Vikerraadio arvamusfestivalil, tere päevast, head kuulajad, siin Paide siin vikerraadio ja me jätkame oma saatepäeva neljandalt arvamusfestivalilt teisel päeval, mis on siis nüüd aina rohkem hoogu kogumas ja nüüd oleme siin ERR-i telgis, mina, Lauri Varik ja meiega. Kas ta on teinud Olev Kenk, tere päevast ka minu poolt ja mul on ütlemata hea meel, et jälle on vikerraadio ja rahvusringhääling võimsalt paides kohal. Kuigi ilm on siin üsna nutune, aga rahvast on üsna tublisti. Kuidas Olev on tegemist aasta tippsündmusega Paide jaoks ja päris kindlasti, sellepärast nii tohutult palju Järvamaa inimesi on selle ettevõtmisega seotud palju vabatahtlike ja väga paljudele inimestele läheb korda ja meil tuleb ka ühe teemana juttu, mis päästaks paide suhteliselt sumbunud kultuurielu ja, ja selgub, et arvamusfestival on vaieldamatult üks siinseid tippsündmusi aastas. See teema on veel plaanis, siis meie saate lõpuosas umbes kolmveerand kahe paiku, aga läheme siis järjekorras meie täna kuni kella kaheni siit ja mis meil kavas on? Esimese teemana oleme palunud siia stuudiosse arvamusfestivali korraldajad, Ott Karolin ja maiko Kesküla on juba kohal ja tahamegi kindlasti uurida, kuidas nad ise on sellega rahul, mis juba on toimunud ja, ja kas kõik laabub plaanipäraselt. Seejärel jätkame teemaga, millest ka eelmine saade Rahva teenrid rääkis, ehk siis praegune kõige Lumen poliitika, teema, presidendi valimine ja presidendikampaania. Eile õhtul oli siin väga rahvarohke ja populaarne presidendikandidaatide debatt, mida siis ETVga üle kandis ja olen kutsunud nii seda debatti kui ka laiemalt kogu kampaaniat kommenteerima. Sotsioloog Juhan Kivirähki ja väitlustreeneri Anna Caroline kes mõlemad ka juba eilsest alates on siinkohal ja paljudest paneelidest debattidest osa võtavad. Ja kuna vikerraadio on kord juba paides kohal, siis mina kohaliku Järvamaainimesena kindlasti kasutan ka juhust, et rääkida kohalikest asjadest, me räägime. Kuidas edeneb haldusreformi ettevalmistamine Järvamaal ja selgub, et unistuse ühtsest Järvamaast siia tuleks üks suur Järvamaa vald see siiski ei teostunud. Ja siis pärast kella üheseid uudiseid läheme edasi ja ülimalt keeruline oli teha valikut nüüd nende teemade vahel, mida siis nagu välja valida siit sest kokku vist 240 paneeli arutelu on siin kahe päeva jooksul ja ma mõtlesin, et tõmban siis jälle džinni pudelist välja ja ühe teema, mis siin sooja suve ja vihmase suveajal on ehk natukene tahapoole vajunud, aga ikkagi inimestel kuskil südamesopis ikkagi see teema püsib ehk ikka pagulased rändekriis, mis siis ka arvamusfestivalile on siin päris mitmes paneelis arutlusele. Räägime sellest stuudiosse, tulevad Eero Janson augu Särekonna. Ja päris kindlasti küsime ka festivalikülastajatel, mida nad on kuulamas käinud, kellega kohtunud, kuidas üldse festival meeldib, et ka sellist festivalimelu veel rohkem teieni tuua ja me oleme ju siin Paide vallimäel kohe päris ikkagi sündmuste keskele, ERR-i telk. Vikerraadiotelk on siin päris keskel, kus inimesed mööda kõnnivad ja tõepoolest vaatamata mitte kõige paremale ilmale hallile ilmale rahvast aina rohkem ikkagi siia jõudnud. Nii et sellised on plaanid kuni kella kaheni. Loodetavasti püsite meie lainel ja alustame või mängime ikka muusikat ka ja esimesena mängime ühte arvamusfestivali tunnuslaulu, see on tollal veel mari Bogineni nime kandnud artistil ja lugu maa. Seisma jäi ta. Maailmajagu. Ja siis äkki pärjad. Vikerraadio arvamusfestivalil ja vikerraadio saade siit arvamusfestivalilt jätkub, muide meie telgi kõrval on ka ERR-i suurem lava, kus just praegu algab ka järjekordne väitlusteadusala teemal pealkirja all, miks tõde on üha suhtelisem, seda veab meie teadusportaali novaator peatoimetaja Marju Himma-Kadakas ja seda saab vaadata siis ERR-i portaalist, aga meie hakkame nüüd siis arvamusfestivali korraldajatega rääkima. Aeg on sisse juhatada, jah, meie esimesed külalised, arvamusfestivali peakorraldaja ott Karolin ja Järvamaa koordinaator Marko Kesküla. Tere tulemast stuudiosse. Tervist, tervist ka minu poolt. Kuidas siis eilne festivali esimene päev laabus, kui ilm oli väga ilus ja, ja presidendi bot debatil oli ju ikkagi kandidaati, teledebatil oli ikkagi sadu sadu inimesi. Ütleme niimoodi, et sai üsna rahuliku südamega magama minna, lõpuks kui magama sai, et tõepoolest ma arvan, et see sellepärast me priocan ei muretsenud, aga mida ma väga ette valmistasime, ehk siis, et see ala oleks ühtlaselt kaetud kuni keskväljaku, nii välja, et see läks tööle sel aastal nüüd lõpuks ja tegin iga tunni aja tagant umbes sellise ringkäigu, et vaadata, kui palju inimesi on, nii tundus igavese jumalale jagunud ikkagi inimesi, nii et võib rahule jääda küll. Kas need valikud on kõik ennast õigustanud, näiteks erakonnad on puksitud kusagile Vallimäeservale ja neid muudatusi on varasemaga võrreldes teisigi. Kesklinn on nüüd muidugi hõivatud, on suured muidugi ütleksid, puksitud nüüd läheme ajaloos tagasi esimesele kahele arvamusfestivalile, et siis tegelikult meil oligi kaks peala üksele oru ala, teine ei mäeala, seal on nüüd see, mis antud erakondadele, ehk siis nad ikka tõstetud mäe peale, meil on see ennast õigustanud. Ma usun, et selt nad ühes kohas on, on hea mõte ja, ja samamoodi tegelikult ju selle idee oli selles, et nad ei oleks ainult oma telkides, igaüks vaid, et me teeme neile ühisarutelu platsi kus nad peavad jagama seda lava omavahel ära. Siis ta ka seda, et eks arvamus võib-olla on ka mõnes mõttes üks suur eksperiment, mis töötab, mis ei tööta ja niiviisi me püüame ka kogu aeg uuendada oma For maantee ja, ja vaadata, et üks asi, mis eelmine aasta, kuidas see aasta võib-olla ei pruugi, vastupidi, et me püüame ikkagi võimalikult võimalikult uuendada ja inimesele lähemale viia, seda arutelu, festivali viimine nüüd osaliselt ka keskväljakule, kas see on ennast õigustanud, kas inimesed leiavad selle kõik üles? No see on selles mõttes paratamatu, et kuna teemasid, mida inimesed tahavad arutada, arvamusfestivalil tuleb lihtsalt kogu aeg juurde juurde kuigi seal on ka nii-öelda sarnased ja kattuvaid teemasid, mida me püüame kokku panna, siis erinevaid eluvaldkondi erinevaid aruteluteemasid tuleb siiski niipalju, et paratamatult kõik siia vallimäel ära ei mahu. Ja selle tõttu on ka keskväljak ja ilus Paide vanalinna miljöö arvamusfestivalile antud. Nii et inimene, kes tuleb siia, vaatab, millist arutelu tahab kuulata või milles ta tahab osaleda ja otsib ka selle siis vastavalt kaardi järgi välja. Et Biden küll selline linnake, kus mitte miski ei ole liiga kaugel. Neljas aasta ju festival toimub ja taaskord iga kord on ikkagi see küsimus mahust ja fookusest, et ta on kogu aeg kasvanud tõesti, vist 240 debatti tuleb vist kokku kahe päeva jooksul, et kuidas teile tundub ikkagi küsimused korraga toimuvad mitmed asjad, et kuidas siis neist osa võtta ja mismoodi enda jaoks nagu see lahendada, et otsin, oled rääkinud, pigem tuleks see valik juba varem ära teha, aga sel juhul ikkagi millestki saajad. Noh, siin ongi, võiks ju vastu küsida, et tegelikult kui tahta, et kõik kuuleksid, kõik arutelusi, siis saaks teha kaheksaga mis ilmselgelt ei anna festivali mõõtu välja ja võib-olla päris tahame, aga ma olen nõus, et me oleme selle ülempiiri saavutanud, et 230 on neid umbes sel aastal ja, ja pigem järgmine aasta natuke koomale tõmmata. Just sellepärast et hajuks laiali jagad jällegi, kui sellest põhjustest rääkida, et siis lihtsalt siiani me oleme püüdnud kõigile anda võimaluse nagu katsetada ja tulla oma aruteluga. Ja nüüd tegelikult sel aastal esimest korda oli neid soovijaid nii palju, et me saime hakata juba valima. Ja järgmine aasta, ma arvan, me saame veel rohkem valida ja panna inimesi ja organisatsioone omavahel koostööd tegema. Aga jah, ma olen nõus, et tuleb pisut pisut, tuleb koomale selle programmi tõmmata. Te olete ikkagi rohkem ise olnud koordineerija ja organisaatorid need esinejate valikut, teemade valikut, Te olete jätnud vabad käed organisatsioonidele erinevatele ka ettevõtetele. Nojah, selles mõttes, et nad ikkagi pakuvad oma teema välja aasta alguses, jaanuaris ja selle teema korje käigus me siis nii-öelda teeme sellise esmase sõelumise, mis teebki positsiooni selles mõttes hästi keeruliseks, et et kuidas siis ikkagi ühte teemat teisele eelistada või välja sõeluda, et jah, sarnased teemad on võimalik kokku panna, aga kui on ikkagi kaks täiesti erinevat teemat laual, et siis mille järgi seda valikut teha, et see on korraldajana väga-väga raske, kas ei muuda ka mõneti festivali nii-öelda kontrollituks, selles on Kadeid süüdistatud varasematel aastatel, et organisatsioon tuleb, ta ise valib kõnelejad debatti sisuliselt ei tekigi, kriitikat ei tehta? No need ongi vastuolulised soovid, eks ole, et, et hoida ühest küljest nii-öelda mahtu kontrolli all, teisalt nii-öelda soovida, et kõik teemad oleksid võrdselt laual ja kõik saaksid võimaluse nüüd ongi vastuolulised ja siin siin ongi korraldajana noh, ma ütlengi, et see ongi väga keeruline siin mingisugust otsust teha, aga kui siin veel, et vaba mikrofoni lava sel korral ka ei ole, on, on, on vôi palun vabandust, aga kus see on? Kui sa vaatad paremale, siis 30 meetrit sinnapoole, aga kavas ei ole seda häppis igal pool olemas, aga väga, väga aktiivselt kasutuses, aga on olemas, et eile õhtul näiteks selline sellise pseudonüümi taha peituv kogukond nagu anonüümse isegi seal oma oma asju täna on kell kuus õhtul seal samamoodi üks tulevaste pensionäride piknik, mida saab minna nautima, nimi ütleb ära, kes seda korraldab, aga lihtsalt nagu lisaks veel maikole öelda, et, et jahe tema sel aastal ka enne festivali jõudsime nii kaugele, et ma kõikide arutelude korraldajatega kohtusin, just küsida, mida meilt ootavad ja ja tegelikult isegi tundused Nad ootavad, et me natukene rohkem annaksime nõu ja võib-olla nagu heas mõttes sekkuksime sellesse protsessi ja mis, mida meie oleme teinud ja sel aastal tegime, oli see, et pakkusime päris palju koolitusi. Alates sellest, kui teemas siis välja valiti. Nii seda, kuidas oma arvutile disainida, kuidas oma fookus paika panna, kuidas valijaid valida, osalejad? Kuniga moderaatorite koolitus on ju välja, et seda poolt me oleme teinud, aga see on nagu see, mis jääb nii-öelda telgitagustesse, mida tegelikult ei tea keegi, aga see on see põhitöösegu kuud. Aga kuidas teile tundub, kui hästi on siis õnnestunud, kui te olete nüüd siin, eilsest ja juba ka täna ringi käinud, need arutelud kui palju seda diskussiooni tekib, et arenguid, mingeid uusi ideid nendes aruteludes? No selles mõttes? Ma jah, kui selline esimene, selline väga positiivne ja suur emotsioon kõrvale, et ja järgmisesse aastasse juba hakata vaatama siin festivali teisel päeval siis võib-olla tõesti see on üks kohtad, tahaks näha veel aktiivsemalt auditooriume osalemist, kaasamist, et ikkagi kui kui ringi jalutada, siis, siis on visuaalselt juba näha nii-öelda auditooriumit ja ikkagi eesolevaid nii-öelda arutleda, et eks ole. Kelle käes see mikrofon liigub ja kes, kes võib-olla nii-öelda avaldavad oma seisukohti, samuti sooviks kindlasti näha, et nende arutlejad, kes seal ees istuvad, et nad rohkem nii-öelda võib-olla diskuteeriks ka üksteisega tekib sellist nagu debatti momente, et nad lihtsalt ei räägiks oma seisukohti järjest ei käiks nagu, ei võtaks nii-öelda sõna vaid vaid noh, et see on selline päris päris suur väljakutse samamoodi korraldajatele, et seda, seda kaasavat formaati nii-öelda edasi anda, süvendada, õpetada, koolitada ja, ja, ja kui arvestada, mõtlete selle peale, et seal on 230 arutelu, seal taga on üle 100 organisatsiooni ja kõiki neid nii-öelda seda kõike seda tööd selgitada, juurutada, õpetada, siis on väga suurde, nii et, et kutsun juba praegult üles inimesi järgmiseks aastaks arus festivaliga liituma ja, ja kogu seda tööd teha aidata? Jah, et natuke telgitaguseid vaid avaldajaid siis tegelikult selles 203 mõnest arutelust, millel oma eraldi meeskond, kes tegeleb arutelude vaatlemisega ja kahe päeva jooksul vaatavad kuutekümmend nelja arutelu. Meil on ankeet, on välja töötatud koos rakendusliku antropoloogia keskusega, mida need lapsed vaatavad. Ja, ja see selle tulemuse põhjal tegelikult me saame ka teha selle järelduse, et, et kuidas need arutelud on toiminud ka selles mõttes, et kes käis koolitusel, kes ei käinud, kas mõjus see koolitus, kes nii-öelda tuli kaasa meie selle üleskutsega kaasa vahel formaat ja kasutada, et kõik, see tulemus peaks kuskil oktoobris olema meile selge? No minu väike paikvaatlus siin, nii sel aastal kui ka varasematel ütleb, et moderaatorid on ikka väga suur võtme Royletu, et ta ei laseks väga pikaks neid monolooge sekkuks, suunaks ikkagi tekitaks seda diskussiooni, võib-olla ka emotsiooni tooks sisse seda väitlust, et rohkem oleks mõni rääkija, mõni esineja, Kaja Kallas näiteks neljal viiel erineval erineval laval. Ja meil on, meil on esinejate rääkijate põud, mõtlejate põud ei ole tegelikult ja me püüame seda kogu aeg vältida, aga noh, see ongi see, et tegelikult neljas aasta alustades, eks ole, nullist üsna, et see kõik läheb sammhaaval ja me püüame saada kogu aeg neid infot arutelude korraldajatelt varem kätte just selle mõttega, et siis me saame öelda, et aga vot Kaja Kallas on juba kinni näiteks. Et rohkem ei saa. Ott Karulini maiko Kesküla, mina, minu viimane kiuslik küsimus teile on ikka jälle küsitakse, mis sellest kõigest kasu on. Kas te võite välja tuua kasvõi ühe asja, mis on tänu arvamusfestivalile, kus nii palju räägitakse, ellu viidud? Kuna ma olen harjutanud vastamist sellele, siis kalamaja kool juba lehest lugesime, eks ole, on üks konkreetne asi. Minu kiuslik vastus sulle olev on see, et et sa juba oma avakõnes ütlesid, et sul on nii hea meel, et rahvusringhääling on nii suuresti siin paides kohal ringhääling tuleb siia mulgi põhjusel, tegelikult on siin ikkagi väga palju rahulolevaid ja huvitavad põnevil nägudega inimesi, kes, kes tõesti vaatamata sellele vihmale, mis siin ka täna ju on, et on tegelikult tulnud kohale ja käivad erinevate telkide vahel ja huvitavad ikkagi teemadest. Selles mõttes vastus on see, et iga tegu hakkab mõttest, iga tegu hakkab sellest, mis peas sünnib ja eelkõige sellest, kuidas me üksteisesse suhtume, üksteisega suhtleme ja koostööd teeme ja noh, arvamusfestivali just sellele peab ikkagi seda alust luua. Ja kõige lõpetuseks minu poolt, et kuidas eelarvamusfestivalide korraldamine on mõjutanud nüüd seda põhifestivali, on, see, on see vajalik? Ma usun, et on, kuna eelarvamusfestivali eesmärk on tegeleda kohalike teemadega ja, ja ta ei ole mõeldud meil tegelikult selliseks nii-öelda publiku ette tootmise festival lina suurele festivalile. Ja lisaks see ka, et ta arvamusfestivali ei ole ju kuidagimoodi korraldatud sündmuse kui sellise pärast või sündmuse eesmärgil, et see on ikkagi meie esimene eesmärk, prioriteet on muuta Eestis arvamuskultuuri paremaks, vähemalt soodustada seda, et see muutub soodustada festivali hea tava levikut ja, ja eelarvamusfestivalid üle-eestilised soodustavad seda, et see formaat levib see mõtteviisi, skulptuur ja hea tavaleviga läbivate eelmine aasta umbes 10000 inimest käisin läbi eile registreeritud osalejaid 6000 ringis, nii et loodetavasti vähemalt sama palju kui eelmine aasta, nii et kokkuvõttes saab öelda, et arvamusfestivali kõrgaeg ei ole veel möödas kõikjalt kui eelmine aasta. Jah, ma arvan, et pigem olin isegi stabiliseerumisaeg, et sihuke kaheksa kuni 10000 võikski olla see hulk inimesi, kes lihtsalt Vestsivalt läbi käib. Aitäh, Ott, Karulini, Marko Kesküla ja edu teile siis teie tegemistes, aitäh, aitäh. Nüüd on roogitud kassidolkasitud khati, suu kraagitud passid ja palitud jäänu. Viimane arvab. Sõnad on kitud, ahjupuud tassitud, tunded on röövitud, tulevik vaesitud. Kes veel jäänu? Meeskond on kiidetud, ilme on niidetud, stangede riputatud plakat võib sellest, et mis on Annipe jälle. Iharalt vihates vihaselt vihates armides armastust narrilatviates kannab küürule. Vikerraadio arvamusfestivalil ja meie vikerraadiotelgis siin Paide vallimäel on kaks järgmist külalist, sotsioloog Juhan Kivirähk, tervist ja väitlustreener Anna Karolin. Ja me räägime nüüd kõige kuumemal poliitteemal, mis sel suvel on kujunenud, selleks on uue Eesti presidendi otsimine ja valimine ja eilne kõige rahvarohkem populaarsem debatt oli siis õhtul siinsamas kõrval ERR-i laval, kus olid presidendikandidaadid ja pealtnägija, saatejuht Mihkel Kärmas küsitles neid, seda siis nägiga ETV ja ERR-i kanalitelt ja loomulikult alustan siis ka teie käest sama põhiküsimusega, kuidas üldse meeldis? See debatt no algus oli paljulubav, et minu arust Kärmas esitas selliseid toredaid intrigeerivaid küsimusi Jõksile, et kas tegemist on ühtse Eesti projekti jätkuga jaa ja Repsile, et kas see on Keskerakond, sisevõitlus ja nii edasi. Aga noh, pikapeale kiskus ta selliseks õhtulehetasemeks, et ma arvan, et et noh, sellisel üritusel nagu arvamusfestival sobiks paremini natukene sisukam dist dispuut isikute vahel kui, kui selline mis, mis nagu laadaplatsil on kohasem, nii et et jah, ma saan aru, muidugi Kärmas tegi laialdaselt Taavet saadet kogu Eesti jaoks, aga oleks võinud arvestada ka seda seltskonda, kes siin platsi peal kuulas. Annab no mina ütleks, et kindlasti debatt. Meie arvates oli köitev, saime teada nii üht-teist põnevat, Allar Jõksi huumorimeele kohta mitte midagi väga positiivset. Võib-olla rohkem, mulle tundus, et või vähemalt minu jaoks esimest korda ma nägin ka seda, kuidas võib-olla Reps mõtiskleb presidendi ametist detailideni, mis on mulle päriselt olulised. Ja üldiselt mulle tundus, et oli ka paar teist kandidaati, kes näitasid oma tugevaid külgi. Peamiselt Eiki Nestor ja Siim Kallas. Aga ma olen täiesti nõus, et mulle tundub üldse, et läbi selle suve. Tegelikult on presidendi ametiülesandeid ja sellest tulenevalt kandidaatide pädevust väga vähe käsitletud. Ja ma olin kahjuks pettunud selles, et et nii presidendi rolli välispoliitikas ja kuidas siis seda päriselt teha, kui ka presidendile realistlikku roll sisepoliitikas. Tegelikult vaadeldi päris vähe ja ma arvan, see on ikkagi tükk tume, vaatas mind, siis on ajakirjanikele niimoodi mahlakalt ootamas seda haarata, jälle rääkida. Anna juba vihjamisi ütles, et kes jättis tuumakama mulje, aga ma küsin ikkagi veel korra üle, et kes siis oli kõige sisukam ja kes oli võib-olla kõige ebaLevam ja ümara jutuga minu meelest ümarad? Tuli väga palju ümarat juttu on muidugi palju, sest tegelikult noh, ütleme, kui me räägime presidendivalimistest, siis peaks sellest rääkima hoopis tänaõhtusel debatil, kus on parlamendierakondade esimehed. Et need viis isikut, kes eile olid laval, ei saa sinna presidendivalimistele isiklikult väga palju panustada, nad saavad vaid oma isikut reklaamide ja ütelda, et ma olen parem veel parem või kõige parem. Ja noh, loomulikult mulle tundub, et Mailis Reps noh, jagab poliitikat väga hästi, aga minu, mulle tundub, et tema valmistab nagu täitevvõimu juurde asuma, et see jutt, mida tema räägib, on ikkagi selline noh, peaministri või ministri teemad. Kõige täpsemalt minu arvates sõnastas presidendi Rolli Siim Kallas ühes oma repliigis, et president peab olema see, kes suudab rääkida kõikide Eesti erakondadega, kes suudab kokku tuua nii opositsiooni kui koalitsiooni, sest meie poliitilises kultuuris, eks ole, parlamendis on, see vastandus on väga terav ja, ja tõepoolest, Siim Kallas on selline inimene, kes vajadusel läheb ka hundisilmale savisaarega rääkima ja, ja ka see on vajalik, eks ole, meie poliitilise teatud tingimustes üksnele loomisel Ja mina olen Johaniga täiesti nõus, et minu arvates ka kõige tugevama mulje jättis Siim Kallas minu arvates ta muu hulgas lisaks sellele tõepoolest, et ta esitles Endast visiooni kui tõsiseltvõetavast presidendist, kes suudab nii rahvusvaheliselt kui ka siseriiklikult läbirääkimisläbi ja väga õigesti. Ja ta minu arvates mainis ka väga mitmeid Eesti väljakutseid või selliseid väljakutseid Eesti rahva jaoks, millega president tegelema või mida president peab adresseerima muu hulgas ta mainis seal maastumist, sihukest polariseerumist ja muid selliseid väljakutseid ja ta tegi seda väga-väga hästi õigesti ja ma lähen. Võib-olla mulle endale tundub, et Reformierakond üldiselt moraalsele defineerimisele väga ei lähe tavaliselt, et nemad räägivad majandusest. Et mulle tundus, et Siim Kallas siin paistis hästi silma. Kui ma vaatan järgmisi ma ise mulle meilivaldkonda punkte ja kohti väitlejana, et siis ma ütleks, et minu jaoks teise koha saavutas Eiki Nestor peamiselt sellepärast, et kui mul on olnud suuri kahtlusi, kas Eiki Nestor tahab saada presidendid presidendiks, kas sotsid tahavad, et päriselt saaks presidendiks siis seekord mulle vähemalt tundus, et nagu ka Aivar pilv väga ilusasti Facebook'is sõnastas, et kui kui, kui me ei taha endale presidendiks rahva isa, sest et seal on väga ohtlik militaarne kujund, et siis Eiki Nestor võiks olla selline lahe onu, kes võiks olla siis meie rahva onu. Ja eile mulle tundus, et ta sellise oma muheda jutuga vähemalt selle kattis ära kindlasti, aga nestorile jäi puudu siis teravusest ja sellisest võimekusest tunduda või paista siis tõsiseltvõetav läbirääkija. Kui minna edasi, siis ma ütleks, et et Reps sai minu jaoks kolmanda koha. Peamiselt sellepärast, et ta rääkis. Ma olen täiesti nõus sellega, et tal on kindlasti täitevroll ja see on Keskerakonna puhul traagiline, et nad ei suuda oma oma ilmer lõkkeid panna sellisesse vormi, kus presidendi tööst oleks reaalselt mingit kasu. Aga mulle tundus, et ta vähemalt üritas rääkida sellest, et hea küll, president ei paku välja. President ise ei saa poliitikat mõjutada, aga ta üritas veel seda, et president pakkumenteid peab koguma ideid, pead rahvaga rääkima ja ma kindlasti arvan, et ta ei pea rääkima rahvaga nii palju nagu Keskerakond unistaks, aga ta tõenäoliselt võiks rääkida rahvaga rohkem, kui praegu räägitakse. Lühidalt viimase koha eest võistlevad siis Allar Jõks ja Mart Helme Helme mitte üldse sellepärast, et ta läks kuidagi halvasti, ta isegi natuke sellise yks numbriga ma ütleks, sest ta osales selles debatis on väga vähe ja Mart Helme abikaasast midagi erilist teada ei saanud. Ma ei ole selles väga pettunud, kuigi kindlasti on tegemist väga meeldiva kaaslasega ja Allar Jõks minu jaoks komistas mitmes kohas ta jättis mitmes kohas selge seisukohta võtmata. Siis ta rääkis sellest, et ta nüüd hakkas otsevalimisi toetama, mis minu jaoks oli kummaline ja võib-olla vajas rohkem põhjendust ja lisaks sai ta hakkama mitme seksistliku naljaga, mis mulle tundub, et meie president võiks olla sellisest teemast edasi liikunud. Aga võib-olla ta tahtiski eristada selle kaudu teistest ja sellega tähelepanu saada. Ma olen nõus, et huumor on kindlasti väga hea vahend ja mina ise ka pidevalt kasutanud seda selleks, et inimesi ühendada, aga, aga väga ettevaatlik, nüüd tuleb alla, missugust huumorit kasutada inimesed, kellel on võim ja sõna peavad ikkagi vaatama, et kui nad teevad nalja kas mõne teise kandidaadi üle, sest see on suunatud isiku pihta või kuidagi suunatud mingisuguse tundlikuma teema suhtes, ma arvan, et see pigem jätab halva mulje, see paistis minu arvates ka eila publiku silmist ja ka vähemalt twitteri avangardist välja. Jah, üldiselt mind näiteks see teema, et kes on kelle abikaasa ja jätab tavaliselt üsna külmaks, aga, aga presidendi puhul siiski ma tõesti annan eelistuse nendele kellel on kooselustaaži 40 taastati rohkem, mitte nendele, kellel on võib-olla juba mitmes mitmes partner eluteel. Aga see küsimus ka võib-olla tekitabki seesama elukaaslase küsimus, et keda me otsime, kogu see presidendikampaania kulg, et need küsimused, need teemad, et nii-öelda ajakirjandus tunneb, et rahvast huvitavad ikkagi sellised isikliku omad asjad või, või mis see presidendi töö ja, ja rollikaga on, mida ta saab ja peab tegema ja, ja vot nagu Juhan Kivirähk ise olete ka öelnud, et rahvas nagu otsib üliinimestele Kohale ja üks asi ongi jah nagu rahva ootused, aga teine asi ongi see, et, et mida see president reaalselt saab teha ja siin on tõesti Eiki Nestori lähenemine võib-olla kõige realistlikum, sest ta saab aru, et mitte tema, tema isik ei ole see, mis seda presidendi valikut otsustab, vaid erakondadevaheline kokkulepe. Ja põhimõtteliselt Eesti president peabki olema see nii-öelda erakondadevaheline vahemees, noh nagu ma ütlesin, see, kes suudab kõigiga läbi rääkida. Praegune president ma ei mäleta, et oleks kutsunud kõik erakonnad nii-öelda kokku Kadriorgu ja nendega asju arutanud, varasemad presidendid tegi seda tihti ja just nimelt sellist sellist konsensuse otsimist ja loomist on nagu presidendi poolt vaja. Aga põhimõtteliselt ma hindan seda väga sümpaatselt, ma olen ise sotsioloogide liidu liige ja seda liitu juhib ka president. Ja nendel valimistel on alati pigem niimoodi, et kõik peavad dist dispuuti, kes ei tahaks presidendiks saada ja siis keegi ohkab sügavalt ja ütleb, et olgu ma siis olen järgmised kolm aastat. Selles mõttes meeldib Nestori lähenemine. Presidendi puhul ei ole see häda, et ühest küljest peab nagu poliitikutele sobima, teisalt peaks ja ka nii-öelda rahva ootusena ta peab erakondi ja poliitikuid korrale kutsuma. See on nagu paradoks või vastu. No rahva ootus on jah, korrale kutsuma, ma arvan, et see ei ole päris kogu rahva ootused. Et lihtsalt president peab mõjuma jah, autoriteetsena nii rahva kui erakondade jaoks, et see ei ole nagu korrale kutsumine, korralekutsumise vahendeid, nagu presidendil ju väga ei ole. Ma ise ehitus ka, et, et kui me otse loomulikult me võime kaaluda, kas põhiseadust muuta, aga, aga nii kui põhiseaduse kommenteeritud väljaanne aga põhiliselt siseütleb presidendi roll tõepoolest ei ole olla rahva isa, välja arvatud sümboolses tähenduses. Et ikkagi meie. Meie põhiseadus annab suhteliselt piiratud vastutuse, üks on välispoliitiline vastutus, teine on siis tõepoolest mingitel kriitilistel hetkedel erakondade kokkutoomine võib-olla mõne ettepaneku tegemine, et kas ühele või teisele ja siis eks ole see viimane selline tseremoniaalne roll, et inimestega rääkimine ja mulle endale tundub, et, et kui ma ise vaatan järgmist presidendi ametiaega, et siin ongi kolm väljakutset väga lühidalt A kuidas teha nii, et Eesti ei muutuks välispoliitilises mõttes ebaoluliseks perifeerseks riigiks? Me praegu seda ei ole ja seda taset on vaja hoida, mida Toomas Hendrik Ilves on saavutanud. Teiseks, mulle tundub, et erakondadel on natuke oht. Praegu on selline võõrandumise oht natuke suurem kui tavaliselt, kuigi see on alati selline, et erakondi innustada töötama rahvaga rohkem ja, ja püüdlema selliste uute suurte erakonnaülest eesmärkideni, isegi kui visiooni selles osas või rakendamise osas lahknevad. Ja viimane, suur asi on siis see, et mulle endale tundub, et praegu nende presidendivalimistega võib tekkida oht, et see mõjutab järgmisi parlamendivalimisi, mistõttu ehk siis, kui kandidaadiks võib saada keegi, kellega inimesed on väga rahulolematud siis ta süstib natuke seda pinget juurde siia, selle globaalse rahvusluse tasakaalu, mis tähendab seda, et president peab olema võimeline ühendama natuke rohkem kui Toomas Hendrik Ilves on seda teinud. Ta peab suutma inimestega rääkida ja mõnikord kui ma vaatan Siim Kallast ma olen tema võimetes ja ka teiste kandidaati võimetus muidugi suhteliselt kindel, aga siin võib tekkida selline elitaarse kandidaadi probleem, et me vajame presidenti, kes suudab rahvast ühendada, see ei pea olema Ma igaühe mees või naine, aga ta peab inimestega rääkima. Kas ta siiski nägite eile õhtul laval tulevast presidenti, kes tooks mingi uue kvaliteedi, mida me kõik nii väga-väga ootame? Jah, kindlasti oli seal no minu jaoks vähemalt üks inimene, kes seda kindlasti suudaks, et just ma ütlen, president ei pea olema välisminister, ka teine kaitseminister, ta ei pea olema ka teine, õiguskantsleri ametimehed on meil kõik olemas, ta peab olema nii-öelda midagi enamat, midagi, mis ühendab neid kõiki kõiki omadusi ja, ja jah, ma arvan küll, et nende nende inimeste hulgast võiks, võiks selle presidendi leida, aga see otsevalimiste teema on tegelikult päevakorda tulnud just nimelt seetõttu, et praegu on näha, et erakonnad üritavad poliitilise jõuga oma kandidaati presidendiks teha. Et sellisel puhul, kui nad erakonnad ise ei otsi kokkulepet, siis oleks tõesti õigem see usaldada, eks ole, laiema kodanikkonna kätte. Aga ma loodan siiski, et kodan, erakonnad üritavad veel vähemalt riigikogu teises ringis mingisugust konsensust leida. Otsustavad hetked, päevad hakkavad kohe pärale jõudma, tuleb mingisuguseid kompromissiga tegelikult leida ikkagi viis inimest ei saa ju kuhugi lõppu jõuda, et keegi peab hakkama oma kandidaadist. Oma mingi hetk no viimane jõuga lõpuni minna, siis on lõpuks nii, et valimiskogus kaks enim hääli saanud kandidaati, eks ole, jäävad, ja siis on valik valik nendega, kes need kaks enam häält saanud, ütleme, viiest kuuest kandidaadist valimiskogus võivad olla, see on väga ettearvamatu. Teil on nägemus sellest olemas või kes võiksid? Et sinna jõuda? No ma usun, et need inimesed, kes seal laval olid, võivad sinna jah kõik kõik jõuda. Aga esialgu vaatame riigikogu poole siiski. Ja mina ütleks, et siin hetkel mul on informatsiooni nii vähe ja, ja nende sündmuste ennustamatus on nii suur, et ükskõik mis ma ütlen, kas mul läheb väga õnneks või siis väga mitte õnneks. Igal juhul pole mõtet, et ma pigem ütleks, et mulle tundub, et et Siim Kallase puhul, mis paistab silma, on see, et on tugev kandidaat, keda keda paljud erakondade liikmed mitmete erakondade liikmed toetavad ka teistest erakondadest, olen seda näinud, on ka teisi väga häid kandidaate ja mul on kahju, et ma eile marinat ei läinud, näinud, loodan teda rohkem näha. Aga et kõik on, kõik on veel lahti, me veel ei tea mitte midagi, nii et naudime seda teadmatust, kuni saame. Just põnevus püsib ja saame kandidaatide kandidaate veel kuulda, ma arvan, mitmeid kordi ka vikerraadios. Aitäh meie stuudiosse tulemast, Juhan Kivirähk, Yana Karolin. Ja, ja tean, et me peame mobiliseerub terves Eestis terves Eestis ahelatega Eestimaa koolide kinniahelatega eestima kujude kinni, kinni, kinni, kinni. Võimu ei taha keegi. See on jultunud solvamine. Teisalt on natukene ära käia, kui mingi õnnetus juhtub. Piisab mul natukene ära käia, kui mingi õnnetus juhtub. Vikerraadio arvamusfestivalil kell siin Paide vallimäel kohe 12 ja 47 minutit, jätkame Järvamaateemadega, meil on külas Ehatasand, kes on Paide vallavolikogu aseesimees, Lauri Läänemets, kes on Väätsa vallavanem ja Rait Pihelgas, Ambla vallavanem ja me räägime haldusreformist Järvamaal nimelt kui mitte ammu oli tõsine lootus, et Järvamaa saabki suure, ühtse Suur-Järvamaa valla, siis praegune seis on hoopis nii, et et tekkiv heal juhul siis kolm omavalitsust. Ja milline see, see täpsem seis siis, kes kellega läbi räägib. Tekkimas on kolm, kolm suurt omavalitsust, Ehatasand Paide vallavoli. Paide vald on siis käsi löömas Paide linnaga ja, ja peate veel läbirääkimisega Roosna Allikuga. Kui kaugel see, see asjaajamine siis teil on? Jah, tõepoolest, praegune seis on niisugune, et Paide vald, Paide linn ja Roosna-Alliku vald on siis asunud eelläbirääkimistele, et ühineda. Ja kui kaugel ta nüüd on, miks ta niisugune eelläbirääkimistele kaugusel on igaüks Omalt poolt esitab siis oma soove, mis nad ühinenud omavalitsuses näha tahavad. Midagi kindlat veel ei ole, läbirääkimised kestavad ühinemislepingu osas. See muutub praktiliselt iga päev, et selles mõttes ma ei oskagi öelda, kui kaugele me oleme, kui kindlad on aga see, et ühinemine nende omavalitsuste vahel peaks toimuma? On üsna kindel. Lauri Läänemets, seed Väätsa vald üritab tüliga koostööd teha, on mõneti isegi ebaloogiline, miks see nii on läinud, vastupidi, see on väga loogiline, sest ratsavaldan Türi kihelkonna vana osa. Et ikka ikka vanade juurde tagasi, mitte mitte kuskile uute poolega. Aga tõesti, Väätsal on kaks valikut kogu aeg olnud, et kas Türi poole või Paide poole mõlema mõlemas suunas on üks ja sama maa. Ja tegelikult ega seal vallas arvamus inimestel on ka suhteliselt pooleks jagunenud, aga täna on tehtud otsus ikkagist, et Türi poole ja sama teinud Raplamaal käru vald, et koos siis kolmekesi leivad ühte kotti panna, midagi proovida. Kui palju te siis Türi vald, Väätsa vald ja käru olete omavahel suhelnud, kuidas see käru õnnestus teil siis siiapoole meelitada? Noh, see see käru ei pidanud meelitama, neil ikkagist oli endale see tahe olemas, tegelikult jaa. Peab tunnistama, et neid läbirääkimisi nii, nii selle Paide suunas me pidasime, aga need on nüüd lõpetatud tänaseks tüliga aasta alguses. Meie protsess on sealmaal, et augusti lõpus peaks siis ühinemislepingud volikogudesse minema esimesele lugemisele, pärast seda siis lähevad avalikule arutelule. No Türi puhul häirib näiteks Järvamaavanemat see, et kui ja ka Paide linnajuhte, et kui see liitumine siiski teoks saab, tekib kaugelt üle 11000 elanikuga vald ja, ja Türi saab riigilt kopsaka liitumistoetuse, millest Paide omakorda ilma jääb, et, et kas. Lisab veel, et see, ma ei näe probleemi, et ega ega ühinemine ei tee seda raha pärast, et üks on see, et meil on täna parlament ostetud seaduse, meie ülesanne, seadus täita nii-öelda sisuga, et pildid, antud raamid ja see täita, onju, et nüüd kui kui rääkida enamus laiemalt on ju ei tulnud küll nii-öelda täna tekkimas kolme omavalitsuse sõid õitseda ka eestlasele vikerraadiot, unistus üks Järvamaa siis tegelikult poolteist aastat tagasi Paide linna eestvedamisel me kohtusime kõik Järvamaavalitsused, rääkisime üle poole aasta läbi ja siis septembris selgus tegelikult tühist osa nii suurt ei ole ja ütlesime, et sellel valimisperioodil ühte eramud ei tule ja siis tuli tegelikult tugev riigi sekkumine, tugev maavanema sekkumine hakkas nii-öelda oma visiooni, mida tegelikult omavalitsused läbi käinud uuesti, nagu tooma lauale. Et sel hetkel tegelikult omavalitsused omavahel nii nagu ütleme, Väätsa, Paide linn ja Paide vald ütleme siis ülejäänud osad tegid omavahel juba koostööd ja kui me räägime kolmandast poolest, mis tekib, on seitsme, seitsme omavalitsuse ühinemine nii-öelda siis Lääne Järvamaal, Järva vallaks, kus kõik on võrdsed partnerid, meie filosoofia on hoopis teine, mis nii-öelda võib-olla siin kõrval olevatele, et me täna tsentraliseerimine, vahendeid me ei liitu, ei ühine ühegi suure keskusega, vaid soovime nii-öelda teha läbi haldusreformiga regionaalpoliitikat, mida võib-olla riik täna nii-öelda oma tegudes pole väga palju suutnud teha, et kuigi sõnades on täna meil on see võimalus seitsmekesi teha reaalselt regionaalpoliitikat ja maaeluga säilitada väljaspool nii-öelda väikelinnasid. Aga miks ikkagi teile ei sobi paidega ühineda? Kas küsimus on selles aastaid kestnud poliitilisest kemplusest? Ja veel hiljuti olid paidel väga suured võlad, kas see oli argument või, või mis väga lihtsalt tegelikult on see, et ega takistus nii-öelda väike olete ehk siis ühineda, kui ise linn ei soovi, ausust ja avatust ei ole nii, nagu võin öelda, on siin Väätsa, Paide, Ambla valla teiste kaitse avatus ja ausus, usaldus või seda ei ole ühel suurel partneril raske ühineda. Minu minu näide on see, et kui oleks samasugune nii-öelda valimisütleme nii-öelda poliitiline kultuur nagu Türil oleks Paide linnas, siis me täna esiteks kõik ühe suure laua taga ja ma olen öelda oma, kes sa oled öelnud, et tegelikult tõeline Järvamaa keskus ja eeskuju on Türi vald, aga samas ega seitse maavalda pole ka väga ühtset mingit külad, äärekülad kipuvad ühinema ikkagi paidega, juba korjatakse allkirju. Jah, see on jälle see, et antud küsimust on väga lihtne emotsiooni viia, et, et. Ma toon näite, et olev küsisin, et kas sa käid kaitseväe põhjakeskuses kaitse Tallinnas või Ülemiste keskuses, käin päeval ostlemas, mina rahuldan oma ostuvajadused kõik Järvamaal, no sul on hästi, ütleme, et sa käid ülemistel on ju siis ma ütlengi kuulata, aga me võiks Tallinnaga liituda, et oleks, olekski kitse käidud inimestel ja nii need allkirjad kogutakse, käid ju paides visa kaitse tapale, kaitse Rakveres ja nii lihtsalt emotsiooniga saatsin kätte, tegelikult me peaksime oma koalitsioonis, omavalitsus on omavalitsus, tegelikult on see, et me korraldame kohalike elu, tähendab seda, et meil on head koolid, kures teed, tänavad ja me elukeskkond on hea, mis on tervisespordiga tegeleda. Inimene, tavainimene nagu meie sinuga saame hakkama, ei pea tunnetama omavalitsust koha peal ja see, kuhu tahame pürgida ja need, kes vajavad abi nendeni me jõuame litseense omavalitsus, omavalitsus ei ole pood, pangaautomaat, vaid omavalitsused, kohalikud teenused. Kas seitse omavalitsust, maavallad, on teil kaubad juba koos või viimati oli kuulda, et Ambla ise ju kipub Lääne-Virumaa poole. Ambla ise ei kipu, Ambla volikogu on teinud otsuse läbi, rääkida Järva vallaga täna on, on nii-öelda nii, nagu Paide vallas kareda vallas on aktivisti, kes arvavad, et emotsiooni baasil võiks liikuda, liikuda teise piirkonda. Et seal tellitakse emotsioonid maha võtta ja mõelda selle peale, mis omavalitsus on ja siis selle üle diskuteerida. Lauri Läänemets, kuidas siis nende inimeste rahulolematuse nii-öelda ära kanaliseerida, kes, kes ei soovi liituda tüliga ka kogutakse allkirju. Ja meil täpselt samamoodi on inimestel erinevaid arvamusi. Ja kui lõpuks need allkirjad volikogu juurde jõuavad, siis arutatakse, aga noh, põhiline asi, mis me, me ei näe ka sellele, et omavalitsus, selle haldusreformi mõte ei ole liitumisest, vaid küsimus on see pigem valmistume selleks, mis tuleb tulevikus Eesti suurim väljakutse täna tegelikult elanikkonna vananemine, see tähendab, et meil jääb ühel hetkel siin ja maapiirkonnas Järvamaal, kus on eriti suur nagu rahvastiku tööjõu vähenemine. Et meil on töökäsi, puudu on ja meie ettevõtjate läheb töökäsi puudu, meil koolides jääb õpilasi vähemaks, et et me täna nagu pigem mõtleme sellele, et kuidas seda küsimust vähendada selle reformi käigus ja võib-olla on see ka siis hetk, et kui, kui sealt inimestel mingi nägemus tuleb, et, et see on teema, mis me paneme lauale ja püüaks siis arutada. Ehatasand, aga mis ikkagi on sellel Paide linnal ja Paide vallal ja Roosna-Alliku valasid häda, miks teiega ei taheta koostööd teha, liituda, ühineda? Ma arvan, et häda pole midagi, et siin on nagu eelkõnelejad on öelnud täpselt samamoodi emotsioonide tasemel need asjad, et inimesed on erinevate soovidega. Aga kui nüüd võtta Paide valla 1600 pluss elanikku, et kõikide inimeste soove ühel ajal ei saa rahuldada, et ikkagi peab otsuse tegema, võib-olla mõned kannatavad, mõnele ei meeldi see, midagi pole teha, valik tuleb tehasest. Seadus näeb ette elanike arvu, kui, kui suureks omavalitsus peab olema ja, ja see on paratamatu, et ühinema peab. No milline on meelsus koha peal, kas ka tavaline inimene hoolib sellest ühinemisest, noh, mina elan Türi vallas, minu meelest Türi vald on juba niigi piisavalt suur, et on tegelikult armeed, et, et mille, mis inimese jaoks on oluline, mina ütlen väga-väga oluline täna see, et meil on väga aktiivne seltsielu ja MTÜde toetamine väga suur osa eelarvest läheb sellele, et inimene ise sisustama oma vaba aega ja sellega parandame elukeskkonda, on teatud valdkonnad, mis läbi ütleme, nii-öelda lihtsate liitumist, et liituma suurem, aga võivad saada kannatada. Ja see ongi, tegelikult läksime täna nii nagu Lauri ütles, läbi selle ühinemise, mõtlesin, mis on, mis on see uus väärtus, mis on see filosoofia väga lihtne ühinemist teha niimoodi, et liitume ühe suurega, aga ärme üldse mõtle kaasa, vaid tegelikult on see, et ühineda ja mõelda seda, kuidas. Meil on pakkuda veel paremaid paremat elukaste, veel paremat teenust ja eneseteostuse võimalused, võimalus kohapeal, inimestele, see on see eesmärk, mida Väätsa võidab ühinemisest Türi olla, aga ma julgen muidugi niimoodi öelda. Me oleme seisukohal, et, et kui seda sund ei oleks olnud, siis võib-olla poleks ühinema kippunud, sest ta Järvamaa kontekstis on Väätsa vald väga hästi hakkama saab omavalitsus ja võib-olla isegi paremini kui need suured. Aga pigem on küsimus selles, et mida siis Järvamaa võidab, et Väätsa, Väätsa, teistega Türi võidab, ratsateistega liituks, et, et seal on, nagu me näeme, et võib-olla teistel on isegi rohkem võita kui Väätsal. Ja lõpetuseks, mis on need järgmised sammud, mis tuleb ära teha selleks et ikkagi aasta lõpuks oleks asi klaar sisuliselt palju tööd teha, selgitada ja panna? Mina ütlen kõik, kes läbi räägivad Järvamaal on tegelikult seal laua taga see filosoofia, miks me oleme koos ja kuhu me tahame jõuda ja tegelikult kolm tugevat omavalitsust võrdse suurusega omavalitsusi ära. Ma olen pluss, sest see on nüüd konkurentsi ja konkurents on alati edasiviiv jõud ja nii et üks jaoks võib-olla monopol konkurentsi meid edasi ka maakonnana. Mina ütleks seda, et need inimesed, kes istuvad praegu ühinemisläbirääkimiste laua taga et kui nendel on see olukord selge, siis on esmane ülesanne teha ka vallaelanikele selgeks, et miks see on vajalik ja, ja miks seda teha ja miks seda teha just niimoodi. Ja kui inimesed saavad ka aru, sest praegu ma arvan, et, et iga külaelanik kuskil kaugel ei tea, mis, mis selle ühinemise tegelik mõte ja eesmärk üldse on. Et meie ülesanne on see ära selgitada ja, ja siis lähevad need asjad rahumeelselt edasi. Lauri meil lõbusamad ja mina olen väga õnnelik selle üle, et inimesed neid allkirju koguvad ja, ja lõpuks häälekamad nagu kaasräägivad, sest praegu on väga palju poliitikuid volikogu selle asjaga tegelenud, et ongi aeg-ajalt rahvas ka rohkem kaasa, ütleb aitäh stuudiosse tulemast.