Vikerraadio arvamusfestivalil vastasseis. Head kuulajad ja head vaatajad, tervitame teid siit, Paide vallimäelt arvamusfestivalilt. Just siit läheb eetrisse meie tänane erisaade teemal Trump versus Clinton. Me oleme ühtaegu eetris nii vikerraadios kui ka rahvusringhäälingu veebiportaalis. Ja loomulikult tervitame ka kõiki neid kuulajaid, kes on kogunenud siia lava ette vihma ja ja 13 kraadist sooja trotsima. USA presidendivalimisteni kaheksandale novembril on jäänud vähem kui kolm kuud. Ja sestap ongi praegu igati paslik arutada, mida tooks praegusel rahutul ajal maailmapoliitikale ja sealhulgas ka Eestile kaasa. Kas siis Donald Trumpi või Hillary Clintoni võit USA presidendivalimistel. Ja sel teemal olen täna palunud siia diskuteerima kaks Riigikogu liiget, kes mõlemad kuuluvad kahte komisjoni, nii riigikaitse komisjoni kui ka Euroopa Liidu asjade komisjoni. Marko Mihkelson, tere tulemast. Tere päevast. Ja olen siia palunud ka Oudekki Loone, kes peaks iga hetk jõudma ka siia meie telki. Eks ikka selline heitlik ilm ja, ja transport võib mõnikord viivitusi põhjustada. Mul on tunne, et trump on loobunud. Eks me, eks me näeme, mina, moderaator olen aga vikerraadio saatejuht Arp Müller. Ma alustan kahe tsitaadiga. Hillary Clinton oleks presidendina rahvusvahelistes suhetes ettearvatav. Euroopat ja ka Eestit hästi tundev ning USA rolli maailma poliitikas tajuvad. Tema puhul ei ole kahtlust, et USA taanduks isolatsiolismi. Nii on varem öelnud Marko Mihkelson. Trumpi võit hävitaks viimasedki riismed teise maailmasõjajärgsest rahvusvahelisest korrast. See oleks Eestile hea uudis. Arvatavasti sekkuks trumpi juhitud USA teiste riikide tegemisse vähem kui ettearvamatu malt. Clinton aga jätkaks külma sõja poole, kalduvad välispoliitikat ega kohkuks tagasi sammudest, mis võivad viia teiste riikide kaosesse vajumiseni nagu Liibüas või Süürias. Nõnda on öelnud Oudekki Loone. Alustame Marko siis sinust seni kuni Oudekki siia jõuab. Traditsiooniliselt sina, IRL-i kui konservatiivse erakonna liikmena oled ikka ju toetanud ka USA-s vabariiklasi ja vabariiklaste kandidaati USA presidendina, milles toetanud, aga näinud selle eeliseid eestile, aga miks siis nüüd nõnda, et nüüd aastal 2016, pigem on sinu eelistus demokraatide poolel. No ma arvan, et ma ei ole siin kaugeltki üksi, et kui me vaatame kas või päris hiljuti tehtud avaldust meie Ameerika Ühendriikides elavate kaasmaalaste poolt, kes on seal kas sammu emigreerunud või, või aktiivselt osaliselt ka hääleõiguse kaudu näiteks USA presidendivalimistel, siis alles mõned päevad tagasi tekitanud väga jõulise avalduse esindamaks umbes kahtekümmend miljoneid, et USA valijad, kes on pärit Ida Kesk-Euroopast, kus nad rõhutasid, et väga selgelt nendel valimistel on nende toetus just nimelt demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni poolelt ja mis on muidugi huvitav, et väga paljud vabariiklased, eriti siin, viimastel nädalatel paaril nädalal eriti väga mõjukad ka need, kes on näiteks Ameerika Ühendriikide välispoliitikas julgeoleku poliitik, kas väga tuntud eeskätt siis ma pean silmas praegu hetkel vabariiklasi, on öelnud, et nende meelest on oleks väga tõsine ikkagi oht ka maailma julgeolekupoliitikale tervikuna, kui presidendiks võiks valitud saada Donald Trumpi kutsuvad üles samamoodi ka oma parteikaaslasi siis hääletama just nimelt demokraatide kandidaadi poolt ja võib-olla veel üks huvitav moment, mis on suhteliselt erakordne tänu sellele, et need valimised iseenesest on ju erakordsed ja muidugi sedasama Donald Trumpi tõttu on see, et ka nii demokraatide kui vabariiklaste siis välispoliitilised positsioonid kui vahetunud selle kampaania käigus, et kui varasemalt ikkagi demokraatide puhul hoiti nagu seda liini, et sellist inimõigustele ja võib-olla pehmemale välispoliitikale keskendumist, siis me tegelikult näeme täna et justkui on kaardid ümber pöördunud ja kindlasti siit vaatekohalt kohe alguseks öelda, on see täiesti ilmne ja selge et nende valimiste kontekstis Clintoni võit meile, aga ka tegelikult ka meie liitlastele partneritele Euroopas oleks see, mis tegelikult aitaks kaasa tänases keerulises maailmas neid lahendusi otsida. Vastupidine tulemus avaks väga paljud küsimärgid. Ja nüüd on meil hea meel, et Oudekki Loone on ka liitunud meiega, tere Oudekki tere väest käijale. Teades sinu tausta ja liberaalset hoiakut ja ka sinu erakonna Keskerakonna hoiakut, siis selle järgi peaks USA poliitilisest balletist pigem just demokraadid ja nende poliitika olema sulle lähedased. Aga põhjenda, palun, miks on nüüd praegu aastal 2016 näed Eestile kasulikum ana pigem vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi ja tema välispoliitika? Aitäh, ja eks me tegelikult kõik vööni Sandersile pöialt. Ja, ja demokraatide hulgas oleks ka palju teisi äärmiselt andekaid kandidaat, samal ajal kui vabariiklastest tegelikult trump võib-olla oli kõige, isegi kõige mõistlikumad, vähemalt ta ei, sa ei ole kordagi soovitanud, et peaks Lähis-Ida vaip pommitama nagu härra teed kruus ja tal ei ole ka seda probleemi. Iga debatti sisustaks peamiselt piiblitsitaatidega. Et ta siiski üritab rääkida poliitilistes terminites nii hästi kui teil, see, kui tal see välja tuleb. Aga kui, kui küsida, et kui meil on kaks sellist valikut, et ühel pool proua Clinton, kes on, kes on teada, kuidas nüüd öelda rahvapäraselt sõjard. Et kui alustada tema tema juba väga vanast ajaloost sel ajal, kui tema, tema eakaaslased olid jälgisid Kennediga paaniat, lootsid, lootsid rahule, hoidsid pöialt Martin Luther kingikingile, siis, siis proua Clinton tegi tol ajal kampaaniat ühele kõige konservatiivsem Ale vabariiklasena Gold Vootherile. Selles mõttes ma ei imesta, et vabariiklastele ta väga meeldib, sellepärast et ta on ka oma karjääri jooksul tegelikult esindanud vabariik, vabariiklik nagu välispoliitikat väga agressiivset. Väga see oli sel ajal, kui ta on, siis on vastutanud Ühendriikide välispoliitika eest, siis Ühendriigid on ette võtnud väga palju agressiivseid samme, mõned neist on ka Euroopale, aga üldiselt maailmale olnud väga hullude tagajärgedele. Noh, tasub, tasub mõelda näiteks Liibüa peale või, või teiste selliste väga karmide karmide tagajärgede peale. Et põhimõtteliselt proua Clinton jätkaks neoliberaalset majanduspoliitikat ja samal ajal lisaks sinna agressiivse välispoliitika viiks meid kindlasti uude külma sõtta. Ja kui vana külm sõda oli kokkuvõttev sellise sihte fraasidega nagu kahureid ja võid siis noh, Clintoni seda või asja ei ole näha, aga kahureid tuleks ainult juurde. See kindlasti on, on kahjulik, Eestile on kahjulik maailmale. Ega ühendriigid ise ka sellest väga palju ei võida. Oodake ja Marko, ma saan aru, et teie kummagi suhtumine Trumpi ja Clintoni, see sõltub siis selles kas te näete praegust jõu tasakaalu maailmas ja selliste rahvusvaheliste suhete korraldust, nagu see praegu on säilitamisväärsena või mitte. Ma siin enne tsiteerisin ka Oudekki, et et just nimelt Trumpi võit hävitaks viimasedki riismed teise maailmasõjajärgsest rahvusvahelisest korrast ja see oleks Eestile hea uudis. Põhjendage palun mõlemad. Marko, alustatakse, et miks siis praeguse olukorra säilitamine oleks hea ja, ja seejärel Oudekki, miks oleks vaja siis praegune korraldus põrmu heita? Jah, ma ausalt öeldes ei saaks kuidagi sellega nõustuda, et nüüd et seekord, mis on loodud viimase 70 aasta jooksul, mis tegelikult on ka hoidnud rahu ja stabiilsust Euroopas, toonud tegelikult Meie tagasi meile vabaduse 91. aastal ja taganud meie kuulumise ta meie tänase julgeolekuennekõike sellesama süsteemi kaudu, mis on selle 70 aasta jooksul ja kestel loodud nagu näiteks NATO või Euroopa Liit, et kui sellel lammutada tamine täna annaks meile justkui parema tulemuse või tugevdaks meie julgeolekut või oleks kindlus meie tulevikule, et sellega ma kohe kindlasti nõustuda ei saa. Ma ei usu, et on esiteks selline vägi või noh, nii-öelda. Tegelane, kes suudaks üksinda üleüldse midagi sellist teha. Et kindlasti oleks ka mitte väga õige keskenduda ainult ühele inimesele, loomulikult selles kampaanias, aga, aga selge on see tänane rahvusvaheline süsteem, kus on surve Venemaa agressiooni poolt Ukrainas Krimmi okupeerimise annekteerimise näol, mida seesama trump väga ei taha oma kampaanias esile tõsta suuresti ennekõike seetõttu, et vaatame, kes on tema nõuandjad väga lähedaselt seotud Venemaa rahadega, näiteks tema välispoliitikanõunik kaadrbation sõna otseses mõttes olnud aastaid Gazpromi palgal. Eelmisel kuul oli ta mitu päeva Moskvas, pidas kõnesid, ülistas Venemaad ja tegelikult siunas lään umbes samamoodi nagu tekki praegu sõitis küllalt otse siis Hillary Clintonile, nii et, et selles suhtes ma arvan, et et meil oleks kindlasti. Ja jällegi meil, ma arvan, et Eesti kontekst on siin ainult üks osa, me vaatame ju tegelikult meid osana läänemaailmast Euroopast, NATO-s on äärmiselt oluline, et see süsteem, mis on taganud rahu ja stabiilsuse ja kindlustanud meie vabadust, et see kindlasti mitte, et ei laguneks, vaid säiliks ja tugevneks. Oodake, miks see praegune süsteem, kus need vead on ja mis lootusi sa näed, et, et kuidas trump seda võiks muuta? Kahjuks sedakorda, millele Marko viitas, mis on hoidnud rahu Euroopas. Kahjuks sedakorda enam ei ole, et sellest on järele mõni järelejäänud mõningad riismed ja siis meie küsimus on ka, et kas neid riismeid peaks nüüd kindlasti alles hoidma või peaks tegema uued lepad. Ja muuhulgas ma täitsin ühe fakti varanduse tegelikult Eesti sai ju iseseisvuse sõltuma Nendest lõpetast, mis olid külma sõja ajal tehtud korra hoidmiseks. 75. aastal lepiti kokku, et piirid Euroopas ei muutu. Ja see oli väga selgelt üleval siis, kui me iseseisvust küsisime. Aga kuna Pärast Ühendriime mittetunnustamist. Pärast Berliini müüri langemist läänemaailmas väga selgelt otsustati, et aga ehk nüüd me võiksime võtta välja rahu, dividendid, mis oleks siis tähendanud tõepoolest seda, et vähesed vähendame, kõik militaarkulusid ja siis nende selle arvelt me suudame seda võid rahvale veel rohkem pakkuda. Aga paraku nii ei läinud, et ka Clintoni administratsiooni ajal nii ei läinud, et Clintonit administratsiooni ajal. Kõigepealt tehti mitmed lepingud, väga suurte relvatootjad ja ütleme üldse kaitsetehnoloogiatootjate ühendamisest login Martin 90 400, te ju mäletate ka ka ise ka Hillary Clinton, on see inimene, kellega paaniat on kõige rohkem rahastanud kogu selline kaitsevaldkonna tootjad, kes saavad kasu tema väga agressiivset poliitikast ja rahudividende ei paista mitte kusagilt. Aga kui nüüd küsida, et mis, mis kasu Eesti võiks saada sellest, kui kui praegune selline neoliberaalne kord laguneb, noh, üks pool kindlasti see, et siis me peame ütlema, et ei kasinuspoliitika ei ole meid kuhugi toonud. Me peame nakas pöörduma tagasi käinud Jaanuse osas või seda modifitseerima, me saame avada arutelu. Ja kui vaadata, mida siin mida on näiteks kaubanduse osas erinevad, mõlemad kandidaadid rääkinud, siis Hillary Clinton annab sellist ühele poole teisele poole suvalist infot. Toetan. Tipit ei toeta, tahan, kaubanduslepinguid ei taha. Trump on öelnud, et Ühendriikidele on kasulikud ainult kahepoolsed lepingud, no mida see sisuliselt tähendab sisuliselt tähendab seal seda trump ütleb, et VTA tänasel kujul ei ole vaja. Mis on kindlasti hirmutav kõigile. Ma arvan, et me, keegi ei, me tegelikult ju keegi ei mäleta aega, kus riigid pididki ise oma kaubandusläbirääkimisi tegema. Mis siis võiks saada tõenäoliselt kõige mõistlikum, mis oleks meie seisukohalt kõige mõistlikum, on see, et mingisugused jupid sellisest, praegustest VTA struktuuridest jäävad alles ja kes saab olema seal kõige tugevam kindlasti Euroopa Liit, kes on kõige suurem turg ja kellel on kõige rohkem teadmisi ja oskusi sedalaadi läbirääkimiste loomiseks. Mis tähendab seda, et me võime WTO baasile ehitada sellise uue kaubandusstruktuuri, kus Euroopa mängiks esirolli ja see oleks Eestile kindlasti kasulik. Oudekki viisin juttu, nüüd küll kavalalt võib olla julgeoleku juures, kaubandusele me aga no hea küll, räägime natukene kaubandusest ja siis tuleme julgeoleku juurde tagasi. Samas ka Clinton on ju asunud selliste seniste rahvusvaheliste kaubanduslepete vastu nende lepete vastu, mida ta kasvõi välisministrina toetas, kui me räägime Atlandi-ülest vabakaubandusleppest? Marko Mihkelson, kas me saame ka Clintoni puhul üldse kindlad olla, et see praegune kaubandussuhete korraldas maailmas riikide vahel säilib? No mina küll nii dramaatiliselt ei näeks, ei WTO tulevikku, aga ka rahvusvahelise kaubanduse tulevikuga tekkisin, kirjeldas et tuleb silmas pidada ühte väga olulist asja. Me siiski elame täna kampaania situatsioonis ja kaheksandal novembril, täpsemini jaanuari lõpus, kui on uus president oma ametivande Need on andnud, on meil uus olukord ja ärme unustame, et Ameerika ühendriigid on ikkagi demokraatlik riik ja väga olulist rolli mängib seal ka kongress. Aga mis puudutab vabakaubanduslepetest suhtumist, siis siin võib-olla see on üks selliseid rahvusvahelisi teemasid, kus mõlema kandidaadi positsioonid, et ütleme ääri-veeri kattuvad, et Clinton on väga selgelt öelnud välja sarnaselt trambiga, et eriti siis Vaikse ookeani äärsete riikide vabakaubanduslepingu suhtes on ta negatiivne, küll ei ole ta otseselt sama öelnud näiteks siis Euroopa Liiduga peetavate vabakaubanduslepete või leppe üle. Suhtumist, aga no vaatame faktidele otsa, et üks asi on nüüd see, et arusaadavalt pöördutakse oma valijate poole. Öeldakse, et vaadake, 70. aastal, meil oli Ameerika tööstus pakkus töökohti 25-le protsendile tööealistest elanikest, nüüd on see umbes kaheksa protsenti. Et toome, toome siis töökohad tagasi ja selleks võib-olla tõesti oleks vaja piirata võimalusi teistelt vabakaubanduslepete kaudu meilt nagu kasumit välja võtta või töökohti ära viia, aga vaatame neid analüüse, mis näiteks räägivad siis Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikidevahelise vabakaubandusleppe võimalikest kasudest ühele ja teisele poole siis selgelt suuremat kasu tegelikult Ta on siin oodata Ameerika ühendriikidel erinevate hinnangute järgi umbes 13,4 protsenti SKP kasvu pikema perioodi jooksul oluliselt rohkem, kui see võiks olla erinevate Euroopa riikide puhul ja kui me siin räägime paides ja, ja Eestist siis kindlasti Eestil oleks võrreldes nii mitmegi teise Euroopa liidu liikmesriigiga sellistest vabakaubanduslepetest kaasa arvatud Ühendriikidega võita. Nüüd kui me räägime maailmakorraldusest ja sellistest suurtest muutustest, mis maailmas toimuvad ja ma olen nõus, et ükskõik kes saab presidendiks tal on väljakutse tegeleda nii Ühendriikide positsiooniga selles rahvuslus vahelises kas maailma majandussituatsioonis, kus selgelt positsioonid Hiinaga võrreldes on oluliselt nõrgemad, kui nad olid üheksakümnendatel aastatel või nullindatel ja mitmed muudki teemad siis samas just nimelt sedasama Hiina kontekst on minu arvates peaks survestama just nimelt Ühendriike Euroopas. Vaat looma see standardite väli, mis tegelikult mõjutab maailmakaubandust tulevikus viisil, mis oleks kasutoov just nimelt läänemaailmale ja lääneriikidele, sealhulgas ka meile. Nii et minu arvates Eesti, kes põhimõtteliselt olnud kogu aeg vabakaubanduse ja, ja siis tõkkedeta kauplemise poolt viisil, mis loomulikult ka meile ikkagi kasulik lõppkokkuvõttes oleks läbi Euroopa Liidu kaubandusläbirääkimiste. Ilmselgelt oleks meie huvi, et peale valimisi siiski see teema ei kaoks laualt. Aga mis puudutab, Ma tulen tagasi korraks Oudekki, sa mainisid siin üheksakümnendaid aastaid ja Clintonit ja Clintoni perekondades. Sa oled ju tõesti Ameerika Ühendriikides võimu juures pikka aega ja Hillar ja Hillary kogemus rahvusvahelises poliitikas, nii esimese leedi kui välisministri kui senaatorina on olnud märkimisväärne, aga mõnede jällegi sellised kokkupuutepunktid meiega. President Clintoni ajal Bill Clintoni ajal oli väga oluline situatsioon näiteks 197. aastal, kus sõna otseses mõttes Me kõikusime kahe maailma vahel läänemaailma ja Venemaa vahel. Venemaa president, toonane Jeltsin tegi Helsingis Clintonile konkreetse ettepaneku. Unustage ära Balti riigid NATOsse vastuvõtmise osas me anname neile endile omalt poolt julgeoleku garantiid. Piisas ühest sõnast ei Clintoni poolt ja tegelikult see väga põhimõtteliselt muud muutis olukorda siin ja andis tegelikult meile lõpptulemuse võimaluse ja 2004. aastal liituda NATO-ga ka Euroopa Liiduga. Hillary Clinton omalt poolt, kes loomulikult on ka Eestit paaril korral külastanud teades nii meie olukorda, aga ka tegelikult oma hääle kaudu senatis 2003. aastal, kui toimus siis hääletus meie saamise üle. NATOsse väljendas väga selgelt seisukoht, et jah, Eesti on osa Nendest sellest liitlassuhtelist väga tugevas liitlassuhted, mis on Ameerika ühendriikidel riikidega, kes jagavad samu väärtusi. Ma ei ole täna väga kindel nende väljaütlemiste pealt, mida Donald Trump on teinud kampaania käigus väga kummalised, väga erakordsed Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste ajaloos, mis puudutavad julgeoleku teemasid, suhtumist, liitlastest, suhtumist Euroopa liitu, et see poliitika, mida me eeldame Ameerika ühendriikidelt olla ikkagi jõulises liidrirollis vaba maailma kontekstis, kaasa arvatud ka aidates kaitsta Eesti julgeolek, kuid et see jääks sellisel kujul kehtima ka pärast tema võitu valimist. Siiski küsiksin, kuigi me tulime tagasi julgeoleku juurde Oudekki käest, et sinu prognoos, kui võidaks, kas Trump või Clinton, kas Clinton jääb enda juurde, et just nimelt, et mitte jõustuda üle vaiksemini vaikse ookeani kaubanduslepet, kas ta jääb enda juurde, et Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepe ei ole hea asi? Ma tuleks korraks tagasi, et ma vaatan, et hea kolleeg Marko Mihkelson usub Trumpi kampaaniat valikuliselt, et see osa, mida trump ütleb kaubanduse kohta, see on lihtsalt kampaania. Ma ei tea, mina küll kampaanias ei valeta, ma ei tea, kuidas sinuga lood on. Aga, aga see, mis puudutab NATOt, et sa võtad justkui tõsiselt ega me, ega me ei tea, trump ei ole täiesti kunagi võimul olnud, ma ei tea, kuidas ta käitub Hillary puhul me teame natuke rohkem sellepärast et tal on mingisugune ajalugu. Aga seni, kuni me peame siiski tegema järeldusi ja me saame analüüsida seda, mida nad väidavad, et ma hea meelega siin analüüsis ka seda, mida nad, mida nad väidavad ja, ja miks ma arvan, et et kindlasti Trumpi puhul selline rahvusvaheline kaubandus vaadatakse väga oluliselt üle, on see, et tuleb, tuleb vaadata, milline see rahvusvaheline kaubandus on. Et ega, ega me ei suudagi väga palju, et trump on väitnud, et see on tugevalt languses, noh sa ei vasta päris tõele, et see on. Kui ma, kui võrrelda 70.-tega, siis pigem on kaubandussiiski aeglaselt tõusnud. Aga no ühelt poolt siis me teeme, ütleme selliseid väikesi komponente Hiinas ja siis me teeme natuke USA-s, saadame kõikne, väiksed elektroonikavidinad Vietnamisse, seal pannakse need kokku pärast Vietnamist saadetakse need USAst tagasi, kus kuskil Haya seistes põõsaste taga pannakse kokku siis külmkapid, termostaati näiteks siis need termostaadid saadetakse veel omakorda veel kuhugi, kus näiteks külmkappide külge sisse pannakse. Ja, ja põhimõtteliselt me tegelikult ei suudagi lugeda, kas, kuidas, kui palju meie kaubandus on tõusnud ja kuidas neid ka sealt nagu vahelt teha. Aga kui me ütleme, et me loobuma igasugustest teistest VTA struktuuridest üldistest läbirääkimistest, siis tähendab seda, et iga sellise jupi saatmise puhul on vaja eraldi kaubandusläbirääkimisi või on vaja üldse mingeid muutusi? Ma tõin siia vahe, mis, milleks hea oleks sinu arvates üks võimalik. Kus võiks ka olla see, et võib-olla selline niisugune tootmine. Ei, et, et see, et me seda teeme, on võimalik praegu ainult ongi võimalik, sellepärast et meil on hästi, lihtsalt teeme. Teeme vabatu, teeme. Aga ma küsin su käest üle, ma ei saa aru, millest sa räägid, praegu sa räägid sellest, et ei ole, ei saa aru, millest ma räägin. Räägime, Eesti on Euroopa liidus ja me teame, milline on Euroopa Liidu roll väliskaubanduslepete sõlmimisel. Kujutada ette, et selles situatsioonis Eesti, Ameerika Ühendriigid hakkaksid kahepoolsele kaubandusele ja minu huvi ongi see, nagu öeldakse, et Euroopa Liit peaks enne seda lagunema. Ma eeldan, et Euroopa Liit võtab poisid selle positsiooni üle kaubandusläbirääkimistel, mis on praegu ühendriikidel ja trumli. Rambli eesmärk. Trambi Trumpi eesmärk on niisugune viis kaubandusläbirääkimisi, nagu tehakse praegu, kus nagunii on enam, kus, kus ühendriikidel on liidripositsioon. Vede on tõepoolest ainus organisatsioon, kus väikeriigid saavad tõesti ka omavahel koostööd teha ja kõige hullemaid asju blokeerida. Seda nad on vahepeal ka teinud. Aga kaubandus, kaubandusleppeta selliste vabakaubanduslõigata probleem on see, et sellest võidab küll selline Lõpptootja, see, kes paneb oma templi peale see, kes saab kõige suurema raha. Aga sellest ei võida töötajad, sellest ei võida mitte keegi neist, kes neid komponente kokku paneb. Olgu Vietnamis, olgu Rumeenias, olgu Eestis olgu sealsamas aias ja see on küsimus, miks tegelikult tuleks ka praegune kaubandussüsteem üle vaadata, nüüd selle koha peal ma tõenäoliselt olen nõus, et ega ma ei ole näinud, et trump midagi välja pakuks. Ja see on ja see on süsteem, mille panid kokku teise maailmasõjajärgselt kõige helgemad pead. Aga teiselt poolt võib-olla see on hea, et ta midagi asemele ei paku, sellepärast et see annab taaskord Euroopale juhtpositsiooni. Kui praegusel hetkel Euroopa kõige helgemad pead jaga Eesti helge kõige helgemad pead peaksid istuma koos ja töötama välja plaani paremaks kaubandusläbirääkimiste süsteemiks kui see, mis meil praegu hantsest trumpab. Sellele ukse. Oudekki, aga mul on tunne seal praegu kuidagi ei viinud seda teemat meil kõrvale sinnale, mis ei ole võib-olla hetkel meie jaoks. Seda hetkel kaubandus on meile kõige all, oli kaubandus, on oluline, aga kui me räägime julgeoleku teemadel leeveni tegelikult teemad, mis ümber tõusetunud erakordselt oluliseks selles debatis ameeriklanna diaClinton. Tulemäe julgeoleku juurde tagasi, aga viimane küsimus teile mõlemale just nimelt kaubanduse teemal. Kas mul on õigus, kui ma ütlen, et ükskõik, kas valitakse Trump või Clinton Euroopa Liidu ja USA vahelist vabakaubanduslepet, mida praegu on pikalt läbi räägitud ei tule. Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit on teinud korduvalt aastate jooksul ja praegu ka varasemalt katseid tõesti määratleda see vabakaubandustsoon, mis siis päädis lepinguga ja aga ma näen väga rasket tulevikku sellel leppe aruteludel ja läbirääkimistel mitte ainult sellepärast, et mida Ameerika ühendriigid tahavad või ei taha, aga me teame, et väga selgelt on ka vastasseis mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides selles osas. Ma isegi isa, arvan, ja kui me räägime sellest suurest maailmapildis, siis tegelikult ja ma olen kuulnud mitmetelt oma headelt kolleegidelt Ühendriikide kongressist sealhulgas ka vabariiklaste ja demokraatidelt, et just nimelt võttes arvesse Hiina, India, paljude teiste riikide nii-öelda esiletõusu maailma majanduses ja nende mõju sellele, on erakordselt oluline, et lääneriigid tegelikult moodustaksid ühisturu, mis oleks peaaegu miljardi elanikuga. Ma arvan, et, et nad Trumpi puhul kindlasti ja see on, see on leping, mille, mida ta on ka öelnud, mida tal ei ole ka väga palju põhjust jätkata, sest sellele on palju vastuseisu nii Ühendriikide edendad kui tõepoolest ka ka Euroopa liidus, et see on, see on, seda tal on väga kerge hoida nüüd Clintoni puhul me ei tea, sest Clinton on küll öelnud, et ta on nüüd kampaania käigus astunud kaks sammu tagasi sellest, mida ta tegelikult tegi siis, kui ta võimul oli, sest dist alati pooldas vabakaubandusleppeid. Seega Clintoni puhul me pigem ei tea. Aga kui kampaania edasi läheb ja on näha, et ka Clinton on astunud kaks sammu tagasi sinna poola, keda, keda demokraadid alati kaitsnud on tavaline töötav inimene ja kuivõrd vabakaubanduslepped need kahjustavad väga selgelt Ameerika töötajaid meist endast rääkimata, siis tõenäoliselt Clinton surutakse siin positsiooni, et need lükatakse edasi. Aga Clinton kindlasti elamute vedajad Nii läheme nüüd tagasi julgeolekuteemade juurde, räägime NATO rolli ja, ja USA rolli Euroopa julgeoleku tagamisel nüüd pikemalt lahti. Kuidas teie tõlgendate, mida tähendab see, et trump on viidanud, et presidendiks saades selline artikkel, viiepõhine tingimusteta appiminek teistele NATO riikidele võib muutuda tingimuslikuks abistada abistab vaid neid riike, kes on täitnud kõik oma kohustused Oudekki, kuidas sina, tema väljaütlemisi Nato suunas tõlgendad? No ma arvan, et trump tegi seda, mida ta ikka teeb vabariiklaste positsioonidega, et ütleb lapsesuuna välja selle, mida, mida tegelikult vabariiklased on alati pooldanud ja kindlasti kindlasti vabariiklased, see, mida me ei alustaks enne põhjalikku läbikaalumist tuumasõda Venemaaga, ma loodan, et seda kunagi ei juhtu, see oleks Eestile igal juhul halb. Et trump ütleb lihtsalt lihtsalt need asjad välja. Ja mõnes mõttes natuke nagu WTO-ga ka tema positsioon NATO suhtes on niisugune, et need, see on oma aja ära elanud leppe, me peaksime sõlmima uued lepped. Ja iseenesest julgeolekusituatsioon maailmas on muutunud ja väga tugevalt, et see, et me arutaksime läbi uued, võimalikud võib-olla Eestile väga kasulik, sellepärast et tõesti Eesti huvi tõepoolest on kindlalt seista oma iseseisvuse eest. Aga Eesti huvi on kindlasti ka, et meil ei oleks mitte ainult kahureid, vaid võid, et see olukord, kus me iseseisvad oleme, et see tähendaks, et me oleme rikkad ja edukad ja siit nagu igasugused Hiina ja India väljajätmine maailma kaubandusest oleks meile väga kahjulik. Oudekki mul tuli selle või jutuga meelde ühe võiladude avamise nii-öelda teema kuskil seal 90.-te aastate alguses. Aga noh, see selleks on uskumatu, mida ma kuulen praegu, et Oudekki Keskerakonna esindaja ütleb jaa, muidugi Trumpi toetajana ütleb, et ongi õige, NATO leping on oma aja ära elanud, Washingtoni leping tuleb visata prügikasti ja vaadata, äkki õnnestub kuidagi. Nüüd sa küll Atreeri siia natuke enese natuke geneedikene kalda võtta võtta, jah, paar sammu tagasi. Riigikaitse komisjonis tegelikult selliseid positsioone pole välja öelnud, siis me võtame seda kui sellist hetkelist situatsiooni siin laual. Aga mul on mind mulle valmistada, tõsiselt muretse, mis praegu ka selles retoorikas toimub ja millised kõrvad sealt nagu välja paistavad, sina ütled seda. Et see ta on justkui lapsesuu paljudes küsimustes, ükskõik, kas mehhiklasi vägistajateks nimetades või siis Hillary Clintoni suunas lausa isegi atentaadi vihjeid tehes ja nii edasi, siis ma arvan. Jälle see materjal, mitte vabariiklaste, vaid president. Putini soovid, millist poliitikat, millist seisukohta peaks Ameerika Ühendriigid liidrirolli NATOs esindama ja nagu ma alguses ütlesin, et tegelikult on ikkagi täiesti erakordne ja midagi, varasemalt me sellist ei ole näinud Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide ümbrusest nõunike näol. Kus kohas need nõunikud, milliste huvidega tegelikult on nii peamänedžer või kampaaniajuht Paul manafort, kes oli siis mingil ajahetkel siin aastaid tagasi Viktor Janukovitši peamine siis kampaaniameister ja väga lähedalt seotud venemeelsete oligarhide ka Ukrainas ja mitte ainult pluss välispoliitika nõunik, kes alles hiljuti Moskvas käis ja oma seisukohti välja ütles, rääkimata siis tõesti sellest, et trump on lubanud endale väljaütlemisi, et NATO on oma aja üle elanud, et tema üks lähedasemaid ka selliseid, nii öelda arvajaid, kuigi ta omal ajal NATO laienemist toetas. Newt Gingrich on öelnud, et Eesti on Peterburi eeslinn tegelikult täiesti pärast ei peaks või sellepärast ei peaks üldse Venemaaga tuumasõda alustama meie kaitsmise nimel, et need on tegelikult midagi erakordselt. Sellist asja pole mitte kunagi ka külma sõja ajal ega hiljem Ühendriikide välispoliitikas toimunut pluss pluss pool sellele on kindlasti see, et välispoliitika on esil. Kui kardeti veel mõned kuud tagasi, et tegelikult keskenduvad teemad Ameerika näiteks Ühendriikide tööpoliitikale või mingitele muudele küsimustele immigratsiooniteemadele, siis see on iseenesest hea, et üleval Venemaa on üleval, välispoliitika on üleval julgeolekupoliitika ja tegelikult selle kaudu võib-olla ka selles just nimelt meedia kontekstis, mis jälgib ja analüüsib ja positsioone esile toob, kaasa arvatud ka meie huvidest lähtuvalt see on selle asja positiivne pool, aga, aga ma kuidagi ei saaks nõus olla nende väidetega, et Trumpi sellised hoiakud tegelikult ja võib-olla ka muutustele viitamised, mis puudutavad NATO tuleviku. Ainukene ehk moment, mis siin kuidagiviisi, kui nüüd tõlgendada jällegi kuidagi püüda positiivi näha, siis on see, et jah, Euroopa liitlased on Rahu dividende, mida sa, mille elase muretsesid, on liiga pikalt välja võtnud maailma ümber on piisavalt keeruline ja need kaitsekulutuste määrad, mis on näiteks Lääne-Euroopa mitmetes riikides on katastroofiliselt madalat, tõsi, nüüd viimasel ajal on hakanud tõusma ja, ja see on hästi oluline, et loomulikult ei ole eeldused, et Ühendriigid, kes maksavad või on siiani maksnud umbes 70 75 protsenti kõigist NATO kaitsekulutustest Sest see on selgelt ühele poole kaldu olnud trump on viidanud ka võimalusele, et võiks arutada Venemaale kehtestatud sanktsioonide leevendamist ja Krimmi kohta küsitud, siis ta on ka viidanud, et Ta võib kaaluda seda, kas, kas leppida sellega või tunnustada seda, et, et Krimm kuulub Venemaale Uudekki, kas see on üks põhjustest, miks sulle Trumpi poliitika meeldib? No ma ei ole mulle Trumpi poliitika meeldima, et ma näen, et testile võiks olla väga kasulik, kui me kui me ei saame lõpuks ometi aru, et poliitika, kus ühelt poolt kahurid aga teiselt poolt või ta ei ole, ei ole Eestile kasulik ja kui Trumpi puhul me tõepoolest ei tea, mis juhtuma hakkab siis teadmatus, mis võib olla hea vastuseks olevikule, mis kindlasti on halb, siis, siis ma progressiivse inimesena kindlasti pooldan teadmatust, kus meil on võimalik ise midagi parata ja ise midagi paremaks teha. Marko Mihkelson ja tahtsin veel öelda, et vaat, et kõik, mis on sulle ebameeldiv, ideoloogiliselt ei sobi, et päriselt selle kõige taga alati Putini kõrvad ei ole. Et mõnikord inimesed mõtlevad ka ilma Putinit asjumisse. Aga kuidas võivad olla, aga kui näiteks demokraatide võimalite võimelised? Hillary Clinton võiks nagu oma emailide saatmisega ja serverite kasutamisega olla natuke ettevaatlik, ma arvan, ma arvan, et ma arvan, et nagu serverite serverite küsimus ei ole okei, et inimene ei tegele oma turvalisusega ja Hillary Clinton ilmselgelt ei tegele ei oma ega riigi turvalisusega, ta paneb selle paneb, paneb selle ohtu. Aga mis puutub sellistesse ähvardustest, siis muidugi nagu teise konstitutsiooniparandusega vehkimine Trumpi poolt? No ma ei tea, seda võiks mitte teha, aga see ei ole midagi üllatavat. Kaalil tegelikult ju jagas kampaania materjali, kus olid demokraatide näod, millele oligi sihik peale pandud. 94. aastal öeldi Clintonitele, et kuule, kui te siia tulete kampaaniat tegema, võtke ihukaitse kaada. Vabariiklased on seda kogu aeg teinud. Aga räägime ikkagi kirjutada. Aga Krimmi kohta. Nad ütlevad, trump on välja öelnud, et tema teada ei ole Vene vägesid Ukrainas, et kuidas sellisesse avaldusse nagu suhteliselt. No kui nüüd tagasi tulla Ukraina poole, siis see on taaskord teatud mõttes Ühendriikide ja siin ka Euroopa Liidu välispoliitika läbikukkumine. Oleks siis, kui Ukraina kriis algas, oleks tulnud võtta positsioon, et me räägime läbi ja me leiame lahendused Ukraina, nii sellised ameerikameelsed või saksameelsed või kuidas me tahame öelda ning venemeelsed, et nad saavad lahenduse, mis mõlemale sobivad, sest siis meil ei oleks tuhandeid ja tuhandeid surnuid. Ja siis meil ei oleks praegu seda olukorda, kus Venemaa tegelikult, et Venemaal on see võimalus, et tema määrab maailma julgeolekuagendat sest praegu meil on Ukrainas külmutatud konflikt. Ja kui Venemaal on tarvis saada tähelepanu, kui Venemaal on tarvis alustada kutsuda misiganes inimesi laudade taha, siis tal on, tal on kõik kaardid käes, me tegelikult oleme ise oma sellise hoolimatu ja väga agressiivse välispoliitikaga mänginud Venemaale kätte kõikvõimalikud kaardid. Agressiivsus selge seisneb meie ehk läänemaailma agressiivsus seoses Ukrainaga. Ukraina kriisi alguses ei püütud leida lahendust, mis oleks vältinud sõda. Me ei püüdnud seda lahendust leida, Merkel on, Merkel on ka tsiteeritult öelnud, et meie väljapressimise allu meie millestki ei hooli. Väljapressimisena jälle seal ilus põhimõte, mulle see põhimõttega meeldib, aga kui teisel kaalukausil on inimeste elud. Kui selle tulemuseks on 20 aastat külmutatud konflikti, millest põhimõtteliselt võidab ainult Venemaa siis ma arvan, et see ei olnud mõistlik poliitika ja ühendriikidel kindlasti tollel hetkel oleks, oleks olnud väga tugev roll seda muutma. Mina olin jaanuaris 2014 Maidanil Kiievi kesklinnas ja ma rääkisin nende inimestega, kes seal seisid ja olid selle eest väljas. Et elu, elu muutuks, olid korruptsiooni vastu, olid selleks mitte et nad oleks olnud Ameerika Ühendriikide, Saksamaa või Eesti pool, vaid nad olid vabaduse poolt, nad olid selle poolt, et nad oleks inimväärikas elu, et neid ei varastataks, pall läks nii nagu Ukrainas, kahjuks on ka aastakümneid see olla nagu kahjuks ja need tegelikult olid valmis selle eest surema. See oli miskit, mis tegelikult õlgne hoopis mitte see, et keegi teine kuskilt on juhtinud nende tahet või tegevust vaid seal inimeste väljendas oma tuleviku kohta. Ja tegelikult see, et Ukraina valis või rahvas sundis tegelikult tegema valikut vaba maailma suunas, viis selleni, et Venemaa reaalses olemuses ei saanud seda ju loomulikult pealt vaadata ja sellest tekkis. Kas Krimm on okupeeritud? Ikkagi on, Krimm on annekteeritud, on annekteeritud loomulikult. Ma aga ei ole õnnestunud seda, mis sa arvad, kui tõi välja, et ta võib-olla peaks kaaluma seda, et äkki peaks tunnustama Krimmi kuulumist Venemaa, siis järelikult tunnistab sellepärast et kui ta kaalub, aga kas see on Eestile okei, aga kui nüüd tagasi tulla Kui nüüd tagasi tulla Ukraina juurde tagasi Ukrainale Ukraina juurde Maidanil oli hilja. Need lepped oleks loomulikult pidanud saavutama enne, kui rahval ei olnud enam muud teha, kusjuures ka osa rahvast, sest Ukraina puhul ei tohi unustada, et seal on. Seal on oluline hulk inimesi, kes siiralt pooldavad Venemaad mingisugustel põhjustel ja igasugune läbirääkimine pean nende huvisid arvesse võtma. Taaskordse läbirääkimine oleks pidanud olema põhimõttelt. Ukraina on jagamatu. Ukraina on iseseisev riik. Aga pool aastat enne aasta enne olid need kaardid Euroopal laual. Aga Me meelega valisime suuna, mis ettenähtavalt tõi. Konfliktini tekitas probleeme Ukrainas endas. Vot ma ei saa kuidagi sellega nõustuda, sa nagu lähevad sellest, et Euroopa ei valmistunud sõjaks ja see on halb, sellepärast Euroopa pidas läbirääkimisi assotsiatsioonileppe üle. Arutelu selle üle, kuidas toetada värinat erinevate reformide läbiviimine. Aga teine pool tõi vägesid piirile ja assotsiatsiooni Lääne-Euroopas. Mitu korda küsis, et vaadake, meil on väga suur hulk inimesi, kes elavad praegu sellest, et nad teevad äri Venemaaga. Kui me teeme selle assotsiatsioonileppe, siis need inimesed kaotavad. Me tahaksime, et nende inimeste kaotus, et selle nende inimeste kaotuse kinni maksaksite Euroopa ütles selle peale välja pressimisele, meie allu. Vaata ka meil täna debatt on sind, Clinton alustasid siis, mis meil muud üle jääb, aga ma meelega räägi lambi. Äkil tunnistaks Krimmi annekteerimist. Clintoni suhtumine sellesse, et kas nagu peaks rohkem relvi viima Lähis-Ida riikidesse, kus need langevad ISISe kätte või mitte? Ma arvan, et kindlasti on julgeolekupoliitika ja välispoliitika hoopis mitmetahulisem kui lihtsalt rääkimine võist. Sellest, et meil peaks olema võileiva peal. Ja sina ei taha leiva peale või oi väga tahab. Aga et seda võid saada ja seda kindlustada, et see või oleks meil alati olemas olemas, sul peab olema ka tegelikult tagataskus selja taga see jõud, millega sa tegelikult diplomaatias oma positsioone kaitsed ja saavutada seda, mida sa tahad. Probleem probleem ei ole mitte selles, et meil on ka meil on kahurid, aga probleem on selles, et meil 20 aastat juba võid ei ole, et võiks nagu võid, võib ka lõpuks ometi rääkida. No ei ole Euroopas ei ole, ei ole tavalisel euroopatöölisel, tavalisel Ameerika töölisel tavalisel inimesel sellel õnnetul Vietnami töölisel, kes paneb kokku neid juppe, millest pärast teha. Oudekki lähme paide poest läbi, vaatame, kuidas seal võiga. Nõndaks meie tänane debatt oli tegelikult ka sellest, mida tähendaks kummagi presidendikandidaadi, Clintoni-Trumpi võit ja nende välispoliitika Eestile ja kogu maailmale mida tähendaks Eestile kui trump võidaks kas Donald Trumpi võit, et oleks Eesti senise julgeolekupoliitika, nii moraalne kui ka intellektuaalne pankrot Ahto lobjakas. Kas on seda niimoodi sõnastanud ühes Postimehe arvamusloos? Kindlasti mitte, see on erakordselt kummaline avaldus või, või üldse mõtteviis, mis selles artikli jupis on nagu välja toodud kus on muu hulgas öeldud, et viimased 15 aastat on kogu Eesti julgeolekupoliitika täielikult läbi kukkunud selle sisse, muuhulgas tuletan meelde on ka meie liitumine Euroopa Liidu ja NATOga. No nõu komments, ma ei saa siit rohkem edasi, aga mis puudutab trumpi konteksti nagu ma ütlesin, Ettearvamatus kindlasti, sellega süveneb, Need, tema väljaütlemised, tema nõunikud, keda üldiselt on üpris vähe teada mis puudutavad rahvusvahelist julgeolekut või ei julgeolekupoliitikat, rääkimata paljudest muudest avaldustest, mis ta on teinud. Selge on see, et midagi sellist pole varasemalt Ameerika Ühendriikide ei lähi ega kaugemas ajaloos olnud ja see avab loomulikult, nagu ma ütlesin, et väga palju nii-öelda teemad, mille suhtes täna ühtegi vastust ei ole ja see kindlasti sellises keeruliselt dünaamiliselt muutuvas maailmas, kus meil on reaalsed julgeoleku ohud ja kus sedasama kandidaate ütleb, et NATO on vananenud, võib-olla me peaksime ümber, vaatame seda teist ja kolmandat ja üleüldse kogu see nii-öelda suhtumine ei ole mitte väärtustest lähtuv või või liitlaste tähendusest Ameerika Ühendriikidele lähtuv, vaid selgelt ärimees trumbi kohaselt kasvule suunatud siis need on kindlasti tõsised ohumärgid mitte ainult meile, vaid kogu kogu läänemaailmale. Sama küsimus ka, et kas Trumpi võidu korral selgub, et Eesti julgeolekupoliitika on pankrotis? Korraks peaks enne ära Argo Mihkelsonile ühe märkuse, et võiksime minna ka mööda maakondi jama näiteks sulle neid viiendiku Eesti elanikena kannas, kellel ei ole näiteks duši või, või vett, et see kuulub sinna või alla, et ei ole üldse nii roosiline. Aga trumpi võidu korral, noh, me peame hakkama jälle iseseisvat sellist välis- ja kaitsepoliitikat ajama, nii nagu me tegelikult üheksakümnendatel seda teha püüdsime ja, ja kohati ka väga edukalt. Läheme NATO ja Euroopa Liiduga see oli põhiline suund ja pärast saada sõpru, liitlasi. Ja pärast seda me ei ole nagu oleme lootnud, et äkilise kuidagi teeb ennast ise tõesti. Tõepoolest, me peame hakkama ise mõtlema, me peame hakkama ise rohkem küsima, mis on Eesti huvides. Me peame tegema rohkem koostööd oma Euroopa liitlastega, sest ükskõik kuidas olud ei oleks tegelikult meie esmane turvalisuse garantii nii kahuritega või poolt on Euroopa, et me peame kuuluma Euroopasse ja me peame otsima ühist poliitikat teiste Euroopa riikidega, et olema sõl toov ühendriikidest mittearvestavad. Nii, me peaksime ikkagi need 300 USA sõdurit siia tooma, sest vaadake, kui Venemaa ründab ja need surma saavad siis kindlasti Ühendriigid tulevad appi, et siis nad seletavad selle oma valijale ära. Et, et see on selline ummikusse jooksnud poliitika, et tõepoolest, selles mõttes on hästi raskem, et me peame mõtlema, mõtlemine on üks raske asi. Vaata vähemalt kordagi mõtlemisvõime kaotanud, no kasvõi tagasi viimane aasta meil riigikaitse komisjoni, millega me seal tegelema mõtleme, tema riigikaitsekomisjon, üks väheseid kohti, kus midagi tegelikult ka tehakse, väga õige ja hea esimees. Aga sellegipoolest selline üldiselt me oleme kergelt ummiktänavas, sellest ummik tänavast tuleb meil välja murda nii või teisiti kui Trump või Clinton. Meil tuleb sellest välja murda, et kõik head mõtted, mis meil on olnud riigikaitse komisjonis ja millega me oleme kaitseministeeriumidega vaielnud ja öelnud, et meie lõpuks oleme need, kes nagu annavad seadusi selleks suur suur võitlus ja ta võiks minna tegelikult lihtsamalt, kui inimesed väljuksid oma harjunud mõttest, et selle, selle, selle kaitsepoliitikat tegelikult teed keegi kuskil mujal ära ei tee, ei tee. Ja see Ja ühe ei luba. Meil on oluline nüüd kuidagi sellest kapseldunud maailmast välja tulla, mõelda oma peaga, minu arvates mõtleme kogu aeg oma peaga. Eesti diplomaatia julgeolekupoliitika on väga edukas olnud viimase 25 aasta jooksul, aga luba ma ütlen, ühe asja ütlesid enne seda, et al-Qaedas ongi Ameerika. Isolit isoleerub, eks ju, vaatavad omakasupealt, mis kuusk kellaga, eks, ja nii edasi. See on tegelikult erakordselt ohtlik läänemaailma lagunemine tegelikult, mis otsapidi ikkagi natukene meid praegu muretsema paneb ükskõik Brexitist rääkides või või ka sellest samast trambi hullusest, siis tegelikult ongi kontekst selles, et kui siis seal peaks toimuma tõsiselt murenemisega, on see meie julgeolekule selgelt suur miinus mitte pluss. No vaieldamatult ma siiski selle siiski ära, et USA ei võrdu läänemaailm ja Läänemaa ja Lääne. Oota, oota. Ja läänemaailm ei võrdu ka ja Euroopa ja Euroopa liit ei võrdu selline näo liberalistlik märgentilistlik poliitika ei võrdu see, kui. Tegelikult alus ja. Iga. Iga läänemaailma riik, keda keda juhi hullumeelsed lähtuvad, oma lähtuvad, oma lähtuvad oma huvidest ja kui keegi väidab, et ta teeb midagi oma riigi huvide vastu ja ükskõik millal te seda põhjendamis. Ma arvan, et ta on hullumeelne, ei, Clintoniga trump ei ole midagi niisugust öelnud ja loomulikult ükskõik, kumb neist võidab. Nende esimene positsioon on käituda Ameerika Ühendriikide huvidest lähtuvalt. Nii nagu Eesti esimene positsioon on käituda Eesti huvides ja Eesti ja Eesti huvidest lähtuvalt selle koha peal ma hea meelega tervitaks siin Eesti tulevast presidenti Mailis Repsi, kes on näidanud, et suurepäraselt lähtuv esivalida, aga ma tunnen talle selle juures ka ära. Nii. Vaieldamatult trumpi areenile tulek ja saamine vabariiklaste presidendikandidaadiks on teatud tabud murdnud, see on teatud tabuteemad toonud kasvõi siia arvamusfestivalile just nimelt see NATO viienda artikli absoluutne kehtivus. Ma küsin teie mõlema käest, millist mõju Trumpi olemine, presidendikandidaat ja, ja võib-olla ta ei saa presidendiks, aga, aga see, et ta on juba ka presidendikandidaat ja on teatud tabud murdnud, millist mõju see Euroopa poliitikas ja ka Eesti poliitikas kaasa võiks tuua? No tegelikult, ega see trump on jah kõige nähtavam fenomen üldse praegu muutunud poliitmaastikul, eriti siis läänemaailmas või demokraatlikus maailmas ja selleks peab ilmselt täiesti uue vastasseisu uue saate tegema, et iseenesest on, on see äärmiselt oluline, vajalik ka meil analüüsida, sellepärast et neid sugemeid ju näeme ka meie enda poliitikas, mis põhimõtteliselt keskenduvad võib-olla 140-le tähemärgile ja võimalikult teravale negativistlikult võib-olla ka väga agressiivsele sellisele retoorikale, mis pidevalt siin meedias taastoodab ükskõik kas selle väljaütlemise sisu, tõde või vale Trumpi kohta on näiteks tehtud väga huvitav analüüs, tema kampaaniakõnedes on võetud sellised olulisemad faktid ja 75 protsenti Nendest olulisematest tähtsamatest faktidest. Kas julgeoleku välispoliitika majanduspoliitika kohta on olnud sulaselge vale? Aga see ei huvita ju tema valijaid, jaga Peeter pomerants kirjutanud sellest, et tänapäeval ei olegi enam oluline, kas faktid on tõesed või, või valesid valed. Mida see toob Euroopas kaasas trumpi uus diskursus, oodake. Kindlasti selles mõttes nii Trumpi fenomen kui ka kui ka Brexiti hääletus on väga tugev äratus meile kõigile, kes me tahaksime, et maailm tegelikult toimib siiski niimoodi enam-vähem siin äri teha ja et riigid saaksid rahulikult oma huve kaitsma, nii et me ei peaks nagu üksteisele tormad tormab tormama igasuguseid relvi täristades vastu. Ja praegune rahvusvaheliste suhete süsteem kahjuks seda enam ei taga. Terrorism, lahendamatut, küsimused, mitte küsimus, mida me ei ole veel suutnud lahendada immigratsiooni osas. Lähis-Ida probleemid, seesama küsimus, kuidas oleks ikkagi kõige mõistlikum äri teha nii et kõik sellest võidaksid, kaasa arvatud töölised, kaasa arvatud kõige lihtsamat tööd tegevad inimesed, kuidas saavutada ja me näeme, et see, mis, see, kus me täna oleme, see on ohtlik, see on ohtlik otsese julgeoleku mõttes, see on pannud Euroopas kõnelema taas relvad ja see on ohtlik ka sellele, et meie Enda rikkus ei kasva. Ja järelikult Euroopa peab võtma juhtrolli. Euroopal on võimalus võtta juhtroll. Oudekki ratsutab relvi Euroopas, keskasel relvi Euroopas, küsimus kingad saaki. Selle ära lõpetada ja ära lõpetada saab seda ainult Euroopa ise. Nii. Saate lõpuminutid on käsil lõpetuseks teie prognoos või ennustus. Kes siis võidab USA presidendivalimised kaheksandal novembril, Donald Trump või Hillary Clinton? USA presidendivalimised otsustatakse viies osariigis ma soovitan kõigil jälgida avaliku arvamuse küsitlusi Ohios, Põhja-Carolinas, Pennsylvanias, Floridas ja Virginias. Need on viis osariiki, mis määravad ära tegelikult lõpptulemuse. Kui me vaatame tänast seisu, et kuidas kaks kandidaati selles nendes osariikides, siis nende populaarsus on, siis hetkel juhib kõigis nendes osariikides Clinton et kindlasti on veel kampaania lõpuni päris palju aega ja väga palju võivad määratleda need teledebatid, mis alles ees seisavad. Aga mu meelest väga oluline murdumismoment, mis toimus siin kongresside konventide ajal viimased kuu aja jooksul ja trambi erakordselt ebaõnnestunud väljaütlemised, kaasa arvatud ka moslemist USA kangelase kohta, kes hukkus Iraagis. Need on tegelikult minu meelest kallutanud ikkagi edumaa Clintonile, aga Oudekki. No kristallkuuli mul ei ole selline ennustamine on väga tänamatu tegevus. Et tõepoolest Clinton on keskendunud sellisele vaiksele tööle nendes viies osariigis teisest küljest tema ümber kerkib pidevalt skandaale, tema ümber tekib nii skandaale, sellesama võimalikku võimalikku rahastamisega, mis, mis toobiididele relvi sellega, et ta ei suuda emaile toiduta. Fifty-fifty. Tänan, kõiki kuulajaid siin Paide vallimäel kui ka arvutite ja raadiote ees. Tänan ka kahte riigikogu liiget Oudekki Loone ja Marko Mihkelsoni, kes siin väga tulise väitluse täna maha pidasite. Mina olen tänase jutujuht Arp Müller ja loomulikult siis ootame kaheksandat novembrit, kui selgitatakse välja, kes saab järgmiseks USA presidendiks.