Tervist head kuulajad, tänane huvitaja saade läheb eetrisse otse Tallinnast Põhja-Tallinnast enam-vähem balti jaama tagant. Ja hetkel oleme selliste tehasehoonete vahepeal. Oleme siis Telliskivi loomelinnakus ja tervitusi kõigile ka minu poolt vihmases Tallinnas siiski veel lisaks selle juurde natuke aega tagasi hakkas siin vihma ladustama ja Telliskivi loomelinnak on üks selline Tallinna täpsemaid huvitavamaid kohti, mis kunagi oli räämas, testisin, mida siin tehti täiesti siin transformaator ei tea pooljuht, muundureid, seda oli nõukogude ajale, siis ta jäi tükiks ajaks rääma ja nüüd on siin üle 200 põneva ettevõtte, leidnud omale kontori, sinnani kauplusi, on kohvikuid, on koolitusruume, seminare, ruume, siin tehakse joogavõimlemist räägitakse tarka juttu ja nii edasi ja nii edasi. Siin on palju põnevat, seda kõike me täna avastama läheme, nagu ka seda pagaritöökoda, kus tehakse Tallinna kõige paremat leida. Vähemalt nii ma olen kuulnud ja olen ka ise maitsta saanud, see on tõesti hea. Ja käime, vaatame ringi veelgi, Meelis, sinul on ka üks koht, mis on sulle võib-olla rohkem tuttav. Ja me käime ka Mondo kontoris läbi. Teatavasti sel aastal oli mulle endale võimalus käia ju Aafrikas Ghanas ja ja see Mondo on üks organisatsioon, kes on püüdnud aidata hästi palju neid maid, neid riike, kus on abi, võib olla veidikene rohkem tarvis. Muidugi on abi kõikjal tarvis. Aga Aafrika riigid, Aasia riigid on olnud nende fookuses. Käime sealt kontorist ka korra läbi ja ma mõtlen sellele Telliskivi loome hinnakule. Alguses olin ise ka üsna skeptiline, kui siia üha rohkem ja rohkem kontoreid hakkas tekkima ja üritused toimusid ühtäkki Telliskivi loomelinnakus. Ja praegu tundub, et asi on nagu kenasti käima läinud. Aga kuidas pannakse üks tehas elama otsesem põnev ja elama teistmoodi, nii et ta toodaks mingeid rauast asju, vaid et siin oleksid loomingulised inimesed koos, see on põnev, selles saame õige varsti juba rääkida. Ja täna on siis teiega, Meelis Süld ja Krista taim, head kuulamist. On oodata ilma kuuma paarina lilledega aknaga. Ja muusikakooli annab täna väärineerivere kaugele p minule ei toetanud ta VA vooluta. Kooli. Vaeva. Armaale kuu. Ikkagi vaeva küünaldele jäi väelatuur. Haavata jääl ära oma elathermil rännuvaevate tulli ajaga oleva diabeediväli. Avati kooli annab teda ära läbivaagen p minule usule. Ta on teinud maa Jakovele haavata jääl eramaal elanud total taevate EPLi diaveeaa. Kaareva oli. Eesti hooli, pelgan apigana tari, millele Kaagele veeemminude usurendab usuga Peeaa kibu täna oodadega hooli. Nii nagu eelmistel päevadel, nõnda ka täna pakume võimalust huvite saate vahendusel inimestel saata ka oma tervitusi ja kui teil on häid soove, siis kirjutage huvitaja raadiolehele. Meie Kristaga hoiame sellel leheküljel silma peal ja aeg-ajalt loeme neid siis ka ette. Aga praegu oleme Telliskivi loomelinnakus otsesaadet tegemas ja Reval Cafe ees, kus on jällegi mõnus jõulumeeleolu kõrval on siin kuusepuu, mis on ehteis, tunda on sellist jõululõhna ilmselt siis lõhnaküünlad, ma arvan, mis seda annavad ja, ja kindlasti ka see, mida kohvikus pakutakse. Kummaline on ka see, et kellaaeg no ei ole just lõunane ja ei ole ka selline varajane hommik, aga kohvik on parasjagu rahvast täis ja tundub, et inimestel kuhugile kiiret ei ole, kuigi arvatakse, et jõulude aeg on just see, kus kõik peavad torma, palehigis võib olla. ESS kauplused avatakse siin tegelikult alles kell 11. Nii et on ka võimalus, et istud ja teed aega parajaks. Aga nüüd meie külaline, nimelt see Telliskivi loomelinnak, üks huvitav paik Tallinnas. Vaatasin tema ajalugu, tsaariajal oli siin selline asi, et tehti raudtee veermeid, remonditi neid ja siis läksid nad tsaaririigi impeeriumisse igale poole laiali, kuhu siis raudtee viis nõukogude ajal Kalinini tehas väidetavalt olla isegi Kalinin ise siin kunagi ma ei tea, võib-olla mingisuguse asja kokku pannud, kas siis transformaator, pool juhtimismuunduri, neitsin, toode nõukogude ajal, tõsi, sisenes Kalinin siin ei olnud ja said oma nime ja siis kaheksa aastat tagasi hakkasid siia tulema esimesed kunstnikud ja loomeinimesed. Täna on hea meel rääkida Telliskivi loomelinnaku sisujuhi Raimo Matverega. Öelge, kui palju teil praegu on siin neid Kunstnike loomeinimesi ja kui suur on tung siia, et saaks oma kontori või kohviku midagi siia mingi ärisid? No. Ega seda täpset arvu ma praegu peast ei oska öelda, aga meil on nii-öelda asukaid, kuidas me neid kutsume või rentnikke 200 ringis. Mis on siis kõik väiksed stuudiod, ettevõted ja siis need avalikud pinnad, näiteks kohvikud, poed ja kõik nagu kokku. Et eks meil on päris tihti selline asi, et on üks tuba kolme lauaga ja iga laua taga on üks kunstnik, kes on eraldi osaühing, nii et niimoodi päris palju erinevaid tegijaid kuskil paarisaja ringis ja see number ajas nagu tasapisi muudkui kasvab ja huvilisi on tõepoolest päris palju, et ega meil liiga palju tühje ruume ei ole. Et kui, kui keegi tahab oma väikest stuudiot, kontorinurka või ateljeed teha, et siis nendega on tihtipeale üsna kitsas käes, et me siin isegi kodulehele väga palju reklaamiks üles ei saa, neid tubasid panna, et meil on sihukesed ootejärjekorrad täitsa olemas. Kas teil on ka mingisugune eelvalik, et missuguseid ettevõtteid, missuguseid kunstnikke te siia võtate ja keda ei võta näiteks tahab Hesburgele tulla siia, annate pinna või anna? Ei, ma pean hesburgerit sellega kurvastama, et ei anna. Jah, meil on hetkel see õnn olla olukorras, kus me valima või saame valida oma rentnikke. Me püüame siia kokku koondada võimalikult palju ikkagi vähem või rohkem loomevaldkonnaga seotud ettevõtteid, organisatsioone, üksiküritaja said. Ja siis selleks, et see seltskond nagu oleks meeldivalt, nii oldi teineteist täiendav, siis on meil siin päris palju nii-öelda ühiskondlike teemadega tegelevaid mittetulundusühinguid või siis vabakonda ja natukene ka start-upe, mis toovad siia sedasi niisugust väga tulevikku vaatavat lähenemist, selliste tervisliku kombinatsiooni ja püüame hoida, aga valdav osa ettevõtteid või inimesi, kes siin töötavad, on vähem või rohkem loomevaldkonnaga seotud ja see on meie põhiline valikukriteerium, et ta annaks midagi sellele linnakule, juurteni, külastajavaatest või siis nii-öelda kasvõi selle mehe oma kogukonnavaatest. Seal hinnangul on ju tegelikult päris suur see, no mingi 10 hoonet vast ikka mõni suurem, mõni väiksem on siin veel ka tühje ruume ja selliseid tühja paika, mis tuleks siis üles ehitada, kuigi see ülesehitamine on huvitav, millest ma poleks, räägib, et et see ei ole nii, et üks maja on üles vuntsitud, võib olla seest küll, aga väljas näeb ta ikkagi nii, nagu oleks aeg peatunud kuskil kaheksakümnendatel. Ja tühje pindu ikka on, aga eks neid ajase verest vähemaks, mis tähendab, et meie valik muutub järjest keerulisemaks, et noh tahaks ju, et iga järgmine pinnakene, mille me siin ära kõpitsema, nagu annaks midagi uut ja põnevat, Tallinnale juurde. Jah, see Me oleme kutsunud seda küll Telliskivistiiliks, et kindlasti ta ei ole selline A-klassi kontorihoone stiil, et, et kõik seinad on 100 protsenti sirgeks disainitud, et püüame seda industriaalsed välimust kuigivõrd säilitada, samas sellisel kujul, et inimestel on siin sees siiski puhavus kuiv ja mõnus olla, onju ja soe ja nii edasi. Et jah, see on see meie stiil, et me püüame seda hindustriaalselt ja nii palju kui võimalik tuua esile ka uuesti seda nii-öelda nii Nõukogude-eelset aega kui, siis nii palju nendes ehitustest seda järgi on, et jah, see on, see ongi meestil. Siin selles Telliskivi linnakus ringi kõndides olen mina alati endalt küsinud, et, et huvitav, kui suured on nende hoonete küttekulud. Sest et väljast tänapäeval ju soojustatakse ära, tehakse korda, aga kui tahetakse jätta seda vana stiili, seda Telliskivi näha, see tähendab seda, et soojustamisel probleeme. Noh jah, eks küttekulu on siiski märkimisväärne, aga ma arvan, et siin on teised plussid, mis teinekord selle üle kaaluvad, et jah, ei, no oleneb loomulikult, et ega me nagu ikkagi püüame kliendi nii-öelda oma rentnike jaoks selle elu-olu seal võimalikult soojaks teha ja, ja noh, see ei ole nagu selles mõttes ületamatu probleem küll. Kes on teil siin kõige vanemad asukad ja kes on need uued tulijad, need, kes on alles hiljuti endale koha leidnud? Meil on hea meel, et Telliskivi loomelinnak on kogu oma ajaloo käinud käsikäes Tallinna Pimedate Ööde filmifestivaliga, kes oli siis vist kuulu järgi üks esimesi julgeid, kes otsustas, et jah, need ruumid, kus hetkel veel samal põrandal kasvab, on just need, kuhu nad tahavad oma kontori teha. Ja nad on siiani meie juures ja me oleme selle üle äärmiselt rõõmsad ja teine, ütleme selline väga niimoodi märkimisväärne asuks meie jaoks on linnalabor, kes on siis läbi aastate olnud Tallinnas linna arengu teemadel eestkõneleja ja organisatsioon, mis pöörab tähelepanu võib-olla ka nii-öelda linna arengu kitsaskohtadele või siis üritab tuua välja siia uusi ideid ja linna, labane, samuti meie juures olnud ja uusi tuleb kogu aeg juurde, et tõepoolest, ma arvan, meie kõige värskem täienduson, lift 99, mis on siis ühistööruum või kõueking, space mis ennekõike koondab Eestis tape, aga sinna on kogunenud ka väga palju niisuguseid huvitavaid vabakutselisi loome- ja tehnoloogia inimesi, et lifti 99 on kindlasti üks selline väga tulevikku vaatav organisatsioon, kes avas ennast siis nüüd siin paar nädalat tagasi. Mis elu elab loomelinnak õhtul tehasehooned nende, ütleme sedasi eemalt tulijale tunduvad natukene hirmutavad, et mine tea, kus keegi välja hüppab ja ja kes ei tea ka seda asja. Et on sinna õhtul selliseid üritusi on siin nagu turvaline samas kõrvale Balti jaam ja ja noh, niisugused müüdid ja hirmud, nagu need vahel on. Kõigepealt turvalisuses jah, on turvaline. Ilmselt nii loomelinnakuga, Teppo piirkonna siis nüüd balti jaama piirkonna arenguga, kõige sellega kõigi nende toredate kohvikute asjadega, mis siia on tekkinud, et et üldiselt on siin nagu ikkagi inimese jaoks turvaline, et loomulikult kuritegevus Tallinnas on olemas ja me ei saa nüüd öelda, et see on nagu saarekene, kus mitte midagi ei juhtunud kunagi. Aga laias loomulikult on siin turvaline. Ja nüüd siis see, mis elumiseni õhtuti elame, meil on seitse-kaheksasada toidu kohta söögi-joogikohta. Või kuus, seitse hetkel, et siis need on õhtuti lahti, need on üldjuhul rahvast täis, F-hoonesse on alati raske lauda leida ja ega siin kivi, paber, käärid lendavas taldrikus, frentšisse olukord paratamatult ei ole, et selle üle on kahtlemata hea meel, et inimesed tulevad siia kõhtu tagasi ja üritusi me hindame, et meil on aastas umbes 500 sündmust, mis on siis valdavalt loome üritused, mingid ühiskondlikud seminarid ja nii edasi, millest enamus on korraldatud kellegi teise poolt. Ja siis me ise teeme viis kureeritud festivali või noh, mina minu eestvedamisel toimub viis festivali. Aga jah, et, et meil on tegelikult umbes 500 üritust lisaks teatritele. Ja selle vabalavad. Aga jõuluaeg, kas see on kuidagi erilisem, teistmoodi sisustatud siin Telliskivi loomelinnakus? Vaat nüüd jõuluajaga on küll see, et kuna hästi palju, ütleme, siinsed poode, kohvikuid on hästi oma nii-öelda omanik või siis need, kes on seal ellu kutsunud, on väga tihedalt seotud, et meil on väga vähe kette siin, mis tähendab, et poodides tihtipeale omanik istub ise leti taga või siis kohvikus käib ta aeg-ajalt ka saalis ringi ja mis tähendab seda, et need inimesed soovivad ka puhata ja jõulude ajal on meil siin üpris rahulik, et 24 kuni 26 poed on kinni, paljud toidukohad on lühendatud ajaga. Aga siis vaikselt hakkab jälle elu käima ja vana-aasta õhtul on erinevate tubade klubis pidu näiteks ja et niimoodi rahulikus tempos, laseme inimestel nautida seda võimalust Telliskivimüüride vahelt välja minna ja ma ei tea perega olla näiteks. Kuulge, teil on seal päris palju ka välismaalasi, ma just hakkasin mõtlema, et millest see tuleb, kui näiteks on üks toidukoht, mida ma praegu välja ja ütleme seal, nii palju kui ma olen käinud, on mind alati tindatud inglise keeles. Omanik räägib hoopiski ühteteist keest ja siis ma olen kogu aeg mõelnud, et huvitav, et mis nagu värk on, et kui hätta jääks, et kas siis tuleb kuskilt tagant leitakse mulle tõlk või keegi, et, et siin tundub, et on need inimesed, kes on mujalt tulnud, on ka siin omale koha leidnud. Ja turistide osakaal on ajas kindlasti tõusnud. Märkimisväärne osa nendest tuleb Soomest. Mingil müstilisel kombel on saavutanud soomlaste seas täiesti legendaarse staatuse, et, et nad peavad põhimõtteliselt juba laevast maha tulles, et mingi hetk nad siia tulevad. Ja, ja suvel on kindlasti hästi palju selliseid nii-öelda iseseisvaid reisijaid, kes ei ole mingit paketti või grupiga tulnud ja kes jalutavad siin ringi, et et ja turiste on palju ja teisest küljest, kuna siin on päris mitmed söögi-joogikohad ja ka ettevõtted on sellised, mis on kassetid, Ta nii-öelda eestveetud ja loodud siis kohalike nii-öelda uus sisserännanute poolt. Või siis nad kogunevad siin, et noh, näiteks pudel baari ümber on kindlasti üks koht, kuhu, kuhu nii-öelda kohalikud välismaalased, kes Eestis töötavad, elavad nüüd tihtipeale koos käivad, et jah, meil on õnneks rõõm, et meil on neid nii-öelda siin elavaid välismaalasi, nende seas, me oleme ka kuidagi ja siuksed, üks koht, kus nad käivad, eks ju, aga ja turiste käib järjest rohkem, on ikkagi natukene nii öelda. Sellisele külastajale, kes võib-olla ei ole päris esimest korda või kes on valmis tulema Tallinnasse natuke pikemaks, kui tal vanalinn ja Kadriorg on käidud, et siis vaadatakse edasi, et mis nüüd, et me oleme tihtipeale selles järgmises ringis, aga siis selle võrra nagu suurem üllatus inimesi tabab, kui nad siia tulevad ja vastad, et siin on veel väike maailm. Eraldi. Mis sa arvad, Krista, kas käime natukene ringiga? Kindlasti kui ilm ei soosi meid, aga keda ta soosib, alati öeldakse, tasin riietes meite ilmas, aitäh. Raimo Matvere Telliskivi loomelinnaku sisujuht. Ja tegelikult siin on sisujuhte teisigi, ma vaatasin Dylan tulpade peal kenasti kirjas, kuhu minna, mis, kuskohast midagi leiab, nii ettevõtte kui ka siis suunad peaks ära eksima, siin tehasehoonete vahel Meelis, siis saame hakkama. Aitäh ja jätkame muusikaga. Niimoodi, ja nüüd läheme meelisega teel siis Reval Café, ütleme sellest esimesest telliskivihoonest tahapoole, et leida Mondo ülesse. Ei tea, kas te kuulete, kuidas vihma Lädikalt praegu, et me läheme veel isegi märjad mõmmikud siin. Aga katsume sammugi edendada ja loodame, et järgmisel hooajaks jõuame juba kohale, aga kuule, tuletan teile veel kuuled meelde, et te saatega tervitada oma lähedasi vaid need, kes asuvad kaugel, kes on kuskil teel, kellele te hetkel ei saa helistada, olete kas telefoninumbri ära kaotanud, ei tea, tema aadressi pole saatnud kaardi jõuludeks, siis on meil võimalik teha, kui te lähete meie kodulehekülje peale ja huvitav saate alla, pange oma tervitusteele ning see jõuab kohale minna, näiteks omalt poolt tervitan kohe Kerstit Habs Kirsti Haapsalus. Soovin teile kõike paremat ja loodan, et seal ei 100 nii palju vihma kui meil siin, aga nüüd lugu muusikat, jätkame vihmas oma teekonda. Ma ei tea, kas ma reedan liiga palju, aga, aga mulle tundub, et Krista valik ja Krista maitsev selline Rockilik, nii et ka jõululugu. Peab rokkima. Me oleme siis Telliskivi loomelinnak, kus ja, ja balti jaama taga teiselt poolt tulla Telliskivi tänava poolt. Ja tundub, et siin selle linnaku sees on ikkagi veel hooneid, mis vajavad tegemist. Siin on üks tehasehoone anatehasehoone, millel aknaid ees ei olegi, praktiliselt nii rentnikke võib siia tulla küll ja küll veel. Volvo peas hakkas üks idee kerima, et mida võiks teha, siin on tõesti kaks korrust tühja ruumi ja sinna saaks siis teist põnevat teha, nii et kui teil on häid mõtteid, pange need kirja õhtul kesi, hakake otsast ehitama, aga oleme siin vaba lava ees ja kohe selle vastas on maailma haridus ja koolituskeskus, mis tegelikult avatakse kella kahest viieni ja ma tean, et see on selline koht, kus veel viimase hetke jõulukingitusi saada kingitusi, mis siis muudaksid maali Kaheteistkümnes siiani, mis ma ütlesin? Kahest fotod, ma tahtsin, et ise olen ennem kohal tegelikult ja, ja siin on siis ka uksekell, laseme, võib-olla lastakse meid sisse ennem. Elisat ning tere, tere, tere. Tuliste. Arvestaks küll ühe korvi, sest ma olen neid ainult kaugel tuttavate käest näinud ja nad on suurepärased. Ma ei usuks, et need on tehtud kuskil kaugel Ghanas või Aafrikas lõhkanongi Aafrikas. Ja pealegi on veel seal ka pilt peal, kes on selle teinud. Kuulge, kui paljudel käib siin inimesi kingitusi ostmas ja mida siit saab? Mul juba silmad ilusaks. Ma lähen vaatan ringis tutvume kõval. Tere. Mina olen Diana, töötan MTÜ, Mondo korvid ja korvid. Meil on tõesti kahte sorti kingitusi, tegelikult ühed on siis sellised käsitöö, kingitused, mis on valmistatud nendes kogukondades üle maailma, kus Mondo töötab näiteks Ghanas Ugandas, nüüd ka Süüria pagulaste tehtud näiteks ehted, mis tulevad Istanbulist ja, ja veel Afganistanist näiteks. Palju selliseid vahvaid käsitöö tooteid on meil ja teine kingituste tüüp on sellised heateod, kingitused. Et näiteks saad osta Kanavi kitse mõnele naisele Keenias või Ghanas, mille Mondo siis kohale toimetab. Ja sina saad endale siis siis väikse sellise kaardi või, või kinnituse selle kohta, mille sa võid omakorda oma sõbrale kinkida. Igatahes kana, isade Eestist. Mikkustamisele kanna koha pealt, jah, ma ei tea, kas need eesti kanad seal toime tuleksid Aafrikas. Ma olen just sel aastal mõelnud rohkem nendele heateo kingitustele ja, ja tegelikult on ju neid inimesi nii palju, kellele tihtipeale tuleb kingitusi teha ja siis hakkab veel mingeid heategu tegema. Aga siis ma hakkasin mõtlema, et on ju ka neid inimesi, kellel on kõik kingitused juba tehtud. Kellel võib-olla ka ei ole neid sõpru ja lähedasi ümberringi nii palju, kellele kingitusi teha. Ja siis miks mitte tehase heateo kingitus kellelegi, kes seda väga-väga vajab. Ja, ja see see mõte tegelikult ongi, et tihti ju kinkimise juures ses mõttes olulisem võib-olla isegi, sest et sa oled kedagi ka meeles pidanud, et ja selle asemel et võib-olla kinkida järjekordset sussid, mida tegelikult juba viis paari nagu kodus rivis on, et siis tegelikult võiks kinkida midagi, millest kellelegi päriselt kasu on, ehk siis näiteks üks kits kanakülanaisele. No kas ma saan ka sedasi, et ma kingiksin meelisele kingi, aga see kingitus läheb hoopis mujale? Mina oleksin muidugi ma ei oska öelda, kuidas suhtuks sellesse ilmselt hästi. No minule tundub, et meilis on tegelikult ühe kitsa sinna sinna Ghanas Kongo külla ju tegelikult juba ostnud, nii et, et Meelis teab küll, kuidas need asjad käivad. Kui aus olla, siis oli see Eesti rahvusringhääling. No mina omalt poolt ütlen nii palju, et seda filmi Meelise külaskäiku Kaanasse saab näha uuel aastal, neljandal jaanuaril juba, aga selleni jõuame teil need asjad, mis teil siin on. Istanbulist, Süüria pagulaste tehtud asjad, need on alles nüüd uus, mis on tulnud siia korvi, olete te varemgi näinud? Ja tegelikult me sellise naiste ettevõtluse toetada vaatamisega niimoodi käsitöö toodete näol alustasime umbes umbes kaks pool või kolm aastat tagasi ja tegelikult esimesed tooted olidki need korvid, mis, mis Ghana naiste käest tulid, et me siis välisministeeriumi toel alguses tegime seal erinevaid koolitusi naistele ja tuli kokku selline väike grupp, kaheksa naist, kes hakkasid punuma ja täna neil tegelikult läheb selles mõttes väga hästi, et seal on juba 15 naist, nad on võtnud endale õpilasi juurde ja kurvide kvaliteet on tõesti läinud. Väga väga tahaks, nii et rõõmustasin just viimaste korvide üle, mis siin paar nädalat tagasi saabusid, et täiesti selline prillikivi kvaliteet oli, nii et nad on hästi tublid ja tõesti viimane, kõige uuem ongi need süüria naised Istanbulis, et seal on siis väike keskus nimega Smuul, prodghex Istanbul, mis pakubki sellist väikest kogukonda, haridusprogramme ja töövõimalust siis Süüriast saabunud peredele, nii et lastele on seal erinevad tegevused, aidatakse koolitükkidega ja, ja ütleme sinna Türgi ühiskonda lõimumisega. Naistele on just selline võimalus tulla kokku suhelda koos, toetada 11 ja samas siis teha selliseid käsitöö tooteid, et praegu näiteks on kõrvarõngad sealt tulnud ja siis kosmeetika, kosmeetikakotid või sellised väiksed õmblustooted, nii et loodame seda tegevust kindlasti jätkata, et Mundoga toetab siis selle keskuse tegevust järgmise kahe aasta jooksul üüri maksmisega ja õpetajate palkade maksmisega ja nii edasi, aga meie siis püüame ka pakkuda turgu nendele toodetele, mis sealt siis tulevad. Toodete hinna kohta on mul selline küsimus et kindlasti ju Aafrikas te maksate veidi vähem nendele naistele, kui, kui on see hind mis selle korvi eest küsitakse, Tallinnas. Aga, aga mis selle raha eest vahepeal saab? See on siis niimoodi, et me toimetame sotsiaalse ettevõtluse põhimõttel, ehk siis me tahame, et tasuks ennast ära, see käsitöö, toodete müük siin Eestis ja me oleme siis välja arvutanud, et naised koha peal saaksid sellise õiglase töötasu kohalikus mõistes, et mis seal riigis on ette nähtud kindlasti vähemalt selle miinimum töötasu saaksid kätte. Ja see ülejäänud summa selle eest siis me katame transpordikulud, tollimaksud ja kulud müügile siin, siin Eestis ja turustusala. Nii et ja sellega läheb tegelikult päris hästi, et, et me oleme tänaseks tasume tõesti ennast ära, see väike sotsiaalne ettevõte, mis meil on kasumit, kui tekib, tekib väike kasum ka, et esialgu on, oleme siis suunanud seda kasumit pigem selle ettevõtluse laiendamisse, et just täpselt nende uute õpilaste võtmisse näiteks sinna kuri punujate ühistusse. Ja oleme erinevaid investeeringuid teinud näiteks sea või tootmisse seal Ghanas. Aga tulevikus on ka mõte, et, et võib-olla tõesti, kui hakkab veel paremini minema, et siis saaks ka erinevaid kogukondlikke projekte toetada nendes külades kasvõi näiteks lapsi kooli saata vahest või, või, või muud sellist, et seda me saame siis koos selle kogukonnaga otsustada. Diana, lähme vaatame siia selle laua juurde. Pilkama villab siiapoole, siin on nüüd sea või sea või jah. Kuhu seda pannakse, kuidas seda kasutada, mille poolest ta nüüd on erinev sellest, mismoodi meil kaubanduses pakutakse. Kõikvõimalikes toodetes on ta sees ved, kus saab näha selle baasil tehtud, mis. Sea või siis tõesti ei tasu segi ajada searasvaga, et sea või on selline taimne rasv, mida valmistatakse seapuupähkleid, sest et pähkleid on meil siin laua peal näha ka ja, ja ta on väga hea kehaniisutaja, nii et tegelikult saab sellega siis, kui sul on mingeid kuivi, kuivi kohti kehal, et, et väga-väga tõhus niisutaja ja ta on täiesti looduslik, nii et kui ka huultele määrid ja sealt Korda sulle suhu satub, siis siis ei juhtu midagi, et tegelikult Aafrikas kasutatakse seda täiesti toidu toidu valmistamisel ka. Nii et kui ma seda nüüd siin natukene suhu panen, proovida saab, praegu proovinud, siis ei juhtu midagi, minuga ei juhtu midagi, olete proovinud? Olen proovinud, mina olen ka proovinud päris päris toidu peal seda seda süüa, et peredes ikka panevad sellise suure lusikatäie sea võid näiteks mõnele riisiroale peale ta lõhnab sedasi magusalt ka mitte väga meeldivalt. Ma praegu hakkasin mõtlema. See lõhn on tegelikult natukene kakao lõhnaga sarnane ja, ja mina ei ole kakao, aga ma olen ka hammustanud seda seapuupähklid ja ta selline mõrkjas. Kohalikud naised muidugi seal Aafrikas naersid muidu pealegi minule kui ma, kui ma seal seda pähklit üritasin närida. Ja et sellepärast me oleme ka selle lõhna pärast, et mõnele on see lõhn sümpaatne ja teistele mitte, et siis me oleme ka pannud sinna näiteks bergamoti eeterlikku õli sisse ja teine variant on meil ka lavendli ka, et siis saab ka sellist kergelt lõhnastatud varianti, kellele see paremini sobib. Nii, aga kelle tehtud need riidest kotid, mis on jälle väga head, sest nüüd oli meil kilekotivastase võitlemise kampaaniat käimas, kelle tehtud neljal. Need riidest kotid tulid just paar päeva tagasi meie vabatahtliku mari Jõgistega, kes oli nüüd kolm kuud Ghanas Kongo külas, nii et need on samamoodi sealt sealtsamast külast, kus tuleb sea või kust tulevad korvid, et sealt on need kotid tulnud kohalikud naised siis, kui laadal õmmelnud. Selle üle on küll hästi hea meel, ma ise kohtusin seal nende rätsep ogadega kes tegid mulle ka kaks särki ja, ja operaatorile, kellega koos me käisime, ka toredad püksid, nii et igati vastuvõetavad on rohkem tööd saanud ja teevad nüüd riidest kotte. Aga jõulud, Ghanas, ma ei tea, kas sa oled jõulude ajal olemas olnud, kas, kas seal tähistatakse kuidagi ja kindlasti tähistatakse teistmoodi. Mina olen olnud küll jõulude ajal Ghanas, aga, aga ma tegelikult kasutasin seda võimalust käia vaikselt puhkusele, nii et ma veetsin hoopis ookeani ääres rannas sellised palmialused jõulud, aga Kongo küla on tegelikult väga kristlik, et seal on katoliku kirik. Et külarahvast käib väga palju kirikus lastaks endale teha kindlasti uued kleidid, kellel vähegi võimalus ja pakutakse siis perele natuke sellist uhkemat toidulauda. Kingituste vahetamise kommet ei ole, küll aga jagatakse toitu siis naaberperedega ja nii edasi ja samas kuulub Nende jõulutraditsioonide hulka tegelikult ka sellisest vanemast kombestikus tulnud esivanemate meelespidamine, et siis näiteks ohverdatakse mõni kana või, või selline siis esivanemad haual, et tehakse ka siis selliseid rituaale, et leida uuesti kontakti siis esivanematega, et see on selline sügav aafrika usundite teema. Päris vahvaid tule Telliskivi loomelinnakusse ja astud sisse Mondo uksest ja võid saada osa Aafrikast, Lähis-Idast, Aasiast. Selline selline tore paigakene. On küll aitäh, Diana ja meesid, jätkame oma teekonda, ma arvan, et need oleks põhjust minna osta ära üks jõululeib, ma ei tea küll, kas seda on veel või ei ole, sest ma tean, et see on üks populaarsemaid. Ja alati, kui see müüki tuleb, seal seal järjekord, aga inimesed seisavad. No tänane ilm on halb, ma loodan selle peale, et äkki veel meelisega õnnestuks lihtsalt kätte saada. Diana, te käite, ostate omale siit, Muhu Pagarite Stay. Ostsin praegu gluteeni, nii et siis mul on natukene väiksem piirangu peale. Aga muidu on muhuleib tõesti väga hea, nii et soovitan kõigile, kes on leivasõbrad. Aga ma tahaksin korviga ikkagi ära, vastasid, millise, ma tean sellise väiksema, mis mis ei võtaks. Palju ruumi näiteks palmilehtedest, kott Ugandast, see on sihuke pisike. See natuke liiga pisikene, see on nagu kingituseks natuke nadivõitu. Vaata, usaldame Diana maitset, sellepärast et tema näitab meile praegu ühte sellist oranžides ja sinistes toonides korvi, mille, mille tegijaks peaks olema vist rõõs, rõhus rõhusi muidugi. Jälle teadlane, keda sa ei tunne niimoodi, Meelis saab siis endale Reusi korvi ja selle eest tuleb sul välja käia, kohe ma ütlen, et 25 eurot, nii et selg on rahakotti. Nii me läheme siit edasi, paneme muusika käima ja kohtume varsti. Niimoodi, ja nüüd me oleme jõudnud siis ühte parimasse parimat lõhnavasse paika, see on Muhu Pagarid, mis juba kaks aastat tegutseb siin loomelinnakusse. Mis seal siis balti jaama tagab, telliskivis ja nii põnevusega. Pole ma tean, et kui inimesed käivad Saaremaal, siis seal on üks koht, kus kohas nad kogu aeg on leiba toonud, mina ise käin Saaremaal polegi teinud viimased, ma ei tea, mitu aastat ja sealt on toodud, see on alati olnud selline asi, et nii toome Saaremaalt leib ja kui muhupagarid siia tulid, siis võis seda leida veel nõmme turul sellised üksikud kohad, kuni ma lõpuks aastased laua Siljandaga olemas. Ja siin on alati olnud järjekordne täna õnnelike hetkel vaiksem koht, et on üks inimene tulnud, ma hea meelega, küsisin tema käest, et kui tihti tema siia satub, vabandust. Öelge, kui tihti teie satute siia pagariärisse leiba ostma, korra nädalas korra nädalas käite? Ja juba aastaid kaks noh, ta on selline. Jah, niikaua kui teil on nii kaua, olen käinud. Väga tore, aitäh niimoodi ja nüüd on meie kõrval ka siin Muhu Pagarid, kuidas täpselt ametinimeks? Mina sain enne jõule sellise huvitava ametinimetuse nagu Muhu Pagarite tegevjuht, aha teise pagar ei ole. Olin tegelikult, et kui me siin Telliskivis alustasime, siis ma tulin tööle pagarivahetuse vanemana ja nüüd nädal aega, siis juhin kõiki Tallinna pagarikodasid, mida on juba kokku neli. Mõtlesite välja sellise populaarse retsepti, mis inimestele läks hästi peale ja need kõik. Kuulge, aga mis on selle saladus? Ja ma arvan, et kui klient ei oska ta, siis see krõbe koorik. Ja loomulikult ega poest ja sooja sooja värsket leiba. Et siin klient tuleb, näeb, kuidas pagarid askeldavad, näeb kestama, leiva küpsetab. Ja retsept muidugi on ka ikkagi alus, aga aga tegijad on väga. Mis keldri hommikul alustate? Meil siin Telliskivi kõige esimesena alustavad karikal kuus ja Pirital pärnamäel alustavad kell seitse, kuna seal me avame kella 10.. Et esimesed leivad kätte saada lähebki aega kuskil kolm, kolm pool tundi. Kui palju on veel käsitööd selle leivategemise juures? Tainas ega masin, aga siis ühesõnaga kõik, mis laiadesse läheb, kaalud ju inimene ise. Kaalume käsitsi taigna, siis vormidesse, silume käsitsi. Ja siis peab olema väga täpne silm, et vaadata, et leib oleks õigesti kerkinud, et millal on õige aeg ahju panna ja, ja siis ka ahjust välja võtta. Pagar, et tal on väga treenitud silm. Kui palju teil on pagaritöövahetust vahetuses, meil on, üldjuhul on ühel päeval viis tükki, aga meid kokku on vist nüüd juba Tallinnas start, tus ja Muhumaal vist 35, kui ma ei eksi. Päris palju õlgi, aga hommikul teed esimesed leivad, millal teised ja mitu korda päevas teete? See oleneb päevast, nädala alguses me teeme kuskil kaheksa, üheksa korda leiba ja nädala lõpus siis 10, täna teeme 11 korda ja eelmisel jõulul tegime isegi 12 13 masinat päevas. Kas te ei ole mõelnud, et võiks selle Muhu leiva ristida Telliskivi leivaks? Et retsept on ikka väritaja, ehe Muhumaalt ja omanik elab ka Muhumaal ja ja ühesõnaga jääme ikka muu leivaks. Lõhn on siin selles pagaritöökojas küll suuremad peale ja, ja mis saab olla parem kui mõnus, värske sooja leiva lõhn lisaks siis sellele, kui saaks seda leiba veidikene maitsta. Siin on lisaks muidugi leivale müügil veel mõned mõned asjad piparkoogitainas näiteks ja, ja siin on ka proovimiseks vist piparkoogid sellest samast ainest. Ausalt kodused piparkoogid. Teil oli siin üksvahe välja müügil muhu tooteid. Ma mäletan, Muhu Mesi Aimar Lauge oma. Millal veel muud OBC saab ja millisel hetkel on meil Muhu toodetest ongi ainult Muhu pruulikoja õlled. Müügil muu mett. See aasta öeldi, et isa Tallinnasse saata, kuna toodang oli nii pisike, ühesõnaga saak oli väike. Ja loodame, et siis järgmine aasta on parem ja saame uuesti müüki, et see muhu mesi oli tõeliselt hea. Tervitused Aimar laugele, seal on tõesti fantastiline ja et suurepärane. Niimoodi siin kõrval toimub jälle ostmine, inimesed ostavad leiba. Vabandust, kas tohib tülitada hetke? Te olete alaline ostja. Ja siis, kui ma jõuan siia, siis siia natuke raske saada, teise? Ei, ma elan tegelikult lähedal keset pärast tööd, kella kuueks kohale jõuda, et see on ikka väljakutse, aga muidugi. Küll aga ise ei leiba, oskad öelda, mis on selle leiva võlu, et miks just osta seda ma natukene siit näpuga otseselt ei ole su ja teine. Seepärast on värske sellele disaine, mis lõigudes. Aitäh teile, head jõuluaega. Liis küsin teie käest veel, et tavaliselt on, ma olen aru saanud, et suurtootjad, selles tuleb kogu aeg midagi uut välja mõelda, pidevalt on nagu häda sellega, et oled juba nagu oma aja ära elanud, pole veel jõudnud välja tullagi juba vana, aga teil üks ja sama retsepti on kogu aeg nii kaua vastu. Nii on, et tegelikult me ju teeme ka saia, teeme rosinatega leiba ja teeme pähklitega leiba ja nüüd siin jõulude eelleemega jõhvikat, pähklitega leiba. Aga tõsi ta on, et kõik muud tooted on ikka väga väike osa sellest. Palju Me müüme seemneleiba, aga ei ole sellist kiusatust, et peaksin kogu aeg, mõtleme uusi asju välja olevat drell. Kuigi nüüd on meil küll, avasime tehase, kus on siis võetud selline tootearendaja ka ja, ja plaanime ikka mõelda mingeid uusi retsepte ka, et inimestele vaheldust pakkuda. Aga samas mulle meeldib, et ega need inimesed laua vaheldust ei tahagi, et nad tahavad ikka vanu häid asju ja see vaheldus on rohkem selline. Täna tuleb, homme läheb. Jah, ega see leib on nii hea ja selles suhtes vahepeal väike paus teha ja siis maitseb nagu esimest korda. Mulle tundub, et peaks natukene leiba sööma, vähemalt siin selles pagaritöökojas viibides tekib küll tunne, et lõikaks sellise mõnusa jämeda leivaviilu, paneksime paksult võid peale ja tore, kui see leib on natuke veel soe, nagu ta siin on praegu kes siis on hea hammustada ja nautisid nautida. Me teeme seda, see kullake. Tänane huvitaja saade on läinud siis eetrisse Tallinnast Telliskivi loomelinnakust. Praegu istume just vabalava ees pingil, kuigi siin väga soe just istuda ei ole. Naudime vaadet vanalinnale. Veidi paistab siin Oleviste kiriku torn, mööda lähevad balti jaama rongid ja saade hakkab lõppema. Ja siis on veel tore ja tegi natuke hingega kurvaks, kui me siin hommikul alustasime, vihma ladistab sadada, siis ma praegu näen, et taevas tõmbub selgeks ja hakkab isegi nagu lubama, et päike tuleb välja. Ja vaatame üle ka need kommentaarid, mis on tulnud meie saatele. Tused näiteks Riina soovib jõudu Mondole. Mondol just käisime Meie külas ja rääkisime sellest, missugust tööd nad teevad. Riina kirjutab, et olen alles viimasel ajal hakanud neist kuulma ja mõtlen, et ostaksin ise suurima heameelega just sealt kingitus hetki. Aga kuna elan Eestimaa teises otsas ja pealinna ei pääse, siis küll oleks ja et müüks oma asju ka väiksemates kohtades. Näiteks äkki nendes müügipunktides, kus müüakse Maarja külas tehtud esemeid ja muud taolist. Igal juhul edu teile ja rahulikku ja rõõmsat jõuluaega. Riina Põlvast. Ja Aivar Ilves kirjutab, et on teinud huvitajale luuletuse. Ma mõtlen selle luuletuse välja, tegelikult on see siis across tissioon ja soovib huvitaja toimetusele ilusaid jõule, pühi ja head vana aasta lõppu puu ning soovib uueks aastaks palju huvitavaid reportaarsena. Me püüame meelisega need soovid täita. Mina tervitan kõiki oma koduseid, neid, kes elavad tartus nendel jõuludel ma jõuagi Tartusse oma lähedaste juurde. Minu vend, minu õde, minu ema, minu isa ei, ei näe kedagi neist kuigi, tõsi, ema tuleb mulle homme Tallinna külla. Aga mina lähen küll maale, ma näen seal oma sugulasi, lähedasi ja armsaid. Tervitan oma sõpru, keda ma tõsi võib-olla ei näe, aga ma olen mõttes teiega ja tervitan ka kõiki neid kuulajaid ja lihtsalt häid ja toredaid inimesi ning soovin teile mõnusat jõuluaega ja ja ma ütlen, ilm läheb paremaks. Kui nüüd veel hakkab lund sadama, siis ma usun täiesti imesid. Vahel on küll selline tunne, et oleks mõni kraad külmem, mõtle, kui täna oleks olnud natukene külmem ilm oleks sadanud lund absoluutselt. Ja vot siin me kurdame, et külm, külm, aga vahel on seda just vaja, et saada kätte see õige ja mõnus asi mis siin muudkui tänaseks on saade läbi ja ja jõulud on tulemas, olge siis õnnelikud ja kõike head teile.