Vikerraadio. Tere taas head kuulajad on laupäev ja rahvateenrite saade alustab stuudios, nagu ikka, on kolm ajakirjanikku. Meil on siin täna Peeter Kaldre rahvusringhäälingust, täpsemalt testi televisioonist. Tervist. Ja meil on laua ääres ka Eesti ekspressist hea kolleeg Sulev Vedler, tere. Ja saatejuhi kohuseid täitmas, see kortas Neeme Korvväljaandeks endiselt Postimees. Ja kui nüüd kiirpilk nädalale tagasi heita, siis uus valitsus on ametis. Mitmed sellega seotud aspektid on suure avaliku tähelepanu all ja neist täna saates kindlasti räägime. Räägime ka opositsioonist, uuest opositsioonist, mille juhterakonnaks siis peaks kujunema kõigi eelduste kohaselt Reformierakond. Ja mis veel uudistest kõneainet võiks pakkuda, võib-olla mitte siin saates pikemalt, aga, aga ära märkimisena see, et üks Eesti mõjukamaid juht Erkki Raasuke paneb LHV Grupi juhataja ameti maha ja temast saab siis Nordea ja DNB uue Baltikumi ühist panga ühendpanga tegevjuht Ärma talust on ka ajakirjandusse veel kirjutanud, siin täiendavalt, aga võib-olla siis ootame, mida annab EAS-i haldusmenetlus. Ja kindlasti me teeme täna saates tuga välisasjadest sellest, mis toimub USA presidendiks valitud Donald Trumpi administratsiooni ümber. Võib-olla sellest siis saate lõpu poole, aga aga meil on üks värske välisuudis, mida kindlasti sobiks siin saate alguses mõne sõnaga kommenteerida. Ja nimelt see 90 aastasena on meie seast lahkunud Kuuba endine pikaajaline liider Fidel Castro. No head kolleegid, üks ajastu on läbi saanud. Noh, tegelikult muidugi Fidel Castro ajastu sai läbi juba aastal 2006, kui ta andis oma oma vennale, andis presidendi koha üle, aga aga tõepoolest, tegemist on ikkagi noh, kuidas nüüd öelda välispoliitika ikooniga. Ja, ja ühe ikka sellise külma sõja sümbol mehega. Sellepärast et kõik me ju mäletame, kui lähedal oli maailm tuuma kokkupõrkel aastal 1962 kui oli Kuuba raketikriis, kui venelased viisid salaja Kuubasse keskmaa rakette ja siis tekkis Nõukogude Liidu ja Venemaa vahel Nõukogude Liidu ja USA vahel väga terav vastasseis, mis oleks võinud viia tuumasõjani. Ja sellele siis eelnes üks aasta enne 61. aastal too kurikuulus sigade lahe operatsioon, kus ameeriklased tegid Kuuba rannikule dessandi, üritades siis Castrol kukutada ja see dessant häbiväärselt läbi kukkus. Aga tõepoolest, tegemist oli ikkagi mehega, kes suutis hoida Kuubat oma kursil 145 kilomeetri kaugusel Ameerika Ühendriikide Florida rannikust ja niivõrd tükk aega, et selles mõttes müts maha kõva tegija. Kahtlematudele jah, sümbol, et ma arvan, talliks esimesi poliitikuid, kelle nime ma kunagi lapsena ära õppisin, ma siin aastal 70, et seda raketikriisi mina ei mäleta, juhtus enne minu sündi, aga aga sellised loosungid viiva Kuuba viiva festival ja liiva kastraks Viafidell nagu täitsa selgelt. No mul ära õpitud ja mulle tundus mingil hetkel, et Fidel on justkui surematu. Pisikese poisina Mooroznica Brežnev ei sure kunagi ära, aga Afydell elaski kogu aeg edasi, ta oli nagu kuskil kogu aeg tuksumas, kuigi tema poliitika oli selgelt läbi kukkunud, et nad ei tulnud ka sellest õnnelikul saarel seal kommunismi ehitamisest mitte midagi välja. Nojah, eks ta põhimõtteliselt oli ka siseriiklikult küllaltki selline vastuoluline tegelane, et noh, me võime muidugi rääkida, et nii nagu siin uudisteski Toomas Alatalu ütles, et Kuuba on praegu üks edukamaid Lõuna-Ameerika riike. Seal meditsiiniteenuste poolest ja, ja haridustaseme poolest, aga tegelikult seda teatakse nagu vähem ju, et kuidas Kuubas on alla surutud dissidente teisitimõtlejaid ja need tuhanded inimesed, kes on ju tegelikult Kuubast põgenenud elavad praegu sealsamas Floridas 145 kilomeetri kaugusel, siis nende hulgas olid täna hommikul suured pidustused seoses sellega, et Fidel Castro on surnud, nii et noh, üheülbaline meeste kahtlemata ei olnud. Ameeriklased ei saanud kaua aega Ameerikas puhkamas käia. Cuba oli küll selline lemmiksihtkoht kanadalaste seas aga USA, kes sealsamas külje all on nendel võimatu sinna sinna minna. Nojah ja tõele au andes nüüd ju on tegelikult Obama siin viimaste aastate ajal on Kuuba ja USA suhted paranenud oluliselt. Raoul Castro ajal, et selles mõttes on ka ka seal jää liikuma hakanud. Kui Sulev siin ütles, et tema arvas, et Fidel on surematu, siis mõnes mõttes ju tegelikult ta kindlasti ongi seda, et temast kindlasti vändatakse filme ja kirjutatakse veel palju raamatuid ja nii edasi, aga mis te arvate, kuidas seda tema, tema pärandit üldse nii-öelda ja tema ametiaega nüüd nüüdsest valguses nagu tõlgendama hakatakse? See võtab aega, kindlasti hinnatakse ümber seda, see kõige raskem ümberhindamine toimub seal kuuba rahva enda seas aga nagu kõikidega diktaatoritegagi, siis alati jääb talle ja ka selliseid pooldajaid. Et noh, samamoodi ju Venemaal Me näeme, Stalinil on kelle, kelle mainis, siinkandis on väga-väga halb, on jällegi Venemaal siis kõvasti poolehoidjaid. Nojah, nagu ma ka ütlesin, et nad ei tea, kuidas Kuuba ühiskond üldse tema pärandisse hakkab suhtuma, et kelle jaoks ta oli diktaator, kelle jaoks oli ta ikoon ja vabaduse tõrvikukandja. Aga noh, üle maailma ju tõepoolest ega siis Castroli olnud populaarne ainult Kuubas endas, vaid ta oli tegelikult populaarne ju ka üle maailma, eriti Euroopas, eriti vasakpoolsete seas. Me kõik oleme näinud neid särke, eks ole, gastro gastropildiga, mida, mida meelsasti kantakse nii nii Berliinis kui Pariisis. Ja kindlasti tema roll ladina ja Lõuna-Ameerikas noh, kui ka sellise vastasseisuna USA-le, kui, kui selliseid jõu sümbol on kindlasti kindlasti ka väga tähtis Sest noh, see ilmselt on kõige olulisem näha, et vot see on mees, see on üks väikeriik, kes suutis Ühendriikidele vastu seista, eks ole. See, sellega läheb ta kindlasti. Kui ta 90 sai, siis kõikidest uudistest käis läbi tema sünnipäeva auks, siis tehti maailma pikim sigar seal ikka meeletult pikk. Et nad on veel ka sellel aastal olnud uudistes täitsa täitsa sees, tõsi küll, meelelahutuse kaudu. Just nimelt, et meelelahutuse kaudu ja rahvasuu kaudu, võib-olla sellega võis ka selle teema praegu siin kokku tõmmata. KUI Leonid Brežnevi sünnist möödub tänavu siin 110 aastat, siis siis ka tema elab, elab edasi nagu peaasjalikult mingites anekdootides ja ja tegelikult see tema selline poliitiline kuju võib-olla isegi natukene selle kõrval kõrval nagu tuhmub või siis seal ongi, ongi selle selle osa. Brežnevi kultuuriloost Brežnev ei olnud ei, legende, ei good. Seda kindlasti, no ta ikka on eestlastele stagnatsioon. Jah, seda küll, aga negatiivses mõttes. Eks ole. Nojah, aga vaatame nüüd, kas leiame, leiame midagi positiivset või negatiivset uuest valitsusest, et vanne on antud leping sõlmitud nagu ühes kunagises laululaulus öeldnud Jüri Ratase valitsusele ametisse astunud ja ja on hootusi kui, kui, kui skandaale ma ei teagi, võib-olla küsiks sellise lahtise küsimuse, et mis, millest me kõigepealt rääkima hakkame? Minu pealik Erik Moora, Ekspressi peatoimetaja, kirjutas sellel päeval, kui valitsus ametisse astus, juhtkirja, mis algas kolme sõnaga täna, lõpeb seisak. Et olen vaadanud tänavatele inimestele otsa, et kas on näha juba sellist elevust ja rõõmu. Ja ma ei ole väga palju täheldanud, aga, aga ütleme selline nagu kass vajabki kogumist. Ikka rõõmu, et jõulud tulevad, inimesed liiguvad, ostukeskustes on juba järjekorrad. Noh, kui kui inimestel mingisugune kergendus on, siis võib-olla on väga paljudel või ma ei tea, kas väga paljudel, aga paljudel kergendus sellest, et Reformierakonna pikaaegne valitsemisperiood on lõpuks läbi, et nad on tõrjutud opositsiooni, et on antud võimalus uutele jõududele, kuigi nendest kolmest jõust oli ainult üks uus valitsuses, ma mõtlen Keskerakond midagi korda saata, aga no nädal aega on ju, tegelikult kui me räägime sellest lõppevast nädalast, siis mis meil on meelde jäänud, meil on meelde jäänud valitsus vahetus ametivanne Reformierakonna tõrjumine opositsioonipingile ja juba juba mitu päeva kerivad skandaalid ei ole veel nädalatki mööda läinud, kui uut valitsust varjutavad juba skandaalid, no eriti ma mõtlen siin nüüd maaeluministri skandaali, mis on siin kütnud kirgi juba mitu päeva ajalehtedes kitsekasvataja Martin Repinski oma. Üks on hea, aga need on kõik sellised personaalia-ga seotud asjad, et tegelikult valitsus oleks tervikuna me praegu ei ole põhjust kritiseerida, teine peab ikka valitsus nagu tööle hakkama, siis siis saame öelda tema kohta, et kas ta on hästi või halvasti hakkama saanud. Ei noh, selles mõttes, et on ka ju, see on ka valitsuse küsimus. Ministrite valik on peaministri küsimus ja koalitsioonipartnerite küsimus, et kelle sa paned siis ministriks ja kui sa paned ministriks inimese, kelle kohta juba järgmisel päeval tuleb välja mingisugune jama, mingi kompra, siis see on ka valitsusämber. No Martin Repinski on ju ministriametis uus inimene, et no räägime siis natukene sellest, et kas ta nüüd välja tulnud asjaolude valguses mis on selgunud seoses tema kitsefarmiga, kas, kas ta siis on sobilik ministriks või ei ole sobilik ministriks. Laat ma saan aru, et asi hakkas sellest lehest, kus mina töötan, ma olen küll ise puhkusel, ma ei tea, kuidas sündis üks lugu Martin Repinski kitsefarmis. Olin, olin tavaline lugeja, selles mõttes tegin kolmapäeval lahti, vaatasin. Aga seal olid kirja pandud selles loos sellised asjad, et ta on toonud Hollandist kitsejuustu ja viinud seda siis justkui Eesti toodangu pähe. Et tal on terve hulk võlgasid ja mis kõige hullem, tema tema farmis on probleeme, hügieeniga, võlad, võlgades? Neid annab alati klattida. Hollandi juust tegelikult ei tohiks olla ka väga kehva kvaliteediga ikkagi euroliidu toode. Tõsi küll, kui sa tahad, nagu eesti juustustesse, mõtled ikkagi ta peaks Eesti oma olema. Hügieeniasi on minule kui tarbijale on selline kõige kõige hullem hullem asi, aga teistpidi noh, seda on inimesed rääkinud. Seda leht kirjutanud. Ma ei tea, kas selle kohta on ka mõnda ettekirjutus tehtud, seda ma ei ole kuulnud. Siia lisanduvad ka veel võimalikud musta raha maksmise skeemid. Mida küll ei ole tõestatud, aga millest kõik ümbruskaudsed, inimesed, kes seal elavad, ju räägivad. Täpselt nii et mulle jääb mulje, et Martin Repinski ei ole sugugi läbi mõelnud seda, et et mida toob kaasa ministriks astronoomile. Et kui sa oled kitsekasvataja ajale põllumajandusjuht, siis seal on ühed võimalused, kui sa oled riigikogu liige, sind vaadatakse tunduvalt tähelepanelikumalt, aga ilmselt ilmselt ajakirjandus ei tundnud ta vastu siiski piisavalt huvi. Ta arvas, et tal kuulikindel. No nüüd, kui ta sai ministriks, tuli kohe sähmakas ära. Eilne pressikonverents oli ikka, mis ta andis, siis oli ikka suhtekorralduslik ämber täielikult. Seda oli ju kõik võimalik telepildis näha, kuidas ta ei vastanud tegelikult ajakirjanike küsimustele, kus ta keerutas, kus ta suisa luiskas mõne koha peal ja ta ei suutnud anda endiselt, kuigi ma saan aru, et pressikonverents oligi selleks kokku kutsutud, et seletada kõik lahti. Aga ta ei suutnud lahti, seletades asja ja pärast need reageeringute kajastused, sealhulgas aktuaalses kaameras jätsitest ikkagi väga kehva mulje. Jätsid selles mõttes, et kui inimene ütleb, Ta on juhatuses, et ta teab, mis asjad toimuvad ja siis teistpidi ütleb, et tegelikult ta ikkagi teab, mis toimub, jätta ei ole juhtimises ka väga olnud, siis need on väga-väga vastukäivad asjad. Et nad tekib küsimus, et kui sa ei saa hakkama kitse kitsefarmi juhtimisega, et kas sa saad siis riigi põllumajanduse juhtimisega hakkama. No ja peale selle on see, et eks ta ministrina peab hakkama tegelema Eesti tootjatega nende, nende organisatsioonide, kes promovad, et Eesti toitu ja kui tegemist on meil 2014. aasta siis aasta mahetootjaga ja sedasama Hollandi partner mahetootja ei ole noh, teades kui tähtis on Hollandis näiteks põllu, põllumajandus ja, ja ka see, et sealsed mahetooted on päris kallid ja, ja alluvad, et ütleme, see sõna, sõna mahe seal Hollandi kontekstis on ikka ikka väga-väga suur väärtus ja väga suure tähendusega. Et mind ei üllataks see ka, kui, kui mõni Hollandi Lehtsada seda teevad nagu kajastada, võtaks, sest isegi siis, kui seal on tegelikult nagu mingil määral nagu JOKK olukord, siis, siis Hollandis võetakse selliseid asju päris tõsiselt ja noh, see võib nagu ka selle tema partneri mainet nagu kahjustada. Ei, no mis see partner väga hullu teinud tartar on olnud oma toodangut eestlasele partnerile siin, nüüd küll milleski süüdi. Nad, mis puudutab näiteks võlgasid, siis teistpidi jällegi põllumajanduses on hästi iseloomulik, et seal on suured võlad ja see on väga hüplik, see maksmine. Põllumees saab raha tavaliselt siis, kui tal saak valmis saad, maha müüdud, talle makstakse, või kui laekuvad toetused, et selles mõttes on nagu Repinski tüüpiline tüüpiline põllumees, et nad tuleb toetus PRIAst suudate maksta ja seda ta on ka öelnud, et tal seda tunnistada, muuseas sellel on väga raske lihtsalt nagu vastu hakata. Ja seda aspekti muide on rõhutanud ka need, kes ütlevad, et tegelikult ajakirjandus, ütleme siin survet avaldades mingil määral Reppinskile liiga. Ma ei tea, noh, et kui sa oled võtnud endale kohustuse maksta, siis sa ju peaksid maksma, eestlased on üldiselt hea maksekäitumisega. Põllumajanduses on rasked ajad, teistpidi jällegi põllumajanduses sõltub jällegi valdkonnast, eks, et raske on olla nendel, kes on ekspordile enda enda tootmise suunanud. Repinski ei ole vist väga ekspordile mõelnud oma kitsefarmiga. Mart Laar ütles siin hiljuti, ütles Taavi Rõivase kohta, et tema meelest Taavi Rõivas näitas, et mitte iga mees ei saa olla peaminister. Siis ma ei tea, mul on küll mulje jäänud, et et võib-olla see Repinski juhtum tõestab ka seda, et mitte iga mees ei saa olla minister. Ma saan aru küll, miks Repinski pandi ministriks sellepärast et oli ju Keskerakonna soov esiteks teha väike reveranss vene valija poole ja teiseks reveranss ka nõndanimetatud Savisaare leeripuu leeri poole. Kui oleks Repinski pandud näiteks kultuuriministriks, oleks selgunud tema kitsefarmi jama. No ei oleks võib-olla niisugune hull asi olnud, aga tegemist on maaeluministriga, kes ei suuda lahti seletada, mis tema enda talus toimub. Siis see on nagu noh, selline nagu pehmelt öeldes hapukirss tordil. Ja see ei ole ju väga suurfarm. No aga ikkagi tegeleb selle sama asjaga, millega peab tegelema riiklikul tasandil, juhtima kogu Eesti maaelu. No seda ma mõtlengi, et ta on ju tegelikult pisike ettevõtete, selles mõttes nagu peaksite seda asja väga hästi teadma, kuidas seal on, kolmas pluss veel justkui oleks olnud ta on Ida-Virumaal pärit, et noh, et ega neid Ida-Virumaalt tulnud ministri on, meil ka liialt palju ei ole. Kõigele lisaks kogu see asi läheb veelgi koomilisemaks täna, kes on lugenud õhtulehte juba teab, et Repinski on siis ka pannud oma kodu vabandust, oma talu kodulehele välja sellise põneva retsepti. Et siis kitsepiim, selle tarvitamine pidavat aitama mehi, kellel on probleeme potentsiga, et tegemist on siis sellised biostimulaator Riga, intiimne ja retsepti järgi peaks siis suguline võimekus, kus oluliselt kosuga, kui manustatakse päevas kaks kruus kitsepiima ja üks klaas kreeka pähkleid kuu aega järjest ja Repinski ütleb, et ta on seda ise praktikas järgi proovida. Ma vot noh, ma arvan küll, et ka selle avalduse eest nüüd kedagi võib-olla ministriametist tagandatud aega Ei, ei, aga muuseas, siin on siiski, see on õhtulehe ajakirjanikud on küsinud ka kommentaare veterinaar- ja toiduametilt, kes on öelnud, et nad vabandust, vabandust, aga toidu tarbimiseks ettenähtud tooted ei ole lubatud külge pookida. Selliseid näitajaid ta leevendab haigusi või, või kuidagi ravib eksed. Et selles mõttes hinnangu on järjekordne. Noor dioksiiniskandaali ja täpselt samasugune juhtum. Ma arvan, ma arvan, et siin on ka pigem nagu selline võib-olla selline moraalne dilemma, aga, aga põhimõtteliselt, kui vaadata nagu üldse keskerakonda, siis ekskolleeg tõi hea näite, et Jüri Ratas on tegelikult olnud nagu selline paras lasteaiakasvataja rollis, et et Keskerakond ei ole kaua aega tõesti valitsuses olnud ja mina ütleks veel lisaks juurde veel nii palju, et Keskerakond ei ole ka nagu kaua aega olnud sellises sellises demokraatlikus debatis nagu normaalsel kujul, sellepärast et mul on küll selline mulje, et seal osadel liikmetel on sõnavabadusest selline, selline üsnagi vildakas ettekujutlused, et et ma arvan seda, et need probleemid nagu mingil määral jätkuvad ma sind näiteks võiks tuua sellesama Mihhail Stalnuhhini nii-öelda ajakirjanduse tõrjumise skandaali, mis on juba ka nagu kergelt skandaali mõõtmed võtnud. Kas ratas on ka öelnud, et riigikogu rahanduskomisjoni esimees ei saa nagu võtta seisukohta, et avalik-õigusliku aja ajakirjandusega ei suhtunud? Nojah, see on totaalne jama, aga teistpidi jällegi tahan. Kas Stalnuhhini mingit pidi kaitsta, et et sellel ajal, kui riigikogu komisjonid hakkasid oma istungeid ja seal arutatavat asja äärmiselt salastama, siis Stalnuhhin tegi aastal 2012 sellisele komisjoni esimees tegid vastupidisel käigul, ta pani sinna kaamera ülesanne, neid sai otse vaadata. Selles mõttes oli ta nagu täiesti noh, ütleme ajakirjandusele ajakirjandust abistav inimene, et on ka teistpidi käitunud. Aga muidugi see ta ütleme Erryga hakkab sõdima. Täiesti naeruväärne. Ära lõpeta. Noh, mingil määral on see võib-olla siiski mõistetav, kuigi noh, mina ei tea ju kõiki asjaolusid, et küsimuseni ühes Raadio neljadebatis aastal 2014 kümned europarlamendi valimised, kuhu tuli ka Stalnuhhin kohale. Kuigi olid kutsutud esinumbrid ja Savisaar ei saanud tulla, tuli Stalnuhhini siis teda lastud saatesse ja, ja selle peale ta hirmsasti solvus. Et see on, see on nagu üks asi, aga minu arust Stalnuhhin Stalnuhhini puhul ei ole mitte see nagu põhiküsimus, seal võib olla mingisugune asi, võib-olla laheneb, järgmine nädal näiteks, jõutakse kokkuleppele, aga, aga see endiselt, et ta võtab reipalt välja neid isikliku auto kuluhüvitisi mida siis, nagu öeldakse, laseb bensiinikanistriga alla tema naine, et see on nagu võib-olla tõsisem probleem hoopiski? Tegemist on ikkagi rahanduskomisjoni esimehega praegu. No seal on jälle see eetiline dilemma. Hästi tugevalt tegelikult Repinski puhul ju nende, eeskätt on küsimus eetiline, mis on lubatud kellelegi, mis mitte. Ja no keskerakonda ootab ees sügaval tegelikult see, et ikka väga suure tõenäosusega nüüd lähiajal saab Edgar Savisaar süüdistuse ja, ja tuleb hakata lahendama seda küsimust, meil on siin olnud Jüri Ratas juba mitu korda kaamerate ja mikrofonide ees nagu selgitamas, et kas neid õigusabikulusid siis ikkagi nagu kompenseeritakse erakonna poolt edaspidi või, või mitte ja ma arvan, et siinkohal ka see seisukohavõttu kindlasti kindlasti oodatakse ja kindlasti ka siin koalitsioonipartnerite poolt tuleb mõningaid signaale, et seda tuleb teha. Tänases sinu lehes näeme selles nädalalõpulisas on minu meelest väga suurepärane intervjuu on Keskerakonna peasekretär Jaak Aabiga keda huvitab poliitika ja eriti Keskerakonna sisekaemus. Ma soovitan väga seda lugeda, et seal on väga lahtise tekstiga lahti kirjutatud see, mis toimus enne nii presidendivalimisi kui ka Keskerakonna kongresse ja kuidas need jõujooned paika pandi ja nii et suurepärane poliitiline maiuspala. On küll jah, Jaak Aab räägib selget, Savisaar sai varam 3500 eurot palka, aga nüüd enam ei saa, sellepärast et ta ei kuulu keskerakonna juhatusse. Ei ole juhatuse esimees ja juhatuse liige ja vot siin tekibki küsimus, et palk oleks nagu partei valmis ka edasi maksma, aga selleks peab siis kas Savisaar midagi vastu andma, sellepärast et sa ei saa lihtsalt kinkida talle raha. Leping tuleb teha ladusalt, saada kätte. Ja savisaart ei saada kätte selleks siis aga seetõttu ei saa ka raha makstakse talle. Selles mõttes ta, ta saaks muidugi mingi nõunikuna nõunikuna tööle vormistada, aga aga kui sa talle niisama raha, siis võib tekkida küsimus jällegi nagu, et kas tegemist on mingit sorti mõjuvõimuga kauplemisega? Savisaarele makstakse nagu mingit andamit, ütleb ta siis oma liitlasi selle Jüri ratast üles. Esiteks. Jah, ega Savisaarele nagu härra Mauruse, et iga kell võib tulla öösel koputada uksele raha, anda. Jah, sest muidu tekib igal Keskerakonna liikmel rea liikmele samasugune õigustatud ootus, et andke mulle edasist, palun. No mis te arvate, kas see suhtumine savisaarde ja kui nüüd Keskerakond ei ole enam opositsioonijõud, vaid vaid on peaministripartei, et, et kas see võib ka hakata tõsiselt häirima mingisugusel hetkel selle valitsuse töörahu? Näib, et ta häirib juba praegugi selles mõttes, et kui Jüri Ratase esineb saates Pealtnägija kolmapäeval ja räägib, et nad meid asu ei kavatse, tasandada Savisaare neid juriidilisi kulusid ja siis järgmisel päeval teeb Keskerakond teate, et me tegelikult ikka järgmisel aastal seda teeme. Siis on küsimus, et kuule, et kumb on siin kangem mees nagu kes seda erakonda tegelikult juhib. Kõrvaltvaatajale jääb lihtsalt selline mulje. Nonii. Räägiks natukene ka siis võib-olla opositsioonist, et kui nüüd Kristen Michal valiti Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni etteotsa, siis kas teile oli see üllatus, et Taavi Rõivas selleks ei saanud? Kristen Michalist räägitud kogu aeg kui tegelikult ühest Reformierakonna hallist kardinaid, kes, kes, kes juhib tegelikult vägesid. Ta on viimastel aastatel olnud suhteliselt varjus ja kõik need vaidlused, debattide kaklused, mis olid seoses presidendivalimistega reforme ka sees, siis Michal hoidis ju väga sellist madalat profiili. Ega teda nendest vaidlustest, mina ei mäletagi õieti. Aga ilmselt on tegemist ikkagi sellise kõva Öeldakse suhtekorraldaja tööga, sest kõik ka tema ma ei tea, kas ta need oponente nii väga vall on, seal ma ei tunne Reformierakonna siseelu, aga aga kõik möönavad, et Michal on tugev töömees ja ta on ilmselt ilmselt on ta kõige tugevam kandidaat praegu Rõivase asemel Reformierakonna etteotsa ei ole see Hanno Pevkur, kes pidavat olema selline pehmem mees. Et mine tea, kui sa oled fraktsiooni esimees, siis on sul seal suurepärane võimalus seda platsdarmi endale lennuks partei etteotsa ju ette valmistada. Ministrina ta sai ka ju väga hästi hakkama, et ega me ei kuulnud näiteks nurinat midagi Christian Michele töökohta, kui ta oli justiitsminister või ka majandusminister. See kellade okei, öeldakse, et majanduses on küll seisak, aga see ei tähenda, et nüüd on kõik seotud ühe inimesega, et seal on ikka nagu terviku küsimus, kuidas majandada? Meie valge kampsun ilmselt on juba unustatud. Ma julgeks tegelikult täpselt samamoodi öelda nagu, nagu Sulev ütles, et majandusministeeriumist on kõlanud kõrvalt, mis mina olen kuulnud päris positiivseid hinnanguid ja kuulsin ka ju enne 12. 2012. aasta seda saatuslikku Silver Meikari artiklit oli noh, näiteks seesama parima ja halvima seaduse konkurss, mida Postimehes koos teenusmajanduse koja korraldab siis justiitsminister Toonane siis Kristen Michal osales aktiivselt ka selles protsessis, oli, andis oma oma nii-öelda hinnangu asjale ja mõtles kaasa, aga siis saabus siis maikuupäev 2012 saabusse artikkel. Siis tuli kõik see piimvalge kampsuniga ja Aivar Pilve tumendatud klaasidega autoga ja, ja kõik, mis, mis iganes seal oli, oli selge nagu nagu rollikonflikt, eks, et huvide konflikt, et samal ajal oli, oli uurite asja, tema oli ise minister oma haldusalast ikka ikkagi nagu, nagu päris keeruline lugu ja tõesti viimased aastad on ta hoidnud nagu sellist madalat madalat profiili. Et aga tundub nüüd, et tundub nüüd, et tõepoolest Reformierakonna seest on ta siis selleks uueks juhtfiguuriks tõusmas. Nojaa, aga midagi kriminaalset seal ei tõstetud ära. Et minu meelest kolleeg Tarmo Vahter leidis üles ka selle müütilise ämma, kes rääkiski, et on raha olnud, et nad selles mõttes. Miks me heidame talle ette asju, mida ei suuda keegi tõestada. Nojah, reformierakonnal on tegelikult ju iseenesest, kui me räägime siin sellest, et keskerakonnas endiselt on sellised siseprobleemid ja ja et peaministri parteina probleemid ja nii edasi, kes reformierakonnal kindlasti ütleme sellise tähendab siis opositsiooni tulevase juhtlõuna on, on kindlasti päris head võimalused nagu nii-öelda uuesti uuesti tõusta. Siis võib-olla võib-olla võimule kus iganes, kas või kas või näiteks Tallinna kontekstis uutel valimistel, mis järgmisel aastal meid ees ootavad. Nojah, kui need ei taba muidugi Keskerakonna saatus, kes kükitada opositsioonis, ma ei tea, kui kaua, eks ole, ilma ilma et võimule tuleks ja kui me räägime nüüd riigikogu opositsioonist, siis siis kellest me räägime, räägime ju Reformierakonnast, EKREst ja vabaerakonnast, et ma nagu ei näe väga hästi selliseid ühiseid nimetajaid väga palju nendel kolmel kolmel jõul, millega saaks nagu seda opositsioonilt konsolideerida, et nad ju noh, ma tea EKRE ja Reformierakond, ma ei kujuta ette, kuidas nad mingisuguse ühise häälega kõnelema hakkavad, opositsioonis vabaerakond võib kalduda siia-sinna, aga aga nii, et selles mõttes jah, reformierakonnal üksinda lasub suur vastutus olla siis üksinda see kõige tugevam opositsioonijõud. Ja, ja eks nad kasutavad muidugi igasugust nõrkust ära, mida sealt koalitsiooni poolt tuleb ja kui kui me läksime sujuvalt opositsiooni peale üle, siis tegelikult kuid asjast rääkida veel koalitsioonis skaalal. Sa mõtled nüüd rääkida koalitsiooni siseopositsioonist? Ei, ma ei, ma mõtlen seda, et koalitsioonis on, tegelikult on ka küllaltki suured sellised rebendid, kui ma mõtlen IRL-i just nimelt sellepärast et siin ju ka selle nädala jooksul on tulnud väga paljude prominentsel IRL-i liikmete poolt väga teravaid avaldusi selles osas, et IRL läks koalitsiooni, kus on ka Keskerakond, no ma mõtlen siin kas või Ene Ergma, hiljuti kirjutas ja ka Mihhail Lotman kes, kelle jaoks ikka põhiküsimus on see, et kuidas selline aateline Isamaaline erakond saab minna koalitsioonierakonnaga, kellel on leping ühtne ühtse Venemaaga et seda trummi jäetakse jäädaksegi taguma ja see seilata. Nonii pea Ene Ergmale ei meeldinud ka see et meil on tekkimas astmeline tulumaks. Kuidagi sellist sarnast, et kui me vaatame seda koalitsiooni, siis sellest kolmikliidust kahel on selles, et täitsa selgelt rebenemise probleemid, et on Keskerakonnal kui IRL, sotsid on ainsana sellised noh, ühtsed ja õndsas olekus. Ja ega ausalt öeldes IRL-i ministrite määramine ei jätnud ka päris head maiku suhu, sellepärast et. No oli ju väga palju signaale selle kohta, et kaitseministriks saab Marko Mihkelson. Aga Marko Mihkelson paraku ei saanud kaitseministriks, kordus aga üks kolleeg, mitmed kolleegid, on öelnud Mihkelsonile sündroom, et ei saa kuidagi ministriks. Sellele kohale sai hoopis üllatus-üllatus. Margus Tsahkna. Aga ta on partei esimees, tal peaks olema selline esimene valik. Ka ei, ma saan aru sellest kõigest, aga võrreldes nüüd mihkelsoniga, mis on Margus Tsahkna, nagu öeldakse, kaitsepoliitilised saavutused, kogemused? Kokkupuuted selle asjaga üldse, eks ole, arvad, Sven Sesterile tuli säilitada rahandusministri koht ja tänu sellele vangerdus siis Tsahkna kaitseministriks, aga noh, ma ei tea, natukene nadi mulje on sellest Jah, no opositsioonis on ju ka selline jõud nagu vabaerakond, kes kutsuti ka taaskord alguses koalitsiooni no kasvõi konsultatsioonidele või temaga vähemalt kohtuti, räägiti läbi. Et kui ta nüüd jääb siiski nagu opositsioonijõuks, siis mina olen küll mõelnud, et et võib-olla siin nii-öelda nii-öelda nende redestunud partnerite nii-öelda korvamiseks, võib-olla mingisugustes olukordades võidakse kasutada vabaerakonna hääli, kes on ikkagi olnud ka noh, tõesti nagu sellise nii-öelda reformierakondliku suuna karm kriitik ja võib-olla mine tea, kuna see fraktsioon nagu suhteliselt vaba samal ajal nad omavad noh, piisavalt suurt jõudu, et võib-olla mõningaid rebendeid ära lappida, mis te sellest arvate? Hetkel ju teatas ju otse, et kui neid valitsusse ei võeta, siis me lähme totaalsesse opositsiooniavaldus, mis tekitas minus natuke naljakaid mõtteid, ausalt öeldes et kui sa oled ühel hetkel valmis täie naha ja karvadega minema valitsusse ühesõnaga nõustuma kõikide nende asjadega, mida koalitsioonipartnerid kaaluvad ja ja siis saad teada, aga kui neid ei võeta, siis sisuliselt me teeme 180 kraadi pööret ja, ja me hakkame tümitama opositsioonist. Et see jättis nagu sellise, noh, ma ei tea, natukene nagu kameeleon mulje asjast. Seal on vabaerakond on tabamus roheliste saatus, kes nautisid ka meeletult suurt populaarsust. Riigikogusse pääsesid, ei võetud ka neid valitsusse mingil hetkel, Andrus Ansipi vähemusvalitsus toetus roheliste häältele. Siin, kui Keskerakond näiteks, ütleme oma saadikute osas lõheneb, siis tõesti peaks valitsus vabaerakonnalt abi küsima. Aga väga võimalik, et vabaerakonnas noh. Tekib ka selline lõhenemine ehk ehk see erakond on juskui ülevõetav. No vabaerakonnal on nii palju tünga tehtud, et ma ei usu, et neid on väga kerge üle meelitada koalitsiooni poole hääletustel. Ja aga, aga võib juhtuda sellel parteil ei olegi selles suurt sihti ees. Et see peamine sõnum on tal, mis et vähendame part, vähendame parteide rahastamist, teeme demokraatia paketti. Kui palju inimesi see tegelikult nagu kaasa tõmbab? See oli üks põhiargument, miks ei võetud vabaerakond? Koalitsioon oli see, et kui sa oled koalitsioonis, toimub hääletus, siis sa pead olema kindel selles, et kõik need, kes koolituses tsoonis on paljud osa joovad, et need hääled, päevad, kui sa lubad niimodi hääletad, siis hääletad. Aga kui seltskonna jäetud põhimõtteliselt hääletamine südametunnistuse asjaks ehk vabaks, siis ei saa ju nende häältele kindel olla. Täpselt nii ja selle selle fraktsiooni tegelikult kõige tuntum ja kõige vingem tööloom on Artur Talvik, kes ei ole isegi partei liige. Just ja võib-olla ka tõusnud üheks kõige suuremaks kõneisikuks ka Andres Herkeli kõrval, aga samas, kui head kolleegid vaatate seda koalitsioonilepet, mis on nüüd meie ette toodud, siis seal on nüüd küll selliseid punkte sees minu arvates, mida, mida vabaerakond põhimõtteliselt nagu võiks toetada, siin on räägitud ju ka palju sellist kaasamist ja ja muud sellist juttu, riigireformi ja, ja bürokraatia vähendamist ja kõike sellist. Seda tegi ka eelmine valitsus, vähendas bürokraatiat, me tegime veel bürokraatia kontseptsioon, kontseptsioon ei ole siis praegu välja mõelda, neil päevil. Aga aga näiteks ikkagi seesama, seesama maksude küsimus, minu arust see peatükk, teine peatükk sellest koalitsioonileppest on, on ikkagi ilmselt nagu kõige huvitavam ja tõenäoliselt kõik need rebendid, millest me siin rääkisime, pannakse ka just selles kontekstis, kui me räägime ikka nagu sisulistes küsimustes pannakse pannakse päris tõsiselt proovile. On ikka jah. Tegemist on ju suhteliselt revolutsioonilise asjaga. Et tulumaksuseadus muutub, muutub kõvasti. Mind pani üllatama see, et et pered ei saa enam koos deklaratsioone esitada, mina olen seda isiklikult teinud oma abikaasaga aastaid. Mingitel aastatel, nagu võiksime sellest. Võitsid just need inimesed, näiteks, kellel mingil hetkel üks abikaasadest ei käinud näiteks tööl. Kujutame ette näiteks kahte pensionärid käib tööl, teine ei käi sõitvad mõlema maksuvaba miinimumi ära kasutada selle tõttu kas siis maksid vähem tulumaksu maksma, sa said tagasi või siis igast mahaarvamisele, eks nad koolituskulusid sai maha arvata. Siis annetusi sai maha arvata. Mahaarvamisi on veel, eks, et edaspidi tekib küsimus, et miks kuramuse pärast küll ära kaotatakse, et see ju käib selle põhimõtte vastu, et perekond on püha, abiellumine on soositud ja neil on nagu peretoetused. Kui me mõtleme, missugune vastuseis oli kooseluseadusele just selle tõttu, et meil on traditsioonile perekond au sees olnud, siis siis praegu see käib kõik sellise perepoliitika vastu. No siin on ju tegelikult ka juba maksuasju hästi tundvad juristid on öelnud, et, et siin võib olla ka mingisuguseid õiguslikke vastuolusid perekonnaseadusega printsiibist sa tõid selle juba välja, aga siin võib olla ka nii-öelda selle seadusesättega vastuolus, noh mina, jurist ei ole ja, ja ma ei ole neid nii täpselt uurinud, aga aga see võib tõesti nii olla. Samas ütleme näiteks ühine deklaratsiooni esitamis võimalusel üks stiimuleid, miks inimesed võiksid abielluda omavahel? Paljud elavad ju aastaid koos, aga, aga kui sa selle pealt ka natukene võidad siis see annab sulle järjekordse stiimuli. No teine asi on muidugi ka see väga mitmete toodete aktsiiside galopeeriv tõstmine, see on, see on ikka kahjuks tõsine teema, et kui ka gaasiaktsiisi niivõrd jõhkralt tõstetakse ja lahja lahja alkoholi aktsiisi tõstetakse. Ma ei, ma ei saa sellest sellest lahja alkoholi aktsiisi järsust tõstmisest aru, no kui sul hakkab õllepudel maksma nüüd üks 50, eks ole. Et kui samal ajal räägitakse sellest, et meile peab õpetama kultuurset alkoholitarbimist, et me peaksime rohkem tarvitama mitte viina laksima sisse, vaid just kergemaid alkohoolseid jooke just neile virutatakse siis otsa, et nad, et inimesed läheksid, pöörduksid ikkagi tagasi kas siis kange alkoholi juurde või siis sõprade lätlaste poole, eks ole. Et no no milleks. Jah, ma olen ka lugenud sellesse sotside väljaütlemisi Te teate, et õlu on ju nii odav võrreldes mingi kino- või teatripiletiga, et siis ma ka mõtlen, et miks siis peab õlle hinna selle tõttu kallimaks tegema, mitte teatri või kinopileti hinda odavamaks tegema, et ega siis see ju ei tähenda see, et sa tõstad alkoholi, hindad siis inimene läheb, kui nüüd selle peale teatrisse lähena. No ja teine asi on see, et kui, kui õllepudel tõuseb üks 50 peale odavama viinapudelisse saad kätte võib-olla nelja euroga juba. Et see vahe siis pole ju mingit vahet, et sa peaksid tingimata lahjat alkoholiga. Noh, siis ahel, see magusamaksu küsimus, eks, ja et ilmselt sinna osad joogid lähevad alla osad ei lähe nad kas joogijogurt lähedal sinna alla paksult, muuseas suhkrut täis. Spordijoogid, eks. Vanasti räägiti seda, et, et valitsus, mis tõstab õlle hinda ei püsi kaua, ei kesta kaua. Aga šveikist jah, et, et, aga ega ega see ega need, paljud sellised asjad, mida, mida kunagi välja öeldi nagu uues uues elus, ei pea enam paika, aga kindlasti siin need vaidlused, ta on ja ja ma arvan, et üks, üks põhjus, millega, nagu seda argumenteeritud on ju see, et, et kuskilt teadvuse rahaga tulema, eks ole, seesama automaksu teema on ju registreerimistasu teemani. Et sellest tingitud on selge see, et kui asi on kallim, siis teistpidi teda tarbitakse vähem sellegi stimuleerib võib-olla koduõlletegemis näiteks et kogu kättesaadavus on kehvem, siis, siis juuakse vähem. Tegelikult nad joomine on Eestis suur probleem, et selles mõttes on jällegi on see asi õige paksene meil Eestis on ka probleem, selles mõttes on gaase suund õige. Jah, ja kui rääkida näiteks selles samas suhkrusisaldusest, siis ilmselgelt teades isiklikust kogemusest väga hästi, et ta lastele pakutavates toodetes mõningates on suhkruteemale võib-olla võib-olla natukene liiga liiga suur ja, ja noh, nii nagu kunagi kunagi siin oli päris tõsiselt päevakorral igasugused e-ained ja toiduvärvid ja muu selline teema, et võib-olla sellele tähelepanu pööramine oleks nagu nagu vajalik, aga noh, iseasi kas sellise meetmena Hommikul televisioonis on sel nädalal olnud hommikuti päris päris huvitav rubriik, kus kus näidatakse kujundlikult seda, kui palju on siis tegelikult nendes toodetes, mida me oleme harjunud tarbima suhkrut sees, seal on siis erinevad topsid näiteks jogurt, eks ole siis morss, noh, ma tea limonaadi ja siis sinna kõrvale pannes tükisuhkrut. See on masendav tegelikult, mis on näiteks tavalise jogurti, võtad, eks mida sa arvad, et see on tervislik toit hommikul võtta ja seal on kaheksa kuubikut tükisuhkrut, mis tähendab seda, et sa saad selle oma päevase suhkrukoguse, saad sa kätte juba sellest ühest topsist, jogurt. Sest noh, igasugused kastmed ja ketšupit on samasugune, noh, nad ei ole joogideks, et tegelikult on ikkagi see maks läheb ilmselt kihisevate limonaadi peale, mida mida lapsed väga armastavad, aga ka täiskasvanud, et aga mis puudutab automaksu, siis ega see ei ole automaks, tegelikult see on selline registreerimislõiv kehtib paljudes riikides. Paljudes paljudes riikides on see andnud ka selliseid veidral kujul tagasilööke näiteks näiteks sealsamas Soomes, et et ega Eestis naljalt ei näe niisuguseid vanu ja toredaid automarke sõitmas nagu, nagu Soomes eriti noh, me näeme siin soome numbritega eesti teedel vahetevahel sõitmas. Minu meelest minu meelest siin peaks mõtlema ka selles suunas, et et noh, päris seda, seda autopargi uuen uuenemist läbi ei lõigata. Ta ei tea, Eesti autopark on siiski keskmiselt vanem kui ülejäänud Euroopa. Võib-olla selle viivad alla ka siiski mõningad masinad, mis, mis nagu üldse ei liigu, aga endiselt kuskil registris istuvad. Täpselt nii, aga, aga põhimõtteliselt tegemist on sellise ikkagi registreerimislõivuga, mis läheb ühekordselt siis, et kui sa uut autot ostad, aga kunagi oli olemas tegelik automaks, mida sa pidid igal aastal maksma mis kehtis omavalitsuste põhjal, et siis inimesed hakkasid lihtsalt restaureerima oma autosid ringi, nendesse omavalitsustesse, kus seda maksu ei olnud. Tallinnas oli näiteks automaks. Jah, et muidugi, kui, kui ma võtaksin selle asja kuidagi kokku, siis ja vaadates ka sellist avalikku arvamust. Mul on tunne, et, et noh, kui tuua nagu üks positiivne aspekt, siis see on see, et paljud teemad, mis on justkui ei olnud nagu varjusurmas, me siiski nagu oleme hakanud nendest jälle rääkima, no kas või seesama suhkruteema, me nüüd saame seda arutada ja me saame avalikult vaielda ja nii edasi, eks siis näha ole, kui, kui valitsus hakkab seda koalitsioonile ellu viima, et, et kuidas avalik avalik arutelu siis pöörab. Ei, no aga õlleaktsiisi tõstmine oli ka hiljuti eelmise valitsuse puhul samamoodi oli päevakorras. Suhkrusisaldus oli samamoodi kuidagi energiajooke maksustada. Tegelikult nad ei ole ära kadunud kuhugi. Noh, jah see on see, et kuidas seda vaadata, aga koalitsioonilepe majanduspoliitika punktist ühest punktist ma tahtsin veel korraks kinni võtta nimelt see, et siin on öeldud, et ehitame koostöös Tallinna linnaga välja rahvusvahelise turismi- ja konverentsikeskuse Tallinna Linnahallist Tallinna linnahall on olnud üks, üks selline teema, mis on olnud siis ametist kõrvale tõugatud meeri Edgar Savisaare üks selliseid suuri suuri teemasid siin läbi läbi aastate ja noh, nüüd on siis nüüd on sisse saanud nii-öelda nagu, nagu, nagu riiklikuks programmiks, aga see ratas ikkagi noh, kõik märgid viitavad ka sellele, et, et noh, me peame hoolimata sellest, et Tallinna koalitsioon ju ei ole Tallinnas ole koalitsiooni Tallinnas on Keskerakond, et nüüd seoses Keskerakonna valitsusse minekuga me ikkagi peame, tahaksime näha ka, nagu muutusid Tallinnas. See on nüüd huvitav vaadata, kuidas milliseks hakkavad kujunema nii-öelda alllinnapealinna suhted siis ehk siis Toompea ja siis linnavalitsus, et muidu on vastuollu kadunud. Ei ole ju enam, Keskerakond, on nii valitsuses kui ka Tallinnas võimul ja ma olen jälginud. Mul käib kodus selline ajaleht, pealinn mis on siis Tallinna leht ja kus veel aasta aega tagasi ei olnud ühtegi numbrit, kus olnuks Savisaar näiteks igal leheküljel. Nüüd on see kõik kadunud. Toon on muutunud mahedaks, selliseks enam ei tümitata, mitte kedagi ei tümitada, räägitakse niimoodi sordiini all asjades. Kahjuks ma ei ole nüüd mul jälle äpp puhtunud viimased kesknädalaid pärast seda, kui vormi Rein ta enam seda ei juhi, et mis, mis seal toimub? Üldiselt valitseb seal, mina ütleksin nagu suurt peataolek, et ei teata enam, kus suunas joosta, leidub erinevaid erinevaid käsitlusi. Ma arvan ta lehtede eluiga võib-olla hakkab lõpule jõudma. Pealinn küll on hästi selline kummaline ajalehtede, küll antakse välja Tallinna linna rahaga, aga tegelikult on Keskerakonna kaubamärk, kuulub keskerakonnale ja aga Savisaar on sealt läinud. Aga Savisaar on realiige, selles saate alguses rääkisime, et üks teine mees Jüri Ratas, Jüri Ratasest võib saada muuseas väga hea peaminister. Aga kui, kui nüüd jah, kui tuua see, mida, mida Peeter välja tõi, et ma võin täiendada nii palju, et ma olen saanud toimetuses üsna mitu sellist sellist kirja või vastukaja siin erinevatelt ega linnaosa vanematelt, kes kes, kes kirjutavad, et noh, nüüd on nagu uus ajastu on algamas ja ja võib-olla noh, mõnes mõttes on see muidugi kindlasti kindlasti ongi õige. Et noh, riik peab hoolitsema oma pealinna eest ja nii edasi tihtipeale on olnud olnud ju tegelikult see, et sellega ei ole saanud nagu, nagu mitte midagi teha. Aga noh, ütleme nii, et Tallinna volikogus ei ole olnud ikka väga pikka aega normaalselt demokraatliku protsessi need otsused ütleme, ausalt, on tulnud Vabaduse väljakult, seal on pandud nagu, nagu tempel tempel alla ja samas on nii, et kui nüüd riigi raha hakkab nagu, nagu rohkem minema pealinna, siis nagu, nagu minu meelest on see igati loomulik, et me peaksime hakkama ka nagu Tallinna linnaasjade üle nagu tõsisemalt arutlema. No kas või seesama Tallinna televisioon, mina väidan, et avalikku normaalselt debatti selle nii-öelda loomise üle ei ole mitte kunagi olnud. See on seal hea küll, et tegelikult on olnud valimised, kus on, kus on antud siis hääl keskerakonnale, kõik on legitiimne, kõik on okei, aga, aga siiski nii suurte summade eraldamine sellisel kujul, noh, ja kui me vaatame seda sisu, siis no. Vabandust vaata, kui sa seda demokraatiat on vähe, kui seda linna juhib sisuliselt üks erakond, siis on sellel ka üks suur pluss. Siis saaksid otsused sündida kiiremini. Aga nüüd selle Keskerakonnaga on juhtunud see asi, et linnahall ei ole ta korda teinud ikkagi juba kümmekond aastat. Tegelikult võiks see konverentsikeskus ju praegu seal olemas olla, et meil toimub. Et kohe on kõik suured investorid kohal Ja Euroopa Liidu eesistumine toimub, vot siin seda, seda seda konverentsihalli oleks siis vaja just selleks ajaks, aga kahjuks noh, me räägime alles, mida sinna teha võiks, selle asemel valmis, aga vot see on, see on selline kurb asi, et tegelikult ju kui me vaatame nüüd Ratase valitsust, siis tõenäoliselt jääb tema tema tegevusaega ka siis Eesti eesistumine Euroopa liidus ja sinna läheb väga-väga palju auru ja peale tegelikult ju mõtlema sellele, et kuidas ministrid üldse seal Brüsselis hakkama saavad nad Kadri Simson ja Urve Palo ministritena nad peavad arvestama sellega, et nad meeletult inimesi juurde võtma, sellepärast et kõige suurema koormus langeb majandusministeeriumile sealt päris palju ametnikke Brüsselisse minema ajutiselt. Oluline on ka see, kuidas peaminister hakkama saab. Oma Euroopa kolleegidega. Absoluutselt kõik. Mõtleme, kui tähtis on põllumajanduspoliitika. Pinski läheb sinna. Ja Brüsselisse meid esindaja ja minu meelest Ratasel puuduvad igasugused seni kontaktid nende Euroopa juhtidega ja, ja me ei, me ei ole veel näinud, kuidas. Selles mõttes oligi tegelikult viimane aeg valitsusest välja vahetada, et kui see oleks juhtunud vahetult enne näiteks seda eesistumist seal kuskil maikuus, järgmisel aastal sisaldus risulla. See segadus ikka päris suur, aga me lubasime kuulajatele, et me räägime mõne sõnaga ka USA-s toimuvast. Tõepoolest, et Peeter, ma küsiks sinu käest kohe sellise küsimuse, et kas maailm on nüüd selle Donald Trumpi asja korralikult läbi seedinud ja kas hakkab nagu harjuma selle mõttega, et mis nüüd juhtuma? Ei no trump on raputanud, öeldakse alustalasid sees ja see on ju selge, seda tohutult on kirjutatud temast ja kohutavalt palju ja kõik tema mõjudest siin Euroopasse ja meie julgeoleku teema on siin hirmsasti päevakorras olnud, aga aga esimesed esimesed nädalad on näidanud, et midagi hullu ei ole veel juhtunud. Ja nüüd minu meelest on kõige tähtsam hoida silma peal AT, kellest hakkab koosnema tema meeskond. Mõned nimed, meil on juba teada julgeoleku nõunik Michael Flynn ja kaitseminister endine merejalaväelane. Ja ilmselt ilmselt praegu on favoriit riigisekretäri ehk välisministri kohale Mitt Romney. Nii et praeguse mulje järgi näib, et tema ümber koonduvad ikkagi sellised kõva käega poliitikud. Aga mis jah, Mitt Romney saab, mis on ju väga oluline postitanud välispoliitika seisukohast, siis siis seda me veel ei tea, sest sellel on ka väga suur vastasseis tekkinud, et vabariiklaste seas ja öeldakse, et noh, kuna Romney on tugevasti solvanud trumpi valimiskampaania ajal öelnud kohta väga halvasti. Ja pealegi on tema Venemaa poliitika hoopis teistsugune kui Trumpil, sest tema on nimetanud Venemaad Ameerika geopoliitiliseks vastaseks number üks. Nii et näis, näis aga mõtet, esimesed sammud ei ole veel nagu häda uppuja õnnetust meile kaela toonud, muidugi ta ei ole ka veel president. Trampsurvassaadiga rannet. Aga see näitab ainult seda, kui pragmaatilised poliitikud, et kui vaja, siis neelavad alla ja lähevad jälle edasi. Nojah, kui sa lubad, astmelist tulumaksu, aga kui sa oled valitsusse, siis unustad ära, eks ole. Mõned aspektid on olnud ka nii, et on öeldud, et näed, et muidugi on püütud nagu harjuda, et Trumpil on tegelikult ju õigus, et need Euroopa panus Põhja-Atlandi allianssi peakski olema tegelikult suurem. No kuule, tal on kogu aeg rääkinud salonglased, õigus ja need on ka esimesi tulemusi andnud, need tema, tema märkusena, eurooplased, tundub, et on hakanud jalgu kõhu alt välja võtma, et siin kõik Stoltenberg NATO peasekretäriga ütleb, et jaa loomulikult see on kõik väga õige ja Euroopas arutatakse tõsiselt juba kaitsekoostöö tihendamise üle ja see on ainult kiiduväärne, nii et oli vaja katalüsaatorit. Ehk nagu üks Ameerika enda analüütikud on öelnud, et Trumpi valimine Ameerika presidendiks oli nagu Molotovi kokteiliheitmine. Washingtoni establishmendi. Jah, see Molotovi kokteil, nüüd tee peal oma tööd ja eks, eks me siis näeme, et mismoodi sele leegid siis meid ka mõjutama hakkavad, aga kell on sealmaal, et meile antud saateaeg hakkab vaikselt otsa saama ja ja stuudios olid täna ajakirjanikud Peeter Kaldre, Sulev Vedler ja Neeme Korv. Uuel nädalal on uued inimesed uute teemadega ja meie täname teid kuulamast ja soovime kõike paremat ja olge terved, sellel ajal, kui meid ründavad igasugused viirused, nii et kõike paremat ja kuulmiseni.