Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile, oleme ikka oma filmiploki juures. Ja eelmine kord rääkisime naisnäitlejanna test ja näitlejanna test, kelle rollid said kinoekraanile peamiselt oktoobripöördeeelsel ajal. Aga ega tummfilmi ajastu ja sellega ei lõppenud. Nii et ka nõukogude võimu esimesed aastad isegi võib-olla esimesed kümnendid on ju tummfilmi ajastu ja sellepärast oleks võib-olla mõtet peatuda ka nendel näitlejatel ja praegu meil on just naisnäitlejad, kes olid ekraanidel nendel aastatel ja keda nõukogude inimesed muidugi tundsid. Ja miks on just nimelt need tegelased meie jaoks olulised sele pärast, et väga paljud neist ju mängisid filmides, mis kuuluvad juba ajajärku, mis on nagu meie keskne ajajärk ja see on aeg, kui valitses Joossessarionovitš Stalin. Nii et need nimed on väga tuntud. Ja kuna kuskilt tuleb alustada, siis mõtlesin, et esimeseks võiks olla üks näitlejanna, kelle perekonnanimi algab A tähega. Kuigi ei ole, tegemist võib olla esimese kaliibri näitlejaga, aga Ta on esinenud mõnes filmis, mis kindlasti kuuluvad nende filmide hulka, mida tuleks mainida. Ja ta ei saanudki enne revolutsiooni mängida, kui vaadata, Ta tema sünniaastat siis on 1904. Ja lõpetanud oli ta Odessa Muusikaakadeemia ning nagu paljud nendest näitlejatest, kes meile tuttavad kinoekraanidelt oli ta mänginud ka teatris. Ja tema puhul märgitakse eraldi, et ta on päris sageli esinenud estraadinäitlejana laval. Ja neid filme, kus ta on mänginud, ei ole väga palju ja isegi need osad ei ole reeglina mitte peaosad, vaid pigem kõrvalosad. Kuid nagu sai mainitud, nende filmide seas on mõned märgilise tähendusega filmid. Ja nendel tahaks kindlasti peatuda. Ja üheks selliseks filmiks on i liita. Mille alusel kas Aleksei Tolstoi samanimeline romaan sellest romaanist oli meil natukene juttu, kui meil oli eraldi plokk kirjanikud ja Stalintsis, rääkisime sellest teosest. Ja selle filmi lavastaja oli emigratsioonis tagasi pöördunud Jakov Protasanov, kes meil ka juba on olnud. Ka seda filmi võiksid meie kuulajad vaadata, kes seda soovivad ja eri eriti need inimesed, kellel on selline kunstiajaloolase huvi. Sellepärast seda filmi peetakse väga oluliseks oma dekoratsioonide ja kostüümide poolest. Vahetevahel neid nimetada tatakse konstruktivismi vaimus valminud teosteks, nii et nad on tõesti väga huvitavad. Ja miks siis oli põhjust dekoratsioonide meistritel ja kunstnikel seal möllata, sellepärast kogu see tegevus, no mitte kogu. Aga osa sellest tegevusest toimub ju marssil. Aga arusaadavalt need marsi elanikud ei kandnud mitte selliseid riideid nagu inimesed Maal vaid neil olid erilised kostüümid ja siis kunstnikud püüdsid ka oma andeid seal rakendada. Ja seda filmi on huvitav vaadata ka sellepärast. Ta annab meile mingisuguse pildi, kuidas inimesed 100 aastat tagasi kujutasid elu Marsil. Ja kuivõrd marss muutunud aktuaalseks oleme näinud juba pilte Marsi pinnasest, räägime võimalusest lähemate kümnendite jooksul sinna inimene saata. Ja sellepärast võiks ka seda 100 aasta tagust pilt, kui vaadata, kuivõrd selle filmikunstnike tuuakse alati esile, siis võiks ka mainida nende nimed. Victor Siimov, Isaac Rabinovich, Alexandra ekster, Neist viimane on kõige suurem nimi. Emigreerub pärast oktoobripööret Nõukogude maalt ja teda bee takse Art Deco stiili üheks rajajaks. No arusaadavalt, kuna see film ju valmib 24. aastal, siis mitte kohe pärast oktoobrirevolutsiooni, muidu poleks ta ei olnud selle filmiga seotud, aga 20.-te keskpaigas. Ja see film jõuabki ekraanidel 24. aastal, 25. septembril. Ja selle filmi jaoks luuakse ka spetsiaalne muusika komplekt. Ja selle filmi puhul on veel märgitud enne selle filmi jõudmist ekraanidele ja see olevat olnud täiesti pretsedenditu juhus. Toimus väga intensiivne reklaamikampaania, nii et filmi veel ei olnud, aga reklaamid siin ja seal isegi Pravdas. Ja nii mõnigi kord need reklaamid petsid inimesi ära ja tuleb meelde üks teine juhus Ameerika Ühendriikides, sellepärast ka selle reklaami puhul siin ja seal mainiti, et on mingisugused salapärased signaalid Marsilt tabatud ja mis nüüd edasi saab? Teine selline reaalne õhustik, mille foonil pidigi film ekraanidele jõudma. Kui seda filmi vaadata, Ta ja lugeda, mida tolle aja ajakirjanduses filmi kohta kirjutas, võetakse siis kõigepealt mainitakse filmi pikkust. Film on tõesti päris pikk ja eri tee provintsis mõned filmi demonstreerivad, leidsid, et kuna tegemist on niivõrd pika filmiga, et kas siis ei oleks mõistlik jagada, film poleks. Sisuliselt tehti ta kaheks osaks ja kuna, kui seda filmi vaadata, siis esimene osa olekski nagu sissejuhatav ja väga sageli inimesed seda teist poolt ei läinudki enam vaatama, sellepärast et esimene moodustanud ju mitte mingisugust tervikut, vot vot lihtsalt lõppes kuskil ebamäärases kohas ära ja nii jäi teine osa vaatamata. Kas üldine kriitika filmi suhtes oli ikkagi üsna nega aktiivne, nii et just nimelt rõhutati seda lõhet nende üleskruvitud ootuste ja tulemuse vahel, et sa tulemusi ikkagi pole see, mida loodeti jääd filmis oldi kuidagi ka pettunud, seda kinnitab veel üks fakt. Kogu filmi eksporti arutati kõige kõrgemal poliitbüroo tasandil. Millist filmi saab välismaalast, Ta, millega oleks lootus valuutat teenida kuidagi ideoloogilist propagandat teostada, siis selle filmi pool leiti, et seda pole mõtet välismaale lähetada, nii et seda ei tehtud. Aga mis on huvitav, kui vaadata hilisema aja Nõukogude kinoväljaandeid igasuguseid teatmeteoseid siis hinnang sellele filmile on ikkagi pigem kui ebaõnnestumine ja samas jällegi läänes. Seda filmi peetakse mingis mõttes klassikaks, nii et hinnangud väga erinevad. Ta on ikka tõesti eriti pidades silmas dekoratsioone ja kostüüme, kuidagi murranguline. Ja jällegi, kui keegi meie kuulajate seda kontrollida, kas on murranguline, kas on seda väärt, et seda filmi meenutada või mitte, siis see film saab olema ka Müstilise Venemaakodulehel. Aga nagu me oleme seda tavaliselt teinud, kõigil pole ju aega ja võimalust neid filme vaadata. Ja võib-olla pole alati sellel ka mõtet, nii et see on rohkem asjatundjatele. Aga siis mõne lausega ka selle filmi sisu, sündmused toimuvad Petrogradis 1921. aastal, me teame, mis aeg see oli, kodusõda oli äsja lõppenud või lõppemas ja nepp algamas. Nii et kriitiline periood puudus, kõigest riik laostunud ja need kaks inseneri saavad salapärases signaali kuskilt kosmosest ja üritavad mõista, millega on siis tegemist ja juba kujutavadki ette signaal võiks tulla Marsilt ja milline see elu siis seal üleval planeedil on. Ja samas viiakse mäed kinoekraanil marssila ja seal leiutatakse ka üks masin, mis omakorda võimaldab jälgida elu maal, nii et niisugune vastastikune tummine käib. See on muidugi väga salajane projekt seal Marsil, sellepärast et Marsil on võimul halvad pahalased, nagu tänapäeval vahetevahel öeldakse. Jaa, Nende seas on muidugi ka keegi hea, alati peab nii olema, ei ole kõik pahad ja see ja ongi marsi valitsejanna, tan küll, formaalne valitsejanna ja tema nimi ongi i liita. Ja nüüdse Aelita nõuab, palub talle näidatakse ka maad, on ju nii põnev sündmus, mis on aset leidnud, tema tahab ka näha. Ja võib arvata, keda ta siis seal näeb, kui ta uurib seda maad, siis ta näebki seda inseneri. Ja meile näidata tahaks seda Marsi tegelikust, nii et Marss sümboliseerib mingis mõttes seda endist maailma, seda niisugust, kapitalistliku maailma, kus on, eks pluateerijad jääks pluateeritavad. Ja seal valitseb niisugune vanemat kogu. Ja tavalised marslased on muudetud sisuliselt orjadeks, nii et kui neid vaja ei ole, tööd ei ole vaja, siis nad on külmetatud ja need jälle on vaja, sistad sulatada, võtaks ülesse niisugune jube elu seal Marsil valitseb. Ja need muidugi juhtuvad maa peal, igasugused armukolmnurgad ja kriminaalsed süžeefilm on ju väga pikk, seda tuli kuidagi täita. Ja lõpuks maa pealt läheb, katakse kosmosesse rakett. Ja kui see jõuab Marsile, siis arusaadav kontakt ja need pahad otsustavad maa pealt saabunutab. Meil pole vaja, et need nõukogude inimesed, kes juba esindavad seda uut maailma, kus kõik on võrdsed, seltsimehed, et need siis jõuaksid sinna Marsile. Aga see on ju väga oluline kategooria, aga kogu aeg aga sae liita muidugi ei lase sellel toimuda, siis peavad aset leidma nisukesed armustseenid, selle inseneri liita vahel. Ja lõpuks marssil ülestõusnud proletaarlased tõusevad üles. Ja lõpeb see ju kõik sellega. Insener ärkab ja tuleb välja, et kogu see pilt, mida me nägime kraanidel, et see oli tema unenägu ja milline on siis kokku võtta, miks kogu see film oli vähendatud. Aga sellepärast rebides katki selle kosmoselaeva joonised, saab ta aru, et mis mõtet on unistada marsist, kui maa peal on nii palju tegemist, niiet nisu sõnum pikka filmi järeldus, mida muidugi kõikides detailides paari minutiga ümber jutustada pole võimalik, aga vähemalt mingi ettekujutus, millesse silm on, võib-olla õnnestus saada. Ja vot selles filmis mängiski siis mainitud Tamara Adelgen kõrvalosa. Aga kui vaadata, kes selles filmis mängib pea kangelannad vähemalt ühte nendest peamistest tegelastest Aelitart siis selleks on hoopis tuntum Nõukogude näitlejanna dollast perioodist. Ja tema lavanimi son, pseudonüüm on Juulia Sontseva South päike. Ja ka tema sünnidaatum paigutub juba 20. sajandi algusesse. Ta sündinud 1901. aastal ja tema karjäär kestab väga pikalt, nii et hiljem on ta nii Stalini preemia laureaat, on pälvinud oma loomingu eest selle preemia ja ta saab ka Nõukogude Liidu rahvakunstnik. Ega neid väga palju ei ole ja on tuntud ka võib-olla tema nimi pole isegi meie kuulajatele tuttav, aga kindlasti, kes nõukogude ajal kinos käisid ja seda aega mäletavad, siis oli üks stuudio, kus filme valmistati ja solilt Ashenko nimeline sama Aleksander Taušenko kooli, tema abikaasa. Ja kui keegi meie kuulajatest tahaks näha, Julia Sontsevad mõnes natukene lõbusamaks filmis, kui sälita paistab süngevõitu ja igasugused harjad ja mis seal kõik on siis samast aastast 1924.-st aastast on veel üks film jõuab ekraanidele sellel samal aastal ja niisukese omapärase pealkirjaga film. Ja selle filmi pealkiri on Babe Rossi MÜÜA mossel promist. Nii et jätab natukene vastupidise suitsetamist agiteeriva filmi mulje. Ja santseva mängib selles filmis peaosa. Ta on niisugune tagasihoidlik neiu siina. Ja millega ta tegeleb, vot see on neid pilt tollest ajast hiljem või midagi sellist enam ei näe. Ta müüb Moskva kesklinnas Suitsu. Ja kuidas tol ajal välja nägi, on nisu väikene lauakene, ütleme ja seal ta on ja neid võib. Ja kuna tegemist on komöödiaga, siis kui meil on üks neiu, sina siis meil peab olema ka meie s kangelane saaksid toimuda igasugused naljakad episoodid ja neid mehi on suisa kaks, hiljem tuleb veel üks juurde. Ja muidugi mõlemale Siina meeldib ja üks neist on noormees, kes töötab sealsamas mossel promnis, on Siinasse armunud ja ta ei näol üks kinorežissöör. Ja mis siis on selleks intriigiks või tõukeks? Noormesmoselt promist muidugi tahab kuidagi Siinale läheneda, aga ei suitseta ja need ta peapsis teesklema Lätan, suur suitsetaja, sest ta saab iga hommik linna ja osta siina käest ühe paki pabeross. Vaatamata siis sellele on muidugi kino lavastajale ikkagi suur eelis, mis on siis tema trump, tema trump on muidugi kutsuda neiu mängima rolli oma lavastatud filmis. Ja siis sekkub veel sinna üks Ameerika Kommersant-sugune negatiivne tegelane ja tema ka üritab seda neiut Siinatiga ahvatleda ja pakub talle võimaluse sõita Ameerikasse lahkuda Nõukogude maalt. Aga seal on igasugused seigad, kuidas siis töökaaslane seal toimetab ja lõpuks õnnestub sel ameeriklase plaanid kõik rikkuda ja film lõpebki sellega. Sina abiellub selle lavastajaga ja see noor naine saabki osa selles filmis, mida lavastaja on ekraanidele toomas. Ja kui vaadata Zoltseva viimast filmi, kus tal küll on episoodiline roll sisse jõuab ekraanidele 1942. aastal, nii et sõja ajal ja arusaadavalt sõja ajal vändati peamiselt propagandistlikud sisuga filme ja selle filmi pealkiri, mis viitab reaalselt aset leidnud sündmustele ja reaalselt elanud mehele ongi Aleksander parfoomiand ka. Nii et filmi tegevus viib meid kodusõja aega ja seal oligi suur pargaamenco kössis võitlus valgetega. Ja Sonzova mängib selles filmis ühte kõrvalosa, nii et see on tema viimane film aga küllaltki tuntud nimi. Kuid nüüd, tulles tagasi esimese mainitud näitlejanna Tamara Adel käimi juurde, siis võib-olla võiks nimetada ka tema viimast filmi. Olgu siis näed, punktid ka märgitud. Ja see on päris tore film, mis valmib 39. aastal. Ja selle filmi pealkiri ütleb meile, milline teos on selle filmi aluseks. Selle filmi pealkiri on kuldvõtmeke. Ja miks see film on huvid? Sellepärast, et seal koos reaalselt mängivate inimestega on ekraanil ka nukud, nii et niisugune segafilm ja teda seal mängib, atel käin siis selleks on Malviina, nii et kes seda lugu teavad, ei vaata ette kujutada teda selles rollis. Ja sellest filmist on tehtud ka 20 aastat hiljem uus versioon, nüüd veel üks näitlejanna, neid on muidugi hästi palju ja kõike nagunii ei hakka mainima. Ja mõne juurde tuleme tagasi ka seoses oluliste filmidega, kui jõuame sinna Stalini aega juba konkreetsemalt. Aga üks nimi, keda kindlasti tasub kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel mainida, paljud need nimed on ju meie jaoks juba tundmatud olema, nad ära unustanud. Ja ega need filmid tol ajal ju Eesti ekraanidel ei linastunud ja kes need ikka tagantjärele on vaadanud, aga veel kord, kui nüüd tänapäeva vaatevinklist seda teha, siis on nad juba omaette nagu rariteedid. Üheks nimeks, keda võiks kindlasti veel lisada neile, kes meil juba olid Ontatsiana kurjetskaja ja sellepärast, et ta on mänginud väga paljudes filmides, ei hakka neid köike nimetama. Aga üks neist, see on juba Ajast, kui hakati igal pool realiseerima Stalini sõnu, Stalini ütlust me oleme ka sellel päris pikalt peatunud. See on Stalini teade, et elu on muutunud, tulnud paremaks ja lõbusamaks ja teame, et sellele reageeriti nii plakatite maalidega aga ka kinokunstis. Ja siin on mitmed märgilise tähendusega filmid, ärme nendel praegu peatu, aga nüüd seoses statsiana kurjetskajaga võiks võtta ühe filmi, mis on vähem tuntud, aga iseloomustab väga hästi seda temaatikat, mis nüüd ekraanidele jõuab. Ja mis poleks olnud mõni aasta tagasi üldse kõne alla tuleb, sellepärast et ekraanidel tuli näidatuna sangarliku võitlust, kas siis kodurinde päevil võlg sotsialistliku ülesehitustöö ajal, aga niisugust ilusat sigu ei tohtinud ju ekraanidel näidata, need on olukord muutunud. Ja selleks filmiks on valisin just selle filmi välja sellepärast et seal on nagu raske on seal ühes pearollis. Ja selle filmi pealkiri on väravavaht juba enam-vähem meile ütleb, millega on tegemist ja toome siis siia kõrvale veel üks märksõna, et oleks selge, millise väravavahiga, millise mängu väravas tal sai, siis tegemist on jalgpalliga. Ja miks film on oluline? Kõigepealt seda peetakse esimeseks Nõukogude spordi teemaliseks filmiks ja selle aluseks on ka esimene Nõukogude sporditeemaline romaan. Ja selle autoriks oli Leff kassil ja romaani pealkiri on vabariigi väravavaht. Raamatus Wabariigi värava ja filmivariandis on lihtsalt väravavaht. Ja kui seda filmi vaadata, siis muidugi tuleb meelde ja kas see sõnum, mida selle filmiga meile öeldakse, on sport Nõukogude inimeste jaoks on nisukene vabatahtlik tegevusasjaarmastajate ettevõtmine. Ja tuleb hoopis hilisemast ajast meelde. Võib-olla keegi meie kuulajatest mäletab seda nõukogude aegset spordikommentaatorit kesktelevisioonis Ozerovi kes ju peamiselt ülistas nõukogude sporti ja just nimelt seda sporti, mida tehakse töö kõrval ja võrdles seda nende professionaalide spordiga, mis siis on midagi halba, midagi negatiivset ja see sõna professionaal kõlasju. Ta heitena väga suure miinusmärgiga. See film just nimelt meil näitabki seda, kuidas ta inimene kõrval saab suureks sportlaseks. Ja sündmused leiavad aset Volgal. Nii et on tegemist ühe lihtsa noormehega ja millega see noormees tegeleb, sõidabki paadil laeval mööda Volgat. Ja mis on tema tööülesanne, see on vedada ar puusse. Ja kuidas essarbursse laaditakse, ikka keegi viskab, püüab, viskab edasi ja hetk, kui keegi, kes on seotud jalgpalliga, näeb, osavalt arbuus püüab, siis teeb sihtainuvõimalik järeldus, et see inimene võiks lisaks art muuside püüdmisele seista ka jalgpalli värava ees ja püüda sealt palle. Ja vot nii algabki tema tee palli väravavahiks. Ja kui nüüd tulla väravavaht antud juhul meid ei huvita, sellepärast et meelal naisnäitlejannad värava õhtul mees tol ajal mängisid jalgpalli ainult mehed. Ja tema sõbrannaks ongi kurjad skaja nii tantsule pea. Kes soovib, võib ka seda filmi vaadata, Ta, ja miks võib-olla tasub sellele filmile veel tähelepanu juhtida? Sellepärast, et selle filmimuusika tegemist ei ole enam tummfilmiga ja selle muusika autor on tuna Jevski ja kanadolajovski nimi juba kõlas siis seoses kurjatskajaga on veel üks muusikaline komöödia, kus mõlemat loojat või Naha üldsis muusika autorina ja teist ekraanil näitleja Annana. Ja see on 1947. aastal nii et juba pärast sõda ekraanidele jõudnud film, kevad. Ja miks film võiks huvi pakkuda sellepärast et selle filmivõtted toimuvad väljaspool nõukogude liitu Tšehhoslovakkias, kes ja selle filmi puhul tuuakse esile veel üks väike detailikene, ta on teisejärguline, aga võib-olla huvitav. Ja need peaksid meie kuulajad kujutama, et mõnda nähtud Mosfilmi ja millega see algab, logo, kui ekraanile ilmub see pilt, mille alla kirjutab Mosfilm. Me ju teame, näid Al kaadret, kus möirgab lõvi ja seal antsemas film ja siis me näeme ju seda tuntud skulptuuri tööline kolhoosiktar. Ja see film, 1947. aastal valminud kevad ongi esimeseks filmiks, kus seda logod kasu, väike detailikene. Aga las ta siis olla. Ja see film on ka hea näide selle kohta, kuivõrd tundlik tsensuur võis olla tolle aja tsensuur seal siis Stalini aeg, sealse sõjajärgne aeg, 47, kui tasapisi hakatakse jälle kõike kinni keerama. Ja vahetevahel ja sellest on olnud meil ju nii palju, kasvõi näidetena fotodest, kus pildid kuskil 20.-te aastate keskpaigast 30.-te algusest, 30.-te lõpust, kui jäädvustatud on seltsimehi, siis nende gruppide suurus kogu aeg väheneb ja osad seltsimehed on sealt lihtsalt välja lõigatud ja nad on kadunud. Nii toimitakse raamatutega filmidega ja väga paljude teiste kunstiteostega, aga piisas ju ka sellest, kui kellegi positsioon hierarhias muutus. Nii et ei ole alati niimoodi, et see inimene likvideerib, hävitati ja siis ta kadus kuskilt kunsti, teostan kujutluspiltidel vaid võis olla ka positsiooni muutus seal üleval hierarhias ja kui see film jõuab ekraanidele 48 ütleme umbes siis nii siis seal ühes kaadris võib näha nisukest pilti taamal ja kus saab lugeda, tegemist on metroojaamaga ja me teame metroojaam, metroo kui Moskva metrood ehitati sisse kandiskaga Novitši nime ja vot selles kaadris ongi näha Kaganovitši nimeline metroo. Ja kui nüüd vaadata 50. aastal seda filmi nii, et film jookseb ja päris pikalt siis sellest variandist on juba see päike, kaadrikene, kus taga on näha kanovitši nimeline Metro kadunud seda enam ei ole. Nii et Kaganovičhn veel olemas, aga ta positsioon pole enam see ja igasugune viide talle on sellest filmist kõrvaldatud. Väike asi aga illustreerib meile sõda, kui tundlikult ja täpselt reageeriti kõikidele nendele pisi muutustele, mis seal hierarhia tipus toimusid. Ka seda filmi on soovi korral võimalus vaadata. Pole nii oluline. Ei hakka seda pikalt kirjeldama, aga miks võib-olla tasuks seda filmi vaadata? Sellepärast Ta on oma olemuselt või ideelt sarnane ühele eesti filmile filmile, mida on vast kõik näinud, kus on kaks väga sarnast nagu kaksikud või kaksikud õed. Nii et võib segamini ajada siis juhtuvadki igasugused väga naljakad seigad, sellepärast Nende peigmehed ajavad neid segamini. Ja selles filmis täpselt samuti. Nii et see on siis peamine naljakas moment selle filmi puhul kevad. Ja seda rolli või neid rolle, kuna neid on seal kaks, mängib vist üks nimekam tolle perioodi näitleja Anna ja mitte ainult selle perioodi, vaid ka hilisema aja. Ja see nimi võib juba olla tuttav, selle näitlejanna nimi on Ljubov arlova. Aga kuna aega ei ole meil enam väga palju ja tegemist on niivõrd suure tähega, siis võiks ta täna jätta kõrvale, et järgmine kord, kui nüüd ei unusta tulla tema juurde tagasi. Nii et jätkame korjatska rollidega. Ja veel üks huvitav film, kus ta on mänginud ja ka mingis tas märgilise tähendusega film, püüame valida ikkagi neid olulisemaid, millel on olnud ka mingisugune sõnum. Ja see on välismainefilm, nii et siin on mingisugune paralleel. Kui kevad valmis Tšehhoslovakkias siis film 48. aastal Poolas. Ja selle filmi pealkiri on viimane etapp. Nii et kui esimese eelmise filmi puhul oli kogu lavastusbrigaad Nõukogude maalt, siis siin on tegemist Poola filmiga. Ja miks see film on niivõrd oluline veel kord seal 48. aasta film. Selles filmis on esmakordselt näidatud koonduslaagri õudust ja võtted toimusidki reaalselt Sventsimis. Ja vot selle filmi lavastaja on väga tuntud Poola režissöör Wanda Jakub oskaja. Ja kui vaadata, kuidas teda tituleeriva teatmeteosed, siis teda on vahetevahel nimetatud Poola kino vanaemaks. Ja miks see film on siis nii tõetruu ja miks seda filmi peetakse niivõrd oluliseks, sellepärast et lavastaja omas isiklikku kogemust, nii et see on väga paljus tema enda poolt läbi elatud etapp. Ja ta ise satub ošventsimi 42. aastal ja imekombel pääseb sealt eluga. Nii et mida ta filmib, seda ta teab, ja sellepärast peetakse seda filmi küllaltki oluliseks veel kord tuletan meelde juba 48. aasta. Kuna meil eelnevate näitlejannade puhul hoolid ka filmid, mis panevad punkti nende karjäärile vähemalt kinolinal siis olgu ka korjatskaja puhul mainitud, et tema viimaseks filmiks, kus ta esineb episoodilised osas on 1960. aastal valminud esimene kohtumine kahe noore inimese armastusest ja eriti seda filmi kuskil ei mainita. Niiet midagi silmapaistvad seal ei ole ja sellepärast ei hakanud seda filmiga kuskile panema. Lõpetuseks veel üks näitlejanna, kelle karjäär algab tummfilmiajastul ja oluline nimi, see on Kolga Risneva. Ta mängis mitmes filmis, nii et on päris palju mänginud. Ja 1949. aastal saab ka Stalini preemia ühe filmi eest osatäitmise eest ühes filmist, millest meil on olnud, see on märgilise tähendusega film. Ja selle filmi pealkiri on aukohus. Kunagi rääkisime päris pikalt sellest filmist, ei hakka uuesti peatuma, aga lihtsalt tuletan meelde. See film valmis poliitbüroo otsesel soovitusel, mis illustreerib meile jälle väga hästi seda ajastut, nii et ei ole nii et kuskil loojad ise otsustavad, kas võiks mingit teemat käsitleda. Aga kõige kõrgemal tasemel antakse käsk. Ja aluseks oli Aleksander Steini samanimeline näidend. Näidendiga jäetakse rahule ja soovitatakse teha selle näidendi ainetel film. Ja vot see on nüüd aeg, kui võideldakse juuretu kosmopolitismi ka, nii et selles vaimus film ka vändatakse. Ja kummaline, et selle filmi kiitvad retsensioonid ilmuvad Pravdas veel enne seda, kui see film jõuab ekraanidele. Nii et mingit küsimustki ei ole, tuleb väga hea film. Ja Olga režneva mängibki selles filmis. Lühidalt, seal olid ju need professorid, kes midagi leiutasid, sisse läks leiutis Ameerikasse, lõpuks nad saavad ju aru, millise vea nad on teinud ja siseneva mängibki ühe professori abikaasat. Ja kuna omal ajal ka ei olnud võimalus seda filmi näidata, siis nüüd on olemas, kes tahab, võib seda filmiga vaadata. Aga üheks esimeseks kool ka siis neva filmiks oli 1925. aastal nii tunduvalt varem ekraanidele jõudnud prosanovi komöödia-juurdelõikaja toshokist. Ja kui meie kuulajate seas on Ilfi ja Petrovi loomingu austajaid, siis ma soovitaksin seda filmi vaadata, sellepärast et film viib meid just nimelt sellesse ajastusse. Son lepi aastad ja sündmused leiavad aset ühes väikeses linnakeses. Ja peategelane on üks petsia, kes töötab ühe lese juures Amblus töökojas ja ühel heal päeval seal sõbrannad muidugi soovitavad, otsustab see lesk abielluda selle, et sa ka muidugi peed, seal on mingi suur armastus, tulevad, igasugused naljakad seigad kukuvad siis lillastuvat nagu ikka komöödiates. Ja lõpp puuks on sunnitud ikkagi Peets ja temaga abielluma ja siis mingi hetk ostab tal obligatsiooni riigi laenu, nagu tol ajal seda nimetati, meie mõttes oleks loteriipilet, võidab väga suure summa ja siis kuidas pilet nagu kaks Estolineb briljandid liigub ühe inimese käest teise kätte. Ja vahepeal anteetsa peaagu sooritamas, enesetapp, aga kõigile õnnelikult tegemist on komöödiaga. Nii et niisugune lugu ja seal mängib näitlejanna ühte peaosa. Kusjuures miks see film on huvitav filmina, ta ei ole muidugi midagi erilist väärt. Aga oma ajastut Ta iseloomustab päris hästi seda miljööd, mis valitsus tol ajal. Aga see film oli kõigepealt mõeldud, kui reklaam riigi obligatsioonidele ja kui seda reklaami vändati, siis leiti, tead, hooaeg tuli nii huvitav reklaam, et võiks ju midagi juurde panna ja lõpuks sündiskis komöödiafilm. Ja miks film võiks veel olla huvitav selle poolest, et selles filmist teeris üks väga nimekas näitlejanna Annet seal selles filmis tema debüüt ja see on Veera marjatskaja. Ja ma arvan, et ta on vist näitlejannades Stalini preemiate rekordomanik. Tal on neid tervelt neli ja praegu ei tule meelde ühtegi teist näitlejat Kino näitlejad, kes oleks võrdne temaga Stalin preemiate arvu poolest. Aga nii temast kui lubatud lubafarlovast võiks rääkida juba järgmine kord, sellepärast et tegemist on väga oluliste näitlejannadega ja sellega võikski täna lõpetada.