See on igatahes rahva poolt valitud volikogu ja Stockholmi linn, Jaajas, linnad, kõik kokku. Et see on nagu Tallinna linn ja Harju maakond kokku. Ja teie olete seal, mis ametipostil? Kui see oleks linnas olnud, siis oleks abilinnapea siin kutsutakse neid, no ma ei tea mingit mingit sorti nõunik, ma ei tea, mis asi see on, aga täpselt kuna seda Eestis ei ole, siis ma olen kuulnud üht ja teist tõlget selle kohta, aga kõik on natuke imelikult, see on, see on ju tähendab mingisugune maakonna volikogu nõunik midagi niuke. Aga ühesõnaga teie tegelete tervishoiuga haiglatega ja liiklusega. Selge, räägime rootslaste tervisest. Hiljuti kuulsin, et peaminister Göran Persson muretses, et rootslased massiliselt haiged ja lähevad hinnaaegu ja kiiresti pensionile. Kuidagi ei tahaks uskuda. On siis Rootsimaal tõesti nii hea haige olla? Saab korralikult makstud, nüüd need keegi nälga ei jää, siis kui on haigekassa peal sedelil, aga olukord ei ole ka mitte eriti hull selles mõttes, et rootslased töötavad keskeltläbi palju rohkem kui paljud teised maad Lääne-Euroopas basse Kesk-Euroopas ja tähendab rohkem aastaid ja rohkem tunde iga aasta. Niiet et olukord ei ole mitte mitte kriitiline kaootiline või, või katastroof, aalne, mis on juhtunud, on ettekirjutusi, on rohkem viimasel aastal tekkinud inimesedki ja poliitikud ka küsivad, et mis selle taga sind järsku Ja ka rootslane läheb siis meelsasti arsti juurde. Ma ei ütleks, aga ma ei usu, et üldse inimesel nii nende eriti meelsasti alati lähevad arsti juurde, aga aga tähendab on ju, kui ka see mehhanism olemas, kus, kus tööturg ja töökoha nõuded tõusevad ja ajarattad jälle liiguvad ruttu, ütleme vähemalt inimeste arvamise järgi kõiki kas sa selle uue tempoga alati tegeleda ja see tekitab ka neid, neid haigekassa arstivisiite. Kuidas rootslane peab talitama, kui ta haigeks jääb, kas on ette nähtud ka niisugused soodustused, et kui oled ühel päeval natukene haige, siis võid lihtsalt vaba päeva võtta ja siis lähed alles arsti juurde ja, ja missuguse arsti juurde siis minnakse, kas ka perearsti juurde? Perearst on mõte, aga neid alati ei ole. Kättesaadaval süsteem töötab niimoodi, et esimene päev, kui on kodus ja haige, siis, siis ei maksta seda riigi poolt haigekassa poolt kinni. Mõnikord on tööandjaga mingi leping, et sealt saab heal juhul, aga tähendab teisest haige päevast saab esimene nädal, kui on kodus, siis ei ole arstitõendit. Et see on ütelda kuues tööpäev, kus on siis arsti käest mingi paberi tarvis? Aga siis võib ühe nädala lihtsalt niisama töölt ära olla. Nojah, eks töökoht ka küsib, et kus sa, kus sa oled kadunud, see ei ole niisama ära olla oma volitusel, aga selle üle ja sealt ei saa ju, tähendab haigekassa ei maksa Justa tavalist palka siis ta tükk maad väiksem raha, mis sealt tuleb, aga, aga igal juhul selle üle on kõvasti poliitilisi vaidlusi olnud. Mitu-mitu neid Karens päevi, nagu neid hüütakse siin peaks olema mitu päeva, tähendab, haigekassa ei maksa alguses. Ja mitu protsenti sellest täispalgast haigekassa peaks maksma. Muidugi, kui buss vähem makstud, siis võib-olla rohkem käivad tööl ka ja niimoodi need soodustuse toolid palju kõrgemad, ütleme 10 aastat tagasi ja need siis siis muudeti ära ja järsku natuke kehvemaks ja järsku oli rootsi rahvas kõvasti tervem. Nii et eks need, need, need haigekassa rahad kuidagi ikka natuke mõjutavad ka inimese ja inimeste käitumist. Nii et ühesõnaga nii lõbus haige olemine ei ole, et rootslane ja koju ja saab sama rahanis tööl olles ikka võetakse maha. Mõeldakse ikka märksasti maha, aga, aga teisest küljest, kui tõesti on esmaspäeva hommikul kõva peavalu ja niimoodi siis erasse mingi mingi majanduslik katastroof ei ole, et ennast natuke kodus kureerida. Kas on mingi vahe ka, et rootslane on kodus haige või haiglas haige, kas haiglas olemine läheb kulukamaks kui kodus enda ravimine inimesele endale? Inimestele ei anta seda valikut, tähendab tahab haiglas olla, siis, siis peab tõesti raskelt haige olema, seda otsustab ainult arst. Haiglas olemispäevad, neid on väga vähe ja kui kirjutatakse isegi vanad inimesed haiglasse, siis on see ka paariks päevaks tavaliselt ainult ja soovitakse ruttu tagasi koju saata, sellepärast et tähendab, haiglas olemine ei ole alati nii tervislik inimestele ainult siis tõesti tarvis, siis on see võimalik. Me kutsusime omalajal, rootslased appi oma arstiabi meditsiini reformima. Kui tihti Rootsis meditsiini reformitakse? Niukest tähendab üleriikliku reformi Rootsis ei tehta, seepärast kõike organiseeritakse maakonna kaupa. Stockholmi linn ja maakond, mis iseenesest on sama suur kui Eestimaa aga 1,8 miljonit, aga tähendab see, et igaüks teeb seda ise. Riik ei sekku, sellega, võidavad riigi valitsus. Aga siin on, tähendab, viimased 10 aastat on üle terve Rootsi käinud. Nii palju kui mina saan aru, et täpselt needsamad vaidlused ja reformid ja mitmed arvamise tähendab mitu ööpäeva olevat haiglad peab olema ühes linnas või maakonnas. Kui palju haiglavoodid õieti on tarvis, kui palju saab haigeid ravida kodus arsti ja, ja sotsiaalabiga. Nii et need on tähendab üle terve Euroopa? Ma arvan, umbes sama muudatus, umbes sama vaidlus ja umbes samad mõtted, mis liiguvad, kuigi lahendused võivad olla natuke erinevad. Kas Rootsis on praegu piisavalt palju haiglaid või on neid liiga vähe, missugune on see olukord? Kui võtta üle terve Rootsist, siis on, need on minu arvates ostjaid liiga palju. Aga seda on mul lihtne ütelda, sellepärast et Stockholmis on see töö nagu ära tehtud. Tähendab, haigla kinnipanemisel liitmised või muudatused tehti juba, ütleme viis kuus kuni 10 aastat tagasi tõesti, need asjad siin ära ja praegu ei ole seda küsimust enam päevakorral. Aga paljudes teistes Rootsi osades on see tõesti nii suur poliitiline küsimus ja muidugi rahvas on ka väga angafeeritud huvitatud nendest asjadest, nii et patsient õieti ei jätku kõikidele nende haiglatele, mis, mis üle Rootsi väikestes linnades praegu on. Kas patsiendid ise on tihti rahulolematute ja kes patsienti kaitseb, kui ta arvab, et teda on kas valesti ravitud või, või ei ole piisavalt palju ravitud? Seal on mitu-mitu võimalust, tähendab üks on, on see nii-öelda see poliitiline võimalus, alati on ju keegi mingisugune kohalik poliitiline komisjon, kes, kes, kes finantseerib seda tervishoidu maakonna kaupa. Teiseks on ka patsient kindlustus, nii et tõesti tähendab midagi viltu läinud operatsioonis ja patsient vigastatud, mida siis saab selle eest kahjutasu. Ja on ka võimalus, tähendab Rootsis riigi sotsiaalametile konkreetse arsti vastu kaebust teha. Kas niisuguseid asju juhtub tihti? Seda juhtub tihti ja see tähendab ta arsti käest tööloa äravõtmine, Sainz on ju tõesti suurafäärsuse teda eriti võib-olla mõnikord aastas Rootsis, aga kohalik tähendab, et arst käitub ebameeldivalt või haigla nagu hoolib patsiendist või tähendab niuksed asjad, mis on tähendab mitte meditsiiniline suur viga, vaid, mis on üldse tähendab mingi mingisugune. Natuke kergemat sorti patsiendi vastu ebameeldivalt käitumine, valesti käitumine säält proovime, tähendab luueneks kohalikud patsient, ombudsman võib-olla see sõna on eesti keeles olemas, ma ei tea. Kes, kes siis proovib selle kliinikuga või selle arstiga asja arutada, mitte trahvi kuidagi välja mõõta, see seda võimalust ei ole, aga, aga lihtsalt kulgijate see seep, praegune rutiin, mis teil on, see nagu ei vasta sellele tasemele, mis peaks olema ja siis proovida tähendab mingit käitumismuutust seal seal tekitada, see on suur protsess ja jällegi vaktsineerimist Stockholmis viimseni tähendab minu arust suuri palli elanikke sõnundatud terve organisatsioon selle jaoks, kus, kus just patsiendid saavad oma kaebus teha ja kus siis tähendab, ekspertiis on olemas, kui, kui tahab arstiga mingisugust asja ajada, siis peabki omal mingi meditsiiniline ekspertiis olemas. Kas on ka selliseid juhtumeid, et inimesele on vaja ütleme, mingit väga kallist rohtu kas ta saab selle alati selle kalli rohu endale haigekassa abiga lubada? Kas on sellist probleemi, et ei ole riigil või haigekassal talle raha anda selle rohu jaoks näiteks kallite operatsioonide puhul, kuidas neid tehakse, kas kohe siis, kui vaja, või on selleks ka mingid järjekorrad, on sellega ka probleeme? Kui ma nüüd räägin Stockholmi kohta, see probleem ei ole mitte rahaline, tähendab seda, et seal ei ole keegi ametnik või keegi teine arst, kes vaatab, et kas kas operatsioon või meditsiin kas liiga kallis või tähendab Niukest kontroll ei ole olemas tähendab ikka arsti vastutus, et tema enda patsient saab kõige parema abi, mis ja ravi, mis on olemas paljudes Rootsi osades on järjekorrad ja ootajad. Just operatsioonidele. Puusaluuoperatsioonide võib, tähendab, mitmes Rootsi osas võib aasta või kaks oodata. Ja Stockholmis me me oleme proovinud sellest ära pääseda, sellepärast et nii palju kui mina aru saan, siis ei saa ju operatsioon olla odavam, kui patsient on kaks aastat ootanud võrreldes sellega, ta saab operatsiooni kohe või tähendab paari nädala või paari kuuga. Ja, ja vastupidi, tähendab, patsient on voodis, jääb haigemaks operatsioon, võib-olla isegi maksab rohkem, kui pikad ooteajad on, ja maakond on omanik peaaegu kõikidele suurte haiglatele siin ja me finantseerime kõik arstiravi ja ravimid ja kõik. Aga Me oleme ka proovinud siia sisse liita väiksemad privaatkliinikud, rohkem privaatarst ja nii et oleks, tähendab rohkem valimis võimalusi ja see teebki selle terve värgi rohkem likviidseks. Seepärast, et kui kuskil tekivad ootajad, siis on meil võimalus küsida, tähendab misuke kliinik võib? Ta 100 Puusalu patsienti juurte endale. Ja suurem osa võib-olla ei saa seda, aga kuskil on ikka keegi, kes, kes suudab seda teha, nii et need siin Stokkumis on Need, pikad ooteajad ära kadunud ja, ja see on õieti Rootsi riigi või tähendab ülejäänud Rootsiga täitsa unikaalne, seda ei ole Niukest kuskil mujal Rootsis. Kas te võite nimetada ka Rootsi ma või Stockholmi kõige kuulsamad haiglat, prestiisikamad, haiglad? Karolinska haiglas on just seotud Alfred Nobel nimega, kust jagatakse diplomi nimetatakse laureaat iga aasta ja see on, see on üks maailma kõige kuulsam haigla osad just selle tõttu ma ei ütleks, et nende kvaliteeti, see on halvem kui kuskil mujal maailmas, aga ka võib-olla mitte nii, et seal mingisugune vaatamisväärsus selle tõttu. Grast lõpetuseks võib öelda ka, et mis haigusega või mis tõvega rootslased kõige rohkem arsti juurde tänapäeval lähevad? Kus seda ei ole nüüd küll ütelda, suurim osa patsient on vanad inimesed ja son tähendab haigused ja probleemid, mis tekivad vanaduse tõttu. Raskemad haigused on ju, on ju kantsleri vähklazzonson, südamehaigused, vererõhuhaigused, suhkruhaigus ja siis ka, mis on nüüd viimased aastad tulnud, on, et tähendab ülekaal. Rootslased hakkavad olema liiga paksud ja see hakkab tekitama rahva tervisele suurt probleemi ja, ja see on, see tähendab mingisugune areng, mis on juba Ameerika Ühendriikides kaua aega olnud ja mida me näeme ka teistes Euroopa riikides ja mida me peame tähendab midagi tähendab selle vastu tegema ja niuksed haigused, et inimesed on tähendab pealt või kolmekordses normaalkaaluga. Need ei ole eriti palju olnud, nüüd hakkavad nad rohkem ja rohkem tekkima noored inimesed ka veel sinna, lisaks isegi lapsed ja, ja see, see on meil midagi uut, mis nüüd viimasel aastal on tekkinud. Et ei toituda tervislikult ja ei liiguta Rootsimaal täpselt samamoodi. Ja, ja see on ka niimoodi, et see käi tähendab mitte kõikide kohta, vaid on näha niimoodi, et, et üks osa elanikkonnast on need, kes on aktiivsed, nad käivad õhtuti jooksmas ja teevad tennist ja golfi ja ma ei tea, mis asju see on nagu üks kontingent ja, ja siis on hoopis teine kontingent, et inimesi on need, kes üldse ei liiguta, kes ainult istuvad paigaldatavad televisiooni ja söövad Sipsi ja, ja ei ole mitte niimoodi nagu paljudes teistes hullu kordade kohta, et jah, on on nagu mingisugune kontiinium, kus, kus grupp kasvab mingisuguse proportsionaalsusega, vaid see on kaks erinevat osata tõesti Rootsi rahvast ja see tekitab raskusi, kuidas informatsiooni ja muud nendele, kelle tervis on ohus, kuidas nendega kontakti luua. Teie ise kindlasti kuulute sellesse gruppi, kes toitub tervislikult ja vormis heas vormis. Küll meie perekonnas süüakse ka kõvasti hamburgereid ja powerit need kokakoolat nüüd teha. Kas ma ise ka ei ole eriti erinev nendest keskeltläbi rootslastest Virootsi eestlastest?