Ja tere kaunist keskhommikut, nii võib vist nimetada seda kellaaega, kui kui kell on täis tiksunud 11 ja kohe viis minutit ja juba palju aastaid varsti kogunisti 10 on sel kella laupäeval eetris vikerraadio rahvateenrite saade. Täna siis teenivad rahvast siin vabariigi aastapäeva eel Heidit Kaio Eesti ekspressist ja Margus Mets Pärnu Postimehes, mina, saatejuht Aarne Rannamäe, Eesti Rahvusringhäälingu Eesti televisiooniosakonnast. Kõikidele headele kolleegidele, kõigepealt muidugi head vabariigi aastapäeva. Aitäh. See ongi väike vaidlus ikka siiamaani vabariigi aastapäeval siis on, need pole ka minister ütles mulle täna teiega, homme on, miks, miks kõik täna räägivad absoluutselt tamme, et ega inimestel ongi natuke nagu selgelt. Ei ole selge, miks on ikkagi kaks vabariigi. Tegelikult mulle meeldib, sellel on ka hea põhjendusi olemas, ajaloolased ju teavad, et 23. veebruaril tegelikult kulutati vabariik välja, see oli Pärnus õhtul kell kaheksa, nii et ajaloolise tõe seisukohast on tänane tänane päev nagu see õige päev, aga mingisugusel veidral põhjusel hakkas päts, kes ise ju tookord selle manifesti Pärnusse toimetamise juures osales, hakkas päts pidama vabariigi aastapäeva 24. veebruaril. Et me osaleme siis nagu sellisest pätsi-aegsest traditsioonist ja see on päris huvitav, et kas praegune haavad on siis nagu katse seda vabariigi aastapäeva tähistamist ajaloolisele tõele lähemale viia, kuigi ma ei ole kuulnud, et seda oleks rõhutatud, nii et et seda, kas ta järgmisel aastal ka järgitakse, seda ma ei kujuta ette. Ega vist ei ole, see oli ikka katse nii-öelda üle riigi need vabariigi aastapäeva üritused laiali viia ja kuna vist ruumikitsikuse pärast Pärnus lihtsalt ei ole kohta, kus korraldada vabariigi presidendi vastuvõttu see tore kontserdimaja jäätist kitsaks. Igal juhul, kuidas on, aga ajaloolastel on väga täpselt selge, kuidas, mis toimus 23. veebruaril, mis 24. kellaajalise täpsusega, jah, aga mul on tunne, et kui ka tänaseid lehti vaadata, siis Pärnu Postimees, Pärnu leht tema jaoks on ikkagi vabariigi aastapäeva täna ja 24. veebruar on pigem siis selline väike järelkaja kui vaadata nüüd nuumama maakonnalehti või pealinnalehti, noh seal on väga selge, et Pärnus toimuvad ka täna mingid üritused, aga põhiüritus on ikkagi 24.. Aga tavaliselt on toimunud kõik ühel päeval nii lipu heiskamine, kirik, sõjaväe paraad, presidendi vastuvõtt, kõik on koondunud tavaliselt ühte ühte kohta ja, ja ühel päeval, aga aga see on ju tore. Miks peab olema niimoodi, et see on nii suur juubel, et me tegelikult tähistame seda ju terve aasta ja kui homne päev saab läbi, siis keegi enam ei vaidle, et millal see päev tegelikult on ka sünnipäeva aasta läheb ikka edasi ja see on väga vahva. Momente tuleb alles alles sügiseks, nii et las ta siis olla, mulle ka meeldib, tegelikult on tänase päeva jooksul toimub Pärnus kuskil ligi kümmekond üritust ja võib-olla kui kõige täpsemalt nimed täpsemalt kõige olulisemad, siis minu meelest neil minutil peaks vabariigi president Toomas Hendrik Ilves avama monumendi. See on siis nii Endla monument, kus taastatise ukse ukse kaudu paar, kus kunagi siis tegelikult see ise deklaratsioon ette loeti. 50 minuti pärast algab siis sõjaväe paraad südalinnas. Ja jälle, kui vaadata nii-öelda pealinnalehti, siis seal on teised nimed keda seostatakse siis selles iseseisvusdeklaratsiooni. Pärnakad on ajalooliselt väga täpsed ja ütlevad seda, et selle iseseisvusdeklaratsiooni luges püstipäi ja kindel hääles ette selline mees nagu guugo Kuusner ja mis on, mis on, tegelikult on ajalooline tõde. Aga ajaloos taas selline, ütleme väga vähetuntud nimi, mitte muidugi ajaloolaste hulgas, aga rahva hulgas laiemalt kindlasti. Ja seal on veel huvitav seik olnud see tegelikult Hugo Kuusner tuli Tallinnast ära 22. veebruaril tavalise rongiga Pärnusse. Ja tal ei olnud seda ise üks deklaratsioon üldse kaasas. Ja väga-väga täpselt ei teatagi, millega ta Tallinnas tegutseb, tegeles ja kuidas talle see 23. veebruaril täpselt nagu pihku ikkagi sattus. Ka see on natukene ajalooliselt segane. Aga fakt, et selline deklaratsioon täies pikkuses ette loeti ja rahvas laulis, mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Kes üritus, mis toimus tegelikult õhtul, sugugi mitte hommikul siin jälle väike selline segadus, arvatakse seda, et alustati 23. veebruari hommikul, nii nagu täna need üritused toimuda, aga tal on tõden jälle veidi teistsugune. Kell kaheksa õhtul jah, laetised ja oli väga külm ja niiske ilm. Ja nii see Kay, ma saan aru, et teie jutust kumab läbi, et eriti sinu, Margus, et mingisugune rivaliteet on meil nii-öelda pealinna ja muude linnade vahel rivaliteeti iga asja peale, ega siis see pole mingisugune suur erand, siis teil Pärnus on ka seal mitu mitu vastuvõttu, et et vasak käsi ei taha nagu paremale, tere öelda või, või kuidas see käib veel? No teate, põrn on ikka väga suur maakond, Pärnu linn on ju väga suur linn, seal on väga palju inimesi, pärnu, terve konglomeraat laul ja eks need suured üritused algasid peale tegelikult reede õhtul, kui oli siis Pärnu oleme vastuvõtt endas, kus ta jagas siis käte turvalist tegelikult ette ka oma iseseisvusdeklaratsiooni, mis meenutas mõneti presidentide vabariigi aastapäeva kõnesid, aga kõnele tegelikult asjalik, paraja pikkusega ja oma väike kriitikale koolja, aga ta ikka ajaloo ülevaade ja kõik, mis olema peab, sellises korralikus kõnes. Ja jagati siis Pärnumaa vapimärgid laiali, see aasta siis viis tükki, aga päev hiljem, see tähendab siis laupäeva õhtul oli mitte siis endas, aga kontserdimajas oli vabariigi aastapäeva vastuvõtt ta linnapea poolt. Et ekslinnapea ja maavanema teed on tegelikult ju aastaid Pärnumaal nagu lahku läinud. Ja tegelikult miks ma ütlesin, et hästi suur on, on küll, Pärnu maakonna ja linna vahel on aastaid selline rivaliteet olnud ja maavanema ja linnapeateed ei läinud tegelikult lahku mitte sugugi. Viisitame tulekuga seoses rivaliteet oli tegelikult juba varem varem olemas. Huvitav, aga see on ainult nagu Pärnus, ma ei ole kuulnud, et, et teistes maakondades ja ja linnades, mis asuvad maakonna südames, oleks, oleks sellised sellised võimuvõitlused või ma ei tea, mis, kuidas peab nimetama tühjad käinud. Noh, aga mida sa teed, kui sisuliselt maakonnas võim ta pigem ühe partei käes ja linnas on teise partei käes ja eks seda on. Seda on püütud ka siin kõvasti kummutada. No aga Eestimaal on igal pool võim rahvaliidu käes, seni veel linnades on ikka ikka keegi teine võimul. No maavanem esinenud, eks ole, mitte mitte nagu maarahvas riigi esindaja kohapeal niimoodi, et tema Pärnu maavanema, kui ma õigesti mäletan, on kunagi maha saanud ka sellise mõtteavaldusega alles üsna hiljuti, mitte mitte nii väga ammu, et Pärnus pale linnapeani, noh, ta on arvanud, et võim on vale partei käes, et see võiks Pärnus olla Reformierakonna käes, mitte Keskerakonna käes. Aga kummalisel kombel oleks võinud ju see idee meeldida kõigile Pärnu Reformierakonna liikmetele, aga laat pigem tõmbusid väga tagasi ja distantseerusid maavanema sellisest julgest väljaütlemisest ja teine asi on see, mis see maavanem asi öelda on, et kellega seal linnas võim on, et see on, see on nagu rohkem valijate otsus ja, ja pärast seda, kui valijad on oma sõna öelnud, siis siis noh, poliitikud saavad tavalist ise hakkama, aga aga ütleme, et selline võimu võimuvõitlus maakondade tasandil, mis eriti nüüd ilmestab tõesti vabariigi aastapäeva eel Pärnut siis see on tegelikult varjutada seda sündmust, mida me tähistame. Ja see teeb selle ainult suurejoonelisemaks. Et kui me võtame vabariigi aastapäeva homse ürituse, siis on hästi palju solvunud inimesi, et keda ei ole see aasta kutsutud vabariigi presidendi vastuvõtule. Aga maakonna tasandil need, kes ei saanud maavanema vastuvõtule Nissani linnapea vastuvõtule ja vastupidi kes ei olnud kummaski neid kutsutud täna võib-olla president nende oma märkide kätteandmisele, nii et see väga palju, kellele president kõrged riiklikud aumärgid täna annab, see on teada, see nimekiri on meil siin läbi hekseldatud väga põhjalikult ja me oleme suhteliselt üksmeelselt avaldanud suhtelist rahutu rahulolu selle asja üle, et on niisugune niukene stabiilne aasta olnud, aga, aga see, keda president kutsub homme oma vastuvõtule, see on siiani veel nii-öelda riigisaladus. Seda, kui kui me seda teame, siis me ei tohi sellest rääkida, sest et sellest lihtsalt ei ole ilus rääkinud. Kui ma ei eksi, siis jääbki riigisaladuseks, seda ei saa ju ka pärast neid nimekirju kätte. Jah, ainult, et me kõik homme Eesti televisiooniülekandes näeme, kes seal siis edevuse pallil on? Tähendab edevuse palju selles mõttes, et täna juba mõned ajalehed on alustanud nende kostüümide ja, ja, ja kleitide ja pintsakutega, millega need arvatavad inimesed võiksid sellele sellele üritusele minna, mis on kaan suhteliselt eriskummaline asi, ma ei mäleta, et varem oleks, oleks juba noh, nii nii vara alustatud, et päev varem, enne kui, kui asi teoks saab. Aga ju siis, no ju siis paljude jaoks on see üritus nii-öelda pingviinide paraad, mis kestab siis tunde homme? Estonia teatrimajas on kõige tähtsam minu jaoks kindlasti see ei ole kõige tähtsam, ma arvan, et ma ootan homset päevalt võib-olla kõige rohkem presidendi kõnet, et kuhu siis president on, on sel aastal nii-öelda aktsendid pannud ja mida ta siis mida, mida tal on öelda Eesti käekäigu kohta? Nojah, presidendi kõnest ju on, sellest on ainult esmaspäevased lehed täis, võib-olla nädal aega, aga neid kostüüme neid arutab ju kroonika aasta lõikes ja veel ka väiksed kokkuvõtted mitme aasta lõikes, nii et sealt tuleb materjali ikka rohkem. Kuigi mäletate, et presidendipaari soontes tegelikult, et tulla sellele vastuvõtule mitte nii-öelda pingviini Xi riietatuna, see tähendab frakis või või smoking is, vaid võta rahvariided kaasa ja see oli tekitanud muidugi väga paljudes inimestes sellist lausa pahameelt. Nojah, eks meie võtame kapinurgast oma rahvariided välja, meie, meie eliidil kindlasti on väga palju neid inimesi, kellel ei ole mitte kunagi elus, rahvariided seljas, seljas olnud ja aga öelge, kust saab rahvariideid? Ei oska öelda, ma tahaks homme minna presidendi vastuvõtule, kuhu mind jälle kutsutud riigisaladuse võin avaldada. Ja ma teen seal sealsamas kohapeal tööd, aga, aga oletame, et ma mind kutsutakse, ma tahaks rahvariided selga panna, et olla ka nii-öelda väga-väga rahvuslik. Arne, aga ma olen täiesti kindel, et Eesti rahval on tunduvalt rohkem rahvariideid kapis, kui sa mõtled laulu ja tantsupeo pealegi täiesti, kui ta vrakke ja smoking. Igal juhul ma arvan, et see vahe on isegi jaotad 10-ga kümnekordne või mitte? Ei, päris päris kindlasti päris kindlasti, kes, kes see siis hoiab? Ma ei tea, peale mõne dirigendi endale fraki vrakki kapis, aga, aga samamoodi on, kui tavaline inimene tahab näiteks rahvariide panna, kust ta saab seal isagi. Väga hea küsimus, kuidas seda vist ei saa laenutada. Seda kindlasti mitte, sest rahvariie on ikka inimesele väga isiklik asi. Et kui smokingut võid sa küll igast laenutusest saada, aga ma arvan, et võib-olla näiteks teatrist kui sul tõesti nii suur häda käes on ja ma saan aru, et sa pead sinna tööd tegema minema, tahavad rahvariideid selga panna mulgi kuues siis Estonia teater ja kindlasti ei pea, kus sa saaksid selles MM lahendada. Jah, aitäh hea näpunäite eest, aga aga mis te arvate, ester mulgi, kuues sellepärast, et presidendiga sarnaneda mul jälle Mulgimaaga, mitte midagi pistmist kogu oma elu vältel ega läbi oma sugupuu mitte midagi. Mis paneksid siis selge kihnu Troy või mispärast Kihnu, Kihnu sobib sulle paremini, saad sealt lähemalt vähemalt oma ajalehe väljaandmise kaudu. Kui ma paneks, siis paneksin midagi nagu tartu ümbert ohtlik või siis Lõuna-Eestist, kus on minu isapoolsed esivanemad, pärit Võru Võrumaalt. Need on sulanud riided kapis olevat loomulikult mitte. No kus ma võtan, kas sa tead, millised need välja näeb? Ei tea? Ei tea, loomulikult ei tea, kust ma seda saaksingi teada, kui ma, mul pole neid vaja läinud ja eks mul see huvi, aga ma võin eksida, aga minu meelest olid Lõuna-Eestisse Tartumaal olid ka kuued, kuued ja kas mitte põlvpüksid Acoli püksid. Kampsunid olid tõesti rohkem sealt Saaremaalt, tuul saarte saarte poolt. No see selleks, aga maa? Ma tean inimesi, kes, kes nagu isegi kartnud seda kutset presidendilt, et, et mitte sattuda nii-öelda kollase ajakirjanduse vaatevälja pärast hakatakse siin arvustama, et näed, tuli kah oma mingisuguse vana vana moepolitsei, võtab moe moepolitsei, võtab ette ja siis on pärast silmade läbi teeskluse suur piltinud kuskil moekeiser Elmar seljanka võtab arvestanud. Ja siis üks üks disainer ütleb, et see oli väga vahva, midagi väga uuenduslikku, teine ütleb, et kuule, mees noorena mõnda mõnda raamatut ka, enne kui sa endale midagi selga paned, nii et see on, see on niisugune asi. Jah, aga, aga jah, presidendi kõne on see, mida, mida ma kindlasti homme ootan ja ja kuulu järgi pakuvad üllatusin jaa. Nagu ka vastuvõtule kutsutute nimekiri, aga, aga nagu öeldud, täna täna isegi ehk kui me tahaksime sellest rääkida, meil ei ole ilus sellest rääkida. Analüüs tuleb hiljem, analüüs tuleb hiljem. Ma arvan, et järgmises rahvateenrite saates Lauri Hussar võtab selle täiega liibliliselt juba ette. Muuseas, vahelepõikena meil oli ka vahepeal siin sel nädalal Leedu rahvus püha iseseisvuspäev, aga see möödus seda sedapuhku kuidagi väga, väga vaikselt või Eestis. Ei, Ma isegi lippe ei näinud, muide nagu vanasti siin ikka liputati. Läti ja Leedu iseseisvuspäevade puhul nende nende lippe ei, ei olnud väljas, et see, see komme on nagu päris ära kadunud. Ja ka meediasse kajastus oli Eesti televisioonis oli küll väike Leedu päev näidati paari paari Leedu filmi, aga, aga see oli ka kõik, ütleme sellist. Noh, kasvõi meediadessanti nagu ütleme siin Soome suure juubeli puhul oli. Ei, ei olnud, et et kas see on siis nüüd mingi aja märk, et me nii-öelda oma vanad saatusekaaslased oleme hüljanud. Ja räägime ainult siis, kui, kui miskit halvasti on või, või mis te arvate, kuidas see. See on täitsa nagu isegi mingi üldistuse teha, et eestlased tunnevad oma naabrite lätlaste ja leedulaste vastu palju vähem huvi kui leedulased, lätlased meie vastu, et kui ma näiteks tean inimesi Lätist, Leedust, kes, kes teevad Eesti ajalugu detailideni ja, ja ka eesti kirjandust, siis olgem ausad, palju Me peame läti või leedu kirjandusest. Et see pigem on ilmselt mingi meie selline. Tantsus, või on see niisugune tunne, et, et me nagu ei kuulu ei kuulu sedavõrd rahvana ühte või meid on küll ajalugu pillutanud samasse kanti ja samad tõusud ja mõõnad on meid tabanud, aga aga, aga praegu, kui, kui Meil on kõikides nendes kolmes riigis on nagu mingi stabiilsus saavutatud. Me oleme nende ihaldatud tähekombinatsioonidega rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed kõik ja, ja elu läheb põhimõtteliselt ju ülesmäge, siis siis äkki me ei tunne enam vajadust, et et Soomega me ei saa niimoodi käituda, Soomega seovad meid igasugused nabaniidid ja muud asjad, et neerud on niivõrd tihedasti ühte sulanud, aga ka Läti Leeduga äkki mitte. Aga see on olnud tegelikult vist isegi läbi ajaloo niimoodi, et välismaailm on rohkem pannud Eestit, Lätit, Leedut nagu ühte eriti just ütleme alates 80.-test 90.-test. Et me ise oleme nii-öelda seestpoolt oleme sidunud ennast enam enam enam Soomega. Ja kui sa nüüd ainuüksi keele ja kultuuritasandilt vaatad, siis siis tõesti ega, ega me väga sarnased ei, ei olegi. Ja selles Balti ühtsusest hakatakse ikka rääkima siis, kui on mingisugused ühised eesmärgid või ühised ohud, et nagu sa ise ütled, et praegusel stabiilsel ajal ei, ei ole see teema kuigi tegelikult on inimesi, kes, kes Lätis, Leedus äri ajavad, päris palju ja neid, kes, kes sind Riia ja Tallinna maantee peal iga nädal kihutavad, neid on, neid on ikka päris kõvasti, nii et, et see mingisugune koostöö toimib hoopis teisel tasandil. Kuigi need ärimehed, kes on oma tegudega leetu välja jõudnud, ütlevad, et ega sealt väga kerge eestlasel äri ajada ei oleta. Et Leedu tunneb ennast natukene nii öelda vanema vennana ja kui selline väike riik tuleb tema õue peale panka ehitama või mingit suurt ettevõttet või haarab nii magusaid kinnisvaratükke või tükke meediast. Et see ei ole sugugi neile väga meelt meeltmööda. Jah, seda on tõesti, et leedukad ei tervitanud. Tulekut millise, millise õigusega Leedu peab ennast meie suhtes vanemaks vennaks. No ikka kuningriik või nii olnud kunagi ja. See on see ajalooline foobia, aga ta ei teadnud, on lihtsalt suurem. No Läti on ka suurem, aga ei tunneta seda ilmselt noh, vist veidi veidi vähemal määral, jah. No igal juhul meie riigi sünnipäeva puhul on meie ajaloolastel jälle niuksed pidevat tuluõhtut, kõik lehed on täis ajaloolisi seiku, fakte nagu Margus ka siin saate alguses nagu varrukast puistatud, puistas igasuguseid fakte. Jaa, jaa, Heidit mõistvalt kaasa noogutas, et ta vastab küll tõele. Aga minul on niisugune niisuguse suure juubeli puhul väga-väga sümpaatne, näiteks täna ses Postimehe lisas AK. Rein Kilgi niisugune. Väga lihtne, aga väga, väga selge seisukohavõtt, et vabariigi aastapäev, me oleme nii-öelda riik parema seas ja kuigi mõned nimetavad tätiks ja mõtlesin, lugesin need ätitamisi siin, et 90 aastat noh, inimesel on on piisav vanus et mitte enam väga mõelda oma oma järgmise suure juubelipeole, aga, aga riigi jaoks ei ole see mitte midagi. Mõtlesin, et vahepalana tuli mulle meelde tsenteedid natuke õrritada, et mis pärast riiki äkiksimetatakse, miks, aga miks mitte memmeks? Selles mõttes? Et miks, miks, miks riik nagu peaksid nagu, nagu meestlast olema. Jah, hea küsimus, aga miks ma peaksin selle peale ärrituma, et ma, ma arvan, üldiselt väga kohatu nimetada riiki ätiks või eideks või taadiks, et. Ometi tänased lehed niimoodi teevad, nii et aga see selleks tähendab Rein Kilgi avaldus selle kohta, et pigem tänane päev homne päev kuidas siis kellelegi, kes elab Pärnus, kes Tallinnas peaks olema niisugune nagu nagu stardijoon, et me mõtleme nagu ette mida, mida me tahame ütleme näiteks järgmise 10 aasta jooksul saavutada. Et me võtaksime, et neil oleks niisugune visioon, et me võtaksime niisuguseid eesmärgid, et vot sa kui, kui meie riik tähistab sajandat juubelit vot siis on mingid väga suured asjad saavutatud. No näiteks Saaremaa püsiühendus on valmis ja ja Tallinn Tartu kiirteel Me autoga vuhiseb kiiremini kui praegu ja ohutumalt kindlasti. Et Rail Baltica töötab ja mitte mitte nagu Juhan Parts ütleb, et me ei kihuta 120 kilomeetrit tunnis ja ka näiteks 220 kilomeetrit tunnis Tallinnast läbi läbi Tartu näiteks Riiga ja sealt edasi Berliini. Need eesmärgid tunduvad väga maised ja materiaalsed, et neid välja kõik need on osa, keegil on pikk artikkel, ma teeksin talle liiga, kui ma noh, mõnesid asju veel ei nimetaks, aga, aga kellel on huvi, see, see kindlasti ise ise tahab, leiab üles ja loeb seda, et aga noh, nagu põhimõte, et need, mis me heietama seda minevikku, et me siin loome mälu Instituut ja kõike. Me peame teadma oma oma minevikku, aga aga, aga, aga tulevikku vaatamine on nagu, nagu praegu. Nagu olulisem. Ma vaatan seda hoopis teisest vinklist, ma tunnistan, mulle väga meeldib see, et meie ettevõtja mõtleb riiklikult, et ma ei kujutaks ette näiteks Inglismaal, et, et selleks, et, et briti kuningriigi ma ei tea. Mitme 100. sünnipäeva puhul mõtleme riiklikult ette ja siis ettevõtjad võtavad sõna ja sellist asja ei ole. Et tegelikult eestlased mõtlevad väga rohujuure tasandil, mõtlevad riiklikult, et see on meie riik ja me kuidagi nagu ajame koos seda asja, et et mulle mulle väga meeldib see suhtumine. Ja mulle ka, aga ma ei ütleks, et ettevõtjad, sest ettevõtjad on väga tihti väga sõnaohtrad. Katsu sa mõnelt Eesti suurettevõtjalt nii-öelda keskmisele suurettevõtjad mingisugust intervjuud väljaspool krooni maailma. Väljend Luiata ega, ega naljalt ei tule selles mõttes, Rein Kilk on väga meeldiv erand, kes, kes tõesti mõtleb ja, ja kellel on visiooni ja kes seda ka avaldab ja viitsib võtta oma kiirest ajast, samal ajal kui viis mobiiltelefoni helisevad, võta, võta see aega, kirjutada see artikkel või, või esineda meie sõsarjaamas siin samuti laupäeviti ja nii edasi, et, et see on ta on, ta on suhteliselt erandlik mees. Jah, kuigi nüüd on ju loomisel see uus instituut, kus, kus sotsioloogide ettevõtjatega üheskoos, kus isegi Meelis Lao ja ja sellised ettevõtjad mõtlevad ja valutavad südant. Meelis Lao, Andres raide, Juhan Kivirähki etenduselt, jah, jah? No tore, et nad mõtlevad ja valutavad südant, aga, aga noh, ma ei tea, kas ettevõtjad kardavad, sageli, tuleb ajakirjanik ja hakkab küsima mingisugused nende jaoks täiesti rumalusi või hakkab küsima kiuslik küsimus, et kuidas ikkagi oma esimese miljoni teenisid või ja kus sa, kus sa sellele oma parandusel nagu aluse panid? Ma ei tea, aga aga kindlasti on mõtteid. Sest mina ei ole nii nii kategooriline, et Ekspress on küll avaldanud päris palju selliseid pikki intervjuusid ettevõtjatega ja ma tunnistan, et mulle endale hästi meeldivad sellised intervjuud, kus on väike näpuviibutus või noh, tibake moraali sees ja ma olen neid täiesti leidnud näiteks Indrek Toome intervjuude viimases Eesti Ekspressis. Täitsa kõik on olemas nägemust ja minevikku ja kõike. Või Postimehe lühiintervjuu Jüril teoga, mis sinu meelest internetis ka üleval millest jäi kõlama selline selline lause, mis jookseb minu meelest või muude infokanalite, et vanasti tehti ütlemata palaga vanade all muidugi üheksakümnendaid aastaid, et vanasti tehti ka peale jaanipäevatööd. Aga see on ka sellist ajaloomeenutus minu arust väga sümpaatne intervjuudega ka väga paljud intervjuud andnud ei ole, aga minu meelest oli see, et paraja pikkusega ja hästi eesti tehtud Tulevikku vaatamine nii-öelda väga optimistlikult on õigustatud juba kas või sellepärast, et noh, majandusel läheb hästi. Tervikuna eile just ma ei tea, kas see oli nagu, nagu kiusuks spetsiaalselt vabariigi aastapäevaks välja mõeldud niukseks nina Niipsuks. Ma kohe seletan, miks või, või mingil muul muul eesmärgil, aga just eile tuli see teade, et Eesti keskmine palk tõusis siis esimest korda üle 12000 krooni. On see siis nüüd hea uudis või mis uudist seal? No minul seostub see kohe sellega, et muuseas see tähendab seda, et emapalga ülempiir on 36000 krooni, ehk siis kui te, kui te teenite 36000 kroonist saad emapalka selles mahus, mis on päris päris kobe summa. Mina ei ole suur netikommentaaride lugeja, aga kui see uudis tuli, siis ma kohe lugesin läbi see, mida rahvas arvab, või pahameelne, osa rahvast ja need kommentaarid olid küll hästi sapised kõikjal, kus öeldi, et tegeliku olukorraga ei ole sellega üldse pistmist ja seletati, kuidas nendele on pannud viimase poole aasta jooksul 200 krooni juurde, kuidas töötavad õhtuti ja laupäeviti ja püha. See on huvitav, et näeme isegi sõprutluskonnas üritanud teha küsitlust, et kas keegi tunneb kedagi, kellel on palk tõusnud, mingisuguse? Kindlasti on, enamike tutvusin küll ka võib-olla suurema palga, kui see keskmine, aga me siis üritasime otsida, kellel on tõusnud ja. Et viimase aasta jooksul valdav valdav arvamus oli see, et tegelik enamik Eesti rahvas saab palka kuskil 6000 kuni 6500 krooni. Et võib-olla noh, ma arvan, et see on natukene nagu liiga mustad seda nähtud, aga kindlasti on inimesi Eestimaal väga palju väljaspool Tallinna, eriti kelle palk ongi seesama kuus või kuus ja pool 1000 kroonilist jah, maapiirkondades täis kindlasti. Nojah, aga need, keda me oleme siis valinud nii-öelda enda eest asju otsustama Toompea mäe otsa nende, nende jaoks oli see eilne päev ikka ikka tõeline hosianna, sest et kuna nende nende palk sõltub siis keskmisest ja seda korrutatakse siis teatud koefitsiendiga, olgu see siis kas neli või seitse, sõltuvalt ametipostist aga, aga uute uute määrade järgi, siis president hakkab saama juba nüüd siis kohe eks ole, 103000 krooni kuus, peaminister 88000, minister 81000 ja riigikogu tavaline liige peaaegu 64000 krooni, see on täiesti uskumatu. See sisaldab küll nüüd mitte ainult palka, vaid siis ka seda kolmekümneprotsendilist esindustasu või, või siis nii-öelda need mida neile siis tšekkide alusel kuluhüvitisena tasustatakse. Aga nii või teisiti, ega siis, see on nii-öelda automaatne palgalisa ja kokku tuleb kuusk ei vähem ega rohkem kui 64000 krooni. No see on täiesti uskumatu, et ma olen seda ka korduvalt varem öelnud ja mõelnud, et, et kas me saame näiteks õpetajate päästetöid päästeameti töötajate ja teiste selliste, ka riigiteenistujate puhul sellisest palgatõusust rääkida, et see, see, see vahe on lihtsalt mõistmatult kolossaalne vahe. Tähendab ta on mõistusevastane just sellepärast, et, et see korrutamine, teeb ta seda vahet järjest suuremaks. No just ja nad riigikogu liikmed alati väga sellises suurte silmadega ütlevad, aga pakkuge siis parem variant ja, ja minu meelest see parem variant on olemas, siduda inflatsiooniga. Et, et seda tööd tegema juba ammu, et seda kuutekümmet tuhandet pole enam vaja minu meelest millegagi siduda, et, et see on ikkagi. Uskumatult suur, eks see keskmine palk on tõesti selline, et võib leida inimest, kes saab Eestis keskmist palka, on väga veidikese vähem. Mitte sellepärast, et palgad madalad oleksid, aga ma ütlen, et suur osa eestlastest saab ju oluliselt suuremat palka. Võtame samad poliitikud. Eelmisel nädalal avalikustati ka märku, oh aastakoosoleku Merko keskmine palk ja keskmine palk tuli 40000 krooni jah, et see palk on päris prisked. Kõrvutada näiteks sellega, mida meile kui palju nõrkus töötajaid EKi teadma mingi 1000 ringis veidi alla oli minu meelest kuigi jah, kuna nad nagu moodustavad valgekraed suur osa ongi valgekraed projekteerijad, sellepärast et nad kasutavad hästi palju alltöövõtte, seal ehitaksid igal iga igal pool niimoodi. Aga kui palaga pangandussektorid ja muud juurde nii-öelda ka müügimehed väga erinevatel tasanditel, siis nii-öelda selline 30 40 tuhandene palk ei ole Eestis enam mitte mingisugune aru Tallinnas ja selle, nende inimeste hulk on väga oluliselt kasvanud, rõhutame taas seal Tallinn, seal ainult teatud sektorid. Ja kui eestlase neid hästi palju Eestist ära läinud viimase aasta jooksul ajakirjanduses väga palju valgustanud nende eestlaste käekäiku, kes on läinud tööle siin mitte ainult Soome, Rootsi, vaid ka Inglismaal Ameerika ühendriikidesse siis väga tüüpiline palk on tegelikult nendes riikides, mida me eestlased saavad, ongi kuskil 30000 krooni ringis. See iseenesest on Eestile muidugi nii-öelda plusspoolele tuleb, kuid ma kardan seda, et need superpalgad, mis jäitsin, tõstik ka lihtehitajate tööliste juures nii-öelda 30 40000-le, et seal teeb lähiaastatel tegelikult vähi vähikäiku. Ehitus on kindlasti see hektar, kus enam selliseid summasid ei, nii kergelt ei näe. Jah, aga see keskmisega, korrutamine, riigikogu liikmed ütlevad jah, et mis me teha saame, et ega me ise oma palka ju ei, ei saa muuta, et seda on teinud meie jaoks eelmine koosseis jättes ütlemata, et tegelikult otsustajad on ikka ühed ja needsamad, ega siis mitte mitte keegi teine, vaid ikka see juhtivate erakondade tuumikud on, on selle asja juures ja kui nemad oleksid tahtnud eelmine kord oma eelmise vahetuse ajal enne eelmisi valimisi oma palka vähendada, siis või et teha mingeid muudatusi, vähendada, see kõlab juba õudselt. Ma natukene tahaks, jah, riigikogu kallab veel ironiseerida, et võib-olla see, et kui see tavaline lihtne Eesti nii-öelda nende valija õnnetukene, kes saab siis 6000 või 6500 krooni Eestimaal ja riigikogu liige saab siis 60 70000. Siis võib-olla ongi mõistetav see, miks nii-öelda riigikogulane ostab poest natukene kala natukene majoneesitšekke ja läheb kohtuma valijaga. Tõttab poest heeringa ja majoneesi natuke hapukoort mulle väga meeldib olla, ka ühe kuuspaki läheb, kohtub valijaga Nende riigikogulaste arvamusega, sest ega mina siis ei tee neid esindus lõunas glooria, sega priske raha. Mina ostan nagu lihtsaid asju. Huvitav küll, et need kuupäevad satuvad tavaliselt nende 31.-le detsembrile või, või 24. detsembril või mõnele muud Jaanitavaid näiteks või sünnipäeva lähedusse. Et Äripäev ironiseeris riigikogulaste kallal tegelikult minu meelest, noh, põhjendatult ja väga osavalt, kuigi minul on natuke, tundus, et see aasta ta keeras vindi üle, et seal ei suhtutud väga mitmeid selliseid näiteid, mis mina loeksin nii-öelda loomulike valda. Et teatud esinduskuludelt muidugi riigikogu inimestel olema peavad ja sellest me üldse nagu aru ei saa, on see, et ajakirjandus eriti Äripäev pidevalt ironiseerinud autoliisingute kallal okei, kui on tegemist tõesti mingite väga kallite luksusautodega, kuigi need tavaliselt ei ole just liisinguautod, vaid on kas nii-öelda ärimeeste, poliitikute enda isiklikud või siis saadud kingitusena mõnelt ärimehelt. Aga põhimõtteliselt mingi transpordivahend peab ju riigikogu liikmel olema. Ja reede õhtul ma rääkisin Pärnu maavanem vastuvõtul Mark Soosaarega, kes ütles, et tema autoliisingut ei kasuta poisina, miks? Mina arvan, et see on ebaeetiline, miks on ebaeetiline, aga sellepärast, et nii õnnestub see auto riigi rahaga endale välja osta. Ja tema arvab, et see ei ole nagu õige. Tähendab, selleks tekib võimalus. Väga sageli ilmselt seda ei kasutata vahetult enne liisinguperioodi lõppu, lihtsalt vahetatakse see uuema ja parema vastu, aga, aga samas on tegelikult seadusandja poolt antud see võimalus riigikogu liikmetele, siis ei tuleks tegelikult ironiseerida üldse sugugi mitte riigikogu liikmete kallal, kes seda võimalust seaduslikku võimalust kasutavad vaid tegelikult tuleks muuta lihtsalt seadust ja öelda seda, et autoliisingukulusid ei hüvitata. No vot, nad ei muuda ju ja samamoodi ei seonad oma palgaga. Ta pidi vastupidi, tähendab viimase seaduse järgi ju kogukuluhüvitis võib olla autoliising, võib, enne oli 50 protsenti, nüüd on nüüd on kogu nii, et kui sa saad seal kuluhüvitist uue, selle järgi 12300 krooni. No kuulge, kui 12300 krooni panna auto liisingusse iga kuumakseks. Selle eest saab oi jummal, mida osta ja ongi ostetud ja kus need BMW, mis ta oli viis, kaks kolmed ja, ja ma ei tea, Hummer vist mitte, see on nagu erijutt, aga kõik need teised autod tulevad. Et noh, see edevuse laat ja see, see nii-öelda võimaluste ärakasutamise, see noh, ütleme selle asja nimi on ikkagi nii nagu siin neli Privoolova ütleb selles samas äripäevas, et mina pole seadust rikkunud ja raamatupidamine võttis kõik vastu. Enam vist ei võta, kui, kui pole raamatupidamisküsimus on ikkagi inimese nii-öelda enda sisetundes, et kas peab see autoliisingu summa hüppama kolmelt neljalt 1000-lt järsku kaheksale 1000-le elanud natuke teistpidi, et ma arvan seda, et inimest ei saa selles suhtes usaldada, et tegelikult peab seadus ikkagi need piirid inimesele inimese panema ei ole midagi teha, inimene läheb ahneks, kui võimalus on ja paljud võtavad seda kui mitte mingisugust erilist ahnust, vaid lihtsalt võimalust, mis on antud ja ilmselt ka neid kallite autodega nad tõesti vahel mööda Eestimaad ka sõidavad oma valijate juurde, nii et. Ei noh, valijate juurde ei pea sõitma siis selle autoga, mis maksab kuus, seitse, 800000 või isegi miljon valija tagada, võib sõita märksa odavam, aga ma provotseerin südameid ironiseerinud nende palkadega suuruse kallal. Aga kui anda riigikogu võimalusel riigikogu liikmetel võimalus võtta palka vastavalt vajaduse järgi, et sa võid võtta palka 60 kuni 160000 krooni, noh, kuidas sul vaja on, just, et sa saaksid hästi tööd valijatega teha. Mis te arvate, kui palju meie riigikogu liikmete võtaksid siis 60000 krooni palka ja kui palju 160000? Kõik võtaksid rohkem silma pilgutamata või vähemalt enamik suurem enamik, ma olen täiesti kindel selles. Ja ma ei saanud aru, kus Margus, sul see ettepanek tuli, ettepanek tuli sellest, et seadusaim, kuidas sa, kuidas sa põhiliselt niisuguse ettepaneku peale tulla? Täpselt sellisel kujul antud on, et sa võisid endale võtta pisikese skoda, võid ka tegelikult endale Mercedese rentida igaühe südametunnistuse järgi. No vot ja siis me räägime siin, kuidas ettevõtjad valutavad südant riigi tuleviku pärast ja samas klahvi näeme, mismoodi riigikogu liikmetel puudub selline riiklik mõtlemine vähemalt või noh, ütleme või süü ja häbitunne võiks öelda. Puudub ma küll ei viitsinud välja arvutada, aga näiteks rahvaliidu juhid on siin võtnud aastas kütust autole 86 ja 66000 krooni eest, et kui palju selle eest saab nagu sõita. Kui sa nii palju autoga maha sõidad, kas siis nagu töö tegemiseks ka aega jääb? Ma arvan, et see on kuskil 50000 kilomeetrit aastas 50000 kilomeetrit ja mina ma just vaatasin ka neid numbreid, et ma ise sõidan pärnu vahet tõesti palju see on aastas kuskil veidi üle 40000 kilomeetri, aga minuni bensiinikulu oluliselt väiksemaks nende omast. Nojah, aga nad teevad ju ka muid sõita, mitte ainult selle oma autoga, nad peavad siis öö läbi sõitma. Ma kogu aeg ööpäev ei pea, aga no ütleme, et nad kolm päeva peavad nad ikka vähemalt neli tundi rooli taga istuma ja mida nad ju kindlasti ide, kuhu see, kuhu see kütus läheb. Aga noh, võib-olla vabariigi aastapäeva eel selliseid mõtteid heietada, sest et. Inimene on ahne loom ja, ja sinna ei ole midagi teha ja kui seadust ei ole, siis on kõik, kõik on JOKK, mis, mis toimub. Olgu see siis nii ebaeetiline, eba, ebamoraalne kui, kui tahes, aga vaata, sa ütlesid ebaepo, normaalne, ebamoraalne kõik kokku, sa räägid poliitikutega siis nemad peavad vastupidi nagu meedia ilkumist selleks eba normaalseks ebamoraalseks ja nemad leiavad just vastupidi, segada meedia segab meedik kiusate tõstab küsimusi, mis on ebaolulised pisiasjad ei näe sellega, kui oluliste küsimustega tegelikult riigikogu tegeleb. Jah, meiega väga tore on, et ma saan aru, et Äripäev on siin olnud selle küsimuse lipulaev mitte ainult sel nädalal ka, vaid ka varem ja Ekspress ilmselt teine teine selline väljaanne, kes, kes väga järjekindlalt seda asja kajastab ja mul on väga hea meel, et kõik need nimed, kõik need autod, bensiiniliitrid ja kõik, mis, mis on toimunud, on ilusti mustvalgel kirjas, sellepärast et kas sellest järgneb midagi, muidugi järgne sellest midagi. Aga ma usun, et nendel, keda see puudutab, on vähemalt korraks on ebameeldiv. Ja juba see on väga tore, see ongi nii-öelda avalikkuse kontroll, et et lõpuks hakkavad, kui meie riik edasi areneb ja ja, ja noh, majandus jätkuvalt kasvab ja, ja teised saavad ka nii-öelda järje peale ja, ja, ja ei ole nii suuri vahesid inimestel, siis siis äkki hakkab meil asjad muutuma, et, et inimestel hakkab lõpuks nagu piinlik või. Ja siis mõeldakse, et kas või kas enne valimisi tehakse üks väike samme, et valijatele rohkem meelepärast olla. Edasi? No üks ametimees, kes järjekindlalt on seda rida ajanud, et ja riigikogu nii-öelda dresseerinud on, on ametist lahkuv õiguskantsler, kes ka alles seal ju eile jah, alles eile ütles, et riigikogu ja riigi poliitiline kultuur on justkui puberteediealistel ja loomulikult jutt oli siis riigikogu liikmete kuulumine riiklikesse äriühingutesse. Ta andis kolmele ministrile korralduse. Õigemini ta ei saagi teha anda korraldust, aga tegi ettepaneku kutsuda riigi osalusega äriühingute nõukogudest tagasi kõik riike esindavad riigikogu liikmed, noh, ma tahaks näha, mis siis nüüd, mis näo siis nüüd valitsuse mõned liikmed teevad, kui, kui, kui Juhan Parts näiteks läheb valitsuse istungile ja ütleb. Vot niisugune lugu on, ma pean nüüd niimoodi tegema, nagu õiguskantsler ütles, mis sa arvad, et nad lähevad ka niimodi valitses no parts on lubanud seda teha ja on lubanud vähemalt kolmest ministrist üks ülejäänud kaks olid siis Jüri Pihl ja Ivari Padar, siis vastavalt siseminister ja rahandusminister. Noh, mis sa arvad, Margus? Ma ei tea, mulle tundub see natuke ulmepoliitika valdkonda kuuluv küsimusele, nii et et 20 64000 on veel vähe palgaks, et peaks istuma veel kuskil nõukogudes, kus praktiliselt mitte midagi tegemata. Kohati, sest kõikides mõni kuulub seal nelja-viide nõukokku, eks ole, ei, ei saa kõike kõigega kursis olla kogu aeg teha. Nojah, ei, ma saan aru, mina saan sellest niimoodi aru, et, et nad on siiski ütleme siis esindavad mingi ettevõtte nõukogus rahvast, et nad on poliitikud, eks ole, rahvas on nad valinud ja siis ja siis nojah, et noh, ütleme läbi siis valimisprotseduuri, siis riik ja seda riigi huvi ja ma saan ka sellest aru, et suvi peaks, peab olema seal esindatud. Aga, aga seda on ka Jõks. Tähelepanu, sellele on üks tähelepanu juhtinud, et, et see ei ole ka kuidagi nagu lahti kirjutatud või seal, nendel ei ole ülesandeid antud tegelikult, mida nad seal tegema peavad, nad seal käiakse siiski tõesti ainult istumas ja siis seda seda nõukogu liikmetasu vastu võtmas. Et kui see, kui see huvide esindamine oleks nagu täpselt kirjas, mida seal tegema peaks, oleks ka see vastutus, nagu Nõukogude Liidu liikmetel olema pea, materiaalne vastutus, sealhulgas siis siis miks mitte. Tähendab ta kuulub ulme valdkonda, siis ta selles mõttes, et ma arvan, et poliitikud ei kao nendest nõukogudest, et mitte mitte kuskile. Ja võib-olla tegelikult mitte ainuüksi selle raha pärast, vaid ka pide, pigem selle nii-öelda poliitilise võimu pärast, mis neist nimelt ikkagi on erakondliku kontrolli pärast nii-öelda riik mõnusalt ära jagatud läbi läbi nende riigi äriühingute ma ütleks veel niimoodi, et selle inimese enda mõjuvõim tegelikult kasvab absoluutselt, Rino jookseb, sinna info jookseb, otsustused, tema mõjuvõim ka muudes valdkondades kasvab väga-väga olulisest läbi sellistes väga olulistes nõukogudes viibimise. Nii et ma arvan, et sellele väärtus võib olla tegelikult palju suurem kui see võib-olla see 10000 või äärmisel 20000 krooni, mis ta sellest istumise eest eest saab. Noh, ta ei ole oluline sellele inimesele, vaid erakonnale, mida see inimene esindab, sest et ei no ma toon näiteks näiteks seesama, et Urmas Sõõrumaa istus mitu aastat Eesti Energia nõukogu esimehe toolil, siis ta tegelikult toidab kogu selle energiasüsteemi informatsiooni tegelikult. Kusjuures me ju näeme teda sisenemas nüüd sellele ettevõtlusalale Ta ta ise ise hakkas sisenema sellesamale alale, tegutses sel ajal, kui ta oli selle nõukogu esimees, informatsioon, kõik need kasuminumbrid, tasuvusarvustused, kõik tal tegelikult laua peal olemas, teiste poolt oli ka uus eeltöö ära ära tehtud. Ja vaata seda oma valdkond, seda võimalust on kasutatud ka mitmed teised nii-öelda poliitikutest ärimehed. Aga see, et nad täiesti ära kaovad, noh, ma ei, ma ei, ma ei usu. Ma käin seal seda jah. No asi algas ju tegelikult siis või ütleme, limiidi alanud vaid algas, teeb ammu aastaid tagasi, kui Allar Jõks tegi, tegi vastavaid ettekirjutusi, et, et seal nagu põhiseadusvastane, aga, aga nüüd siis on, on hetkel olukord selline, et et reformierakondlaste keskerakondlaste häältega on siis nüüd nii-öelda kiidetud uus eelnõu selle asja kohta, mille kohaselt tähendab riigikogulase riigile kuuluva äriühingu nõukogu liikmeks majanduskomisjon ja ettepaneku teeb vastava ala minister. Ma kuulsin, et, et kui, kui Allar Jõks kuulis mismoodi tahetakse nii-öelda seadusest jällegi nagu mööda hiilida või, või, või öelda, et see on jällegi JOKK küsimused olevat hirmsasti pahandanud või vihastanud ja see oli, see oli ka nii-öelda tema, ta lahkub ametist juba nüüd. Mis siis täna on 23 paari nädala jooksul et see saab tema nii-öelda pärandiks tulevasele õiguskantslerile, mida teeb Indrek Teder väga raske öelda. See on tõenäoliselt üks esimesi proovikive. Kuidas Indrek Teder on öelnud sellise lause, et tema, tema suhtumine on see, et riik on tema klient ja mina tegelikult kardan natuke sellist suhtumist, et selles selles on mingisugune alistumine või noh, mingisugune positsiooni võtmis, milles puudub selline sirge seljalisus või, või otsust Aga jah, et kui riik on klient, siis kes on klient, järsk klient on võimupartei riigikogu? Jah, et, et väga-väga see on väga keeruline, kui kui minu klient oleks Eesti vabariigi õigusruum ja põhiseadus siis ma saan sellest aru. Sest seadustena avati õigelt tõlgendamisvõimalusi ja ega Jõksijale raviti ilmeksimatu ja aateline. Ei saagi öelda, et üks tõlgendamine on, on vale ja teine on õige vahel olnud mõlemat võrdselt valed, võrdsed, võrdselt õiged. Aga vähemalt ei tehta kompromisse nii-öelda parteipoliitilisel pinnal. Aga kui see hakkab tulema, siis, siis, siis on jah, jama käes. Vaata paraku on see häda, et kas see nii-öelda tellija või isik ta on ikkagi isiku kujul nagu sa ütlesid, et kliendiks võiks olla õigusruum või põhiseadus või sedasama abstraktne. Tegelikult ta reaalses elus on ikkagi sinu jaoks koondub mingisuguste isikute näol ja see on siis on see riigikogu või valitsus või kes iganes. No põhiseadus on põhiseadus, ma võin tagataskus selle dokumendi välja võtta ja öelda, et näed, siin on niimoodi kirjas. Ja siis last juba juristid vaidlevad, kas seal on selle all mõeldakse seda või mõeldakse teist. Kas üks punkt täiendavatest või või on teisega vastuolus, aga, aga põhimõtteliselt tegu on tekstiga tegu on, on meie riigina nii-öelda kõige tähtsama seadusega mitte mitte inimeste suvaga, selge, aga siseneja tekstis olla tellija kui tema, tema kasutas terminit tellija, siis tellida polenice teatud isiku organisatsiooni näol minu arusaamist mööda. Ja öelda seda, et võib-olla see tellija on nagu rahvast, me võime ju ka nii hästi-hästi mõelda, siis rahvas on ikkagi väga abstraktse kujul ja minu teada Jõksile heideti väga palju ette just see, et ta keskendus oma töös rahvale, meilidele, netikeskkonnale, millele, millele iganes ja kaugenes nii-öelda poliitikutest ja suurtest eesmärkidest, niiet jah, no need teemad, mida me siin praegu räägime olid ka väikseks plekiks nii-öelda juubeli nädalas. Üks plekk oli veel, see oli meie tuntud sportlased noh, esialgu süüdistuse esitamine, vahelejäämine, mis iganes, me ei saa teda hukka mõista ega süüdi mõista, see läks, ei ole meie volitatud, selleks on kohus. Kohus ka tuleb. Aga igal juhul üks üks näotu lugu juba juba praegu, nii et noh, siin mõned ametimehed suutsid juba tülli minna justiitsminister olümpiakomitee presidendiga ja, ja vastupidi. Aga aga ütleme selle kogu see lõbumajandus oli, oli sel nädalal ka nii, et rohkem rohkem pildi peal kui, kui varem, kui ütleme parem varasemalt nädalatel Kusjuures see rahnu juhtum saab olema selles mõttes huvitav, et, et meil on nüüd see muutunud isikuandmete kaitse seadus järgi ju, tegelikult kui rahnul oleks huvi, siis ta võiks hakata siin kohtuasju ajama. Et see, et tema nimi välja tuli ja, ja, ja et ta nüüd avalikult mis, mis on alati olnud niimoodi ajakirjanduses alati sellises täpselt sellises vormis käitunud, nagu praegu on käitunud ja kogu maailmas käitub, aga, aga meil on jah, nüüd aasta algusest kehtiv uus seadus, millega see, see oleks võimalik ajakirjandust hageda, aga ma loodan, et, et keegi ei lähe seda teed. See sõltub väga palju ka sellest, et kui tõsine asi tegelikult selle loo taga taga on et nii palju kui mina olen inimestega rääkinud, siis väidetakse seda, et see asi on tegelikult vist ikka paraku natuke halvem või parem ja kui, kui, kui parem tähendab seda, et vist ei ole ikka olnud tegemist nii-öelda sellise teadmatusest oma korteri välja rentimisega vaid ikkagi aktiivsema osalemisega selles selles äris. Ma saan aru ka, et kergejõustikuringkondades on see olnud noh, mõnevõrra avalik saladus mõnda aega Ja et tegelikult, kui sa üritasid oma korterit lihtsalt teadmatusest välja kellelegi oleks ju väga lihtne vastata seda, et ma teen sellist asja ja selleks ei ole vaja sul võtta nii-öelda nädalat mõtlemisse mõtlemisaega, aga noh, ma ütlen veel kord, et need kõik on tegelikult ju oletused. Aga. Rein Langi ütles, et noh, kõik on süütud sinnamaani, kuni asi on jõudnud kohtusse. Siis mina ei ole alati päris nõus sellega, ma arvan seda, et kui ajakirjandus ei oleks sellesse nii aktiivselt sekkunud see asi peab kunagi kohtusse jõudnud, et vot siin on tegelikult see ajakirjanduse ülesanne, mida ma saan aru, juristid sageli meile ette heidavad. Aga kui me võtame ka kõik need lood, mida just ajakirjandus on tegelikult 10 aasta jooksul üles kaevanud ja mis on jõudnud kohtusse ja kus on ka süüdimõistvad otsused olnud, vot see on meie meie ülesanne ja seda ei saa meil ette ette heita, et me oleme siin midagi. Kusjuures siin on nagu ette heidetud seda, et ajakirjandus on ette rahnus süüdi mõistnud, aga, aga politsei panin tallu Lähed raudu. Kas politsei paneb meil meie, meie riigist süütutele inimesi käsi raudu, et et ju siis nagu sealt on ju loogiline oletada, et, et politseil on mingi põhjus midagi, midagi arvata ja pilt räägib enda eest, et see ei ole ajakirjanduse poolt kellegi süüdimõistmine, vaid see on pilt foto. Noh, ja ajakirjandus läks verekoerana muidugi loole peale, sellepärast et tegu on tuttava nimega. Noh, seda võib ka nii öelda mitmeti hinnata, kuigi rahnu on teinud siin kõigi aegade teise tulemuse Eesti kümnevõistluses. Aga, aga kui mees ja räägitakse tema suurest olümpialootusest, aga kui, kui mees ei ole möödunud aasta algusest alates kordagi võistelnud, kui tal ei ole täidetud ühtegi normi, mis seda nüüd poole aasta pärast olümpiale viiks siis on jällegi jällegi tekib, tekib rida rida küsimusi, et et mille eest siin põhiliselt põhiline, mida, mida nad välja toovad ja keegi süüdi mõista, eks ole, aga me toetused võtsime ära nagu olümpiakomitee ühtlasi kergejõustikuliit. Et mille eest, nagu seni neid toetusi maksti või, või mille eest nagu sponsorid, inimest nagu toetasid või kurjad keeled võivad öelda ja, ja irooniliselt, et, et noh, tal ei olnudki aega ju tegeleda, eks ole, ta pidi muu asjaga tegelema nagu, nagu nüüd on selgunud, aga, aga noh, see selleks see, see ei ole ka nii-öelda õige lähenemine. Aga aga see kogu see toetuste värk on, on niisugune natukene natukene imelik, kui, kui sul ikka mingit tulemust juba juba aasta otsa näidata isegi isegi võistlusele ei käi, kogu aeg olevat vigastatud, kogu aeg on sulle ettekäändeks midagi midagi tuua. Noh, rääkimata siis olümpianormide täitmisest, mis on, mis on piisavalt kõrged ja kui olümpiamängud on, on siinsamas kohe ukse ees. Siis noh, aga vaatame äkki äkki see, see asi saab nii-öelda kivi alt välja, enne kui enne, kui on, ütleme, sportlase jaoks. Lõplikult hilja. Kusjuures see on nagu huvitav ka selles mõttes, et, et mul on, mul on tunne, see on puhtalt tunnet. Praegu oleme mingisuguses ajahetkes, kus on muutuv õigusruum, et, et mingisugused kohtupraktikad, mingisugused süüdimõistmispraktikad on muutumas, sellest on ka tegelikult kirjutatud sellest kohtu kohtuprotsesside muutumisest, et kuidas tunnistajate ütluste ütluste väärtus muutub protsesside käigus ja nii edasi. Et siin on mingisugused väga suured suured nihked nagu toimumas, et et see oli, mis selle nädala alguse poole veel eelmise aasta lõpus ilmus ka ajalehtedes üks väike väike lugu ühest ühest kurjategijast, Drago miilov oli tema nimi, kes, kes vägistas 10 aastase tüdruku ja kel kes sai tingimisi karistuse. Et kusjuures sa oled kõik asjaolud olid selgelt tegemist, et on, näitasid tegemist on väga jõhkra kuriteoga ja sealse argumentides üks osa oli see, et, et ta on juba üheksa aastat kinni istunud ja tal võiks olla lootust paraneda. Siis, siis noh, see on nagu mingi täiesti täiesti uus asja olla. No see on see Tartu juhtum, jah, just nimelt see Tartu juht, ta oleks pidanud istuma veel kuus aastat, aga, aga põhjendus oli see, et kui ta veel kuus aastat istuks, siis ta lõplikult põhjas, et temast ei tule. Ühiskonnaliiget. See on täiesti nagu täiesti huvitav suhtumine, et, et just nagu kuriteos on ainult üks osaline ja see on kurjategijad selles kuriteos ei osale, ei avalikusta ega ka ega ka siis ohvrit, et, et me nagu ning mingisugune väga-väga oluline muutumine on toimunud. Jah, ainult, et see on nagu kohtu kohtuotsus, jaa. Jaa, ega, ega, ega me võime rääkida küll, et tegelikult me olemegi ainsad, kes, kes nii-öelda saavad seda, seda suhtumist muuta. Et kõik ministrid, kes asjaga seotud, peaminister ütleb, et ei, mina ei saa, mina ei saa sinna sekkuda, kuigi see oli eriti jõhker juhtum. Jah, tähendab see oli vist lausa kahekesi, nad läksid kahekesi 10 aastase tüdruku kallale, vägistasid teda ja ja noh, selle eest vanal heal ajal sai kuuli. Jah, kusjuures vanal vanasti ma mäletan, et alkoholi tarvitamine oli raskendav asjaolu, siis nüüd ma nagu märkasin, et seal oli pigem nagu nagu leevendav, et, et, et alkoholijoobes ja et, et noh, põhiline karistus on see, et ta ei saa enam napsu visata. Et see oligi nagu, et, et peame tema, selle tingimisi vabastuse tingimus oli see, et, et ta peab alkoholist kõrvale hoiduma. Sealjuures sulgudes, et loe, et ta ei tohi napsi sinna vahele jääda kesta, seda napsivõtmist ära ära keelata, saabuda oma urkas kuskil seda, seda viskama hakkab ja noh, nagunii see mees jääb vahele ja praktika tegelikult näitab, et ega neist õiget looma tule ühiskonna jaoks. Margus näitas mulle vahepeal, et me peame Kosovost rääkima, meel tõesti selline plaan oli. Meil on natukene aega ka, et rääkida, aga Eesti tunnustas ja Kosovo oli kahtlemata selle nädala kuum sõna. Ja kui me sinna viimaste päevade Serbia Belgradi sündmused juurde paneme, siis Kosovo ilmselt lõõmab veel veel tükk aega. Teisipäeval reporteritunnis me räägime tund aega Kosovost, jõuame pikalt rääkida, aga aga kui ma küsin teie käest praegu niimoodi, et kui teie käest oleks küsitud, et kas, kas tunnustada Kosovot või mitte, mis te vastaksite, mina ei oleks üleöö küll seda teinud. Ja ka mina ei ole võtta need, kes olen mina, et ma saaksin öelda teile, et kuule, et masin Eestist, ütlen teile koostav lastele, et eile seal ei ole õigust või minu meelest ei peaks iseseisvus saada, et enesemääramisõigus on, peab olema igal rahval, et see on sellise selge, mis sellega kaasneb. See on nende otsustada, et see on see, see, see, see loogika peab nagu kehtima minu meelest. Ma olen sinuga nõus, aga minul on see, mis mul tekitas just ärrituse, see, et minu meelest nagu väga kiiresti võib-olla ka üksikasjadesse süvenemata, võtsime selle vastu, et selline küps riik, nagu me tahame siin Eestis olla, oleks pidanud võtma väikse mõtlemismõtlemisaja. Ma ei ole nõus, kuidas oleks Eesti, Eesti ütleb, et kuule teie seal Kosovos, et meie arvame, et teie ikka võiks iseseisvad olla, et me ei saa seda öelda. Noh, nagu igal asjal on siin mitu külge. Eesti langetas poliitilise otsuse, nagu ka välisminister Paet paar korda tema suust välja lipsas. Et kui me räägime asjadest sisuliselt siis m3 märke, eks ole, ja, ja kui me räägime asjadest poliitiliselt, siis on olukord niisugune. Eesti langetas poliitilise otsuse. Kas see on sisuliselt hea Euroopale maailmale, kas on hea pretsedendina, see on hoopis hoopis pikem jutt ja ja noh, riiki seal ju veel ei ole. Kui riigil ei ole oma ministeerium müügi, eks ole, isegi välisministeerium ei ole kui, kui ainuke põhjendus on selles, et, et Kosovo on ÜRO mandaadi all elanud kõik need aastad nüüd juba siis üheksa aastat, kui üheksa aastaga ei suudetud langetada nii-öelda sisuliselt ette otsust, et me, et me võtame selle riigi kunagi oma oma perre ja hakkame teda nii-öelda selles selles mõttes arendama, et, et kui kui see väljakuulutamise otsus tuleb, et siis oleks nii-öelda ütleme, kasvõi poolfabrikaat võtta noh, praegu ei ole isegi seda, nii et selle asjal on. Aga paranda mind, kui ma valesti aru saanud, et ma saan aru, et Kosovo riiki ei ole ajaloos kunagi olnud ja sa ütlesid ka, et tänasel hetkel seda riiki ka ei ole. 1918.-ks aastaks polnud ka kunagi Eesti riiki olnud 18.-ks jah, et kunagi peab see ju esimene. Argument, mida paljud kasutavate uute riikide sünni vastu ka näiteks Iisraeli üks üks põhiargumente Palestiina riigi vastu, noh nüüd enam mitte, aga, aga nende aastakümnete jooksul. Ja mis pagana riik seda pole kunagi olnud, siin siin maal pole olnud kunagi mingisugust ja siin on küll juudi riik olnud mitu tükki, aga, aga Palestiina riigi pole kuulnudki, aga tegelikult ma ei usu, et nad ikkagi tekivad. Aga mida, mida räägitakse hoopis vähem ja mida, mida nagu ametlik Eesti välispoliitika ei taha nagu üldse eriti arutada, on see, et, et tegelikult on sündinud ja kaks Albaania riiki Kosovo tunnustamisele ja see on hoopis hoopis kurvem asi, meil on olemas juba, eks ole, kaks türgi riik, kellel on olemas Euroopa kaardil kaks Kreeka riik ja meil on olemas isegi türgiliike, on kolm, eks ole, kui Aserbaidžaan, Põhja-Küpros ja Türgi, neil on olemas kaks Rumeenia või kaks minust, Moldova riik nimetatud, kus tahate ja nii edasi ja mis seal kõik kaasa on toonud, et, et nii-öelda stabiilsuse küsimusele mis Euroopas peaks valitsema, ta küll kaasa head minu arvates ei too, rääkimata sellest, et seda Kosovot ei võeta ühtegi rahvusvahelise organisatsiooni, kuna maailma praegu niimoodi jõukeskustega üles ehitatud, et teda lihtsalt ÜROsse ei võeta, kuna kuna Venemaa vastu ja Serbia vastu ja Euroopa nõukokku ei võeta, kuna, kuna jälle teatud needsamad riigid on vastu ja nii edasi, nii et tegu on tegu on väga-väga keerulise asjaga. Ma just mõtlesin ka selles, et seal tegelikult võib-olla ühtede uute protsesside algus vaiete palade konfliktidega, uute protsesside, sest et ükskõik, uus Euroopas vaatajatega sisemine konflikt on ju olemas igal pool, võtame Ukraina Krimmi autonoomne vabariik, mis sisuliselt võtame iganes vedela kruusi ja, ja mis iganes, miks gruusia meie suur sõber oli äärmiselt ettevaatlik? Oma arvamus muidugi on päris selge, et miks osariike ei tunnusta Kosovot ei praegu ega lähitulevikus ega, ega võib-olla mitte kunagi eesti valima väga selgelt ühe ühe tee ja me oleme sunnitud lõpetama, head kolleegid. Meile antud aeg on läbi, enamgi veel ja aitäh kuulamast ja kohtume taasjärgne laupäev.