Vikerraadio. Tere, tavapäraselt kaunist Eesti novembri päeva rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest, Krister Paris. Eesti päevalehest ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere, Evelin, teine Krister. Tere. Täna räägime Eesti vabariigi tulevasest valitsusest ja loodavast koalitsioonist, selle lubadustest ja sellest, mis meid siin Eestis ees ootab. Lisaks räägime EAS-i juhi Hanno Tombergi ja lahkuva ettevõtlusministri vägikaika veost või tegelikult me ei tea veel, kas tahan lahkuda ettevõtlusminister Ameerika Ühendriikide tulevase presidendi kaadripoliitikast ja tulevase opositsioonisaadiku Eerik-Niiles Krossi ideest, et kõik riigikogu liikmed võiks endale saada assistendid. Ma ei tea, kuidas teie, Evelin ja Krister, aga mina täna öösel väga hästi maganud, ma läksin umbes kella poole kolme paiku magama. Enne uinumist saan teada uue Eesti vabariigi valitsuse koosseisu. Kui ma hommikul ärkasin, siis seda endiselt veel ei olnud. See selgus umbes kolm minutit enne seda, kui juhatused hakkasid Tallinnas Toompeal kogunema. Ja ma saan aru, et seal öösel sellist korralikku andmist oli küll ja küll ja neid nimesid ja jaotust ei ole väga siin välja öeldud, aga Ma ütlen, et ma arvan teadvat seda, et Keskerakond saab peaministri koha. Siin ei ole üllatust, majandusministri koht, haridusministri koht, riigihaldusministri koht ja maaeluministri koht on siis Keskerakonna käes ning kokkuleppe kohaselt ja rahvusringhäälingu raadiouudiste andmetel peaks majandusministri koht olema Kadri Simsonil maaeluminister Martin Repinski. Mailis Reps peaks olema haridusminister, riigi haldusminister peaks olema Mihhail Korb ja teiste erakondade positsioonid nimedega, paraku ei oska praegu veel aidata. Võib-olla valikut alles tehakse sotsiaaldemokraatidel, siseministri, ettevõtlusministri kultuuriministriks, Türi tervisetervishoiuministri ja välisministri portfell ja IRL-ile, rahandusministri, justiitsministri, keskkonnaministri, kaitseministri ja sotsiaalkaitseministri positsioon, mida ütled? Mina hakkasin seal igatahes hästi, sellepärast et kogu see kogu see valitsuse moodustamine on käinute tavaliselt, nagu, nagu me ütleme ühelt demokraatliku protsessi, et kui kuidagi ei ootaks, ehk siis ootan pikisilmi, et huvitav, missuguse muudatuste, missuguste muudatustega siis maksupoliitikas näiteks lajatatakse. Huvitav, kes saavad, kuidas ebademokraatlik The Beatles, et ütleme, nii-öelda ei ole sinna kaasatud ju nii-öelda seda arutelu tule kuskilt niimoodi väga tagatubades kasutamiseks. Varem kunagi enne käinud nii väga nagu et eks nad peavadki selle omavahel läbi kõnelema kui sul nagu kogu, kui sa paned selle, ütleme avalikule arutelule, me oleme avaliku arutelu teinud ära siis, kui me käisime valimas. Kui meie parteid esitasid oma platvorme, et, et sa ei saagi seda läbirääkimisi peetud, kui sa jääd sellega nagu üldrahvalikult arutama, et seal on ikkagi need parteid peavad tulema, võtma vastutuse, esitama oma siis selle koalitsiooniprogrammi ja kui see meile ei meeldi, siis me järgmine kord Kõige olulisem on ju tegelikult see lepe ise, seda lepet ei ole ka veel avalikustatud, see läbib siin keelelist korrektuuri ja saab siis on juhatuste poolt, ma olen aru saanud juba heakskiidu ja kell 11 hakkasid kogunema erinevad volikogud. Keskerakonna volikogu ja IRL-i volikogu vist peaks algama kell 11 ja võib-olla ka sotsidel ma täpselt kõik ei ole selles mõttes ajaliselt pähe õppinud, aga öeldakse, et kusagil seal poole kahe poole kolme paiku peaks siis ka koalitsioonileppe tekst välja tulema ja. Eessõnaga ma olen tutvunud, see ütleb, et Eesti vabariik tähistab peagi sajandat sünnipäeva, meie omariiklus tugineb kõigi meie inimeste tööle ja pühendumisele. Tunnustame iga inimest, kes on andnud oma panuse Eesti elu edendamiseks. Ja siis hakatakse rääkima nendest hädadest, et mida see koalitsioon hakkab ravima, mainitakse seda, et seisakumurdmiseks vajab Eesti koostöövõimelist seesmise usaldusele toetavat valitsust ja me ei koorma valitsuslepet loosungite, lubaduste, arvukate detailidega ja see lepe on umbes 16 lehekülge. Ja kui ma vaatan neid konkreetseid punkte, siis noh, need on, on üldise naisemaid, aga mõned on aga üsna täiesti selgelt konkreetselt, et mul Eesti film, et huvitav näiteks on seal kirjas, et ratifitseerime Istanbuli konventsiooni, mis puudutab naiste õigus ehk siis teatud konservatiivset ringkondade vastuseisust ilmselt üle, et seal nagu väga selgelt ja üheselt seal seal seal kirjas ja, ja ka ega muid punkte helistage, siia tulin, siis ma ometi puhisesin tööle seada trahvid sõltuvuse tulevikus inimeste sissetulekust, et aga on seal kõige õigem lähenemine, aga nüüd ma vaatan, see konkreetne punkt räägib just väga raske liiklusrikkumiste puhul nagu joobes juhtimine või siis väga suur kiiruseületamine 40 kilomeetrit seal sees olema mingi üldine, et ma kõnnin punase tulega üle tee ja siis saada kõigepealt politseinik enne trahvi kirjutamist päringu Maksuametis. Ja ütleme, suhteliselt lihtne on siiski vältida 40 kilomeetrist kiiruseületamist või siis nagu väga purjuspäi rooliminekutest. No ütleme sellist poliittehnoloogiahuviliste inimeste loomulikult huvitab see, et mida on võimalik teha 18 tundi, kui sa vaidled läbi positsioone, et kellele mingisugune ministrikoht ja komisjoni esimehe või aseesimehe kohta tuleb, et, et ma ei kujuta, teate kuidas see vaidlus käib, et kui Keskerakond teeb pakkumise valitsuse moodustaja reeglina nii-öelda omab seda privileegi, et nad ütleme, annavad omapoolse nägemuse, et kuidas võiks jaguneda ministrikohad loodavas valitsuses ja siis, kui kellelegi sobi, siis kuidas see nii-öelda vaidlemine seal hakkab, et et see nagu, et mina seda ei taha ja ma tahaks seda ja et 18 tundi, see on ikka päris võimas. Kujutan ette, et arvestades, et Keskerakond on suhteliselt Noviits praegu valitsuse moodustamisel, neil on see ikka need oskused väga ammuste aegade taga siis selles mõttes IRL ja sotsid, kes on seda korduvalt viimastel aastatel teinud, et nendel ilmselt selles mõttes oli soodsam seis. Nad teadsid, kuidas kauplemine käib. Kui ma vaatan IRL-i positsioone jällegi loodavas valitsuses, koos rahandusministeerium, justiitsministeerium sisuliselt ei, siiski kaitseministeerium on aga, aga rahandusministeeriumi ja justiitsministeeriumile, need on kaks ministeeriumi sisuliselt, mis õigusloome seisukohast otsustavad väga palju, et kui sul ei ole rahandusministri aktsepti ja kui sul ei ole justiitsministri kooskõlastatud, siis Me teame kasvõi sellest TÖÖD lõpetavast valitsusest, kuidas on võimalik torpedeerima IRL-i puhul ja toodi ka enne välja jätta, kui nad lähevad liialt nii-öelda Ossinovski valitsusse, nagu seda nimetatakse siis nad võivad kaotada senised nii-öelda riismed, ehk siis praegusel hetkel on nad ilmselt võidelnud küünte ja hammastega selle nimel, et olla just nimelt selgelt nähtav ja tunnetatav. Positsiooni minemine oleks olnud neil kõige hullem, et praegu valitsuses ja sa oled valitses päris head profiilid saanud, et tundub, et nad on vähemalt selle punktini saanud. Kui vaadata ka seda programmi, siis ka nende igasugused nagu meie kodakondsuspoliitika kaitstus ja nii edasi ja ka see ei tulnud mingisugust, väga radikaalset astmelist tulumaksu, et et nad on suutnud ennast siiski nagu päris hästi kehtestada. Nende läbivat stiilist andis natukene ettekujutuste eile hakkama, eks ole, Artur Talvik, kes ütles, et käisime seal natukene nendega kõnelusi pidamas, et kas minna koalitsiooni ja mitte siis need mõned tundmused, mis olid nende läbirääkimiste, tuletasid niivõrd meelde seda vana IRL-i jätma. Hakkas kohe noh, ta paha hakkas, aga mõte oli umbes taoline. Vabaerakond noppisin omi punkte teise taktikaga, et nendel oli see, et nad teatasid, et nad on valmis minema ilmselt keegi seda väga tõsiselt kunagi mõõtnud, et nad sinna valitsusliitu võetakse, need lihtsalt noppisid oma punktid, noppisid oma punktid oma tasemel ilusasti ära. Keskerakonna ministrid Kadri Simson, majandusminister no see loogiline siis Martin Repinski maaeluminister Martin Repinski puhul tõenäoliselt üks väheseid fakte, mida Eesti inimene Martin Reppinski puhul teab, on see, et ta on kitsekasvataja ja sellega teadmine lõpeb, aga siis Mailis Reps, haridusminister, kolmandat korda haridus ja teadusminister on kogemusi, on kogemusi ja kahtlemata saab hakkama ja riigi haldusminister Mihhail Korb selles mõttes on, kui riigi haldusminister jääb jätkuvalt tegelema haldusreformiga ja riigireformiga, siis ma arvan, et see on väga mõistlik valik koalitsiooni poolt Mihhail Korbile või ennekõike keskerakonnale positsioon anda, sest selge on see, et kui seda reformi ära teha, siis ja see lõpule viia meid, Arto Aas on alustanud see reform siis sisustada ja anda sellele tegelik tähendus, siis väga oluline on see, et koalitsiooni juht tibud sellega tegeleks. Aga siis märgiliselt on hästi tähtis, et neil on juba kaks ikkagi ikkagi nii-öelda vene nime valitsuses, mitte, et aitab sellisele lõimumisele natukenegi kaasa. Aga siis noh, räägime sisust ka, et tegelikult see sisu on märksa olulisem kui need nimed, aga me nimedest ja jaotusest alustasime võib-olla seepärast, et see on kõige uudisväärtuslikum. Aga, aga noh, nagu ütlevad teadjainimesed teadjad inimesed, siis pole vahet, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüab, et peasid, töö tehtud, saab, aga see töö, mida tegema hakatakse, on siis kirjas selles 16. 16-l leheküljel, mida nimetatakse koalitsioonile peaks või õigemini, seda nimetatakse valitsusliidu aluspõhimõtet, et 2016 kuni 2019. Avalikkus on siiamaani saanud hästi palju informatsiooni selle kohta, et mida majandusprogrammis ära tehakse ja, ja vist on avalikustatud ka kaitse ja julgeolekuprogramm. Muus osas ootame. Julgeolek oli esimene ju see oli teistel põhjustel, oli välis ja julgeolekule esimene, mida nad tõlkisid, hakkasid kohe inglise keelde tõlkima. Ja midagi muud, ühesõnaga jah, täpselt, et, et see oli nagu selles mõttes, et sellest nad alustasid, aga seal ei muutunud ka midagi. Nii ma siis sellest maksupaketist, see on siis see osa, mis meid rahaliselt puudutab, IRL-i madalapalgaliste tulumaksutagastus on siis võitnud uue koalitsiooni südame, saanud sellise võimenduse, et nad tõenäoliselt seal IRL-is ise ka julgenud sellist tulevikku Partsi munade ideedele ideele oodata ja head head asjad veel. Õpetajate palgatõus, lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimise programm, lasterikka peretoetuse tõus 300 euroni, omavalitsuste tulubaasi suurendamine, põllumajandustoetuste suurendamine lisaraha päästjatele ja politseile, mis teil veel silma on jäänud sellest, et millised mõnud kõik saabuvad uue koalitsiooni saabudes. Ja, ja selle juures on veel kirjas, et, et jäävad eelarve strukturaalselt tasakaalu ikkagi prioriteediks ja, ja ei tohiks minna eelarve igal aastal, mis oli siis üle üle üle poole protsendi miinuses ehk siis see, kuidas seda kõike saavutada, kui, kui juba ainuüksi see tulumaksu reform ehk siis maksuvaba miinimumi tõstmine 500-le, siis küll hakata veidike hiljem muutuma. No meil on tedelphisuste kirjutab Jüri Sepp, kes on Tartu Ülikooli majandusprofessor, et te peate mitte mingi valemiga ta ei, nagu ei näe seda, kus, kus tasakaal tekiks, et see tasakaal oleks juhtunud, et oleks võimalik siis kui ütleme noh, laias laastus oleks neid kaotajaid tulumaksureformist aga neid, kes hakkavad rohkem maksma umbes üks, kahele võrreldes nendega, kes võidavad, aga need on ilmselgelt kõvasti vähem, kui, kui see piir jookseb niivõrd kõrgelt, ehk siis tulumaksu puhul tuleb selgelt miinusesse. No muidugi noh, välja. Indrek Neivelt näiteks eile märkis, et selge, et inimesed hakkaksid rohkem kulutama läbi käibemaksu ja aktsiiside. Jah, tullakse tagasi majandus, seda nimetatakse majanduse elav täpselt, aga tema ütles, et tema ei oska ennustada, mis need proportsioonid saavad olema. Ehk siis kui niimodi julgeb minna maksupoliitika kallale ja loota, et need numbrid ka lõpuks kehtima hakkavad, siis ma kardan, et et väga palju on sellist tundmatut ja sogast vett ja, ja ma ei tea, kas kõige selle suure taevamanna kõrval küll suur auk pragu. No elame-näeme, elame-näeme, et, et see on, et eks, eks meil on see harjumatu, et valitsus ikkagi tõstis, et valitsus vahetub või sisuliselt. Kuulge, aga inimene ei saa rahul olla, kust see raha tuleb, see küsimus juba kõlas, see teadmine teeb alati meid rahutuks, et Krister õlle, siidri, veini, aktsiisitõus, seedejuba teeb veidi pahaseks. Ütleme selle loodusõnnetuse ei, ma iseenesest, kui eesmärk on, on piirata, ütleme, alkoholi tarvitamist, siis ma leian ka, et maksude tõstmine on üks kõige kõige viisakamad ilusamaid viise, ehitaks, aitaks natukenegi tasakaalustada, tervisekahjusid ja teiseks tõesti vähendada. Juba praeguse meetmed toimivad, et kui usaldada näiteks kas või õlletootjate väita, siis on ühe aastaga kukkunud õlleturg juba kuus protsenti, ehk siis ühes majandussektoris on see väga, väga selline tugev. Muidugi tuleb alati lahjendada sellega, mis rahandusministeeriumi numbrid näitavad, et, et see on nagu nende, nende lobi on päris tugev ja neid on päris palju nagu ressursse selle alla pandud, aga. Aga õlleaktsiisi puhul muuseas võib juhtuda see, et tegelikult selles tulude paketis on üleüldse kolm sellist küsimärgiga tuluallikat. Alustuseks sotsiaalmaksu langetamisest loobumine, millest loodetakse tuleval aastal teenida 41 miljonit eurot, siis Reformierakonna poole protsendi langetamise ärajätmine suhteliselt loogiline, see on seal nagu just ennustab, seal on õiguskantsler öelnud, et, et see rikuks siis õigustatud ootuse printsiipi ja probleemiks on siis see, et põhimõtteliselt ettevõtjad on arvestanud sellega, et uuest aastast see protsent muutub ja maksukorralduse seaduses peakski olema kirjas see, et maksta negatiivse omas suunas, ei tohi muuta. Ta tohib muuta, aga sellest peab ette anda andma teada kuus kuud. Seda on ka Reformierakond väga jõuliselt tõstnud, siis teine probleem on õlle, siidri ja veini aktsiisi täiendava tõstmisega, mille tulust loodetakse siis saada tuleval aastal 25 protsenti. 2018. aastal 58 miljonit, siis 65 miljonit eurot. Teate, mis probleem seal on olemas? Üks riigikohtu lahend, nimelt eelmine valitsus on kehtestanud juba ju aktsiisitõusud ette tulevalt. Ja kui te mäletate kusagil 2012. 2013. aastal vaidlus eesti riik kaevandustasude ressursitasude tõstmise teemal ja siis jõudis riigikohus sellele tõdemusele, et kuna valitsus voli tõstnud ja kava oli paigas, siis ettevõtjatel oli tekkinud õigustatud ootused printsiip, riigikohus tegelikult ka ju selle otsuse neid ressursitasusid täiendavalt tõsta tühistas. Riik andis seal lõpuks päris märkimisväärset rahalist kahju, et kokku jäi riigil toona kolme aasta jooksul saamata plaanitult siis 34,3 miljonit eurot, et siin ma olen kuulnud, et õlletootjad juba viitavad tegelikult samale kaasusele ja nad ütlevad, et siin tekib nii-öelda riigil tuluallikaga probleeme. Kui me vaatame näiteks ka seda, kui palju vähem oodatust laekus eelmise tõusu puhul aktiivse alguse seal niimoodi, et loodetakse 20 miljonit ja vaevalt umbes tuli sama summa kokku, mis eelmisel aastal, sest et paratamatult avaldas maksude tõstmine ka mõju inimeste käitumisele. Mõni hakkas äkki tõesti vähem jooma, teised läksid Lätti. Soomlasi tuli ka vähem, ehk siis panna aktsiisile niivõrd suuri lootusi, on väetame kui oli ka majanduskriis, siis just nimelt selliseid aktsiisi kaupadelt oli üks suurema kukkumise laekumise osas, ehk siis inimesed võivad olla üsnagi volatiivsetada taolistes tarbimisotsustes. Aga siis ja kolmas asi on siis magusate jookide maksu kehtestamine siis moodsa nimega limonaadimaks mulle see nimi hirmsat moodi selles mõttes meeldib, et kusagil eile keegi sellist, kas Allar Jõksi Carri Ginter Facebookis kirjutasid, et kui keegi oleks paar aastat tagasi öelnud, et tuleb limonaadimaks, siis oleks mõeldud seda võetud, seda kui sellist, ütleme absurdihuumoriga, et aga näete, limonaadimaks tuleb ehk siis maksustatakse tervise edendamise eesmärkidel magustatud jook. Ja selle puhul on, mida on ka Sirje Potissepp välja öelnud, siis toiduainetetööstuse poolt, et probleemiks on see, et kui kehtestatakse suhkrumaks, siis see on Euroopa õigusega kooskõlas. Aga kui sa valid nii-öelda siis välja üksikuid sektoreid, mida sa hakkad täiendavalt, et aktsiisi ka nii-öelda siis maksustama, siis tekib nagu jällegi riive ja seal olla siis ka Soome kaasus, kus on Euroopa kohus öelnud, et seal on probleem. Ja täpselt ette, keda võib arvata, et enne kui makstakse kuskilt laekuma, hakkavad idee iseenesest, kui mõelda selle peale on ju iseenesest õili, sellepärast et vingelt kõik nõustuvad, et suhkur on üsnagi tugevat sõltuvust tekitav, suurtes-suurtes kogustes kindlasti mitte kasulik, eriti eriti see suhkur, mis on nii-öelda valge, rafineeritud ja mida otseselt taolisel kujul ütleme looduses väga palju ei esinegi. Aga sukesiteks on suhkruid väga erinevaid, et keemiliselt Ta on juba mitut eri tüüpi suhkrut olemas. Teiseks see, mis võib hakata vabalt juhtuma, et see viib taas kord hoopiski näiteks magusaineta suurema kasutamisena. Magusained. Olemuselt tahame puha, on mõned, suisa suuremates kogustes putukamürgid, ehk siis ehk taas. Et siis nagu neid nii-öelda suhkruasendajatega tooteid, maiustusi hakatakse rohkem Ei, aga tähendab tahetakse maksustada limonaadi, seal on lihtne, põhineb selle, sest seda on kõige lihtsam öelda, et seda on kõige lihtsam maksustada, sest enamasti limonaadi tootjad toodavad ka õlut ja siidrit nendel on olemas koguses süsteem maksu- ja tolliametiga suhtlemiseks, nendel on olemas aktsiisiladude nii-öelda kasutamise kogemus. Ja ühesõnaga ütleme siis selliseid tavalisi kommid. Kukekommitootjaid, kes käivad laatadel müümas, on väga keeruline hakata maksustama. Näete, kuidas hakkab näiteks, ma ei tea, piltlikult pepsikoola tule käima läbi aktsiisilao päris. See vajab tagasi palju suuri uusi laopindu pehmelt. Samas Euroopas ju neid riike, kus suhkrumaks või magusamaks magustatud jookidele mingil kujul kehtib, on olemas. Millegipärast paradoksaalselt miinubki Soome, nii et. Ja mulle meenub ka Läti siin kõik ütlevad, et nüüd läheme Lätti limonaadi ostma, et muuseas, Lätis kehtib limonaadimaks küll nii-öelda suhkrumaksu kujul. Aga siis no millest veel võiks rääkida mootorsõidukimaksustamisele? Teets Ilu Valgas nimelt siis on uue koalitsioonileppe loodava koalitsioonileppe plaanis, et iga uue sõiduki Eestis esmaregistreerimisel küsitakse kilovatipõhist tasu. Enamikele inimestele tähendab see, et ühe kilovati pealt tuleb maksta 2,5 eurot. Esialgsetel andmetel seda siis, kui auto võimsus on kuni 130 kilovatti, võimsamad. Enam kui 130 kilovatilise autode puhul oleks iga täiendav kilovatt maksustatud, ilmselt siis seitsme poole euroga ja enam kui 200 kilovatist autode puhul maksaks üks täiendav kilovatt-seitseteist pool eurot, et mina ütleks, et lõpuks ometi ammu oli oodata, Eesti oli üks, neist on tegelikult ikkagi vist üks väheseid riike, kus mitte mingisugust automaksu ei ole seal pidevalt Reformierakonna vastuseisu kätte, et küll inimesed, kelle võimsamad autod autod tarbivad rohkem bensiini, kui nad läbi bensiiniaktsiisi, siis maksavadki selliselt enda suuremat autode eest. Aga noh, tegelikult seal on selline koht, kus esiteks tehakse, et panna inimesi mõistlikumalt, mõistlikumaid autosid tarnima. Teiseks on koht, kus, kus täita riigieelarvetega võimsam auto. Harva kui ta on tingimata vajalik. Mõnede vedajatel on. Kui sa elad kuskil maal talus, siis sul ikkagi ilmselt on vaja sellist, mis sealt poriteest läbi tuleb, aga linnamaastur võib-olla ei ole tõesti hädatarvilik, et seda näeb. Kui näiteks vaadata Brüsseli tänavatel need väiksed autod, et see on sellepärast, et seal on otseselt suunatud automaksudega, kui sul on suur auto, siis maksab palju. Ja sellepärast seal on neid, selliseid mister piini autosid festivalil. Minu arust ei ole üldse näiteks need, kes on mõne tuttava kedagi kirjeldanud, et kuna ta tahtnud osta autot näiteks Norra kuskil, et et need maksud, mis seal on autodele, on ikkagi teinekord vaatad võrdelised hotenda hinnaga, et, et. Me peame samas mõtlema, et meie teed ei ole päris meie linnastumise aste ei ole päris belgia oma, et, et seal on, nagu sõltub, kuidas seda sõltub, kuidas seda päriselt rakendama hakatakse. Ma võtan luubi alla, ootan, juba on autode maaletoojad muidugi löönud õudsa hädagi ta lahti, nüüd autode müüginumbrid kahanevad. Et tänane Postimees on ka toonud välja siis omapoolsed arvutused, näiteks Škoda Octavia puhul tuleks täiendavalt maksta siis 160 eurot, samas Subaru Legacy puhul tuleks välja käia juba 300 eurot. Arvestades seda, et Subarule kassi maksab, seal ütleme ütleme puhastuses elab üle kui seal 30000 eurot, aga siiamaani mulle selle autode nii-öelda siis kilovatti põhise uue maksustamise puhul segaseks jäänud see, et kas see tähendab, et riik loobub senisest arvele võtmise riigilõivust, mille suurus on praegu siis standartne 130 eurot, pluss siis ka veel numbrimärgi väljastamine, et ma olen aru saanud, et vist loobub, et põhimõtteliselt kui sa võtad nagu Škoda Octavia seal baasvarustuses, ma ei tea, 17000 eurot, et sa maksad praeguse 130 euro asemel 160 eurot, noh, 30 eurot rohkem, kui tihti üks eesti inimene nüüd siis uut autot ikka ostab? Mis seal ikka teine hirmulugu oli ette juhtub umbes nagu alkoholiga, et hakatakse autosid massiliselt Lätis registreerima? No küllap küllap küllap Rehni registreeriti, sest kes teab jumala? Kui palju muuseas saab sõita Lätis registreeritud autoga Eestis ma mõtlen, et tõenäoliselt alaliselt ja väga pikalt ei saa, et seal on kindlasti mingisugune päevade arv, on nagu piirangust. Mäletan, kui käisin läbi Eerik-Niiles Krossi nimi, siis temaga just oli kunagi juhtum, kus avastati, et ega väga pikemat aega sõidab Tallinna tänavatel ringi prantsuse numbrimärgiga auto, mis kuulub Eerik-Niiles Krossil, et tegelikult nii ei tohiks. Jällegi, kuna meil vaba liikumine, siis on jube raske inimeste puhul seda jälgida. Ei, no see sõltub näiteks seesama Belgia, Saksamaa, Saksamaale on autode ostmisele märksa suurtele autodele märksa madalamad maksud. See ei tähenda, et Belgia läks täis Saksa autosid, mis seal kogu aeg elavad, sest nad kontrollivad rohkem, et kui meil on üks Eerik-Niiles Kross, kes sõidab prantsuse autoga, ilmselgelt meil ei ole mõtet kehtestada kontrollsüsteemi. Kui meil oleks massiliselt, et kõik eestlased oma autot võtavad Lätis või Soomes või Venemaal arvele, siis ilmselt Tulla kardan ka, et Läti registreerimise kütuse hind on kõrgem kui see ühes osas. Muidugi ma olen autotootjatega nõus, et nad ütlevad, et tuleks kasutada CO2-põhist maksustamist, mitte kilovatti põhistesse kilovatt-see on selline vananenud näitaja, et noh, ma ei tea, võtame näiteks elektri, too keskkonda, saastab noh, Eestis küll saastab elektriauto väga palju, et kui enamus elektrist tuleb siiski sellisel normaalsel talvepäeval Narva elektrijaamadest sinna aetakse põlevkivi ahju, siis ma arvan, et selle keskkonna, selline või jalajälje suurus on võrreldav sellega, kui inimene sõidab sellise 20 aastat vana Volkswagen golfiga, mille mootor on seal 2,0 või natukene ütleme et põhimõtteliselt selles mõttes nii-öelda oni, millele tuumajaama elektriautod ei ole tuumajaam väga keskkonnasõbralik, aga noh, muidugi siin saab alati öelda, kuna kohustus on osta rohelist energiat ja see tuleb tuulikutestis. Olgu, me usume, et see on keskkonnasõbralik. Aga siis noh, ma ei näe nagu põhjust, et miks näiteks elektriauto, et peaks, kui sellise koormava. Aga samas, kui eesmärk on maksta vara muidugi siis uut vara soetatavat vara siis maailma tuleviku peale, siis ühe auto valmistamine on niivõrd CO2 mahukas, ehk siis ma just ei teki mingeid lugu, kus ma vaatasin võrdlustabeleid ja et ega väga raske panna täpselt paika. Kui palju siis yhe aud valmistamine läheb alates maagi kaevandamisest, aga üldjuhul on niimoodi, et kui sa seda sidet läbi umbes 200000, et hariliku bensiiniautoga alles siis oled sedasama palju paisanud õhku läbi bensiini, kui läheb auto valmistamisel ehk siis ega see elektriauto mingisugune eriline öko ökonüüd küll ei ole, aga rakas CO2 või kilovatt-tunnilt ja ma arvan, et see nüüd klassilisse, mida saaks loome käigus täpsustada ja lõpuks siis välja selgeks vaieldakse, on ilmselt praegu pandud koalitsioonilepingusse lihtsalt kirja mingisuguse visioonina, lihtsalt nii valitsuse suur plaan, majandust ergutatakse, inflatsioon kiireneb, seda koalitsioonileppest välja ei loe, aga lihtne majandustõde ütleb seda, et kui sa inimestele annad lihtsalt raha kätte siis nad viivad selle poodi, ostavad süüa ja juua, juua kälima muid asju ja see tuleb käibemaksulaekumisele tagasi. Ja kui suureneb nõudlus, siis majanduse kapitalistliku majanduse põhitõde ütleb seda, et nõudluse ja pakkumise suhe saavada kusagil kui küll turg paneb selle hinna näol paika, aga midagi annab muidugi ka ikka kõige rohkem seda, et kui see puudutab seda maksuvabastuste ja seal on ka kaks suurt probleemi, üks üks on aga see, et esiteks taas kord jääda põlistab selliste odav tööjõud, ehk siis tööandja saavad nüüd mõnda aega umbes mitte palka tõsta, vaid öelda, et aga te saate ju niikuinii rohkem kätte. Ja teine asi muidugi on puhtalt nii-öelda inimeste demokraatlik kaasamine, et kui kuskil Ameerika kodusõja eel kul tuli väljendate nõutakse 70 autori Presentation ehk siis ilma esindatus, et ta ei saa olla maksustamist olemas panga vastupidiselt, ehk siis nad on natuke sarnane, kui, nagu tasuta ühistranspordiga. Ma natuke vaidleks vastu võttes, et kui, kui, kui, kui sa nagu tunnetatavalt riigile midagi maksta ja maksad jah, läbi käibemaksu ja sotsiaalmaksu, mida sa näed hoopis vähem siis nagu kaob nagu õigus. Noh, moraalne õigus väheneb ka midagi vastu nõuda ja samuti näiteks väga lihtne öelda, et tasuta ühistranspordi puhul. Aga aga mida te tahate, tihedama graafikut ei maksa selle eest, aga ehkki tuleb kuskilt mujalt, aga mulle tundub praegu, et Kristjan, kui sa iga aasta tuludeklaratsiooni täidad ja sa saad tagasimakseid, saad siis sul nagu südamepiinad, et justkui riik on sulle, et sa oled tänu võlgu. Kus kusjuures ma praegu näiteks kuna ma olen vanemapuhkusel, tegin Herkeli arutlused huvitav valima siis kui riigi käest tagasi saan. Ma saan ju tagasi umbes viie aasta tulumaksu ühe aasta petise kodusele, et on päris päris võimsalt. Praegu istun selle endise, tead, ma soovitan, ma soovitan ära aka riigi lojaalseks, sellepärast et ära ekstra pugema. Sa võid ikka valima minna, isegi kui sa nagu ei maksa või noh, sa saad viia, sest olemas on küll, aga vähemalt saad, saad aru, mida mõtlen, et ma saan aru, aga ma ütlen riigiga ma ütleks siiski, et see 1200 eurot, et mis on siis see nii-öelda esimene murdepunkt, et kuni 1200 eurot teeniv inimene saab 62 eurot kuus rohkem kätte võrreldes kehtiva plaaniga 1200 eurot, siiski paljudel eestlastel on ka märkimisväärselt suur number ja see nullpunkt 1758 eurot teenivad inimesed saavad edaspidi sama palju kätte kui täna ja siis alates 2100-st eurost kaob maksuvaba tulumäär, sellest rohkem teeniv inimene saab kuus 38 eurot vähem, võrreldes siis kehtiva plaaniga, et kõrgepalgalised inimesed ei kaota rohkem kui 38 eurot kuus. Oh issand, 80 protsenti Eesti inimestest võidab. Et ma arvan, et põhimõtteliselt antakse sinna, kus on vaja ja kui seal ma ei tea, Jevgeni Ossinovskilt võetakse 38 eurot ära, siis ma arvan, ta elab üle. Jah, ja see inimene, kes saab 500 eurot kuus palka, see inimene on ilmselt nende 38 euro suhtes märksa tundlikum selle juurde. Ehk ikkagi taaskord see 20 protsenti peaksid suutma seda 80 protsenti korvata. No see tasakaalu küsimus on teine, aga ma ei, ütleme nii, et alla 1200 euro teenivatele inimestele öelda, et see nüüd rohkem kätte saate, võtab teie, te justkui oleks. Ja õiguslikud kodanikud on midagi, mida ma midagi mõni, mida ma pidasin silmas, on see, et et see segmente, kes ei maksa üldse enam tulumaksu, et kelle setu tulu jääbki alla selle miinimumi siis nende puhul tekib küll küsimus, et te olete elata just nagu siin ilma riiki panustama teevad, teavad nad, maksavad igasuguseid teisi makke, muidugi lubage ma ennustamis tõuseb, seda on ka äripäeva majandusajakirjanikud juhtinud tähelepanu suhtsaspiraat Reiljaniga, et tõuseb tõenäoliselt nende inimeste arv, kes hakkavad OÜ omasest hüütumine muutub nüüd eriti soodsaks, sest saan ütleme, võtad palgatulu 500 eurot, põhimõtteliselt sa ei pea tulumaksu ühtegi senti maksma, okei, see maksustatakse sotsiaalmaksuga, aga, aga see nüüd ei ole eriti suur koormus ja lisaks sa saad dividendi Ta odavamalt välja võtma. Tõsi. Tõsi, tõsi vist eraisik kui ta nii-öelda oma pangakontole võtab selle raha, siis ma saan aru, et seal siiski dividendi väljavõtmise määri alane, aga, aga üldiselt muutub see ujutamine natukene kasulikumaks. Sellele siis tuleb võtta vastu skeemi. On riigil ka plaan riigiettevõtteid börsile viia ja, ja see on võib-olla see plaan, mis tekitab järgnevatel aastatel märkimisväärset huvi, et siin on teatatud, et võiks börsile viia siis Eesti teed, noh, see plaan oli tegelikult ka praegu ametist lahkuval koalitsioonil ja neid plaane teistele selles osas on veel EVR Cargo ja nii edasi, et mis teie arvate sellest, et riik hakkab siis omaettevõtete osalusi börsile viima? Mina arvan, et üks väga tark ja mõistlik mõte esiteks ettevõte, mis börsil halluvate veel täiendavale, üsna rangele järelevalvel, et igasugused korruptiivsed juhtumid nagu iseloomustanud Tallinna sadamat näiteks need nende tõenäosus oleks mõnevõrra siiski siiski väiksem. Ja teiseks just nimelt riik hakkas ka välja signaali, et, et meie ei, tingimata ei tegele kõikvõimalikke eluvaldkondade korraldamisega, vaidlema. See ongi nagu turujõudude alluksid äriloogikale minust, sellele partei loogikale. Mul on selle valitsuse vahetuse juures veel kaks detaili, üks on vabaerakond. Mis te sellest arvate, et vabaerakonnaga käituti nii, nagu käituti, et sisuliselt eile päriselt uskusid, et nad võiksid valitsusse minna? Ei, ma mõtlen kogu seda nii-öelda šõudmis, vabaerakonnaga tehti selles mõttes, et kuni eile hommikuni ikkagi olid nad oote režiimil, et ma saan aru, et vabaerakonnast siiski mõni inimene oli veel neljapäeva õhtul, kes tõsiselt arvas, et äkki võetaksegi koalitsioone kristalliga tandlikese pärast kirjelda silmadeta. Et ta läks sinna kohtumisele ja räägite ja räägite, räägite, ta sai nagu lõpuni saanud aru, lõpuks küsis otseselt nagu, mis siis on, ja lõpuks öeldi, et ei, me ikkagi ei võta teilt kampa, aga tegelikult ta kombe puhtalt temal ja kommunikatsiooni mõttes tee endale natukene ämber pähe tõmmata, aga ikkagi tilgutada kaela küll, sest et mis jäi kõlama see, et vabaerakond pakkus nii-öelda demokraatiapaketti, mille üks osa siis on siis ka erakondade rahastamise vähendamine. Ja vägisi jäi mulje, et see ei lähe kohe üldse peale, ehk siis nii-öelda omakasu osutus nii suureks. Ja te jääte sellepärast partei kõrvale, oli see nii või mitte, ma arvan, et tal oli väga palju muid tahke, aga see jäi kenasti kõlama ja paraku paraku jah, see üks aspekt oli, parteid ei tahtnud eksamita loobuda riigieelarvest eraldiste vähendamisega ehk kes oleks ilmselt demokraatia mõttes mõistlik. Minu meelest tegi vabaerakond väga efektselt, mängis oma kaardid välja, aga see ei tundunud algusest peale väga tõenäoline, et keegi neid valitsusse võtab, et lihtsam on jalale Läti nagu väiksema arvu parteidega teha. See hoiab selle süsteemi püsivamana ja vabaerakond ise võib-olla, et kas ta on, kas ta on, kuivõrd tära parteiks konsolideerunud ta praeguseks hetkeks on, et ma saan täiesti aru nagu sellest isegi ilma selle parteide rahastuse, kui mul parteide rahastamise suhtes mina pooldan, et nad saavad riigieelarvest suhteliselt normaalse rahastuse selleks, et nad võib-olla ei läheks mingitele teistele kahtlasematele teedele aga ilma isegi ilma selle klauseta. Ma saan täiesti aru loogikast, miks neid ei kaasatud ja ma saan arusaamas ka vabaerakonna loogikast, mis nad käisid välja, et nad on valmis valitsusse minema, sest ka nemad peavad ennast näitama, näitama. Ma mõtlesin, kui sa lähed partei, kes ütleb, et ei, ma ei taha võtta valitsusvastutus, sest see ei ole ju Täpselt, et ma saan aru nende loogikast, kui valitsus Ma olen kuulnud Loodo kolmikliidu mõningate juhtide seosta seda argumenti, et juhtivpoliitikute seas siis seda argumenti, et kui vaadata vabaerakonna hääletamismustrid Parlamendis, siis fraktsioon ei ole oma hääletustes ühtne ja lihtsalt öeldakse, et kui oluliste hääletuste eel sul selgub, ma ei tea, viis minutit või 10 minutit enne et taaskord hääletus jäetakse vabaks, siis no milleks meile vabaerakond koalitsioonis? See võib olla muidugi selline retoorikaga argumendina ütleme, et kui, kui sa pead mõtlema selle peale, et kui sa lähed trahve tõstma ja sul on kõik hääled on arvel ja siis hakatakse nii-öelda oma poliitikat ajama, siis tõenäoliselt Ta võib see ajada meele mõrudaks küll. Ikkagi jääb see küsimus, et kas nad on konsolideeritud partei ja on märksa lihtsam teha ära avaldus, et me oleme valmis valitsusse minema, kui reaalselt nagu kõigepealt koalitsioonikõnelused maha pidada ja valitsus Ma saan aru, et valitsus pakkus neile ennekõike kolmikliit, akusid ennekõike seda, et olge nii-öelda konstruktiivne opositsioon, eksise, toetage meid võimaluse korral, kui te näete, et see vajalik. No põhimõtteliselt roheline vaatust, kui rohelised parlamendis olid ja kui sotsid parlamendis opositsiooni saadeti, siis Andrus Ansipi valitsuses siis rohelistele pakuti ju täpselt samasugust diili, et saite eelarves mõningad asjad ja, ja olulistel hääletustel nädalalt ka üle Euroopa. Kui mõelda rohelise, sai nii, aga ma vaatan, aeg surub peale, meil on mõned teemad veel, millest tahaks rääkida tõenäoliselt kõikidel nendel teemadel, millest plaanisime jaksagi rääkida, EAS, nüüd räägime siis sellest, kuidas alustõuseb suur tüli ja kannatavad isikud, kes püüdsid siis kolleegide sõnul riiki teenida ja head asja teha. Räägime siis EAS-i endisest juhist Hanno Tomberg-ist ja ma ei tea, kas lahkuvast või jäävast ettevõtlusministrist Liisa Oviiriga, sest sotsiaaldemokraatidele see ministriportfell jääb. Nüüd on põnev jälgida, mis saab Liiso viirist. Võib-olla lihtsalt selle skandaali laineharjal on võib-olla sotsidel ka raske Liisa Oviiri ametist maha võtta, kedagi asemele panna. Et justkui see näitab seda, et ka minister võib-olla tegi midagi valesti. Aga mis te arvate, Eveline Krister, mis sai Hanno Tombergi saatuslikuks? No kui vaadata näiteks siis juhtivate lehtede juhtkirju, siis oli üsna üksmeelne vähemalt esimene hinnang küll, et leiti patuoinas, ehk siis see otsus tehti eelmise EAS-i juhtkonna jal, Hanno Tomberg aitas seda, iseasi kas, kas, kas seda ka nii-öelda rinnaga tretile viskamine oli kõige mõistlikum, aga ta kaitses seda ja, ja siis leiti, et noh, nüüd noh, nii-öelda klassi klassikalises Nõukogude stiilis või Venemaa stiilis ka, kuidas käib, et on probleem võtta mõne inimese maha ja probleem just nagu laheneda ehki tegelikult lähevad kõik need algpõhjused alles. Päris huvitav oli muidugi selle juures näitakse Taavi Rõivas, kes ütles, et vaata kui palju tahad aastaga tõi välja selle, kui korramatute mainekahju on hoopiski toonud Toomas Hendrik Ilvesele puhana. Ma jään seal seal selle siin küll väga sügavale eriarvamusele mainekahju ilmselt tekitas. Võib olla juriidiliselt tõesti mitte Toomas Hendrik Ilves ise taaskord, et kui sellised võimalused maksta tagasi nii vähe oleksite kõikidele kodanikele või noh, enam-vähem niimoodi võrdsetel alustel oleks kõik korras, aga me saame ju tunnetuslikult aru, et, et see oli puhtalt, et riigipea positsiooni pärast, et aga aga noh eks noh, loomulikult on EAS-i juht, juhi amet on keeruline, seal on väga palju erinevaid huvisid. Asju, mida võib nimetada vigadeks, on väga kerge teha. Igatahes noh, niipalju kui meediasse jõudis neid väite troll Tomberg pani meeskonnatööle ja nagu, nagu täiesti tegutses ehk siis just nagu kuu pigem asi toimis paremini kui varem. No aga, kas Tomberg ei alahinnanud Liisa Oviiri, et kas saab lõpuni kindel olla, et number kogenud inimesena poliitpoliitika lahtimõtestamisel äkki suutis teha valearvestuse, et kui ta eeldas, et EAS-i juhtides on oluline näiteks Reformierakonna poliitikutega hästi läbi saada ja nendega pigem asju arutada, mitte kuulata õigus toetava teostava ministri, seda siis sotsiaaldemokraat Liisa Oviiri nõuandeid, et mis te arvate, et kuivõrd palju poliitika selles mõttes mängida, et tõesti see vastuolu lõpuks tekkis seal, kus Liisa Oviir tundis äkki, et tema vastu ei mängita, nagu ütleme tema vastu mängitakse poliitiliste vahendit, väga huvitav oli vaadata tema esimeeste intervjuus aktuaalsele kaamerale. Kui kuidas kommenteeris Tombergi lahti laskmist. Ei, see oli veel enne, kui Tomberg lahti lasta üldse siis ma minister, kas sa üldse nagu, ega ta väga palju ei esine avalikult? Ma pole ammu näinud teda niivõrd vihasena ta, ta tõesti, ta oli suu nagu niuhti kriifilguks tõmbunud ja ta nagu näis, et ta, ta, ta on tõesti väga nördinud millegipärast, aga see oli puhas keha kehakeel. Mina olen kuulnud, et Oviiriga Tombergi vaheline tüli kulmineerus siis Ilvese talu Ermo maa tagasimakseotsuse sellesuvise ülevaatamise tagajärjel. Nimelt olla siis ministeerium EAS-ilt ikkagi veel enne seda viimistlemist küsinud, et kas saab kindel olla, et see määr, see 10 protsenti on ikkagi õige ja kas see alus tagasimakseks on ikka tehtud nii-öelda õige sätte kohaselt ja ja korduvalt oli siis EASist ikkagi kostnud, et jah, see on õige ja, ja tagasimaksed muuta ei saa. Ja nüüd, kui ühel hetkel selgus nii rahandusministeeriumi kui ka KPMG analüüsist, et mingitel hetkedel siiski see oli võimalik rahandusminister väitis veel, et see oli ka augustikuus võimalik, seda pidigi tegema, siis minister oli nagu Oviiri näol siis ikka väga selgelt tahtnud ja lihtsalt vastutuse võtmist ja selgitusi ja, ja ja nõukogus püüti seda erinevatel istungitel korduvalt teha, aga ükski nendest kompromissidest ei realiseerunud ja juhtus see, mida algusest peale kõik osapooled ei tahtnud. Asi jõudis meediasse, asi võttis inetu pöörde, kus hakati siis nõudma, ma ei tea üksteise lahkumist. Et meediast on läbi käinud juhtumid, kuidas ma tea, Liisa Oviir olid siis väidetavalt siis sõnastanud selle niimoodi, et lahkuma peab Tomberg, tema või nõukogu või, või seal ka juhatuse ja, ja nii edasi, et ma saan aru, et see asi ikkagi võttis nagu suhteliselt inetu, aga see kõik taandub taaskordsest samale küsimusele, mis pärast tunneb avalikkus, et tegemist oli teatava nii-öelda korruptiivse käitumisega, et mispärast siis ikkagi oli selline vastuseis, noh, kui oli võimalik muuta, sa saad aru, et see tegelikult ei pruugi päris õiglane olla ja ikkagi lõpuni venitad jalgu, et jumala eest sai, püsima jääks üks algaja semantika või isegi semiootik juhtis tähelepanu kahele asjale, et siin kahel puhul on Hanno Tombergi heaks kogutud kollektiivis sees allkirju ükskord, kui ta oli veel rahvusringhäälingus tööl ERR-i töötajad, kiri Kaljuveeri Tombergi toetuseks ja siis EAS-i nõukogu liikmetele mõeldud kiri, kuhu olid või kuhu on alla kirjutanud EAS-i direktori, et neid on seal kümmekond. Üks hea tuttav juhtis tähelepanu, et need kirjad on semantiliselt äravahetamiseni sarnased. Ma ei tea, eks kõik, kel huvi, tegeleda märkidega kehakeelega ja, ja nii edasi, kehakeelt on natukene vist raske tuvastada, aga. Keldriliige minister Oviiri kontekstis. Tombergi toetuseks on varemgi allkirju kogutud, tahtsin mõelda. Aga siis saade tüürib halastamatu kiirusega lõpuni. Räägiks natukene Ameerika Ühendriikide tulevase presidendi personalipoliitika, kas teete, kui nädal algas sellega, et kajastust said uudised, kuidas Ameerikas jätkuvad meeleavaldused valitud presidendi Donald Trumpi vastu, siis nädala teine pool on kulgenud nende uudiste tähe all mis räägivad sellest, kes on Trumpi meeskonnas, et ma saan aru, et võib kergemalt natukene ohata või? Mina ei oleks kindel, ma ütleksin, et me oleme üle saanud esimesest ehmatusest aga see, mis sealt vastu vaatab, on totaalne sous, sest minu meelest ta võtab ühe käega ta paneb mingisuguse, väga siukse, normaalse vabariiklaste siukse vana poliitilise klassi inimese sinna teise käega paneb ta sinna mingit Totaalse Paremäärmusliku hullu, et ta tegelikult ja ma kujutan ette, et kui see ansambel kokku saab, siis panna sinna, et ühelt poolt on see mõõdukas ja tavaline klass, aga lihtsalt need hullud on seal juba sees. PET optimistid arvavad, et ta viskab need hullud, kes aitasid tal võimule saada. Viskame need hullud üle parda ja hakkab ajama teist normaalset poliitikat. Samas siiamaani ikkagi mõned on juba sellised nagu vängemat karakterid eesotsas Steve bänna ning kes on tema siis see nii-öelda peastrateeg? Või siis ka näiteks ütleme, tulevane justiitsminister Jeff Sessions, kes on tuntuks saanud oma kunagiste rassistlike märkuste poolest ja, ja kes on sellest ilmselt saab Trumpi parem käsi just nimelt immigrantide väljasaatmisel ehk siis kui jah tõepoolest, et nii-öelda optimistid lootsid, et noh, üks asi oli kampaania, aga pärast tuleb poliitika mängu ja puha ja pannakse nende mõistlikum. Kus siis ikkagi esimesed, nii üht kui teist. Et meie konkreetselt muidugi ütleme, et need on väga head kringlit kindris, kes nimetas Eestit Peterburi eeslinnaks, mis otseselt rõhub riikide suveräänsuse peale. Et, et seda ei saanud aga ilmselgelt, et ega ei ole kellelegi Kingritsema halba tervist, millega viitas, ei saanud mitte Baltikumi pärast. Me me hakkame alles nägema, kuidas ansambel koos mängid, teine asi on see, et hakkavad ka jõujooned, et mida lasevad vabariiklased kongressis läbi, mida nad ei lase, et see väga lihtsustatud pilt, et oi, et nüüd meil on vabariiklasest presidendi vabariiklasest kongresse kõika ühel sammul minema ei ole päris nii ette. Me ka see presidendi volitused ja kongressi volitused ja kõik see läbisegi pluss on välja välispidised, jõud, seesama meie kallis Venemaa, et kuidas nemad praegust seisu tõlgendavad, kas nad üritavad midagi proovida, kas nad üritavad piire proovida. Ma arvan, et venelasi tundes nad üritavad mingit pidi piire proovida, kus nad üritavad piire proovida, kas nad teevad seda Ukrainas? Pommitavad eel midagi Süürias maatasa või nad püüavad siin midagi teha või nad püüavad Lätis midagi teha. Et tegelikult on seis täpselt sama ebaselge, aga me oleme võib-olla nädala võrra rohkem harjunud selle ebaselgusega. Aga noh, seesama Steve Bannon on nüüd siin võimu vaielnud, teinud võrdlusi saatana ja taarselt Veideriga. No kuulge. Ei, ei anna nagu väga julgustava signaali, et eks ma ütleks, et oli tore dissel nädalal Washingtoni oma kaitseministri tuppa tutvuma üldse inimestega tuttavaks inimestega, et me oleme olnud selles mõttes proaktiivsed. Kas keegi teab, oli nagu plaanis ka, kui trombiga juba kohtuda vä? Ei, trumbid endiselt veel ei, ma ei usu, sellepärast et kaitseministri tase pole päris see ja nagu Trumpi kohtumised, keda ta oma kuldses tornis seal võõrustanud on siis kõige suurem, kõige suurem segadus on sellest, et ta võttis härafaraci enne ühtegi britti ametliku võimuesindajat, et vastu, et, et ma arvan, et ta ise ei saa täpselt aru, et noh, see näitab seda hullust, et seal ei ole, praegu ei ole küll midagi veel loksunud paika normaalsele joonele, et kui ta võtab nagu mingisuguse euroskeptiliste hullu Brexit esimehe nagu kõigepealt vastu. Võib-olla jah, sain, kaval Sammetena ütleb, et oh, et me oleme nagu sellise vana korra vastu. Suured revolutsioonid, et ma nüüd võõrustanud varasid, noh ilmselgelt sellel nagu mingit sisulist tagajärg ei ole, sest varas ei ole võimul. Britid ei ole kunagi olnud nii hullud, et nad oleksid valinud nagu seda UKipid sinna päriselt Parlamendi lahti saanud, umbes ühe koha peal. Niimoodi briti valimissüsteem õnneks hoiab nagu hullud. Päriselt jah, väljas, mis puudutab aga meie suuremat mure last Venemaalt, siis nagu öeldakse, ta ilmselt on trump see mees, kes, kes tahab teha tehinguid ja et usub, et ta on niivõrd hea tehingute tegijad, küll ta kõik üle mängib. Vladimir Putini puhub natuke, kahtlen selles ja ta on ka ka Putini on väga hea tehingute tegija, kuigi kindlasti seal väga hästi sobib Putini nägemusega maailmast, kus ei ole mingisuguseid üht, väga selgelt just see reeglina vaid ongi hirmati üks-ühele tehingutega kaks suurt jõudu nagu ta noh, Venemaa kindlasti tunneme väga kõrvast kõrvust tõstetuna kui, kui Obama ajal vahepeal niimoodi, et Venemaa meie prioriteetides umbes seitsmendal kohal. Ta ei ole mingi õudena maailmas, siis kui nüüd hakatakse niimoodi taas üks-ühele rääkima. Muidugi on see, et kõik USA presidendid on alguses üritanud teha mingeid mingisugust reveranss, üritanud proovida Venemaaga suhted alguses parandada Obama iga iga oma Villeri punase nupuga Moskvas ja mille peale kirjutatud on kusjuures ülepinget regruuska, eks aga aga ka Moskvas vaadata, siis näiteks esialgu nad natuke planeerisid, Trumpil, aga ametlik liin praegu enam üldse taga Jäpodeerivaid ligemale. Mõtlevad ka, mida nad teha saavad ja see probleem on selles, et Nick Trumpist Putinist jääb mingit pidi mulje, et nad mängurid, ehk siis, kui sa oled nagu kahe mänguri vahel ja siis vaatad, kui palju kumb. Kui palju automaati paneb, kõristab, siis see on natukene kõhedust tekitav. Andsin hiljuti BBC-le intervjuu, kus kiita, kuidas Eestile tunneme nähtuste, nagu siiamaani oli, oli üks, üks pool on eba ebaselge, et kunagi Teamise kremlist lajatab, siis nüüd on ka teine, pole ebaselge, kunagi ei tea, mis sellest kuldsest tornist. Muidugi tegema vahet, et USA siiski ei ole õnneks presidentaalne, ainuvõimetan küll presidentaalne riik, aga õnneks seal on neid nagu kontrollmehhanisme. Igasugusele hullusele on põhiseaduse riigikorra toimimises märksa rohkem. Toomas Hendrik Ilves ka ühes hiljutises kirjutisest kutsus üles ka natukene vaoshoitusele ma reaktsioonidest mitte üle pingutama. Üks. Teine asi, mis on see, et Euroopa on saanud oma paraja ehmatuse osaliseks ja saab aru, et ta peab ennast kokku võtma, et see, kui Obama ja enne enne tedagi Bushi administratsiooni kaitseministrid käisid, euroopasid, palun, palun, palun hakake kaitsekulutusi tõstma ja selle peale Euroopas ahah ja tegi oma asju edasi, siis nüüd on nad saanud selle ehmatuse ja tundub, et mõned jalad on juba kõhu alt Jah, sellest tõenäoliselt Euroopa võidab, et ka ise tegeletakse oma kaitsmisega ja mõeldakse sellele, et kuidas ka ise raha leida. Aga saate lõpetuseks. Natukene tahaks rääkida Parlamendi saadik Eerik-Niiles Krossi ideest. No see ei ole, ütleme selles mõttes esimest korda sõnastatud idee, aga, aga vist kunagi varem nii kaugele ei ole jõutud, et parlamendi menetlusse peaks jõudma ettepanek riigikogu liikmetele. Siis määrata või, või võimaldada assistentide palkamine. Et mis te sellest ideest arvate, et iseenesest Euroopa Parlamendis on see levinud, et parlament, et parlamendisaadikul on neid abisid rohkem kui üks, ta saab kindla summa, mida tal on võimalik siis kuulutada igakuisel oma assistentide ja abide peale ja see võimaldab siis saadikul keskenduda töö tegemisel. Aga krossi puhul mulle tundub, et see ajastus on ikka ebaõnnestunud kõik see kõige otsesemas mõttes, et vaadates seda, et kusagilt on läbi käinud number, et Reformierakonnaga on seotud erinevates ministeeriumites ja ministeeriumide allasutustes umbes 250 poliitilist nõunikku ehk siis rahvakeeli juhet ja kui need nüüd hakatakse valitsuse vahetuses vahetudes sealt tagasi kutsuma ja ära saatma, siis justkui kõlab see täpselt sellise ideena, et omadel on töökohti vaja. Jah, ei, see kindlasti pole idee, mis rahva seas kogub populaarsust, kui on ju pigem olnud aruteluteemaks see, kas mitte riigikoguni liiga suur ja lätlane. Ehkki taimsete ma täiesti usun-usun arvutusi, et see ütleme 101 on umbes sedamoodi kukub rahvaarvust ainult Babaras, neil aga, aga, aga loomulikult ma, kuna ma olen nagu, nagu puutega kokku saadikutega, kes, kes nagu tahab päriselt, et teha need, kes päriselt tahavad teha, nende jääb tõesti aeg-ajalt ikkagi nii-öelda seadustekstidesse süvenemiseks jõudu väheseks, ehk siis väga paljuski tulevad seadused otse ministeeriumitest antakse saadikutele kätte ja ega ta Oma komisjoni omad võib-olla isegi jõuad läbi lugeda, aga kui asi puudutab võõrast komisjoni, siis. Taitaks muuta sisulisemaks parlamendi tööd sisulisemalt, tugevdada nii-öelda Parlamendi osa meie võimude võimude, siis selles tasakaalus, sest nad saaksid tõesti vaidlustada, küsida rohkem, sõltub muidugi saadikust, et noh, mõni on alati igas parlamendis parlament, rahva nägu, mõni ei tahagi tööd teha, võtabki endale sinna kohvikeetjad, vihmavarjuhoidjad, aga kes tahab teha, et jah, tõepoolest, et see läbilugemine ja igasugustes komisjonides töötamine Aitäh kordade läbi käinud tänases saates sõna temaga demokraatia siis nii-öelda demokraatliku parlamentaarse riigi toimimisele aitab kahtlemata kaasa isasid, kas me suudaks, kas rahva õiglustunne kannataks välja, et saadikud, kes nende meelest on niikuinii ülemakstud, kusjuures jällegi on üks väga laialt levinud väärarvamused saadikud on, saavad neljakordset, keskmist palka asendab ammu külmutatud, see on juba pigem 3,2 midagi. Kui selline populistlik arus populistlik see, oi miks nad siin, miks nad seal üldse on ju niimoodi, et noh, et inimesed lihtsalt võib-olla see demokraatia printsiipide tundmine võiks olla. Just küsimus on ju selles, et Eesti inimesed kõiki oma valitud parlamendisaadikud ei tunne ja kui veel need võtavad, need tundmatud inimesed võtavad ka endale veel abisid, kellest võib-olla siis kelle vajalikkusest lihtne inimene aru ei saa, siis ma arvan, mis lihtne inimene ka ajakirjanikud võib-olla mõne mõnede puhul ei saa aru, et rahva nägu. Kui me tahaksime tõmmata natukene sisse seadusloomes rohkem parlamendi poole, siis võiks ju lihtsalt samavõrra vähendada ametnike ministeeriumite, selleks. Tänased rahva teenrid hakkavad läbi saama talvisest asfaldipanemisest, Tartu linnas ei jõudnudki rääkida. Aga seda jätkuvalt Tartu linnas tehakse ka lõppeval nädalal tehti. Aga järgmine nädal tuleb poliitilises mõttes selles mõttes jällegi huvitav selliseid tseremoniaalses kohustusi, kus selgub uue valitsuse täpne koosseis nimeliselt. Ja see saab küll juba selgeks, tõenäoselt täna, aga ka ametisse peaks astuma uus valitsus uuel nädalal. Uuel nädalal rahva teenites Neeme Korv surev vedrel Vedler ja Peeter Kaldre tänalid saates Krister Paris, Evelyn Kaldoja, Mirko Ojakivi kuulmiseni.