Head tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja. Tänase muusikasaate teemaks on eesti luule eesti muusikas mis tähendab seda, et kõik tänased laulud on eesti keeles ja väga ilusas eesti keeles, kuna nende tekstidega kasutatud eesti poeetide ja poe testide loomingut just nimelt luuletusi. Praegusel ajal ka luuletajad kirjutavad laulutekste tuntum neist vast Kristiina Ehin, kes on teinud palju laulutekste, olles ise luuletaja, aga sedapuhku opol need laulud kõik just sellised mille tekstina kasutatud luuletuste eksis. Viisistatud poeesia võiks sedamoodi öelda. Eriti palju just kasutati seda Nõukogude ajal seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel, ka kuuekümnendatel juba põhjuseks või vähemalt üheks põhjuseks oli tsensuur, mis tol ajal valitses ja laulutekstid kui sellised olid tihtipeale põhjuseks, miks muusikalood tsensuurist läbi ei läinud. Aga kui oli tegemist juba kusagil raamatus avaldatud või tekstina avaldatud luuletusega, siis oli see juba ühe korra tsensuurist läbi läinud ja laulu puhul läks samuti tsensuurist läbi. Tuletame meelde, et näiteks kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel sealt alates pakasid ju eriti just rokkmuusika puhul laulutekste kirjutama esitajad ise alates biitlist ja tiitlitest, Bob Dylan ja nii edasi. Aga testis jah, kasutati väga palju luuletusi. Esimene lugu ongi Hando Runneli luuletuse leiate tehtud kevad Tartu peal ansambel Fix ja heliloojaks Vello Toomemets, jaga solistiks Hando Runnel, ma päris statistikat ei teinud, aga Hando Runnel on kindlasti enim viisistatud või vähemalt üks enim viisistatud eesti luulet, et 80.-test pärinev laulja fiks on kevad Tartu peal ja Hando Runneli luuletusele tehtud lugu. 80.-te alguses, kui Tartus korraldati autorilauluõhtuid, nagoopiaanelgula nääreid nimetas folkmuusikaks, sellel ajal seda enam ei nimetatud, siis kasutati just nimelt palju Hando Runneli luuletusi ja viisistati neid ja sai hüüdnimeks lausa Runneldamine. Ansambel justament Jaanelgula muidugi, Toomas Lunge ja teised on viisistanud samuti üsna mitmeid ja päris palju isegi Hando Runneli luuletusi, aga kuule, Justamendi toppis laulu nimega viimane laev mille tekstiks on hoopistükkis Juhan Smuuli luuletus, nii et justament on üsna usinalt eesti luuletusi aegade jooksul ette võtnud. Selle laulu viisi autoriks on Kait Tamra ja Justament viimane laev Juhan Smuuli luuletusele, kes juute ise. Aga juba, millel ei ole see teise enne seda, kallis, sain. Ja õitseva maa sinuga. Kõike näen, kuidas valmivad veel ja ilma on rõõmus ja ime nüüd. Ja aasta mööda jäi hiljaks minu, te pole kungi peeglit. Lollilt elasin, aastaid jääb väheks, minu armas muna, Moro Ilu ühte vaipa etele, meie minul lõpuni seina ole muuda vaatrina selles seinas ruttav koll, roosa varv hoone, vee, Niina üsna tark ja laid veidike. Pärast surma oma laeva iga olles elustuma, palun, ära iial mind minema, jah. Minu viimaseks laevaks saaja pärast surma laevaiwaja, olles elusama abaluu su käest, ära iial mind minema ja minu viimaseks laevaks. Pärast laeva Eva ja olles elus oma paaritu käe ära iial teine la ja melu viimase eks vaevata. Jah, kuulates seda Juhan Smuuli luuletuse teksti tekib natukene küsimus, et kuidas üks ja sama inimene sai, kirjuta kirjutada sellise teksti, jaga poeemi Stalinile. Aga aeg oli selline, sinna ei ole midagi parata ja ega me keegi ei saa valida seda aega, milles me elame. Kait Tamra oli selle viisi autoriks ja ka järgmise viisi autoriks on tema. On luuletusi, mida on kasutatud isegi mitmest laulus ja ühte neist Me kuulamegi, Jaan Kaplinski luuletus ja siin kannab see pealkirja allnõlva Sarapikus, ehk siis nii nagu Jaan Kaplinski luuletus, algab esimesed sõnad. See laul on ka teada kui neile, kes kaua on teel ansambel Fix 70 70.-te lõpus seda laulu esitas Valter Ojakäär. Tegi viisi, Silvi Vrait laulis imekaunis lugu paga, Kait Tamra siiski viisid Isistas sele Jaan Kaplinski luuletuse, varem salvestas küll hiljem Kait Tamra rääkis ka pika loo sellest selle luuletuse sünnist endale isiklik lugu, see on tema kodukandis kirjutatud, Jaan Kaplinski oli tulnud sinna mati hundiga kohtuma. Seal ei olnud ja siis Jaan Kaplinski istuski kuskil künkal ja kirjutas selle luuletused, algnõlva Sarapikus silistab põõsalind. Seda ta seal kuulis ja nagu Kait Tamra ise ütles, et luule, see ei tule tuulest ei ole muidugi tema väljamõeldud, ütles, et elust endast heida tuleb, aga Kait Tamra on väga isiklikult selle tekstiga Ühe seotud ja ta on selle viisistanud. Kes mäletab ja teab seda neile, kes kaua on teel siis tegemist on sama luuletuse kahtleja Kaplinski Aga Kait Tamra versioon kõlab siis sedamoodi baldalva Sarapikus, Jaan Kaplinski. Sirista saalini bee. Liikus ülal tunnistab see Aeg läheb nõva osadus vastu. Kivi ei olegi kõva. Muus. Viimane olid silla. Viimane kool oli krunn jalale sülesilla MM, ta siis on jalasülesilla MM, et siin ei saa. Keedame kalduvus varjad. Mida pühilu? Telerääkibsed, maarja Log suurt kangas. Läheb õige aeg lööb kapsa, Hiinaga ja üks nii õige eestri koogil headus. Ja õige meistrikoogile Athos. Uski paasa kõigel on kõigega seos. Et me jääksime pakku ladna, maarjalinde ja Edei koostatakse talu, jääks üks kindel pai. Ja palu kanarbik vaiku seavali tee abil ja kanarbik, vaikus ja Vainik. Et jääks kuskile ära kodu, mis ootab neid, kes on kava ära. Muusika autor Kait Tamra, kes ka laulis seda laulu ütles muuseas ka seda, et Jaan Kaplinskile endale ei ole tagasi luuletus meeldinud. Huvitav küll, miks, aga see on juba autori küsimus dioalejate esitada. Väga sügav mõte selles laulus. Jätkame Doris Kareva on ka muuseas tema akne luuletusi väga palju viisistatud, aga te olete Doris Kareva on rohkem lüürikuna tuntud, aga on teinud ka selliseid lõbusamaid, võiks öelda lausa vallatumaid, luuletusi ja ühte Me kuulamegi ansamblit kapell, kaheksakümnendad del tegutsenud muusikaõppuritest noorteansambel, etüüd kaubamajast ja see ongi just nimelt Doris Kareva luuletus ja ansambli. Andres loikonna ise ansambli kapell muusik on selle viisi autor, kuuleme siis etüüd kaubamajast Doris Kareva luuletusele ansambli kapell esitusega. Maailmas ei ole hea, kui libaosaleda igava aine ka või siis laps laval ärge tallage vaba aega ja kui kui talle ta Teleris olla. Kõik kuidas kõik, mida. Mina lootsin, et ei ma finaale. Ärge tallage, mugava vaenlase ei ole hea, kui ära trügivad. Osale praami. Olla allakäiguga meil on hea, kui osaleda vaba lava. Nääripull. Ärge allakäiguga aega, meil on hea. Osaleda paati. Lävi olla jääda allakäigu teel on hea, kui talled raba. Legaalselt liberaali olla. Ansambel kapell etüüd kaubamajast ja Doris Kareva luuletused tehtud lugu. Eks seegi luuletus on puhtalt elust endast. Küllap vikerraadio kuulajad mäletavad veel neid nõukogude aegseid kaubamajasid. Nii palju või nii vähe, õigemini kui neid oli siis hommikul avamine poolest meenutas mitte poe avamist pigem talvepalee vallutamist aastal 1917 tormijooksuga mindi ja tormati mööda seda laiali ja kindlasti kõik needsamad sündmused seal Cap aset leidsid, toimusid, mida selles luuletuses kirjutatud oli. Läheme poetesside loominguga edasi. Viivi Luik on järgmise luuletuse autor ja selle viisistanud Rein Rannap. Rein Rannap on üks tublimaid eesti poisi viisistanud viisistajaid olnud läbi aegade on teinud neid väga-väga palju laule ja ansambli Ruja algne eesmärk oligi juba ju ka Eesti poeesia tutvustamine just nimelt väärt luule tutvustamine. Ja seda nakate edukalt ka tegid läbi aegade see elukoopiale küll Ruja esituses laulab seda Tõnis Mägi ja saateks ansambel psühhova 70.-te tippmuusikutest koosnev ansambel kitarril Andres Põldre basskitarril Vladimir Šeripov ehk Pils, nagu teda kutsuti hapne trummidel. Paap Kõlar. Tippmuusikud kõik. Ja klahvpille mängib siin Rein Rannap ise ja solistiks Oll Tõnis Mägi, naera naera. Viivi Luige luuletusele. Vereta armas. Mööda. Ta. Reeta. Tõnis Mägi, ansambel psühhohtme, Viivi Luige luuletusi ja Rein Rannapi muusika. 70.-te lõpus laul pärines ja see hall hõbedane noortelaulude plaat aastal 1980 ilmus. Sellel oli ka see lugu olemas. Selleks ajaks oli olemas ka juba ansambel inspee. Inskreed, võib-olla teatakse rohkem Alo Mattiiseni ajastaga. Sellele ansamblile pani aluse praegu rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud helilooja Erkki-Sven Tüür. Ja aastal 1979 detsembris andis inspee oma esimese kontserti TPI aulas praegune Tallinna tehnikaülikool. Enne seda kandis ansambel Ezra nime ja pesaga oli tõepoolest suuri raskusi. Kuna tegemist oli osalised kirikliku ansambliga, siis näiteks aastal 1979, kui toimusid esimesed Tartu muusikapäevad siis ansambel Ezra tegi ülevaatuse, et sinna saada ja žürii vähemalt üks tegelane seal žüriis. Ta ütles, et see jäi poisid, teie viimaseks mänguks õnneks ei jäänud. Ja 79. aasta lõpus pärast mõningast koosseisuvahetust võeti nimeks inspee ja aastal 1980 juba teistel Tartu muusikapäevadel esines inspee. Enne Piret Erkki-Sven tüüri sümfoonia seitsmele esitajale võitis sealt parima muusikateose auhinna žürii poolt just nimelt žürii. Loodetavasti seal ei olnud samu inimesi, kes aasta varem. Inspee läheb, õigemini Ezra le tol ajal lõpu elustasid. Ei ole teil õigus, anti Dolorosum on inspee laul, mida me kuulame, autoriks loomulikult Erkki-Sven Tüüri ja tekstiks Artur Alliksaar rätne samanimeline luuletus pähe sõnu aga väga, väga, väga palju mõtet. Artur Alliksaar franti, Dolorootsum inspee ehituses, helilooja heliloojaks, jaga solistiks Erkki-Sven Tüür. Nii, taat on, Andromeeda on järgmine kollektiiv, mida me kuulame kuuekümnendatel seitsmekümnendatel tegutsenud ja väga-väga vahelduva koosseisuga ansambel Peeter Randma oli selle ansambli üks tausta, õigemini üks eestvedajaid läbi nende aastate ja tuul käib tühjal rannal ringi, on laul, pidade neilt kuulame. Autoriks Peeter Randma ja luuletus, millele järgnes laul. Põhineb, on Ernst Ennolt. Ernst Enno tuul käib tühjal rannal ringi, esitajaks ansambel Andromeeda, solistiks Peeter Randma. Ja ka viisi autoriks, nagu eelpool sai juba öeldud. Rein Rannap on viisistanud väga-väga palju Eesti väärtluulet ja aitäh talle selle eest. Jüri Üdi oli Juhan Viiding. Mõlema nime all ta neid luuletusi kirjutas ja just nimelt Jüri Üdi luuletusi on väga-väga palju viisistatud seitsmekümnendatel aastatel ja nagu eelpool sai juba mainitud Ruja oli selles osas väga innukas võtlesijate Jüri Üdi Juhan Viidingu luulekogumiku. Siis vaatad sealt aseelukoht, see, see, see etne, peaaegu väga paljud tekstid tulevad ette, meie kuulame, aga Jüri Üdi kib luuletust hoopis ansambli Noor-Eesti esituses. See oli Rein Rannapi esimene ansambel pärast Ruja aastat 1976 77 teha ansambel tegutses vähem isegi kui aasta. Kõigest kaks kontserti. Nad andsid Tallinnas Kalevi spordihallis esimesel ja teisel mail 1977 ja ka siis mitte Noor-Eesti nime all. Kuna see nimi tundus jälle kellelegi kusagil kahtlane, siis esineti seal Rein Rannapi ansambli nime all Noor-Eesti, nagu teada, oli ka kirjandusrühmitus ja noori Eestis peale Rein Rannapi oli veel teinegi klahvpill, väga huvitava koosseisuga kollektiiv oli Andres Uibo tulevale orelikunstnik mängis seal klahvpilli teist lisaks Rein Rannap pile. Kitarri selles ansamblis ei olnud. Ainus kord vist, kus eesti pop- või rokkmuusikas kasutatud fagoti heiti riismäe mängis, seda basskitarri mängis Tõnu Tormis ja trumme Ivar Sipa. Kõik juba parandavad varasemast tuttavad. Tegijad jõudsid isegi üsna mitu lugu salvestada ja ühes väikses Eesti linnas Sämbast neist kõige tuntum lugu Dario Kadajas. Rein Rannapi tahtnudki alguses seda lugu Noor-Eestiga teha, aga ta jagada ja sealtpealekäimisel sai see lugu ikkagi lõpuks lindistatud ja on sellelt kollektiivilt kindlasti kõige tuntum. Juriidiluuletus. No ja nii Ta naine hoiab talvel ka Jätta. Majake. Maja. Noor-Eesti ühes väikses Eesti linnas Jüri Üdi alias Juhan Viiding, kodanikunimega Juhan Viiding, Juhan Smuul, Juhan Viiding on kuulatud aeg minna kolmanda, Juhani suure Juhani niivõrd-kuivõrd suure Juhan Liivi juurde ja ansambel fant orel aastast 1971 varasem kelder, liine helid. Sa tulid tuppa, Andres valdkonen, kes on selle laulu autor, rääkis, et algselt tahtsid nad seda lugu hoopis instrumentaalloona teha, aga siis tuli ansambli solist Andres Talvik ja tõi Juhan Liivi luuletuse geniaalse luuletuse. Sa tulid tuppa ja nii see lugu valmis sai ja õnneks ka lindistatud. Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Naeratus oli kui päike. Kui päike kiire, siis. Need olid sa tuppa ja valgust ja selgust sai tubade. Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Sönber hõljus kui muusika. Kaome äikest. Nii tulid siia tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Ja valgust ja selgust sai tubane. Naeratus oligi päike. Kogu ilm sai valgust. Sa tulid tuppa ja su naerates oligi väike. Ja kogu ilm sai täis valgusest täis valgust ja seeldust täis valgust ja selgust. Juhan Liiv, sa tulid tuppa ansambli väntorel esituses ja Andres Talvik oli ansambli solist, kes seda teksti siin luges ka kõige parema tahtmise juures. 55-sse minutisse mahub ära kõik need laulud, mis on tehtud eesti luuletaja luuletajate loomingule ja nii ongi aeg käivitada talale viimane lugu, rock hotelli kohtumistund Ave alavainu. Et luuletused on tehtud, Margus Kappel viisistanud selle loa ja see jääb tänase saate lõpulooks. Tänan kuulamast. Kõike head vikerraadio stuudios oli Andres Oja. No päeval ja näe maad läinud Kuid mahita.