Vikerraadio tere, kell on viis minutit 10 läbi ringhäälingu sünnipäeva nädal on täies hoos ja tänases huvitaja saateski räägime raadiost, räägime raadio minevikust, olevikust ja tulevikust. Külla tuleb rahvusringhäälingu meediauuringud osakonna juhataja Andres Jõesaar ja temaga räägime sellest, milline on raadio kuulatavuse täna, mis on trendid raadiomaailmas ja mis üldse on moodsa raadio lahutamatud osad. Saate teises pooles tuleb tuua ka Eesti raadioamatööride ühingus. Sellel ühingul on sarnaselt ringhäälinguga väga pikk ja värvikas ajalugu. Ühingu tegevust tutvustab ühingu juhatuse aseesimees Arvo Pihl. Sellised raadiokesksed teemad, tänases huvid, pääs mina olen saatejuht Juhan Kilumets, head kuulamist. On vikerraadio stuudios tervitada tänase huvitaja saate esimest külalist meediauurijat siitsamast rahvusringhäälingust ja Tallinna ülikoolist. Tere, Andres Jõesaar, tere hommikust. Me räägime ringhäälingu 90. sünnipäeva eel tänases saates raadio kui meediumi olevikust ja ka loomulikult tulevikust ja kui alustadagi, siis väga üldiselt, kuidas traditsioonilisel raadiol läheb, mida me üldse traditsioonilise raadiol tänapäeval mõistame ja kas näiteks see raadio kuulamine, et meie siin kahekesi räägime ja inimene istub ja kuulab meid praegu nüüd täpselt just sel ajahetkele, et kas see on ikka raadio, raadio, see on väga-väga raadiot. Ja ma arvan, et praegusel hetkel enamus raadiokuulajaid meie mõistes istubki just niimoodi kuskil kahekesi kahekesi selles mõttes tema raadioaparaat ja kuulab, mida meie räägime. Aga tõsi on loomulikult see, et raadio kuulamine muutunud, võtame tehnoloogiat, raadioaparaat ei ole enam see, mida me harjusime raadioaparaadiga pidama, et ta on kuskil individuaalselt, seisab laua peal või, või riiulinurgas ja ja ta lülitatakse sisse raadioaparaadid kõige enam levinud, teine raadioaparaatidest, uni autoraadio et väga palju raadiokuulajad kuulavad raadiot, autoraadiost. No see on ka väiksemas mõõdus siiski autoga autos olev raadio, aga järjest levinumad on arvutid, nutitelefonid ja sellised kaasaskantavat mobiilsed seaded. Et kui raadio üks suuremaid revolutsioone toimus viiekümnendatel aastatel, kui leiutati transistor ja transistorraadio võimaldas raadiot kaasa võtma Ta ehk rock n rolli põlvkond oli see, kes sai oma raadio kaasa võtta ja muusikat kuulama minna, sinna, kus vanemate kõrvus ei ulatunud. Saatanast pärit rock n roll siis mobiilsus on olnud raadioga kaaslasega, raadioaparaadid on olnud, et ikkagi iseseisvad. Tänasel hetkel on raad ja integreeritud tohutult paljudesse seadmetesse meie ümber ja ei ole ju üldsegi uudiseks, et raadio on täna külmkapis. Näiteks on triikrauaga, raadioid on väga erinevatesse kohtadesse raadiot pandud, nii et raadiotehnoloogiat on meie ümber palju rohkem. Raadiosaateid, mida tehakse iseenesest, on ka rohkem. Raadiokuulajaid on sama palju, neid nagu on olnud ja raadiole kuulamisele pühendatud aeg. On tsipakene muutunud, seda on mõnevõrra vähemaks jäänud traditsioonilises mõttes, aga ajadimensiooni muutus see, et me saame raadiosaadet, et alla laadida järelkuulata, striimida meile sobivasse ajas ja ruumis, et seda on järjest rohkem kasutama hakatud. Nii et ühest küljest on raadio traditsiooniliselt väga hea sõber ikkagi väga paljudes kodudes, Eestis, sadades tuhandetes kodudes igal hetkel ajahetkel mängimas, öötundidel võib-olla natukene siiski vähem, aga aga teisest küljest on raadio muutunud koos ümbritseva keskkonnaga. Kui ka need kõik näiteid võtta, millest just juttu oli, siis tegelikult ju võib vist küll öelda, et kui räägiti, et televisiooni tulekuga raadio üldse kaob, siis tegelikult raadio üks neid meediume, mis on läbi aja suutnud säilitada oma positsiooni, et, et tal ei ole läinud kordagi väga palju halvemini, ta ikka veel ka aastal 2016 on täiesti olulisel kohal? Jah, nii nagu interneti tulekuga ennustati, televisioon sureb välja ja hästi ruttu. Isegi kuupäevad peaaegu paika pandud, et millal matused, aga nii ei ole käinud, traditsiooniline meediatarbimise viis on domineeriv. Järjest selgem on see, et traditsiooni raadio televisioon ei kao. Raadiokuulamisele pühendatud aeg või telerivaatamisele pühendatud aeg on stabiilsed. Erinevates vanusegruppides auditooriumis on küll teatud nihkeid olemas, aga, aga kui võtta keskmiselt kogu elanikkond, siis raadiol läheb hästi. Televisioonil läheb hästi. Kuulaja numbritest vanuserühmade lõikes on inimesi, kes on väitnud, et paraku on raadiokuulajatega nii, et nad lihtsalt kaovad eest ära ja nooremaid peale ei tule, aga tänapäevaste vahenditega ja ka selle jutu põhjal, mida sa oled juba rääkinud, et see ei vasta ka tõele. Ja noored kuulavad raadiot. Ja kui väga jämedalt võtta Ta raadio kuulamise harjumust ja üritada neid kokku panna eaga või vanusega, et siis kus seda tehakse või mismoodi seda tehakse, siis üks kohtadest, kus raadiot kuulatakse aegadest, kus raadiot kuulatakse, on tööle või koolimineku aeg. Ja see on see hommikune tipptund nii liikluses kui ka raadiokuulamise suhtes kõige parem raadio inimeste aeg lõikusaega saadet tegemise aeg on just hommikused tunnid, kus on kõige rohkem kuulajaid olgu ta siis autos või siis nutitelefonis, seal kuulatakse raadiot, järgmine koht raadio kuulamiseks on töö juures. Siin on kahte moodi, et need inimesed, kes teevad intensiivselt mingit tööd nendel võib olla taustaks olla hea sõber, kes on seal taustaks, aga kellel on natuke rohkem aega, need saavad ka raadiot, et selles mõttes kaasa mõelda ja kaasa tegutseda. Et ta on siis ka partneriks ja kolmas raadio kuulamise aeg on õhtul ja siis ta on reeglina just selline aeg, kus kuulatakse kiin neid saateid, et ta enam ei ole taustaks ja ta ei ole ka selline ajatäitja tööle minnes kus lühikesed informatsioonikillud kiiresti kohale viiakse, vaid see aeg, kus siis kuulatakse pikemaid saateid. Et hommikune aeg on tihe ja kiire. Me oleme ise liikumises, päevane aeg on töine ja õhtune aeg on siis rahulikum. Süvenemise aeg. Kas see, et noored leiavad raadioülesanne, on ikkagi seotud ka sellega, et kiiresti muutuvas digimaailmasse äpid ja kõik sellega seonduv, et see, mis noortel on igapäevane, et raadio on suutnud sellega kaasas käia ja on, on ka nendele kättesaadav? Jah, noored on aktiivsemad boot, kastide kasutajad, et nemad otsivad üles neile meeldivad saated ja kuulavad meid, et see on üks üks nendest tunnustus, et vanemad inimesed on natuke natukene laisemad uut tehnoloogiat kasutusele võtma, kuigi ka nemad seda teevad ja on traditsiooniliselt õigel kellaajal õiges kohas raadiot kuulamas noored on paindlikumad. Ja noorte puhul on üheks märksõnaks eesti keeles head tõlgetega, aga inglise keeles on ta multi-tasking või siis korraga mitme asja tegemine, kus vanematel inimestel võib-olla isegi natukene närvi ajav tegevus, kus noored on korraga kahes arvutis ja klapid peas ja veel lisaks vaatavad ekraane ka veel siis telereklaame. Et selline tegevusviis, kus raadio on üheks väga paljudest meediakanalitest, mis samal ajal on kasutusel, on noore inimese jaoks igapäevane vanema jaoks tsipa harjumatu. Raadiojaamu on väga erinevaid, aga kui me üritame kuidagi neid praegu ühte patta kokku panna, siis kas näiteks tuia muusika vahekord, kuidas selle muutumisega ajas on olnud, et kas on nii, et jutt on näiteks jälle populaarseks muutunud, et muusikat saab igalt poolt ja iga inimene ise oma muusika kuulamise, kogemuse eest vastutab, aga et see jutupool on taas oluline või, või raadio ikkagi sellise infoallikana ja juttu oli kana tänapäeva maailmas, kus see infovoog on niigi nii suur, et inimesed ikkagi tahavad just pigem seda muusikat. Mõlemad mõlemad värsked uuringud ütlevad, et meedias üheks kõige olulisemaks meedia sisuks on just uudised. Raadio eelis on see, et raadio on väga operatiivne ja meediatarbimise veduriks on see, ollakse operatiivne ja ollakse koha peal. Raadio on just selline meedium, mis võimaldab seda väga-väga lihtsate vahenditega väga kiiresti teha. Televisioonil on tsipa keerulisem olla kohapeal suured spordisündmused on muidugi see, kus kõik on kohapeal. Aga raadio operatiivsus on selles mõttes eeliseks. Ja, ja muusik ka on vägagi oluline raadiokanalite valiku puhul küll. Ja noorte puhul on muusika rohkem domineerivam, aga loomulikult ka vanemad inimesed kuulavad seda raadiot, kus on nendele meelepärase muusika. Nii et ei saa öelda, et üks või teine või kolmas oleks domineeriv või, või välistaks, on vaja sõnasaateid, inimesed tahavad kuulata saateid, lihtsalt muusikast ei piisa. Olenevalt tegevusest on muusika hea taustaks ja reeglina soovitakse kõigist raadiojaamadest siiski kuulata ka alati muusikat, nii et head tasakaalukas komplekt on eduka raadioalus. Kui palju on raadio kuulamine tänapäeval veel jagatud tegevus selles mõttes, et inimestele meeldib raadiosaatejuhtidega suhelda, soovilugusid, paluda kuulata otse just siis, kui need saated eetris on, et võib-olla numbreid raske välja tuua, kui palju ta on ikka veel see vana hea raadio selles mõttes, et ta justkui on jagatud kogemus ja tegevus. Ega teda muidu üldse ei kuulataks isegi sel juhul, kui ma ei helista raadiosse või saada SMS, seda on ikkagi jagatud tegevus, et ma ikkagi suhest on sellega, et kui raatia on minust kaugel siis või ta ei kõneta mind siis seda ka ei kuulata, et kas see, kas ta on interaktiivne või siis auditooriumi kaasav, mis, mis on muidugi tore, kui see suhe ühiskonnaga kuulega on vahetu ja hea, aga aga see, see ei pruugi ainult selles olla, nii et ma ütleksin, et vanasti oli raskem raadiosse helistada, võtame kasvõi soovi saata, mis täna populaarne, eks sa kirjutasid kirja, ta läks nädal aega kohale ja siis seda loeti, eks tänasel hetkel on, paned oma kommentaari vikerraadiofoorumisse või Facebooki lehele ülesse ongi suhe kiiresti olemas. Me räägime nutitelefonide ja tahvelarvutite sülearvutite võidukäigust, et võib-olla üks huvitav aspekt, et ikkagi veebis otse raadio kuulamine, internetist kuulamine seda võidukäiku ei saavutatud, et ehk vahepeal seda oodati, kuulatakse küll järelkuulamise kaudu palju, aga seda, et otse nutiseadmes petest veebi kaudu kuulatakse, et see sellist uut plahvatust ei toonud või siin ma tegin nüüd liiga julgeid väiteid, käisin välja. Ja siin on jälle tuleb võtta vanusegrupid. Noorematel inimestel ei ole raadiot ja Nemad kuulavad küll raadioprogramme läbi erinevate seadmete, aitäh, arvutite ja nutiseadmete ja ka väga paljud inimesed, kelle töö on arvuti taga istudes tehtav, kuulavad raadiot läbi arvuti, Hedaks, füüsiliselt arvuti on asendanud raadio seadma, et see, see siiski on niimoodi vanematel inimestel, jah, nii palju seda uut tehnoloogiat nende ümber ei ole. Aga kui nüüd rääkida nendest seadmetest või tulevikku vaadates, et mis märksõna läbi jookis on, jooksis juba, on need rakendused aplikatsioonid. Et ma arvan, et nende kõrgaeg on kas just praegu või juba natuke mööda saamas. Et see algas üks viis aastat tagasi. Pluss-miinus mõned aastad sinna juurde, kui loodi tohutult palju ja ka praegu luuakse hästi palju rakendus erinevate tegevuste jaoks, on üks vikerraadio kuulamiseks raadio kahe kuulamiseks Eesti televisiooni vaatamiseks. Tulevikku vaadates on ennustus see, et neid rakendusi hakkavad asendama robotid kes hakkavad algoritmidega siis meie käitumise algoritmide põhiselt meid analüüsima ja meile soovitavaid tegevusi õigesse ajahetke pakkuma, nii et me enam ei ole omas tahtes nii-öelda vabad. Muidugi me saame ise neid otsustada, kas me kasutame neid seadmeid või mitte, aga aga et meid hakkavad ümbritsema targemad algoritmid ja kui nad teavad, et ma näiteks lähen tööle, siis nad minu eelistuste põhjal valivad mulle sobiva audiokeskkonna, milleks võib olla raadiokanalist mingisugune muusika otsib seda üles, mis mulle mulle tundub kõige rohkem meeldivat minu varasemate kogemuste põhjal või siis vastavalt sellele, kas ilm on vihmane või päikeseline, valib muusikat mul mingist andmepangast. Ehk et see robotite maailm on Meie juurde juurde tulemas. Kui raadiotarbimist, ütleme kahekümnendatel, kui raadio alustas, vaadeldi sellist kogukonna tegevust, kus koguneti ühe raadioaparaadi ümber, eks viiekümnendatel koguneti ühe televisiooni televiisori juurde televi televiisorit vaatama. Kogu küla tuli kokku või sugulased tulid kokku, siis natuke hiljem oli televiisor ja raadio siis peretoas kõnetajaks, kus tuldi kokku ja vaadata siis tänasel hetkel on ühe katuse all elamas mitte enam selline monoliitne perekond kahjuks vaid on väga erinevad kooslused, et igalühel on oma ekraan, omad, kõrvaklapid, omad kõlarit, nad on laiali paigutanud ja ja mis on veel huvitavamaid tänu sotsiaalvõrgustikele moodustatakse, omib nii-öelda virtuaalselt perekondi või kogukondi või sõpruskondi ehk et enam ei, ei olda ühe raadio ümber ei kuulata näiteks saadet Soovid, soovid, soovid ühes toas oma sõpradega, vaid kuulatakse saadet, Soovid, soovid, soovid läbi võrgustiku jagatakse oma prodega seda kogemust ja need sõbrad võivad olla ükskõik kus maailmas, et see raadiokuulamise viis selles sotsiaal, meedia poolt toetatud keskkonnas on ikkagi tsipa muutunud. Personaalsel lähenemine on raadiotulevik, aga nagu sinu jutust ka välja tuli, et ta on personaalne ainult teatud mõttes, et ikkagi keegi hakkab meie üle heas või halvas mõttes siis valitsema ja mingil määral neid otsuseid meie eest tegema. No see sõltub mõist, loomulikult me päris ikkagi ei tahaks seda otsustamisõigust oma elu üle raha anda, aga sinna ta poole läheb, et inimene oma loomult on laisk, niimoodi vähemalt filosoofid öelnud mingil hetkel ja mugavuse nimel. Ja kui me sellega rahul olema, et tõepoolest targad seadmed suudavad meile häid raadiosaateid või häid muusikapalu kõige sobivamal hetkel pakkuda siis miks mitte. Aga Ma ei, ma ei taha öelda, et see jääks ikkagi domineerivaks, et meil oma otsustusvõime täiesti ära kaob või et inimesed ei suudaks ise üllatavaid valikuid teha, et see on just samasse huvitav aspekt, et inimesed kõike ju ei tahagi ise teha, et et see raadio kuulamise juures see kogemus on oluline, et midagi on sinu eest tehtud, mingisugune valik, et sulle meeldib muusika või saada, et otsast lõpuni oma raadioprogrammi ju inimene töö ja muu elu kõrvalt ei soovigi ise kokku panna. Ja muidugi, see on täpselt sama nagu räägiti, et kui tulevad internetis igasuguseid videolahendused, et televisioon kaob ära, et kõik hakkavad ise saateid tegema ja kõigi teiste saateid vaatama ei ole nii toimunud, tahetakse siiski näha head kvaliteetset, et suh kuulata head kvaliteetset sisu raadiost ja seda ei suuda mitte igaüks teha ja ei peagi seda tegema, et las professionaalid teevad seda mida nad kõige paremini oskavad ja naudime, naudime seda, et ka restoranides onju, tore käia niimoodi, et kokku on söögi valmis teinud, samal ajal on torega sõpradega ise toitu teha, et mõlemad variandid on head, aga kõik ei pea kõike tegema. Üks näide personaalsest raadiojaamast. Kui ma ei eksi, siis Suurbritannias vist on näiteks seeneraadiojaam, kus mängitakse siis erinevatel sagedustel erinevate kümnendite muusikat. Aga kui kuulad hommikuprogrammi näiteks siis saatejuhi jutt Ta on üks ja see sama kõigil sagedustel, aga et siis kui tuleb muusika kord, et siis vastavalt sellele, mis kanalit sa parasjagu kuuled, mängitakse sulle kas muusikat, 60.-test või 70.-test, et päris suur investeering tundub olevat, et kas see on üks tuleviku kuuluv näide või on see lihtsalt ühe sellise jõukama raadiojaama tegevus olnud, et aga tundub, et neil vist läheb ka päris hästi, neid otsinguid on üsna palju, et juba satelliitraadiotulekuga siis kuskil üheksakümnendatel katsetati autotootjate poolt selliseid raadiojaamu, kus sul oleks just samamoodi oleks žanri põhiselt või siis või siis kümnendipõhised raadiokanalit, mis tulevad üle satelliidi sinu autosse, kui sa sõidad, et see ei pea ise muud tegema, kui ütlema lihtsalt et Aelapsikstis ja kuuekümnendat hakkavadki kuldselt kõlama. Neid katsetusi on ja, ja kuna tehnoloogia on odavamaks läinud ja muusikat on tohutult tohutult palju ja seda tuleb kogu aeg juurde, siis selle erinevate nišide täitmine loomulikult on mõistlik, aga aga neid kanaleid, kus kuulatakse väga kitsast muusikat, et väga-väga kitsast žanrit palju ei ole on raadiojaamu, kes mängib ainult Led Zeppelini näiteks, aga väga kaua? Ei mulle väga meeldib, aga väga kaua siiski ei jaksa, eks tahaks ikkagi midagi muud. Üks huvitav aspekt, millest ka vikerraadios on praegu ma tean juttu olnud, kas raadio juurde pilt käib või on see ka rohkem juba selline mineviku teema, et on näiteks kaamera siis üleval või, või tehakse ka selliseid ülekandeid raadio stuudiost, et justkui telesaade ja raadiosaade kaks ühes, et inimene tahab näha, kes on need näod, kes mikrofonide taga istuvad? Jah, see Visual Radio seda niimoodi hakati kutsuma kuskil kümmekond aastat tagasi. Ma isegi ei oska öelda, sest, et raadio iseenesest muidugi tore näha raadiosaatetegijaid ja seda atmosfääri. Aga raadioomadus on siiski see. Ta keskendub helile ja, ja ta on nendes kohtades, kus kus, kus silmad teevad midagi muud, võib-olla domineerivam. Aga miks mitte saatejuhtidel ei ole midagi varjata ja inimese nagu näha, emotsioone näha? See võib-olla annab lisaväärtuse sellel hetkel juurde küll, et autos on seda raske ette kujutada. Kui tööl arvutit teed, siis ta arvutitega tööd teed, siis võib-olla seal arvutinurgas on see ekraaniaken lahti, aga aga et kas keegi istuks päris teleri ees ja vaataks laadijate, kuulaks vaadet korraga, et seda ei ole päris nii juhtunud. Kuidas on raadio ja teiste Meediumite koostööga, et kui ajalehed hakkasid videosisu tootma, siis oli see ikkagi suur saavutus omal ajal, kas see, et raadiokanalite toodavad ka muud sisu rohkem ja see veel suurem läbipõimumine, et kas see on praegu päevakorras ikkagi raadio meediumina seisab selles mõttes heas mõttes ka eraldi jätkuvalt edasi? Ei seisa nii väga eraldi, sest ega raadio sisu on ka veebiportaalides vägagi populaarne, et kas või rahvusringhäälingu raadio uudised on. Portaali üks osa on väga hästi kuulata ka raadiosaated, podcasti täna või, või siis programmist riimina on online-meedias või, või teistes seadmetes vägagi populaarne, nii et kuidas seda nüüd panna, et raadiol läheb hästi, et ta on oma vanast heas traditsioonilises karbis tugev, aga ta on leidnud ka koha kõigis uuemates lahendustes veidi veel tulevikust. Kui internetist lugeda, siis raadiost rääkivad artiklid päris tihti algavate umbes sellise lausega, et järgmise kümnendi jooksul nüüd siis raadiot ootavad, just kõige suuremad muutused ees on see jälle selline jutt, mida on siin räägitud, nagu ikka raadio kaob ja tulevad muutused või, või on tõesti praegu märgid sellised, et raadiovallas võib tulla suuri muutusi, siis? Neid ennustusi on tõesti väga-väga erinevaid, aga kui vaadata lihtsalt statistikat, kuulajanumbreid, siis ma julgeks küll öeldud, kümnendiga toimuks mingi tohutu mullistus või, või midagi väga ära kaoks või tohutult populaarseks saaks. Tehnoloogiliselt kaugemale vaadates, mis on rahadega seotud või muusikaga seotud, millest räägitakse tänasel hetkel, et kui ennem oli nutitelefon meil A ja O meie meediamaailmas või täna on, et et tulevikus üheks osaks saavad olema targad kõlarid, smart spiikrs, mis on siis meie kodudes, kes hakkavad meie käsklusi vastu võtma nik geneetilisi, ehk siis šestikuleerides saab neile käsk käsklusi anda. Aga ka need kõlarid on need, mis kuulevad meie häält ja reageerivad meie häälele ja meie kontrollim oma meediavoogu audiovoogu oma hääle või žestidega nende kõlarite abil, et täna neid väga levinud levinuks ei saa pidada, aga ennustatakse, et see on üks tehnoloogia, mis aitab ka muusika tarbimisel või audiotarbimisel rohkem rahuldada kuulaja vajadusi või pakkuda uusi võimalusi. Vikerraadio, mille eetris meiegi jutt praegu kõlab, et ei peaks siis ka vist suuri muudatusi nüüd kartma või ette võtma järgmiste aastate jooksul, selles mõttes, et vikerraadio tundub, et ta on hea näide, et on ka noorem kuulaja suudetud kaasa haarata ja oma sisu jagamine teistel platvormidel, et kõik need reeglid, mis, mis aitaksid siis traditsioonilisel raadiol praegu kuuldav olla, et vikerraadio näiteks siin on positiivne näide kindlasti vikerraadio on ikkagi aastaid olnud Eesti kõige populaarsem raadio ja, ja seda on ta ka tänad. Jah, et nüüd küsimus on see, et kas vikerraadiost on võimalik teha veel väikeseid Vikreid kuidagi sinna juurde, kas meediatooteid laiali paigutada täna veel tundmatutele, platvormidele või viisidele. Kas kas äppide maailmas on veel kohta millelegi uuele? Eks need küsimused tulevad koos aja kulgemisega meile ette ei ole ja neisse tuleb noh, suhtuda teatud reservatsiooniga, aga, aga ka siiski olla innovaatiline ja vaadata, kuidas meedia tarbimine muutub, millised on inimeste ümbritsevate tehnoloogiliste võimaluste piirid või, või piiritus, kui teistpidi öelda, et nad ei, et inimesed ei kaoks ära meie väljast. Tänasel hetkel seda ohtu muidugi ei ole, aga kujutada ette puht väga dramaatiliselt, kui vikerraadiot ei saaks kuulata arvutis siis oleks päris märkimisväärne hulk kuulajaid meist eemal. Põnev maailm, see raadiomaailm ja muutusi kindlasti tuleb, aga vähemalt tore, et raadio on olemas ja veel toredam, et Andres Jõesaar sai täna huvite saatele külla tulla, aitäh, aitäh. Kell on 10 35 ja huvitaja saade jätkub pärast seda, kui on rokkinud paradoks, hakkame rääkima raadioamatööride tegevusest. Huvitaja saade läheb edasi ja oleme jätkuvalt raadio lainel. Nüüd räägime aga ühest toredast ühingust, mis Eestis täiesti olemas. Juttu tuleb raadioamatööride ühingust ja sellest, mida see ühing endast üldse kujutab ja kes on selle ühingu liikmed ja millega tegelevad. Tausta aitab avada Eesti raadioamatööride ühingu juhatuse aseesimees Arvo Pihl. Tere. Tervist. Alustame isiklikust. Kuidas siis läks nii, et Arvo teist on saanud selle liikumise või ühingu, võib julgelt öelda, et üks eestvedajaid Eestis, et millised on teie kokkupuuted, olid siis miks teie süda raadio materismile nii väga kuulub? No siis tuleb alustada kooliajast, ise olen Tartust pärit ja ja siis Tartu Miina härma gümnaasiumis tänasesse tolleaegses Tartusis keskkoolis oli juba päris paar aastakümmet, et tegutsenud nii-öelda kooliraadiojaam. Raadiosõlm tegutses seal kenasti kui ka siis raadiojaam ja amatöörraadiojaam. Ja noh, sealt see pisik mul 80.-te alguses nagu külge tuli ja sealt tasapisi edasi ja niimoodi siis tänapäeva välja, et kui siis uuesti juba 90.-te alguses sai uute aegadega taastatud Eesti raadioamatööride ühingu tegevus, siis sellest ajast ma olen praktiliselt kogu aeg kuulunud ka selle ühingu juhatusse. Miks me räägime raadioamatöör rismist? Kindlasti on see seotud täna sellega, et Ringhääling tähistab juba paari päeva pärast üheksakümnendat sünnipäeva ja kui me lähmegi nüüd ajalukku, siis tegelikult ka raadioamatööridele Eestis on väga väärikas ajalugu siin tegelikult paralleele ka ringhäälingu ajalooga saab vist päris julgelt tõmmata. Ja vägagi no me oleme, ütleme Eestis tegevusega umbes sama vanad kui ka Eesti ringhääling ise mäe küll tähistame oma nii-öelda tegevuse sündi alates 24.-st aastast, aga noh, tegelikult siis hakati eelkõige nagu rahvusvaheliselt neid raadioamatööre kuulama. Ja on teada fakt, et Pärnu noored koolipoisid said esimesed sellised lühilaine vastuvõtjad valmis 24. aasta augustis, et meie tähistasime oma üheksakümnendat juubelit siin paar aastat tagasi, aga ajaloo hämarustesse on kahjuks kadunud see fakte, millal täpselt siis peeti esimene nii-öelda kahepoolne amatöörside Eestist on teada, et see ilmselt peeti 26. aasta kevadel ja vist kasutades nii-öelda sõjaväe tehnikat, tolleaegsed sidepataljoni aga täpset kuupäeva täpselt korrespondentide ja ta ei ole nii et noh, selles osas, et kui me räägime millal läks esimene nii-öelda raadioamatööride signaal Eestist eetrisse, siis me oleme täpselt sama aastakäiguga nii-öelda vanuse mõttes. Me oleme päris palju maininud sõna raadioamatöör, kuidas seda tänapäeval defineerida, ja näiteks kui palju siis raadioamatööri mõiste on muutunud nende aastatega, et kes olid siis need raadioamatöörid, kui olid need päris algusaastaid ja kes end nüüd või üheks korralikuks Amatööriks lugeda, et ma saan aru, siin on ka päris huvitavaid asju, näiteks morset võiks ikka ka tänapäeval tunda, on vist nii, et teatud reeglid ikkagi on. Ja kindlasti noh, eks sellest samast Morsest nii-öelda see kogu see asi omal ajal alguse sai. Aga kaasajal muidugi on seal väga palju uusi sideliike lisandunud. Muidugi võiks tunda ja, ja tegelikult kui enam mitte midagi muud ei aita, siis teinekord nagu vana hea morse võib ka keerulistes oludes kõik selle nagu veel sidega päästa. Eks ta tol ajal kuse raadio tuli, ta oli väga popp ja uus asi ja sellega tegelesid väga paljud, et noh, tänapäeval on ta muutunud selliseks laiatarbeasjaks selle raadioga iseenesest nagu kedagi ei üllata, et kolmekümnendatel kõik koolipoisid midagi kokku panid ja tegutsesid ja ja noh, nendest nii-öelda litsenseeritud amatööride, eks said kindlasti noh, väga vähesed, aga see tegevus kolmekümnendatel oli ka väga viljakas ja huvitav ennesõjaaegsel ajal sõjast said muidugi raadiomaterjalid üsna palju pihta pandud. Kahjuks lihtsalt hukkusid ja, ja, ja kes pääses läände, keda küüditati. Aga noh, keeruliste sündmustel ongi raadioamatööre kasutatud päris päris ohtralt ja palju alates omaaegsetest luuretegevustest kirjandusest on teada igast Hauka grupitegevused, kus raadioamatöörid olid abis ja tänu sellele abile ka paljud neist kahjuks hukkusid. Ja noh, siin lõpetades siin viimaste aegade sündmustega, ehk siis 91. aasta sündmused kus tänu raadioamatööridele ka üksjagu nii-öelda, et see tegevus, mis siis sai ette võetud ja, ja, ja õnnestus ikkagi korralikult segada Nõukogude soomukite omavahelist lahtise tekstiga sidet, viis tõenäoliselt selleni, et teletorni juures verd ei valatud, nii et amatöörid on tulnud appi rasketel aegadel ja, ja ma usun, et vajadusel tulevad veel Just pidin küsima, et kuidas või milline see amatööride roll läbi ajaloo olnud on just selles mõttes, et kindlasti sõja ajal ja pärast sõda Nõukogude ajal lihtne ei olnud, sellepärast et raadio ikkagi ohtlik sidepidamisvahend, samas nagu te ütlesite, näiteks taasiseseisvumise juures oli vaieldamatult raadioamatööridele oma roll, et kuidas nad siis pärast teist maailmasõda hakkama said, et kas siis taasiseseisvunud Eestisse tulid nad hästi uhkelt välja või, või oli ikkagi see pikk periood jätnud tugevad jäljed? Olid jätnud jäljed, aga tasapisi hakkas asi edenema, sest teisest küljest noh, me teame, et nõukogude ajal oli organisatsioon nimega alma vöö ehk tossav ja selle igasuguseid eelased, et teisest küljest jälle kogu see side pool oli natuke selline sõjalis-sportlik tegevus ja seda jällegi nõukogude maal püti, teisalt kuum arendada, et ühelt poolt ojad nagu kontrolli all asja, teiselt poolt nagu ka arendad. Nii et noh, selle, sellise nagu mänguruumis siis tol ajal mängiti ja ja kui, siis nüüd 50.-te lõpupoole hakkas asi nagu vabamaks minema, noh, Stalini aeg oli keeruline. Aga et siis hakkas teema arenema ja eelkõige niukse nagu raadio spordivõtmes ka, ja raadiosport on tänasenigi väga tõsine tegevus, nii lühilaine raadiosport kui ka kui ka igasugused muud selle nii-öelda valdkonna tegevused, nii et kui me tuleme selle juurde tagasi, et kas, kuidas see tänapäeva raadioamatöör erineb selle algse poole pealt, siis kindlasti sama sportlik külg on kaasajal tulnud palju palju juurde. Ehk siis igasugused raadioamatööride võistlused, mida on tänapäeval väga palju ja millest võetakse ikkagi üsna usinalt osa, mis eeldab siukest professionaalsust, kontsentratsiooni võib-olla ka päris tundide kaupa tegelemist. Nii et noh, see pool on kindlasti üks asi, mida, mida omal ajal sellisena väga ei tuntud. Aga noh, kui me räägime tehnika arengust uuesti, et kaasaegset digitaaltehnikat ja, ja kõik kaasaegsed sideliigid koos arvutitega ka arvutid on tulnud väga sügavalt ja tõsiselt siia raadio materialismi valdkonda sisse ja tänapäeval ei kujutaks nagu arvuti ja nii-öelda siis aparaadi ehk siis saate vastuvõtuaparatuuri nihukest kooslust enam tegija, see on avanud täiesti uusi võimalusi, kus nii-öelda omavahel saadakse kontakti niimoodi, et inimkõrv seda signaali ei kuule, aga masinad omavahel kuulevad, et mürade seest matemaatiliste meetoditega nii-öelda võetakse need signaalid välja ja, ja kontakt reaalselt sünnib noh, küll muidugi arvutiekraani vahendusel. Lõpuks sõnum deklareeritakse, aga sellised meetodid on välja töötatud, see kõik on saanud kaasaegsele digitaaltehnika ja side arengule muidugi nagu tänu Kui mul tekib huvi kas või teie juttu kuulates, et tahaks ka selle maailmaga tutvust teha, siis kui raske või kerge on raadio omatoriks hakata, et mingisugused kriteeriumid, kõik see tehnika pool, tegelikult tuleb ka ju eksam sooritada. Siingi vist on erinevad sellised kvalifikatsiooniastmed, et kui veidi seda tausta avada, siis päris nii ei ole, et võtad kätte ja ütled, et oled raadioamatöör, aga samas kõigil justkui on võimalus see tee ette võtta. No nii on jah, et tegevus on litsenseeritud, ehk ta ei ole selline nagu vabasageduskasutusega, nagu millised on ka olemas, eks ole. Aga et tõesti raadio matööriks hakata selleks jah, tõepoolest tuleb lõpuks sooritada eksam, saada siis tehnilise järelevalveameti käest lõpuks nagu litsentse kutsung. Aga see alguses ei olegi tegelikult väga raske, et selleks on vastavaid materjale meie raadioamatööride ühingu kodulehekülje peal olemas. Need on noorte esimene aste on selline suhteliselt vestluse stiilis nagu niisugune esmane esmane ohutustehnika ees, ma näen üldine ülevaade kogusest raadiosidepidamisest ja reeglitest ja, ja asjadest, et noh, see algtase on suhteliselt nagu lihtne ja ma ütleksin, et et isegi nagu niisugune põhikooli õpilasele ei ole siin ka mingit probleemi, et kellel on huvi kohe järgmised natukene faasid, eeldavad teatud elementaarseid füüsika elektriteadmisi ja noh, silt juba nagu edasi. Jah, natukene täna on see probleem, et selliseid kohti, kus võib-olla nagu praktiseerida, on vähe, et omaaegne selline klubide süsteem ka nüüd nende uute aegadega ja teatud finantseerimist ärakadumisega on natuke pihta saanud, et neid klubisid natuke on, on kooliraadiojaamu ja aga et neid on natuke ebapiisavalt, et kui me nagu peaks homme ütlema, et Jüri või Jaan, et sinna kohta tuleks tulla, et peame natuke mõtlema, et on selliseid natuke kinnisemaid kohti organiseerida, saab nii et huvi korral on see kõik mõeldav ja seda me ise kogu aeg nagu püüame edendada, et neid kohti oleks rohkem. Aga raadiotegemine on natuke selline individualistlik ja, ja lõpuks sellel natukesega taandub, et eestlase enda kollektiivism on, on natukene võib-olla kehvem kui mõnel muul rahval ja, ja igaüks tahab nagu rohkem nokitseda oma nurgas ja selleks nüüd siis raadiomaterjaliühing on, on tegelikult olemas. Et aidata siis sellisel ühistegevusele kaasa ja kui me vaatame meie suviseid üritusi, näiteks uue kokkutulekut, kus on rohkem kui 200 inimest koos, siis teisest küljest jälle ju nagu nagu kandepinda oleks üksjagu palju üle 500 amatööri ikkagi Eestis täna olemas. Ja, ja väga-väga ootame oma perre värskendust, et noh, uus põlvkond peab seda asja nagu edasi viima ja huvilisi on tegelikult ka nagu see on nagu rõõmustav pool, aga et kuidas neid veel rohkem juurde saada, kuidas noori saaks sealt arvutite juurest nii arvuti raadio juurde, vot see on nüüd üks väga oluline küsimus. Mis selle raadio materialismi võlu veel olla võiks, et te mainisite ka, et tegelikult noortel võiks sellise asja vastu huvi olla ja, ja kandepinna mõttes kooliraadiot näiteks, et see on ikkagi täiesti omaette maailm. On jah, no kui võib-olla algusaegades oli see, et seesama fakt ise sa saad sidet ehk siis saad ühenduse kuskilt kellegagi väljastpoolt noh, mis on juba omaette nagu selline väärtus ja põnev ja paneb nagu jätkuvalt südame põksuma, et siis võib-olla jah, kaasaegses internetimaailmas, noh, ma võin ju Skype'i teel suhelda ükskõik kellega üle maailma, eks ole. Noh, samas siiski see seal vahel ei ole mitte ühtegi traatia sinu oma, selle sama karbiga siin laua peal sa selle side siiski saavutad, noh, see võiks olla selline üks, üks asi, mis natuke rohkem paneb südame põksuma, aga noh, siin on nüüd täiendavad asjad veel kõike, et seesama, et sul on üks niisugune võimalus näiteks võistelda oma eakaaslastega suhelda raadio teel on noorte erinevaid üritusi, Euroopas on terve noorteraadioamatööride programm koos oma kokkutulekutega, aga kus noored saavad ka füüsiliselt kokku ja siis pärast nagu teavad nagu ka eetris 11 ja niisugune community on järjest nagu tekkimas, mis on väga kiiduväärt. Et noh, see oleks võib-olla see aspekt, et, et on midagi natuke teistmoodi huvitavamad kui niisugune tavaline telefoni, nutitelefoni või selline arvuti kommunikatsioon ja, ja noh, siit edasi nagu mõeldes, et et võib-olla ta annaks nagu alusega tulevaseks elukutseks, et kui nagu see tehnikahuvi ikkagi sees on, et ka selle baasilt võiks nagu mõelda, et kuidas me kasvatame just nimelt tehnikahuvilisi ja edaspidi nii-öelda meie meie ühiskonda ja majandusse panustavaid noori, et noh, see oleks minu arust ka väga väga oluline aspekt selle juures Veidi veel sellest sportlikust poolest ka, kui teie ühingu koduleht tegi vaadata, siis on päris hästi aru saada, et see sportlik pool on oluline pool, et kui te saate veidi näitlikustada või tuua mõne näiteid, mida see sportlik pool raadioamatööride tegevuse juures endast üldse kujutab. No siin peaks hakkama võib-olla teema kaheks, et üks on selline see sport, mida siis tehakse eetris ja noh, on olemas ka nii-öelda selline sport, mida tehakse nii füüsiliselt kui ka siis eetris. No seda täna kahjuks Eestis väga laialdaselt ei arvestata enam, on küll mõned maailma tipud ja see on see nimetatud rebasejaht ehk siis noh, amatöörraadio selline orienteerumine või raadioorienteerumine, siin on meil olemas omad meistrid ja niuksed, mehed lausa. Aga, aga noh, see, seda, seda ala praegu kahjuks laia kandepinnaga ei tehta. No see on nagu metsas jooksmine ja majakate otsimisel nagu orienteerumine koos radio majakatega. Sul on nagu seade kaasas ja see on päris tõsine füüsiline sport, kui me nüüd räägime sellisest klassikalisest, et nii-öelda raadioamatööride võistluse siis kahjuks eeldab suhteliselt palju istumist, sest võistlused toimuvad raadioaparatuuri taga, igaüks on oma jaama juures ja võistlus toimub ehk siis raadioeetris, aga noh, siis on jällegi see, et et sealsamas raadioeetris erinevatel sagedusaladel, mis käituvad galerii mõttes erinevalt, on vaja siis nii-öelda ajaühikus on siis mingid tunnid või näiteks kuni kaks ööpäeva terve nädalavahetust saavutada siis maksimaalselt palju kontakte üle maailma teiste amatöörid, aga need kontaktid siis kirja panna, ehk siis noh, tänapäeval peetakse seda kõike arvutiga, seda kõike on vaja siis nii-öelda nagu nad kutsutakse logiraamatusse üles märkida. Ja siis pärast tehakse ka korralik kontroll ja siis nii-öelda võitjad saavad korralik autasusid. Et on olemas ülemaailmavaatelised võistlused, mis on suured ja rahvusvaheliselt on olemas eestisisesed. Võib-olla hea nii-öelda alustaval noorel alustada ja oma nii-öelda hea kaaslastega mõõtu võtta, nii et noh, sisuliselt selle võistluse olemus on ikka üks ja see sama saavutada teatud ajaühikus võimalikult palju ja noh, võimalikult laia geograafiaga erinevaid kontakte. No mis see siis tähendab, suurtel võistlustel tähendab see seda, et et kui sa oled kuskil haruldaseks kohas, siis sa ühe minuti jooksul pead näiteks pidama, noh, ma ei tea, kuus, seitse, kaheksa sidet korraga. Nii et ja, ja niimoodi see tempo võib püsida kuskil nii-öelda haruldasest maast töötades, näiteks võib olla mitu tundi, et siis kui sa oled nagu kaks tundi niimoodi ära uhanud, siis ma arvan, et nahk on märg ja, ja kui see on nagu mikrofoni võistlus, siis on ka hääl kähe, nii et siin on ka erinevad aspektid veel. Et mida siis kõik need võistlused nagu kaasa toovad, aga põnev sellegipoolest. Lõpetuseks Arvo Pihlile rääkisime ka saate esimesest poolest raadio kui meediumi tulevikust ja hetkeseisust. Kuidas teile tundub, millises seisus raadio praegu meediumine on, et kui tuli televisioon, räägiti ju ka, et seal raadio lõpp ei olnud raadio lõpp midagi, et eksisteerivad koos kenasti, et ja praegugi igasuguste uute Meediumite lisandumisel, et kuidas teile tundub, mis elu raadio elab. Jah, noh, eks neid igasuguseid lõppusid on ju ennustatud erinevatele meediumitele, mina arvan küll, et raadio ei lõpe kuskil, sest et noh, ütleks nii, et et enne võib-olla isegi lõppeb televisioon kui sellise klassikalise raadio lõppemisest. Raadiot on võimalik kuulata väga erinevates asendites ja selleks ei pea sul olema ekraani ees, sõidad sa autoga, ma ise isiklikult kuulake keegi rohkem raadiot, kui ma sõidan autoga ja tüüpiliselt valin kahe jaama vahel, eks nendest on vikerraadio ja teine teine teinekord ka kuku raadio, nii et, et vastavalt kust nagu saateid tuleb ja noh, siis vahelduse mõttes midagi muud ka. Nii et ma arvan, et raadio ei kao kusagile, kindlasti raadio mingilt moodi veel teiseneb ja, ja võib-olla tekivad mingisugused uued võimalused ja noh, selge on see, et üks on see nii-öelda levi raadio ehk siis nagu eetrist kõlab raadio ja teine võib-olla et on, et, et kuhu, kuhu kanalites seda veel edasi suunab tänada juba ka loomulikult võtan kõik on internet, isegi kui on järelkuulatavad ja asjad, et kas tekivad siin veel mingisugused uued variandid, aga ma küll täna ei ennustaks sõnalisele raadiole mingisugust kadu ega hävingut, ma arvan, et me võiksime siin mõelda. Est-Eesti rahvusringhääling võiks tähistada ka oma 100 viiekümnendat ja ja näiteks 100 üheksakümnendat juubelit, et ma, ma arvan, et see segikõnes Igal juhul, kellel tekkis huvi, see võib raadioamatööride ühingu tegevusega tutvuda internetis väga põhjalikult, ka infot leiab nii et kindlasti inimestel võimalik ise sellega algust teha, kui ainult huvi peaks olema suur tänu selle intervjuu eest. Arvo Pihl. Kell saab vähem kui kolme minuti pärast 11, mis tähendab seda, et nädala viimane huvitaja lõpetab Ingrid Roosipõld ja Juhan Kilumets tänavate heidete kuulasite. Ilusat päeva.