Tere, päikeselist laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade täna alustab ning tänased rahva teenreid on Sulev Valner Maalehest Peeter Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ning pilk akna taha ütleb, et päike paistab. Ja me ei ole vist ammu enam nii ilusat ilma näinud nagu, nagu täna, aga viimastena päevade uudised põllumeestele on vist küll üsna murettekitavad, sellepärast et et ei ole suudetud vilja koristada ja kui puhub kõva tuul ja sajab tugevalt vihma, siis siis see vilin lamandab ja saak võib lihtsalt tikalduda. Sulev kudes. Millist informatsiooni teie toimetus on saanud saagikoristuse kohta sellel aastal ja kas, kas võib karta, et seoses kõikide muude halbade sõnumitega võib meid tabada veel üks väga halb üllatus, et et saak võib sellel aastal koristamata jääda? Jah, tere minu poolt ka, et et see, mida sa siin kirjeldad Et noh, on, on ohuna täitsa tõenäoline küll jah, et et see, see jutt on, on õhus, noh üldiselt põllumehed selliste tõsiste inimestena räägivad ikkagi saagi koristamise õnnestumisest või mitte õnnestumisest pärast seda, kui see asi on tõepoolest tehtud. Ja kindlasti üritavad ikkagi parimat ja võib-olla enneaegu nutmine ei ole selles mõttes veel veel tahan, et ikkagi noh, kõik oleneb ju, et kas näiteks see ilm, mis akna taga siit paistab päikeselisem, et kui see nüüd kestaks, siis võib-olla ikkagi pöörab asja paremusele. Aga see, et tõesti august on olnud väga vihmane, et see on olnud nagu ütleme, põllumeestele ilmselt väga negatiivne šokk pärast seda, kui iseenesest põldude peal on näha, et vili on ilus. Lootus, et kõigepealt on nagu ära on nagu tekkinud lootus, et läheb, tuleb ütleme, teine hea aasta järjest, sest eelmine aasta oli hea aasta ja aga need on pigem ohtu, et esiteks on teada, et viljahinnad on madalamad kui eelmisel aastal. Ja kui nüüd ehk tuleb ka kehvem. Ja kui siis põllumehe vaenlaste ritta lisaks sügisele imperealismile lisandub ka Andrus Ansip viimase viimaste päevade jutt ja nii edasi, siis on siis on nagu pilt, ütleme siis emotsena reaalselt morn, aga aga, aga noh, eks me, näe, see kõik on võib-olla see, võib-olla see õhuvääristamine samas ei vääri jälle, ei ole ka nii suurt tähelepanu, võrreldes sellega, mis toimub tegelikult. No põllumeestel on muidugi kahtlemata uudised on praegu kurvad, aga aga see vist nagu ei. Mis tähendab seda, et kui ka saaki kalduvad, siis nagu eestimaad tabab näljahäda, sellepärast et kui ma ei eksi, siis näiteks leivavili veetakse ammu juba ikkagi väljas Polnud siis ega me ei suuda ju oma toiduainetetööstust või oma rahvas siin ise ära toita. Võib-olla jah, piimatööstuslihatööstus vili on juba ammu import. No seda küll jah, et ütleme valdavalt Eestis pigem kasvatatakse vilja näiteks selleks, et seda, seda sööta oma oma loomadele. Et väga paljud loomakasvatajad kasvatavad vilja. Ja muidugi on siin juba nüüd kõvasti tõusnud näiteks, aga suvel mööda Eestit ringi sõites, eks ole, see pilt praegu avaneb, kui palju on rapsipõldusid võrreldes võib-olla mingite mingid aastad tagasi naha viitab ju väga selgelt nõudlusele, mis on nagu rapsi järele tekkinud õlitööstused igas igas tähenduses toidulise ja, ja biokütuse ja mis mis, mille kohta ju liigub väga palju niisuguseid ütleme, hoone, et, et see võiks olla üks tohutult kasvav ja tõusev, selline selline selline tuleviku Nokia. Aga esialgu väga vähe on sellest küll veel päriselt-päriselt teoks saanud. Aga samas noh, nõudlus selles mõttes on nagu kasvanud Nad küll, et, et kui me ja kui me nagu jah, ütleme, et Eesti võib olla viljakasvatuspiirkonnana ja toiduviljaks ei ole kõige kõvem koht, siis kui me näiteks võtame Eesti piimatoodangut, siis siin juba on selgelt Eesti ületab. Ütleme, et, et me meie ise kaugeltki ei tarbija ja seda, mida Eesti Eesti lehmad toodavad. Ja juba kõvasti äri tundub, on ikka kasumlik. Ega ilmaasjata ju. Oliver Kruuda ei ostnud ära põlva viima, et seal järelikult ikkagi midagi on, et et samas on nagu nagu huvitav, et müüb ühe piimatööstuse ära ja siis ostab teise, et võib-olla võib-olla jäi nii-öelda mõni ideid realiseerimata, miks ta sellesse ärisse tagasi läks? Kasum ütleme jah, et see äri on igal juhul tõsine, tõsine äritegevus tänases Eestis ja ja kui valitsus räägib nagu ka tõsiselt sellesse, et sellest, et kuidas saavutada Eesti majanduses mingis sektoris tõusu või mitte, siis ei tasuks põllumajandust kui majandussektorit ja hinnata, et meie ütleme, meie tingimustes põllumajandusega tegelemine on suhteliselt normaalne äritegevus, ma ütleks noh kui tegeleb muidugi ka siia kliimasse sobivate asjadega, et seda on ikkagi väga paljud öelnud, et ja pigem sellise kliima soojenemise tingimustes muutub Eesti ka mõistlikuks soodsaks põllumajandusega tegelemise piirkonnaks kogu ülemaailmse, sellise ütleme, toiduhindade tõusu tingimustes. Aga suurepärane aasta tundub tulevat korilastena. Sellepärast et, et ma kuulsin, ma olen paar korda metsas käinud, seeni otsima, see ei olnud ja nüüd ma siin paar päeva tagasi käisin. Kuuseriisikad on välja tulnud ja kõik seeneteadlased ennustavad, et kahe nädala pärast tuleb tõeline seeneuputus ja, ja on tegelikult ju ka nii pohli jõhvikaid, mustikaid metsas olnud massiliselt pluss õunapuud on lookas, nibud murravad oksi ja nii edasi, nii et kaudselt on ka ju see, ütleme siis põllumajandus. Ütleme, et päris nälga jäämine jah, ei tundu lähiselles perspektiivis selles suhtes ka ähvardavat, aga, aga noh, me räägimegi palju kus öelda suuremast suurematest tulemustest, mis me tahame saavutada, kui lihtsalt dilemma, et kas jääme nälga või nälga. Kui me alustasime juttu ikalduse teemal, siis kas mitte 10 aastat tagasi ei olnud üks viimaste aastakümnete kõige suurem ikaldus Eestis, kui valitsus oli sunnitud põllumeestele nii-öelda seda ikaldustoetust või, või kahju hüvitamist maksma ju, kas see summa vist oli isegi ligi 700 miljonit krooni? Ma ei julge öelda, ma arvan, kas pigem ikkagi 100-st miljonist. Või oli ja mida ütleme toonased numbrid, praegused numbrid on juba ja ma kõik segamini, ütleme, et, et kui ta oli 100 miljonit, siis talle praeguses praeguses arvestuses võiks küll olla nii-öelda 700 miljonit, kas te peate tõenäosust? Selleks, et, et kui nüüd midagi juhtub selle selleaastase saagiga, et, et meid võiks ees oodata veel üks nii-öelda ikaldustoetuste küsimuse voor No praegu tundub, et selle valitsuse ütleme juhtpartei ja, ja juhtisiku suu läbi ei ole nagu jutt sinnapoolegi jutt käib, käib nagu saan aru, peaminister on nagu värskelt väljendanud umbes soovijat, põhiline koht, kus ta eelarvet võiks tasakaalu viia, oleks, et põllumajandustoetuste toetustele kriips peale tõmmata. Nii et sa vihjad sellele eile hommikul antud intervjuule terevisioonis, kus peaminister avaldas kahtlust, et kas 1,5 miljardit tema enda sõnul põllumajandustoetusi ikka läheb õigesse õigesse kohta ja õigetele inimestele Pikem jutt oli natukene selles mõttes laiem, et küsimus käis selle kohta, et kas mitte peatada see tulumaksu taandamine ja siis Ansipi vastas sellega niimoodi. No ilmselt ta teab neid harvem ja ma ei oska neid kokku lüüa. Et loodetavasti see jah, kui peatada, et siis annaks nagu kokkuhoidu 1,5 miljardit ja ja siis oli järgmine lause, aga et peaminister Ratase ei oleks see õige, kui see raha läheks 20 suurpõllumehe toetamiseks, millest siis tekkis, tekkis suur kisa, et põllumajandusminister ja põllumajandustegelased tõusid tagajalgade peale, et tegelikult ta ei öelnud niimoodi, et see raha läheb sinna, ta ütles, et kui läheks, ma teab, mis plaane seal kabinetis peetakse, et võib-olla on otsustatud, et siis nagu nagu võiks nagu minna, aga aga sealt nagu tekkis minu meelest nagu tüli tekkis natukene tühja koha pealt. Nojah, sest ütleme, kui nüüd viia sellele, et, et kui me, kui me viiksime, kui nüüd me tõlgendame seda peaministri ütlust sellena, et tema väitel 20 suurt põllumajandustootjad saavad kokku 1,5 miljardit toetust noh siis me peaks lihtsalt ütlema taaskord, et peaminister ajas mingit jama. Siis tuli mingi 800 miljonit. Sest tegelikult nagu põllumajandusminister on siin ka seda ümber lükanud, mis muidugi on omamoodi kummaline, et peaminister räägib midagi, mida põllumajandusminister samal päeval peab hakkama avalikult ümber lükkama, eks ole, ühe valitsuse sees, aga noh, selle teema juurde ilmselt tulema, et et kui, kuidas meil nii abitu valitsus saab olla omavahel nagu asjade arutamisest. Aga et siis ma arvan, et need 20 ütleme, need inimesed, kes pidasid ennast eesti 20-ks suuremaks põllumajandustooteks meil vist küll läksid kõrvad liikuma ja nad hakkasid nagu vaikselt arvutamate, et missugusest, toetussummast siis noh, ütleme siis mingist 100-st miljonist igaühe kohta enam-vähem või kes jutt käib, et päris müstiliseks läheb, et et samas nagu põllumajandusministri andmetel Eestis üldse põllumajandustootjatele kõigile kokkutoetusteks kulub ikkagi üle poole vähem kui poolteist miljardit ehk võib-olla mingi 700 miljonit ja jutt ei käi mitte 20-st, vaid ikkagi umbes 20-st 1000-st kelle vahel see toetus jaguneb. Ja siis nagu see järelikult üksikute toet nende suuremat tegi. Põllumajandustootjate toetamise puhul räägime, võib olla kümnetest miljonitest, mis ei ole väike raha. Aga ikkagi me räägime pigem kümnetest miljonitest, mitte sadadest. Et noh, lihtsalt siin peaks nagu olema väheke-väheke nagu täpsem, aga paned see küsimus pole või probleem pole niivõrd praegu siin täpsustamises, et millised numbrid täpselt õiged on, aga aga kuidagi kurb ja abitu on ka see, kuidas praegu selles eelarvedebatis nagu vastandatakse ühtesid tegelikult Eesti riigis toetamist ja eluõigust, väärifaid elualasid teistele kuidas püütakse, nagu ma ei tea, umbes põllumehi ja päästetöötajaid üksteise vastu välja. Mäng, aga see on väga arusaadav, miks seda tehakse. Erakonna on tulnud välja oma välimust. Lubadust, aga nad on kirjutanud kehtivusse, koalitsioonilepingusse, mingisugused punktid sisse ja see praegune diskussioon käibki selle üle, et, et millistest lubadustest me siis nagu loobume lubadustest loobumise skeem on läinud nagu nii-öelda vorst vorsti vastu vahetamiseks, et kui teie võtta sellest, siis siis või kui meie loobume sellest, siis teie peate loobuma sellest ja, ja seega selline tingimine nii-öelda nende valimislubaduste üle ja mulle tundub, et kõige tõsisem probleem ja, ja, ja, ja see selle kohta on tegelikult see, et, et selles diskussioonis ei ole ikkagi lähtutud sellest, et mis siis nagu nii-öelda nagu riigi nagu nagu otsesed huvid on, et, et kuidas, kuidas see asi nagu panna nagu kõige paremini kokku, et ega need valimised lubadused ei ole nagu nagu, nagu otseselt sellisel kujul nagu eesmärk ühel hetkel nagu enam omaette, vaid et tuleks vaadata nagu tervikpilti ja kui tervikpilt kokku ei jookse, siis tuleb vaadata need valimislubadused jule. Aga selles asi ongi, et valitsuses tundub, et riigimehi ei ole, poliitikuid on palju, õigemini kõik on poliitikud. Ja siis käibki see vorst, vorsti, vastuvõtud, meloni ministeeriumid on ju nagu erakondade sellised vürstiriigid. Vot sellel erakonnal on see ministeerium, eks ole, teisel erakonnal on see ministeerium ja siis troonib seal üleval, eks ole, ühe erakonna peaminister, eks ole, oma seltskonnaga ja siis siis see vägikaikavedu käibki. Et võtame, no võtame siseministeeriumit ära, eks ole. Siseministeerium teatavasti kuulub meil sotsidele, võtame põllumajandusministeeriumilt ära, see on teatavasti IRL-ile pluss veel taga kumab kogu see, et kui ütled põllumajandus, siis terendab rahvaliit kuskil seal taamal. Siis ongi väga huvitav rahvaliit, et kuidas põllumees. Suureks kaitseks on saanud Isamaaliit, mis iseenesest on nagu ajalooliselt päris huvitav. Aga ma annaks tõsiselt auminister seederile, kes tõepoolest ütleme, on sellesse rolli väga hästi sisse elanud ja ma julgeks öelda, et on Põllumeeste kaitsmisel võib-olla isegi kohati tugevam, kui mõnedki võib paljutki senised, näiteks rahvaliidu ministrid. Et see on iseenesest nagu märkimisväärne märk, ütleme Eesti poliitikas, kus seni on tõesti tõmmatud joont, eks ole, et rahvaliit võrdub põllumeeste huvid ja, ja keegi teine neist ei hooli. Aga kõige suurem trump on muidugi praegu ikkagi siseminister Jüri Pihli käes. Vot tema võib minna kabineti nõupidamisele ikka täiesti sellise musta stsenaariumiga ja ma, ma kujutan ette Ei, aga ta läkski ja ministeeriumis on muuseas tehtud üks paber ja kus on siis väga selgelt viidatud sellele, et kui nüüd, kui nüüd see raha ära võtta, siis kaob nii palju töökohti ja selle tulemus on see see ja see selline paber on, on valitsused laiali jagatud ja kõik on seda näinud. Ja kõik on seda näinud ja kõik on seda ka noh, sisuliselt lugenud, need kokkuvõtted on ka meie ajakirjanduses ilmunud ja ja kujutage ette, kui, kui Pihlap sellise musta stsenaariumiga, kus ta ilmselt on äkki natukene värvide juurde pannud, eks ole, igale inimesele peale, kui, kui ta loeb seda, et kui sa oled hädas, sul on tulekahju, eks ole, sa helistad tänu sellele, et koondatakse, komandosid osasid, eks ole, siis tulekahjule jõuta, mitte 15 minutiga jõutakse 25 maja maha põlenud. No selliseid näited vajavad ju inimestel kopsu üle maksa või siis et kaotatakse ära konstaablipunktid, kui on teada, et kuritegevusega Meil on olukord nii, nagu ta on, eks ole. Nii et selles mõttes ma täiesti tunnustan Jüri Pihli sellist väga jõulist lähenemist oma ala ala kaitseks. Ja, ja need need numbrid on ainult faktid, on kõige parem kaitse, mida Jüri Pihl praegu oma ministeeriumi puhul on esitanud. Ja ka haridusminister ei saa minna sellise asjaga, et seal põllumajandusminister ka ei saa minna alla siseminister, aga haridus. Ministril on puudu oluliselt rohkem raha, kui on puudu siseministril, kui siseministri puhul räägitakse ja siseministeeriumi haldusala puhul räägitakse 400-st miljonist kroonist, siis haridusminister kinnitab, et temal on puudu miljard ja sotsiaalministrist. Me ei hakka siinkohal rääkima, sest sotsiaalministeeriumi puhul on vist räägitud sellest, et et see piirsumma ja nii-öelda see tegelik või noh, nii-öelda see vajalik kui erinev veel nagu päris mitme miljardi võrra vist on räägitud lausa kahest miljon. Aga vaadake, kagu, selles jutus on ikkagi üks süsteem või loogikaviga, eks ole, mis, mis peegeldub ka juba kogu selles retoorikas, mis meilgi siin praegu laua ümber on, eks ole, et, et Jüri Pihlile on midagi puudu, Tõnis Lukasel on midagi puudu. Et iseenesest me räägime ikkagi Eesti riigi püsimisest, eks ole Eesti riigi sisejulgeolekust või, või Eesti riigi hariduspoliitikast või ka Eesti riigi põllumajanduspoliitikast, eks ole, või et siin nagu justkui pole seda, seda ühendavat katust selle koha peal nagu üldse olemas, et et meil lisaks ministeeriumitele vürstiriikidele on olemas vabariigi valitsus ja on olemas peaminister, kes peaks nagu seda mängu tervikuna juhtima, kes, et need ei tohiks olla mitte Jüri Pihli päästjad, kes on löögi all, vaid need on Eesti riigi, eks ole, päästetöötajad või politseinikud kes on täpselt sama palju, Andrus Ansipi politseinikud ja päästetöötajad kui Jüri Pihli omad. Aga. Kalla, et tänane Postimees kirjutab sellest, et et koondatakse ainult reaalse töö tegijaid, aga, aga ametkonda ja siis kontoriametnikke ei puuduta keegi. Et siin on need minu jaoks huvitav küsimus, et kas, kas meil tõepoolest on tegemist nii abitu peaministriga, kes lihtsalt ei käi Eesti riigi valitsemisest üle, eks ole, või, või on tegemist sellega, et Andrus Ansip on tegelikult ja valitsuse juhtpartei Reformierakond üldse on tahtnud nagu ebapopulaarne? Ma arvan, et otsuste tegemise perioodil ennast nagu varjus hoida. Et tegelikult on ohjad käes küll aga lihtsalt, et las teised olla Andra suuril, eks las teised tulevad avalikkuse ette nende ebapopulaarsete sõnumitega. Ilmselt see tõde on kuskil seal vahepeal. Sellega on, selles mõttes ei saa nõus olla, et kui sa eelnevalt siin kritiseerisid Andrus Ansipit, Andrus Ansip on väga palju kriitikanooli pälvinud just viimasel ajal, siis siis päris nii ei ole, et teised on hambasuuril ja peaminister lahendab need olukorda. Mina muuseas kuulnud ühte huvitavat huvitavat informatsiooni selle kohta, et kui esmaspäeval öeldi, siis välja järgmise aasta majanduskasvunumbreid ja rahandusministeerium esitles seda majandusprognoosi, siis siis tegelikult oli rahandusministril olemas kolm numbrit, oli olemas positiivne programm, oli olemas negatiivne programme, keskmine programm. Mis te arvate, millised nii-öelda oleksid olnud järgmise aasta lõikes see, see kõige positiivsem majandusprognoosinumber, et kui palju protsentuaalselt sisemajanduse kogutoodang oleks võinud kasvada? Ei, ei oska veel öelda, ma oskan seda öelda, et ma olen lugenud, aga mitmete meie juhtivate majandusmeeste arvamus ja need on küll väga üksikud, kes, kes nagu juhivad tähelepanu sellele pehmelt öeldes, et jutud täielikust majanduskriisist on liialdus. Tegelikult pole majandusele häda midagi ja sealt ilmselt siis ka see erinev versioonide valik, nagu. Ma ma võin ka vastata. Positiivne programm ütles, et järgmisel aastal kasvab majandus 3,4 protsenti. Tiivne programmis Ivari Padarile oli välja töötatud, ütles, et majandus kasvab, järgmisel aastal üks protsenti valiti see keskmine number, mis oli 2,6. Arvate, kas valitsuse istungile tekitas küsimusi see, miks ikkagi ei mindud nagu nii-öelda positiivse programmiga välja järgmise aasta nii-öelda eelarve eelarve numbrite kokkupanemisel, sellepärast et et 3,4 protsenti majanduskasv oleks tähendanud juba otse ikkagi üle miljardi krooni jälle raha juures? Nojah, aga nii või teisiti ütleme, on selge, et unistustega võrreldes kärpida tuleb, et nüüd me lihtsalt võime siin jäädagi lõputult nagu prognooside täpsusega arutlema, aga aga noh, selge on see, et võrreldes nagu selle juba väga uljalt tehtud arengukavadega tuleb kärpida, eks ole, mingeid hulgalt miljardeid. Kuigi teiselt poolt on ka, on ka no huvitav küsimus selles, et ikkagi me ju teame, et, et absoluutnumbris 2009. aasta eelarve tänavusega võrreldes ei vähene. Et meil ei ole sellist majanduskriisi, et võiks öelda, et et eelarve kohutaval kombel väheneb, ütleme näiteks tänavu 90 miljardit ja järgmisel aastal noh, ütleme, et näiteks oleks 75, siis ma võiks tõesti öelda, et, et on, on jube lugu sama number enam-vähem, aga tuleb enam-vähem sama number noh, ütleme nüüd, oleneb nende prognooside jah, täpsusest ja optimistliku, sest et võib-olla mõni miljard rohkem kui seni võib olla umbes sama, kui seni. Enam-vähem sama number. Ja minu jaoks on nagu üks huvitav küsimus, millele keegi pole seniga nagu vastanud ikkagi piisavalt hästi, on see, et kui kui me eranditult nii-öelda praegu ümberringi jutte kuulates kuuleme, kuidas kõigil kõik väheneb päästetöötajatel, ministeeriumitel ja kellele iganes. Aga number tuleb kokku sama, mis, mis tänavu. Et kuhu siis, kuhu siis kasvab? Et, et et kui ka see on ausalt öeldes ka kivi nagu meedia kapsaaeda. Et kui me nagu asju, nagu vähegi tasakaalukalt tahame käsitleda, siis siis nagu loogiliselt vähemasti ütleme viie artikli kohta, kuidas, mis on dramaatilised kärpimisartikleid, võiks vähemasti üks olla sellest, et et mingi valdkond saab järgmisena, sest tal nagu siis raha juurde sest kuhugi see raha juurde peab ju tulema, noh, ütleme, et üks me teame näiteks, eks ole, et pensionärid saavad pensionitõusu, eks ole, noh, mis on õige loomulik ja. Ma jumala pärast ei oota seda, et, et järgmine asi, mida näiteks valitsuses vastandama hakatakse, oleks näiteks pensionärid, põllumehed, pensionärid, päästetöötajad, eks ole, kuigi seda ei saaks välistada. Ma arvan, et meie seda retoorika taset arvestades, mis siin praegu ja sellist kuumaõhustikku selle ümber, eks ole, ei saaks välistada, et neid vastandusi tuleb veel ja kõike võimalikku, eks ole, ütleme, lapsed, pensionärid ja ja mis iganes, aga, aga see oleks nagu see oleks nagu aus või kuidagi vaatne pilt siiski tõdeda, et need ja need valdkonnad peavad oma kulusid vähenema vähendama, sellepärast et sinna ja sinna valdkonda me kulutame rohkem kui tänavu. Sest puht matemaatiliselt teisiti ei ole ju võimalik 190 miljardit ikkagi kulub. Vastanduse ja on ju igasuguseid, näiteks ka lapsed versus lapsed on, eks vastandus nimelt. Reformierakond pakkus välja, et tulumaksuvabastus esimesest lapsest võiks ära jääda ja samas nad leiavad, et vanemahüvitise põhimõtteid ei tuleks muuta. Nojah, sest see on, see on üks nende valimislubaduste IRL-i oma, sest noh, näiteks eks ole Konkreetselt selle nädala üks uudis, tõsi, üks uudis oli tõesti, et kes saavad rohkem, see oli see, et vanemahüvitise kõrgeim piirmäär tõesti tõuseb, eks ole, et kui seni vanemahüvitise maksimum seal oli nii-öelda algas numbriga kaks siis järgmise aasta selline kõrgeim hüvitis on juba natuke üle 30000 krooni. Ja selle, see, selle otsuse valitsus sel nädalal tegelikult tegi. Sellel otsusel on ka mingisugused miljoneid hinnaks, ma ei arva, et see on nüüd see koht. Ja millegipärast ma arvasin, et iivet ei tõsta. Jah, aga ütleme, et noh, siin on nagu selgelt On olemas mingid valikud, mida riik on teinud ja ja siin nagu tegelikult on just see, mille jaoks meil on minu meelest ametist peaminister lisaks üksikutele ministritele, kes nagu põhjendakse, et me oleme riigis teinud mingeid valikuid, et me sinna kulutame, rohkem, sinna kulutame vähem. Praegu jääb nagu selline üksikute ministrite kohutav hädakisa, et kõik saavad vähem. Ja see pilt on selles mõttes kuidagi väga tragikoomiline, lausa hakata nagu kaine mõistusega võtma. Noh oletades näiteks, eks ole, et, et ma ei tea kellelegi meist palk järgmisel aastal ütleme, on sama suur kui tänavu. No hea küll, ütleme, et inflatsioon suureneb, eks ole, mingid kulud paratamatult suureneb, lähevad, aga kui siis hakata ütlema, et, et aga järgmisel aastal ma ei saa endale enam mitte midagi lubada, mida ma tänavu sain lubada. Siis kuidagi tekkis küsimus on mis, mis siis nagu nüüd juhtus? Ma tahaks ikka nagu riigimeest, kuhu see raha kadus? Istikute jutu juurde tagasi, et millele mõtleb riigi riigimees, mõtleb sellele, et kuidas paremini tagada riigi funktsioneerimine. Ja ta mõtleb selle peale, et kui on vaja kuskilt kokku hoida, et siis tuleks hakata nagu lõpetada see mõttetu laristamine, mida me ikkagi ka ju näeme riigi tippude poolt. Ma ei tea, miks ei ole näiteks kaalutud tõsiselt võimalust vähendada ettepanekuid tehtud. Miks me oleme riigikogu 101 liiget, miks ta ei või olla 51 liiget. Miks peavad meie ministrid sõitma ringi 700000 maksvate autodega, kui on võimalik? Siin? Enne saadet rääkisime Škoda Octavia, väga hea auto mul nina ees, praegu siin üks reklaamis räägivad Volvo S60 Classic 414000 kõik lisad nahksisud ja nii edasi. Et kuluhüvitised, mis riigikogu liikmed saavad, mis kunagi oli väga kõva teema, millest nüüd kokkuhoiu tingimustes enam üldse ei räägita mida võiks kokku tõmmata. Kui tõmmata ülevalt poolt ka või vähemalt oleks väga hea eeskuju siis ka inimestele Aga seda ei tee väga õige see, mis allpool toimub. On tegelikult päris kohutav, sest kui kuulata, mis toimub praegu nagu ehitussektoris ja kui, kui ma kuulen, et minu tuttavad, kes on ehitussektoriga seotud järjepanu lihtsalt kaotavad töö või lähevad sundpuhkusele või või näiteks noh, kasvõi näide, et väga paljud pangad on silmitsi olukorraga, kus näiteks suurte veoautode eest enam makseid ei laeku, sellepärast et et nendel autodel tööd, autod seisavad juba juba jõude mitu-mitu nädalat või lausa juba, kuid ja, ja lihtsalt lõpuks antakse need autod pangale ja nendele müüjatele tagasi tuleb uuesti realiseerida, et noh, mis, mis siis nagu, mis siis nagu nende inimestega saab, et see on minu arvates see töötuse küsimus ei ole, ei ole nagu meieni veel üleüldse nagu jõudnud, aga, aga need signaalid on küll üsna ähvardavad, et see, see töötus võib, võibki kasvada ja kui siin on avaldatud 1000 arvamust, et kui töötus jõuab 10 protsendini, et siis me võiksime seda nii-öelda tõeliseks nagu katastroofiks pidada, siis mina ei välistaks, et, et see võib ka sinna jõuda, sest kui vaadata, et ka riigisektor on asunud aktiivselt koondama, kui maksuamet teatab 200 inimese koondamisest, siis ühel hetkel me võimegi olla silmitsi probleemiga, kus meil on Eesti vabariigis 10 protsenti töötuid. Nojah, peaminister küll alles paar päeva tagasi seletas, et kui ta põhjendas seda, miks Eestis tegelikult majanduskriisi ei ole, just sellega, et meil on ääretult madal töötuse tase praegu. Veel küll, muuseas auto ettevõtjad süüdistavad juba juba valitsuses Selles, et meil praegu nii kehvasti läheb, kuna nad leiavad, et et selle kütuseaktsiisi tõstmisega tegelikult nagu nende konkurentsisituatsioon oluliselt halvenes ja seetõttu, nagu nagu kuna veod muutusid veel kallimaks, siis nüüd ei ole praktiliselt enam võimalik ots-otsaga kokku tulla. No minu meelest tänane peaminister on küll kaotanud igasuguse veenvuse jutu koha pealt, mis puutub tema võimekusse, hinnata tulevikku, et ütleme, võib-olla tänase pildi analüüsimisel veel okei, aga, aga noh, kuna ta on nii nii mitu korda nii selgelt astunud ämbrisse prognoosidega, et mis ootab Eestit, noh, ütleme lähikuudel. Me oleme kolme. Oleme viie Euroopa rikkama riigi seas. Siis nagu ei ole nagu siin nagu väga tõsist veenvastega aga mu meelest on nagu, kõige hullem ikkagi ka sellises laiemas rahvusvahelises olukorras, mis meid ümbritseb. Noh, see, et, et Eesti riigil on praegu nii abitu valitsus et just nimelt ja just nimelt nagu süsteemselt ja olemuslikult abitu mitte mitte nagu rääkida selles mõttes, et üksikminister või, või isegi peaminister, et kas nad isikuna omad või nõrgemad, aga et see valitsuse kokkupanemise mehhanism teeb temani abituks, et, et valitsusel ei ole jõudu ja ka peaministril ei ole jõudu teha otsuseid vaid toimub mingisugune niisugune nagu kisklemine, mitte valitsusega. Meeskonnatöö, mis on nagu süsteemselt sisse kirjutatud, selle valitsuse moodustamise mehhanismi, kus on, eks ole ministeeriumit kui vürstiriigid, mis jagatakse erinevate parteide vahel. Valitsus, kuhu parteid nii-öelda Telegeerivad oma ministreid, kes tegelikult mullu peaministrile ja siis kokku tuleb selline selline valitsus mis, mis nagu kogu aeg peab, kuhu, noh, ütleme, et otsustas tegemiseks peab justkui kasutama mingite krokodillide abi, eks ole, või siis, või siis mingit kohutavat läbi äkki, mis mehhanismi nagu, nagu Eesti oleks Eesti valitsuses toimub otsustusmehhanism, mis nagu sarnaneb Euroopa liidus ühise poliitika leidmise konsensuse otsimisega, eks ole, et, et umbes, et, et vürstiriigi on justkui vetoõigus mingi ühise konsensuse otsimise, see on absurd ju tegelikult valitsuse nagu juhtimisteooria seisu. On see täiesti on ju alati niimoodi olnud. Mugavusvalitsemine on olnud Eesti riigis ikka juba juba juba ajast aega ja mis kõige hullem, kui sa ütled, et praegune valitsus Sest mina ütlen, et tegelikult, et see, et me oleme sellisesse olukorda jõudnud, ka eelnevad valitsused, ei ole mitte millegagi silma paistnud, et, et seda olukorda nagu märkimisväärselt parandada, et pigem on nagunii, nagu sa ütlesid, et probleem nagu selles poliitilises süsteemis, kus, kus meil ongi palju osapooli valitsuses, et ühel hetkel nagu see lähebki lihtsalt vastastikkuseks poriloopimiseks, kraaklemiseks. Ja sinna see asi piirdub. Ei mina, mina ei algab nii-öelda vürstiriikide nagu valitsus moodustada, siis on asjad kõik jama. Mina. Julgeks väita, et on olnud asi paremini, et kui ma mäletan seda, kuidas toimisid valitsusena, no ütleme, kas Mart Laari eelmised valitsused või valitsus sel ajal, kui Siim Kallas oli peaminister või isegi meenutades veel vähe tahapoole sealt Tiit Vähi valitsuse tegemise aegu oli nagu selge, et, et Eestis on peaminister, kes ütleb ja valitsus. Aga et valitsus, kui valitsus töötab ja valitsuse sees lepitakse asjad kokku ja, ja toimub nagu mehhanism, kus ikkagi noh, on mingi sellega võrreldes. Me oleme viimase kahe valitsuse ajal hästi palju kaotanud. Ma eelmine valitsus oli eelmisel valitsusel süsteemne viga tegelikult sisse läks siis, kui oli selge, et, et ta on niisugune luige haugi vähivalitsus, eks ole, et reformierakonnal Rahvaliidu ja Keskerakonnaga tegelikult ühisosa eriti polnud, eks ole, valitsus, valitsus läks kokku lihtsalt pragmaatilise, seega sina mulle, mina sulle, eks ole, printsiibil ja sealt suures osas süsteemne viga nagu sisse tuli, kus siis lepiti sellega, et et kõik valitsuse osapooled on nii erinevad, et ühist keelt ei ole, aga las siis igaüks toimetab oma valdkonnas. Ja, ja see on nüüd üle kandunud praegusesse valitsusse, kus isenesest osapooled ei ole nii erinevad ja nad võiksid moodustada minu meelest. Minu meelest praegu oleks paras aeg saata praegune valitsus laiali. Ja samade jõudude baasil moodustada uus valitsus, mis töötaks nagu meeskond. Vot see on tegelikult see, mida tuleks teha samade jõudude baasil. Mõttes, et lepitakse kokku, et valitsusse lähevad need ministrid, kes töötavad nagu meeskond, et peaministril on õigus valida omale meeskond mitte partei, Telegeerib peaministrile valitsusse võib-olla ministrit, keda, kes. Praegu on utoopia, mis sa räägid, praegu? Ei ole, seda tegelikult ei tehta, meil ei tehta kuigi peaks seal normaalne juhtimine, ei, aga see, see siin. Küsimus juhtimises, vaid minu meelest on selle kontekst nagu laiem. Et no me pidime rääkima Gruusia ja Venemaa sündmustest, minu meelest on praegu rahvusvaheline olukord meie julgeolekukeskkond drastiliselt muutunud meie ümber ja me ei saa lihtsalt lubada endale sellist, nagu öeldakse, lõdva püksikummiga valitsust, kes ei tea, mis eesmärgi nimel ta töötab, ehk siis see eesmärk peaks olema siililegi selge see oma riigi tugevdamine või oma riigi hoidmine. Ja kui meil toimuvad ümber sellised sündmused ja me tegeleme siin ausalt, vabandage Lions kurat teab millega, eks ole, selle asemel tugevdada. No ma ei tea, nii sisemisi ressursse, nii sisemisi sisejulgeolekut kui aktiivselt tegeleda praegu välispoliitikaga, tegeleda praegu välispoliitikaga NATO suunal, tegeleda oma oma oma relvastuse ülevaatamisega ja nõnda edasi siis meega, mis asi käib? Tulumaksu alandamise peatamine? Üks solvab Põllumehi, teine solvab jälle, eks ole, lapsi ja nõnda edasi. See ei ole tõsiseltvõetav riik ja mis te arvate, et seda ei nähta seal, kus tahetakse näha? No kaitsekulutustele nad lubasid siiski natukene juurde anda, nii et et mingid järeldused on ikkagi tehtud. Enne saate algust rääkisime sellest, et milline on Eesti kaitsekontseptsioon minu arvates see on küll väga huvitav küsimus. Et kui sa peeter ütlesid, et kehtiv kaitsekontseptsioon pärineb vist vist selle aastatuhande algusest ja, ja seal on, seal on kirjas selliseid lauseid, millel ei ole võib-olla tänase päevaga enam mitte midagi pistmist. No üks lause, mis mulle meelde, et ma kunagi isegi tegin sellest mitmeid kommentaare, küsisin meie meie toonaste välispoliitikajuhtide käest, et miks on kirjutatud sisse selline lause, et nähtavas tulevikus ei, ei ole Eestile otsest sõjalist ohtu ja selle peale vastasid ma enam ei mäleta, kes siis parasjagu oli meil välisminister ja kaitseminister agad NATOle ka niimoodi kirjas, et me nagu ütlesime kopi teist, eks ole, võtsime nagu NATO kontseptsiooni peal. Ja, ja mul tuli, tuli ikka meelde see vana hea rändold mäng Max Jakobson, kes nüüdsaski eesti keeles ilmunud raamatus on kirjutanud selle Soome Soome näite vahel, et Soome julgeoleku kontseptsioon aastas 39 sisaldas täpselt samasugust lauset, et nähtavas tulevikus ei ole Soomele karta otsest sõjalist kallaletungi. Kahe kuu pärast ründas Nõukogude Liit Soomet. Jah, Eesti endine suursaadik Moskvas Mart Helme on sellel nädalal andnud intervjuu, muuseas, kus ta ka ütleb, et Venemaa järgmine katsetus objekt võib-olla Eesti ja ta näeb ühe võimalusena läbi energeetika Eestis antažeerimist ja ta peab siin, ta peab siin nii-öelda suureks ohuks seda, kui kui Narva elektrijaamade jahutusveereservuaar ehk Narva veehoidla võidakse kuidagi siis tõenäoliselt kas veest tühjaks lasta või, või tekitada sinna nii-öelda selle jahutusveeventiilide nagu tema ütleb, nende kohta ventiilidega seoses mingisuguseid probleeme, et see võib Eestile tuua kaasa täiesti ennenägematuid tagajärgi ja ta peab, ta peab just just sellist provokatsiooni nagu kõige suuremaks ohuks. Ja see provokatsioon, muidu ei pruugi üldse tulla kuskilt väljaspoolt, sellepärast alles neli-viis päeva tagasi. Minu meelest võtsid ju Narva energeetikud ehk siis meie enda energeetikud vastu avalduse, kus nad nõudsid Eesti valitsuselt vabandamist Lõuna-Osseetia rahva ees ja nad väitsid, et nad ei ole absoluutselt nõus Eesti välispoliitilise ametliku hoiakuga, nagu oleks selles konfliktis süüdi Venemaa, et loomulikult on selleks Gruusia. Aga me jõuame nüüd tagasi ikka küsimuse juurde, et aga mis me siis ise nagu teinud oleme selle sisemise kodurahu huvides siin, eks ole, et natukenegi need, neid pingeid ütleme mida selge on, et idapiiri taga ainult oodatakse, et me siin mingit pinget tekiksid, sest kahtlemata see on jälle esmane eeldus, et siin annaks midagi korraldada. Ja, ja kui annab, siis kindlasti ka korraldatakse. No kaitsma tulla, aga, aga eeldus on see, et pinged tekiksid järelikult jälle, eks ole, Eesti riigi nagu loogiline huvi peaks olema neid pingeid noh, esiteks võimalikult pingeid maha võtta ja teiseks olla sisemiselt võimalikult kaitstud. Eks sellel taustal ma mulle mulle küll ei meeldi üldse Jüri Pihli taktika nii-öelda välja pressida nagu sisenenud turvalisuseks suuremat toetust, aga aga kui me ikkagi mõtleme ikkagi ei ole unustanud veel ära eelmise aasta aprilli siis ütleks nii, et tõesti siseturvalisuse jaoks ikkagi pigem kokkuhoiu asemel peaks ikkagi rääkima, et kui palju siseturvalisus vajab ja kui palju on selleks vaja raha leida, et meil tõesti oleks sisemise turvalisuse katteks raha piisavalt. Ja, ja see ei peaks küll olema koht, kus pealt nagu koonerdada. Ma ei ole vastupidi, Jüri Pihli taktika meeldib sellepärast, et ma olen veendunud, et ta ei ei pressi välja mitte endale, et oma taskuid täita, vaid ikkagi võib-olla mõtlebki riigimehelikult. Äkki ongi riigimees meil valitsuses olemas, mine tea. Aga kuidas teile tundub, järsku, kui me siin räägime sellest, et raha ei ole? Et et meie nii-öelda sissetuleku allikad ja välisraha sissevoolu kadumine on nagu oluliselt seda seisu nagu keerulisemaks muutnud, et et kas ei tasuks mõelda nii-öelda hoopiski maksukoormuse tõusu, PM minekut, et sisejulgeolek ja siin paljud muudki valdkonnad nõuavad raha juurde, et võib-olla siis ühel hetkel tuleks nagu mõelda seda, et maksukoormust järsku tõsta, et kui me ei suuda ennast riigina ära majandada, et see on ka ju teema, mis on, mis on tõstatunud pisut teistmoodi, peatame tulumaksu langetamise, aga sisuliselt järgnevate aastate perspektiivis. Ja ettevõtjate prognooside perspektiivis tähendab see ikkagi maksukoormuse tõusu. No muidugi ei, ei oska öelda, ma, ma ei tea, ma ei ole vähemalt, et neid arvutusi kuskilt näinud, aga mind huvitaks see, kuhu see röögatu aktsiisitõus sellest laekunud raha on, on nagu läinud, sellepärast et vana suitsetaja ma tean, et suitsupakile läks otsa 10 krooni. Alkoholiaktsiis kallines, see on päris tõsine summa, mis sealt koorub jõul. Et kuhu see raha nagu siis paigutatakse, millise, milliste lahtrite Allasele? Ja viinaralli Soome on jälle hoogustunud, see tähendab seda, et et viina müüakse Eesti vabariigi selle rohkem kui varem. Viin on siin kõvera lahinal. Ena. Küsimusi ongi nagu visioonis, et mis riiki me nagu ehitame ja siis järgmine küsimus on, et kui palju selle jaoks on raha vaja ja kolmas küsimus on, et kuidas see raha siis saada, eks, et et minu meelest me, meil on põhiline debatt. On tulnud sellele, et kuidas raha saada vaadatakse, et kui palju sellest tuleb ja siis hakatakse vaatama, et kas selle, mida sellest tehakse ehk täpselt nagu vales järjekorras, aga, aga noh, see on nagu tulnud, ma ütleks sellest, et Eesti riiki on ikkagi saanud valitsema praegu selline seltskond ütleme just nimelt ennekõike reformi erakonna näol, kellel tegelikult riigivalitsemise visiooni pole, julgen mina küll öelda, sest sest põhiline riigivalitsemise visioon nende puhul on, teeme madalaid makse ja vaatame, mis turg toob. Aga see ei ole visioon tegelikult riigi valitsemiseks, visioon riigi valitsemiseks peaks olema nagu teistsugune ja minu meelest on lihtsalt selline süsteemne viga jälle natuke selles, aga aga noh, selles me saame jälle eesti valijatena ainult nagu peeglisse vaadata ja küsida endast, et kas järgmistel valimistel kordub sama, eks ole. Praeguste küsitluste järgi kordub. Reformierakonna populaarsus on endiselt väga. Sest tegelikult ei tohiks selline Reformierakonna tüüpi partei ja nüüd ma muidugi lähen sellisesse poliitspekulatsiooni teadlikult aga reformima erakonnad tüüpi partei ja ta Eestis ka ju varem ei omanadki loogiliselt suuremat toetuspinda kui selline noh, 10 15 protsenti mis on nagu loomulik sellise teatud mõttes sellise äärmusparempoolse partei majanduspoliitiliselt partei toetuspinnaks, eks ole, et, et siukseid edu. Aga siis see on selline liberaal, parempoolne partei, et ma ei julgeks siiski Reformierakonna äärmusparempoolse tituleerida siinkohal. Et pigem peakski riigi, ütleme valitsemist ju rahvas rohkem usaldama selliste ütleme et kuidas öelda tasakaalukamad jõudude kätte, kes noh, on nagu sellised sotsiaaldemokraatlikku maa või siis konservatiivsema. Tsentrile lähedal eetilist propaganda absoluutselt. Täiesti lausa. Riiklikku propagandat kohe. Miks Reformierakonda niimoodi materdada, tahaks küsida? Ei, aga mulle lihtsalt, keda sa siis eelistaksid? Ühesõnaga läbi jah, eelistaks mõnda tasakaalukamad jõudu, peab tunnistama, aga nendel tasakaalukate jõududel ei ole toetust, aga ta ei ole sotside populatsioon nagu huvitav, see on nagu huvitav, huvitav tendents. Ei nojah, või siis Keskerakond näiteks, eks ole. Olemas. Kellel on stabiilne toetajaskond, kes on näidanud, et ühe parteisüsteemina suudab ta juhtida väga suuri üksusi, näiteks Tallinna linna. Nojah, aga sellel on jälle keegi ei vaidle seal seal küljel on jälle. Süsteemne viga, et eks ole, et niisugune rahvuslikult meelestatud inimene eriti kas või värskelt, eks ole, sellel taustal, mida selle erakonna juht öölaulupidudega ümber räägib tekib, nagu mingi tõrge tekib nagu mingi, et, et iseenesest võib-olla majanduspoliitiliselt, hoolivuse mõttes ja nii edasi, eks ole, oleks sellise sellist tüüpi erakonnal võib olla ju isegi täiesti võimalik saada rahvalik mandaat riiki valitseda, aga sellises kas öelda julgeolekupoliitiliselt, eks ole, ja siis ütleme, tekib küsimusi. Kas ikka nagu, kui sa korra seda, kui erakonna juhti juba mainisid, siis ma lihtsalt pean selle välja. Ütlema, et minu arvates on küll nagu, nagu väga küüniline nii-öelda rahvusliku kasvatuse seisukohalt midagi sellist öelda, nagu tema ütles, sellepärast et kui nüüd me lähtume ikkagi sellest, et väga paljud noored, kes käisid laulupeol ei olnud üldse 88. ja 89. aastal sündinud, kui need suured sündmused toimusid ja samas ka nemad tahavad tegelikult osa saada sellest eestlaseks olemise suurest tundest ja lehvitada rahvuslippu, siis, siis noh, milleks hakata nagu nende emotsiooni, mis oli, mis oli väga ere, ma koha peal nägin, kuidas neile see üritus nagu meeldis ja kuidas nad täiel rinnal kaasa laulsid, et et milleks neile nagu hinge sülitada, et sellest ma nagu siiralt aru Väga kahetsusväärne, et, et see inimene on, on, Küll aru, miks nii tehti seal elektoraadi võitmise huvides, sellepärast et me teame ju, kes on Keskerakonna elektoraat ja ta tahab Tallinnas järgmistel valimistel uuesti võimule tulla ja see avaldus oli selles mõttes täiesti loogiline, kuigi hõrjetu. Jah, 700 krooni hääled on, on tal nagunii olemas ja venelaste hääled lisaks ongi elektoraat olemas. Mina ei ole, küsiks siiski, et kas jälle samas, et kuidas suhtuvad näiteks sellesse ütleme, noored eestlastest selle erakonna toetajad, keda ei ole ilmselt vähe ja keda ei ole vähe aega, noh maapiirkondades näiteks, et et kuidas ja ma arvan isegi, et keda ei olnud väga vähe sealsamas laulu lauluväljakul laulupeol. See on üks huvitav nagu nähtus, et kui kaua nagu neelatakse alla ütleme näiteks selliseid, mitte rahvuslikke ütlusi mingite erakonna juhi poolt selle erakonna ilmselt palju rahvuslikult meelestatud liikmete seas No ja mis sellele eelnes, sellele eelnes ju veel teine samasse auku tegelikult käiv käitumine ja see oli see, kui toimus riigikogus Gruusia Venemaa sõjateemaline arutelu ja siis keskerakonda teatavasti ma vaatasin need sõna võtta, et nende jaoks ei olnud selge, kumb on agressor, kas gruusia või või Venemaa. Aga see, see jutt, et me oleme jõudnud nagu ringi täis teha, et et nagu äkki ei olegi siis sellist sellist erakonda Eestis, kes võiks nagu vedada seda, seda riiki nagu õitsemale järele ja see toob mulle meelde. Ma olen seda palju tsiteerinud, aga kuna ma lapsepõlves lugenud siis mulle meelde jäänud on Saltecovski triinil üks väga hea raamat, ühe linna ajalugu ja seal räägitakse ühest rahvast, kelle pea koksijad, nemad püüavad ka omale riiki teha ja mitte kuidagi, nad ei suuda nagu kokku leppida, et noh, kus suunas siis seda riiki arendada ja, ja siis nad otsustavad, me ei saa ise riigiga hakkama, läheme naabrite juurde, naaber oli Venemaa ja palume neid, tulge ja valitsejaga ja õpetage meid ka järgi muud üleval. Ei no minul selline kriitika ja Eesti erakondade suhtes ei ole mitte selline plaseerunud mõtlemine, et nad ongi kõik, võta üks ja viska teist, vaid tegelikult ikkagi ma arvan, et me siin ikka kindlalt mesinike kritiseerime ikkagi lootuses, et tegelikult nad on võimelised tegelikult paremaks kui see, mida me näeme. Et ma tõesti tahaks siiralt uskuda, et kõik Eesti erakonnad on tegelikult. Praegu on paras aeg vaadatagi, vaadata peeglisse ja ses mõttes segu, ehkki praegu ei ole nagu valimiste aeg, millest on isegi vot praegu on nagu kahju, praegu tahaks tegelikult riigikogu valimiskampaaniat kus erakonnad peaksid nagu ausalt rahvale ütlema, mida me Eesti riigiga tegelikult teeme, selles mõttes isegi oleks võib-olla hea korralised valimised esile kutsuda, aga see on suhteliselt vähetõenäoline. Aga et praegu oleks paras aeg isegi ilma valimisteta kutsuda nii-öelda erakonnad avalikule debatile, et mida need tegelikult, mis visioon neil nagu Eesti riigi edasiliikumisega on, et see ja võib olla. Ja üks asi on muidugi loogiline, millele näiteks Marju Lauristin siin viitas just värskelt, et et seesama eelarve eelarve prioriteetide debatt, mis praegu käib riigikogu iitsata ka selle juures Aga see ju tegelikult kusjuures kusjuures loogiline. Kas sa ei jookse praegu? Sündmuste ahelast ette sellepärast, et riigikogu peaks hakkama tegelema septembrikuu lõpus oktoobrikuu alguses riigieelarve. Ei, aga loogiline koht, kui on praegu nagu määratakse nii-öelda strateegilised suunad, mis riigieelarve nagu prioriteetides ikkagi paika läheb, et loogiline koht on, et riigikogu oleks tegelikult see, kuhu valitsus läheb küsimusega, et et mingite prioriteetide valikut nii-öelda, andke meile ette, noh see on nagu ettevõttes, eks ole, tegevjuhtkond juhib. Aga kui on mingi selline strateegiliste prioriteetide seadmise hetk, siis küsitakse nõukogult, et noh, tehke mõned valikud ja siis tegevjuhtkond nagu seda sedapidi läheb edasi. Et riigikogu peaks olema see nõukogu, eks ole, mis annab ette valikud, et et kui valitsuses näiteks ütleme, Andrus Ansip Pihl ei lepi kokku, kui palju sisejulgeolekule raha läheb, siis peaks olema tegelikult riigikogu see koht, mis juhib riiki ja ütleb, et sisejulgeolek on sellises suurusjärk. Jah, tuleks võtta eeskuju meie sõbralikust suurest naaberriigist, kus oli teatavasti ju riigiduumas arutlusel, kas tunnustada Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust, mitte. Putin ja Medvedjev ootasid pingsalt juhtnööre Riigiduuma käest ja nad said selle häält, aga 470 null et tunnustada ja mis siis jäi üle Putinile Medvedjevi pärast seda, kui tunnustadagi? Nojaa, aga me ometigi nagu ikka loodame, et meie riigikogul on natuke rohkem parlamentaarseid omadusi kui sellel, mis seal ida pool toimub, et. Hästi, aga Gruusiast oleme hästi põgusalt. Täna siin rääkinud. Ja ta on veel aega aga siin taga olnud, just, aga ma esitan küsimuse, mida nüüd? Võta metsalisega, kes ei tahagi enam taltada ja, ja kelle suunas viibutatakse näppu, aga, aga sellest tundub, et on nagu väga vähe kasu. No minu meelest on ikkagi nüüd üks hea küsimus see, et, et me ju kõik oma poliitilises retoorikas hästi palju räägime sellest, et kuidas Euroopa Liit peaks rääkima ühel häälel ja meil oleks vaja jõuda selle ühise seisukohani. Aga et nüüd on nagu minu meelest väga paljud eestlased ja vist ka Eesti poliitikud ei teadvusta endale seda, et kui meie arvame, et Euroopa Liidu ühine Venemaa poliitika oleks niisugune nagu ütleme, riigid seda tahavad siis tegelikult küsimus, et milline tegelikult on see konsensus, millest ütleme Eestist, Portugali, nii on võimalik ühises Venemaa poliitikas kokku leppida, et tasakaalupunkt on tõenäoliselt kusagil mujal. Ütleme, et võib-olla see on umbes selline positsioon, nagu on näiteks Soomel pigemini, mitte nagu Eestil, sellepärast et lihtsalt see, millega, ütleme seal Euroopa Liidu, ütleme see ei ole kindlasti Itaalia, eks ole, aga, aga ta ei ole ka kindlasti täpselt see retoorika, mis on Eestile ja siin tuleks nagu ikkagi ikkagi minu meelest ka väga täpselt nagu jälgida seda retoorikat, et Euroopa Liit ja ka USA, eksole, on ägedalt küll hukka mõistnud Venemaa ülemäärase jõu kasutamise Gruusias. Aga hoopis raskem on nagu jah, tõesti kokku leppida selles, et, et nii-öelda nii-öelda tingimusteta ja absoluutselt nüüd Euroopa näiteks liit valiks selles mõttes poole Aga me saime tegelikult ju sellel nädalal. Grey siinsamas Tallinnas, kui meid külastas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes peaks nii-öelda kommunismi-ga seonduvat ikkagi väga hästi teadma, kuna ta on pärit endisest Saksa Demokraatlikust Vabariigist. Ja me kuulsime, kuidas Angela Merkel mõistis Venemaa tegevuse Gruusias hukka, aga karistuse teemast läks ta nagu väga väga see sujuvalt mööda. No ma arvan, näoliselt see on ka väga selge Euroopa Liidu seisukoht, mis ühel hetkel välja kujunenud Ma arvan, et karistusi ei tule ja tänagi ju portaalides üleval Soome president Tarja Halonen seisukohta, et tema meelest ei ole Venemaa-vastased sanktsioonid õiged. Aga minu meelest on üks väga hea vahend on, mida võiks tegelikult kasutada Venemaa vastu. Sellele on juba keegiga vihjanud. Minu meelest tuleks nende rahatuusade, mille hulka kuuluvad ka poliitikud, eesotsas Putiniga, kellel on väga suur varandus ja kes hoiab oma varandust Lääne pankades. Tuleks külmutada nende arved. Ja näiteks kehtestada viisakeelud nendele Vene tipp-poliitikutele ametlikele ametnikele, kes käivad seal kuskil Londonis või Ameerika Ühendriikides shoppamas. Ma arvan, et see oleks vist kõige efektiivsem karistusviis praegu. Samas ei oleks ta ka otsene sanktsioon, sest tegemist oleks, ütleme erapankadega, eks ole. Ja, ja nõnda edasi, aga, aga see, see on keel, mida Venemaa, ma arvan, mõistaks. No mina ütleks siiski siia, võib-olla need hästi pikalt ei jõua teemat arendada, aga hästi lühidalt seda, et et, et kui me nagu hakkame seda asja ikkagi nüüd peale täiesti adekvaatselt ja rahulikult nüüd juba natukese nagu ütleme, mitte enam kõige kuumemal hetkel, eks ole, arutama, mis Gruusias toimus siis selle, et nagu aksioom üks on, et Venemaa tegevus tuleb hukka mõista, aga sellest ei pea lähtuma nii-öelda priori järeldused. Gruusia on kõik õigesti teinud. Et vot siin on ka natukese see, mida isegi eesti meedial nagu kipub puudu jääma. Et me siiski ütleme ütleme vaataks nagu seda seda pilti ütles, kus öelda natuke rahulikumalt ja ma ütleks ka natuke euroopalikumat. Ei nojah, sellest on ju räägitud, kui palju vigu on Gruusia teinud, aga see on üks oluline vahe. Gruusia relvajõud ei ole tunginud Venemaa territooriumi sügavusse laamendanud, seal aga vastupidi. Jah, aga ütleme, et kuna me teame, et Venemaa on selline nagu on, siis me peame ka tunnistama, et Gruusia andis talle ka võimalusi. Ilmselt oma senise tegevusega, see ongi pikem jutt juba. Siinkohal peame tänasele saatele joone alla tõmbama. Oma ja järgmistes rahvateenrite saadetes kindlasti seda teemat jätkatakse ja võib-olla me jõuame siis nende püstitatud küsimuste osas või teemade osas ka kaugemale, aga tänased rahva teenrid olid Sulev Valner, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal Ilusa ja päikeselise laupäeva jätku ja loodetavasti seda ilusat ilma püsib sind mitmeks päevaks. Minge seenele. Seenele tuleb ka kindlasti mitte. Vikerraadio.