90 aastat Eesti raadiot. Tervist alanud huvitaja saade teisipäeviti ikka tervisest. Ja mõeldes eelolevale ringhäälingu 90.-le aastapäevale, valisin seekord välja hulga teemasid, intervjuusid ja reportaaže raadio arhiivist. Need kõik käsitlevad tervisega seotud teemasid. Alates saunast ja lõpetades HIV-ga. Arhiivilinte kuulab ja pakub teilegi kuulata saatejuht Meelis Süld. Kui ta Oriis südant kuulata, Osmo plats betosto teid rohtu palun ma musidadele Vetta buum, pudi-padi, pudi-padi poodi, puu, jah, paalugu. Hiina meditsiini ja ja kui, kui näe siin patsi Heeveeaa sellist pretsedenti haige hile nooreaal loos veetlev, nägus, erk ja kõrvus. Pean hoidma ta kiirelt Raske panna diagnoosi eine käiti skleroosi poole, läka puudub ka bronhiit. Kui kõik pisik tutest jahtuks, oleks lihtne leida rohtu, aga kui haige süda, siis ma öelda saan, vaid seda, et. Jah, paha lugu küll. Minus idas streigib ka haigus, murrappa süda läbi viga teha. Niisiis vaatame tagasi Eesti Raadio varasematele tervise, teemalistele, saadetele, intervjuudele ja reportaažidele. Alustame ülipopulaarse raadiotohtri Mihkel Kase nõuannetega ja aasta on 1960 on suvi, laulu ja tantsupidu on lõppenud ning ajakirjanik Toivo Makk tahab teada, kuidas pikkade peopäevade väsimusest jagu saada. Pöördusime meie raadiodoktor Mihkel Kase poole, et kuulda hüva nõu, kuidas siis selletaolisest väsimusest lahti saada. Vastus oli ootamatu, tuleb sauna minna. See on küll tavaline protseduur, kuid kui me selle ise läbi tegime, siis veendusime täielikult. Spetsialisti nõuanne on alati kasulik. Esimene tingimus on, et valmistame saunaviha. Näiteks, kel väiksed käed ja vähem jõudusid, väiksema viha siin nagu iga iga tööriist peab olema ikka inimeseni, käte mõõdeti järgi ja jõukohane ja, ja nii kerge, mugav ja mugav ja mõnus. Millisest kasest teha, kas arukasest sookasest, väikesest kasest õieti ütelda ükstakõik, ainult et nad ikka sobiv materjal? Arukask 15 on nagu kõige soodsam meie oludes, mida öelda tammeviha kohta? Meil tammikuid nii palju. Kuule, aga see minu enda kogemused on näidanud, et ega tammevihaga siiski parem ei ole, ülekaseviha ikka ei ole midagi. Peaasi, et kasest värske, õigel ajal tehtud. Teie käes käib imelihtsalt, võtate oma 30 35 40 sentimeetrit pikad nõrgemad oksad panete nad ühepikkuseks ja siis seote kinni pajukoorega. Kuid saab ka kolmas viht valmis ja nüüd ei jää muud üle, kui lihtsalt minda nendega sauna. Saunauna häid kaasa ka laua all. Võistkond murrab soojus Sistun orus. Professor Kask, kui toatemperatuur või neil peab olema, et oleks nii-öelda paras higi välja võtta. Individuaalne, aga vististi nii umbes 45 50 ja arv aga üle seal mul hakkab juba kõrvade peale ja siis on paras, kui kõrval kõrvalised hammustad. Jah. Tuleb hakata siis higistama ja vestlema just nii. Kõige mõnusam on siis, kui juba esituleb välja ja vihaga vastutab nelja peale, annad kätele, annad rinnale, annad jalgadele ja tunned, kuidas rammestab lihaseid. Kuidas annab nagu jõudu klaasi jälle sopis leili ja vihkamine käib. On inimesi, kes armastavad vihelda täiest jõust, loovad, nagu jõuavad. Vihalehed lendavad. No maitse kohaselt jälle, kes, kes armastab tugevalt tugevalt aga erilist tähtsust ei ole, kui tugevalt, nii või teisiti on hea naha veresoontemassaaž. Sauna tahab tulla iga terve inimene, aga mõni ütleb tihti, et südamele mõjub südame pahaks ja lapid haigetele inimestele ilma arsti loata ei soovita küll sauna minna, eriti tugevat leili võtta, see peab ikka olema võrdlemisi terve inimene, terve südamega ja muude. Öeldakse, et heade asjadega ei tasu liialdada, näiteks kaua peab üks vihkamine saunas käimine kestma. Looma mõtlenud üks viis minutit jätkub küll vehklemisest ja võistlemisest, aga muidu saunas käimine üldse kõik kokku pesemine ja nõnda edasi. No vast üks, 15 20 minutit. Aga kas see on ka tähtis, ütleme, millistest kehaosadest 600 lihtlemist käib üldiselt nii et ülevalt allapoole ikka siis juba see Vihast langevad veepiisad ja uhuvad keha pinnalt siiski higi, soolad ja ka mustuse allapoole. Nii et ülevalt all on parem. Ja kui nüüd teha nädalas aega füüsilist tööd, tunda lihaste väsimust, tulla siis näiteks laupäeval nädala lõpus sauna ja siis ilusti korralikult läbi vehelda, siis igaüks teab, mis tunne on ta pärast saunaskäimist ja kahtlematult nagu elustab nagu uueks tee. Aga, aga ta on küllalt tugev protseduur, üle ühe korra ikka nädalas ei soovita tugevamat vihkamist, see oleks vast tervislik. Keegi teegiga muutusi ja saunas käimise juurde käib ta karastamine ja kahtlematult kell, muud võimalust ei ole, karastab külma duši alla või kallab külma vett kaela, aga kui võimalused on, siis hüpatakse saunalavalt otsekohe jõkke või järve ja nii edasi. Siin teil on see võimalus olemas, sellepärast mööda voolab Emajõgi 15 meetrit ja me olemegi jõeni. Tänavuse suvepäike pole vett küll väga soojaks teinud, aga mõnud on siiski umbes 16 17 kraadi, käib küll. Aga kas iga inimene võib seda luksust endale lubada tulla? Kuumalt lavalt kohe külma vette? Seda igale ei soovita, siiski peab olema eelnev karastusaste juba juba harjutud, peab sellega olema sisse kohe et tänase ei sauna, juhtub homme, ülehomme või järgmisel nädalal käiksid otsekohe külma vette tulles oleks all kaua vees, võib-olla mõned minutid. Ja ega kaua ei ole vaja, võib-olla üks, kolm-neli minutit, olenevalt temperatuurist. Mida külmem, seda lühemat aega. Talvel näiteks piisab lumehanges pöördumisest umbes ühest minutist. Niisiis väike karastamine uuesti saunaseep ja Mat salka ja nüüd on igalühel selge, mis edasi tuleb teha. Ja ärge unustage, et laupäev on varsti ees. Leidke sobiv kaasik, tehke vihad ja korrake sama mõnu juba professor Mihkel kase näpunäidete järgi. Ei ka Peeaa nii. Enni Airi. Rabseeniurraedes külva uunist. Kuuldud Toivo makki saatelõik kõlas eetris 1960. aasta suvel. Aga läheme ajas edasi aasta siis oli 1965 ja saates kristall, arutleti pikka elu ja probleemi üle. Kristall 65. Tänase kristalli kuulajatele tahaksime selle saatega soovida pikka iga ja tugevat tervist. Ning ühtlasi anda edasi kõigile midagi kasulikku vajalikku igaks päevaks. Täna on meil kõneaineks huvitav probleem inimese elu ja küsimus. Nii ütles professor Pavel Bokovski, kes on praegu meie stuudios koos oma kolleegide Harri Jänese ja Hubert kaaniga Tallinna eksperimentaalse ja kliinilise meditsiini instituudist. Muuseas on väga huvitavad tähelepanekud kogutud eakate inimeste eluviiside uurimisel. Näiteks Ukrainas 1951. ja 52. aastal uuriti ligi 30000 üle 90. Inimest ja siis tunti huvi ka nende elukorralduse vastu. Selgus sealjuures, et valdav osa nendest on olnud paikse eluviisiga, on harva vahetanud elukohti. Nende niisuguseks lausa silmatorkav tahaks, iseloomujooneks oli tasakaalukus noh, vastupidavus psüühilistele, traumadele, loodusõnnetustele ja nõnda edasi. Ja kõik need inimesed ise pidasid seda väga oluliseks eelduseks kõrge ea saavutamisel. Kõik need eakad inimesed olid väga koduarmastajad. Nad elasid tornideta, perekonnaelu sealjuures, aga mitte jõudeelu. Valdav osa nendest kuulus füüsilise töö tegijate hulka. Enamasti nad elasid maal või olid üldse kuidagi lähedalt seotud loodusega, käisid jahil, kalal. Loomulik on ka see, et kõrge eani elanud inimesed toituvad tagasihoidlikult. Nende hulgas on vähe suitsetajaid, vähe alkoholi, tarvitajaid. Muuseas, see fakt, et normaalne ja õnnelik perekonnaelu aitab kaasa pika ja saavutamisele, on leidnud ka statistilist tõestust. Nimelt on vallaliste meeste eluiga tunduvalt lühem perekonna inimeste elueast. Muuseas jällegi vallaliste naiste puhul ei ole see erinevus millegipärast märgata. Tähendab vanapoiss väga vanaks ei saagi. Jah, aga vanatüdrukuid elada. Kõik senised tähelepanekud kõnelevad sellest, et esimene tingimus kõrge elu ja saavutamiseks on töötöötamine. Sest inimese tervise suurim vaenlane on tegevusetus. Organism jääb kängu lihtsalt organism jääb lihtsalt kängu. Kui omal ajal seal oli levinud teooria et vananemine toimub organismi energiavarude kulutamise tõttu, siis sellest võiski järeldada, et kui inimene veedab oma aja kušetil pikutades, siis ta ei tohiks nii palju vananeda kui töötades. No tegelikult näitab jälle vastupidist. Töö on oluline mitmes mõttes. Esiteks osavõtt materiaalsete väärtuste tootmise eest annab inimesele psüühilise rahulduse. Ja teiseks, eriti puudutab see füüsilist tööd obsega normaalsed tingimused inimese kehaliseks arenemiseks ja inimese võimete hoidmiseks normaalselt tasemel. Sest õigesti organiseeritud töö, mille juures on peetud silmas kõiki tervishoiu nõudeid tugevdab kogu inimese organismi, eriti aga närvisüsteemi, südant ja veresooni parandab ainevahetust ning aitab kaasa kõikide elundite töö tõhustamisele. See on aga väga oluline, et pidudele vananemise protsesse. Selles küsimuses on vist väga oluline ka asja teine külg õige puhkus ja õieti töö ja puhkuse harmooniline vaheldumine rütmilisus, eks ole. Just see on, võiks öelda. Erakordse tähtsusega rätmilisus inimese elus. Paratamatult iga töö toob kaasa väsimuse mille tõttu on vaja puhata. Varem arvati, et väsimus on negatiivne nähtus et see ise juba kurnab organismi ja nii-öelda ebasoodsa olukorra avaldusvormiks. Nüüd me aga teame, et see niiviisi ei ole. Tööd on vaja nimelt teha nii, et inimene väsiks. Sest väsimus on ka aktiivne protsess ja puhkuse ajal, kui väsimus organismist eemalduv Tojuvad kogu organismis olulised ümberkõlastamise protsessid. Süsteemipärane, rütmiline töö ja puhkus on väga olulised vahendid eluea pikendamisel. Kas mingi seerumi või elueliksiiri käis aja pikendada? Kahjuks selliseid elu elik siire on loodud ja päris arvukalt kuid nende efektiivsus osutus väga väheseks. Ma tahan, et enamus inimesi tahavad elada ükskõik kuidas kogu nii-ütelda oma elu ja alles siis, kui juba tõesti on juba jõutud kõrgesse ikka tahetakse vananemist ravima hakata. Rohtu või imerohu, jah, imerohtu, et et võib-olla arstidel on varuks mõni tablett või mõned tilgad. Millega nüüd vananemist saab kas hoopis seisma panna või, või, või koguni ennast noorendama hakata, kahjuks see ei ole niisama lihtne. Kristall 65. Pikast elueast rääkisid saates kristall 65 professor Pavel Bokovski meditsiinikandidaadid Harri Jänes ning Hubert kaan ja reporter oli Uudo Ugaste. Leid joonistas. Värke peale käed on see raatsi Harro aafrile brit saates naabrisseybrile. Riitsinus aniisi tiivad ja juurikas Klauri sool mentooli kib kuulu taotava tillirikas. Kui jääb väheks vitamiine ja su saatust, tabab. Neeme. Tänane huvitaja on meil pühendatud raadio 90.-le sünnipäevale, mille pidulik tähistamine ootab meid ees sel nädalavahetusel ja kuulame põhjatust arhiivist helilõike, kus räägitakse tervisest hüppe aastasse 1978 ja keskööprogrammis tuleb juttu ninast. Tänase keskse saate pealkiri on kõige parem nina. Doktor Elmar Luige on juba 30 aastat arstiametit pidanud ja arestinud. Nii ninasid kui kõrvu. Saator lindistanud Feliks Undusk. Oskab tohter öelda, missugune on kõige parem nina? No kõige parem nina on niisugune, mis meile üldse nagu tunda ei anna, nina, mille me ära unustame. Aga on mõnel mehel vedanud, on tal niisugune nina, kas siis selline kuju minal või üldse selline ehitus, millel on eeldus, et sinna üldse ei taha minna. Nohu saab küll iga nina kätte anda, nüüd ilus nina, sirge nina, nii kotkanina. Lohu püüab nad kõik kinni, nii et niisugust erilist eelsoodumust sellele tavalisele nohule nii nagu ei ole üldiselt ja kui inimene on karastatud, füüsiliselt tuge siis ta haigestub üldsegi raskemini. Külmetus tõvedesse ja samuti ka nuhusse. Te ütlesite, et tugev mees, see tähendab ju tihti ka suuremat nina. Aga kui see nina äkki nohusse ikka jääb, kas on ikka parem, et ta suur, sinna pääseb paremini. Kuidas doktor vaatab? Lahktohter pääseb igasugu ütlusesse ninna, siis on ta väike või suur, kitsas või lai. See tänapäeval ei mängi mitte mingisugust rolli. Operatsioonile jõuavad nii hästi suured ninad kui ka väikesed ninad. Öeldakse, et lõualuu järgi võib ära emate inimese loomust. Kas võiks seda teha ka kõrvade või nina järgi? No nagu otseselt ei oska vastata, küll võiks öelda seda. Et kui inimese ei esine ninad efekte, kui tal on nina, milline harmoneerub kogu näoga? Noh, see on juba kosmeetiline küsimus, aga noh, mõne sõnaga võib siin sellest ka ju rääkida. Siis sellised inimesed on igat T noh, heatujulised, nende töö ja elu laabub kenasti, nad ei pruugi otsida üksildust, nad ei pruugi häbeneda teisi inimesi ja nii edasi, nii et ninakuju on küllalt tähtis inimesele vaata oma praktilisest, ma võin öelda nii palju, et mina, deformatsioonide tõttu tekivad inimestel ja alaväärsus kompleksid kõige kiiremini palju kergemini kui muude armide ja deformiteetide tõttu hoos. Nii et nüüd siin mõni sõna, kus meedikute või kirurgide kosmeetikute kaitseks kiituseks. Et igasugune nina deformiteet vaja kirurgilist korrigeerimist ja seda just selle tõttu. Et nii me ei lase inimesel traumade tagajärjel ja, ja, ja nii võib ju kergesti, võivad tekkida kergesti neodeformenteerid. Niiviisi me anname inimese tagasi täisväärtuslikule elule, tal ei saa välja arendada alaväärsus pleks inimpelgust mis muidu väga kergesti juhtuvad. Ma mäletan oma Praxisest, ma olin suhteliselt noor tohter, Tartus alustasime nina plastikaga, nimelt võtsime kasutusele täiesti uudse materjali, mida varem mujal kasutusele ei võetud. Katsetasime ja otsisime, ja see asi läks meil hästi korda ja ma mäletan ühte noort naist. Ta oli kahekümnendates aastates, tal oli noorpõlves trauma tagajärjel tekkinud sadulnina ja nii nagu rahva hulgas on levinud arvamine, et ah soo, et kui inimesel on sadullina, tähendab mina selgule sisse langenud. Kindlasti see on tingitud ühest paga kõigile tuntud väga tõsisest haigusest mõtlesime nimelt süüfilist. Ja vot sellel inimesel tekkis nii sügav alaväärsus kompleks, et tema ei julgenud üldse päeval teiste hulgas liikuda. Ja siis ta kuidagi tuttava tuttavate kaudu Õige ministri haigla töötaja kaudu kuulis sellest ja ta tuli hommikul hästi vara enne teisi haigeid meie polikliinikusse. Ja väga häbelikult ütles, et näete, et vaadake, mul on niisugune inetu nina ja, ja noh, me saime ta kontaktist, rääkis oma südame pealt kõik ära ja mõtlesime ka teate, et, aga katsume ta nina parandada, et sellele, see ei ole sugugi nii raske. Ta oli sellega meelsasti nõus ja see operatsioon meil õnnestus. Jah, see patsient kadus mul käest ära ja nägin teda mõne aasta pärast tänaval. Ta pöördus minu poole, tere, doktor. Ja mõtlesin tere, Moylzin momendil nagu ei tulnud ära ja siis tuli meelde. Teate, doktor Ma olen abielus, mul on väike laps. Aga tead, see oli kõige suuremaks tänuks ja tasuks meile selle operatsiooni eest. No teate, sellist tekitamise ja tunded enda nagu südamalt läheb ka kuidagi kuidagi hellaks. Võib-olla see meditsiinis, vaat niisugune tänulikkus, kus me saame inimese tagasi anda elule, õnnele, võib-olla see on kõige suurem tänu arstile. Vabariigi teenelise meditsiinitöötaja Elmar Luigega jutustas kõige paremast ninast Feliks Undusk. Ja see saade jõudis eetrisse muide 1978. aasta esimesel jõulupühal. Nii nagu tervisesaadetes on tänaseni jutu aeg-ajalt aitsest ja HIV räägiti sellest ka siis, kui kõik veel uus, tundmatu ja väga hirmuäratav oli saatejuht Tiia Palmaru. Ta vestleb ühe viirusekandjaga ja sõna saavad ka tohtrit. Marika Raukas ja Ants Jõgiste. Tere päevast. Nagu kuulsite, räägime tänavaithist. Saate algus lindistatud ajal, kui õitsema hakkasid selle suve gladioolid. Olin külas ühel aidsiviiruse kandjal, viime teed, imetlesime päikeseloojangut ja rääkisime elust muidugi ka tema eluprobleemist number üks. Mitu aastat teie teate seda, et olete viirusekandja kolm aastat kas on palju minut nõutud, kui ma natuke paluksin noh, meenutada selle asja teadasaamist või, või noh, neid üleelamisi või mõtteid, mis siis inimesel sellel momendil tulid või seal esimestel aegadel? Kuulsin ma sellest haiglas, kus tavaliselt võetakse vereproovid, kontrollitakse inimest kõikide nakkushaiguste suhtes ja. Muidugi, kui hiljem tuldi uuesti proovi võtma, mida tavaliselt ei tehta ja kui see vereproov võeti juba kummikinnastes, siis muidugi tekkis mõte, et need vist ongi tegemist AIDSiga. Esialgu oli ka tunne, ei, see ei ole nii, et ei ole ju nagu selliste elukommetega, kelle hulka tavatsetakse AIDSi-haigeid liigitada. Esialgne šokk oli suur, enesetapu mõtted ja isegi katse seda teoks teha. Pärast kõikide eluplaanide ja isiklike plaanide ja tegemiste muutumine. Ümberkorraldamine. Ajapikku saab sellest Kas teil on noh, sealt kedagi konkreetselt meenutada, mõelda tänu kellele te kõige paremini sellest raskest olukorrast üle saite? Kõige rohkem ta tahaks muidugi öelda konkreetselt Nelli Kalikova nimel ja siis üldse terve nakkushaigla kollektiivile kes sellega tegelesid seal kuni viimase ajani. Te olete ka Moskva haiglas käinud ja nüüd seda tähelepanu või ravida saate võrrelda, mida need on Eestis siiamaani tehtud ja, ja Moskva suures haiglas. Moskva on selles suhtes muidugi parem olnud, et seal on olnud ravimid kättesaadavamad. Rääkides aga siiski üht-teist ikka suurema häda korral on ka pudenenud haigetele kuid sealne suhtumine on olnud selline pealiskaudne ilma suurema tähelepanuta haigete suhtes. Kuid meil on selles suhtes täiesti vastupidine olukord valitsenud. Siin on mul tulnud endal haiglas olla ja siis arstid on teinud kõik mis nende võimuses, jooksnud mööda linna, otsinud teistest haiglatest ravimeid kui on olnud vaja ja, ja ka muidu pöördudes sinna mingisuguse, kasvõi oma sotsiaalse küsimusega, sellepärast et meil, nagu teistes riikides seda on, ei ole sotsiaaltöötajaid, kes tegeleksid haiglate tekkivate sotsiaalsete probleemidega ega, sest siiski elukorraldus AIDSi viiruse kandjal on paljus teistsugune kui tavalisel inimesel, tal tekib probleeme, millest tavaline reakodanik ei oska, võib-olla ongi näha. Ja siis nakkushaiglasse pöördudes, doktor Kalikova poolne on ta püüdnud peale sõda oma põhilise nii-öelda meditsiinilised. Aga nüüd, kui olete saanud teate selle kohta, et te kuulute teisele arstile ja teise haigla alla millised need esimesed mured on, mis teid tabasite, pole vist küll ise veel käinud, aga mida te ise mõtlete? Teoga teate järgi otsustades selle tooni järgi otsustades On tunne seal Suhtumine on väga, vägagi pealiskaudne, ei ole enam võimalik pöörduda igal ajal. Arsti juurde, on selleks määratud üks kindel aeg, kui teistel aegadel, kui momentidel tekib tervise halvenemine AIDSi viirusekandja tekkida. Võrdleme isegi tihti ja ootamatult, kuna ta on palju vastuvõtlikum, kasvõi kõige tavalisematele nakkushaigustele või teised inimesed siis üldiselt selline suhtumine, et sul on määratud ainult seal mingi kindel tund, see võib viia lihtsalt selleni, et kui tekib olukord, et tervis muutub halvemaks või on vaja kiiresti kiirabi siis lihtsalt pöördud tavalise arsti poole, seal sind üldse jutule võetaks, et nad ehmatusest eemale ei hüppaks. Siis lihtsalt tuleb seda varjata, aga sellest võib järeldada juba, millist ohtu tekitada üldse sellega ühiskonnas. Nagu patsiendi jutust kuulsite, on meie vabariigis aidsi nakatunute üle hoolepidamiseks kevade suve jooksul toimunud nii-öelda korralduslikud muutused. Kui varem asusid nii anonüümne aidsikabinet kui arvele võetud ravi Tallinnas magasini tänavas kus asus tal on nakkushaigla siis viimase kolimisega Paldiski maanteel ja Merimetsa haiglasse tuli sinna kaasaga aidsi ravi osa. Koos asukohavahetamisega vahetati välja ka arst, kes arvel olevaid patsiente otseselt ravib. Ja teie doktor Marika Raukas, olete arst, kes siis otseselt tegeleb nende viirusekandjate haigetega? Jah, see muutus tuli selle aasta alguses. Ja nüüd alates maikuust tegelenud aidsihaigete ja viirus kõndiatega otseselt nina. Te olete üsna noor tohter, millal ta ülikooli lõpetasite 89. aastal ja millise kitsama erialaga te sealt Tartust ära tulite ja kuidas te sattusite sellele üsna raskele aidsi ravimise teele? Lõpetasin raviosakonna oma erialaks, valisin infektsionisti eriala ning läksin tööle alguses Tallinna linna nakkushaiglasse. Seoses nende muutustega tulin üle Merimetsa ning nüüd töötan siin. Öelge, kuivõrd te olete nüüd pidanud juurde õppima või noh, ise endale selgeks tegema, teie töö on siiski eriti spetsiifiline. Otseselt on tegelikult see probleem kui aidsihaigete ravi ja nende dispanseerimine üldse maailmas väga uus. Ja on ta lihtsalt jäidi laiendatud peale infektsionisti eriala, sest kõikjal maailmas kasutada on AIDS-i haigetel ravil spetsialistide juures sest ta otseselt nakkushaigus, kuid tema levik on põhiliselt sugulisel teel. Igal arstil on oma kindlad kreedo ja põhimõtted, mille järgi ta töötab. Kas on ka teil midagi sellist, mida ta igal hommikul endale meelde tuletate sest aidsihaige inimene ei näe just välja eriti veetlev? No võib-olla kõige kõige peamine mis nende haigetega on. Et arst ei tohi suhtuda neisse kui mingisse erilisse täpselt samasugused haiged nagu kõik teised. Ja ei ole suurt vahet, kas sellel haigel on nüüd otseselt tüüfus või on ta lits, ta vajab abi ja ta vajab ravi. Ja teine asi, mis on küllaltki pahatahtlik, on sageli inimeste suhtumine omaseks, alistades üldse seksuaalvähemuste sisse. Seda ei tohiks tegelikult olla. Öelge nüüd mulle seda, te olete noor inimene ja tavaliselt ollakse harjunud mõttega, et noorel inimesel see elukogemuste pagas ei ole nii suur ja, ja oleneb ka oma kasvutingimustest, kui, kui suure või väikese võib-olla, mis teie jaoks on see, mille puhul te võib-olla mõtlete, aga see ei olegi nagu meediku töö, aga et see tuleb ära teha või missuguseid talitusi peaks veel olema teie kõrval? No ma arvan, et ka ajakirjandus võiks natuke rohkem valgustada otseselt aidsiprobleemi, kui ta on teinud seda siiani. Kahtlemata peaks olema ka tööstus või siis võimalus varustada inimesi kõigi kaitsevahenditega, mis mingil määral praegu annab, tab soovida ja ka hinnad peaksid olema, vastavad. Doktor Ants Jõgiste, teie olete Eesti vabariigi peaepidemioloogia. Kui meil selle nüüd maakeeles lahti ütleme, siis tähendab see seda, et kogu nakkushaiguste tõrjega seotud ülesanded peaksid olema teie poolt juhitava ametkonna töö. Olen ma õigesti aru saanud? Ja seda muidugi, meie oleme püüdnud oma tähelepanu orbiidis hoida kõiki tänapäeval huvipakkuvaid nakkushaigusi, suunata nende profülaktikat tänapäeva teaduse tasemel. Ja meie ei tahagi arvata, et meie ei peaks ühe või teise nakkushaigusega tegelema tema, vähemalt seda, mis puudutab tema leviku tõkestamist. Kuna tänane saade on AIDS-ist, siis ka need inimesed, keda kutsume AIDSi viirusekandja eks või haigeks on ka. Teie huviorbiidis nad on ka meie huviorbiidis, aga vähemalt võib-olla mõni teine infektsioon ja seda eriti sellepärast, et aidsivastaseks võitluseks on meil välja arendatud praegu Eestis juba Ma ütleksin, disbanzer eelsele teenindusele lähenev süsteem AIDSi profülaktika keskuse näol. Peale selle on ja nagu kuulda, on olnud ühiskondliku organisatsioonina Anti-AIDS-i assotsiatsioon siin kaasa löömas. Mis on muidugi väga positiivne ja kiiduväärne. Nõnda et meil ei ole vajadust otseselt suunata AIDS i profülaktikaks, nii nagu me teeme seda teiste infektsioonide puhul, kus selline kuraator organisatsioon puudub. Doktorägiste te ütlesite, et nagu kuulda olnud, kas teie esindaja assotsiatsiooni ei olegi kutsutud Anti-AIDS assotsiatsiooni? Minu teada ei ole meie esindajat kutsunud, aga ma olen ajakirjandusega kursis. Ajakirjanduse andmetel on mul see teada, et niisugune assotsiatsioon on olemas. Kas te nüüd võite öelda sellise momendiseisu, kuidas te arvate, millised võiksid olla need teed, mida tuleks astuda, et et meie, AIDS-i teema oleks paremini? Lahendatav mina arvan praegu niiviisi, et meie üks põhilisemaid asju, mida me peame saavuta seal elanikkonna informeeritus sihiga elanikkonna käitumist AIDSi profülaktika les soodsas suunas muuta. Ja selleks, nagu vanasti öeldi, peaks olema sanitaarharidus töö õigel kohal. Profülaktika üks teenistusliik võiks ka olla siiski inimeste suhtumise muutmine ka seksuaalvähemuste asja, sest ega asja, mis on olemas, ära keelata. Ta ei anna sellega, me teeme kahju. Ja mina suhtun sellesse täiesti positiivselt, et ei peaks olematut kestusi inimese sattumustel. Ja eriti seda, et veel kriminaalkoodeks peaks tõkestama inimese tegevust praeguselt Aidze näitel näiteks homoseksuaalkontaktide ülesandmisel, et sellega ei tekiks konflikti kriminaalkoodeksiga. Kui me seda võiksime saavutada lääneriikides, on sellest ju küllaldaselt neid näiteid tuua, siis avaneb võimalus seksuaalkontaktide uurimiseks ja selle kaudu ka aids infitseeritud inimeste avastamiseks. Doktor Haugas, teie pole nüüd külaneeriti pikka aega seda tööd teinud ja öelge seda, mida teie soovitate. Milliseid teid enne siin nimetasite, et ajakirjandusest läks rohkem rääkida, aga mida veel peaks siiski tegema selleks, et see teie patsientide arv ei kasvaks? Kõigepealt loovad inimesed iseennast hoidma. Sest rääkida ajakirjanduses sageli kukub niimoodi välja, et need inimesed, kellele oleks vaja rääkida, lihtsalt ei kuula. Ja kui ikka inimene iseennast hoida ei taha kondoomi kasutada ja nii edasi siis ei suuda ju teda mitte keegi Aid hoida peale demann. Me siin vahepeal, kui mikrofon ka kinni oli, rääkisime mõne sõna pleed. Kergelt niisugune kahtlus, et ei ole ise väga optimistlikult meelestatud. Optimismiks on selle puhul väga vähe põhjust, seda näitab maailma kogemus näitab juba see, milline hulk on HI-viiruse kandjaid. Milline hulk on aidsihaigeid ja milline hulk neid iga päev nakatub. Nii kõneldi siis aastal 1992, kui HIV peeti valdavalt seksuaalvähemuste haiguseks. Ei sõnagi narkomaanidest. Selles Tiia Palmaru Reporteri pooltunnis oli veel hulk täiesti uskumatuid ja, mis seal salata, ka praegu kulates kohatuid väljendeid mida aastal 2016 enam avalikult esitada ei saa. Ja kel huvi võib selle saata meie arhiivist Kodulehel arhiiv, punkt RÜE ise täies mahus üle kuulata ja edasi mõelda, milline suhtumine sillutas teed HIV-epideemia-le. Ja viimaks kuulame 20 aastat tagasi alguse saanud raadioarsti avasaate algust. Sõna saab doktor Tõnu Peets. Tervist. Oo, tere, Rõõm kohtuda jälle, võtke istet. Kuidas te ennast tunnete? Mida te kaebate, kas valutab kusagilt? Kuidas tuju on? Kas magasite hästi? Kas teil on kusagile turseid tekkinud? Kui tihti kõht läbi käib? Kas te öösiti ka pissil käite? Kas pikali olles õhupuudust ka tekib või ajab köhima, kui lamate? Mitut patjadel öösel pea all peab olema. Kui tihti te üldse pissil käite? Ka suu kuivab. Kas nahk sügeleb? Kas te olete teiste kodakondsete-ga võrreldes rohkem või vähem külmakartlik? Kui teistel on kaks paari villaseid sokke jalas, siis mitu paari teil on? Kas te olete viimasel ajal unisemia loium või vastupidi, erutatum ja kiire loomulisem kui varem. Kas teil vihahooge esineb? Kas te pikali maha olete kukkunud ja teadvuse kaotanud? Kas te angiin, olete põdenud? Mitu korrust trepist ilma puhkamata võite tõusta. Kas teie põlved valutavad rohkem trepist tõustes või trepist laskudes? Kas teil hommikust liigesjäikust esineb? Kas te saate särgi ise selga ajada või vajate abi selleks? Kas teil on raske neelata, Ta? Kas teie sõrmeotsad lähevad vahel valgeks külmaks? Kas teil on vahel tasakaaluhäireid, kuid äkitselt püsti tõusete. Kas kõrvus kohiseb, kas ühes või mõlemas kõrvas. Kas teil on nägemishäireid enne kui pea valutama hakkab, kus kohas täpselt pea valutab, kas pea valutab rohkem hommikul või õhtul. Kas kõht pole kunagi valutanud või vahetevahel valutab natuke, kust kohast, kui tugevasti, kui kaua, kas kõht valutab rohkem enne või pärast sööki? Kas vahel öösel ka kõht valutab? Nii et te peate enne midagi sööma, enne kui sate magama jääda. Mis värvi väljaheide tavaliselt on? Kas on olnud vahel ka süsimust helekollane või roheline? Ei, ega ta ei pea vastama. Raadioarst ongi sellepärast väga meeldiv arst, ma usun, et ta lihtsalt ei saa teile korraldada mingit ülekuulamist. Ta ei käsi teil ka lahti riietuda ega tungi teisse? Ei tervaginame, Kaperrektum. Ühesõnaga raadioarst ei tea teist midagi ja järelikult ei saa teile anda mingit nõu. Ta ei saa ju teid ravida, kui ta ei tea, kes te olete, mis teil viga on? Raadioarst ei või olla iialgi kindel, millisel hetkel te saate ajal tulite köögist tuppa või millal te läksite koera või kallimaga jalutama ja mida te kuulsite ja mida mitte. Ja iialgi ei või olla kindel, kuidas kuulaja aru sai sellest vähesest, mida ta kuulma juhtus. Ja mitte iialgi ei või teada, kuidas ta seostab endaga seda, mis ta kuulis. Näiteks üks kuulaja keeras raadio kinni, kui hakati rääkima hüpertooniatõvest sest tema arvates ei puudutanud teda, kuna temal hoopis vererõhk kõrge. Oleks ta natuke veel kuulanud, oleks ta aru saanud, et hüpertooniatõve tunnuseks ongi liiga kõrge vererõhk. Ja ta oleks ka kuulnud, kuidas seda ravida arstirohtudega ja ilma arstirohtu deta. Üks, teine kuulaja kirjutas hoolega üles kõik ravimtaimed, retseptid, mis raadios anti, aga ta ei pannud tähele, mis haiguste raviks need olid määratud. Ja ta otsustas juua kõiki taimeteesid vaheldumisi lootes, et millegi vastu aitab siis ikkagi. Ravimtaimeteed õnneks, kui neid valesti tarvitada, ei too väga suurt kahju. Nii et raadioarst võib loota vaid nendele kuulajatele, kes panevad õigesti tähele ja saavad õigesti aru. Ülejäänud kuulajate suhtes tuleb olla väga ettevaatlik et raadiosaate vääritimõistmine neile kahju ei saaks tuua. Selles suhtes peab raadioarst olema eriti valvel sest arstikunsti esimene reegel on ju nooli nootsere mitte kahjustada. Aga mida siis raadioarstilt üldse on oodata? Kuna raadiokuulaja soov ja patsiendi sõna on raadioarstile seaduseks siis käisin ühes suures Tallinna haiglas, kuulajatelt ja patsientidelt küsimas, mida nad raadioarstilt ootavad. Mida te ootate raadioarstilt? Mine ootan raadioarstid seda, et rohkem selgitatakse toiduainete kalorsuse, mis, mis midagi annab, mida me küllaltki vähe on kirjanduses leida. Ja, ja noh, ühesõnaga toitumise täpsemaid andmeid, mis midagi sisaldab, et oleks igal toiduainel peal, kui palju kaloreid, kui palju on kaltsiumi, kui palju on seda, mis on, meil on väga harva ja väga vähe. Et rohkem seletatakse nende vajaduste, näiteks paljud inimesed, tea, toimul on kolesterool kõrge või mul on ta madal, aga millest on tekkinud ja millega seda ära hoida? Vaat seda nagu peaks rohkem seletama, sest raamat Pole lihtsalt kirjandust võtta pärast otsib kirjandust, kust ma seda leiaksin, et niisugused noh, et inimene saaks ennast ise aidata? Suur tänu teile selle soovi eest, peagi täidame selle, nii kõneles, õigemini küsis raadioarst Tõnu Peets. Täna kuulsime terviseteemalisi saateid raadio arhiivist, vanu linte pakkus kuulata saatejuht Meelis Süld. Soovin tugevat tervist ja kuulmiseni.