Alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tervist, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme ning tänase nädala teema on raamatud ja meelelahutus ning raamatud ja lugemine, kui meelelahutus. Minuga koos on täna stuudios luuletaja Silvia urgas tere. Tere. Samuti raamatukoi juhataja Margo matsina, tere. Tere. Ning kas saatejuht Maarja Vaino, tere maarjatere. Aga enne kui me hakkame rääkima raamatutest, meelelahutusest ja nende vahekorrast, nagu ikka, heidame väikese pilguga sellele, mida kultuuriajakirjandusel pakkuda on ja Maarja, sul on siin juba lahti ees. Jah, sirp tundub täna kuidagi paksem kui muidu, et ma ei tea, kuidas see vahe vahel ta tundub nagu õhem, aga igal juhul lugemist on siin päris palju, et kõigepealt jäi silmaavalugu, kuidas olla Palmis, püsib õhus ja muudab trajake toori, mis on siis Kaido Ole ja Tarmo Johannese selline omavaheline vestlus siis kunsti olemusest ja sellest, kuidas nad koos näitust tegid. Et niisugune sisukas huvitav lugemine. Samuti jäi mulle silma Kirjanduse rubriigist Oram, Orhan Pamuki, Türgi hingeelu uurimas see mulle eriti silma seetõttu paar aastat tagasi Pamuki romaani põhjal tehtud avatud süütuse muuseum võitis ka Euroopa parima muuseumi auhinna ja see on tõesti üsna omamoodi muuseum, kus siis on põhimõtteliselt ekspositsioon üles ehitatud peatükkide järgi ja seal eksponeeritakse nende raamatutegelaste esemeid, et ta niisugune üsna omamoodi asi ja selles artiklis on siis ka sellest muuseumist ja romaanist siis natukene juttu. Samuti on päris põnev ja intrigeeriv lugemine. Ahto lobjaka intervjuu diilo saratsiiniga. Sisseränne on sotsiaalsete valikute küsimus, on selle kirjutise või intervjuu Pealkiri ja mainiksin kiiresti ära ka selle, et päris mitu lugu on pühendatud Loomingu raamatukogule, mis tähistab siis juubelit ja on ikkagi täiesti erakordne nähtus Eesti kultuurimaastikul ja kirjastamismaastikul. Nii, aga annan siis jutu sulle, Peeter. Mina sattusin täna hommikul päris palju Õpetajate lehte lugema, kui see Kaido Ole mainisid siis Kaido olegaal intervjuuga Õpetajate lehes. Loomulikult on see vastavalt selle lehe spetsiifikaga keskendunud rohkem kunstiharidusele. Loovusest ja kunsti õppimisest on siin juttu. Aga Õpetajate lehes on ka päris tore kasvatusteadlase Maie Tuuliku pikem käsitlus, kuidas meie lastest kasvavad väikesed Tironnid? Ta võtab sellise üsna armutu järjekindlusega läbi kõikvõimalikud niinimetatud uued kasvatusteooriad jõuab lõpus väga lihtsa järelduseni, tsiteerin. Inimese arenguteooriad nii filosoofias kui ka psühholoogias näitavad, et kogu jutt indigo ja kristalllastest on puhas bluff. Areng toimub teatud kindlate seaduste alusel. Ja Õpetajate lehes on veel päris põnev jutt ka tagakaanel õpetaja ideoloogilise surve pihtide vahel, kus antakse lühiülevaade Nõukogude režiimi katsetest haridust ideoloogiliselt mõjutada alates 1940.-test aastatest kuni 90. aastani välja. See on päris tore lugu, selle autor on Eli Pilve Eesti mälu Instituudist. Aga tegelikult on Õpetajate lehes veel päris palju muud üldhuvitavat. Paar sõna ka etteruttavalt homses Postimehe arvamusest ja kultuurist. Nimelt ilmub seal Jaak Jõerüüdi arvustus prantsuse kirjaniku Michelle hõlbeki romaanile alistumine. Ja samuti on seal Liisa Pakosta essee sünnitanud mehe pöördumine lapse asjus. Mis puudutab siis seda veidikene kahtlast annetust, mille mõned Eesti ärimehed tegid kolmanda lapse, toetus see kehtestamiseks. Ja Liisa Pakosta arutleb seal selle üle, et mitte igal mehel ei ole võimalik selliste vahendite ega laste kasvatamise heaks midagi ära teha. Ja Postimehe arvamus ja kultuurinädala plaat on sel nädalal Sven Grünbergi anima 1977 kuni 2001, nii et ka päris palju põnevat lugemist. Aga nüüd, et lähme meie hetke pärast edasi oma tänase põhiteemaga Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios luuletaja Silvia urgas raamatukoi juhataja Marko matsina ning ka saatejuht Maarja Vaino. Räägime raamatutest ja meelelahutusest ning raamatutest ja lugemisest kui meelelahutusest. See teema tõukub tänasest sirbist, kus on Silvia lugu mille ajendiks on omakorda Apollo raamatupoeketi või ma ei teagi, kas on õige öelda enam raamatupoeketi Apollo poeketi otsus loobuda mõningate raamatute, mõne kirjastuse raamatute müümisest. Ja sa Silvia, tootke seal kohe välja selle, et see pood käsitleda ennast rohkem meelelahutuskeskusena ja hakkadki, arutama, mõtlema sellest, et iseenesest ei ole ju seal midagi halb, kui üks pood on meelelahutuskeskus, ütled sa siin. Aga samal ajal on see nende käitumine siiski natukene nii öelda imelik või toob esile mingisugused teised jõujooned või mingisugused teised rõhuasetused, mida me oleme harjunud ühelt poolt, mis tegeleb raamatute müügiga ja Meil on siin stuudios täna. Peab sellist raamatupoodi, kus asi on nii-öelda meelelahutuses, selle sõna võib-olla kõige harjumuspärasemast mõttes üsna kaugele, et ei, ei müüda vist raamatu raamatu kois. Mingisuguseid võtmehoidjaid või külmutuskapimagneteid või kruuse ja vist kohvi ja teed ei saadilt osta, eks. No selles osas ma arvan ma natukene hästi siis ära petnud teid, et, et päris ilma nimetatud kõrvaltoodete, et ta ei saa ka raamatukoi hakkama, et kui. Apollo Rahva raamatul on raamatutega kaasnevad tooted, selline uus pudi-padi siis meil, kuna me oleme põhiliselt vana raamatupood, on ka see kõrvalpudi-padi siin vana nostalgiline pea ja kollektsionääridele suunatud, et Ivo päris seleta. Me ei saa ka hakkama, aga kogu selle jutu juures, et kui palju peaks, võib raamatupoes midagi muud müüa. Peaks vaatama seda, et kuidas raamatumüüja on omaalsele filosoofia ülesanded. Kastaneid mõtleb seda, et. Raamat on see asi, mis aitab tal müüa pisikest pudi-padi seal kõrval või on pudi-padi. See, mis aitab müüa raamatuid. Ja ma arvan, et lühinägelik on kahtlemata see suund, kus kaupleja kaupleja vaatab, et pudi-padi müük toob hästi sisse ja aitab, meil põhjendab seda, et ühiskonnal, et see aitab meil müüa ka raamatuid ja väärtkirjandust ja olla seetõttu nagu mingis mõttes kultuuriasutus. Sest ühel hetkel ikkagi omanikul tekib see tunnet, et miks me aitame mingit teist toodet müüa, et, et meil on siin, võib-olla saaksime seal sama riiulipinna kõik panna ta ise paremini kasumit toova kaubaga. Aga mina püüan niimoodi Teistpidiseid asja oodata ja ma loodan, et et jõuavad ka Apollo juhid sellel seisukohal, et et pigem on ikkagi raamat see, mis aitab neil ka üht-teist muud müüa. Silvia esimesis häirib Ma ei tea, kas see häirib mind, kuna eks ma olen ise ka ilmselt tõstnud rahva raamatust. Ma ei teagi, pois, kruused, asja ei ela astmed, aga ma olen mingi huvitava klammerdaja ja sealt kunagi ostnud näiteks ja raamatuga, sest ma olen viinud oma välismaa sõbrad ostma erinevaid postkaarte, sest teil on ka selliseid huvitavaid vanu postkaarte, mida siis näiteks USA-s saate sugulastel on huvitav, et ma olen isegi kupatas raamatupoest, mitte raamatuid. Aga ma arvan, et mind võib-olla häiribki see või noh, mitte ei häiri, aga mul jäi silma ka Apollo kodulehel, et nende visioon ja missioon on olla siis selline suur meelelahutusettevõte, mitmekülgne, kaasaegne ja Mul on tunne, et raamatuid võib-olla jää selles nagu meelelahutuse kontekstis väga hästi ellu, et kui sa tuled sinna poodi ja ostad selle kruusi või midagi toredat pudi-padi, siis ma polegi nii kindel, et sa ostad sinna juurde ka raamat. Et võib-olla nagu raamatupoe jah, see sõna nagu raamat kaob sealt teest kuidagi ära. Aga kas seal ei ole tegelikult ütleme konkreetselt pollo juhtumi puhul, et see probleem ilmamaaga tekkis neil ka sellest, et ilma näiteks mõtteloo sarja on fikseeritud hind, eks ole, ja selleks, et raamatupood oleks nõus selle hinnaga müüma, et ta eeldab, et kirjastaja teeb talle eriallahindlust sellepärast milles ju üks probleem on just väikeste kirjastuste jaoks, nendes suures suurtes raamatukettides on see tohutu juurdehindlus, mille raamatupood paneb endale või no nendele toodetele juurde raamatutele ja, ja mis võib selle hinna lõpuks kruvida selliseks fikseeritud hind, mis teeks just sellise väärtkirjanduse inimesele taskukohaseks oli nüüd see noh, mõnes mõttes niisugune murrangupunkt, mis, mis need suhted katkestas, et et mulle nagu noh, tundub, et lõpuks raamatupood võib tõesti müüa märkmikke ja postkaarte ja kõike sellist, et seega see teeb teda nagu poena nagu halvemaks. Et probleem lihtsalt tekibki nagu selles, kui sa, need rõhuasetused muudad oma oma ketis selliseks, et sa sisuliselt takistad just nagu väärtkirjanduse jõudmist ka inimestele nagu paremini. Et mulle tundub, et seal on nagu niisugune kahtlane koht, mida, mida võiks nagu kritiseerida. Nojaa, aga tegelikult see, mida me siin praegu mille tunnistajaks me siin praegu olemas on, protsess, mis Ameerika Ühendriikides ja Kanadas elati läbi kuskil 10 aastat tagasi ja Lääne-Euroopas viis aastat tagasi, kus raamatute poeketid ju sisuliselt kas lakkasid olemast osaliselt internetti võib peamiselt internetimüügi mõjul või siis profiteenuseid ümber just seal põhjusele, et need inimesed, kes tahavad tõesti siis näiteks sedasama väärtkirjandust näiteks Eesti mõtteloo raamatu asju, ma usun, et need on piisavalt informeeritud, et nad oskavad kindlasti neid raamatuid endale mujalt hankida kui raamatupoest. No mulle öeldaks, viimati, kui ma Leedus käisin ringi Vilniuses, jäi silma, et seal oli tohutult palju raamatupoode, mis olid ühendatud kohvikuga, et seal olidki, et kohvik raamatupoodi, et põhimõtteliselt üks ja üks ja samaga, kuidas siis kuidas siis saab, raamatukoi tuleb näiteks toime, kui ta ei paku seal ei kohvi ega, ega selles mõttes seda moodsat kohvikruusi ka sinna juurde. No me ei tulegi mingis mõttes toimet sest meie elame Kirjanike Liidu pinna peal, kes ei pritsimehe käest välja turu võimalikku kõrgemat renti ja, ja sellest hoolimata elame me täiesti peost suhu, et, et siin Eriti hästi, ühesõnaga välja ei tule. Aga. Ära elame kohvikut Me ei tee kohviku jaoks, meil pole ruumigi ja. Kuidagi see asi toimib, iseasi on see, et kuna ma ka juhtumisi on see õnn või õnnetus, olen selle raamatu kui omanik, eks ole, siis ikka aeg-ajalt kerkib see küsimus, et milleks ja kas seda vaja on, aga nagu ise juba ka koolipoisipõlvest peale raamatupoodides kolama käinuna. Ma ei tahaks, et Tallinn jääb nagu sellisest poest, ilma et kui me võrdleme Tartuga, eks ole, mis on koordi väiksem linn, kus on palju rohkem raamatupoode, vana raamatupoode. Et, et oleks ikka piinlik lugu küll, kui Tallinnas ühtegi ei oleks mitte ainult piinlik, vaid ma oleksin ise õnnetusele. Kuidas teil on internetimüük. Meie internetimüük jaemüük käibenumbrite poolest on enam-vähem pooleks, vähemalt on ta niimoodi aastaid olnud, aga, aga viimasel ajal kaldub Jaemüügipoole kaupluses, et kui me alustasime kunagi puhtalt interneti poena ja, ja siis ja uute raamatute internetipoel natukene hakkasime sinna millalgi nalja pärast juurde võtma vanu raamatuid siis millalgi hiljem tekkis meil päris pood, alustasime kuskilt Stockmanni kaubamaja tagant ühes väikses keldris, et see, see osa nagu kasumit. Et me liigume selles mõttes nagu muu maailmaga vastuvoolu. Aga te olete tekitanud endale väga tänuväärse Interneti andmebaasi, mida näiteks sageli kasutan, kui on vaja mingi raamatu kohta kähku selle ilmumisandmeteta saada. Jah, me andmebaasina täitsa kasutatav raamatu või et me ei peida ära neid raamatuid, mida enam müüa ei ole, eks ole, vaid kõikidest raamatutest jääb, jääb jälg järgi ja sisututvustus. Et see ongi meie nagu üks eesmärke olnud, et ta aeg-ajalt küll toob pealispindse kasutaja jaoks kasutajate poolt sellist negatiivset kogemust, et tullakse puudelt, aga teil oli ju see raamat seal olemas, aga, aga noh, see on siiski selle kõrval, et ta on, kasuta andmebaasina nagu väike viga. Aga tulles tagasi Silvia loo juurde, minu meelest üks asi, mis mind kummitama jäi või ma ei tea, kas ise lugu tahtsidki seda öelda või oli see lihtsalt minu mõte, mis tekkis. Et selle protsessi käigus, kus raamatupood muutub üha enam meelelahutuspoeks ja raamat on vaid üks selline vahva toode paljude teiste vahvate toodete hulgas kaob ära ka raamatu puhul see aspekt, et raamat peaks olema miski, mida loetakse, võib muutuda täpselt selliseks asjaks, mis kingitakse kellelegi nendesse mainiksin ära, et joosta, omavaheline konkurents on üsna ebaaus. Ja ühel eesti autoril on võimatu rinda pista smuuti brošüüri tee kristalli Piiblitega. Noh, ja siis näiteks mutiptus süüria kristalli piibleid kingitaksegi kellelegi, aga tõenäoliselt rändavad need kohe riiulisse ja neid eriti lahti tehti. See on mõnes mõttes võib-olla, ma ikkagi tahtsin seda öelda, siis tekibki see mure, et kui sa ostad mingi raamatu, mis on võib-olla enam-vähem samamoodi kujundatud kaante vahele ka seal, ei ole tegelikult sisuliselt midagi lugeda, et seal on mingid retseptid või nipid, nendes võib olla kasutajad. Kui see läheb seda vaja veel, ehitasid selle korra läbi ja siis on kõrvalraamat, mis nõuab tõesti nädalatepikkust süvenemist siis kuidagi tundub, et kui kingitusena midagi valida, siis sa mõtled, et kas inimesele, kas talle meeldiks nii palju midagi järjest lugeda, äkki ta üldse ei viitsi ja siis sa ostad ikkagi pigem selle kokaraamatu. Ma arvan, et see on mõnes mõttes ka sellest arendati. Ajendatud ma käisin laupäeva hommikul Rahva raamatus, ma käisin seal kohvik kaasas ja siis ma nägin, kuidas inimesed nagu tunglesid, täiesti hullupööra ärkame, tavaliselt lähen raamatupoodi, et vaikselt vaadata omaette raamatuid ja noh, kasvõi aega parajaks teha omaette olla siis seal oli täiesti hullumaja inimesed, nagu see oligi, kõik jooksid ringi ja see kogemus seegi kõik käisid lihtsalt kinke ostmas, sest nad ei vaielnud ise endale mingit raamatut, mida sa tahaksid ise lugeda 24. detsembri hommikul. Ja siis ma mõtlesin, et üleüldse, kui palju süvenemist sinna taha minna võib. Sa kritiseerid kinkekaarte, ka tselluloos tulebki välja, et kinkekaardid. Ei seda ma järve. Aga olete te jällegi, et inimesel ei ole kindlat soovi, mida selle kinkekaardi eest osta ja selle kinkekaardi eest saab samamoodi osta taaskasutatavaid veepudeleid, nii armsaid termaseid, et võib-olla kingidki inimesele termose kinkekaardi, mis ei ole iseenesest halb, aga jällegi Mina tahan siin nagu nendele raamatupoodidele ei, ei saa ka selles osas väga suuri etteheiteid teha, et eks see Sama asi, milliseid viitsinud, see 24. detsember, et et see on küll tipphetk, aga, aga kuhu meie ühiskonda valdab aasta ringi pidevalt kingi nõutus. Et see ei ole ainult selle jõulude aja teema ette. Me oleme jõudnud kuskile sinnamaale, kus kõikidel on justkui kõik asjad olemas. Kingitusi On vaja teha, aeg-ajalt? Jah, on muidugi sõpruskondi, kus kingituse tegemine välja ainult raha ülekandmist, eks ole, ja, ja siis üks kannab ühele 20 eurot, teine kannab selle kohe pärast selle tagasi, et et nagu tõeliselt sisukad, mõttekad kinki leida, see see nagu üldisem probleem ja siis kinki ostma ei minda, eks ole, kuskile kodutarvete poodi. Raamatupoel on ikkagi selline intellektuaalne seksikus. Ta tõstab nagu inimest kõrgemale ja, ja kuigi seesama kingisaaja ei pruugi teada, et see pliiats on ostetud apollost ja Rahva raamatust sama hästi kodu ekstrast ostetud, aga kingi tegija nagu tunneb ennast paremini ja raamatupoed otsides võimalusi paremini majandada, ellu jääda, siis on selle ära tabanud ja ja lõikavad mingitki kasu selle pealt. Aga kuidas tundub, kui palju raamatu kohist ostetakse raamatuid kingituseks? Pigem võiks ju arvata, või vähemalt mina ise olen käitunud nii, et ma tulen sinna, kui mul on vaja mingit vana raamatut, mida ma kuskilt mujalt kätte ei saa. Ei, ei saa nagu väga hästi sellest aru, mida meilt ostetud antakse, kingitus ja mida mitte, sest ega kõikide klientidega ei jõua vestelda ja, ja, ja ei ole sünnis alati uurida, et milles te oksad, kas endale või kingiks. Et, et ma arvan, et väikestele meier kinki otsima, et seal nagu veel veel kitsam, selline sa pead nagu väga hästi teadma, et mida kingisaaja vajab, et ta komade julgus, kinkide, kasutatud asja, eks ole, üldse. Ma võin öelda, et ma viimati ostsin teie juurest ühe kasutatud raamat, kinkisin, aga see oli lähisugulasele ta talle kinkida kasutada kindlasti ma teadsin, et ta vajab seda raha, eks ole. Aga, aga tegelikult, kui me nende nagu raamatute peale mõtlen, siis me räägimegi ju praegu noh, kogu aeg nagu raamatutest noh, tegelikult kui esemetest, mis ongi noh, just nimelt on kingitus või ta ta on noh, mitte paljud, aga mõned kirjastajad ja ongi läinud seda teed, et nad oma raamatukujunduses teevadki midagi eksklusiivset, midagi kallist, mis olekski rohkem nagu ese, mida kingitakse, mitte nagu nii palju selle sisu pärast, aga aga iseenesest iseenesest kogu raamatute teema jaguneb väga paljudeks alateemadeks, et üks üks nendest on ju just nimelt mingi Aime ja muu kirjanduse teine on nagu ilukirjandus, et kui ühest küljest, et on minu meelest ikkagi positiivne näha seda, et inimesed ju käivad raamatupoodides, et kõikides nendes nii Rahva raamatus apollos kui raamatu, kus käiakse, see käive, raamatut, ostmise käive on olemas, järelikult lugemine toimub. Aga sealjuures siis see just nagu ilukirjanduse lugemise osa on sealt ikkagi suhteliselt marginaalne. Või, või kuidas teile tundub Ma ütleks ainult, vahe on selles, et ostetakse raamatupoodi nagu käivet on aga, aga et kas ka loetakse, selles ma olen kindel, et ma arvan, et see raamat uus raamat, mis on poest ostetud ja, ja mida on üks kord otsast lõpuni läbi loetud, seal päris õnnelik raamat. Kogu raamatu tiraažist, mis Eestis ilmub vist umbes üks viiendik, on ilukirjandus, midagi sellist. Jah, no ma vaatasin näiteks Rahva raamatu top 100 2016 top 100, siin on põhimõtteliselt ilukirjanduslik teoseid, top 10. on kahe autoremondid on küll eesti autori omale, et on Indrek Hargla raudrästiku aeg ja Andrus Kivirähk Oskar ja asjad, aga ülejäänud on ikkagi sellised. No terviseraamatut või mingisugusedki teisel kohal on Mihkel Raua see, ma ei tea, eneseabi raamat või kuidas seda nimetatakse samuti Marilyn Kerro saatuse peegelpilt ja, ja ega siin selles TOP 100. just nagu selliseid, noh, ilukirjandust Icke teoseid on pigem vähe, vanasti tundus, et raamatupood on see, kuhu minnakse ilukirjandust ostma, siis tegelikult juba noh, esimene suurem laienemine minu arust olidki ikkagi kirjanduse all hakati mõistma noh, kõikvõimalikke raamatuid, eks ole, et mitte nagu kitsalt ilukirjandust ja et praegu on ka ma arvan, et valdav osa nendest raamatutest, mida müüakse, on noh, kõikvõimalike teistel teemadel tegelikult mis see ei ole mingi süüdistus selles mõttes, et see on nagu fakti nentimine lihtsalt. Et, et selles mõttes oleks nagu päris päris ilmselt võimatu ette kujutada meil raamatupoodi, mis puhtalt ainult näiteks ilukirjanduse või isegi ainult näiteks eesti autorite peal üldse vastu peaks, et et selles mõttes on, on paratamatult meie rahvaarvu juures peavad raamatupoed igasuguseid asju ka nagu välja mõtlema. Aga noh, ma ei tea, Silvet, sina ise oled ka luuletajad, on sul on sul nagu ettekujutus sellest, et palju sinu luulet näiteks on loetud. Selle hanget bluule raamatute tiraažid on tegelikult nagu väga väikesed, kaasa arvatud minu raamatu tiraaž. Ja see müüginumbrid on samuti väga väikesed, et ühel hetkel ostavad ära see raamat inimesed, kes võib-olla huvituvad uuemast luulest, siis ostavad su ema ja su sõbrad. Ja siis, kui sul veab, sa saad mingit meediakajastust, mingit kriitikat, mis võib-olla veel kellelegi raamatupoodi, aga samas ma ei kujuta ette, kui palju ostjaid läheb siis näiteks mingi Loomingus ilmunud arvustuse peale, et inimesed on ilmselt juba teadlikud ilma selletagi. No minul on kirjastajad öelnud, et ainuke asi, mille puhul nad suudavad jälgida mingisugust muutust, müügiarvus muutus nii-öelda paremuse suunas, et müüakse rohkem on see, kui Mart Juur kirjandusministeeriumis midagi esile Ja seda raamatukogud ka öelnud, et siis on, kohe tullakse seda, seda, seda raamatut küsima, mida juur on soovitanud, aga no miks ma selle mõnes mõttes nagu selle ilukirjanduse peale selle jutuviisil on see, et et noh, päris palju on ju räägitud sellest, et noored loevad aina vähem ja nii edasi ja teisalt ongi toodud esile seda, et tegelikult ei loe vähem, et loetakse ikkagi päris palju. Ja needsamad raamatupoed näitavad ka seda, et, et päris palju käib seal neid ostjaid ja eeldatavasti siis ka lugejaid. Aga et kuivõrd see meie tänane teema ikkagi tõukuga sellest ilma maa küsimusest et siis ikkagi tundub, et noh, mida ikkagi loetakse aina vähem või mis on siis nagu ikkagi sellises marginaliseerumise formaadis või vormis on, on just selline noh, süvenemist nõudev kirjanduse, muuhulgas siis ka tõsisem, tõsisem ilukirjandus, et et ja see on mõnes mõttes ka see, mis peaks ju ütleme seda inimese vaimset olemust üleval hoidma ja ühiskonnale mõnes mõttes kasulik olema. See, kui inimesed seda tüüpi raamatuid rohkem loeksid. No Tallinna linnapeaks saades mäletatavasti Jüri Mõis teatas, et tema ei loe raamatuid, sest tema koolitab ennast teistmoodi. Ma nägin, kuidas välja toodi ühte sellist noort ettevõtjat, siis kiideti teda nagu positiivse omadusena oli välja toodud, et tema raamat riiulist ei leia mitte ühtegi ilukirjanduslikku raamatut, et tal on kõik ainult harivad ja kuidas investeerida ja nii edasi, et see oli Meie käes päris jäi mind kummitama mõte, et tundus päris kurb. Siin tasub mainida ka seda, et kuidas meie kodused interjöörid on viimasel paarikümnel aastal muutuma hakanud, et kuna vanu raamatuid me müüme, siis kuskilt peame ka saama ja tihtipeale tuleb käia kodudes neid raamatuid soetamas ja, ja see hetk, kus, kus kuskil kodus on tekkinud vajadus, raamatumüüja on ikka see, et kas on keegi ära surnud. Kinnisvara läheb müüki, raamatunurka tõstetud sest remondimehed on teises toa otsas juba alustanud remonti ja reeglina enam remonditud korteris ruumi raamaturiiuli jaoks ei, ei ole. Eks see vist on üsna tavaline tõesti, arvestades ka seda, kui suured olid ju nõukogude aegsete raamatute tiraažid, siis noh, ma tean, et paljud inimesed on hädas sellega, et neid raamatuid ei ole kuskile panna, keegi ei taha neid, aga enne kui me edasi läheme, kuulame vahepeal muusikat. Nimelt Meie saatekülaline Margo matsina valis esimeseks pallis esimese loo ja selleks on Madalmaade akordioniduo akordion. Melancolicy lugu. Illari veetee on võti. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios luuletaja Silvia urgas raamatukoi juhataja Margo matsina ning kaassaatejuht Maarja Vaino. Räägime raamatutest ja meelelahutusest ning raamatutest ja lugemisest kui meelelahutus, sest ja saate esimeses pooles käis natukene läbi ka raamatu kujundus kui üks tänapäeval järjest olulisem aspekt, mis on võib-olla tõesti natuke seotud sellega, et raamat on paljude inimeste jaoks rohkem mingi ese, ka kodukujunduselemente. Aga ma arvan, et tegelikult see ei ole päris nii lihtne. Ma arvan, et üks aspekt, miks raamatu kujundus on tänapäeval ikkagi üha olulisem, on seotud just sellega, et raamatuid loetakse vähem. E-raamatuid loetakse vähemalt taimekirjanduse osas rohkem ja raamat on rohkem sellise teadliku teadliku tarbija valik ja kui ta juba teadlikult midagi valiks, tahab saada mingit ilusat asja, kui me mõtleme tõesti, kui me enne muusika kuulamist rääkisime just nendest nõukogude aegsetest raamatutest, mida tohututes tiraažides välja anti, siis noh, väga paljud neist näevad ikka jubedad välja, et tõesti, kui minna, ütleme, Rahva raamatusse ja vaadata riiulit ja minnes, siis raamaturiiulite vahed torkab kohe silma. Nojah, sealt võib veel kaugemale ajas tagasi hüpata Evata raamatu, kuis neid riiuleid, kus on väärikade enne aegsed köited ilusasti nahka köidetud ja, ja, ja sealt näeme jälle Häid ja kasutatavaid, et siin lisaks sellele raamatu välimusele. Mina rõhutaksin just nimelt ka raamatu, kui, kui tarbekunstieseme, kui asja, füüsilist kasutatavust, et harva mainitakse ka mõnes raamatus ka. Siiski on lisaks kujungale viidatud ka, et keegi on näinud selle arhitektuuri ülesehitusega vaeva ja nõukogude aegsete raamatu tihtipeale võtad seal melabile Salia, millega nad on peale selle, et nad koledad, nad on kasutatamatud raamatut kirvega keskelt pooleks lööma, et et saada keks teksti kätte. Lehekülgede sisepoolelt. Muidugi, mingis mõttes ju see nõukogude aegsete raamatute tulv või noh, varsti me saame sellest probleemist lahti, nad on üldiselt tehtud ju nii halva paberi peale, et see paber ei pea 100 aastatki vastu. Teavad paberitehnoloogiast ma nii palju ei tea, aga, aga kindlasti see saab aja jooksul probleemiks, aga, aga ma arvan, et võib-olla isegi ennem, selles mõttes hakkavad meilt kaduma võib-olla 90.-te aastate raamatut kui nõukogude aegsed raamatud. Et seal 90.-te aastate alguses trükid ikka täitsa selle peale, mis kätte juhtus ja, ja on küllalt neid raamatut tollest ajast, kus seal üks poogen on ühte värvi paberile, teine fooksinud history, father. 90.-te aastate algusest on muidugi ka fantastilisi, selliseid, näiteks ka kirjeldus klassika alla kuuluvaid raamatuid, millel on täiesti uskumatu kujundus, mis ei käi nagu raamatu sisu absoluutselt kokku, et selles mõttes nad kindlasti jäävad nagu mingisuguses kurioossumitega kultuuriruumi ka nagu ringlema, aga nende ja trükikvaliteeti, et on väga kehv, et seal võib tõesti tekkida see probleem, et ühel hetkel sul ei ole enam midagi sealt paberi pealt lugeda. Aga, aga noh, jah, selle kujundusega seoses raamatuga seoses mul endal oli tõesti üks raamatukoguhoidja rääkis selliste lõbusat lugu noorest kooliõpilasest või leiust, kes kellel oli tehtud ülesandeks lugeda midagi Tammsaarelt ja kes siis põhimõtteliselt ikkagi tahtis või oli nõus lugema ikkagi ainult kõige uuemat trüki sellest, et selle vana raamatu kui niisuguse kätte võtmine tundus talle ilmselt ka ikkagi midagi nagu enneolematut. Noh, ei loe lihtsalt põhimõtteliselt nagu 30 aastat vana raamatut, et sa loed ikkagi seda, mis on viimase viie aasta jooksul näiteks välja antud. Et see on ilmselt suhtumine, millega tuleb arvestada, et, et mingi mingi seltskonna jaoks võib-olla Peab asi rääma nägemagi välja, selline noh, tema jaoks ahvatlev, et ta üldse oleks nõus seda kätte võtma ja hakkama seda lugema. Kellele ei meeldiks ilus raamat, ma arvan, et ja, ja teine asi on tõesti see kasutus, et kui me räägime dist endast, ennesõjaaegsetest korraliku korralike kõvade kaantega raamatutest, siis need on ju ikkagi väga läbimõeldult tehtud nii kujundatud kui ka näiteks see, et sa saad lehte pöörata ja leht jääb ka sinna paber on õigetpidi pandud ja noh, kõikvõimalikud sellised tehnilised asjad, mida mida ka tänapäeval alati ei arvestata ja võib-olla osaliselt sellega on ka seotud, et et inimesed otsustavad raamatu ostmise asemel osta endale ilusa tassi. Ma lihtsalt antakse välja ka ise, et inimestel on võimalus ka ise maksta peale oma raamatu väljaandmisele. Ja need raamatud on tihtipeale päris koledad kuvaende raamatule kujundajat otsin, siis ma vaatasin päris põhjalikult erinevaid raamatuid raamatupoes sirvi, sellist, et kes on hea kujundaja näiteks ja päris paljud olid väga kohutava kujundusega raamatuid, mille oli tavaliselt kujundanud siis autor ise ja sealt leiab ka ikka täiesti uskumatut kraami. Nojah, eriti luuleraamatuid, mis on valdavalt ja nad on õhukesed, meil on suhteliselt odav ise teha, trükkida neid kujundatakse ise, see on kohati ikka vägagi kurb, mis vastu vaatab? Aga huvitav on see, et võib-olla nüüd te vaidlete mulle vastu teile paremaid andmeid, aga mina olen kirjastajate jutust saanud aru seda et põhimõtteliselt Eesti raamat lugeja või, või ostja eelistab ikkagi jätkuvalt kõvakaanelised raamatut, et pehmekaaneline raamat kuidagi liigitatakse või no ühesõnaga, ta lihtsalt ei müü nii hästi, et ma tean ikkagi väga paljusid kirjastajad, kes ütlevad, et hea, et võib-olla oleks isegi nagu mugavam või parem, see tähendab pehmekaanelise, aga see seda ei osteta. No Eeva Park rääkis hiljuti mulle, et tema lasi enda viimase romaani, lemmikloomade paradiis, meelega väljaande pehmekaanelise ja ta tegi seda kaastundest ühe raamatukogutöötaja vastu, kes oli talle rääkinud jubeda loo, kuidas mingi rahulolematu raamatukogu külastaja õlitada raamatuga visanud ja see oli kõvade kaantega. Selleks andis raamatu pehmete kaantega. Ma ei tea, võib-olla see natukene meie eesti lugejat eripärase kõva kaane armastuse, et noh, võtta näiteks Herzeni kirjastuse järjest ja järjest ilmuvad uued uued Armastusromaanid ja sellised nii-öelda naistekad, et ka enamasti kõva, kõva kaanelisena, ma arvan, et inglisekeelset algupärandid on pigem nad on poeletil ikka just nimelt pehme kaanetsena. Ja, ja see tundub jah, et sa, kui sa oled kõvakaanelise raamatut, sa nagu, nagu rohkem asi, see nagu päris asi. Äkki see on ka, et kinkide on ikkagi parem nagu kõvakaanelised raamatut, mis võib-olla isegi maksab tavaliselt rohkem, et tekib ikka uhkem tunne seda ülejäänud kui mingid taskuformaadis raamatut. See on natuke seotud tegelikult sellega ka, et kui me räägime näiteks inglisekeelsest keeleruumist, kui tohutult suur seal seal saavad kirjastused lubada endale sageli seda, et üks raamat antakse välja nii kõva kui pehmekaanelise, noh et eesti kirjastused ju andes ühe raamatu välja, üldiselt ei arvesta enam lisatiraaži või mingi hilisema tiraaži võimalusega. Samal ajal minu meelest Tallinna Ülikooli Kirjastus, mis annab ju valdavalt pehmekaanelise välja ja, ja Loomingu Raamatukogu on ju põhimõtteliselt täiesti pehme, pehme raamat. Et need on ju teistpidi väga edukalt ka, et või noh, neid raamatuid loetakse, et selles mõttes võib-olla see hoiak nüüd ka vaikselt nagu muutub, aga aga üldiselt kipub Jastes suhtumine olema pigem see, et, et see kõvakaaneline on justkui nagu mingi kvaliteedi tunnus. Ja selle tulemuseks on teinekord väga äraspidised asjatesti. Tahtmata kedagi solvata Herzeni kirjastuse ennastsalgavalt tööd, mis kindlasti ennast ka praeguses turusituatsioonis hästi ära tasub, noh, see ei ole just kirjandus, mida teenused noh, mis väga hästi ajaproovile vastu peab. Et mis ma sellega öelda tahan, on see, et teinekord antaksegi kõvade kaantega väga uhkes kujunduses välja raamatuid, mille sisu ei vasta sellele välisele vormile. Jah, sedasama Teemaraamatud tekitavad meile sellist eripärast probleem, et et kui nad jõuavad teisele ringile, siis inimesed, kes neid ostnud või mingiks saanud eelneva, et nad on sama väärtuslikud kui raha poolest, kui poest ostes. Aga seda tüüpi kirjandus on see, mille, mille hind kukub teisel ringil kohe kordades. Ja, ja, ja, ja meil on seda raske, teinekord selgita nendele, kes meile raamatuid müüa. Aga ma saan aru, et tegelikult vaatamata sellele, et sa enne ütlesid, et noh, et võib-olla rahaliselt see raamat, kui pidamine väga hästi ennast ära ei tasugi, aga tegelikult kliente on ja selliseid kliente on, kes pidevalt käivad ja otsivad konkreetseid asju ja ootavad, et tuleks mingisugust neid huvitavat kraami ja jälgivad seda, mis tal seal müügil on. Ja ei, selles mõttes ei saa Kuta meil rahvast käib ja jõulude ajal on, on meilgi leti ees järjekord. Ja, ja sellega me oleme püüdnud sellest teha nagu oma vaikse niši, et me korjama jagu inimeste soove kokku, et me müüme defitsiiti paljuski. Raamatuid on nii palju, mida me võiksime müüa, aga mida meil ei ole pakkuda ja, ja siis salvestame inimeste soove ja täidame neid jõudumööda. Tegelikult kui nišist rääkida, siis äkki seesama Apollo otsus loobuda koostööst ilmamaaga ja tegelikult on see üldse laiem protsess, nad on ju aastate jooksul järjest profileerinud ennast rohkem selliseks meelelahutuspoeks. Ümbrus ongi tingitud sellest, et Eestis neid turunišš on ikkagi vähe ja Apollo näeb, et järele mõtet rahva raamatuga konkureerida. Ja, ja siis seal kõrval ongi veel raamatu kui veel mõne võrreldava poe Nissid ja, ja see, see ongi nii väikese turg ongi. Turg on väike jah, ja tegelikult, ega me siin nišistuda selles mõttes ja kas me peame rõõmustama üldiselt meil raamatupoed on olemas, et ei teki Eestis kunagi järjest väiksemaks, lootus jääb spetsialiseeritud raamatupood. Ongi on ka meil olnud mõtet, kuna müümeks nii vanu kui uusi raamatuid et sinnasamasse Harju tänaval, et teeks ikka riiulid, kus on ilmuv värske filosoofia ja riiul ja, ja ajalooraamatute riiul ja humanitaaria ja jätaks kõik esoteerika ja, ja muu kõrvale, aga aga see ei mahu sinna ära ja näitas selgelt, et nagu majanduslikult oleks läbi kukkunud projekt esoteerika muidugi hästi lihtsalt. Jah, kahjuks ta müük meil hästi, et me olime küll oma esoteerikariiuli toppinud poe kõige kaugemasse soppi, aga aga ütleme nii, et porisel ajal peab sealt kõige rohkem põrandat pühkima. Senini toidupoes piim on kõige tage teised letti läbi käia, et jõudu. No praegu ma vaatasin ka vahetult enne siia tulekut printisin välja 2017 hetkel Apollo TOP 10 ja ega siin on ka top 10. on järjest, et kõigepealt on terviseteemaline Aastaga haigustest priis priiks tervenduskalender 2017, siis on seesama Marilyn Kerro saatuse peegelpilt. Siis on pilk šamaani maailmapauksoni astroloogiline abimees, et et selles mõttes noh, midagi pole ilmselt teha, et, et see on see, mida, mida siis inimesed tõesti praegu tahad endale koju soetada, aga mis tõenäoliselt jõuab üsna varsti sinna teisele ringile, et kui noh, kui kiiresti, kui kiiresti te näete, et värsked noh, kas või sama aasta, vaid kui need värsked raamatut juba tuuakse näiteks teile. Jah, järjest rohkem, eks ole, aeg läheb tasapisi edasi seda uuest ajastust ja hakkab tulema peale kahe tuhandendatel üheksakümnendatel ilmunud raamatuid, kuigi tiraažid on väiksed, aga, aga järjest rohkem nad meile tagasi tulevad. Ei saa nüüd öelda, et kohe sama aastaraamatutele tuleksid teisele ringile. Aga siis veel selle esoteerikaraamatute juurde, et võib-olla need nii kiiresti tulegi ja mulle tundub, et nende ostjad on ikka need, kes tarvitavad neid raamatuid just nimelt, et et kõigi kergemini tuleb uue ringile see ajaviitekirjandus, millest siin juba ennem ka korra jutt oli. Aga kui, kui ruttu luuletused tulevad, kes Silvia raamat on juba olemas. Jah, Silvia raamat on olemas ja müügis, aga, aga esimesel ringil teisel ringil pole veel jõudnud. Tegelikult maarjanende edetabelite kohta veel. See ei ole päris nii lihtne, edetabelid on natuke lugejate suunamiseks statisti raamatupoodide valik on tohutult suur ja ühes päevas võidakse üht väga mitut nimetust müüa sama hulk. Ja see on raamatupoe enda valik. Millised paneksime edetabelisse, kuidas seda edetabelit koostab, nii et need edetabelid loomulikult peegeldavad inimeste huvi, aga need on ikkagi mingil määral ka raamatupoe enda soov suunata seda lugejate huvi. Aga kas me oleme oma jutuga kuskile jõudnud, tegelikult ma tahtsin veel tsiteerida Silvia artikli lõpuosa, nimelt, et kui see olukord on, nagu ta on, et siis ilmselt. Me ei saa Eesti-sugusel väikesel turul ei ole üldse rääkida mingisugustest, turujõududest või turuloogikast, vaid kõik on ikkagi väga palju selliseid teadliku valiku ja teadlike otsuste küsimus. Ja mulle täitsa meeldib see mõte, tsiteerin. Ehk peaks raamatupoodide kassade juurde paigutama kingikottide asemel hoopis eesti autorite loomingu, et inspireeriva sõnumiga tassi juurde impulsse astun impulsse, astun hoopis luulekogu soetada, mis oleks, kui väljuks raamatupoe kaudu. Minu arust on see selline väga tore mõte ja tegelikult see peegeldubki väga hästi seda, et tõesti kõik need otsused, mida me siin selles väikeses ruumis teeme, on väga midi igaühes endas kinni. Et ei ole siin mingisuguseid paratamatuse. Jah, et lõpuks on tõesti see, et kui sa ilusti tood välja selle, et seal raamatupoe omaniku või noh, valik, et mida ta sinna topi, paneb, et siis jah, just nimelt, et paned kassa kõrvale kõige ahvatlevam asjana selle, mida sa tahad sellele inimesele üldse? Märguanne Nad on, on just see, et, et see on see asi, mille sa nüüd peaksid endale nagu siit kaasa ostma, nagu toidupoes on kommid. Jah, et ühesõnaga mõtlemist on ja kindlasti võivad alati kõik ostjad omalt poolt survet avaldada ja küsida, et miks, miks siin on see sädelevad sokid siin kassa kõrval on, selle asemel võiks olla siin üks luulekogu. Ma tänan, luuletaja Silvia urgas raamatukogu juhataja Margo matsina ja Maarja Vaino selle vestluse eest. Mina olen Peeter Helme, vasar on taas eetris nädala pärast ja meie saadet jääb lõpetama Silvia valitud lugu. Ameerika indie bändilt mikski lauljast laulja lauljalt. Selle loo nimi on your best American küll, ehk siis sinu parim Ameerika tüdruk 2016. aasta albumilt juuberti kaks kuulmiseni.