Vikerraadio tervistavalt kuulajad tänase saate toome teieni Tallinna vanalinnast raekoja platsilt. Saatejuht on Meelis Süld ja. Krista taim ning tervitusi ka minupoolseid udusest Tallinnast. Ma usun, et Eestis on paiku, kus on väike lumekirme maas, Tallinnas seda ei ole. Küll on siin mõnusalt udune, õnneks mitte vihmane ja inimesed on ka sellised sõbralikud ja toredad meie ümber. Vähemalt mõnevõrra on isegi natukene kahetine tunne, kui viibida Tallinnas jõuluturul, sellepärast et me teame ju, mis eile juhtus Berliinis jõuluturul ja seetõttu tegelikult kohe saate alguses võtame ühendust ka Saksamaaga ja, ja uurime, missugused on sealsed meeleolud. Helistame ühele saksa noormehele, kes on Eestis õppinud ja, ja kes on ka oma sõpradega Berliinis ühenduses olnud ja tahame teada, missugused meeleolud siis Berliinis hetkel valitsevad. Aga vaatame ringiga, tegelikult siinsel Tallinna jõuluturul. Otsime meelisele mütsi, sest on ta palja peaga, õues on külm, vaatame, mida magusad ja maitsvad siin pakutakse. Ning seejärel teeme tiiruga apteegis. Ja otse loomulikult väike tiir uisuväljakul, sest see on üks armas koht, kui mõelda, et ümberringi lund ei ole, aga sa võid uisud alla panna ja lihtsalt kihutada mööda jääd edasi. Ja kindlasti ärge unustage ka seda, et jõulud on tervituste ja heade soovide saatmise aeg ja ühtlasi tahame ka oma panuse anda huvitaja punkt vikerraadio poee lehele võtava tervituse kirjutada lühikese tervituse saate ajal, vaatame siis ka seda lehte ja edastame teie tervitusi. Nii et olge kuuldel ja jätkame siit muusikaga, et siis juba helistada Berliini. Nii nüüd oleme siis võtmas ühendust Saksamaaga ja Fabian püüder peaks olema meil telefonil. Halloo, kas Sagulad meid? Jah, tere hommikust. Me oleme Kristo taimega kaassaatejuhiga, siis Tallinnas jõuluturul ja tegelikult šokeeris päris päris korralikult kogu maailma. See, mis juhtus eile jõuluturul Berliinis. Fabian, sa oled ise ka elanud Berliinis. Kui sa seletad meile, kuskohas terroriakt aset leidis ja miks võis ka see paik olla nõnda valitud? Ja ma arvan, et, et see on see põhjus, miks tere valiti. See on vist ääretult populaarne koht ja inimesed käivad seal sõidavad kaugelt kohale, et nautida seda meeleolu ja kõike, mis seal on. Ta ütles, et ja et see on see, et paljud sõbrad käivad seal igal aastal. Ja mina tunnen ka inimesi kes tahtsid sinna minna. Sest see on vist nagu populaarne. Seal on üks suur suur kirik, mis on väga tähtis K2 ajaloos ja on lihtsalt nagu niisugune koht, kus inimesed tulevad kokku, et jõuluaja aega nautida. Ja ja see on vist veel väga-väga kurb, et see juhtus ja et ma arvan, et asi oli olnud, on see, et inimesed Väga väga, väga kurb, aga samas ma olen teile rääkinud sõpradega, kes ütlesid mulle, et et meil on tegelikult üllatunud, et siiamaani ei ole mitte midagi juhtunud. Et siukses suures linnas siuksed väga erinevate inimestega elavad väga erinevad inimesed. Et siiamaani ei ole mitte midagi juhtunud, meil on Berliinis paljud inimesed iga igast maailmakohast. Kas pagulased või kas, kas ungarlased, eestlased, soomlased, kas araablased, aga siiamaani mitte midagi juhtub. Ja vot, et see võib lihtsalt juhtuda. Kui palju oli ka selliseid hoiatavaid teateid? Ma mäletan ise, kui huvitaja saates poolteist nädalat tagasi rääkisime talvistest reisidest, siis meie välisministeeriumi konsulaarosakonna direktori hoiatas, et olge ettevaatlikud jõuluturgudel, avalikel üritustel, samuti vana-aasta õhtul, võib-olla ei ole mõistlik minna peaväljakule. Ja teisipidi muidugi noh, need on, need on üritused, millest jõulude ajal tavaliselt osa võetakse, aga kas ka Saksamaal veidi hoiatati inimesi, et sellised ohud varitsevad. Et ma arvan, et kõik inimesed Saksamaa teavad, et see võib olla ohtlik, võib olla, aga. Aga inimesed ei taha muuta nende elu hirmu pärast. Nemad ütlevad, et no me läheme nüüd sinna ja sinna ja sinna, kust need kuune tahtsid minna, seal on ka paljud inimesed, et ma arvan, et linnas, et lihtsalt ei ei arva, et selle pärast peaks või. Ma sain aru, et kurjusele ja kurjadele inimestele ei lasta ennast segada ja nii see mõnes mõttes ka õige on, et ei alluta terrorilega hirmule. Aga ütle mulle, kas nüüd see kuidagi heidab ka jõuluajale varju ja, ja tõenäoliselt vist Berliinis jõuluturgu nivea ei avata. Jah, arusaadav, ega, ega sellest. Absoluutselt absoluutselt igal juhul jõudu Berliini elanikele kogu Saksamaale kõikidele. Ja, ja ärme lase ennast sellest hirmust mõjutada, aitäh selle intervjuu eest, Fabian Prüder. Ja meiegi vaatame hetke pärast ringi juba siin, Tallinnas, jõuluturul. Me teame, et terroristid ründavad neid kohti, mis on ilusad ja armsad inimestele. Aga ärme lase ennast siis sellest tegelikult ära hirmutada ja, ja läheb oma eluga edasi. Niimoodi ja nüüd tagasi siis Tallinnasse Raekoja platsi, selle suure kauni jõulukuuse juurde, kus oleme siis Mehlis sillaga siin koos ja otsime seda jõulutunnet, aga mis võib-olla Tallinnas kipub vahel kaduma minema, kuna siin ei ole lund ja tegelikult või nagu sügis alles veel, talv algab alles 12 ja ühe vahel. Mis mulle meeldib, jõuluturul on see, et kui siin õhtul käia, siis on tuled teistsugune melu, palju rahvast trügimist. Aga kui tulles siia niimoodi 10 11 vahel, siis näeksin hoopis teistsuguseid inimesi. Hästi, palju on lapsi. Mul kohe tekib küsimus, miks sa saad koolis? Ei ole, aga seda saame teada. Ma olen siin praegu Raplamaalt Juuru kooli kaks õpetajat ja terve klass, saame tuttavaks. Tere mari olen. Tere Meeri Ehandi. Te olete, ma saan aru, füüsika, keemia, selliste raskete ainete, aitäh. Jah, just, täpselt nii. Teine on huvijuht, mina olen huvijõust koolis. Kuulge, aga miks te koolis ei ole, miks te tulite täna Tallinnasse kõik ja lapsed ka kaasas, mis klasson? Meil on kaasas, mina olen ka viienda klassi klassijuhataja ja Mary on kuuenda klassi klassijuhataja, siis me mõtlesime ühendada jõud ja tulla jõulutunnet otsima, et me tegelikult on plaanis minna uisutama siia uisuplatsile. Enne tulime jagama kinke siia kuuse juurde. Ja täpselt need see füüsika. Keemia, ja kõik on väga ära väsitanud, et siis nagu viimane nädal tuleb natuke rahulikumalt võtta ja lastele rõõmu valmistada, tuua neid siia välja ja puhkama. See oli suurepärane, et, et te otsite just lastes seda positiivset tunnet ka, et ei ole kogu aeg, et peab raamatu taga istuma, aga et õppimine võib-olla ka põnev. Olete te täna veel mõne plaani lisaks uisutamisele teinud, et ma ei tea, külastate mõnda muuseumi või loodusmuuseum on päris põnev, ma tean. Ei kahjuks kahjuks piirdubki siin kingituste jagamisega ja uisutamisega, et siis lähme tagasi koolimajja, et tegelikult on vaja ettevalmistusi teha veel siin jõuluüritusteks, et kasutame aega targasti. Aga kas see aasta lõpp on pingeline koolis kuigi peaks olema mõnus, et on niisugune rahulik ja tore ja pime ja mõnusalt soe koduski näiteks koolis sedasi, et ei peaks nagu rabelenud. Nii ja naa, tegelikult sellel aastal meil väga pingeline ei ole, et meil on hinded juba esimeseks detsembriks välja pandud, et nüüd ongi täpselt niimoodi, puhkame, võtame rahulikult aega ka niimoodi jõuluürituste korraldamiseks. Millega te tulite, hakkisin telerongiga bussiga, bussiga, bussiga, tulime. Mul jäi nagu kõrvu, et jagate siin ka kingitusi, mismoodi teil klassisse kingituste jagamine on korraldatud, sellepärast et ütleme niimoodi, kingitused on ka üks paras peavalu. Jah, no traditsiooniline loosi teel ikka, et valisime loosipakid ja, ja igaüks siis pidi leidma sobiva kingituse, et noh, oli kõva antud sinna rahaline väärtus natukene väga üle Eibriiskaja ja selle selles mõttes jah. Missugune see rahaline väärtus oli, kui tohib küsida? 10 eurot oli meil meie klassis, viiendas oli 10 eurot. Meil oli natuke vähem, me panime alates kolme, kolm kuni viis eurot, et et see olekski just selline sümboolne ja et ei oleks väga suurt väljaminekut siin enne jõule. Et kingitusele ongi tegelikult sümboolne tähendus, et see peaks. Ja siis peaks nagu nutma rikas olema, et leida midagi tähenduslikku sellise väiksema raha eest, et õppida ka rõõmu tundma väikestest asjadest. Ma olen täiesti nõus ja, ja nüüd meil on hea võimalus tegelikult aedaga lastega natukene juttu, nad on juba ausaltöelda laiali läinud ja siin üks põhiline atraktsioon on üks tuvi siin sellel raekoja platsil väljakul, kes seal väga selline sõbralik poisid, saame tuttavaks. Kuidas on sinna nimeks Roland? Andreas Te olete nüüd jõuluturul Tallinnas, mitmes kord? Ma ei tea, mis teine või? Ma ei tea. Aga kuidas sul muidu jõulud mööduvad, mis sa teed, mis sul plaanis on? Jõulud? Ma ei tea. Kodus äkki olen. Ja ma ei tea mingi asja. Aga kuidas, kuidas sellega on? Huvitavam tundus, kas see, et me oleme nüüd jõuluturul siin või, või on põnevam see, et te lähete õige pea uisutama. Ikkagi uisutada. Veel, ja kas see on hea meel ka, et varsti tuleb vaheaeg, on vahe, eks plaanid olemas? Teen mingi puidust edasi, mingi Teid. Sa teed puidust asju, mis sa teed? Novella klaasimaalis ka olen koolis ringis, aga see puidu, seda näiteks, mis ma olen teinud karika näiteks. Ta oli siis, mis ma veel olen teinud? Mingi ma ei mäleta, mis ma teen, maja oskate linnu vaja? Ei oska, aga ma teen seda. Ärme lähe. Aga sinu plaanid? Tulen perega, veedan aega ja. Kuhugi sõiduta ka nii lihtsalt mõnusalt pere keskel. Kuulge, nüüd on lapsed võimalus tervitada meil tänases saates on selline asi, et kuulajad, kes on arvutite juures, võivad meil kodulehekülje peale foorumisse panna oma soovi. Kirjamees jälle loeme tunni lõpus ette, aga kuna te olite niivõrd lahedad, siis tervitused lähevad kohe. Emad-isad, vanaemad kindlasti on üllatunud, kuuldes, et lapsed linnasid, saadavad tervitusi, nii et laske aga käia, keda soovite, tervitad vanaema veelgi tema nimi ka siis ta kindlasti teab kuulda. Isa Arvo ja Kersti. Andres modervitaksid venna ja ema Eva mõrvate Venna nimi on Roman ja emana Jelena. No niimoodi, kas on veel kedagi, kes soovib tervitada? Tüdrukud olid ka, kes tahtsid, vanemale tervitad. Pabistama pole midagi, aitäh teile ja kena päeva siin me nüüd läheme, jalutame ringi, otsime meelisele mütsi ja teadmata, tean ühte kingitust, mida saab kolme euro eest, ma kohe nägin kuskil. Ma tean, et seal meelis magus kingitus ja meie, kes me oleme põhikaalujälgijad siin olnud, sina rohkem, mina vähem natuke. Siis siin läheduses, õnneks. Armas koht, kus on juba 10 aastat, ma tean, magusaid asju pakutud, siin eesti martsipan ja ma mõtlesin kogu aeg, et see on Kalevi martsipani. Tegelikult ei ole ja siin võib täiesti sedasi kahe, kolme, nelja euro eest eest võid saada endale martsipani komme. Saame tuttavaks, mis ettevõte see selline on ja kaotasin turul olete juba olnud? Nüüd juhtus niimoodi, et, et see müüja kohe jooksis eemale meist. Aga siis vaatan ise järgi. Eesti Martin, palun, siin on protsendiga 40, on ka 60. Siis on võimalus pistaatsialisandid vaatan veel, et on ka Ungari martsipani pakutakse ja niisugused väiksed martsipanikujukesed. Kohe ma nüüd vaatan, kui ma nüüd suudaksid, kui toote välja mõelda, kes see on. Aga mina tahaksin maitsta seda martsipani, mis siin praegu andma. Ma teen selle julge sammu ja. Sa võitsid pistaatsiaversioon, sest et mina võtan selle, kus on nagu 60 protsenti martsipani, ma loodan ma köhima Eka. Mandlit tähendab väga hea. Aga siin on nüüd see vahe. Ma sain teada, et kui on rohkem martsipan või mandlid sees, siis ei ole teda nii vormida kui neid, millel on vähem mandlit ja rohkem suhkrut. Nendest saad kujukesi teha, nii et kui ma siit ühe kangi võtaksime, siis saaksime sellest voolida lumememme valgena martsipani näiteks. Siis aga liigume edasi. Siinsamas kõrval on ka jõuluvana majakene, kus me peaksime tegelikult kohtamas sedasama jõulumeest, kes jõuluõhtul kinke toob. Hirm seal hea meelega koputatakse akna peale. Ma kohe seda teen. Mitte kedagi ei ole need lapsed. Jõuluvana on praegu välja läinud, aga ma näen, et kell 12 tulete tagasi. Jõuluvana maja avatud iga päev kella 12-st poole seitsmeni, aga samas sinu olemas Poskast need, kui on tarvis päkapikule või jõuluvanale kirja saata siis tegelikult selle saab siia postkasti panna küll. Ma arvan, et ei ole hilja kirjutada jõuluvanale kunagi ei ole hilja kirjutada kellegile jah, võib kirjutada ka meile foorumisse, kui teil on nagu mõtteid, soove mida tahate edasi anda just raadio teel kedagi üllatada, aga liigume edasi, on meil sulle mütsi vaja on ja ma näen praegu hirmus naljakaid mütse. Ma ei ole kindel, kas ma neid mütse tahan kanda, mida me praegu siin enda ees jõuluturul näeme. Ja need mütsid, millega saab alati nalja, sest ma ei tea, miks on nii, et et kui sa tahad naerda, võtab heegelemine poodi, hakka mütse proovima, sa saad kõvasti, siin on ikka erilisi sarvedega. Päikseprillid on meile ette kirjutatud, seal kiiver, sarvedega kiiver ja päikseprillid, peas võib selliseid mets ja seda siis on siin igasuguseid erinevaid karusrohkaa, no üks on niuke pluus, mõmmiku nahk, mis on selline roosa, see läheb. Sony on ka siin olemas täiesti või siis roosa, selline murumuna. Jah, sonid on erineva disainiga, ühed nokatsid ja teised on siis niuksed lihtsalt murumütsi moodi. Ja karvamütsid soojaks on, see ikka ei leia endale midagi, ma vaatan ja mõtlen, ma paneks korraks pähe, oleks natukene sooja, pärast tulen tagasi ringi kõndida ja proovida, et kui sobib, siis käibe, Jewerconide, raadio pilti näiteks. See on väike jah või ei lähe. Pole paha, pole paha, oleks ta suurem, võiks olla päris äge. Ja kruvi midagi muud kõvel. Karvikudena tunne nagu kõige, aga miks mitte? Kui tead, kui ma vaatan nüüd siin ringi, siis inimeste mütsimood on küll selline, et mida, nagu siin väga ei näe, siis üks mees on Sonygagi enamus, kipud olema palja peaga, mehed, lähme parem sisse kuskile. Näiteks opteekis lähemalt, ehkki panime muusika mängima ja ja lähme vaatame apteegist, kas on mingit külmarohtu? Nii nüüd oleme tulnud siis raekoja platsilt Tallinna raeapteeki ja meie vestluskaaslane, siin on Liivi allikas, kes on apteegi juhataja ja ise ka proviisor. Tuleme külma käest, kas teil on meile külma? Tuge pakkuda on küll, aga seda saaksite kaasa osta koha peal me ei saa pakkuda vana raeapteegi klarneti. On see saladus, millest kõlarit koos, et ma tean, et, et vist on. Tegelikult, ega ta nii väga saladus ei ole, et kõik tänapäeval on juba klareti pudeli peal retsept olemas, et koosnenud ta siis punasest veinist Rain mainis ja sinna pandud siis oht, vürtsed, safrani, ingverit, kalagani juurde, muskaatpähkliõisi, et selline hea soojendav jook. Tegelikult Peevist töö ajal seda siiski ei saa külmarohuks tarvitada. Kleriti juurde veel tagasi tulles, mulle meenub, et on ka veel olemas valgest õunaveinist tehtav Clarit. See võib-olla on väga vanal ajal, et meie nendes raamatutes ja ürikutes ja sealt tuleb ikkagi välja, ta oli punase veini baasil. Jah, et Aklareti retsepte pidi liikuma keskajast alates väga mitmeid, et võib olla küll, et neid on erinevaid. Meie oleme oma joone juurde jäänud. Väga põnev, kuulge, aga teil raeapteegis on ju ka selline muuseumi osa, mind huvitaks seljas, et millised on teadaolevalt kõige vanemad siis kasvõi dokumendid või ravimid, mida inimestele turgutuseks pakuti, et kui tuli siia keskajal, noh, võtame näiteks mingi 1000 300400 keegi ja ütles, et tunnen ennast pisut pahasti, mis talle apteeker võiks soovitada selle peale. Kas vanal ajal ja keskajal esmaselt olid ikkagi ravimtaimed, siis millest tehti hästi palju leotis ideesid, tinktuur ja need olid ikka sellised esmased. Aga muidugi asja juurde käis ka väga kuulus martsipan ja martsipan on meil tänapäevani, me oleme seda järjepidevust hoidnud ja pakume siiani ja see on nüüd tõesti selline tore ja tõestatud toime, et väikene magus suutäis aitab alati küll peavalule, küll pahale, tujule, küll külmetusele, nii nagu šokolaad. Miks siis mitte martsipan? Mulle tundub, et me liigume nagu ajas ka veidi, mõnes mõttes nagu nende vanade tõdede suunda uuesti tagasi, et siin ma vaatan ka leti peal, tegelikult on sellised arstirohud, mis, mis on ka taimsed ja ja mis meenutavad ka neid vanu, selliseid arhailisi pudeleid ja potsikuid. Jaa, raeapteek nüüd proovib seda suunda jätkata ja oleme tõesti sinnapoole edasi liikumas, tahaksime austada ja esile tuua taas eesti ravimtaimi, mille teadlikkus need eestlaste juures aga tõuseb ja lisaks siis ka nüüd kuulsale idamaade meditsiinile ikkagi. Noh, nagu meenutada, et meil on endal väga häid ravimtaimi ja neid on väga lihtne korjata, need on hästi kättesaadavad ja need on väga tõhusad. Et raeapteegis on ka siis pakkuda mõned teesegud erilisemad ja mõnede tinktuuri põhjad, kus on siis valmis ravimtaimesegu ja inimene saab siis selle ise juba kodus valmis teha ja muidugi pakend on siis selline väga eriline vanaaegses klaaspudelis ja korgist korgiga ja selline kõik teemakohane Aga mis te soovitaksite, kui nüüd praegu liigub ringi näiteks kõhuviirus millist teed oleks hea manustada ja siis teistpidi, et kui kurgu-nina-viirus, mida sisse võtta. Võib-olla ingverijuurt, et ingverit teha kõige lihtsam värskest ingveriteed teha ja, ja ingveri ja sidruniga turgutada ennast, et need on ikka sellised väga kättesaadavad ja, ja väga hästi mõjuvad. Kas on ka teada mõnda sellist täiesti veidrat asja, mida, mis on õnneks jäänudki ajalukku, et seda enam ka seal ei kasutata mõni veidram retsept või siis? Ma ei teagi, kuidas seda nüüd on, õigel, mitte taim, aga mingi asi, mida inimestele sisse söödeti ja siis nad terved oleks, usk, siis aitas. Kõige veidram on minu meelest see, meil on muuseumi poole peal olemas muumia käsi ja legendi järgi siis seda muumia kehaosa jahvatatis, sellest sai pulbri ja seda pulbrit siis kasutati toidu või joogi sees ja teadaoleval pidi see siis tõstma inimese palju paremale elujärjele, kindlustama temale helgema tuleviku. Sest kuna mumifitseeriti ikka väga tähtsaid ja rikkaid ja selliseid, mitte igapäevaseid inimesi, eks ju, et siis inimestel oli usk, et kui ta saab nüüd tükikese seda Momifitseeritud pulbrit siis tema elujärg ja heaolu ja kõik tõuseb seal väga omapärane. Vaatan, et teil on siin mürgipudelid päris päris hirmuäratav kollektsioon neid. Mürgipudelid on nüüd pärit Nõukogude ajast, siis kui väga palju apteegis valmistati ravimeid ja kõik ravimid on mürgid teatud koguses mingisuguse lubatud annuseni toimivad nad ravimina ja kui need üle tarvitada, siis nad toimivad mürgina. Et seetõttu on jah, need tugevatoimeliste ravimite purgid on veel täiesti alles ja kuna neid on ka väga vähestes apteekides jäänud, siis meie oma muuseumi poole peal pakume suuremat väljapanekut, et võite tulla kõik vaatama. Lapsevanemad leiavad siit kindlasti midagi oma lapsepõlvest ja miks siis mitte lastele näidata, kuidas vanasti apteegid välja nägid? Aga te praegu enam rohtusid isekukkumisega? Kahjuks mitte, meil on see võimalus olemas, et võib-olla hakkab uuesti retsepte liikuma, et kui kui inimeste teadlikkus ja soov ja arstid hakkavad välja kirjutama, siis miks mitte? Väga vähesed apteegid on jäänud valmistama, aga võib-olla ma ikka liigume sinnapoole tagasi, et apteekrid loodaksin seda. Tegelikult mina patsient loodaks praeguse patsiendile, aga kui midagi peaks juhtuma, on ikka tore, kui sedasi on. Apteeker kuskilgi segab sulle spetsiaalselt sinu rohu. Sa võtad selle kenasti sisse või määri peale, kohe hakkab parem, see on nagu hea sõnaga, keegi ütleb midagi head. Ehkki parem. Aga aitäh teile, Liivi allikas, proviisor-juhataja raeapteegis ja astuge siis inimesed läbi, vahel ka teistsugustest. Sellistest apteekidest, jah, kus on võimalik näha veel vanu asju ja miks mitte jõuludeks mõtlevad osta mingi selline teesegu, mille saad kokku keeta, ise mängida nagu siis talgeemikut või proviisorid selleks on päris põnev. Mulle meeldib, see rajati apteegi juures, et see on iseenesest muuseum, aga samas ma saan aru, et siit võib ka kõiksugused täiesti kaasaegsed rohud kaasa osta ja ja paraku küll vist rohkem käivad siin turistid, aga, aga miks mitte, kui inimene vanalinn astub, et võiksin siit ka läbi tulla? Vaat see ongi kummaline, et et tallinlasena nüüd juba õige mitmeid aastaid eraldas, isegi siin lähedal ei satu vanalinna. Aga ma tean suurlinnu, kuhu ma satun, kogu aeg käin kolistel ringi, sama summaga kõrval on selline väärtuslikus, ma võiks iga päev jalutada muuseumis ringi, aga vot on inimene kord juba selline veidrik. Ma arvan, et me peaksime nüüd ühe asja ära klaarima. Nimelt, ma olen suutnud inimesi desinformeerida ja nüüd nii mõnelgi võib-olla on plaanid sassi läinud, sellepärast et ma teadsin, et talv algab täna tuleb välja, talv algab homme. Aga kohe selgitan teile ära, miks see võis juhtuda. Nii külm oli. Mul oli tunne, et paljuga koputab ukse peal. Aga kannatust veel. Täna oleme veel sügises. Homme on talv, nii et see asi olid klaaritud, ärge muretsege. Küll see talv tuleb. Me loeme ka mõned tervitused, mõtlesime juhete huvite punkt vikerraadio lehel on võimalik siis saata tervitusteele ja meie tahame siis omakorda vahendada neid kuulajatele. Näiteks ämmi lapselapsed kirjutavad meile imelist jõuluaega, Ämmile soovivad lapselapsed. Niimoodi, mina võtan siit kohe nüüd esimese, mis meile tuli, Urve kirjutab, südamlikud tervitused ja hääd pühadesoovide armsale unustamatule Sargvere kooli endisele direktorile Vaike Kruusemendile. Tänutundega Sargvere kooli kunagised õpilased. Nii Külli rahulikku jõuluaega, tervist, õnne ja tegutsemislusti, EPA 1972. aasta lõpetanud raamatupidajad. Kohtumiseni 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Ja siis kirjutab Sirje häid pühi juuru lastele. Nii vahva neid siit direktori kabinetist kuulata, nii et direktor juhtus kuulama neid lapsi, kellega me just enne juttu tegime. Vot siis ja veel. Helmi tervitused homsele sünnipäevalapsele aitajale. Ilusat jõuluaega kõigile. Väga tore, kirjutage veel meile huvitaja punkt vikerraadiopunkti. Ja meie, siit omalt poolt seame need sammud uisuväljale uisuväljakule. Kappadi kap, päkapikk, olen väike, hirmu tundma ei pea mul lahti, nüüd tantsin ja laulan ja naerangu paike ja muinasjutus ei loe. Becki Burjaile. Koppadega päkapikk olen väite hirmu tuppa ei vea mul lahti, nüüd tantsin ja laulan ja seal nagu väike muinasjutus ei loe. Burjaide. Väga külmtuulel uuriga joad oma oleneda kastmete preemiat pette Adril, oi oi oi oi oi oi oi oi oi oi oi oi oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi, oi ai. Ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai. Ai, ai. Kiirel sammul astume mööda Harju tänavat ja, ja liigume siin Niguliste kiriku taga ja, ja uisuplatsi poole koos Kristaga. Ma kõndisin kiirel sammul, et ma oleks järved jalgratta alla jäänud ja mis ma veel tähele panin, meil siin seisab, politsei valvab raekoja platsi, politseipatrull jälgib, et kõik oleks korras ja korralik turvaline kõndida ja ja liuväli paistab, Jever isegi inimesed uisutad ja tuul tõuseb. Paha tööd, kirikutorn olnudki täiesti udu sisse mattunud. Hämmastavad ilmastik olud, et uisutama minna, aga samas jälle vaata kui hea võimalus näiteks kehalise kasvatuse tunnis ei taha joosta. Tuled, võtad uisud ja muudkui uisutad, ma tean, et sellist võimalust koolidele pakutakse. Ma ei tea, kas nad Harju mäel käivad, sest mul on millegipärast tunne, tekkis kallis koht, aga võib-olla ei ole ka. Oled sa käinud siin uisutamas? Ma ei ole siin uisutamas käinud, aga aga ma olen alati mõelnud, et võiks tegelikult tulla läbi ja panna need uisud jalga. Ma arvan tegelikult, et me tänase saate ajal ei jõua viskeid juski alla alla saada. Millal sa viimati suitsetasid, oi, kus sa pead minema. Oota, lähme siit ülespoole. Niimoodi. Ma mõtlen, ma mõtlen, tead, ma, ma arvan, et ma uisutasin viimati eelmisel talvel kusagil Moskvas avatud avatud pargis. Muideks, ma nägin uudistes, Moskvas on avatud kuskil pilvelõhkuja katusel Ruisu plats, kus võid uisutada 50 eurot, näiteks pool tundi või tund aega igal juhul. Niisuguse hinna eest. Siin õnneks hinnad ei ole, selliste lapsi on päris palju. Ma arvan, et siin ongi tulnud. Nagu me teame, ka Juuru koolilapsed tulevad siia, aga siin on vist teisi veel ja õiges kohas. Tunne Lääne-uiske ka. Nii, ja keegi ootab meid siin tere. Meid ootab, vist peaks ootama meid Silver Uustalu. Täpselt nii, tere tulemast Harju tänava liuväljale. Siis liuvälja peremees, või uisutasin mina, liuvälja peremees võib nii öelda, et hoolimata, nagu te näete soojast ilmast Meil on kolm kraadi sooja, aga liuväli toimib ja jää on täitsa olemas ja meil on ka siin päris palju inimesi juba jää peal. Öelge, mismoodi te hoiate seda jääd või, või on siin olla mingi külmutusseadmed või kuidas see jää püsib? Jätsin Harju tänava keldris meie jalge all, tegelikult maa all on kompressor, seal kompressori maksimumvõimsus on üle 400 kilovatti ja see kompressor siis külmutab seda pinda. Ja seetõttu ongi võimalik ka plusskraadidega siin uisutada, et tegelikult me peame garanteerima linnale pluss 10 kraadiga jää. Aga kui vihma sajab, mis siis saab? Kui see vihma just nädal aega järjest ei 100, siis ei juhtu mitte midagi. Ütleme niimoodi, et 10 aasta jooksul ei ole liuväli olnud ükski päev ilma tõttu suletud, et selles mõttes, et me suudame ikkagi opereerida pluss 10-st kuni miinus 25 kraadini ja nii et selles mõttes on see liuväli, ma arvan, suhteliselt kindel ja püsiv asi siin Harju tänaval. Ma arvasin küll, et kui me tuleme siia hommikul vara kella kümne-üheteist vahele, siis vaevalt, et et rahvast on, aga 10 piilumegi, nüüd rohkem selle väljaku poole, siis mulle tundub, et tõesti siin on lapsi küll ja küll ja lausa tõesti, koolide ja klasside kaupa tullakse siia. Need mitmed noored, kellega me me rääkisime, nemadki tulevad siia uisutama ja praegu ma veel neid tuttavaid nägusid väljakul ei näe. Küll nad jõuavad neile veel kingitused, jagasime, tulime nii ruttu, aga Silver, kes on need inimesed, kes siin käivad tavaliselt? Liuväljal on meil selline traditsioon tekkinud, et me pakume koolidele võimalust tulla siia tasuta kehalise kasvatuse tunni raames, et selleks peavad õpetajad registreerima oma grupi ja neil on võimalus, siis tule lastega siia, et võin öelda juba ära, et meil on siin tere tulemas 11000 õpilast. Nii et tundub, et kui kunagi oli eesti niuke suusarahvas, siis me oleme muutumas uisutajad, eks. Et ma arvan, et see, see niuke hea traditsioon, et et kui juba 10 aasta jooksul mõni, võib-olla laps on käinud esimesest klassist alates, ta lõpetab gümnaasiumi ära ja ta on iga aasta käinud siin uisutamas, siis ma arvan, et see kandub ka tal nagu traditsiooniks edaspidi, et talvel jõulude ajal tulebki siia Harju tänavale käib jõuluturul turult läbi ja siis tuleb liuväljale uisutama. Niisugune väga mõnus aktiivne tegevus Tallinna vanalinnas ja ka vaated on siin ju imelised kõrvale Niguliste kirik, raekoja torn paistab hea jõulumuusika. Palju käib siin selliseid ülikonnamehi, kes ütleme, lõunatunni on kuskil ära pidades võtaks, teeks uisu, tiirusin pool tundi või kontoriprouasid. Talvisel perioodil on tegelikult, et ütleme, kontoriinimeste seas ka liuväli populaarne ja me oleme isegi pakume siin kohapeal sokke ja need sokkide vajadus on sõidetud, paljud naisterahvad näiteks sukkadega mõtlevad, et kuidas nüüd selle uisusuka peale panen, et siis meil on olemas ka sokid, kohe võtlesid uisulaenutusest, et see on populaarne ka täiskasvanute seas. Et aga täiskasvanud ikkagi pigem käivad õhtupoole, kui on tööpäev läbi ja ja siis tullakse siia uisutama. Aga uisukrohvid, kas jõuavad ka sellele jääle, mis on Harju tänavale? Ütleme nii, et need, need inimesed, kes käivad jääseisus ütlemise Tõnni tegemas siis natuke teine sihtgrupp on siin, et siin pigem tullakse ikkagi, kas oma sõpruskonnaga tullakse nautima vanalinna väljas olemist, liikumist, et ta ei ole täitsa treeninguteks võib-olla kõige kõige niuksem sobivam koht ja siin on ka teised inimesed, et kui siin tahetakse harjutada hüppeid või mingisuguseid keerulisemaid etteasteid, siis, siis võib-olla siin jääb ruumi väheks. Hokiga siin mängida ei saa, eks ole. Meeskonna kaasa ja litriga hakkaksin vehkima. Ei on teil siin omad mingid sellised reeglid, mida tohib, mida? Ei tohi? Ja tegelikult meie selja taga ongi, et meil on siin niuke uisu uisuplatsi meelespea, et uisuplatsil on jäähoki mängimine on keelatud, et aga, aga see on just seetõttu, et kui siin keegi hakkaks nüüd litriga litriga söötu andma üksteisele, et siis võiks lihtsalt olla ohtlik teistele uisutajatele, sest nagu ma ütlesin ennem et tegelikult ka väga paljud inimesed, kes siia tulevad, peavad võib-olla esimest korda üldse uisutama, et seetõttu me peame ikkagi tagama kõikide nende ohutuse, et meil on olemas siin täiesti tasuta kasuta kasutamiseks sellised toetusraamid, et inimene, kes pole harjunud uisutama, et ta saab võtta selle endale esialgu abiks. Ja ka lastele on meil niuksed vahvad hülged seal olemas. Et kahju küll, et raadio pilti ei näita, aga kirjeldada. Me saame seda kirjeldada ja et see on tegelikult lapsevanematel on, võin ise öelda mon enda kaheaastase poisiga käinud uisutamas ja kui tema veel hästi jääl uiskudel ei püsi, siis selle hülgepeal ta sõidab väga hea meelega ja see annab nagu vanemale natuke vabadust, paneb lapse hülgepeale ja ise lükkab seda ja saab uisutada samal ajal ja laps naudib selle hülgepeal olemist. Ehk siis ta lihtsalt istub selle hülgepeale kaksiratsi ja, ja jalad ulatuvad jää peale. Ta justkui istub ja samas saab ka liuelda. Täpselt nii jah, et see on, võin garanteerida, et igale lapsele selline tegevus meeldib ja ja see on niisugune mõnus mõnus viis nautida väljas olemist ja liuväljal liuglemist. No ma hea meelega isegi sõidaks selle hülgeringi, et ma ei hakka seda soome kelgu moodi asja võtmagi, millega või selle raami, millega lükkad aga ülbik, kui kiiresti õppiv inimene uisutama, olete te siin nagu sedasi jälginud või, või kui tuleb inimene, kes ei oska pakkuda talle kuidagi mingit nipet, kuidas püsti seista, mitte kohe esimese hooga endale jalaluud ära murda või käeluud katki kukkuda? Eks see õppimine ikkagi sõltub personaalselt inimesed, aga võin öelda nende koolilaste pealt, kes meil käivad, et nemad õpivad selle väga kiiresti selgeks. Samas me oleme näinud siin turistid väga eksootilistest kohtadest, kes esimest korda näevad lund ja jääd ja uiske, nendel pole ette kujutaski sellest sellest tegevusest, et siis nendel läheb ikkagi mõnevõrra kauem aega ja nendele on pigem see, et hoiavad sind kinni ja tegelevad püsti seismisega, et nad võib-olla ei uisuta, aga samas nad naudivad just seda kogemust, jääd ja lund ja et nende jaoks on jah tegemist niukse eksklusiivse, võib-olla võimalusega ja korraks proovida. Ma mäletan, et kuskil paar nädalat tagasi Berliinis käisin ühel jõuluturul, mis seal Ida-Berliinis Alexander platsil, siis seal on tehtud ka selline avatud uisuväljak ja ja ma nägin ka neid lõuna poolt pärit inimesi, kes üritasid kuidagimoodi püsti püsida, see oli nii naljakas. Aga samas on, ma mõtlesin, et nii tore, et nad proovivad vähemasti või üritavad, et tõesti on näha, mismoodi inimesed nagu esimest korda on elus uiskudel ja siis üritavad kuidagimoodi püsti püsida. No ma arvan, et see on umbes sama, kui nemad vaatavad, kuidas valge inimene läheb kaameli selga ja kuidas ta seal olla ei saa või siis ripub seal kuidagi, et see võib olla naljakas, aga aga tore, et te olete avatud siis iga päev, mis kellast, mis kellani ja, ja tegelikult eks ka hinna ära küsima, sellepärast et ega siin nalja ei ole, mis see maksab, kui ma ikka olen, täiskasvanud ei ole laps, kehalise õpetajad kaasas, ei ole. Nii piletid on meil siis täiskasvanule viis eurot, lapsel on kolm eurot ja siia lisandub siis uiskude rent kolm eurot. Ja avatud oleme me iga päev iga ilmaga kella 10-st 10-ni. Millal tuleb siis see hooaja lõpupidu jaanipäeval või panete ennem kinni? Täitsa jaanipäevani vastu ei pea, sest tegelikult see meie võiksime isegi jäätise teha, aga lihtsalt inimestel tekivad muud huvid, minnakse rulluisutama jalgrattaga, sõitma parki jalule, tema piknikule. Et meil on traditsiooniks saanud, et me oleme kindlasti avatud märtsi lõpuni aga kui on talvemeeleolu, siis me vaatame, oleme veel võib-olla paar nädalat aprillis kavatud. Väga tore, aitäh sulle, Silver uustalu uisuplatsi esindaja ja ja tore on, on need selline võimalus Tallinna vanalinnas on olemas ja ja ma arvan, ma tegelikult tulen siia üks päev ise tagasi küll. See on vaheldus sellele, et käib kuskil jõusaalis kangerebimas tuled ja proovid siin teha hoopiski ühe väikese uisutiiru. Ja kuna meil tänane tiir või tuur hakkab ka läbi saama, vähemalt raadioeetris, eks me siin meelisega veel jätkame, sest nädala mütsi ei ole saanud ja kõrvad on meil juba päris ära külmunud. Lähme otsime endale mõne kohviku ja istume seal, oleme veel linnas ringi praegu veel. Mõned võibki tervitan ja soovin rõõmsat aasta lõppu saate tegijatele oma sõbrannadele maimule viiule, Hellele evile Tallinnast ning Ilsele Läänemaalt. Ja Margus ja Mauno kirjutavad. Tere, Meelise, Krista, soovin teile ja saatetiimile kaunist ja säravat jõuluaega ja tervitan kõiki oma tuttavaid, kes mu ära tunnevad. Eriti tervitan enda ema astat ja tervitan ka tulevat. Elu kaasat margitit? Jaa jaa. Kasutütreid Laura, Liisi ja Kaisa kaid, kes elavad Hiiumaal, Kärdlas, head jõuluaega teile kõikidele. No vot siis niimoodi sellised soovid täna-homme uued soovid, oma uued kohtumised ja võime niipalju veel öelda, et homme ostsime kingitusi natukene teistsuguseid son vihjeks. Ma tahtsin veel selle Tallinna vanalinna kohta öelda seda, et ma eile õhtul jalutasin siit läbi siis kui on selline pime aeg ja tahtsin vaadata, missugused on sellel aastal jõulukaunistused ja ma pean ütlema, et mulle tohutult meeldib, et sel aastal pole nagu selle jõulukaunistuste poole pealt kuidagi ülepakutud, vaid et et ongi kuused, väiksed kuused, mis on justkui nagu justkui nagu jätavad pargi või väikse väikse metsatuka mulje, kas või siinsamas, eks ole, uisuplatsi juures me näeme, et on olemas tehtud selline väike Kuusik ja ka Viru tänaval, mõlemal pool tänavat on siis sellised väiksed kaunistatud jõulukuuseks. No vaata, mina ütleksin, et kahjuks sel aastal on oldud liiga tagasihoidlikud kaunistustega. Et võiks olla nagu rohkem, meil on ju pime aeg ja ma ei mõista neid inimesi, kes kogu aeg kurdavad, et oi, juba hakkas jõuluaeg pihta, juba hakkas peale. Ja ma vaatan liul laupäeval juba laupäeval veel ei ole nagu pidu peale hakkan, et milles asi on? Tegelikult me võiks siin põhjamaal, nii kui pimedaks läheb, kohe alustada tulede ja säraga ja olla lihtsalt rõõmsad, mitte nii palju teha tööd ja kurbele kurja nägu. No ma olen nõus sinuga, jah. Me võiksime jõule tähistada küll ja, ja päris uhkelt ja rõõmsalt ja. Ja tänaseks lõpetame. Kuulmiseni jälle homme deegolide Meelis Süld ja Kristo rail. Olge rõõmsad.