Tervist külla ja ma olen Ootovi Mirjam ja seod voorikõneleja elas setomaale National Geographicu veebiväljaandes ilmunud artiklist kõneles setoteest. Aastake tagasi, seitsmeteistkümnendal novembril sai Prantsusmaa pealinna Pariisi alguse seto kultuuri nätel muuhulgas näidet ka Pariisi noormehe Jungi Jeremy Fotosid setomaast. Nüüd aastake Hildampa, anna Jungi, Jeremy Photo jõudnu Sis Kõllaste raame. Ajakirja National Geographicu veebivälja on tähe News Vicky korrespondendi Conan Iivi kirja pandud jutt ning Jeremy Photo andvagi lugejale üle kaemise muinasjutu kuningriigist sai silmitsi peris. Ela hädadega, see jutt Ena foto kõnelise setomaast. Näeme kiri otsas aastaga ja ka tagasi ning kullemi lõiku Pariisist intervjuust tseremiga kohte kõneles tuust Gia seto Dima jaost amma kuistatud rahvast. Näge minu Jeremy Juttavid Pariisis vahenda Pariislane vintsetutanco. Aga samuti on ka reaalsuse ja imetasineerimine, et, et noh, see kuningriigi mõte, et see on, kas, noh ei, ta ei ole olemas nagu päriselt, aga samas on olemas, et siin on see mänginud kahe asja vahel või see, et setomaal on asjad natuke elu ja surma vahel. Näiteks pilt, kus naine on kalmistul, sööb vist haua peal. Noh, tema, noh, see on huvitav vaadata, jah, kuidas setomaal on seotud elu ja surm, ma arvan, et ma pigem räägin seto maas nagu munas või et ma ei tahtnud nagu näidata muuseumi. Ma tahtsin näidata setude igapäevast elu, mõned pildid või mõned pildid võivad olla nagu tehtud tegelikult Pariisis ei ole näha, et setomaal noh, see on nagu igapäevane elu ja tahtsin näidata neid erinevusi ja et ja mitte ainult rahvariideid ja sest nad ei kõnni iga päev nagu rahvariietega ja nii et leinata nende elu, nad on nagu inimesed, nagu meie prantslased ja seda ma tahtsingi näidata. Elas Setomaal lättedesi ja kõnelegi neid National Geographicu eesti päev toimendaja Peetsalu, Ergiga. Erkki selgitas, kui lihtsalt üldse Kõllaste raami haagi veebiväljaande pääses ja kas juttu sa nätaga paberaagire? Sadu üldse hammed, manzigi luu ka sinna veebiväljaande saia või on nii, et tegelikult kui kiratad ja fotosaadad, siis oledki juba internetis. No päris nii lihtne see ei ole, sõel on hästi tihe ja tõepoolest töö, mida nii veebiväljaande kui ka paberajakirja kokkupanemiseks tehakse, see on hästi suur töö. Ja kõik need pildilood ja tekstilise materjalid, mis, mis sinna jõuavad, läbivad väga mitu filtrit eelnevalt toimetuse poole peal, nii et see, et fotodel on, on praegu õnnestunud rahvusvahelisse graafikuga veebiväljaandesse oma pildilise looga sisse pääseda. See on igal juhul väärt tunnustust. Jaba küsitas ju, et kas paberväljaande kaalnetu lugu ilmus? No seda on hetkel raske hinnata ja ma usun, et lähiajal kindlasti mitte, sest nii palju kui mina lähiajal teemade kohta oskan praegu öelda, siis hetkel seda kavas ei ole. Aga see ei tähenda, et kunagi tulevikus mingisugusel täiendatud kujul ei võiks jõuda paberväljaandesse kuigi tõepoolest järjest rohkem, ka National Geographic paneb rahvusvahelisel tasandil rõhku sellele, et paberajakiri ja veeb täiendaksid teineteist kui veebis ilmunud rohkem materjali ja paberajakiri on mõnes mõttes selline pestosse parimatest parimate materjalide kogum ja kindlasti kõik, mis veebis ilmub, kunagi ajakirja jõua ka. No toodame tigedaks küsitud peetsalu Erki, et nüüd, kui meil on ka omane ima keelendu Kõllaste raame A kerisin Eesti, et kas siis nakas Aage Õunap olema ka Eesti materjali kui istu võimalik olnud. No alustuseks ma ütlen selle peale, et tasub oma kodukanti kultuuripärimust ja neid väärtusi rohkem hinnata ja, ja kui me ise neid väärtustame, siis tegelikult hakkavad meid ka teised väärtustama. Nii et ma arvan, et siin on tegelikult päris oluline töö meil endal veel ära teha ja, ja kui me siis oskame neid teemasid välja pakkuda ju siis võetakse nendest teemadest kinni. Nii et selles mõttes see näide ja tegelikult neid teisi näiteid, mis ka Eesti kohta on ju varemgi graafikus avaldatud, need on veel mitmeid ja, ja kui mõelda ajalukku tagasi, siis veel enne teist maailma sedagi ilmus mitu materjali Eesti kohta, kusjuures 39. aasta detsembris, kui oli juba vene baasid siin sees, siis siis tegelikult Eesti pälvis tänu sellele rahvusvahelise Geographicu tähelepanu, et mismoodi siis see olukord siin siin Läänemere ääres vene piiri ääres on ja tegelikult ka selles loos sai Kagu-Eesti nurka oma tähelepanu, niiet et ajalooline mõõde on, et rahvusvaheliste kajastuste mõttes ka täiesti olemas ka, nii et ma usun, meil endal on üksjagu veel ära teha selleks, et maailma silmis välja paista ja setode praegune kajastuks igal juhul näitab seda, et kui rahvusvaheline huvi on olemas, siis tõepoolest, kui meil on seda, mida, mida jagada, mida kajastada, siis kindlasti tullakse nendega tegelema. Aitüma Petsalo Erki näide ilusate mõtete eest. Mida arvas aasas seto eis küsse setomaa ülemsootska Leimaarne käest? Tegi väga seda meelt, et kui juba sajand tagasi siin nii hurt kui kui Soome etno kraagi naksi nii manu Geouma levitses sol varaaida, mida uuri Kaia, milles Kirotada etu ole sajand Hilda pakaniku otsa saadu, Edgar. Oleme olema, et siin on meile hindele väega märgata, et kuistud hoita. Mis meil tähenda, hom? Aitüma kullemast seadvoori kõnely elas setomaale küllaste raame ehk National Geographicu veebiväljaande ilmunu artiklist Aputud sedasi. Ma olen nootovi Mirjam ja elas setomaal, on jälle eetris nagu üks medali pärast päält. Viet situudisid.