguneb, siis võis siis Keskerakonna partneriks saada üks kolmetäheline erakond meil IRL. Et, et, et aga, aga need on muidugi spekulatsioonid, et et kindlasti saab üheks selliseks oluliseks kohaks seesama, mis ma viitasin, eurovoliniku valimine, et kus, kus suured isiksused põrkuvad omavahel Ja ilmselt ka Euroopa Parlamendi valvamine, kes, kes võidab, kes saab sinna parlamenti esindatuse ja selles suhtes tulevad need parlamendivalimised ka teistsugused, kui kui esimene kord 2004, et ei kandideeri, Toomas Hendrik Ilves, kes noh, oli nii ülivõimsalt teistest üle, tõmbas sisse ka teisi sotsiaaldemokraate, et midagi sellist ei ole, et vaevalt, et sellise kaliibriga inimene nüüd kandideeriks, kes võidaks nii ülivõimsalt, et see rebimine tuleb palju tasavägisem. Teisalt, kui me sotsiaaldemokraatidel on tõenäoliselt tõsine probleem künnise ületamisega, sest kui nad seal nii-öelda 10 protsendi piiril praegu on, siis, siis neil võib olla väga tõsine probleem, et ühtegi inimest sisse saada. Samas, kui me vaatame ka Euroopa konteksti, et, et noh, tõenäoliselt teeb Reformierakond nagu tulenevalt sellest, et ilvest ei ole väljas Europarlamendi valimistel Eestis noh, väga hea tulemuse ilmselt parem kui eelmine kord, aga, aga samas vaata neid, et, et mis on siis see hääl, mis Euroopast nende nii-öelda liidul on, et siis see on ju tegelikult suhteliselt ikkagi marginaalne, et et see seal nagu väga palju ka seda järgnevat selle voliniku valimiste hakkab mõjutama ka see, et kuidas Europarlamendi valimistel üldse läheb ja kes siis kuidas need jõujooned Euroopas nagu hakkavad kujunema? Mis puudutab veel praeguse valitsuskoalitsioonisiseseid vastuolusid, siis alkoholipoliitika puhul ma arvan, et, et see on lihtsalt jonni ajamine siin nagu siin nagu väga-väga-väga tõsist tõsist vastuolu või ka nii-öelda tõsi, väga tõsist probleemi sellisel kujul olemas ei ole, pigem pigem siin aetakse lihtsalt väga selgelt nagu piilud. Et, et enamustes, omavalitsustes on see probleem juba juba praeguseks lahendatud. Aga aga hoopis hoopis tõsisem piikide murdmine tõotab tulla eelarve strateegiaga seoses sellepärast et sellega on seotud kaks väga konkreetset investeeringut. Investeeringud koolidesse läbi riigi, kinnisvara, aktsiaseltsi ning ka Tallinn-Tartu maantee võib sattuda eelarvestrateegia aruteluga seoses tõsise löögi alla. Tänases Päevalehes on jah, nagu lugu sellest, et kuidas see eelarvepoliitika koolide remondiohtu, et noh, laias laastus on siis taust sellesse, et nagu, nagu sa rääkisidki, et riigieelarve tasakaalu osas on nagu siiamaani jäetud arvestamata sellised pikaajalised investeeringud nagu, nagu koolide remont läheb RKS-i ja, ja plaanitav siis suur laen nagu Tallinn-Tartu tee aga, aga nüüd nagu noh, ilmselge on, et need on nagu eelarvejõule kulud ju sest mingist kuskilt tuleb see raha tagasi maksta. Et selline rehepapi tegemine lõpeb ära. Samas on nagu, nagu nagu ju Reformierakond alates Siim Kallasest ei ajanud seda selgelt poliitikat, et Eesti edu üheks aluseks on tasakaalus eelarve ja ja et on ju selge, et kui see, et see nii-öelda kulude pool kasvab, et, et kuskil tuleb siis seda mingeid asju koomale tõmmata ja samas on nagu minul nagu kole-kole suur kahju, kui kui, kui, kui selliseks selliseks kulude kohaks saab meie koolide kulude kokkutõmbamisega maksab meie koolide kordategemine. Et kui me ikkagi räägime sellest, et Eesti sama asja, kas me jõuame välja, et me tahaksime teadmispõhist, majandust ja nõnda edasi, siis, kui tegelikult kõik asjad viivad ju meil ju tegelikult lõppkokkuvõttes hariduse juurde ja ja hariduse juures ei ole ka õpikeskkondade sugugi mitte väga, väga teise või kolmandajärguline koht, see on väga oluline koht. Et, et selles mõttes, kui, kui kui nüüd sel aastal hakatakse tõmbama koolide kordategemisele punast või punast tuld näitama, et minu arvates on see äärmiselt äärmiselt kahetsusväärne asi. No see on seesama, millega, millest me rääkisime, saate alguses, et Eesti tahaks olla enam odava nii-öelda hallanke maa ja sellise odava tööjõu maa, mis tähendab seda, et meie töötajad, töölised peaksid olema haritumad, kui kool ei ole, kui haridust ei tule, siis me jääme ikkagi jätkuvalt odava allhankemaaks. Aga, aga ma täpselt ei mäleta, mida ütles koalitsioonileping koolidest, aga kindlasti öeldi seal midagi ilusat, et tuleb parandada ja tõhustada ja ja nii edasi, aga koalitsioonileppes oli kindlasti kaks punkti. Üks oli see, kui ma nüüd õigesti mäletan, et see Tallinna-Tartu maantee ehitatakse neljarealiseks kuni Mäoni ja teine oli see, et eelarve on tasakaalus. Praegu on siis küsimus, et kas siis koalitsioonilepet suudetakse täita, et praegu selle artikli valguses on need punktid omavahel vastuolus. Pisut on selle Tallinn-Tartu maanteega võimalik nihverdada, ütleme niimoodi, sellepärast et tegelikult on kava ehitada valmis aastaks 2013 ja ja, ja selle valitsuskoalitsiooniaeg lõpeb ära juba aastal 2010. Seega siis 2011. Meil olid valimised eelmisel aastal. Jah, kolme aasta pärast lõpeb selle valitsuskoalitsiooni aeg, kui lõpeb, me rääkisime siin ennist, et on võimalik, et, et vahepeal jõutakse juba uus valitsus moodustada. Vähemalt selline kahtlus on õhus. Sisevastuolusid koalitsioonis. Et sellega on võimalik küll tõsi, natukene nii-öelda nii-öelda teemast mööda minna, aga kindlasti on koolide renoveerimisega seoses see probleem palju tõsisem ja, ja siin on nüüd nagu nii-öelda küsimus, et kuidas siis eelarvestrateegia puhul see küsimus lahendatakse ja ma arvan, et antud juhul sõltub ka väga palju koalitsioonide kolmandast osapoolest, et siin siin kui me oleme väga palju rääkinud IRL-ist Reformierakonnast, siis tõenäoliselt nii-öelda sotsiaaldemokraadid ütlevad oma jõulise sõna vähemalt koolide renoveerimise osas kindlasti sekka. No eks see ole ka mingil määral selle poliitilise lehmakauplemise asi, et mina sulle ja sina mulle teiste sõnadega, noh, neid eelnõus ja lepinguid on ju on siin teisigi, millega erakonnad omavahel kauplevad, et kui vaadata seda töölepinguseaduse eelnõu, millele sotsid on vastu, millega ühinesid, kui siis isamaaliitlased, respublikaanid siis selle põhjal saaks nagu diili teha, võiks ette kujutada, aga, aga ma kardan, et see probleem on laiem, et see probleem nagu väljub kontrolli alt, et neid erimeelsus on juba nii palju. Selles stiilist ei tule midagi välja, et need vastuolud on kuskil sügavamal, et kui oleks tõesti mingid paar-kolm sellist asja, siis saaks ju selle ära lahendada sellega, et, et noh kui Reformierakond tuleb vastu ja, ja mõtleb midagi ümber seoses töölepinguseadusega ja siis noh, mis puudutab siis koole ja nii edasi, siis võib-olla sotsid võtavad natuke tagasi. Aga noh, kõik muud asjad ka, millest me saate alguses rääkisime, ilmselt välistavad selle. Kuigi ma olen üsna kindel ühes, et, et piikide murdmine seoses eelarvestrateegia ja Tallinn-Tartu maantee ka peaministri ja majandus- ja kommunikatsiooniministri vahel jätkub ja seda sõnasõda kuuleme me veel edaspidigi, aga oma kulude optimeerimise peale ei mõtle ainult riik, vaid ka riigifirmade sellel nädalal. Me oleme saanud sõnumi lausa kahe riigiettevõtte kohta kus siis plaanitakse tõsist koondamist. Üheksa on Eesti Post, kus koondatakse 250 inimest ja pannakse kinni üle 90 postkontori ja teine on riigimetsa majandamise keskus mille uus juht Aigar Kallas on need siis tulnud välja üsna jõulise reformikava, aga mis, mille põhjal peaks siis 63-st meeskonnast saama 17 metskonda nii, ning mis peaks siis viima selleni, et ametnike arv RMK-s viidaks miinimumini ja, ja enamus inimesi, kes siis kes siis tahaksid veel RMK-s jätkata peaksid kui nad on seni töötanud valge kraana peaksid panema selga tunked ja minema nii-öelda metsa tootvale tööle. Et kuidas hinnata, et kas, kas see on nüüd nii-öelda aja märk, et riigifirmad on, on hakanud väga tõsiselt mõtlema sellele ja riigifirmade juhatused, et et tõmmata nüüd kulud kokku näidata võimalikult häid majandustulemusi, mis siis nii-öelda nende praeguste nõukogude silmis oleks õigustus juhatuse tegevusele, juhatuse juhatuse jätkamisele? No see on kindlasti ka nii, aga, aga Eesti Posti puhul peab meenutama, et see ettevõte on paar viimast aastat olnud väga suures kahjumis ja on vahetanud seal ka mitmed juhid ja on ühed on õnnestunud ja teised on ebaõnnestunud ja mõni on ise ära läinud, et et, et kindlasti ei ole see nüüd ajendatuna ainult sellest, et meil nüüd sellel aastal on terendama sees majanduskasvu pidurdumine või juba käes. Et tahetakse nüüd neid teha, vaid see on juba juba sellise mitme aasta tagune asi ja, ja Eesti Posti olukord on pigem see, et, et tegelikult kõrvaltvaatajana hinnata sealt on ju on ju tegelikult ju inimesed seoses viimasel kümnendi või 15 aastaga kommunikatsiooni ja selles selles vääri nagu plahvatusliku arenguga on ju tegelikult kogu selline. Ajalehed on üha enam internetti disinimesed vahetavad kirju omavahel mitte kirja teel, vaid vaid vaid meili teel ja SMS-i teel ja ja et see nagu see posti postilduse roll, see traditsiooniline, mis ta oli nagu aastakümneid siin on ju on ju selgelt nagu muutunud. Ja eks Eesti Post on selles muutunud olukorras otsinud ka oma nägu. Et, et Eestiga postkontorid maal, millest paljusid nüüd taaskord sulatakse, et ega need ei ole ju ainult postkontoreid, need on väga-väga-väga multifunktsionaalsed asjad. Me võisime tõesti telepildist vaadata, et seal müüakse šampooni ja Seal müüakse toitu, seal inimesed saavad haigekassaga oma asju ajada, et selles mõttes on, on need lisafunktsioone palju nagu sinna juurde tulnud. Et kindlasti nende inimeste, kes seal töötavad, nende koormus on oluliselt kasvanud. Aga mis minu jaoks on nende äärmiselt oluline, et muidugi Eesti Posti pead tegelema ja iseenesest. Toidupoe, või, või, või ütleme siis mingite seebipoe pidamisega, aga teisalt, mis on nagu riigi seisukohalt oluline selle. Kuna Eesti poisid ikkagi nagu riiklik ettevõte. Aga ikkagi silmas pidada, et kui postkontor sealt ka siis on see väga tõsine seal poliitiline nagu, nagu nagu oht on seal taga, et paljudel inimestel elukvaliteet oluliselt nagu halveneb. Ta aktuaalses kaameras oli Olev Kenk tegi, tegi Järvamaalt loo, et kus ta rääkis sealt inimestega, mis oli Annalt või kus, kus nad olid, et oli, oli väga ilmselgelt, kus, kus inimesed rääkisid, et, aga, aga neil ei olegi sisuliselt, et nad ei saa, onju nendega toitu kuskilt osta. Neil ei ole, on ja mingit haigekassaga kuskil ei saa moonid asju ajada peavad palju kaugemal käima ja, ja noh, see on, noh, see on, see on järjekordne nagu samm selles suhtes, me räägime aastaid, regionaalpoliitika on tähtis, aga tegelikult nagu nagu, nagu liigutaks teises suunas. No antud juhul on ju kõige kõige tõsisem küsimus selles, et, et mõlema ettevõtte puhul me saame tegelikult rääkida ärihuvi, avaliku huvi konfliktist ja, ja see ilmneb eriti eriti nagu jõuliselt, et et aga, aga me ei ole ju ka kuulnud mitte mitte kordagi nende nõukogude poolt või, või ka üldkoosolekute poolt mingisugust suunist, et kuidas siis peaksid riigitulundusettevõtted toimima antud juhul, et, et sellisel juhul peaks nii-öelda riik andma väga selge signaali, et et neil on ka väga tähtis avalik funktsioon, mille täitmiseks nad ei pea üldse kasumit tootma ja võib-olla peaksidki jätma jätkama seniselt nende postkontorite ja kõige muuga. Samas noh, arvestama arvestada tuleb siis sellega, et me Eesti Post ei jõuagi võib-olla kasumisse, sest sest need postkontorid, töötajad nõuavad nii palju lisavahendeid, lisaks tuleb ju teha veel pidevalt investeeringuid ka nendesse No kui see nii oleks, siis tekib küsimus, et miks siis Eesti Posti eelmine juhtkond kiirelt vallandati, et nad olid olla ameti, siis tähendab kaheksa kuud kui eeldada seda nagu Lauri ütlesid, et noh, eesti pass veskis lihtsalt ajad oma asja ja mitte nagu rõhuda majandustulemustele siis ikkagi miks lastakse lahti kaheksa kuuga Eesti Posti juhtkond järelikult ikkagi mingit tulemust nagu oodatakse, küsimus on siis selles, et mida täpselt ja seda ma tõesti ei tea. Eesti Post on ise öelnud, et kui me räägime nende postkontorite sulgemisest, et võiks teha umbes nagu Soomes, et võiks teha frantsiisilepingud, et post, postkontorid siis lähevad näiteks mingisse poodi ja, ja siis seal saab teha mingisuguseid postitoiminguid, noh Soomes on ka postipank ja seal seal ei ole ainult posti, et seal on, seal on palju muid asju ka, aga noh, probleem on tõesti selles nagu Urmet ütles, et mõnes kohas ei ole ka poodi, et ei ole kuskile seda postkontorit panna, et noh, teisest küljest tõesti, et kui postkontoris tehakse päevas noh, alla 10 tehingu, siis on, siis on sammas küsiti küsimus, et, et kas on mõtet seda pidada. Naiste post põhjendab sammuga sellega, et väga palju asju saab inimene ka kirjaandja kirjakandjaga korda ajada ja kirjakandja korra nädalas ikka läbi võib käia või teda saab ka lausa tellida. Kui on vaja midagi midagi pakilist korda ajada, siis needsamad nii-öelda see teenus, Eesti, millest testi boss räägib, võiks, võiks ideaalis olla selline, et see teenus tuleb inimesele sellisel juhul. No see, see noh, ühest küljest osa Eesti Posti probleem, ma tahan siiski öelda, et see on ka siiski kohalike omavalitsuste küsimus, et et ka kohalikud omavalitsused võiksid, et noh, teha koostööd Eesti postiga, uurida neid tõesti frantsiisivõimalusi ja, ja, ja, ja muretseda oma inimeste ees, aga, aga noh, praegu on võib-olla tõesti selline reaktsioon mõnest kohalikust omavalitsusest jälle pannakse midagi kinni ja elu läheb jälle halvemaks, aga, aga võib-olla on võimalik ikkagi muuta. Ma muidugi ei tea, mis toimub kõikides Eesti omavalitsustes, aga ma usun, et vähemalt mõnes on hea tahte korral võimalik sellest probleemist üle saada. Aga mis seisukohal ta siis olete, kas, kas need ettevõtted peaksid nii-öelda lähtuma avalikust huvist, kas neile peaks sellekohase signaali andma või ikkagi peaksid nad nad üldjoontes tegutsema klassikalist äriühingutega, mille eesmärk on kõike ikkagi hea majandamine ja, ja siis ka mõistliku nii-öelda kasumi kasuminumbri tagamine. Siin tänases Postimehes on toodud välja ka RMK vead, mida RMK peab praegu oma kõige suuremateks vigadeks ja siin on toodud toodud välja näiteks seik, et kolmandik metsanoorendike praegu hooldamata harvendusraiemaht on pool vajalikust metsa. Metsameeste tööviljakus on kolm korda madalam kui naaberriikides. Tõenäoliselt on siin mõeldud siis Soomet ja Rootsit ja, ja nii edasi, nii et, et siin on nagu mitmeid-mitmeid probleeme välja toodud, mille puhul, mille puhul tuleks nüüd küll nagu väga selgelt nagu reformid ikkagi läbi viia, aga see tähendab jälle jälle nii-öelda selgelt koondamistega puudutab see ikkagi üle Eesti regioonides töötavaid inimesi. No siin on see küsimus, et kui mingist riigiettevõtete lasta areneda ja, ja öelda, et noh, see on avalik huvi ja et riik ei tohiks väga palju panustada majandusele, siis tekib ikkagi see korruptsiooniohtu. Et inimesed lihtsalt pistavad seda raha taskusse teadmisega, et pole probleemi, et riik aitab ikkagi hädast välja. Et seda saab muidugi lahendada sellega, et on võimalik suur kontroll aga nagu me siis oleme näinud, et see kontroll ei toimi. Teisest küljest on see, et jah, et kui me laseme nii-öelda nad vabale turule konkureerima ja sunnime siis tööle, siis kaob jälle ära see avalik huvi, et see riigipoolne huvi, et see peaks olema, see tõde peaks olema kuskil vahepeal, aga ilmselt selle kase kahe asutuse puhul on haldutud siis mingisugusesse äärmusesse. Ja üks huvitav seik, täpsemalt öeldes uudis on ka selle teema kohta tulnud nimelt Tartumaa omavalitsus, liit on avaldanud siis nii-öelda oma tõsist vastuseisu sellele RMK reformikavale ja minu arvates on see päris märkimisväärne, et eks omavalitsusliit on nüüd sekkunud nii-öelda riigi tulundusettevõtte tegevusse, millega neil nagunii-öelda otseselt kokkupuudet ei ei ole olnud. Aga kui vaadata, et et milline erakond Tartumaal omavalitsustes ruulib, siis on see rahvaliit ja siinkohal jätaks lihtsalt selle küsimuse õhku, et miks see, miks see selline avaldus Tartumaa omavalitsus omavalitsusliidu poolt on tehtud, aga läheks edasi? Ühe väga-väga tõsise teemaga puudutab see homset päeva. Ja homme võib juhtuda, et maailmakaardile võib tekkida uus riik. Aga selle riigi tekkimine võib endaga kaasa tuua nii palju jama, et me ei pea isegi praegu, kuhu see kõik välja viia võib ja juttu tuleb Kosovost. Nojah, Kosovo iseseisvumine on siis küsimuse all ja eile pidi Kosovo juht Hashim Tootsi siis välja ütlema ka selle kuupäeva eeldatavalt siis homse kuupäeva, millal Kosovo võib iseseisvuda väetis, kõik otsad lahtiseks. Võib-olla oli see seotud sellega, et eile vannutati ametisse Serbia uus president Boris taadits, keda peetakse läänemeelseks presidendiks, kuid kes ikkagi hoiab kinni Kosovos ega taha seda lasta iseseisvuda. Et kõik võimalused on, on lahti. Neid huvitab muidugi kõige rohkem see, et kuidas reageerib Venemaa sellele, kui Kosovo tunnistab end iseseisvaks. No Venemaa on juba väljendanud tegelikult oma seisukohta, et sellisel juhul Gruusia separatistlike vabariikidega peaks minema justkui samamoodi nagu Kosovoga, et nad võiksid justkui iseseisvuda ja ei, nad ei ole. Otseselt rääkinud iseseisvumisest ja, ja noh, see Venemaa poliitika nendes Gruusia pingekolletes on ju olnud ka see, et ega, ega seda iseseisvumist väga ei ole toetatud, et pigem on räägitud just et tuleks Venemaaga ühineda noh, just Lõuna-Osseetia puhul, et, et see ei ole üheselt mõistetav. Noh, küsimus on kõige suurem küsimus on selles, et et mina teeb Euroopa liit ja mida teeb Eesti, et kas Euroopa Liit suudab kujundada ühtse seisukoha Kosovo suhtes ja kas Euroopa Liit tunnustab Kosovo iseseisvust? Kuidas Eesti mängib kaasa selles, kas Eestil on mingisugune oma seisukoht ja, ja siis vastavalt sellele siis tulevad Venemaa reaktsioonid praegu on kõige lahtisem on ikkagi Euroopa Liidu seisukoht, sest ta Venemaa on teatanud enda selget vastuseisu Kosovo iseseisvusele. Aga Euroopa liidus on asi lahtine. Euroopa liidu sees on mõned riigid, kes on Kosovo iseseisvusele vastu. No Euroopa liidul on vähemalt olemas mingi action plaan, kuidas toimida sellel hetkel, kui, kui Kosovo on teatanud, et riik iseseisva ja kui on vaja mõelda sellele, et kuidas kaitsta seda Serbia vähemust Kosovos. Et sa siin lauri tõstatasid selle et kas Venemaa võiks siis näiteks saarlase lastel seda ühepoolselt tunnustada, näiteks siis Abhaasia iseseisvust või mis iganes? Jah, selliseid niuksed, niuksed, viited uskonna Leiad kõigepealt tunnustatakse iseseisvust ja siis öeldakse, et Abhaasia tahab nüüd astuda Venemaa koos, aga selle jah täpselt? Vana tuttav. Sellele räägib muidugi. See asi natukene vastu on see, et, et Venemaa teab ju väga hästi, et ka Venemaa endas on selliseid piirkondi, kes, kes, kes võib-olla tahaksid nagu ka oma iseseisvust, saale ja Venemaa päris sellist peaks mängima nagu kahte mängu korraga, et ühelt poolt nagu, kui me jah tunnistama ütleme niimoodi, et me tunnustame, ütleme mingit Abhaasia iseseisvust, Osseetia oma, mis iganes siis teisaldama. Kohe läheb mõte nagu Tšetšeenia, mille aga mina ei saa ikkagi aru, noh, räägime siin Tšetšeenias. Tšetšeeni aga on ju olukord väga lihtnüüd, on lihtVenemaa, Venemaa teeb referendumi, kus valdav osa Tšetšeenia elanikest ütleb, et nemad tahavad jätkuvalt kuulda Venemaa koosseisu, aga sellega on probleem lahendatud, et, et siin hakata rääkima nii-öelda Tsetseeniasse, et see on täiesti kohatu, ega me ei saa, keda üleüldse mingisugusest demokraatiast pärast pärast juba noh, ütleme veel vähem, Venemaa puhul saame rääkida demokraatiast pärast Vladimir Putini järjekordset pressikonverentsi, mis ta sellel nädalal siis Moskvas andis? Jah, see pressikonverentsi, aga sellele eelnenud päevad, õigemini päev nädala alguses, kui kui Moskvas käis Ukraina president Viktor Juštšenko tõid maailmale selles mõttes ehmatava sõnumi, et Venemaa on valmis suunama maraketika Ukraina peale, noh ja hiljem tõesti pressikonverentsil Putin rääkis, et vajadusel siis ka Varssavi pakti endistele maadele. Siin on siin, tähendab, see tähendab meile, no me ei ole. Nojah. Me olime Varssavi pakti selles mõttes, et me oleme Nõukogude Liidu osa, me olnud seal iseseisvalt, aga aga noh, räägitakse jälle sellistest toredatest lausetest ja loosungitest, mida ma aeg-ajalt siin kuuleme ka siinsete venelaste käest või, või eriti nende venelaste käest, keda Venemaal et on olemas mingi slaavi ühtsus ja Venemaa toetama oma slaavi vendi välismaal, noh just seesama, mis, mis puudutab Serbiat ja, ja kogu seda Kosovo problemaatikat, aga kui vaja, siis võidakse suunata raketid Ukraina peale. Noh, siin on see küsimus, et mis siis edasi saab, et see on ikkagi selline suurriiklik poliitika ja. Ukraina ja puhul peab ilmselt praegu Ukraina Gruusia puhul neid asju vaadata ka selle nii-öelda Bukaresti Bukaresti tippkohtumise valguses ka natukene, et ilmselt nüüd kumbki riik sealt mingeid näpu jääks, siis täna NATO liikmelisuse tegevuskava ei saa. Aga praegu käivad ju mõlemas riigis ju ennekõike Ukrainas, aga tõsiselt nagu sisepoliitilised kemplused sel teemal jääks. Venemaa loomulikult tahab ka nende selliste sõnumitega natuke neid ütleme Ukraina protsesse ka. Nagu meil ei ole võimalust, et nad saavad liikmelisuse tegevuskava mingi eelse dokuma, ilmselt ilmselt suunab meid nagu, nagu millest on räägitud. Et jah, et tuleb mingisugune, mitte nüüd näpaga, tuleb mingi selline mingi mingit natukene teistsugune laver, mida siiamaani pole olnud ütlema, et et kindlasti on need kõik omavahel seotud ja, ja ei maksa unustada ka, et, et märtsi algul, teisel märtsil vist on juba Venemaal presidendivalimised ja, ja nõnda edasi. Noh, aga samas on meil ju räägitud kogu aeg sellest, et oh, et ootame selle presidendivalimiste aja ära, et küll siis Venemaaga rahuneb, et siis tekib seal nii-öelda teatav teatav aeg teatav stabiilsusperiood, et pärast seda saab Venemaaga jälle nii-öelda läbi rääkida ja natukene täpsemalt rääkida. Ei tegelikult minu arvates on see väga illusoorne, et, et Venemaa on väga selgelt järjest rohkem nagu väljendanud oma oma seisukohti ja, ja, ja need pigem mulle tunduvad, et need ei olegi nii otseselt Lauri, pigem seekord paistab minema. Nagu isegi, nagu veel isegi üsnagi hästi Venemaa presidendivalimistel, et et Medvedjevi toetus oli nii suur, et erinevalt Putinist ei olegi tal vaja mingit väikest, võidukat sõda, et ennast, et rahvast enda taha mobiliseerida, mingeid välisvaenlane. No mina olen kuulnud ka teooriat, et kogu see Venemaa replemine, jalgade trumpimine ongi kantud sellest presidendivalimiste loogikast, et selles mõttes, et Venemaa pingestab teadlikult läänega praegu suhteid selleks siis, et kui Medvedjev saab presidendiks, et Medvedjev vist saaks selline suur lepitaja, kes saaks igale poole nii-öelda lahtiste kätega minna ja kätt suruda ja öelda, et noh, tegelikult Venemaa ikkagi ei ole nii halb, et annaks talle sellise nagu rahvusvahelise positsiooni, et praegu Venemaa mängib meelega seda mängu Aga tuleme tagasi veel Kosovo juurde. Rahvusvaheline noh, üldsus raske on rääkida rahvusvahelisest üldsusest, aga ütleme, on on väga selgelt kahesuguseid seisukohti, kuidas Kosovoga edasi toimida, Euroopa liidus ei ole ühtset seisukohta, samas samas sa iseseisvus homme. Noh, ma arvan, mingi üheksakümneprotsendise tõenäosusega seda on küll edasi lükatud, aga üheksakümneprotsendise tõenäosusega välja kuulutatakse pärast seda nüüd on, nüüd võib oodata nii-öelda ühte väga teravat reaktsiooni Venemaa poolt tõenäoliselt siis sellist üsna pehmet reaktsiooni Euroopa liidu poolt, mis, mis on üldjoontes toetav ja, ja siis ja siis tõenäoliselt nii-öelda rusikas taskus reaktsiooni Serbia poolt, kes nagu ei saa endale nagu väga palju lubada, aga, aga kas ei tähenda seda, see jälle seda, et, et üks konflikt külmutatakse lihtsalt lihtsalt teises vormis jälle aastateks või aastakümneteks ja ja minu puhul on, ütleme, minu arvates on nagu Kosovo puhul üks, üks väga väga huvitav seik veel, see, et, et tegu on etniliste albaanlaste käekõrval, on Albaania riik, aga Kosovo albaanlased peavad ennast Albaanlastest paremaks ja nad ei, nad ei kujutagi ette, et nad võiksid kunagi kuuluda Albaania riigi koosseisu ja tõenäoliselt Serbia Serbia poole vaadates oleks see jälle nagu täiesti mõeldamatu. No kui sa räägid, et Kosovo puhul tõotab kujuneda mingisugune külmutatud konflikt, siis tegelikult Kosovo või on seda juba seda ka, et noh, seal tuleb leida mingisugune lahendus ja noh ega ilmselt, et ilma iseseisvus ta ei saa, et Kosovo albaanlased ei lepi, Muuga küsimus on tõesti selles, mis saab sellest rebi vähemusest seal, et et kuidas kaitsta nende õigusi. Ja noh, tegemist ei ole puhtalt teoreetilise küsimusega, vaid olid ikkagi täiesti praktilise küsimusega, sest sellesse provintsis praegu veel on ikkagi verd valatud ikka väga suurel hulgal ja, ja, ja see teebki sellest Kosovo iseseisvumisest või Kosovo juhtumist väga pretsedenditu asja, sest noh, Kosovos on ikkagi toimunud genotsiid umbes 10 aastat tagasi ja, ja noh muud võimalust ilmselt ei ole, sest vastasel korral need vanad vaenud ja asjad puhutakse jälle üles. Ja, ja me peame jälle seda konflikti hakkama külmutama. Igal juhul jääme huviga ootama homset. Saate viimase küsimusena tahan teie käest küsida. Aga kus need üle 2000 ajakirjanikud Bristinasse pole? Ja hotellid pidid kõik täis olema? No siis on oodata kindlasti väga tõsist meediakajastust, aga ma küsiksin viimase küsimusena. Kas Eesti ajalehed peaksid teie hinnangul avaldama Muhamedi pilapildid? See teema on sellel nädalal jälle väga tõsiselt päevakorda kerkinud. No praegu mitte, ma arvan, et ei ole mõtet niisama neid avaldada avaldamisel pärast aga see küsimus võib kerkida ja ühtset vastust ei ole, noh, see küsimus oli juba siis, kui see pilapiltide asi oli, siis Eesti suuremad lehed ei avaldanud seda, avaldas küll ajakiri, kes kus aga suuremad päevalehed seda teinud. Aga küsimus võib tõusta tõesti siis, kui, kui tegemist on näiteks mingi üleeuroopalise aktsiooniga näiteks etta. Et olla solidaarsed, olla solidaarsed Noh, ütleme, et kui, kui näiteks Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ajalehed kui ka teiste maade päevalehed avaldavad näiteks, et noh, teha mingi selline suurem solidaarsusaktsioon, mõned tapmisähvardused jätkuvad, et vot siis on küsimus, et mida Eesti ajakirjandus peaks tegema? Tol hetkel isiklik, kui see Taani juhtum oli, et Eesti ajalehed oleks loomulikult võinud staar aga, aga tol hetkel lehtede väljaanded leidsid, et mitte ja, ja eks nendel oli ka oma oma selged põhjused, et mitte võimalikke provokatsioone Eestis esile kutsuda, aga, aga üldiselt ma arvan, et sellise solidaarsuse ja sõnavabaduse seisukohalt oleks pidanud need Eesti ajalehed julgemad olema, tol hetkel. Mis puudutab praegust hetke, siis kui olukord eskaleerub, olema mina ka seisukohal, et need pildid tuleks avaldada. Aga rahvateenrite saade on tänaseks läbi ja tänased rahva teenrid olid Urmet Kook, Erkki Bahovski ja Lauri Hussar ning on meie, soovime teile siit ilusa ja päikeselise laupäeva jätku.