Küsimuse esitas meile Pärnumaalt Aivar Pärnumaa metsast avaldas enda ümber ringi ja nägi seal Bail palju puid ja puude kohta. Tema küsimus tuligi. Ja meil on hea meel tänases hommikusaates tervitada riikliku looduskaitsekeskuse Põlva Valga-Võru regiooni direktorit Urmas rohtu, kes on äsja just välja andnud kirjaliku, rohkete fotodega uhke raamatulehtpuud. Tere hommikust. Tere hommikust. Ja küsimus kõlas siis niimoodi, et me kõik teame, et kui nüüd, eks ole puu maha saagida, sisene inimsilmaga, näha need aastaringid, mis seal sees on või noh, need ringid, mida nimetatakse aasta ringideks ja et kas see siis tegelikult ka vastab tõele, et üks ring on üks aasta ja kuidas puu oskab täpselt seda kalendrit pidada, et ühe aastaga tegidki üks ring. Tegelikult vastab küll, selles mõttes need aastaringid ei ole midagi muud siis, kui, kui puidurakkude puidu rakkudest moodustunud kontsentrilised ringid ja ja, ja seda teeb üks niisugune tegelane nagu Kambjum või või rahvakeeles mähk. Gambimon, selline rakkude ring, mis paljuneb väga intensiivselt ja talvel, kui meil puud ei kasva sisse, Kambjum puhkab ja kevadel hakkab kasvama, siis ta on värske ja erk, nii nagu inimene peale magamist hommikul tõustes ja teeb, toodab nisukesi suuremaid rakke. Kevadel ja kevade kevade puit, suuremad rakud, õhemad seinad näeb niisugune heledam välja. Suve pealase Kambjum väsib ära natukene ja hakkab vastu sügist tootma väikeseid rakke, mis on tihedasti üksteise vastas ja need näevad niukseid tumedamad välja ja, ja sellest heledast tumedast kokku moodustubki. See aastaring. Selge, aga see tähendab siis seda ka, et et ka kõik puud, ka vanad puud ikkagi kasvavad paksuses juurde igavesti või nii kaua, kuni nad elavad. Jah, tähendab tõesti seda, niisiis, kas see tähendab ka seda, et näiteks troopilised puud kuskil, kus ei ole aastaaegade vaheldumist, kas nendele siis aastarõngaid ei ole? Nendel ongi see, et nendel on need Kambjum toodab kogu aeg ühesuguseid rakke ja sellepärast ei kujune neid niisugusi kontsentrilisi ringe välja, sellepärast neid õigesti, et seal seal kambriumi puhkaja aastaringselt, nii nagu te ütlesite õigesti, kas käib ja sellepärast seal puudel tõesti aastaringid on, on võimatu eristada. Aga nüüd siis on veel üks küsimus, mühin selles valguses huvitab, et on ju mõned puud, mis ei ole sugugi suured, aga on sealjuures väga-väga vanad, et nagu näiteks nagu näiteks eile mainisime siin seda Kernu kadakad, mis on väidetavalt juba ligi umbes kuni 1000 aastat vana või midagi sellist. Ja ometigi on suhteliselt väike kitsas puu, et kas, kui tihedalt seal need aastarõngad üldse on ja kas nad on kuidagi loetavad või nähtavad veel. Nad on paljudel liikidel on Need aastarõngad loetavad lausa mikroskoobi all, et, et see juurde kasvav puidurakkude hulk võib olla puuliigiti väga erinev ja, ja mõnedel hästi aeglase kasvulistel puudel on tõesti see mikroskoopiliselt kitsas, nii et, et võib tõesti 1000 aastat vana, aga puu ei ole eriti veel tüvele jämedust kogunud, nii et see on ka õige. Ja aga vastus on käes, nii et ühesõnaga puu järgi võib kalendrit pidada küll. Puu on üks väga hea kalender, on küll jah, aga sellist kindlat kuupäeva või kuud, millal see näiteks tume jutt sinna tekib, et seda nii täpselt määratleda ei saa, et see toimub kunagi sügisel, siis. Just siis, kui kasv lõpeb, siis enam kambriumi toonasel sügisel ja kevadel, seal, kus tumedalt üleminek heledale puidule on Keva, see on siis jälle uue kevade algus, siis hakkavad hästi intensiivselt nisukesed, suure seinalised ja suured suuremõõtmelised rakud. Puidurakud kasvama. Ja no selge, suur tänu, puuteadlane Urmas Roht meile seda infot jagamast ja koos meiega puu sisse vaatamast.