Vikerraadio arvamusfestivalil siin Paide siin vikerraadio Me jätkame veel kaks tundi siit vihmasest paidest ja tuleb ausalt tunnistada, et ilm on läinud iga minutiga siiski aina kehvemaks. Jah, aga mul on andmeid, et vähemalt kella nelja paiku peaks jääma vihmasadu järele, vähemalt me loodame seda. Ja väga rõõmustavad ikkagi need sajad või tuhanded inimesed, kes on siia tulnud, ei ole viimast lasknud ennast heidutada ja ja osalevad nii nendel debattidel, aruteludel, mis siin toimuvad, kuulavad neid või siis käivad lihtsalt ringi. Tegelikult on siin seekord ka väga palju toidukohti söögipakkujaid, aga on lastele aja sisustajad, isegi näiteks koerte eest hoolitsetakse, nii et on ju loomulikult ka näitus avatud seal kesklinna lähedal, seekord nii et need vaba aja veetmise võimalusi siin Paide kesklinnas on palju, kuigi täna toimub tegelikult Eestis veel väga palju toredaid üritusi, aga tore, et tuhanded inimesed on leidnud teiega paidesse, meie oleme Olev Kenk ja Lauri Varik ja selles tunnis ootame siis ka jällegi külalisi meie juurde ja otsustasin valida ühe teemana nendest kümnetest või isegi sadadest teemadest, selle, mis siin nüüd suve jooksul on vaikselt tahaplaanile jäänud, kuigi minu meelest ikkagi inimeste hingesopis see püsib ja tuleb sellest ikkagi julgelt ka rääkida, ehk siis ikkagi pagulased ja rändekriis Euroopas. Eero Jansoni ja Uku Särekonna on lubanud tulla ja selgitama siis hetkeolukorda, sest viimaste kuudega on mitmed pagulased Eestisse jõudnud. Kuidas on nad siis siin kohanenud, sellest räägime. Seejärel läheme sissid Meie telgist stuudiost välja ja loodame inimestega osalejatega rääkida, kes on siia kohale tulnud, loodetavasti on nad nõus meiega rääkinud ja selle tunni viimane teema on siis seotud kohaliku Järvamaa kultuuriga. Me tahame teada, kas arvamusfestival ongi siis ainukene suur üritus, mille poolest Paide tuntud on või siin toimub veel midagi muud huvitavat. Aga praegu Karl-Erik, Taukar? Sama plaate kuulanud. Lõputult on MB paeva. Vikerraadio arvamusfestivalil jätkame saadet Paide vallimäelt ja meie stuudiosse on jõudnud hetkel üks külaline, Eero Janson MTÜ Eesti pagulasabi, tere. Tervist. Me hakkame rääkima siis pagulastest ja rändekriisist Euroopas laiemalt. Ma pean ütlema, et suve jooksul on pagulaste teema siin vaikselt tahaplaanile vajunud kõige muude teemade kõrval, olgu selleks siis presidendi valimine või olümpiamängud või siis siin uute praamide tulek. Aga ero teeb see teile head meelt või hoopis kurvastama. Eks see avalik tähelepanu kindlasti paljudel juhtudel ei aita kaasa inimeste kohanemisele, kui, kui väga palju tähelepanu neile suunatakse. Aga iseenesest noh, see suvi ja tegelikult juba kevadest saati on Eestisse saabunud kokku praeguseks 36 inimestel koodikava alusel mis ei tähenda muidugi seda, et, et varem ei oleks Eestis pagulasi olnud või, või neid ka praegu nii-öelda spontaanselt siia ei satuks, satub küll. Aga just need koodikava alusel siis jah, 36 inimest on, on üle Eesti tegelikult laiali, kuidas kohanenud, kuidas nad hakkama saavad? Nagu inimesed ikka on, on ka nende nii-öelda selline taust ja ja haridustase ja ühesõnaga need on väga erinevad inimesed ja, ja mõistagi need inimesed, kes oskavad näiteks inglise keelt, nende kohanemine on tunduvalt kiirem kui need, kes inglise keelt ei oska. Ja ma arvan, et me hetkel näeme igat igat tüüpi inimesi. Kui lapsed on peres olemas, siis nemad valmistuvad septembris kooli minekuks, et põhimõtteliselt kõik toimib vastavalt sellele, kuidas toimima peaks. Põgenikke-pagulasi on Euroopas tuhandeid, isegi sadu tuhandeid. Teie ei ole neid inimesi välja valinud, selles mõttes. Olete nüüd nagu keerulises seisus, et nad on jõudnud Eestisse, aga teisest küljest nüüd nende kohanemisega peate teie tegelema. Kuidas selle olukorraga toime tulete? No eks meie tegeleme kõikide inimestega, kes meie poole pöörduvad. Me oleme sotsiaalministeeriumil lepinguline partner tugiisikuteenuse pakkumisel ja kõik, kes nii-öelda meie piirkonda kolivad, neid me ka toetame, ükskõik kust nad on pärit ja ükskõik, mis abi nad vajavad. Kui üllatav või ehmatav, siis on see eesti keskkond nende jaoks olnud eestisuvi. No ma arvan, et see paide ilm muidugi kindlasti oleks neile natuke üllatav, küll aga aga, aga iseenesest noh, nagu kõik saabunud ju nii-öelda soojal ajal veel need nii-öelda ilma poolest võib-olla üllatused alles ootavad ees. Kui tundmatu maa Eesti on nende jaoks Keel on kindlasti üks selliseid võtmekohti ja kindlasti ka töölesaamine. Ja üllataval kombel teinekord korteri leidmine on osutunud raskemaks, kui kui me arvasime Aga mis on osutunud suuremaks probleemiks, kas nende pagulaste kohanemine Eestis või vastupidi, Eesti inimeste suhtumine arusaamine. Noh, üks üks peaks kindlasti teist toetama ja vastupidi, ma arvan, kõige suurem probleem on, on seni veel olnud, arvestades et inimesi on vähe, on seni olnud veel ikkagi selline suhtumine ühiskonna poolt ja see, et nad juhul kui näiteks naine kannapidžaabi, siis ta torkab tänaval silma ja temal on kohe selline nii-öelda märk justkui automaatselt küljes ja, ja kindlasti see ei aita kohanemisele kaasa, kui kui sellest mõned inimesed võivad neisse negatiivselt suhtuda või, või on meil selle tõttu näiteks raskem tööd leida. Kas ma panin, jäi mul õigesti meelde Haapsalus üks naine Pearatist ikkagi otsustas loobuda. Jah jah, nemad küll ei kuulu nii-öelda meie toetatavate all, aga kuuldavasti küll. Just et kuidas sa sotsialiseerumine, ehk see heade suhete loomine kogukonnas asulas luua. Teie olete nüüd see, kes peavad suutma need kaks kogukonda, need inimesed omavahel hästi kontakti luua, et kui raske, keeruline on, kuidas te seda teete? Kindlasti suures linnas on seda kõige lihtsam teha. Suures linnas on võimalik nii-öelda ära kaduda, eks ole, et kui sul on Lasnamäel näiteks üheksakorruseline paneelikas, siis. On see on see ikkagi hea, kui ta nii-öelda ära kaob. Eestis on mindud nüüd ikkagi teist teed, et ikkagi väiksematesse kohtadesse suunata. Jah, paigutatakse nii väiksematesse kui suurematesse kohtadesse ja lõppkokkuvõttes inimesed ei ole kinnistatud linna vist oli linna, kuhu ta paigutatakse, alguses ta, kui ta leiab selleks ise vahendeid, on tal õigus ka teisel linna kolida. Aga, aga iseenesest kindlasti linnas on alguses lihtsam hakkama saada, seal on rohkem võimalusi nii keeleõppe mõttes töötamist töökohtadele lihtsam leida ja, ja seal on ka lihtsam nii-öelda massi sulanduda väikses linnas, ma arvan, inimesed tõusevad kiiremini esile kui, kui uute ja teistsugustena ja noh, iseenesest samas teistpidi selliseid põhimõttena ma arvan, et see, see mingisugune laialipaigutamine Eesti peale on, on hea. Justkui sellepärast, et Eesti inimestel oleks kontakt ka ka teisest kultuuriruumist pärit. Kuidas need kontaktid on olnud siis või loodud saanud, ehk on teil õnnestunud, ütleme, eestlaste poole pealt just ka hirme murda, et, et ei ole mingisugused väga erinevad. Inimestest arvan, et kõik inimesed, kes on kohanud näiteks mõne meie ürituse raames mõnda Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajad on läinud sealt ära selle tõdemusega, et et issand, ta on täpselt samasugune inimene nagu mina ja temas ei ole mitte midagi teistsugust või erilist, et ma arvan, et kõik leiavad ühisosa teise inimesega, kui nad kui nad seda tahavad. See, et kas inimene on teisest usuusundist või teise nahavärviga või Hannes ei, ei tohiks olla oluline aspekt selle inimese hindamisel. Ka Eesti inimesed teistsuguse nahavärviga ja võõras kultuuris olnud inimesi kardavad, kas see on mingisugune märk harimatusest ei olda ilmas ringi käidud. Millest sa räägid, ega see ei ole ju ainult Eestile omane. Ma ma kindlasti ei tahaks üldistusi teha. Et näiteks üldistust, et Eesti inimene on kuidagi harjumatu, ei, kindlasti ei ole Eesti inimene, Eesti inimesed käivad väga palju maailmas ringi, on ja on ka näinud igasugu eri erineva kultuuritaustaga inimesed. Aga ma arvan paljuski see, mida me eelmisel aastal nägime, oli ikkagi selline nii-öelda hirm tundmatu ees või teadmata ees, et keegi ei teadnud täpselt, mis hakkab juhtuma. Kes need inimesed on, kes, kes siia tulevad, et miks nad just niimoodi tulevad. Ja ma arvan, et see tekitas palju usaldamatust, mida ka poliitilisel tasandil vähemalt eelmisel suvel ei suudetud maandada ja, ja sealt natukene eskaleerub, ma arvan nagu päris alguses ütlesite, siis tegelikult selle aastaga on see teema paljuski maha rahunenud. Esimesed inimesed on siia saabunud, midagi ei ole nii-öelda kellelegi, elu ei ole selles halvemaks muutunud ja ma arvan, nii ta läheb ka, ajab ikka edasi. Ütlesite, et võtme koht on töökoha saamine ja töö leidmine, millest need inimesed on ka ise huvitatud, aga teisest küljest, kui nad isegi inglise keelt ei oska või see eesti keele õppimine on ülimalt keeruline ju tõesti inimesele, kes on kuskilt araabiakeelsest keskkonnast tulnud millal või kuidas siis jõuda näiteks ka töö leidmiseni ja, ja sealt juba edasi paremate võimaluste saamiseni oma elus. Esimesed inimesed saabusid märtsi lõpus ja tegelikult sellest esimesest sotsist. Seal oli kolm leibkonda ja kaks neist töötavad. Et selles mõttes ei ei tasu mõelda seda, et need inimesed ei leia tööd, leiavad küll, aga nad vajavad ka alguses kindlasti tuge. Need, kes räägivad inglise keelt, nemad saavadki kergemini hakkama, need, kes räägivad näiteks ainult araabia keelt, on ka selliseid, siis nende jaoks keeleõppe pakkumine väga kiiresti efektiivselt on väga oluline. Ma ei ütle veel, et me oleksime seal, ma ei ütleks, et, et eesti keele õpe rahvusvahelise kaitse saajatele hetkel toimiks väga hästi, ei toimi veel. Aga milline on ikkagi nende motivatsioon keel ära õppida, kui enamus neist saabuvad siia siiski ajutiselt? Ega te ei tee tööd selle eesmärgiga, et nad siia tõepoolest ka jääksid, või, või see ongi paratamatu? Ütleme, Süüria sõda on kestnud kommend, konkreetselt Süüriast räägime, on, on kestnud juba üle viie aasta ja, ja tegelikult see praegune perspektiiv on see, et ega ta järgmise viie jooksul tõenäoliselt ei lõpe või vähemalt ei lõpe selliselt, et inimesed saaksid sinna rahulikku keskkonda tagasi pöörduda. Seega ma, ma arvan, et meie eesmärk oleks ikkagi nende kohanemist siin toetada selliselt, et nad saavutaksid finantsilise iseseisvuse ja aga iseseisvuse asjaajamisel suhtlusel ametkondadega ja nii edasi, et me ei, me ei suhtu neisse kui inimestesse, kes nüüd ühe või kolme aasta pärast kindlasti ära lähevad, vaid me peame ikkagi mõtlema pikemas perspektiivis. Meie juurde on jõudnud ka rändeekspert tugu Särekonna, kes ka siin arvamusfestivalil mitmetes paneelides osaleb. Nendel, kus te olete osalenud, kuidas tundub inimeste osavõttu või arvamuste järgi, kas arusaamine ja hoiakud on, on paranenud või paremaks muutunud. TeleTered, külm on siin paides, tuleb tunnistada, et ma arvan, et sellesama rändekriisi osas ja kogu selle pagulastemaatika osas on toimunud selline noh Maha maharahunemine ja rahunenud. Et et mul endal on selliseks parimaks indikaatoriks mu sõber Sepp, kes on Facebookis ja kes ütleme nii, et selle kogu selle kriisi alguses noh, väljendas ka seisukohti, et kõik ahju ja, ja päeva lõpuks siin, kui ilmusid välja need Odini sõdalased ja nii edasi, siis reservohvitser nagu ta on, leidis, et tegelikult ikka noh see on ikka täielik jama, mis toimub nagu riigis, et et noh, inimesed on jõudnud nagu sinnamaani, et, et saadakse aru, et noh, kogu Aafrikat päästma ei hakka. Meil on pisikene roll selles, et Euroopa pagulaskriisi natukene aidata, leevendada ja see on meie endi huvides ka, sest et lõppeks me kõik sõltume üksteisest Sid Euroopas, et mitte midagi meile ei anta ka niisama ja, ja lõppeks noh, meie julgeolek, meie majandusareng, Nendel on eelarvamus ikka on ikkagi kostab veel, et leevenemise käigus võtavad nad ikka meid üle. Elu kindlasti noh, see, see mure on ju igal pool, et noh, kui vaadata globaalseid arenguid, siis sellist rahvaste rännet ei ole varem varem nähtud. Maailmas ei ole kunagi nii palju inimesi elanud, et aga noh, kogu selle taustal tuleb siiski vaadata noh, numbreid aeg-ajalt, et kui 80 protsenti kõikidest põgenikest elab siiski veel jätkuvalt arenguriikides on põgenenud oma vahetu kodu lähedusse ja soovivad koju tagasi minna, siis tegelikult see näitab ka seda, et Euroopasse on jõudnud siiski väga pisku sellest, mis maailmas on. Aga see ei tähenda seda, et, et see tulijate arv võiks kasvada siin lähimatel kümnenditel ja selleks tuleks loomulikult valmis olla. Et noh, üks võimalus on alati kapselduda niimoodi iseendasse ja öelda, et nagu siil okkad turris, et me meil nagu mitte kedagi ei taha, mitte kuskil ei taha näha. Aga teine võimalus on nagu siis püüda kohaneda uue olukorraga, sest et noh, reaalsus on see, et inimesi tuleb Euroopasse rohkem ja, ja me peame kuidagi omavahel hakkama saama. Nii. Aga kuidas teile tundub see lahenduste leidmine-Euroopas viimase paari kuu jooksul on midagi edenenud või vindub kuidagi sajad tuhanded on juba ju kohal või isegi miljoneid ootel? Missuguseid lahendusi on siis Euroopas siin püütud leida sellele ütleme nii, et, et seesama viis, mis nagu on viimastel viimasel aastakümnel nagu kõige rohkem aidanud see, et panustatakse nendesse riikidesse, kes meie naabruses on selleks, et neid rändevooge natukene pidurdada ja luua neid tingimusi inimeste viibimiseks, seal on ka see peamine viis, kuidas edasi ja noh, ega see türgi, Türgi Euroopa Liidu diil, mis tehti kevadel, on, on andnud nagu märkimisväärseid tulemusi, kui vaadata numbreid. Et küsimus on nagu selles, et mis neist inimestest seal Türgis saab ja kui kaua see süüria kond plekist kestab, et kas neil on potentsiaal nagu koju tagasi naasta ja selles osas midagi roosilist ei ole, et, et olukord Türgis on üsna ebastabiilne ja, ja, ja, ja me ei tea, mis tuleb, aga, aga seni seni on see diil pidanud, et ma just enne siia saatesse tulekut vaatasin ka natuke numbreid. Mu kreeka kolleeg ütles küll, et numbrid on natukene üles läinud, Egeuse merel ja tulijate arv on natuke kasvanud, aga siiski mingit sellist drastilist hüpet ei ole toimunud. Nii et kui, kui seni on selle aasta sees alates lepingu jõustumisest saabunud kuskil 13000 inimest, siis noh, võrdluseks, et jaanuaris tuli 60000 sama kartuli suruti pidi inimesed rohkem näevad pagulaste tulekuga seotud ohte, aga millised on need võimalused, millega me peame ka arvestama? No võimalused on muidugi meie endi kätes suurest, et noh, loomulikult need inimesed nõuavad tähelepanu, omavad ressurssi ja nõuavad seda, et, et me püüaks neid kuidagimoodi integreerida eelkõige integreerida tööturule, siis tööturg on tegelikult kõige efektiivsem viis, kuidas inimene sulandada ühiskonda ja sakslased hindavad, et, et see panus, mis on tulnud eelmise aastaga, see ligikaudne, miljon varjupaigataotlejad, neil oma pikas perspektiivis väga suurt positiivset mõju nende majandusele. Aga see on pikas perspektiivis ja selleks tuleb väga-väga palju tööd teha, sellepärast et esimene hinnang saabujate suhtes on see, et isegi kui tegemist on diplomeeritud insener energia Süüriast, siis automaatselt tööturule sa teda viia ei saa, sellepärast et ta ei räägi saksa keelt. Kvalifikatsioon ei pruugi olla selline, mis, mis oleks Euroopas tunnustatud ja, ja noh, see sisemine vajab tööd, et aga, aga ma arvan, et see ongi nagu Eesti eeliseks see, et meil on tulijaid niivõrd vähe, et me saame personaalselt tegeleda, et kui sul on miljon tulijat nii nagu Saksamaal, ükskõik kui võimekad asutused on, see on selline arv, mille seedimisega läheb lihtsalt aastaid aega. Meie puhul on see võimalik teha siiski lühemas perspektiivis. Uku, kas te võite meie kuulajaid selles mõttes rahustada, et protsess on ju tegelikult ka Eesti riigikontrolli all, et keegi üle meie peade otsustada, kui palju me peame pagulasi vastu võtma, olles ise sisejulgeoleku asutustes töötanud väga pikka aega, et Ma usun Eesti politseivõimekusse ja ma usun Eesti teiste sisejulgeoleku asutuste võimekus, nii et see seltskond, inimesi, kes on välja valitud lähenemine, mille me oleme võtnud, et me enne kedagi ei võta, kui me oleme tausta kontrollinud, on ennast igati õigustanud. Nii et ma arvan, et me saame nende probleemide maandamisega hakkama. Mis aga toob teise teemani, et tegelikult ega. Regult vaatame kõikidele asjadele ainult selle Euroopa rändekriisi võtmes ja selle ümberjagamissüsteemi võtmes. Aga tegelikult, kui vaadata olukorda lähipiirkonnas ja seda, mis toimub Ukrainas ja eriti viimaseid väljaütlemisi vene vene presidendi poolt kui, kui ka Ukraina presidendi poolt tundub jälle, et olukord on eskaleerumas ja see piirkond võib omada märkimisväärselt suuremat mõju meile pagulasvoogude osas, kui, kui seesama suur rändekriis seal Vahemerel. Ja selleks tuleb valmis olla, nii et olen, kas me oleme valmis olenema? Arvan, et me oleme oluliselt paremas valmisolekus, kui me aasta tagasi, et aasta tagasi varjupaigatemaatika kui selline oli nii ühiskonnaga läbi arutamata kui ka sisemiselt läbimõtlemata. Et olid küll üle võetud direktiivid, määrused oli ka käpukond selline piiratud hulk inimesi, kes, kes, kes asjaga tegeles. Aga kui see kriis saabus, siis tegelikult võtsid ohjad erinevad vabakonnad, kes hakkasid reaalseid lahendusi pakkuma, et kuidas, kuidas, kuidas peaks edasi liikuma. Tänaseks meil on tegevuskava, meil on selgelt läbi mõeldud, kuidas üks inimene Eesti riiki sulandada, noh, see on paber, see nõuab väga suurt tööd sellega, et see ka päriselt ellu rakendada. Aga ma arvan, et me oleme nagu enda jaoks asjad nagu paremini läbi mõelnud kindlasti kui aasta vanem. Ja see rändekriis ja rändel on siin arvamusfestivalil vist alles esimest korda või Uku, kuidas teile tundub, kui hästi see üritus, see sündmus siin kaasa aitab mingitel hoiakutel seisukohtade muutumisele? No ma ütlen, et või teraapiat või selline A kokkusaamine, et kõik saavad südamelt ära rääkida, mis neil hingel, et noh, mis mind kohati Eesti puhul häirib, on loomulikult see, et, et me kõik oleme väga suured arvajad, aga tegusid teevad vähesed ja, ja need, kes neid tegusid teevad, neid alatihti nagu materdatakse. Et järgmine aasta, kui täna on meil siin arvamusfestivali, siis järgmine aasta meil tegudefestival ja see tegude festival kestab kokku kuus kuud, võib-olla isegi rohkem. Eesti eesistumine saab toimuma alates juulist 2017 ja me saame tegelikult olema need inimesed, kes peavad kogu selle paketi kas siis täiesti lõpuni viima või, või, või siis vähemalt tagama selle, et mingid seisukohad selles osas tekivad ja meie oleme need, kes laua otsas ütlevad siis 28 liikmesriigile misse konsensus. Seda saab ka vaadata kui võimalust väiksel riigil väga suures teemas juhtrolli mängida. See on väga suur võimalus, aitäh, Uku särekannu jaga härra Jaanson. Vikerraadio arvamusfestivalil. Vikerraadio jätkuvalt arvamusfestivalil ja nüüd läheme oma stuudios siit ka välja, et vaadata ja inimesi, kes on siia paidesse kohale tulnud ja püüame mõne siis käki mikrofoni juurde, tervist, vikerraadio tülitab teid, kellega, nagu Kristjan. Nii, ja miks te olete otsustanud tulla siia? Mõtlesin vaata, et kuidas harjutamisest siin läheb. Kas on mingit konkreetset teemat ka, mis on neid huvitanud? Välispoliitika võiks huvitada. Ja ilmselt ka haridus. Kas te tahate rohkem kuulata või siin on ju suurepärane võimalus ka inimestel näiteks nööbist kinni võtta või ka ise midagi sekka öelda. Siiamaani pigem pigem kuulanud midagi huvitavamat, selgub, siis saab ka kaasa rääkida, sest paistab, et te olete tulnud kohe terve perekonnaga või vähemalt olete. Tahavad omavahel maa ei ole jõudnud küsida, et kui oluline sündmusarvamusfestival teie jaoks on või olete juhuslikult möödunud? Aasta käime, iga aasta käime ja vaatamas laulupeol käimine. Et rituaal, lähed, vaatad, kuulad, tore, aga ka ise sõna sekka öelda, midagi arvata, kellegagi väidelda. Ülemöödunud aastal oli üks arvamus ka, kus me ise rääkisime. Ütleme, mille vastu te täna siin näiteks teie huvid olete, kuulasin täna seda, seda koolirõõmu. Midagi uut ka saite või? Kas midagi ärritas või olete nõus, mida seal räägiti? Kõik räägivad õiget juttu, aga koolirõõmu nüüd läbi viie mehe sooned ära ei defineeri. See on teisena isegi. Sajab vihm, kas midagi targemat ei olnud kodus teha täna või ikkagi see sündmus on nii oluline, et oli plaanis tulla ja ja tulite. Midagi targemat teha, ma arvan, piisavalt, ärkasin vihma käes olla. Tähendanud selle küsimuse pärast väga hea küsimus, et sa pead olema valmis täielikult ka selleks, et saaks keskenduda kuulamisele ja võib olla seal kaasarääkimisele, selleks tuleb kõige riietus valida. Olete kohalikud inimesed, ei tulnud kaugemale. Haapsalust olemine. Kohe sellepärast selle ürituse pärast otsustasite siia sõita. Eile juba tulin. Ja mitmes aasta siis juba käite siin esimene, ma olen täitsa uus. Ja te olete rahul. Ja ma arvan, et ma järgmisel aastal tulen jälle. Aitäh teile. Liigume edasi ja oma silm on siin, härrad mütsiga, kes on tulnud üritusele nii. Miks sa olete otsustanud tulla? Olen igal aastal käinud ja kuuleb põnevaid arutelusid, mille vastu huvi tunned eelkõige kõige julgeoleku teemasid. Ootaks sellelt ürituselt. No see festival on nii hoomamatu vallimäel linna südames igal pool toimuvad arutelud, kas kodus tegid eeltööd ka, mida kuulata, vaadata? Natuke sai ikka eeltööd tehtud, et sai oma ürituse kava kokku pandud ja üritaks seda enam-vähem järgida. Ja mis arutelud on meil täna plaanis ette võtta? Niimoodi ei mäletagi, astetaks kamasteriga. Aga kas need arutelud, mida te olete vaadanud, kas need vastavad teie ootustele või, või tahaksite sealt ka midagi teistsugust kuulata ja võib-olla näiteks ka ise sõna sekka öelda? Täna olen jälginud ainult ühte arutelud, jõudsin võrdlemisi hilja ja puudutas teadust, ajakirjandust ja see oli väga huvitav kuulata, et vastasigate otsale No kui pikka iga te ennustate sellisele festivalile, kas ükskord lastakse aur välja ja, ja kõik see hääbub. Tahaks loota, et mitte, sest see on igati sümpaatne. Vaata kultuuriüritused, loodan, et see kestab veel kaua-kaua. Suurepärane, aitäh teile ja liigume korra veel edasi eema, märkan siin Toivo Tänavsuu vähiravifondist kingitud elu kes-ist juba teist aastat vähemalt siin kogu aeg ringi liigub ja teeb tänuväärset tööd. Kogub annetusi. Tere, Toivo. Tere. Kolmandat aastat juba kolmas aasta, nii. Kuidas sel aastal läheb, võrreldes näiteks eelmistega? Eile kogusime pool kasti täis, mis oli väga hea tulemus, ma arvan, et kusagil 1000 eurot, võib-olla eilse eilse päevaga siit arvamusfestivalilt täna ilm natukene keeran meile vingerpussi. Tuleb tunnistada, et on selline rõske külm aga selle tundena heidame kõrvale. Meie fondi vabatahtlikud koguvad üle Eesti siis 100, kui piss pussnuge nii-öelda taevast alla. Vähihaigete teema läheb ju väga paljudele inimestele korda, aga kas siis on ka neid inimesi, kes, kes on umbusklikud ja küsivad, kas raha ikka läheb õigesse kohta? Ikka on, öeldakse, et riik peaks tegema seda tööd, mida meie teeme. Igasuguseid asju öeldakse, aga meie ikkagi pakume võimaluse kõigile spontaanse võimaluse oma väike annetus teha ja ja näeme, et inimestel läheb tujuga paremaks sellest, et me ütlemegi, et me ravime mitte ainult haigeid, vaid ka tegelikult terveid õpetajana Eesti inimesi, et võiks, võiks toetada omade võitlust elu ja surma nimel. Toivo, ma olen teid näinud väga paljudel üritustel niimoodi mõlemad käed kinni, ühes küljes on see ühes käes on see plakati teises kast, et kas te näiteks arvamusfestivali nendest aruteludest saatega üldse osa võtta ja niimoodi rahulikumalt ja vabamalt ennast. Just arutasime koos heategevus organisatsioonidega selle üle, mis toimub annetaja peas. Et kas see otsus annetada on pigem selline ratsionaalne, läbi kalkuleeritud või on selline emotsiooni pealt. Eks ta ole nii üht kui teist. Tore aitäh teile ja edu, aitäh. Nii, aga läheme siis praegu muusikaga ja pärast seda. Olev viib meid kohalike kultuuriinimeste juurde. Mina olen mees, kes on perepoega. Teine mees on merepoega. Olen mees, kes on peremehepoega. Mees, meremees. Kolmas on meie mees, kes on kirjame poega ja see mees on metsapoega. Kolmas on meil mees, kes on kirjamehepoega. Neljas mees on metsa. Mina olen mees. Nii et mees, kes on pillimees, on kellaaega ees, on üks mees, kes on pillimees, on kella. Ka mina oleme mees. See mees on, muidu läheb aega, aga Eksas on riivime koega, seltsimees mees on minu õega kaheksas riigipoega, mina olen mees. Mina olen mees, kes on perepoega, viimane ses reas on, eks riigime. Mees, kes on perele poega. Viimane ses reas on üks riigime. Nina oleme suuna, olen suina. Olen mina. Olen mina olen. Vikerraadio arvamusfestivalil head kuulajad. Me oleme tulnud keset arvamusfestivali Paide linnatänavale ja olen palunud mikrofoni ette kohaliku Paide muusiku, Kaido Kirikmäe, kohaliku kunstniku, Leho Rubise ja Paide kultuurijuhi Ülle Mülleri. Ja me plaanime rääkida natukene sellisest kohalikust kultuurist elust. Biden ju aastaid pürginud Eesti kontserdi viiendaks kontserdikeskuseks ja ka igasuguse muu kultuuri mõttes võiks Paide olla Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi järel viies keskus, sellest on nii palju juttu olnud. Kuidas teile alustuseks meeldib kõik see melu, mida me neil päevil nüüd paides koge nähtus? Väga meeldiv on, sellises paides tahakski elada noh, aeg-ajalt küll, et võiks nagu jah, et tänavatel liiklust ei ole. Mängile pingsi kuuleme huvitavaid vestluse ja muusika, miks mitte, see oli siis liha Rubis, aga Kaido, sina, Põhimõtteliselt minu poolt samad sõnad, mõtted ja veel toredam on siis, kui me ise kohalike elanikena oleme ka sellesse protsessi samamoodi hõivatud. Et siis annab meile ka sellise kuidagi suurema usu ja tegutsemispinnasele festivaliga seoses, et üks asi on see, et kui sa oled lihtsalt nagu tarbija vaataja aga mulle endale alati meeldib olla kuskil üritusel, kui ma olen sellega ise ka korralduslikult või esinemistega seotud, et noh, võib-olla ma ise olen halb, vasta sellele, aga ma tunnen alati lihtsalt publikuna ennast suht igavalt, üks poogus festivalil ma olen. Mis tunne on, kui kogu Või on paides, see on suurepärane tunne ja mul on nii hea meel, et, et arvamusfestival on just paides. Ja me püüame ikka igati kaasa aidata. No tegelikult on ju Paide kultuurikeskust ka nüüd viimastel aegadel ennekõike Aivar Mäe eestvedamisel üritatud kaasajastada siia toodud ooperit ja balletti ja ja praegu valmistas ette Paide teatritulekut Ülle, kuidas selle paid oma teatriga siis on hetkel? No me ikka väga soovime seda Paide linnateatrit ja tegelikult on augusti lõpus siis esimesed lepingud, allkirjastatakse, sellised koostööleping siis lavakunstikateedriga ja noortega kesi saavad siis väikest stipendiumit koolis õppimise ajal ja nad siis valmistavad ja mõtlevad ette siis kuidas nad siis aastal 2018 paides linnateatri avaksid. Toidu saab oma kutselise teatri. Just see on eesmärk. Mõndagi järelikult toimub ja mõndagi on veel tulemas, samas aga minul kohaliku inimesena on jube kahju, et selline ettevõtmine nagu näiteks Paide paepäevad või tegevuskunsti festival, aeg, ruum, liikumine. Igal festivalil püstitati mõni skandaal ja jama oli, kui palju, aga kõik rääkisid ja kõik tulid ja ja midagi toimus ja kõik, see on nüüd justkui hääbunud. Et kas teie tunnete vahel, et midagi veel oleks arvamusfestivali kõrvale vajasevaidesse. Ja loomulikult elav kultuurielu eeldab nagu aastaringset tegevust, aga see sõltub jällegi inimestest, kes siin on kultuuri, ela, pakkumisi on, et kas on sellised inimesed, kes tahavad sellise asja teha, kes tahaksid ka siin kohapeal olla või siin midagi nagu teha, et kelle jaoks ja misjaoks, et ega iga niukseid festivali energia saab mingi hetk lihtsalt nagu otsa ka, et noh, ma tunnen need mainitud festivali eestvedajaid. Et lihtsalt noh, nii see on, et igal asjal algus, keskkoht ja lõpp, et täpselt samamoodi ka mu enda korraldatud kolmkõla Kaido Kirikmäega kohtingu tegime nagu kolm klavest jäljega. Täpselt samamoodi lihtsalt tunne oli, et see aeg sai nagu läbi, aga, aga ongi see, et üks asi saab läbi, siis nagu mingi teine asi tullakse, sõltub jällegi sellest, et kas on üks noort intelligentsi siin nagu kultuuriintelligentsed. Et sellest nagu sõltub, et tekivad mingid seda, et see on nagu oluline teema, et, et seda nagu enamastasin paides kahjuks ei ole, sest teatakse, et mõtlevad, noored lähevad siit nagu pigem minema, sest et siin ei ole kooli või mingit mingit sellist noh, pidepunkt, noh, see on see probleem, nagu ma näen seda sama probleemi saastume kestnud. Ei taha kõlada, aga tundub, et see probleem yhe Aga kas see oma linnateatri kutselise teatri tekke Aivar Mäe suurepärane tegevus siin kultuurikeskuse juures, et noh, üht-teist ikkagi on, et kas see kõik võiks olla. Korda parandada, no loodame, miks mitte jah, et see on üks selline asi, et kui seal nagu päriselt nagu tööle läheb, et temast võib tekkida selline selline asi, aga see sõltub jälle, siis küsimus on selles laadi kultuurist me räägime, on ju, et mingisugused asjad on siin nagu olemas, aga ma saan aru, et et küsimus oli ka selle kohta, et mis nagu natuke kuidagimoodi teistmoodi kõlama jääks, kui see sõltub nagu tegijatest. Kaido Kirikmäe, kas põhiprobleem on siis selles, et kohapeal ei ole seda kultuuriintelligentsi piisavalt või ei ole kõige selle tarbijad, mida siin meile pakutakse? Jah, probleem kindlasti on aga teatud maleaktivistid ja ma ütleksin, et probleeme on alati võimalik lahendada. Ma ise korraldan praegu sellist festivale nagu Kukemu rämbijaid, mis sai tegelikult alguse niimoodi, et ma kunagi istusime kaaskorraldajaga maha ja arutasime, et miks ei ole Eestis seda ja toda, miks ei ole sellist stiili, ambient, festivali, et paljud inimesed kodus nagu teatud nad nutavad selle järgi. Siis me jõudsime arusaamale, et aga miks me ise nutame, et ettevõtlik inimene teeb selle asja ära. Alati sõltub tegelikult ütleme, et ka ühest paarist aktivistist täielikult piisab seal on seda jõuda nagu Lehoga ütles, et paljud paljud asjad mingil ajal nagu ongi toimunud aeg, ruum, liikumine ja aeglane edasi läinud, on uued festivalid tekkinud ja ma muidugi näen ka tänapäeva festivalid on mõnes mõttes kordades jätkusuutlikumad, kui nad olid kunagi. Et need numbrid arutatakse paremini läbi, eelarve pannakse võibolla efektiivsemalt paika. Aga sellega ma ühest küljest vastan ka sinu küsimusele, et on kadunud ära selline võib-olla kunstiline pinge või need niinimetatud need skandaalid, et kui festival on väga hästi korraldatud seda teatud Molongi mingite asjade raames. Aga selle aktivistide koha pealt on see, et jah, ma usun, et kõik muudata. Ma usun seda täielikult, aga iseasi, kas, kes need muutusi teeb, milline on tema kultuuriline, teadvuse tase ja sellest kõigest palju sõltub, et me võime vastu võtta palju otsuseid. Aga küsimus ongi see, et millise kvaliteediga need otsused on. Ülle sina kohaliku kultuuritegijana, kas sa oled nõus selle kriitikaga mõnes mõttes, et seda kultuuriintelligents on siin vähe, inimesed lähevad ära, millegipärast väga raske ongi midagi väga head siia tuua, sest ei ole publikut. Ma olen nõus, et minu meelest olid kolmkõla festival, oli väga vahva, mis Kaido ja Leho siin koos korraldasid, et kahju, et ära väsisid. Iga festival, mis linnas on, ei peagi olema nüüd nii üli-üli-ülisuur ja võimas toodud ja tohututele massidele, et meil on potentsiaali. Balletietendusele on lihtne saali. Nii ja naa. Et kolme etendust jutti võib-olla ei müüks, aga kui niipalju kui rahvusooper täna paides käib, et kunagi jah, et iial enne, et see on väga okei ja väga vahva, et rahvas on huvitatud ja ma tegelikult ütlen, et teatris käiakse hoolega meie kino, mis on nüüd täna koldee, kino ja väga hoolega, rahvas käib ka kinos. Et selle üle nagu kurta ei saa, et võib-olla siis tõesti pead kokku panna ja midagi üheskoos välja mõelda. Kas teie usute seda ideed, et paidel on potentsiaali saada viiendaks Eesti kultuurikeskuseks Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi järel näiteks, aga kuhu jäi Viljandi ja loomulikult ka, ütleme siis kuuendaks, vähemalt. Viljandis on see asi ikka väga-väga tugev ja on potentsiaali. Ühest küljest ma ise nagu korraldaja, näen, et ei pea toimuma üldse palju sündmusi aastas. Ma toon kas või näiteks Taanis toimub selline festival nagu raskilde minu arust juba seitsmekümnete algusest peale. Tean, et nemad, need korraldajad ja osa nii-öelda neid vabatahtlikke, see tiim, nende töö ongi aasta läbi, nad tegelevad ainult selle festivaliga, nad elatuvad sellest ära, on üks suur festivali raskelt Viljandi suurune, enam-vähem sinna tulevad meeletud massid kokku. Kui me räägime nüüd noh, kasvõi ärilisest vaatepunktis ja seal kohalikul toidupoel on vaja festivali ajal olla ainult sellel ajal lahti sellest aastaks piisab, et see aastane sündmus, kuhu siis näiteks kohalikud aktivistid ja korraldad ennast nii-öelda suunaks. Ma arvan, sellest täiesti. Piisab, et see võiks ka paides olla, nüüd ma ei oska nüüd öelda, kas on nüüd veel arvamusfestival on see üritus, ma ei tea. Kas Leho Rubis Paide enda inimene, Järvamaainimene on aru saanud, et see arvamusfestival on nagu issanda õnnistus meile siia Järvamaale, et midagi sellist meile kaela kukkus ja rahvas tuleb ja tuleb ja tuleb ja kes ei ole siin, seda ei ole justkui olemas. Miks sa ise ei suuda midagi sellist välja pakkuda? Noh, eks siin on kohalikke organisaatoreid ka juures, aga et see on nagu koostöö ikkagi, et ei ole päris nii et sissetoodud, aga ma natukene nagu kahtlen selles, et kas ta nüüd sellist tüüp ennistes on, et ja ma ei oska nagu kommenteerida ju elanike arvamust, et seda selleks peaks nagu ringi käima küsima. Kas sa näed siin Paide inimesi on huvilisi tuntakse sellise suhteliselt elitaarse ettevõtmise vastu huvi. Just kõndis paar inimest mööda on küll ja ma arvan, et ta ei ole midagi nii väga elitaarne, nagu, et pigem on mingit testrit, asjad oleksid nagu elitaarsed, et vastupidi, et ta on selline kuskil seal elitaarse ja noh, mingi muu asja nagu vahepealne ikkagi seda. Ka inimeste huvi on, aga, aga olgu, laseme lati selles mõttes pisut allapoole, et ärme räägime kontsertidest ja festivalidest ja balletist ja ooperist. Räägime sellisest nähtusest nagu suvetuurid, mis käivad Paide linnas suure kaarega mööda. Türi linnalt ka loomulikult ei tule, aga miks? Noh, nad ütlevad, et ei tule piisavalt publikut kokku sellele suvetuurile Paide linnas Kaido Kirikmäe, Leho Rubis ja Ülle Müller, üritades nüüd seda juttu kuidagimoodi kokku võtta, et kas teie süda ihkab millegi millegi veel suure ja üle-eestilised tuntu järele, mis võiks olla paides veel arvamusfestivali veel. Võiks küll jah, aga praegu on nagu raske, nagu näha, et mis see järgmine asi nagu on, aga noh, et kui mitte nüüd paidest rääkida, siis üks uus, selline nähtus, mille korraldaja on siin minuks kõrvalseisjad, nukuke rämbelt muusika festival, et mis seal paidega seotud on, aga Paide ongi mingis mõttes mingid piirkonnad nagu kese, et ega see asi peagi tingimata paidega seotud, ma ei tea, mis tüüpi tuuridest sa muidugi rääkisid nagu väga tõsise kultuurialase nagu ei kvalifitseeru, mina ütlesin, et see on jällegi see asi, et millest me räägime. Kultuur on tegelikult väga selline lai mõiste, et see võib olla söömiskultuur, käitumiskultuur, muusikakultuur, aga kui me siin puudutasime nüüd neid tuure, siis mulle tundub, et see on see 90.-te alguses alguse saanud tuuritamine, mõnes mõttes hääbuv nähtus. Mulle tundub, et kõik on siin maailmas selline, et mingil ajal ta sünnib, kasvab ja hääbub, võtab mingisuguse teise vormi. Ma ei oska täpselt öelda, et ma ei ole selline fanaatiline, et suvetuuride külastaja ma ei tea, kuidas mujal linnades toimivad aga mulle tundub, et üldse selles muusikamaailmas ja seal peavad praegu väga-väga suured muutused ja kas nad peavad nüüd otsaga kohe paidesse jõudma, ma arvan, et ma ei ole jälle õige inimene vastama. Võib-olla ma ei elaks seda kõike rohkem üle, kui ma tunnen, et mu ankur oleks ainult siin nagu paides nagu maas. Aga kuna ikkagi tähendab natukene alati väljapoole Paide sind ära ei toida? Jah, tähendab ma arvan, et õige kultuur minu jaoks on see, et ma jätkan seda siis, kui see mind üldse ei toida. See on minu nägemus asjast, et ma näiteks tean kindlasti oma kasvõi kukemuru festivali, kui mul on süda nagu rahul ja mul on praegu seda rahul peale möödunud nädal festivali, siis kas ma sain sealt raha või saanud? Ma arvan, et ma jään ellu ja jätkan oma tegevusest, see peakski olema õige. See on jälle jutumärkides õige kultuuriinimese visioon, sest ütleme, et kui tekiks selline olukord, kui kõik vaimulikult riiklikult, lätlased näiteks, mida ka millest ka kukemuru saab muidugi oma osa, ma ei eita seda, me oleme väga tänulikud, kui need ära kaoksid, siis ma arvan, et ühel päeval tekib selline situatsioon, et neid, keda lihtsalt rahastati ja ütleme, et nad olid selles kultuuri teemas poole jalaga sees, ma arvan, et nemad lähevad kuskile teistesse valdkondadesse, need see luulata. No ma lihtsalt, ma toon luuleta, näitame muusik, kellele kogu asi nii-öelda see good veres või südames tiksub Temajad. Ülle, kas siis paidel on lootust ikka on, kindlasti on lootust ja lõpetamegi siis positiivselt, et mis on teie jaoks ikkagi kultuurilises mõttes tippsündmus Järvamaal või paides? Järvamaal noh, ma räägin, puht subjektiivselt, isiklikult on minu jaoks on kindlasti kukemuru ambient hetkel nagu varem olid mingid muud üritused, millest ma ka ise osa võtsin korraldajana ka küsimus on nagu mingisuguse suhestumisele mingi uue energia sissetoomisega ka väljapoole suhestumises, nagu et ma arvan, et ei pea nii muretsema, peaks midagi tegema, nagu hädaldada ka ei ole nagu väga mõtet, nagu see võiks olla nagu kokku võtta selline point nagu. Oma laste raske kiita aga valetaksin, kui noh, minu jaoks on tõesti ka kukeprogrammid hetkel kõige olulisem, isegi kui ma ei oleks seda selle sündmusega isegi otsapidi seotud, ikkagi oleks just see sündmus melise nagu meeldib, et arvamusfestival toob selle inimesed kokku. Kas siin on kõik täpselt selle meie maitse järgi, see ei olegi nagu tähtis ei peagi olema. Aga Mul endal nagu jah, selle kukemuru puhul meeldib, seega ta nagu teatud mõttes Eesti kontekstis on pisikene üritus, aga mulle meeldib sedda järjest enam leiab vastu ka nagu välismaal just Lehuga rääkisime ka, et need Inglismaa omas nišis A-klassi muusikud nad juba Facebookis, nad kõik räägivad nii palju Eestist Järvamaast ja tegelikult ongi tegelik õige promo, et me ei pea tegema mingeid meeritud, kallid visiitkaart, mingeid tobedaid silte, mingeid mõttetuid sloganit, kuhu pannakse mingeid tuhandeid eurosid, mis tegelikult ei tööta. Töötabki isiklik personaalne suhe, et kui inimene käib festival ära, ta näeb, nad kõik kiidavad Eesti publikut, et kui hästi nad kuulavad, et briti publik pole üldse selline. Millised ööbimiskohad on, et nad ööbisid ühes puhkekeskuses Pärnu jõe ääres, et seal ei kuule ühtegi automüra, see oli seda lennukeid üle, see on tegelik meie visiitkaart ja seda me peaksime hoidma. See minu arvamus. Arvamusfestival on hetkel see tähtsündmus paides. Aitäh Ülle Müller, Kaido Kirikmäe, jaga Leho Rubis. Niisiis kultuurielu paides ei ole hääbunud, vaid elab oma elu, mina kuulsin esimest korda Kukeme ämbiendiste, tuleb siis teinekord see üritus üles otsida siit Järvamaalt. Jah, selliseid üllatavaid uusi ettevõtmisi ikkagi tekib, et ega see olukord nüüd nii kriitiline ja halb ikkagi ei ole, aga jätkuvalt olen mina seda meelt, et arvamusfestivali kõrvale oleks veel vaja paidesse midagi sellist suurt tuntud, mille pärast siia on põhjustatud. No loodetavasti see tekib, aga arvamusfestival paides jätkub, meie saade siinkohal lõpeb. Jätame lõpu mängima kollektiivi, keda ka täna õhtul kell pool 10 Paide keskväljakul kuuleb, selle nimi on Puuluup loodet. Kuuldavasti läks neil Viljandi folgil väga edukalt ja ja rahvas aktiivselt elas kaasa, niisiis Markowisson ja Ramo Teder on selle kollektiivi tagapool 10 õhtul, täna neid kuuleb ja nemad lõpetavad meie saate. Olev Kenk Lauri Varik olid saatejuhid ja tehnilise poole pealt aitas Rein Palo, aga vikerraadio saatepäev jätkub siit arvamusfestivalilt veel tunni jagu, järgmises tunnis siis pikem teema käsitlus USA välispoliitikast. SIND Ewateerivad, meie kaks riigikogu liiget ja vastasseisu juhib Arp Müller. Püsige lainel.