Vikerraadio. Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna võtavad siin vikerraadiostuudiotes nädala Kuu ajakirjanikud Sulev Vedler Eesti ekspressist, Krister Paris. Eesti päevalehest ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast ja Tallinna stuudios oleme koos Suleviga. Tartu stuudios peaks olema mikrofoni juures kuuldel Krister telerisse. Tere päevast. Me tänases saates räägime sellest, kas uut valitsust võib oodata juba vahetusministrite näol. Pean silmas Martin Reppinskit, kes on tunud uude skandaali samas kui see eelmine skandaal pole veel jõudnudki vaibuda. Me räägime ka Keskerakonna ja Edgar Savisaare kriminaalasjast, mille prokuratuur siis esitas süüdistuse näol kohtusse. Räägime autokütuse kallinemisest, Tallinna börsirekordist ja saate lõpu poole, kui aega jääb siis ka madalat palka, teenivatest tippjuhtidest. Aga alustame Repinski teemal, et eilne õhtu tõi, tõi reppinskiga seoses uue fakti avalikkuse ja mulle tundub, et Repinski maaeluministrina on peaminister Jüri Ratasele kui paha unenägu, et tallesta selle nädala esmaspäeval pidi otsustama, kas Repinski jätkab maaeluministrina või mitte. Otsustati, et sobib jätkama. Ja nüüd uuel nädalal peab siis peaminister taas otsustama, kas Repinski sobib jätkama või mitte. Vot selle asjaga on, on selline lugu, et Jüri Ratas peab siis küsima tema keskusele mehe minevikus ja olevikus on midagi peidus ja siin vist küsimusest ainult ei piisa, et mõistlik oleks lastele seda üle kontrollida. Sellepärast, et Päevalehele antud usutluses Jüri Ratase ei lähe siiski teada seda enne, kui valitsust moodustama hakkas, ta küsis kõikide ministrite käest üle. Et kas nende nendel on, mida mingeid patte, mida neile võidakse ette heita ja Repinski ei leidnud temal seda, oleks mina kuulsin sellest annetuste kogumisest, mida siis mille eest Repinski sai noore poisina kelmuse süüdistusega kelmuses süüdi mõisteti. Kuulsin sellest esimest korda, ma arvan, Solekki esmaspäeval või reedel Ekspressi toimetuses rääkisime sellest. Aga kuna Ekspress Repinski teema üles võtnud siis noh, väga palju me ka ei saanud siin nagu tegutseda, muidu oleks jäänud mulje, et me tegelema mingi isikliku Wen detavam. Ta ei ole ju hea, kui üks leht nagu kogu aeg, tegele peaministri, kõik teised vaatavad pealt. Läksime, seekord natuke teistmoodi. Võib-olla oleks see asi ka varem välja tulnud. Asi on selles, et sellel aasta sügisel sulges Justiitsministeerium vanade kohtuotsuste andmebaasi siis need otsused, mis tehti enne 2000 kuuendat aastat ja seal oli sees ka siis Repinski asi on alati alati suvel postilasest jõuliselt käis peale, et pange see asi kinni, pannakse kinni. Ja tänu sellele on ka natuke raskem selliseid vanemaid asju üles otsida. Mis oli põhjus, miks keegi pidi seda tahtma kinni panna? Ma kujutan ette, et eriti veel alaealisena sooritatud kuriteod ei pea inimest saatma läbi kogu tema elu. Muidugi, kui ta võib-olla ministriks tahab saada, oleks väga kena öelda, mis tema tema minevikus oli. Aga et, et mis, mis on nagu taotlused üldse, midagi sellest kinni panna. Seal oli väga lihtsad asjad, seal on väga palju selliseid delikaatseid andmeid ja see oligi põhjus, miks see lihtsam oli neid delikaatseid andmeid mitte välja rookida, vaid terve andmebaas kinni panna, sest suur osa nendest karistustest ongi praeguseks ära kantud, nad kustunud. Aga kuidas peks ratas praegu käituma, et siin tõstatub seesama küsimus, et kas see, kui keegi on midagi noores põlves teinud 15 aastat tagasi. Et kas nüüd nüüd ma, kas, kas tegu peab teda saatma kogu eluaja ja kas me võime nagu sellest lähtuvalt öelda, et kas inimene või tõstatada see küsimus, et kas ta sobib ministriks või mitte, et Watson kunagi noores põlves lolli peaga tehtud ja äkki võiks seal üldse see unustada? Pange see selles, et see asi oli unustatud, ehk siis minister otsustas sellest mitte rääkida ka nii-öelda oma otsesele ülemusele, et minu jaoks nagu taandunud kõik selle Reppinski juures seal küsimusele, kas ta on teadlikult valetanud, teadlikult vähemalt ninapidi vedanud. Nii oma siis valitsuskaaslase kui kõige avalikustetu mulje, jääb küll vägisi mulje, et paljudes vastustes kuuleme liiga palju ebatõde ja lihtnende lihtsa rahvasaadikuna on nädama otsustes vabad mandaat neid otseselt ei seo, nagu ütleb ka põhiseadus siis minister väärib usaldust. Minister hääletatakse ametisse koos valitsusega läbi usaldushääletuse, aga kuidagi nii nahaalselt avalikult jääb vahele. Mitte kõige siiramate ütlustega sisse nüüd usaldust küll ei elata. Vaata sellise uue võimaluse andmine on alati hästi teretulnud ja tõepoolest nooruses teha, et inimesed sageli lollus ja, ja see on kantud karistus on ammu ära unustatud asi, aga sellistes selliseid asju peab siiski ministri kohta vastu võttes üles tunnistama, et mul on selline. Valitsusjuht ja tegelikult valitsuse piir, inimesed saavad teha mingi plaani, et mis siis saab, kui see välja tuleb. Veelgi parem oleks, kui minister ise ütleb, et mina minu minevikus ongi selline asi olemas. Muidugi, keegi ei ole vaimustatud enda sisse kirjutada, et kohtu kriminaalkorras karistatud. Aga vähemalt jätame, peaminister ei peaks avalikult meediale ütlema, et see tuli mulle täieliku üllatusena ja nagu ta siis ka Päevalehele antud intervjuus ütles, et kas võite olla kindel, et tema kohta rohkem üllatusi ei tule. Ta ütleb, et ei saa. Vot see ongi see, et sa pead nüüd teda küll usaldama ka tema puhul vist oleks ka mõistlik nagu kontrollida. Et ega ju üldsus ei tea suurt mitte midagi. Martin Reppinskist, me oleme lugenud hästi palju lugusid, aga telesaateid on tehtud. Kuidas ta kitsi kasvatab, me teame, et ta oli nooruses keevitaja. Et tema perel oli väga raske seis, majanduslik seis, et tal on olnud mitu armastust vähemalt kolme naisega kandis ja andis, andis rusikahoobi Dmitri viljakistolise ta nimi, eks. Ja, ja see ongi nagu enam-vähem kõik, et kes on see sõpruskond, kes on need ärimehed, kellega ta suhtleb. Ma isegi eetrist korra visati Keskerakonnast välja ja siis võeti tagasi, seegi on selline vähetuntud fakt, et tema taust on veel eestlastele tegelikult avamata. Aga mulle endale tundub, et, et kuna ratas on võtnud sellise ootava positsioon ei öelnud, et ta järgmisel nädalal siis otsustab, et mis edasi saada, et mul küll ei ole mingit siseinfot, aga aga mul on selline nagu sisetunne, et, et see ootamine tähendab seda, et, et praegu noh, täna-homme otsitakse uut, et maaeluministrit, et see otsus tuleb, ratas võtab otsuse siis, kui ta teab nimetada ka juba, kes on Repinski järgmine või tõttan ma nagu ette. Teine asi on see, et ühtegi suppi ei sööda väga kuumalt. Nad mõistlik ongi öelda sellel puhul, et vaatame, uurime asjaolusid, natukene tuleb järgi mõelda, et sa mõnda lolli peaga teha liialt nalja otsas. Me peame, me peame ka arvestama ikkagi Keskerakonna sisemisi neid võimujooni ja pinged, et nad ilmselgelt oli Repinski teatavate kompromisside tulemused. Kui ei saa parteid lõhki kiskuda ja enne, kui temaga seotud skandaalid välja tulid, siis võis vähemalt öelda kõrvaltvaatajana ühe positiivse nüansi need ometi veel üks vene nimega minister valitsuses, mis on nii-öelda ühiskonna sidususe koha pealt ainult positiivne. Noh, kes vabandust õliga kagu sassi Kirde-Eestis, päritakse Kirde-Eesti inimene, kust ei ole just väga palju ministreid tulnud ta vene perekonnast, inimene noh, tal oli selles mõttes hästi palju plusse ja ta on ka küllaltki lähedane Savisaarele. Jah, et minu jaoks nagu nüüd ongi huvitav järgmine nädal vaadata, et mida siis ratas otsustab, et mulle nagu endale tundub, et ütleme, see minevikus toimepandu võib-olla ei peaks olema piisav põhjus, et, et see ministriamet maha panna. Et kui ma arvan, et palju tõsisemad kahtlused on ikkagi Repinski puhul üleval sellest nii-öelda eelmise nädalaskandaalist, kus, kus oli küsimus, et, et kas ta maksab kõik maksud oma töötajate palkade pealt ja kuidas on tema ettevõttes toiduohutuse olukord, et et pigem võiks need küsimused nagu selgeks saada ja olla taas fookuses, et meil nagu fookus ei läheks selle 15 aastat tagasi tehtud rumaluse peale? Ja ma tahaks rõhutada, et fookus peaks olema sellele, et kui ta ka pärast järelemõtlemist on valetanud avalikkusele, kui see on nagu on piisavalt tõendatud, siis valetav minister ei saa olla minister. Aga lähme edasi Keskerakonna teemadega sellel nädalal siis sai kokku süüdistus Edgar Savisaare osas ja see süüdistus on, on mahukas, puudutab lisaks Savisaarele ka keskerakonda ja mitmeid tuntud Eesti ettevõtteid jäid. Ja noh, sellest on paljuräägitud nendest juhtumitest, aga, aga nüüd on see uus olukord tänu sellele, et, et meil on tegelikult valitsuserakond ja peaministripartei päris nagu karmi süüdistuse all, et, et mismoodi see olukord võiks üldse lahendada, kui me vaatame seda nagu Keskerakonna poolelt. Minu meelest oli üks huvitavamaid nüansse, mida pakuti, mida ta ise ratas ka Päevalehele antud usutluses märkis, et Keskerakond võib minna kui ma kokkulepet, ehk siis nii-öelda tunnistada, et jah, meil on minevikus olnud palju halba ja me nüüd võtame vastu oma karistuse ja katsume alustada puhtalt lehelt, et vähemalt neil avalikkuse silmis oleks selliseid positiivseid samme. Mulle tundub see on kindlasti üks võimalusi, sellepärast et sellel juhul hoiab Ja karistuse sellel puhul talle soodsam. Ise kirjutasin siin sellel nädalal pika loo Assar Pauluse kohtuprotsessist ja seal näiteks said karistada kokkuleppe korras ka kaks firmat. Ei ole, määrati 10000 eurot trahvi, teisele 30000 eurot, kusjuures mõlemad said trahvid tingimisi. Ehk juhul, kui need firmad ei lähe edaspidi kuritegelikule teele siis nad ei pea seda seda karistust kandma. Ja noh, ühe puhul on täitsa selge, et ta ei, ei lähe, kuna ta likvideerimisel ja arvata võib, et see teine, ma ei tea, kas teda pannakse kinni praegu või mitte, aga ma sealt ka ei ole oodata, et samasugune tegevus jätkuks. Aga Keskerakonna puhul noh, see kokkuleppele minek keeldub, eeldab ikkagi seda, et esiteks prokuratuur on, on sellega päri ja teiseks, et, et kogu sellest süüasjast eemaldatud oleks nagu keskerakonda puudutav või siis peab ka Edgar Savisaar ja kõik teised olema päri kokkuleppele, miks see eemaldatakse keskerakonda puudutavalt kui mitte eemaldatavaid, seda vaadatakse eraldi. Ülejäänud süüdistustest sõltub, eks, et kui sa oled andnud, sõltub, kelle jaoks siis altkäemaksan, et kui sa oled andja poolele, sa oled andnud keskerakonnale siis vabandust jälle nagu küll mingit põhjust seda kuidagi nagu ära unustada. Ja, aga see kogu see süüdistus on ikkagi väga mitme see seal ei ole, ainult antud keskerakonnale, seal on, on antud ka otseselt ikkagi Edgar Savisaarele. Kahtlustus on üleval, et Edgar Savisaar on oma positsiooni ära kasutades saanud, et altkäemaksu, mille ta siis on peitnud Šveitsi Šveitsis olevasse panka ja ja nii edasi ja nii edasi, et et selles mõttes nagu noh, ütleme keskerakonnale olekski lihtne praegu uuenenud juhtkonnal Keskerakonnal, et öelda, et see oli minevik, proovime kiiresti kokku leppida, võtame oma karistuse, kui on vaja trahvi maksta, müüme maha oma Toompeal asuva maja. Aga nüüd on küsimus, et kas, kas sedasama nagu soovib ka ka endine esimees Savisaar, kelle jaoks on need süüdistused ikkagi päris nagu karmid ja seal on ka nüüd selles mõttes kui, kui ta on Keskerakonnaga seotud protsess, siis on kindlasti lihtsam Edgar Savisaarele öelnud, et nad Keskerakond maksaks kinni tema advokaadiarved, sest neil on ühine asi ajada. Ka Keskerakond võtab oma karistuse vastu, siis on tunduvalt lihtsam öelda, et Edgar Savisaar, kulla mees. Et sa oled aastate jooksul palju teeninud. Maksa ise oma arvad, et teha korjanduse nii nagu tema jala jaoks, et ustavad fännid koguvad raha Edgarile? Savisaar on ise olnud tema puhas nagu prillikivi, et selles mõttes nagu tal ei tohiks olla kohtust midagi karta. Õige mehe ilm hõlma ja keegi. Terviseküsimusega omakorda jälle natuke segane, sest tegemist on delikaatsete isikuandmetega ja me ei tea neid ja ega me isegi kui teaksime, siis saaks sellest rääkida, aga Savisaare lähedaste tuttavad on rääkinud ikkagi sellistest tõsistest haigustest, mis teda vaevavad. See võib seda protsessipidamistest hakata segama. Teisest küljest jällegi Savisaar taotlasetada Hinnistataks Tallinna linnapea ametis, et kas sa tahad saada linnapeaks siis nagu tervis korras olema? Selles mõttes jah, et, et nüüd on ju peamine argument, ehk siis tunnistajate mõjutamine peaaegu ära jäänud, et kõik, kõik on ette satu kohtusse saadetud. Et nüüd on nagu ära langenud, peamine põhjus, miks teda linaga ametist kõrvaldati, et teoreetiliselt ma üldse ei välistaks, et kohus langetab otsuse, et jah, te võite kuni protsessi alguseni õige inimene, nagu te olete enne süüdimõistmist jätkata endisel ametikohal. Ma väga ei usu, aga heinas ta ei saaks seal protsessi ajal linnapeana sisuliselt tegutseda. Saajad kohtusaalisistuja, teine asi on see, et isegi kui ta on haige, siis seal on kohtualused teisigi, et kõik nad on tuntum kui teine, sellel Tallinna volikogu esimeseks poliitilist eliiti kuuluva inimesega tegemist. Näriline liit, rahvusvahelise haardega kinnisvaraarendajad Tartu tuntud Ta siis hästi Varioidugi trikas arendaja ons hotelliärimees kõik, nemad saaksid ikkagi kohtus käia ja seal sa arutada? Just äsja huvitav, kuidas prokuratuur tegelikult ikkagi viitas sellele potentsiaalsele probleemile tervisega ja öeldes, et noh, oletame, et see protsess ei jõuagi kunagi lõpuni, siis me peame mõtlema selle peale, kuidas avalikkus saaks ikkagi päriselt teada, mis siis, mis siis sündis. Ehk siis nad nagu kinnitasid oma usku, et nendel on väga head tõendid Jaajate, talle antud Tallinna siis linnapea ametist kõrvaldatud on süüdi. Aga kuidas seda teha siis, kui täpselt kohtulikult ei ole võimalik lõpuks midagi tõestada? Selles mõttes oleks kohtuvaidlus avalikkuse seisukohast kindlasti hea, et kui ei mindaks kokkuleppemenetlusele vaid vaid need erinevad tõendid hinnatakse kohtusaalis, et ma arvan, et me saaksime palju rohkem teada sellest, mismoodi on on toimunud ühe suure erakonna rahastamine, mis roll on olnud erinevad hotell tuntud ärimeestel ja milliseid kokkuleppeid on sõlmitud, et et ma arvan, et avalikkusel oleks, oleks ikkagi väga kasulik, kui see kohtuasi toimuks ja selliseid kogule peid ei, ei tuleks. Aga siin on veel üks huvitav, kui me räägime tunnist töötajatest ja kohtualustest, siis sellel nädalal mõneti üllatusena selgus, et et Keskerakonna reklaamikampaaniate autor ja ka Edgar Savisaare lähedane võitluskaaslane reklaamiärimees Paavo Pettai on, on pääsenud sellest süüdistusest. See viitab, et, et Pettai läks prokuratuuri ja kaitsepolitseiga koostööle. Tulen eelmise teema juurde korra tagasi, see, kui keegi teeb kokkulepe, naine selles küll midagi hullu. See ju tegelikult vabastab raps ressurssi mõlemalt poolt, hoiab kulusid ja aega kokku. Ütleme, kuidas Savisaar oma kõnes ütles, et peaksin ennast lahti siduma või võid, seome ennast lahti Eesti õigussüsteemist, siis, siis nagu kokkuleppele minek on selles teisiga selgelt vastuolus, et mulle tuleb lihtsalt kaugetest maadest meelde kohe Milosevici ja teised Jugoslaavia tugevad mehed, kes küll anti kohtu alla, seda mul polnud valikut, aga nad kohe kinnitasid, et, et me ei tee koostööd ja ei tunnusta teid, ehk siis natukene muidugi ma saan aru. Jajah, aga mis puudutab seda pettaid, siis seal on ju koostööd teinud politseiga teised linnavalitsuses töötanud inimesed ja samuti saanud kuriteokahtlusest vabaks, mille pole, süüdistab süüdistus esitatud ja ja ega see pole esimene kordeta ka näiteks hästi kuulus selline poliitiline protsess selles mõttes, et ta oli poliitikaga tihedalt seotud, oli niinimetatud Ivo Parbus ära, seal tegid ka kaks ettevõtjat puhtsüdamliku ülestunnistuse ja pääsesid karistusest. Aga Parbuse siis teised osalised pandi reaalselt vangi. Ja ega siin ei ole ka savisaarel sellist alastust oodatud prokuratuuriga, ta lajatab sellise täie rauaga ja seal on ju noh, see ei ole ühekordne eksimus, see ei ole selline poisikesepõlves tehtud asi nagu Repinski puhul, et seal on ikka neid episoode palju. Süsteemne süsteemne tegevus olnud. Prokuratuur aga viitas, et ta küsis siis ongi, et, et ta ei ole, ta ei saa minna selle argumendi peale, kui prokuratuur läheb väitma, et ta küsis altkäemaksu, et noh nagu sageli võib öelda, mingi kõrge juhted, andsin allkirja paberitele, mida alluvad tõid, lugenud läbi jah, olen süüdi, aga mitte kurjategija hinges. Noh, eks need jällegi need episoodid ka erinevad seal ja nende iseloom on anna mulle mõnelannad, ühesugune mujal teistsugune. Näiteks seal on mingid juhtumid, Aleksander Kofkini ka, kes on tuntud ettevõtja Edgar Savisaare vana tuttav sõber ja siis nad on käinud koos Hispaanias, et nii palju kui mina seda asja tean, siis mulle küll seal mulje, et nad vanad sõbrad on lihtsalt kokku saanud ja nad on siis üks on maksnud teise eest arveid ja pärast on nad üritavad seda kuidagi klattida ja selle kohta tõendeid ei ole. Et see jääb nagu selline sõbrasuhete peale väga paljuski selline mulje jääb. Muidugi ma ei tea kõiki tõendeid. Teisalt jällegi see näitab, et kui sa oled heades suhetes ütleme siis linnapeaga samal ajal ajabki linnaga äri, siis sa pead olema erakordselt ettevaatlik, muidu võib seal võimuesindajad asjadest täiesti valesti aru saada. Ja nüüd siis kohus peab otsustama, et kas siin oli tegevust kuritegevusega või või millegi inimlikum, aga. Sa pead, sa oled väga hea, nagu pretsedenti loov annab, see protsess on Eesti nii poliitilisele kui õiguskultuurile väga oluline, sest et Eesti on väike riik ja, ja väga paljud inimesed käivad omavahel saunas koos, mis võib-olla mujal maailmas oleks hoopis teravdatud tähelepanu all, kui meile, see on paraku paratamatus, et just kuhu need neid piire siis tõmmata? Ja ilmselt osa sellest protsessist natuke kinniseks, sest seal on ka sellist delikaatset materjali sel preili või proua Siret Kotka käis ka siis Savisaare Hispaanias koos, käis ühes tervisekeskuses mingeid naiste asju ajamas ja ja, ning Savisaare kohtumine daamiga Tallinna hotelli numbritoas. Mida ta seal siis härra linnapeaga tegi, no need on tegelikult sellised detailid, millest te räägite, noh, selle kogu selle juhtumi minu jaoks nagu põhisisu on ikkagi see, et kas Edgar Savisaarel on olnud aastate jooksul varjatud sissetulekuid, mida ta peitnud Šveitsi ja millest tegelikult et noh, mille, mida hakati uurima seal 2011. aastal, aga millest avalikkus sai teada alles täpsemalt 2013. aastal kui äripäevas uuriv ajakirjanik Koit Brinkmanni nagu asjade avalikuks tegi, et mis kahtlused on üleval ja need summad olid ikkagi ju ikkagi Eesti mõistes väga suured, et näiteks inimene, kes on olnud kogu aeg avalikes ametites, on kogunud endale nii-öelda perefondi kuhugi Šveitsi panka. Et see on ikkagi selle kogu selle süüdistuse selline põhituum. Et kui korrumpeerunud on olnud üks Eesti tipp-poliitikuid ja ja ma saan aru, et seda Šveitsi asja tegelikult tahab ka Savisaare kaitsja nii-öelda pehmendada sellega, et öelda, et menetlusaeg on üle mõistuse kaua kestnud ja et seda ei peaks üldse kohtus, hakkame arutama. Eks. Selle selle koha lõpul lükkas just inimõiguste kohus Savisaare taotlust mitte arvesse võttes tagasi, kui ta taotles. Esitate Strasbourgi kaebuse just nimelt sellele samale menetluse ajal ei viidata, siis leiti, et see, see ei ole argument. Seal seal tekib ikkagi esimees selles, et kas need sissetulekud on kuritegelikult või mitte. Et sul võib olla ka varjatud sissetulekuid, aga kui sa ei varja seda, maksame, sest siis pole hullu, isegi kui sa varjad seda maksuameti eest, siis küsimus on, kas see on kuritegelik või mitte, et sa pead mõnikord lihtsalt maksma maksud ära ja sellega asi lõpeb nagu seal kuritegelik, siis sa lähed ka kohtu alla, saad kriminaalkorras karistada. Ikkagi üks dimensioon selle juures on, et tegemist on tipp-poliitikuga, ehk siis kuna mängus on ka ka erakond kui juriidiline isik, siis kui palju sellised varjatud tulude võisid neile anda valimisvõitluses näiteks eelise konkurentide ees ja seega piltlikult öeldes varastada koht Riigikogus. Jah, ja kui palju ikkagi nii-öelda kasutate ära oma positsioone, mis nende valimistega saadi, et, et ka isiklikult isiklikult rikastuda. Noh, on selge, et Jüri Ratas Ta sai võimule saamine on praegu ikkagi Keskerakonna jaoks väga-väga hea samm. Et muidu oleks seal endise esimehega, oleks kogu aeg seal partei veelgi suurema tule all. Me mäletame, mis juhtus rahvaliiduga siiski Villu Reiljan, altkäemaksuasjades vahele jäi süüdi mõistetud nad selle nime kvarteid enam ei ole Eestis näha ka Villu Reiljan, kas Savisaare juhtum võib-olla ka väga kurbade tagajärgedega, sest ka tema on, on kohtu all ja tema jaoks ollakse juba juba teinekord võib isegi juba 33. kord, kui, kui ta võidakse nagu süüdi mõista, et see on ühele ka Eesti poliitikas mõjuvõimu omanud inimesele, aga kehv perspektiiv. Ja see on üks huvitav nüanss veel, et kas üks kuritegu äkki sooritati veel katseajal, et siis on kinniminek. Aga ärme torma ette, et kohus mõistab, kohus mõistab Eestis õiglast ja sama hästi, võidakse need osaliselt ka õigeks mõista. Aga lähme meie järgmise teema juurde ja räägime kütusest. Kui raadiokuulajad siin täna-homme veel tanklatest mööda sõidavad ja kütusepaak tühi on, siis tasuks tasuks hankida, sellepärast et järgmisel nädalal me tõenäoliselt näeme viimase kahe aasta kõrgema, et kütuse hinda Eestis ja põhjus on sellele põhjuse, selleks andis sellel nädalal naftakartelli OPEC kokkuleppe tootmist hakata vähendama, mis, mis ka nafta hinna kohe üles lükkas. Mina sõitsin neljapäeval mööda Eestit ringi ja siis vaatasin, kui kõvasti kõikusid bensiini hinnad, näiteks ühel pool teed oli Olerexi tanklahind oli üks null viis. Teisel pool teed oli Neste tankla üks 13 pärast ma leidsin ka sellise neste, kus ma sain ka üksnell viiegaste. Olen muuseas mõlema klient. Et tegelikult vahe on ikkagi täitsa märkimisväärne, et kui sa kaheksa senti kõigub ühe liitri kohta, siis no see seal on juba olemas midagi, et see ei ole niimoodi, et oleks mingi sent või, või mõni murdosa. Aga see nafta hinnatõus on iseenesest kasulik. Vähemalt Kirde-Eesti õliväljadele seal töötavatele Eesti õlitehastele põlevkiviaastal sellepärast põlevkiviõli hind kui liigub samas taktis enam-vähem samas taktis nafta hinnaga. Nafta hind tõuseb siis. Nendel ettevõtetel, mis veel hiljaaegu pidid töötajaid koondama, nendel tulevad jälle rõõmsamad ajada, tehased on valmis ehitatud, need seal siis ka hakata suuremas võimsuses tööle panema. Vaatame, kui vaadata nagu siit maailmast, mis seal kommentaarid nafta hinna tõusule pole üldse muidugi hirmus suurenenud ette New Yorkis maksab praegu maksab paraga barrel umbes 51 dollarit, et noh, ta on olnud natuke allpool, aga mäletan, et olid ajad, kus ta oli umbes 100 ja rohkem. Ehk siis see pole mingisugune selline märkimisväärne tõus, aga et jah, et needsamad, kes USA-s toodavad energiat, kes Ühendriikides toodavad kivimitest kütuste, neid on ühed suurimad võitjad, nende äri läks või uuringut oleks vahepeal päris halvasti. Et noh, see on see niinimetatud kildaõli, sest just ja kui hind tõuseb, siis juhtubki see, et nemad hakkavad jällegi tootma. Pakkumine kasvab ja see läheb uuesti hinna alla, et nad ilmselt võib siin juhtuda, taht ainult mingil määral tõuseb. Aga sellist meeletut hüpet siin ei toimu. Küll aga võiks see kaasa aidata siiski siiski väikesele hinnatõusule, mis ka üleüldisele hinnatõusule panna meil tarbeinaks tõusma, mis mis oleks isenesest majandusele täitsa hea. Aga venelased muidugi nemad teevad trikke, et kui kopek teatas, et, Et mis ajaperioodi jooksul mis ajaperioodiga võrreldes siis tootmist vähendatakse, siis muidugi venelased otsustasid kõige viimasega viimase ajaperioodiga novembri detsembril ja pumpasid siis oma tootmise nii üles, kui saab siis et siis sealt seda rekord, palju kooga toodangus siis vähemaks võtta, seda tootmist seal umbes sama käitumine, nagu enne ja soodusmüüki tõstaks pood hinnad hästi kõrgele. See on huvitav, väetate saudid olid valmis kokkuleppele minema, et minu meelest päev enne öeldi, et tõenäosuses kokkuleppeks on pigem selline 20 30 protsenti, et siiski noh, ju siis leiti, et et on kõikidel kasulik. Eks, eks Opeku oli sellise nagu lõhkise küna ees, et kui nad ei oleks seda kokkulepet sõlminud, siis oleks nafta hind väga järsult võinud kukkuda ja see oleks nagu tekitanud OPECi riikidele teistele naftatootjatele teistsuguseid probleeme. Et selles mõttes oli selline noh, ütleme see kokkulepe paljuski ka hinnatakse, et on võib-olla üpris vormiline, et jah, ta mõneks ajaks aitas nafta hinda natukene kergitada ka sedasama Venemaa käitumine või kui hind tõuseb, siis Ühendriikide käitumine, et need, see võib kaasa tuua selle lihtsalt, et tulevad uued kogused turule teiste poolt ja, ja lõpptulemus on see nafta hind jääb ikkagi selle 50 60 dollari vahele. Nojah, ega maailma majanduses pole ju midagi fundamentaalselt muutunud, et ikkagi jätkuvalt samasugune nõrk kasv, jätkuvalt on turul uustulnuk nii-öelda jutumärkides Iraan, kes tahab tagasi teha kaotatud aega, et kõik kõik on, pole, mitte midagi, pole muutunud selle koha pealt. Aga mis te veel Eesti kontekstis tähendab, et meite lööb natukene selles mõttes valusam ja naftahinna tõus, et et ka dollar on, on tugevnenud ja, ja sõidetud, seetõttu võib see mõju olla olla suurem, kui nafta graafikult paistab ja see prognoos ka uueks aastaks on ikkagi see, et pigem euro nõrgeneb, kui, kui tugevneb dollari vastu. Jah, aga ega Eesti hinnad on ikkagi olnud viimastel aastatel noh, nad on seisnud. Ja ega see seisev vesi ei ole neid ka kõige paremad. Ta meenutab sellist nagu majanduse mõttes külmulatud, meie teame, et nad film hoones kellelgi ei ole väga, väga tore olla ja samas jällegi noh, ülekuumenenud meenutab sauna, kus keegi ei jõua ka kaval, et Euroopa keskpanga selline ametlik poliitika on, et hinnad peaksid kasvama aastas umbes kaks protsenti, natukene vähem. Aga nad ei tohiks seista ega ka üle kastma. Ega vägi, inflatsioon on kahtlemata hea, aga kui see tuleb selle arvelt, et me lihtsalt maksame sisse imporditava kütuse eest väliskompaniide rohkem, siis ma ei olnud päris kindel, kas see on see õige meetod inflatsiooni elavdamiseks, see peaks olema ikkagi pigem normaalne majandus. Kas või seda ülespoole ja, aga see annab ka meile kasva just selle selle kaudu, et Eestis siiski toodetakse õli põlevkiviõli jah, ja läbi ka teistelt, kui ükskõik kus sektoris on sul võimalik hinda natukene kergitada, siis annab see võimalusega ka kergitada töötajate palku või lopseleks vähemalt eelduse. Et selles mõttes selline tagasihoidlik inflatsioon, et selles pole midagi halba, aga aga Eesti inimesed ongi tegelikult olnud üpris heas seisus viimastel aastatel, et kui vaatame sellist reaalpalga kasvu, siis, siis see on olnud täitsa korralik ka eelmisel aastal seal kaheksa protsenti sellel aastal prognooside kohaselt see üle seitsme protsendi, et et just tänu tänuga madalale inflatsioonile on, on inimeste nagu reaalne sissetulek jõudsalt kerkinud ja, ja see aeg nüüd prognooside kohaselt hakkab, hakkab läbi saama. Siis Putin pidas ühe märkimisväärse kõne iga-aastase olukorrast riigis ja siis ma vaatasin ka järgi, et mitu korda ta rääkis õliste naftast, ta mainis seda ainult üks kord. Et sihtmärk läks seekord Kell aps teistesse kohtadesse. Ikka ikka. Jutt käis sellest, et patrootlasest Putini selline peamine tegu ongi see, et kui isegi Venemaal on rasked ajad majanduslikult, siis ta on inimesed suutnud meelestada patriootlikult panna tundma uhkust oma kodumaa rahvele. Sellel on üsna selline tagasihoidlik kõne, et no ikka alati jälgitakse Putini esinemisi tähelepanelikult, et ka meil delfi saates laiali kohe Bushi, et vaadake nüüd Putini kõnet, ma ei tea, kui palju teisi riigipäid, kelle kõnesid niimoodi jälgitakse, aga kokkuvõttes jätab pöördas rohkem pilgu sissepoole ulatusse mitra sõbra käega nagu bioikkagi lahti nii-öelda Trumpi poole, ütles, et Venemaa otsib pigem sõpru ja, ja noh, tegelikult just nagu noh, ei öelnud mitte midagi, me ei kuulu küll ühtegi sellist murranguliste poliitika muutma, just pigem see, et ootame-vaatame oleme, oleme, näeme. Ja minu jaoks oli huvitav see, et natuke Trump on täitsa selgelt nagu Hiina vastu välja arvestanud siis välispoliitilises osas Putin just ulatas siis sõbrage Hiinale, esimesena mainis Hiinat siis Indiat, Jaapanit, neljandana, alles USA-s ja Euroopa liidus sind üldse Jutega. Kas kas see võib olla ka natukene nii-öelda ära tegemine, kuna siiamaani Ameerika ühendriigid on eriti Obama administratsiooni ajal just aerosooli retoorikat, et Venemaa ei ole tähtis? Venemaa ei ole meie partner number üks enam maailmas, tema jõud on kadunud, mis vastab ka, kui vaadata majandusnäitajaid tegelikkusele, see võib-olla natuke selline vastastikune ärategemine ka tegelikkuses loomulikult kõik korrad, kus Ameerika on pakkunud Venemaale teeme tehinguid üks-ühele nii-öelda külma sõja stiilis on seda väga hästi vastu võetud. Moskvas. Aga noh, Putini kõnest kui ka see kokkuvõte majanduspoole pealt, see selles osas on tal õigus, et ega Venemaa majandus ei ole, on, näitab paranemise märke nii inflatsiooni vähenemise kui, kui ka sellise kohaliku tootmise kasvu osas, et need sanktsioonid noh, on on kindlasti mõjutanud Venemaad, aga aga samas sundinud, et teda ka pingutama ja mõtlema nii-öelda kodumaise tootmise peale nagu ka vene börsi vaadata, siis ei saaks öelda, et et Venemaa olukord paistab väga nutune ja see nafta hinnatõus on, on ka Venemaal on selline hea hea minu jaoks oli kõige huvitavam asi selles kõnes me nüüd räägime, liialt pikaldane tundub sellest Putini kindlasti ka see, et Venemaa teenib põllumajandustoodete ekspordist rohkem kui relvade müügist. See oli täitsa hämmastav. Suhtlust teatava ettevaatusega kõike, mis puudutab Venemaa andmeid militaartehnilise kompleksi kohta ehk siis aga ka analüütikut mujal, ütlevad, et jah, Venemaa SKP langus peaks küll peatuma, järgmine aasta on väike tõus tühine, aga ega ta nüüd väga palju tühisem ei ole. Kui meie oma. Aga lähme siit, jah, lõpetame Putini ja lähme, lähme uue teema juurde. Sellel nädalal saavutas Tallinna börs rekordtasemed, eelmine kord rekord oli, oli 2007. aasta veebruaris, kui oli, oli Eestis kinnisvarabuum ja ja siis vahepeal aktsiahinnad kohalikul börsil langesid. Sihuke madalseisu tipp oli 2000, et üheksa aasta märtsis ja nüüd on taas börsifirmadele hästi läinud, teie mõlemad töötud, Ühes börsifirma Ekspress Grupis, et kas te ka ise tunnetate seda oma nahale. See, et Tallinna börs on elavnenud ja teeb hinnangut kordeid teen tülistajat börsiistujale Eestis selline, sellesse, mille elu läheb rahvale väga korda, läheks. Et seda küll jälgin majandusuudiseid. Aga ma hakkasin naermaaegselt, kui ma nägin üle tüki aja Postimehe esikaanel börsiuudist, et nüüd on saavutatud uus tipp. Et nad üldrahvalik teemas enam ei ole. Julgelt kümmekond aastat ja ma vaatasin järgi, näiteks Ekspress Grupi turuväärtus on võrreldes üheksandal märtsil 2009, kui oli see kõige madalam tase, on kasvanud 374,85 protsenti. Päris võimas kasv, tegelikult. Kes raha taipas sellel hetkel kes taipab selles hetkel raha panna aktsiatesse siis seal ikka kõvasti kasvanud, aga ka teised firmad olla, Merko on umbes samal tasemel. Tallinna Kaubamaja on, kõik on niimoodi kolm pool neli korda kasvanud. Et kui sa nüüd nagu seda sellele otsa vaatad või näiteks siis see Tallinna börsiindeks on muutunud, vaatasin, kui palju ta Rõiva valitsus viimase valitsuse ajal sellises üheksandast aprillist eelmisel aastal kuni selle aasta 23. novembril kasvas 17 protsenti pooleteist aastaga. Viimase aastaga kasvas 19 protsenti. Selle järgi vaadates tundub, et ta mingit seisakut nüüd küll ei ole, et investorid on, usuvad, et majandus kasvab mühinal aga reaalse eluga ei ole sellega mitte mingit pistmist. Tal on ikkagi selline kasiino. Praegu näiteks, kui me võtame ette hoopis suurema börsi tautšeonzi. Kuues märts 2009 madalseis onudel oli 600 600 punkti, praeguse tänase hetkeseisuga on 19000 USA ega maja majandusele kasvanud teps mitte nii palju. Jah, aga, aga see, ütleme Tallinna börsi, noh, selline puudus on see, et tema mõju ütleme, meie majandusele on on üpris tagasihoidlik, et vist börsi turuväärtus börsifirmade turuväärtus kokku on seal 10 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust, aga aga börsil on ikkagi võib öelda, et Eesti majanduse selline eliit või tipp ja ja eks see aktsiahindade liikumine ka peegeldab nende ettevõtete tegevust, et nende tulemused on kvartal kvartalid paljudel viimastel aastatel paranenud ja ja selles mõttes ma vaidleks vastu, et ega ta väga kasiino ei ole, et ma arvan, et on üks kasiinofirma veel börsil, aga aga inimesed, kes säästavad regulaarselt ja panustavad ka kohalikesse ettevõtetesse et nad olnud hea kopika või hea hea euro juurde sellele, mis nad igapäevaselt teenima tänu tänu nendele investeeringutele, ma just lugesin keeles, et väga hea kasvu saavutanud. Kes sinna taibanud panna. Ma ise olen ka, ma ei tea, kui palju mul neid aktsiaid kuulukel seal Ekspress Grupis väike, eks ole. Ma ei saa öelda, et sellele otsa vaadates olles kuidagi kehvasti läinud, ei ole. Selles mõttes on päris huvitav, millal tulevad tagasi ajad, kus inimesed hakkavad seda ka laiemalt teadvustama, et investeerimine börsile võib-olla olla hea mõte, nagu omal ajal, kui öeldi, et hetkel, kui taksojuhid räägivad sinuga juba investeeringutest, on viimane hetk müüa. Lihtsalt, kui me vaatame ettevõtete kasumite kasva ja aktsiahinna kasva, siis noh, need ei, ei lähe nagu liigu ühes taktis. See lihtsalt näitab kõike seda, et rahamass on kasvanud. Aga, aga inflatsioon meil ei ole, kas on see nii-öelda tüüpilised hinnad, on, on meil paigalseisus ja siis selle tõttu on meeletult kallinenud väärtpaberid ja veelgi rohkem kinnisvara. Et see on see, kus nagu kuhu kogu aeg raha, mass liigub. Igasugu alternatiivseid, selliseid investeerimisvõimalusi on igast ühisrahastusega tekkinud inimesed kasutavad seda väga hoogsalt. Ja tõesti, Eesti inimesed on muutunud väga aktiivseks erinevate investeerida võimaluste otsimisel ja see alati tekitab sellist küsimust, et kas ei ole tegu mingite mullistumistega või kas ei või tulla selline valus tagasilöök, jah, ja siis ütleme investeerimishuvilised tänapäeval tunduvalt lihtsam kui kunagi varem ostaga Tartaraid välismaal. Sa ei pea siin vaatama kogu aega otsa Tallinki levi Merkole, kas sa võid samamoodi Apple'i aktsiaid osta vä? Vaata, kas kogu selle asja taga ei ole tegelikult ikkagi just see põhipõhjus, miks, miks meil praegu on ka niivõrd madalad intressimäärad, et tegelikult ei ole seda raha kuskile mõistlikult paigutada. Inimesed otsivad jah, meeleheitlikult taga seda, kus oleks rahakaks päriselt mingit lisandväärtust tooma, seda, seda tegelikult pole olemas. No ei, nii ma nii mustades toonides seda ei näeks, et ega ju võtame Tallinna börsifirmat siis ma arvan, et siin on väga erineva profiiliga investoritele nii-öelda raha paigutamise võimalusi. Et usud, digimeedias on tuleviku osta Ekspressi aktsiaid ja usud, et soomlased, et pärast, kui aktsiisitõusu ära ja eestist investeeri Tallinkis sealt need paljud meie ettevõtted maksavad ikkagi ka dividende korra aastas ja selles mõttes noh, neid valikuvõimalusi Eesti muu maailm, et neid on ikka piisavalt, et pigem võiks inimesed selle peale rohkem mõelda ja ja mittelood Ta võib-olla sellisele ainult sellele. Et kui suur on nende palk ja mida riik teeb. Aga Kristeri ütlus on selles mõttes täitsa palju palju kibedat tõtt, et tõesti on olemas rikkaid eraisikuid. On olemas fonde, ettevõtteid, kellel ei olegi nagu mõistlikult kuhugi seda raha panna. Et nad suplevad rahas ja siis on kümneid sadu tuhandeid inimesi, kes elati, osoon Eestis. Et see kihistumine on meil ikkagi väga märkimisväärne ja uus valitsus mõtleb sellele sellele teisele poolele, et need, kellel see palgavaesus on ikkagi noh, igapäevaselt kummitab. Palgavaesus on ka võib-olla selline näiline, et võiks ka nüüd uue teemana võtta ja rääkida sellest, et, et kui me vaatame madalapalgalist inimeste statistikat, siis selle grupi hulgas on on mitu 1000 tippjuhti, kes teenivad väga väikest palka kuni 500 eurot kuus aga kelle tegelik sissetulek on, on seal keskmiselt ligi 4000 eurot kuus. Ja, ja põhjus on, on lihtsalt selles, et et osa tuludest teenitakse dividendidena Tegeleda majandusajakirjanikud, kas te oskate mulle ja raadiokuulajale lahti seletada ühe lihtsa põhjuse, miks maksustatakse erinevaid tululiike erinevalt, miks ei ole sotsiaalmaks ühtlaselt, sõltumata sellest, kas dividendid või palk? Kõik oleks olemata, kui kui oleks niimoodi lihtsalt enam-vähem ühe vitsaga. Asi on selles, et sotsiaalmaksu maksta makstakse tööliste pealt, kus sa teed tööd siis algsed sotsiaalmaksa nagu sa oled lihtsalt omanik mingis ettevõttes, sa ei pea tööd tegema, tulusa saad. Ja ongi kõik, eelarvekohast ju peavad üleval täpselt sama süsteem neile, milleks on meie riik. Ei noh, see, sa oled ka näiteks välisinvestor ütleme, et sa sinule kuulub seal sadakond Apple'i aktsiat. Sa ei tee ja selle jaoks mingit tööd, kas sa tahaksid maksta selle päralt sotsiaalmaksule, maksta, maksta? Pigem see on nagu küsimus selles, et et on nagu selline noh, juba aastaid aastaid lahendamata teemas, mis, mismoodi siis kaotada nagu selline ebavõrdsus, et et kui sa oled tõesti ettevõtja, oled investeerinud, et siis sind ei saagi võtta nii-öelda palgatöötajana. Aga kui seal sisuliselt palgatööd aga kasutad tasu saamiseks nagu teistsugust vormi, et, et siis tekibki küsimus, et said panustada solidaarselt sellesse solidaarset süsteemi, mis meil on loodud ja samas neid hüvesid kasutada, et see tundub ebaõiglane. Aga mis see lahendus võiks olla, noh, selle 17 aastat on, mis selle peale mõeldud, aga mingit lahendust pole leitud. Jah, aga mis on õiglane tasu? Ma vaatasin siin enne saadet ühe hästi tuntud ettevõtja majandusaasta aruannet, tema firmal vaata teenis seal keskel, ütleme 20000 palka aasta jooksul. Sõitis seal umbes 10000 euro eest autoga ja sai dividende natuke üle kahe miljoni. Mis siis oleks tema puhul see õige õige palk olnud? Ma ei, ta teenis üle 1000 euro ju kuulsad on poolest saati keskmiselt. Kas ta oleks pidanud teenima 100000 ja selle pealt maksma iga kuu 30000, üle 30000 euro sotsiaalmaksu? Tundub nagu noh, enesehävituslik, mis on õiglane, tasu sähviv, see tundub, kas see on nagu selline ütleme, väga-väga tupiktee, kui hakata nii-öelda nende hakata kuskil otsustama, et et kes, kui palju teeb nagunii-öelda palgatööd või juhib oma ettevõtet ja kui palju ta teeb seal tööd kui, kui omanik. Et ma arvan, et see suund võiks pigem Eestis olla, olla selles suunas, et et võib-olla seda solidaarsusprintsiipi lõdvendada. Et anda inimestele rohkem võimalusi ise otsustada oma tervisekulude üle oma tulevase pensioni üle, et ja, ja võib-olla kus, kus see tasandamis võimalus on, et tippjuhid oleks sarnasemalt maksustatud, on ja on ikkagi sotsiaalmaksu lagi, mida, mida on ka ettevõtteid välja pakkunud, et et ei peaks maksma teatud tasemelt enam enam sotsiaalmaksu, sest sa ei saa samavõrra tegelikult tagasi. Noh, teed tippjuhid, kellest me räägime, nemad siis ongi võtnud nagu sellise liberaalsema hoiaku ja nad on küll seda solidaarsuskohustust võrreldes teistega Enda jaoks vähendanud, aga nad on ise otsustada, mida nad, nad saavad ka siis selle võrra vähem teevad pensionimakseid, saad, tuleks vähem pensioniga teistpidi nad praegu raha välja võttes seda pensioniraha nii-öelda seda osa ise investeerida, et nemad on kindlasti rohkem iseotsustajad. Ja lootus on, et selle iseotsustamise tulemusena tegelikult tekib uusi uusi äriideid ja uusi ettevõtteid, mis, mis nagu lõpptulemusena võiks olla olla nagu Eesti majandusele kasulik. Head natuke sanservates, libe tee, et kui sa ikkagi võtad nagu de facto tuluna välja mingisugust raha, siis praegu räägime sotsiaalmaksust, aga olemuslikult. Võidakse hakata taotlema erandit ka kõikide muude maksude osas ja ma siiski ühiskonnas teatud solidaarsust, me peame üles näitama, et seda seda süsteemi, kui riik ülal pidada, aga mis selle riigi muu põhimõte ongi, et ehk siis ma võtaks natuke libe tee, kui me ütleme, et et kui sa lähed piisavalt jõukas, siis sinu maksukoormus on regressiivne ehk seda on vähemalt aktiseeritud, pigem ollakse Euroopa osas nagu teistsugusel lähenemisel. Pähe ebaõiglus võib tuleneda sellest, kui, kui siis veel riik sulle nii-öelda maksusoodustusi teeb tulumaksu abilalt ta kehtestab kõrge tulumaksuvaba miinimumi ja, ja lõpuks ei ole aga sinu tulumaksukoormus kuigi suur. Aga teistpidi jällegi edukas ettevõtja tavaliselt on ka kaval ja kasutab kõik võimalused ära. See edu jällegi on mingis suhtes südametunnistusega. Siis pidi sa võid saada ka avaliku häbistamise osas, kui sa oled väga-väga edukas firmajuht ja siis saad sa minimaalpalka ja ka Eesti on ikka klient, seda teed kaetab, on vähemalt viimastel aastatel ja eelmise peaministripartei reformierakonna ajal üritanud teenimist vähem maksustada, pigem maksustada tarbimist ja ma arvan, et, et see on nagu selles mõttes hea tee, et pärssida riigi poolt vähem seda, et inimeste sissetulek on suur, aga pigem proovida võtta siis raha sealt, kus nad oma sissetulekut kulutavad. Et, et siin on võib-olla järgmine mõte, et Reformierakond on nüüd opositsioonis ja ja mõelda uusi maksuideid välja, aga võib-olla ta võiks nüüd järgmistel valimistel tulla välja üldse tulumaksu kaotamise ideega, et ja asendada see siis rohkem tarbimisvõi ka varamaksudele. Aga lähme viimase teema juurde, räägime Itaaliast. Itaalias on homme referendum põhiseaduse küsimuses ja ma tean, et mitmed Euroopa pangad on, on, neil on kõva, töötad nüüd nädalavahetusel, sest arvatakse, et kui see referendum ebaõnnestub, Itaalias tekib valitsuskriis, siis võib see lükata toominu doominokivi ümber ja, ja võib tekkida eurotsoonist. Tõsine finantskriis. Ja huvitav on see, et näiteks ajakirja Economist, kes alati võtab pigem poisi positsioone, kus reforme kõiki julgustada võetakse, ütleme see kortena, soovitavad itaallastele öelda. Ei, sest et sa, need meetodid, mida peaminister Renzi on, on valinud referendumile panekuks on kindel tee populismile, aga üldse mitte nii kindel teebki Itaaliast välja aidata. Mul on siin ees, eks kaval skeem, mis on äärmiselt kirja, mis ütleb, et näed kui isegi öeldakse ei, siis on jälle kaks võimalust. Kas peaminister astub tagasi? Ei astu tagasi. Kui ta astub tagasi, siis on jälle omakorda küsimas, kas president rahuldab tema tagasiastumisavalduse või ei rahulda ja nii edasi ja nii edasi, et neid variante on siin kõvasti. Ja see oli ka muidugi, mis sõnumi saadab, negatiivne otsus on see, et esitakse taas korda, tundub, tunnetuslikult on nii-öelda samas reas nagu, nagu oli Brexit või Trumpi valimine ja veel tulevased valimised, mis ees ootavad nii Austrias kui Prantsusmaal, kus nii-öelda nii-öelda eliit teeb mingisuguse reformiplaani ja rahvasse tagasi lükkab ehk siis nagu selline moraalne tunne pluss teine ikkagi jätab taas kord mulje, et Itaalia on täiesti võimetu ennast reformimata ei suuda teha üldse mitte midagi, isegi kõige elementaarsemat referendumit läbi viia. Jah, noh, referendum viiakse siiski läbi, ei saa, aga, aga nüüd küsimus on pigem selles, et kas kogu selle kupatuse tagajärjel pääseb võimule Beppe Grillo endine koomik ja tema viie tähe liikumine, kui see seltskond pääseks võimule, siis võib tulla selliseid hukatus, lekka otsuseid ja sündmuse. Jah, aga lühiajaliselt perspektiivis võib arvestades, et Itaalia panganduse seis pole, pole hea, et me võime siin järgnevatel nädalatel ka musta stsenaariumi korral näha seda, mis, mis toimus mõni aeg tagasi Kreekas, aga, aga Itaalia on lihtsalt, et palju suurem ja, ja olulisem liikmesriik eurotsoonis. Ehk et võib tekkida uus võlakriis, võivad tekkida uuesti jutud eurotsooni lagunemisest ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis Euroopa keskpanka ka, jah, tulevad Euroopa riigijuhid kokku ja tehakse mõned avaldused. Et üldiselt see maharahustamine, aga mingi aeg jah, tõenäoliselt segadus. Jah, kui me vaatame kas või Islandi peale, kes valis teise tee, laskis pankade minna pankrotti, siis võib-olla ei tulda päästma ja, ja ka on kokkuvõttes ravim isegi parem kui senised olnud Euroopa rehilisem teistmoodi kokku kokku lepitud, et Island on ikkagi väga-väga väike ühiskond ja kuigi seal oli ka väga palju välishoiuseid, siis Itaalia puhul sellist eksperimenti teha ei saa. Meie täna saate lõpetame, ma ei oskagi itaallastele sinna kaugele midagi head soovida. Et, et loodame, et ei reageerita finantsturgudel üle. Selle referendumi tulemusele ja rahva teenrid on jälle eetris nädala pärast. Täna olid stuudios ajakirjanduslikud Kristel Paris, Sulev Vedler, Aivar Hundimägi. Kohtumiseni.