Tere päevast, vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja neli minutit ning rahvateenrite saade täna alustab. Meie tänased rahva teenreid on Heidit Kaio, Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost. Kui hinnata nüüd selle üsna huvitava huvitavana, vala silmuse, siis kõigepealt peaks ütlema, et, et õnneks me nägime siis sellel aastal ka talve ära ja, ja see on võib-olla selline kõige märkimisväärsem uudis, mis iseloomustab seda nädalatega. Oli oodata, et, et justkui tekiks suur pahameelepuhang seoses sellega, et tänavad jäid puhastamata ja, ja ja tekkisid suured liiklusummikud ja nii edasi, siis tegelikult seda ju ei tulnud, sellepärast et inimestele oli selle lume üle ju piisavalt hea meel. Leian lapsikult hea meel oli. Noh see oli, see oli tõeliselt suurepärane asi selles mõttes, et et me nägime ära sel nädalal talve ja me näeme sel nädala lõpus koeraga kevadel, ehk siis praegu, kui aknast välja vaadata, siis soojapügalad kisuvad juba kuskil seitsme-kaheksa kanti ja ilmaennustajad ütlevad, esmaspäevaks on see, see lumi läinud. Tal on jah, vaadata või kuulata ja lugeda neid rindeteateid, mis, mis patsetasid siis interneti, kui Tallinna linnavalitsus sealsed linnud talveks valmis läks. Kaks päeva mööda. Linnavalitsus teatas, et linn on lume sulamisest. Mis mulle meeldis veel see, et kui kaks ühes Kui ma tegin, see oli, siis kolmapäeva hommikul tegin intervjuud Tallinna linnaamet isikuga, kes vastutab tänavate puhastamise eest ja ta ütles, et et temale teadaolevalt ei ole mitte mingisuguseid ummikuid ja ta ei olnud ka kuulnud sellest, et Tallinna piiril on mitme kilomeetri pikkused ummikud, aga ega sellest midagi ei olnud ju lõppkokkuvõttes kõik jõudsid tööle ja töö on tehtud ja loodetavasti ka see Eesti majandus ei saanud sellest lumetormist liiga liiga palju räsitud ja muserdatud. Küll aga on majandused teema järjest rohkem esiplaanile tõusnud ja kui vaadata tänaseid lehti ja, ja mõelda ka sellele, mida sellel nädalal on räägitud ja kas või siin vikerraadio reporteritunnis, siis tuleb öelda, optimismiks küll mitte mingisugust põhjust ei ole, sellepärast et näiteks peaminister Andrus Ansip, kes on varem rääkinud sellest et Eesti läheb jätkuvalt hästi ja ja veel kuu aega tagasi rääkisime sellest, kuidas majandus kasvab seitse protsenti, siis nüüd on ta öelnud vikerraadio reporteritunnis välja lause, et ülearuseks ülearuseks optimismiks põhjust ei ole. Kui see lause nüüd kuidagi ümber tõlkida, siis mulle tundub, et head inimesed, olge valmis tõsisemaks majanduslanguseks. Või olen ma millestki väga valesti aru saanud. Minu meelest on huvitav see, mismoodi meedia parastab Ansipi ümber, üsna oleks tema kuidagi selle majanduslanguse taga aru muidugi, et, et see, see, mille pärast meedia tema ümber parastab, on see, et Ansip oli see, kes sügisel kindlalt väitis, et, et ei ole, ei ole põhjust mingit moodi muretseda. Mis on ilmselt tema kommunikatsiooni stiil, et tema on selline eesti mees, kes suhtleb lihtlausetega ja väga selgete sõnumitega, et on, kas ei või ja mis on tegelikult poliitikuna väga ebatavaline suhtlemisstiil, et tavaliselt jäetakse lauses ikkagi 10 USD ja kaks akent veel lahti, kus saab pärast ära põgeneda. Aga, aga tõesti, meedia on võtnud siis nagu nagu hoiaku, kus, kus tegelikult Ansipit just nagu süüdistatakse kuni selleni välja, et, et ilmselt, kui see majanduslangus tõsisemalt mõjuma hakkame ja, ja me jõuame ka selle negatiivse eelarveni, küllap siis valitsus laguneb. Mina millegipärast arvan, et need inimesed ei, ei seosta nagunii nii drastiliselt seda ja see polegi tegelikult seostatav, et et see on ju üks üks majandusetapp ja las ta siis olla. Las ta kulgeb. Jah, aga mina, mina näen, mina siiski natukene natukene kritiseeriks ka. Kui me eelmise aasta teisel poolel ja riigieelarve vastuvõtmise juures kuulsime ainult sellist imeilusat roosat juttu, siis ometigi majandusanalüütikud juba teadsid, mis, mis ees ootab, sellepärast et oli näha, et midagi tõsisemat on tulemas ja ja see, mis toimus kinnisvaraturul, see oli lihtsalt see, selle kogu olukorra peegeldus ja, ja, ja, ja ka kõik majandusanalüütikud nägid seda pidurdamatult kasvu ja teadsid väga hästi, et lõputult see kesta ei saa ja selle peal majanduskasv baseeruda ei saa ja kui nüüd on nii-öelda probleemid käes, siis nüüd nüüd on. Minu arvates on natukene nagu liiga liiga hilja nagu, nagu seda asja nagu hakatud korrigeerima, et tegelikult oleks pidanud juba varem nendele ohtudele ohtudele tähelepanu juhtima. Sellele on küll muidugi ka üks vastuargument, kui, kui rääkida sellest, et juhul kui nii-öelda suhtekorralduslikult rääkida sellest, et ega majanduse kukkumine või langust ei tulegi nii äkiline ja pigem on, ootab meid selline pehme maandumine. Et siis võib-olla nii-öelda investorid ja ettevõtjad suhtuvad ka olukorda rahulikumalt ja vaatavad, vaatavad pigem pigem optimistlikult tulevikku, et see võib olla selline pehme maandumise üks üks võimalik. P, R noh, ma ei ütleks küll lahendus, aga vähemalt PR-võimalus valmistada ette soodsat pinnast pehmemaks, maandumiseks. Jah, kahtlemata on peaminister Andrus Ansip valitsuse kõige parem peamees ehk siis avalike suhete müüja mees. Kujutan ette, kui ta enam valitsuses ei ole ja võib-olla ka poliitikas taandub siis tema tema enda praamifirma võiks olla vägagi edukas, sellepärast et muidugi jah, tagantjärgi, kui nüüd Ansipi sõnu lugeda selle selle optimismi kohta, siis jääb temast natuke naljakas mulje, aga aga ilmselt teab ta väga hästi ka seda ja mida teavad ka majandusinimesed, et kui sa hakkad liiga vara kraaksuma õnnetust majanduse kohta, siis tarbija tõmbab ennast omale ja siis see majanduslangus tuleb veelgi kiiremini. Ilmselt on see põhitõde talle talle väga hästi teada ja kui ta oleks hakanud juba sealpool aastat tagasi rääkima sellest, et kohe-kohe kukume, siis oleks ka see tarbimisbuum võib-olla taandunud varem, aga muuseas, mina ei ole tähele pannud seda, et inimesed oleks hakanud vähem tarbima või vähemalt mul ei ole sellist muljet jäänud kuskil kauplustes käies või või, või lugedes kasvõi neid pangalehekülgi, kus mulle pakutakse süleseljaga laenu võtta ainult tule Pääle, sind ootab 50000 ja ka kinnisvara. Noh, räägitakse, et oli kinnisvarakrahh tegelikult kinnisvara, krahhi või ei ole olnud, on see noh, mullist on õhk välja tulnud ja kinnisvara spetsialistid ütlevad, et turg ronib jälle tasapisi üles. Hinnad on kukkunud kuskil 30 protsenti, aga, aga sellest ei ole ju mitte midagi. No see on kinnisvaravahepeal, oli, oli lihtsalt Eesti kinnisvara selgelt. Või vähemalt siin, Tallinnas ja Tartus võib-olla mõnes teises linnas lihtsalt ilmselgelt ülehinnatud. Kui tuleb majanduskasv 34 protsenti, siis olgem ausad, see on täiesti normaalne majanduskasv. Et ma, ma, ma nagu Kaavastaja ennast ootamatult kiitma mitte kiitmas, vaid kaitsmas Andrus Ansipit ja tema sõnu, et et võib-olla tõesti oleks sügisel olnud natuke vara seda ohtu maksude valitsuse tasemel, kuigi tõsi. Sügisel me kõik nägime seda, et kinnisvaraturg on jahtumas Ameerikas. Ameerika tuuled polnud veel veel seda sõnumeid toonud, et mis, mismoodi sealse olukord klaaruma hakkab ja tegelikult pole veel siiani selge, et kuidas, kuidas Ameerikas toimuvad finantsinstitutsioonide nagu probleemid meieni jõuavad, aga, aga no ma siiski eeldan, et, et või, mis, mis siin eeldada, see on ju loogiline, et valitsus toetab oma analüüside tegemisel rahandusministeeriumi analüütikutele, et, et isegi kui seal õhus on võivad olla aimatavad mingisugused tendentsid, siis, siis siis nad tegelikult peavad ikkagi analüütikute analüüse arvestama. Et seda ma ei kujuta ette, et valitsuse kabinetiistungil ütleb, et need rahandusministeerium ennustab siin nelja protsendilist majanduskasvu, aga ma silmaga näen, pagan siin, et siin ei tule neljaprotsendilist, siin tuleb kolmeprotsendiline. Nad siiski peavad ju mingisugustele numbritele tuginema. Aga samas on ju ka eelmise aasta teisest poolest kõlanud mitmeid üsna pessimistlikke hinnaku hinnanguid Eesti ja Baltikumi majanduse aadressil ja on juba välja öeldud ka ka juba siis lausa seda, ega Eesti majandust seal üle kolme poole nelja protsendi üleüldse ei kasvagi ja samas need arvamusavaldused, mis kahjuks nüüd on täkkesse läinud ei tähendanud toona valitsusele midagi ja sellest tuli ka see ülioptimistlik eelarve kavandamine ja nüüd ollakse silmitsi probleemiga, kus tuleb hakata eelarvet ümber tegema. Kuigi peaminister ütleb, et ootame veel ära ja loodame veel millelgi-ile, aga ma võin olla, noh, ma arvan, et ma olen, ma, ma ei eksi, kui ma ütlen, et, et me näeme sügisel lisaeelarvet, millega hakatakse investeeringut kärpima. Võimalik, aga see selgub järgmise nädala jooksul, et järgmise nädala jooksul peaksid tulema rahandusministeeriumist need prognoosid välja, et, et siis siis siis on selgus majas, aga, aga samas on ka mingi loogika selles, et tegeleda probleemidega selle, selle selles järgus, kuidas nad ette tulevad, et Hiina vanasõna on selline, et, et sillast, mille siis üle, kui see sulle ette tuleb, et tegeleb tegeleda teemadega, mis, mis, mis nende nende kerkimise järjekorras. Hästi, aga ma küsiks teie käest siis teistmoodi, et kas valitsus peaks võtma ette mingisuguseid majandusse virgutavaid samme selleks, et, et see majanduslanguse ei oleks, ei oleks nii järsk, kas mingisuguseid sõnumeid või lausa võimalik, et ka rahasüste võiks valitsus ette võtta. Mitmed maailma riigid praeguses nii-öelda ülemaailmse majanduse lama tingimustes on, on selliseid samme väga tõsiselt kaalumas ja ja, ja teatavat efekti see annab, aga tõenäoliselt see efekt on pigem nii-öelda siis ikkagi nagu väga-väga lühiajaline, pigem ikkagi raha tuulde loopimist. Nagu me need samme oskaksime siin välja pakkuda, siis me ei istuks siin laua taga Stenbocki majas nõuandjatena, eks ole noh, tuleb ka arvestada seda, et see on selline reaalne tõde, aga, aga nii ta on, et ega Eesti majandus ei ole ju mingisugune eraldiseisev nähtus, on seotud, on avatud, majandust on seotud maailma majandusega ja maailma majanduse trendid, kõik ju jõuavad varem või hiljem ka siia, on nad siis negatiivsed või positiivsed. Et küsimus ongi selles, et, et mis oleks saanud valitsus ja nagu eelnevalt seda, et kui ta oleks nagu selgeltnägija olnud ette nägi ja ma ei tea kasvanud Igor Mangi ja nii edasi, et et mis sammud oleks pidanud siis astuma, et oleksite teinud siis lihtsalt konservatiivsema eelarvena. Teisalt jälle noh, asi see eelarve siis ümber teha. Ja me peame praegu tegelikult tõdema, et, et see eelarve on kavandatud ju ülejäägiga ja kui nüüd vaadata, et võib-olla siis ei pea seda eelarve ülejäägiga kavandama, ehk siis on võimalik kuidagi aasta lõpuks ots-otsaga kokku saada, nii et see on teine, teine võimalus olukorda lahendada, aga ka selleks on tõenäoliselt vaja lisaeelarvet teha, nii et noh, tõenäoliselt see lisaeelarve tuleb nii või teisiti. No ja vaadates neid rahasid, mis, millest on ka siin rahvateenrite juttu olnud, mis nüüd on selgunud, kui palju tuleb erinevatele projektid selle raha Euroopa liidu poolt, siis paljud suured projektid on ju niimoodi, et omafinantseerimine on sisuliselt seal küünis mingi 10 20 protsenti, et suurem osa rahast tuleb Euroopa Liidust, olgu see siis suured maanteetrassid või või mida iganes. See on väga õige tähelepanek, et see hoiab meie meie majandust, meie tee meie ehitussektorit ja, ja väga suurt osa majandusest. 20 millest te nüüd räägite, need rahad ei pääse ju nii peale liikuma, sellepärast et valitsuses puudub igasugune üksmeel teedeehituse osas. Valitsuses on veel palju-palju teisigi erimeelsusi ja need Euroopa rahad jäävad nii-öelda isegi mitte Eesti haldussuutlikkuse taha, vaid pigem pigem poliitiliste vastuolude taha ja niipea mulle tundub, et neid liigutama ei hakata, sellepärast et puudub selgus, kuidas siis ikkagi ka suurte infrastruktuuri objektidega edasi minna. Samamoodi puudub selgus, kuidas hakatakse koolimaju remontima, aga kas meil oli vesi, oli veel mõni teema üleval, mille, mille puhul väga tõsine küsimus, et kuidas, kuidas investeerimiskavaga edasi minna. Piisab sellest, kui siia 500 miljonit tuleb näiteks teede ja teedeehitusse infrastruktuuri ehitus ja see on juba eesti mastaabis piisavalt suur suur hulk raha, et hoida, hoida sektorist mingisugust osa täiesti aktiivselt labidat, liiguta. See summa pidi minema küll politseimajade ehituseks vähemalt. Ei, no need on Tallinn on siin just hiljuti hõisanud, et okas nüüd hõisanud, aga tähelepanu juhtinud, et mingid summad on, on, on tulemas ja nende nendeks on kokkulepped olemas. Ja ma tea, parandage mind, kui ma olen millestki valesti aru saanud, aga minu meelest ei ole niimoodi, et Euroopa Liit annab mingisuguse kottide ja raha valitsusele ja see läheb siis selle rahakoti ümber kaklema, et kuhu seda raha paigutada. Euroopa Liit annab raha konkreetseteks. Jah, olen mainitud, tuleb selle projekti. Üle siis siis seda raha ei saa käibesse lükata, järelikult see nii-öelda raha hulk, mis, mis turule paisatakse, on veidi väiksem ja, ja seetõttu ka ka ütleme noh, mingit mingit tööd jäävad tegemata ja see ei kajastu otseselt ka noh järelikult siis edaspidi käibemaksu Real ja, ja tulumaksureal ja nii edasi. No küll nad viimasel hetkel kokkuleppele, tundes eestlase rehepapi iseloomu, ka papp surub uksest ennast sisse, siis küll see kokkuleppega Kui sa nii ütled, järgmisel nädalal täitub ka Andrus Ansipi teise valitsuse esimene aasta ja Postimees on juba tänases lehes ka terve lehekülje siis pühendanud siis ministrite toimetulemisele ja ja selle tekstid on koostanud küll Alo Lõhmus, aga lugeda seda, mis siin kirjas on, siis mulle tundub, et tegu oleks justkui Juure ja Kivirähu. No main, lase ta, ei tahaks küll, et Salot alahindaks. Need ala on olnud väga terava ja vaimuka sulega ka varem. Aga aga siin on tõesti päris märkimisväärselt ja vaimukalt välja toodud ministrite tegevuse kitsaskohad ja, ja ka huvitavamad väljaütlemised ja ma peaks ütlema, et kui nüüd seda lugeda, et siis valitsuses on küll väga positiivset muljet ei ole jäänud ja see mulje, mis mul jäi siin lugedes erinevaid väljaütlemisi, hinnanguid ministrite tegevuse kohta, siis tekkis küll selline mulje, et meil on tegu juskui samba valitsusega. Jah, et selles mõttes ju pole siin ka midagi hullu, et see tekst on Vembutav ja selline vastuolusid otsiv, aga samas olgem ausad, ei ole mingisuguseid väga suuri jamasid olnud, tõsi see on, see on selge, meil on samba valitsus, kes tegeleb, kelle põhilised põhilised tegevusvaldkonnad on siis samba küsimuste lahendamisel. Ja sama mind nagu hämmastab see, et nende samba küsimuste kõrval on, on teised küsimused jäänud tähelepanu alt välja või ei ole valitsus ise suutnud nendele nii palju tähelepanu pöörata, et me ikkagi jahume siin vabadussõja samba üle ja, ja nüüd hakkame jälle käima 26. aprillil, siis pronkssõduri teisaldamise esimesel aastapäeval teisaldamise üle ja, ja nii edasi. Et, et kuidagi kuidagi kurb on see, et, et valitsuse valitsuse maine mainet ongi hakanud sambad nagu kujundama, et et kui hakata siin meenutama veel, et mis siis nagu veel selle valitsuse, mis need on, on, on, on kõrva-silma hakanud, siis võib-olla jätaks isegi selle töölepingu seaduse kõrvale, sellepärast et, et vaidlused selle üle käivad, me võime pärast sellest rääkida, aga, aga, aga ma peaks ütlema, et üks ehitusega seotud teema. Ma ei ole küll väga palju juhatusega sõitud seotud teemasid praegu nagu tähele pannud, mis, mis selle valitsusega silmaga püksehitusega seotud teema, mis, mis mis, mis veel selle valitsuse tegevuse puhul silma hakkab, on Nord Streami gaasijuhtmele ei ütlemine ja, ja see on, see on nii-öelda üks teemasamba teemaga jälle see jälle see nagu eristub kogu sellest kogu sellest muust tegevusest ja ma ei tea isegi, miks miks, miks see niimoodi on, et, et just sellised teemad on nagu selle valitsuse puhul esile kerkinud ja kui sa siin Peeter enne ütlesid, et valitsusjuht on väga hea, väga hea, p p r? Jah, et kuidas nokka, millesse Peeerrned nagu väljendub, et, et tegelikult inimeste nagu tegelikest tegelikest probleemidest ei ole nii palju üldse kuulnud kui, kui kõikvõimalikest muudest sise- ja välisvaenlastest ja, ja suurtest-suurtest Erinevalt sinust, mina küll ei paneks see töölepinguseadus kõrvale, kuna see on tegelikult väga sisuline küsimus ja mis on olnud õhus ju nüüdseks juba kaheksa aastat, et kaheksa aastat pole ükski valitsus julenud selle kallal tegutsema hakata. Ja nüüd see valitsus on leidnud, et, et ehk nad on piisavalt tugevad selleks, et selline selline pirukas ära mäletas, seda nii, et tegelikult tema pigem küll tunnustaksin seda julgust see asi ette võtta. Ma ei ole absoluutselt nõus selle hinnanguga, et tegemist on samba valitsusega selles kontekstis, et sõbrad te panete ühte patta kaks täiesti erinevat asja. Kui on mõeldud sel ajal jossa ära koristamist eelmisel kevadel Tõnismäelt ja siis nüüd püstitatavad, et vabadussammas, siis need on nagu siga ja kägu, neid ei saa võrrelda. Esimese puhul oli tegemist ikkagi puhtalt väga suure välispoliitilise ja julgeolekupoliitilise küsimusega, mida teps mitte ei ole see sammas, mida nüüd pysti hakatakse ajama. Nii et noh, muidugi võrrelda ja üldistada, et samba valitsus, aga Ma ei paneks neid kahte täiesti erinevat asja küll ühte patta, nüüd. Jah, aga aeg, aga kahjuks niimoodi kaugemalt vaadates tuleb, tuleb seda tõdeda ja samas, kui ma vaatan nii-öelda nagu valitsus nagu koostöövaimu, siis midagi midagi vägagi infot selle kohta kahjuks öelda ei saa, sellepärast et, et kui, kui nagu pidevalt valitsuses paigutatakse ja kui me kuuleme nagu valitsuse sisesest opositsioonist rohkem kui opositsioonist, Riigikogus, opositsioonist, riigikogus me kuuleme peaasjalikult seda, kuivõrd silmapaistvalt kõlavad nende keelekasutus. Ja nii edasi ja, ja kuidas, kuidas siis nende erinevates telesaadetes esinevad ja kõikvõimalikku kõikvõimalikes meelelahutussaadetes samuti, et no mitte midagi säravat küll sealt opositsiooni poolt praegu ei tule, aga võib-olla see ongi nende taktika. Aga kui ma näen kogu aeg seda, kuidas nagu valitsuses kakeldakse, kuidas siis kuidas siis noh, nii-öelda jõupositsioonilt püütakse pidevalt nagu kehtestada üht koma teist ja, ja ma nagu ei näe nagu kokkulepe kohti, siis mul ei ole nagu väga palju usku ja lootust sellesse, et see valitsus suudab tulevikus olulistes küsimustes nagu ka näiteks seesama töölepinguseadus üldse kokku leppida. Ja samas jälle noh, nende valmisolek seda sellega üldse tegelema hakata näitas seda, et nad siis kindlamad oma koostöövalmidust päris heaks ja see, millele nad tülitsevad, põhiliselt on ju raha, et kui palju keegi saab, kes on kus mida lubanud. Selle raha hakkab järjest vähem. Et et ühed ühed parastavad selle kallal, et, et on siin antud lubadusi Tallinn-Tartu maanteed ehitada, teised on lubanud ehitada politsei maju, kolmandat koolimaju, et raha üle kakeldakse, aga ma ütleks, et see on terve vaidlus, et mis nad siis ikka tegema peaksid. Igaüks peab oma oma pirukad kaitsma. Hästi, aga ma tahaks küsida, et kas te näete võimalust, et me saame tähistada ka sellesama valitsuse teist sünnipäeva. Mina olen väga optimistlik. Tähendab, optimistlik oled sa selles mõttes, et püsib andmata hinnangut, eks ole, öeldakse valitsusele kui jah, tegelikult, kui nüüd palju räägitakse valitsuse vastuoludest, aga ega siis nagu tõsisemaid vastuolud persoonide vahel ju ei ole esile kerkinud, kui on majandus ja kommunikatsiooniministri Partsi ja siis peaminister Ansipi vahel, et ei ole niimoodi, et iga minister kakleb, kakleb teisega. Võib-olla jah, töölepinguseadus on ärritanud sotse, eks ole nagu kõige rohkem, aga, aga üllatavalt nagu jah, need on suudetud vähemalt siis nagu öeldakse, võõra silma eest need lahkhelisid vaka all hoida, kui need ka seal pulbitsevad. Aga jah, aasta on peetud vastu päris päris hästi ja ma arvan ka, et nad teist aastat ma kindlasti tähistama. Kas just neljandat, seda ma ei tea. Jah, kusjuures valitsuse komplekteerimisel mulle jäi mulje, et tantsid, mõnesid inimesi ei lasknud valitsusse just nimelt selleks, et et olla kindel sellistes konfliktide noh, mitte olla kindel selles, et konflikte No see konflikt on ju väga selgelt valitsuse sees olemas, kui, kui vaadata, millised on siis majandus ja kommunikatsiooniministri ja peaministrisuhted. Nojah, aga kui Mart Laar kaalunud Okei, nii et teie arvate, et me saame tähistada ka selle valitsuse teist sünnipäeva. Pigem ma tahaks, pigem tahaks ma küsida seda, et kas me seda teist sünnipäeva saame tähistada ka mingisuguste sisuliste töövõitudega, et kas kas toimuvad kui on stabiilne valitsus, siis on lõpuks kav ju võimalus mingisuguseid sisulisi reforme teha. Et me oleme siin viimased, ma ei julge nüüd viis aastat kindlasti olnud valitsustega kimpus, kes kes tegelevad ainult lühiajaliste projektidega. Et pigem, kas, kas me näeme aasta pärast valitsust, kes, kellel on sisulisi asjadele näidata minu poolest kas või seesama, et see töölepinguseadus on vastu võetud? Aga seoses töölepinguseadusega ma tahaks sinu käest Heedikesid, kuna sa oled töötanud ka äripäevas ja Äripäev on, on Eesti majanduseluga hästi-hästi kursis olev ajaleht. Milliseks sa siis hindad seda, seda uue töölepingu seaduse võimalikku mõju, kui siin pea, vaidlus käib ju tegelikult koondamishüvitise üle ja selle üle, kas see peaks olema neli kuud, kolm kuud, kaks kuud või üks kuu siis kas koondamishüvitise periood, pood on majanduselu pärssiv tegur või mitte, kuidas hindad? Ma arvan, et ei ole pärssiv tegur, aga, aga noh, selge see, et, et kui tööturg liiguks sel juhul kiiremini kui see, kui see koondamishüvitis oleks väiksem kas ta peaks veel kiiremini liikuma, ma ei oska öelda seda, et, et on selge see, et, et tööjõu turu nagu reguleerimisega on võimalik reguleerida majandust ja nuti ja vot see on nüüd see koht, kus ma, kus ma jätaksin selle tõesti nendel seal omavahel selgeks vaielda, kuhu maani nad lähevad sellega, et et siin see, see praegune seaduse variant, mis vastu võeti, oli selgelt väga töötajavaenulik, selles pole mitte mingit kahtlust, soliga. Vastu ei võeta midagi. Vabandust, mis avalikkusele ütleme, eelnõu eelnõu projekt. Mis, mis oleks peaaegu vist kooskõlastusringile läinud? Aga ma tahaksin selle kogu diskussiooni puhul välja tuua ühe ühe Su sellise nüansi, mis, mis, mis on seotud ka selle koondamishüvitisega ja millest ei ole nagu väga palju räägitud, et et kahjuks on selles diskussioonis madalaid mööda mindud inimlikkus subjektiivsuse argumendist, et kui hea töötaja läheb näiteks oma juhiga vastuollu, siis kas kas pisike konflikt? See koondamisperioodi lühendamise järel võiks see nii-öelda olla kohe nagu põhjuseks, et inimene lastakse lahti, et ma näen siin nagu seda ohtu, et kui me ühelt poolt küll lähtume sellest, et noh, et töösuhted on, on, on, on väga mitmeti reguleeritud, aga teisalt, kui, kui teha inimeste nagu lahti lasknud, lihtsamaks, siis võib, võib nagu üks subjektiivne konflikt ühele inimesele väga, väga suurt probleemi valmistada, just arvestades, et koondamine võib ettevõtjatele oluliselt lihtsamaks muuta. Ma olen sinuga väga-väga nõus sellega, et, et see, sellest me selle praeguse tööle töölepinguseaduse eelnõu viga on või noh, viga või see võid, selle nägemus on selles, et peavad toimuma kokkulepped, läbirääkimised ja tegelikult taga terendab üks väga huvitav nähtus, mille asi on ametiühing tegelikult selles töölepinguseaduses terendab arvamus, nägemus ja mõte, et peaksid toimuvad kollektiivselt töö läbirääkimised ja see on juba täiesti uus tase Eesti Eesti tööturul. Et Meil kahjuks ei ole nüüd ametiühinguid välja käia erinevalt nüüd küll sellest majast, et siin majas Eesti raadiomajas on üks, üks tugevamaid kol kollektiivlepingute süsteemi, nii palju kui ma kuulnud olen, aga aga nagu üldises Eesti Eesti tööturumaastikus. Ma arvan, et see oleks väga huvitav, väga huvitav olukord, kus, kus me, kus, kus töövõtjad peaksid järjest selgemalt aru saama oma klassikuuluvusest ja ka siis ka selle eest kollektiivselt võitlema. Eesti ametiühingute juht Harri Taliga taliga on ju selle selle teemaga ennast päris hästi pildile viinud ja ühtlasi ka ametiühingud ja ja noh, Ma ei tea tagamaid, muidugi, ma ei ole ametiühingu liikumise hing hingeeluga kursis ega, ega köögipoolega, aga selle teemaga on ametiühingud suutnud nõksukese ennast rohkem kehtestada, kui nad siiamaani on seda suutnud. Mina olen vestelnud selle eelnõu ühe autori Rein Langiga just sellel samal teemal ja lang on öelnud jah, ametiühingud on see võti, kollektiivsed lepingud, kollektiivsed läbirääkimised, on see võti, mida, mida see leping või mida see seaduseelnõu näeks, nagu lahendusena? Et kui edaspidi leiaks kokkuleppimist mingisugune lühem koondamisperiood, siis. Siis hüvitise maksmise periood siis, siis võiks ju? Kui nii-öelda seeläbi ametiühingud oluliselt sellist jõudu ja värskelt Et see, see ei ole mitte ainult koondamiskoondamisküsimus, vaid ka töölevõtmise küsimus, palgaläbirääkimiste küsimus, see on see tingimus, see on see küsimus selles, et tööle ei võeta inimesi alla mingisugust keskmist taset. Et ei tuleks öelda tamping, tööjõudu, firmasse ja nii edasi, et ametiühingute tööpõld ühes ettevõttes on väga lai. Nii see vaidlus läheb, läheb edasi ja, ja loodetavasti siis ka tööandjad jõuavad kokkuleppele. Milline konkreetne säte võiks, võiks selles uues seaduses olla. Aga nüüd tahaks küll minna nädala lause juurde. Ja nädalalausega on maha saanud riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland kes ütleb, et tänu kuluhüvitistele on side valijaga paranenud, aga sina, Peeter? Tahad vist siinkohal tuues sellele lausele või sellele kogu kogu intervjuule tsitaadile märkimisväärse täienduse? Ja ma lihtsalt tahaks natukene tausta avada, eile olid teatavasti siis õiguskantsleri avaldustega päevad kus siis inimesed tulid kohale ja said siis õiguskantslerile kurta oma muresid ja mega aktuaalses kaameras tegi meile sellest loo. Küsitledes siis neid tavalisi inimesi, kes seal käisid, et mis, mis muredega siis tullakse õiguskantsleri juurde ja tähelepanu, väärne oli ühe ühe inimese jutt, kes ütles niimoodi, et mul nagu isiklikku muret ei ole. Aga mind paneb muretsema see riigikogu maine. Ja kuulates erinevaid hommikuprogramm, raadiotes, sissehelistamise ja saated, siis tõepoolest huvitaval kohal kombel on inimeste jaoks üks üks kõige põletavamaid teemasid praegu riigikogu maine, ehk siis see kuluhüvitiste süsteemi ja, ja kogu see temaatika, mis sellega seondub. Et see on nagu inimeste jaoks oluline ja, ja selle valgusest sellest on täiesti arusaamatu, kuidas sel nädalal teatavasti toimusid ka riigikogu juhatuse valimised uuesti ja vali valiti libedalt tagasi vana koosseis, ehk siis Ene Ergma esimeheks ja aseesimeesteks ratas ja Kristiina Ojuland iluga, see pidigi nii minema, see pidigi nii minema. Koalitsioon püsib. Aga jah, arusaamatu on, miks oli vaja, teades ma, ma loodan vähemalt, et riigikogu liikmed teavad rahva meelsust milleks, ja valada niimoodi õli tulle, nagu on seda teinud Kristiina Ojuland, kes siis lülitas päevale online'is artikli, kus ta väga närviliselt võttis sõna selle vastu, et miks inimesed virisevad riigikogu palgasüsteemi üle. Ja enamgi veel veel ta ütles niimoodi, et kui inimesed kritiseerivad ja ründavad riigikogu, siis on see kallaletung parlamentarismil. No tule taevas. See kuulus lause, millega on maha saanud teine poliitikaga, ma kordan, Toompead rünnatakse ja nagu nagu nagu nagu ei aduta, et. No ei ole vaja inimesele näkku sülitada, kui inimesel on mure selle teemaga, siis siis püüan, räägi inimesele öeldakse, ära löö last, räägi temaga. Aga selle asemel tundub, et, et see irdumine reaalsest elust on ikka Toompeal läinud üle mõistma. Ja kui ma ei eksi, siis oli Kristiina Ojuland ka see poliitikast teatas, et riigikogu liikmed ei puhka kunagi ning on rahva teenistuses 365 päeva aastas ja seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Kristiina Ojuland, ma arvan, et ta mõtles, et see on kalaletung tema kostüümide-le tegelikkuses. See on Küll väga ei julge väljaütlemine. Et ma tahaksin toetada Peetrit sellesse selles mõttes, et, et mul on ka mulje, et, et Kristiina Ojuland on üks nendest poliitikutest, kes on, kes naudib oma tööd, kes teeb, teeb seda hästi, ta on esinduslik naisterahvas, mis kaunistage, kes kaunistaks iga erakonda tõesti. Aga, aga ta on tõusnud kusagile kõrgemale, mis, ja, ja see kõrgus enam ei ole nagu kättesaadav. Et, et ta on unustanud, et ta on siitsamast, meie matsirahva seast pärit, et me siin all teeme ka tööd ja selles samas ajalehes Postimees on üks hästi vahva kokku saada veendumus, et, et on see väike tähelepanu juhtimine Kristiina Ojulandi sõnavõtule, mis selles mõttes on väga-väga nutikas, et, et minu teada poliitringkondades teatud teada olnud, et Kristiina Ojuland on üks suuremaid, nende praeguse palgasüsteemi eest võitlejaid, et tema isiku väljatoomine ja sellele nagu selle selle palgasüsteemi eest võitleja näo andmine on väga, väga hea. Ja selles samas Postimehe lehes on, on üks väike päike tabelikene valitsuse aasta töö juures. Tõnis Lukase seal, kus on, kus pole mitte midagi muud kui ainult õpetajate palganumbrid ja sealt tuleb välja see, et õpetaja palganumber on meil 10000, Kristiina Ojulandil on 80000. Et noh, see selle ütleme selle töö kvaliteedi vahe ma ei hakka selle üles. Kuleerima ei, aga samas, mina ei mina ei tõstaks. Siinkohal üldse nii-öelda küsimus selle üle, et kuidas palgasüsteem kui või kui suur see riigikogu liikmete palk on, minu jaoks on küsimus selles, et, et kuidas seda palgasüsteemi kujundada nii, et, et see oleks arusaadav ja, ja et see oleks, see oleks mõistetav ja sellega ei kaasneks neid kaksipidi mõista, mis, mis, mis on tulnud kaasa siis kuluhüvitistega, kus tõepoolest siis kohtumine valijatega tähendab seda, et seal on üks, üks lõik lõhet ja nii edasi. Et, et siin on, siin on nagu see küsimus, et kuidas, kuidas lahendada nüüd olukorda selliselt, et, et parlamendi maine ei saaks kahjustatud ja minu arvates siin nagunii-öelda parlamendiliikmed peaksid nagu tulema nagu konstruktiivset ettepanekutega tõepoolest välja. Kui sa ütled, et Kristiina Ojuland kaitseb seda süsteemi, siis siis käigu välja see mõte, et riigikogu liikmete palk fikseeritakse neljaks aastaks, saavad nad saavad neljaks aastaks seda kindlat palka ja, ja siis minnakse ja vaadatakse edasi ja see neli või see palk on seotud nelja keskmise palga, aga eks ole, aga sellel hetkel, kui sellest hetkest alates, kui riigikogu nagu ametisse astub, et see oleks nagu väga selge, väga selge juba suhtekorralduslikult hea muudatus, mis, mis tagaks ka tegelikult selle, et, et räägime iga kvartal jälle sellest, kui palju riigikogu liikmete palk seoses keskmise palgatõusuga või mingite nii-öelda preemia maksmiste maksmisperioodidega on kasvanud. Ei tahaks muidugi ainult siin Kristiina Ojuland kilbile tõsta, selles mõttes, et jah, ta on kõige häälekamalt sõna võtnud ja kõige markantsemalt seda teemat käsitlenud siin ajakirjanduses. Aga tegelikult ju kaitsevad senist süsteemi kõik parlamendiliikmed. Ma ei ole kohanud sellist parlamendi liiget, kes oleks avalikku löönud. Jah, asi on mäda, poisid teeme teistmoodi. Isegi sellised mõistlikud inimesed nagu Eiki Nestor ütleb, Nestori pakkused ütleks ei, aga ta Aktuaalse kaamera intervjuus ütleb järgmise lause. Küsimusele vastates, et kuidas te olete rahul riigikogu tööga selle tööga, mis paistab väljapoole noh, enam-vähem, aga selle tööga, mis paistab sissepoole päris rahul. No kuidas saab olla enam-vähem, aga mis paistab väljapoole rahul, kui väljapoole paistab välja nurisünnitis, vabandage väljenduse eest. Täpselt. Moody kaitsevad senist süsteemi ju. Riigikogu lugupeetud esimees Ene Ergma ise, kes võtab seda isikliku kallale tungina. Kui, kui rünnatakse seda süsteemi nägemata probleem, et see on, siis on tegemist sellega, et riigikogu ei suuda rahvale seletada, et mida ta siis tegelikult teeb. Ainukene lihtne seletus rahval on see, kui räägitakse ja kirjutatakse jälle nendest majoneesi tšekideks tšekkidest, eks ole, või kui riigikogus on sellised inimesed nagu yang Kundla, eks oleks, lausa solvavad teatud elanike Kruma olemas juhtimine. Aga samas ma ütlen, et see riigikogu vastutus, samas on ju tegelikult väga suur, kui, kui me vaatame, et kes siis ikkagi võtab vastu Eesti riigieelarve ja kui me vaatame neid numbreid, mida riigikogu siis nii-öelda kollektiivselt jagab, siis, siis noh, see see summa, onju noh, mitte kümned miljardid, vaid noh, ütleme juba üle igal aastal juba nüüd juba üle 100 miljardi krooni, et vot see on nüüd see küsimus, kus me peame nagunii-öelda seda vastutuse proportsiooniga hindama, aga sageli jah. Siin on tegelikult üks üks teema, mille juurde ma tahaksin tagasi tulla, mille, mille Peeter tõstatas, ehk siis riigikogu üldine usaldus ja selle sama teema tõstatus Postimehes ka üks ajaloolane Jaak Valge, kus ta sidus selle nii palgasüsteemi kui ka juhtis tähelepanu, et selle palgasüsteem üks probleem on. Või ütleme riigikogu usalduses väärsuse üks probleem on, on selles, et need inimesed esindavad ainult parteikontorid, kes sinna on valitud. Et meie, et meie riigikogus on väga suur hulk inimene inimesi, kes ei ole tegelikult saanud otsest mandaati ott inimestel seal riigikogu saalis olla ja see selgelt tunneb omavahel seosesse, et, et seal on inimesed, keda, keda keegi ei ole valinud, kes on, kes on tõesti ainult seal parteikontori hüvanguks ja need inimesed, kes on seal parteikontori hüvanguks, saavad seal ka veel sellist sellist palka. Jah, loodetavasti see, see teema jõuab ühel hetkel ka ka siis mingite tulemusteni, kuigi ma siiralt kahtlen, et mitte, muutub, et tuleb suvi peale siis see teema jälle lahtub ja siis tõenäoliselt keegi, kui keegi joosta mingit lõhet ja, ja kalamarja, siis me hakkame sellel teemal jälle jälle rääkima, nii et noh, midagi teha ei ole. Mul oli selline uitmõte, mis kindlasti jääbki ainult uitmõtteks, aga ma arvan, nagu ütleme, president võiks olla intellektuaalselt huvitav mõte. Et enne saadet siin sai räägitud, et kui on tegemist firmaga või ka riigiettevõttega ja kui seal on üks töötaja, kes ilmselgelt kahjustab selle firma või ettevõtte või riigiasutuse mainet, siis mis temaga tehakse? No ma arvan, et esimene kord Saabist käskkirja, teinekord lastakse lahti, no mõnes firmas lastakse kohe lahti. Et kuidas, nagu riigikogus oleks võimalik sellist süsteemi juurutada, et kui on tegemist ikka ilmselgelt ülekäte läinud riigikogu liikmega, no ma siin toon jälle selle, härra Kundla näiteks. Et lihtsalt tuleb kokku, kas riigikogu juhatus või riigikogu aukohus vist oli, on isegi olemas ja otsustab selle liikme lihtsalt oma ridadest välja heita. Muidugi sellele öeldakse vastu, et me ei saa seda teha, et meil nagu rahvas valib parlamenti ja, ja et see on nagu rahva otsustada. Kui me oleme siin, sa lähed ju põhiseadus. Katkise küna ees sellepärast et rahval ei ole ju võimalust riigikogu liiget tagasi kutsuda meie süsteemi jaoks. Jah, aga see ei ole vist enamikes maailma riikides niimoodi võimalik. Ma meenutan, et üks riigikogu liige vist kolm koosseisu tagasi peaaegu üldse ei käinud riigikogu riigikogus kohal või või ta lausa üle suure lombi tegi mingit muud tööd, aga, aga see keelanutel riigikogu liikme palka vastu võtta, aga nüüd. Aga üks väga, et tegu on väga sõnaka riigikogu liikme nööri Eesti tele telekanali uudistes näeme üsna pidevalt. Aga üks urineerida, riigikogu liige vist pandi nurka seisma või fraktsioonist välja, kui ma ei eksi kunagi aastaid tagasi. Nii et sa meie karm karistus praegu on fraktsioonist väljaheitmine, et, et on võimalik üksi aknal istuda. Nojah, nii kaua see olukord ei muutunud. Kui riigikogu seest ei tule keegi autoriteetne eestkõneleja, ei ütle, et me peame tõesti midagi tegema ja kui ja kui riigikogu esimees Ene Ergma ütleb et ta ei saa vastutada 101 riigikogu liikme eest ja samas täi teiega algatust ja tõi teiega üleskutset sellele, et mida me nüüd ette võtame riigikogu liikme maine parandamiseks siis nii kaua ei muutu mitte midagi ja nii kaua. Nii kaua tulebki kogu aeg korrata rindeteateid, et ma kordan, Toompead rünnatakse. Ja, ja niikaua jääb inimeste kummaline küll, põhimureks mitte see, et kas Tallinnas tõuseb maamaks või toiduained, kallinevad vaid see, et milline on riigikogu maine, see ei ole ju päris loomuomane. Riigikogu mainele kindlasti ei jätab ka plekki see, et üks riigikogu liige need on, need on kohe-kohe astumas kohtukulli ja tegu on siis rahvaliidu endise esimehe Villu Reiljaniga, kelle nii-öelda üks väidetav kuriteo episood on siis nüüd jõudnud kohtusse ja tegu on siis Rävala kaheksa juhtumiga puhul, siis Villu Reiljan väidetavalt olevat küsinud ärimees Aivo Pärna alt. Kuidas, kuidas see väidetavalt on see sõnaga jõudnud? Rahaga ei, summake oli. Selle selle konkreetse vestluses mainitud nii-öelda raha küsimise määratluselises summake jah, et nüüd nagu hinnata seda, seda olukorda, et. Et riigikogu liige Kui liiga nüüd nüüd oma saadikupuutumatusest ilma jäänud ja üsna pea, siis tuleb tal ka kohtus oma oma tunnistusi anda ja kui vaadata nüüd Villu Reiljani kohta ilmunud materjale, siis me peame ütlema. Tookord või lood lähevad järjest segasemaks, sellepärast sellel nädalal tuli välja, et ta on võtnud ka Urmas Sõõrumaa firmalt kuidas oli selle nime invee. OSCE Uuessi Urmas Sõõrumaa Urmas Sõõrumaa inves on võtnud Kroonilaenu ja sina, Heidit enne saadet ütlesid, et, et see on täiesti loomulik, et ta, ta on suure summa raha küsinud, et kuna tal on Eesti kõige kallim advokaat või üks kallimaid advokaate, siis ta peab ju talle kindlasti ohtralt teenust. Ainult vahemärkusena Reiljan, teemaga edasi läheme siis, kui me rääkisime riigikogusse, riigikogu mainest ja käitumisest, siis see, kuidas on Villu Reiljani puhul riigikogu ja ka Reiljan ise käitunud, on täiesti tunnustamist väärt. Sellepärast et teatavasti Reiljan oli ise ka enda saadikupuutumatuse äravõtmise poolt. Ehk siis Ja selline aga siin ei olekski saanud teistmoodi teistmoodi käituda, sest. Kunagi ei ole, ei ole riigikogu otsustanud teisiti, et see saadikupuutumatus jääks siis süüdistuskokkuvõtte esitamise järel alles. Ei no seda küll, aga vähemalt noh, seadusandluse piiris on kõik läinud ju täiesti korrektselt ja siin ei ole midagi ette heita. Vähemalt sellel hetkel ei ole mingit ringkaitset tekkinud. Jah, ja, aga ma tahaks ikkagi esitada küsimuse, et kui räägime siin sellest, et ühest süüdistusest nüüd Villu Reiljan sai priiks ja tegu oli Andres Sarri juhtumiga, kus siis sorri olevat maksnud kinni justkui Reiljani reisiarved, aga Reiljan maksis siis siis seni teadmata summadest veel, mis tal kuskil sukasääres olid, maksis selle ilusasti tagasi ja nüüd on see, see olukord nagu lahenenud. Et kuidas laheneb nüüd olukorda selle Urmas Sõõrumaa firmalt saadud miljoniga. Urmas Sõõrumaa küll ise kinnitab, et et üsna krõbedad Ta protsendiga maksab Villu Reiljan seda konkreetset summat tagasi. Aga üldiselt ei ole, kas, kas ei teki nii-öelda olukord, kus, kus ma tean, et ühe teise Eesti poliitiku puhul ka toimus tagasimaksmine mingite maalide näol olid ta oli jah, olid, olid väga hinnalised maalid, mis anti nii-öelda laenu katteks ja sellega oli see laen kustutatud, et tegelikult miks ei, võiks pigem nagu anda mingit mingit lüpsikut ja lüpsipinki Urmas Sõõrumaale, mis on väga hinnalised. See ei ole Eestis väga tavaline, et eraisiku käest võtab poliitik laenu, sest et tegelikult see jätab õhku kahtluse, et see on eraisikutevahelised lepingud, need on eraisiku tavaliselt lepingud, kus ei, ütleme tingimused ei ole väga, väga läbipaistvad. Et alati võimalusi, et sa võid, seal võib rääkida ükskõik missugusest intressist, aga, aga nende sellest lõpp lõpptulemusest või et sellest, et kui, kui kenasti nagu neid asju tagasi makstakse, et see, see jääb lahtiseks. Tuletan meelde, et miljoni laenamine ei ole kuritegu. Villu Reiljan, kui pannakse kinni, siis pannakse ikkagi kuni viieks aastaks kinni hoopis teise asja eest mitte laenama. Õige miljoni laenamine ei ole kuritegu, aga miljoni laenamine eraisikult on eetiliselt mitmeti tõlgendatav, et oleks korrektne võtta ja kommertspangad laenuga. Urmas Sõõrumaa ütleb, et son krõbeda krõbeda intressiga, järelikult on inimene valmis seda krõbedat intressi maksma siis palunud kommertspangad on olemas miljonini miljoni laenu tagasimakse. Ma teeksin kiire pakkumise, et kui seal on kinnisvara tagatis, siis, siis see tähendaks seda, et 15 aasta jooksul tuleks iga kuu maksta tagasi umbes 10000 krooni kusjuures on kinnisvaralaenude puhul, et, et kus on suhteliselt madalad madalad intressimäärad. Kelle viie protsendi juures on praegu kinnisvara? Jah, et ümbrus ma pakuks 10000 võiks olla selline igakuine tagasimakse veidi. Ja nii see tõenäoliselt on isegi natuke rohkem. Aga kui sa, kui sa ütled, et see, see on 15 aastat, aga kui krõbedama intressiga sellise ealine ja lühemaajaline, siis, siis tuleb kindlasti märkimisväärselt rohkem rahakotiraudu avada. Aga kui me vaatame riigikogu liikmete palkasid ja sealhulgas ka kuluhüvitist, siis ei tohiks ju selle summa tagasimaksmine Urmas Sõõrumaale küll. Kusjuures isegi vähem raha kogumiseks Kusjuures ma ei võiks ka tähelepanu sellele, et, et ma ei ole, ei ole varem kuulnud, et Urmas Sõõrumaa firma US Invest oleks eriline laenamas. Ta annab niisama, Urmas Sõõrumaa annab niisama parteidele. Isamaa ja seda ta on teinud, aga et ma, mina küll ei tea, kus see uks asub, kuhu saaks koputada, et küsida, kas on vabu nagu laenuressurssi. Aga see on ikkagi nii huvitav, et olgu peale, räägime, et rahvaliitu rünnatakse ja teised erakonnad on, on teinud nagu sellise sellise meeletu kampaania rahvaliidu vastu ja siin on räägitud ka kõikvõimalikest vandenõuteooriatest, et Keskerakond on on ühelt poolt lavastanud siis väidetavalt selle nii-öelda selle skandaali Nonii initsieerinud lainega. Paania ainult sellel juhul, kui kõik teevad samamoodi ja praegu on teiste meelest ebaõiglaselt, keskendub ühele, et, et selle taga ju kuma mõte, et me kõik teeme niimoodi, miks meid süüdistatakse? Jah, aga natukene liiga palju, kuidagi kahtlaselt kalleid kingitusi on tehtud rahvaliidu liikmetele, et kui me vaatame, et ester tuiksoo sõidab ringi kingituseks või sisuliselt tasuta kasutamiseks saadud autoga kui siis endisele rahvaliidu peasekretärile unustati arve esitada. Üsna korraliku Volkswageni džiibi eest ja, ja nii edasi, et ma tahaks ka siinkohal siis nagu ettepaneku teha, et keegi võiks ka mulle mustus arve esitada. Ma pean tunnistama, et olles aastaid ajakirjanik olnud, siis siis mind küll tegelikult šokeerisid need soodustused, mida, mida poliitikutele tehakse, et ma, ma olin valmis uskuma, et nad mingisuguseid soodustusi saavad, võib-olla, aga et need on nii mastaapsed. Ma ilmselt. Nende uudiste tase on see, mille kohta öeldakse normaalne korruptsioon. Harri Tiido väljend on see. Jah, aga nende uudiste taustal ma millegipärast väga ei taha uskuda, et tulevikus me näeme, on rahvaliitu tegemas mõne teise erakonnaga koostööd. Nädala alguses arutleti ju üsna põhjalikult selle üle, et sotsiaaldemokraatlik erakond ja Rahvaliit võiksid justkui tihedamat koostööd teha. Ja Edgar Savisaar ju paiskas lausa eelmisel eelmisel nädalavahetusel välja. Ta on pidevalt rahvaliit ja sotsid kohe-kohe ühinevad, et see on tõenäoliselt ka nii-öelda tema soov siduda, siduda sotsid skandaalide vangis oleva rahvaliiduga tihedamalt, et seeläbi nii-öelda ise saada sellest segmendist valijaid juurde, sest need, need tegelikult võitlevadki ju need kolm erakonda oma valijatele. Ma arvan, et rahvaliit praegu Jaanus Marrandi juhtimisel kõiked joosta võimalikult kaugele, Villu Reiljan. Jätta mulje, et nad isegi tegelikult ei ole kunagi tundnud teineteist ja siis vaadata kohalike omavalitsuste valimistel, et, et mis saagi nad saavad ja kui sealt tuleb, kes saaks, siis hakatakse otsima teisi lahendusi ühinemisvõimalusi. Kui tuleb parem saaks, siis, siis võib-olla proovivad üksi minna riigikogu valimist. Ega ma ei tea, mis saab muidugi veel maadevahetustehinguga, aga ma huviga ootan seda Rävala kaheksa juhtumi protsessi, sellepärast et kui ma vaatasin eile teles niisiis Aivo Pärna kui ka Villu Reiljani kaitsjate seisukoht, siis siis seal olid väikesed vastu rääkivused. Nimelt siis Maria Mägi, kes kaitseb haridust. Pärna ütles, et et küsiti justkui summat erakonna jaoks, mis mis olevat summake olnud, aga aga siis vandeadvokaat pilv, kes Villu Reiljani kaitse ütles, et tema ei tea üldse sellest mitte midagi või vähemalt täietis otsad ilusasti lahtiseks. Helistajate kohtus võib tekkida ka seal erinevaid positsioone nii ühe, ühe kui ühe kui teise süüdistatava osas, kuigi kuigi võiks, võiks arvata, et, et nad lepivad siiski nagu selle positsiooni, kuidas kohtuse esindada üht ja teist poolt väga kenasti kokku. Tõmbame sellele alla ja ütleme, et lõplik tõde selgub kohtus ja eks me siis saame vastuse, kuigi kuigi kahjuks korruptsiooniga seoses väga paljusid asju tõenäoliselt ei olegi võimalik tõendada või samas ei ole võimalik ka tõenäoliselt ümber lükata korruptsioonikahtlusi, nii et väga tundlik teema on igal juhul, aga head ühiskonnas sellel teemal räägitakse. Aga veel nädalateemadega edasi minnes. Sina Peeter tahtsid rääkida ökonomisti, ajakirjanik Edward Lucas'e raamatust ja Edward Lucas on praegu ka Eestis ja on üsna märkimisväärseid lauseid ja arvamusi välja öelnud. Muuseas on öelnud ka seda, et et Eesti on uue külma sõja eesliinil. Ja kui Lucas halvimad kahtlused tõeks osutuvad, siis kogu meie eelnev jutt siin stuudios on täiesti mõttetu. Sellepärast et Eesti riik, kui ta satub Venemaa majandus Laatsa majandussurve alla, siis sisuliselt lakkab sellisena olemast. Aga Edward Lucas raamat, uus külm sõda tõepoolest on tähelepanu väärne selles mõttes, et ta on üks väheseid Lääne analüütikuid, kes juhib väga teravalt tähelepanu Venemaa ohule ja eriti oma lähemate naabrite, eriti balti riikide suhtes, tähendab tõesti, et uus külm sõda on alanud, mis on teistsugune sõda kui, kui see eelmine külm sõda, kus oli nagu relva, kuidas mängus, et need on mängus Venemaa majandusambitsioonid ja et selle külma sõja eesliinil on on Balti riigid ja eriti Eesti. Kes kes siis on nagu Venemaa lakmustest või proovikivi, et kuidas nagu edaspidi minna ja see võiks olla tõepoolest läänele selline õpetlik lugemismaterjal, eriti kui arvestada eelseisvat NATO tippkohtumist, kus otsustatakse, kas NATO laieneb või mitte, et kas võtta NATO rüppe uusi liikmeid või, või mitte ja kui, kui peale see seisukoht, et Venemaad ei tasu ärrituda, seal on nüüd uus mees eesotsas Medvedjev, selline demokraatia, sile poiss, et et püüame Venemaaga hästi hakkama saada, siis on nende seisukohtade esindajad Lukase raamat küll väga-väga õpetlik ja lainestav. Jah, et Edward Lucas ei ole mitte juhuslike rääkija nii meie jaoks kui ka kui ka maailma jaoks, et et ta on Eesti asjadega väga hästi kursis, ta on maailmale läbi Economist ajakirja vahendanud. Eesti ja Baltikumi majandus Ida-Euroopa majandusküsimusi päris päris pikka aega juba. Aga kas te oskate tuua nagu nagu välja, et milles, millest siis võiks olla nii-öelda selle Edward Lucas'e hoiatus, et kuidas, kuidas Eesti võiks libile libiseda Venemaa mõjusfääri läbi, milliste majanduspoliitiliste hoobade? No ta, Eesti võib libiseda Venemaa mõjusfääri täpselt nende nendel põhjustel, millest me siin kaudselt oleme rääkinud. Kui ta ütleb, et Läti on juba Venemaa, mõjus, Läti ja Venemaa mõjusfäärist tänu tänu majandusele tänu tänu Läti poliitikute rahaahnusele. Ja see raha on tulnud Venemaalt ja ja selles mõttes on nagu õpetlik siin meil rääkida ka valitsusest, eriti riigikogust, et poliitikud sellises väikeses riigis nagu Eesti on haavatavad igasugustele headele pakkumistele mis tulevad naabri poolt ja suurtes summades, nii et selles mõttes peavad olema nii riigikogu kui ka valitsuse tegemised ja poliitikute tegemised hästi läbipaistvad, et ei toimuks seal. No kui, kui antakse ühele ühe erakonna juhtivale poliitikule meie ärimehe poolt mingisugune miljon siis jumalakene mujalt nähakse seal 10 miljonit ja mitte kroonides, vaid vaid dollarites, eks ole, ja selle läbi mõjutatakse ka Eesti riigi otsuseid. Nojah, meil põhiline põhiline link Venemaaga on olnud siiski transiit, mis nüüd ju seoses selle pronksijamaga või kriisiga ära langes, et Äripäev sel nädalal kirjutas, et seitse miljardit löök oli kaheksa, kaheksa miljardit krooni, mis, mis Eestit kasu saamata saab või me võime öelda isegi, et see oli nagu julgeoleku garantii, et see, see link ära langes? Jah, see on nagu see Mart Laari kunagine jutt, et see, et Venemaa meid 90.-te aastate alguses hakkas kõvasti survestama ja sanktsioonidega ähvardama, sundis Eestit pöörama ennast otsustavalt läände, mis oli väga õige tegu, muidu oleks tippinud venelastele otsast siiamaani. Eduard luks Lukasel on muuseas väga huvitav paralleel ka ka Eesti ja Tiibeti vahel ta ütleb, et see, mis toimub Tiibet, siis on suuresti ja, ja, ja milliseid hinnanguid antakse Tiibeti sündmustele, on suuresti võrreldav ka sellega, kuidas lääs suhtus balti riikide okupeerimise ja hindas olukorda Eestis. Külma sõja ajal. Jah, ja tuleb väga tuttav ette lugeda sel nädalal näiteks Postimehes Hiina suursaadiku intervjuus, kust kust pöörab kõike Tiibeti sündmused pea peale ja kujutab dalai-laamat suure vereime rahutust. Tähendab, see oli väga, sa ütled intervjuu seal ikka väga õudne. No aga need meenutavad ja nõukogude liidu juhtidel. Intervjuusid selle kohta, et Eesti ei tohiks Gorbatšovi paati kõigutada. Meil on siin äratundmisrõõm Aga mulle meeldis sellest sellest intervjuust üks koht. Siis küsib Postimehe ajakirjanik, et ütlete, et Hiina on kõvasti parandanud tiibetlaste elujärge. Et miks nad siis mässama hakkasid ja selle peale vastab suursaadik, on väga hea küsimus. Pean teile rääkima Tiibeti ajaloost ja dalai-laama enne Hiina rahvavabariigi asutamist valitses Tiibetis pikka aega. Orjasüsteem hõlmas nii religiooni kui poliitikat ja orjasüsteem oli palju julmem mäng kui see, mis teil keskaja Euroopa keskajal Euroopas oli. No see oli nagu meil kodanliku vabariigis Jajah, kirjaoskust ei olnud. Aga aga lugedes seda intervjuud, mulle tundub, et selline Hiina nagu poliitiline seisukoht ja sinu arust Peeter mainisid, et, et sarnased täpselt sarnases sõnastuses intervjuud on, on ilmunud üle maailma. Ma ei saa seda väita, aga ma olen kuulnud jah, et enam-vähem sarnase seisukohtadega Selle selle sarnaselt ka esitamine on tõenäoliselt mingi ettekirjutus Hiina välisministeeriumilt ja tõenäoliselt pigem on mõeldud ikkagi nii-öelda lõpuks Hiina siseriiklikuks tarbimiseks ja ja selleks, et noh, ma arvan, et hiinlased ei loo mingeid illusioone, et mida arvavad eestlased ja kohalikud inimesed sellest, mis seal kohapeal toimub. Nii et jääme ootama siis need edasisi arenguid Tiibeti, ka seoses olümpiamängude boikott näeb välja küll sellel korral pisut teistsugune, nimelt siis on mitmed riigijuhid otsustanud, et nad sinna kohapeal ei sõida ja alles alles täna hommikul tuli uudis, et Saksa riigijuhid otsustasid ka siis olümpiamängude avatseremooniale mitte sõita. No eks see on ilmselt ka maksimum, mida, mida nagu Hiinaga ette võetakse seoses olümpiamängudega, sest selleks nüüd küll selge olema, et rock mingisugust olümpiaboikoti välja ei kuulutada, on seda sõnaselgelt öelnud. Kuigi olümpiamängudel on veel aega ja, ja midagi võib veel juhtuda ja midagi võib veel muutuda. Kuidas saaks rokk välja kuulutada boikott, kui nad ise andsid loa Hiinasse olümpiamängud korraldada? No aga kui seal toimub totaalne veresaun, ma arvan, et isegi isegi rock ei pääse sellest mööda, ma arvan, isegi rohkem Kuigi tõenäoliselt mingisugust suurt veresauna seal ei tulegi, olukord on. Ma arvan, et 140 hukkunud Tiibetis, seda võib üsna suureks veresaunaks nimetada, et et mida veel vaja on. Noh, jah, oleneb, kuidas seda, kuidas seda tõlgendab, mõtestab muidugi Hiina, aga meie saateaeg on tänaseks läbi ja me kahjuks ei jõudnud rääkida kurjast bulvari ajakirjanduse, Eestist ja ka sõnavabadusest, aga tõenäoliselt siis mõni teine kord. Ja rahvateenrite poolt teile teadmiseks veel nii palju, et järgmisel nädalal Rahva teenrid ja rahvateenrite saade kümneaastaseks ning sel puhul on siis ka reedeõhtune ETV telesaade vabariigi kodanikud rahva teenritele pühendatud ning loodetavasti järgmise nädala lõpuks suudame avada siis vikerraadio koduleheküljel ka kommentaariumi, kus siis saab rahvateenrite teemasid teemaarendusi saatejuhtidele pakkuda, ühtlasi kommenteerida ka kuulatud. Ta ei tee ja ja selle suurepärase hea päikeselise uudisega Me tänase rahvateenrite saatega lõpetama ja tänased rahva teenrid olid Heidit Kaio Eesti Ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ning meie soovime teile siinkohal ilusa päikeselise kevade jätkumist.