Tere õhtust kõigile vikerraadiokuulajatele. Taas käes reede õhtu, taas käes pärimus, triaad ja taas siin täna teiega. Vastripeng. Täna näib olevat õhtu nagu iga teinegi aga ometigi on meil siin päri mustriaeg, selline kus on võimalik meil täna mängida ainult Eesti muusikat. Ja kuigi võimalik on iga kord, siis, siis täna ma just seda teenijat mängin ainult eesti muusikat ja ja räägime ka juttu huvitavate inimestega. Sest kätte on jõudmas Eesti vabariigi 90. sünnipäev. Ja nüüd järgnevalt kuulame selliselt laululoojalt nagu Jaan Tätte tervitusi talle sinna Vilsandi saarele, kus ta praegu kindlasti viibib ja kuuleme temalt ühte kevadelaulu number kolm, sest kaugel see kevadki meil veel on. Eva aadel on kraavivesi Ja rest ennast kraavis vesi. Oli natukene väsinud. Täiesi jal guugreci käsi Mesi oma sõda. Ka ta on juba õhus kitse, tal on kitse kõhus üle kraavi palgijupil poe kan väsinud poe konku keel. Mina oli ka. Ma pill on pea kohal, peatub täpselt Mei koha. Kuuse all on, kui paik ta tüve kogub, vaik. Sajab Kiievi hall. Ela Kiievi all, poeg on väike, poeg on rumal, ütleb keeli, all on jumal, eks ta seal sees on. On teine valgus. Siin on saladoose algus, salatuus on seinu sees. Väike Kuki pistu mees, salatuus on seinu sees. Ja nüüd on meil telefoniliinil meie pärimus tänaõhtune esimene külaline. Jaan Tätte nimekaim, Jaan Riis, tere õhtust. Kuidas läheb, Jaan? Hetkel puhkad, aga ma tean, et, et sa, et sa muidu oled päris tegev inimene, minul on endalgi õnnestunud osa saada sinu huvitavatest loodusõhtutest rahvusraamatukogus, Tallinnas ja, ja põnevatest väljasõitudest, mida sa looduse omnibussiga korraldab. Kaua sa neid juba eest vedanud? Tegelikult suhtutakse möödunud sajandil juba pihta. Et nüüd, kui on vabariigi juubeliaeg, siis see nädalavahetus omnibuss puhkab ja kõik rahvas, kes muidu sõidab elab omaette nagu vabariigi aastapäeva üritustele kaasa. Kas sina võid öelda, et sina oled see inimene, kellele Eestimaa on nüüd läbi ja lõhki tuttav, sest ta nii risti-põiki läbisõidetud? No neid inimesi keskmisest paremini, Eestit teavad, on on ju rohkemgi ja, ja, ja aga aga kindlasti jah, kuna ma viimast aastat umbes 100 päeva või rohkem aastat mööda Eestit ringi sõidan, siis ma siis ma üht-teist ikka ikka näen. No mis sa arvad, miks Eesti inimesele on vaja sellist ühiskondlikku väljasõitu loodusesse? Noh, ega ta nüüd ühiskondlikule ta pigem hea võimalus üheskoos Eestit tundma õppida. Ja nüüd, kui see aasta on ju mitte ainult nüüd vabariigi aastapäevaga terve juubeliaasta, siis ma usun, et et kõik, me võiksime natuke rohkem selle peale mõelda, et mööda Eestit koos targemate inimestega ringi vaadata ja, ja, ja oma kodumaad tundma õppida. Millal omnibuss oma sõita jätkab taas? Kas sa juba tead ka, kuhu ta siis inimesed viid? Kutsutud on Lahemaa rahvuspargi teha ühte sellist pärimus kultuuriteemalist metsa retk kuskil Võsu kandis ja mitte üksinda, omnibuss, aga, aga RMK Lahemaa rahvuspargi inimesed kutsusid, et võiksime koos seda teha. Kas keegi mängib seal muusikat ka või laulab? Augud on sinu kaasa siiamaani ma tean, kes on retkejuhid, et Anne Kurepalu ja Triin piina, neljandik, kes seal seda matka juhivad, kes seda seda kanti väga hästi tunnevad. Aga nüüd on küll, et, et enne seda õhtu ja see on juba järgmine esmaspäev kohe peale vabariigi aastapäeva, 25. raamatukogus on siis õhtul kell kuus Rein Marani õhtu. Tema nüüd on ju meie selle aasta üks kangelane, kes sai nii-öelda selle nii-öelda aasta aasta kultuuripreemia ja siis me vaatame tema õhtu kahte vana filmi. Üks on laanetaguse suvi, seal mängivad peaosades Fred Jüssi ja Anne Maasik. Ja seal filmis laulab veel kaasa. Priit Pedajas ja sõnad on Jaan Kaplinski, Mikk Sarve ja Eno Saar, muusika need ühte ühte ilusat vana sellist loodussõbralikku filmi meenutada. Ja teine film on seal veel, see on ilus, on. Ilusa maa, tähendab, see on tegelikult eesti ülistus. No Rein Maran, ent sa mainisid, et et tema nüüd sai selle kultuuripreemiaga, aga ma kuulsin, et, et sinule antakse ka üks, üks aumärk rinda. Räägi räägi, mille eestlasele jaan, saad. Eestis antakse ju ikka vabariigi aastapäeval autähti ja ja, ja homme ma sõidan tõesti oma abikaasaga Pärnusse. Aga see on ikka sellesama looduse omnibuss loos õhtute vedamise looduse aasta fotokonkursi korraldamise eest. Ja tegelikult see see valgetähe väike aumärk, see ju kuulub mitte üksinda mulle see kuulub kõigile meile kui ka sulle kes üritust kaasa teed, need, selles mõttes on mul tõesti hea meel, et homme antakse ja, ja nimetatakse, on kõigi sõprade ühine sihuke õuest. Igal juhul, see on tõesti väga tore, ma usun, et et enamus loodussõpru rõõmustavad sinuga kaasa. Aga mida sa Jaan eesti inimesele sooviksid selle kauni tähtpäeva eel ja sellel sellel ilusal sünnipäeva aastal? No tegelikult, mis siin ikka muud soovida kuivad, et kõigepealt, et, et need vabariigi aastapäeva nüüd nii homne ülehomne, pidulik päev kõigil oleks selline natuke pidulikum kui tavaliselt ja ja kogus aastatel ikkagi seda, et, et et õpime oma niivõrd fantastilist ja nii looduslikult kui kultuuri kogurikast, maad nii VPS maast paremini tundma ja, ja seda armastama. Ja, ja, ja kutsume teisi endaga kaasa. Aitäh sulle, jaan ja ilusat õhtu jätku. Seal metsa aga, aga ei ole. On meri. Seal metsa ta ka ei ole med Admeri. Omapäi. Kuidas elate, mu kallid pikad haisvad adruvallveed klikute kuu, sallid? Kuidas elate, kallid pikad, haisvad adruvallid kivi ja jõuhall neid? Söögi on kol, las lehtede kuu. Torm on eri ilisel. On teine sügiskuu. Seal metsa ta ka ei ole, mets on meri. Oma päike, ka. Udulaht. Kuidas elate, kallid pikad, haisvad adru balti meresoola Sestall? Nii laulis meile Jaan Tätte Vilsandis oma kodusaarest. Aga nüüd, enne kui me suundume ühele teisele saarele nimelt Hiiumaale ja räägime sealt Tõhe inimesega, kuulame ära Aavo Tammelt pärit loo, oh tere, minu emakeel. N. Dal sa oled w? L ei rootsi, saksa, vene me pole suutnud muuta sind minuga. Keeles laulan, ma ei rootslane, selles ta roosa. Siiski kui eesti keeles Mul on, ma ei sakslane sellest aru saada. Kui aru ei saa, pole vajagi. Las läheb koju. Kui eesti keeles laulan ma venelane sellest aru saama. Kui aru ei saa, pole vajagi, las läheb koju. Kui hiiu keeles laulan, ma ei, saarlane sellest aru saa, kui hiiu keeles laulan ma saarlane, selles. USA on tara taga, tagajärjed ära, aga taga toredad, aga tagavara taara tara on tara taga tagavarad ära, aga tagavarataradega tagavarad ääred ära. Kui eesti keeles laulda või siin on minul käes üks vägev imm Selle võimuga võin teha, ma. Mida iganes, kuid A. Ja O, tere, tere minu Eestimaa. Siin elas minu isa minu emaga. Tere minu ema. Minu isa rääkis ka seda Tere. Teema minu isamaa, minu isa elas ka seal, ma. Tema elas siin niikaua kui sa ei Kunivene lasel kitsaks jäi. See saadeti tema Siberi, ei tulnud ta sealt tagasi. Nii ei ole saanud iialgi. Mina näha oma le Aadi sa orgi. Kui. Seda ütlen veel seda laulan. Minul sellest härdaks läheb, me on silmad, veel on see, ma. On tore, et alles sa oled v-l. Seda kordan veel. Seda laulan. On tore, tore. Häid muljeid koju ka. Keeles laula. Siin igaüks mu laulust. Nii laulis meile Aavo Tamme Hiiumaalt ja see oli tema omaloominguline lugu. Nüüd me oleme aga telefoni otsa saanud endale järgmise Tänaõhtuse külalise, kes samuti elab Hiiumaal, on seal sündinud ja kasvanud. Vanustan tal nüüdseks 14 aastat ja minul on olnud rõõm alla selle inimese õpetaja nüüdseks juba viis aastat ja ja samuti vaata ka tema sõbraks pere Yana. Tere. Kuidas läheb Hiiumaal? Väga hästi. Kuidas seal ilmann praegu? Vihmane väike suur tuul. Sina Jana, oled nüüd rahvamuusikaga tegelenud juba mitmed aastad. Miks sa, miks sa seda teed? No minu meelest on see selline asi, iga inimene võiks tegeleda sellise rahvamuusikaga, mina sain sellele muidugi sinule, sina tulid Hiiumaale ja hakkasin tänu sellele sellega tegelema, aga ta on nii tohutult tore, et nagu me oleme teinud neid tantsuklubisid, et inimesed saavad suga kaasa tulla, see saanud neile näidata, mida sa oskad, sa siis laadsele lihtsalt hinge. Ja noh, minu meelest on see ääretult, et hea ta annab väga hea enesetunde. Kas, kui sa praegu mõtled, et natukene aastatele edasi, siis varsti sa lähed keskkooli ja siis ei ole enam kaugel ka see aeg, kui sa tahad minna edasi õppima. Et kas, kas sa vaatad kuskile kaugemale edasi või mõtled sa nii, et sa tahaksid kindlasti kui ka vahepeal ära käia, et siis kindlasti ühel hetkel jälle jälle oma kodusaarele tagasi tulla. Ja ma arvan kindlasti, et kuule, meil Hiiumaal siin mingit kõrgkooli ülikooli pole, siis see tuleb kindlasti kuskil mandri peal läbi teha, see periood aga kindlasti Hiiumaale kunagi tagasi, kui, siis mitte varem. Pensionil toimivaid read kindlasti et. Issand, ma olen siin kasvanud ja sündinud ja see on minu kodusaar ja seal ääretult kallis, mulle. See on see Hiiumaa võlu, aga, aga kui sa nüüd mõtled veel suuremalt, mis on sinu jaoks heaks Eesti võlu? Miks elada Eestimaal, miks mitte minna kuhugi välismaale? No ma ei tea, võib-olla Eestimaal lihtsalt nii eriline maailmast on nii väike ja eesti keelt näiteks ei räägita üldse mujal maailmas peaaegu noh, tegelikult tihti räägitegi. Et ta on lihtsalt niimoodi, ma arvan, et ma ei ole väga kipun, kus ei kipu kuskile välismaale minema pärast elama, aga kunagi ei või teada, mis juhtub, aga ma arvan, et ma jään ikkagi siia ja Eestimaale vähemalt. No mis väärtusi sa veel Yana välja tooksid selle Eestimaa puhul? No ma arvan, et me peaksime kõik kindlasti kokku hoidma, kuna meid on nii vähe võrreldes teiste riikidega ja nüüd on veel Eesti vabariigi 90. sünnipäev, tuleb et see 90 aastat. Ta on ju tegelikult võib-olla võrreldes teiste riikidega samamoodi jälle nii väike aeg, aga me oleme suutnud kogu see aeg olla koos, hoida ennast ja, ja võidelda. Et minu meelest on see väga super ja suurepärane, et me peame lihtsalt kokku hoidma. Kui palju koolis õpetajad räägivad sellest Eesti vabariigi sünnipäevast ja eestimaa tähtsusest? Loon täna räägiti kindlasti eriti palju meil keskkoolis riigikogulane härra Tarmo Mänd rääkimas et täna oli selline tähtis päev, aga noh, ajaloo tundides ikka tuleb see teema, sest muidu võib-olla nii väga ei tähtsustada seda, et et ikkagi noh seni ta pole nii igapäevane teema, aga, aga kui on nüüd sünnipäev, sellised asjad, siis ta on kindlasti päevakorras. Mida sina, Jana sooviksid Eesti inimestele? Endige palju rahu ja ja vaikust, et nad peaksid olema õnnelikud selle üle, mis neil on ja kindlasti ka noh, jah, selles suhtes rahul, et, et ei oleks mingit mässu ja möllu, et kõik oleksid rahulikud ja, ja nad oleksid tänulikud selle eest, mis meil on, mitte mõtleks ka nii palju selle peale, mis meil võiks olla, et et nad peaksid olema ikkagi tänama selle eest, mis meil on antud ja, ja oleme sellega rahul. Suur aitäh sulle, Jaana Lepamaa, minuga siin praegu rääkimast ja sellist rahu ja vaikust ka Hiiumaale tuulama tormamise lõpetaks. Suur aitäh, ilusat õhtut. Kas koome laulu? Meil on väike, leidsite soore. Saareke, veedan seal. Nii laulis meile Uku sildoja ansamblist äike, Seltsike ja loo nimi on ka väike Seltsike. Nüüd aga, enne kui me järgnevalt võtame telefoniliinile meie tänase kolmanda saatekülalise, kuulame ära ühe loo ühe valsi loo. Ütlesin ennist, et kuulatakse valsi lugu, aga tegelikult kõlasid siin suisa kaks lõõtspillilugu. Teine oli neist vahtrapolka ja Karl Kikas oli, oli see osav mängumees, kes neid meieni tõi. Nüüd aga on mul telefoniliinil taas üks, üks inimene teisalt saarelt, Kihnu saarelt ja väga paljudele tav virve köster. Tere, Virve. Tere. Virve. Sina oled nüüd peaaegu sama vana, no tegelikult küll mitte, sul on ikka 10 10 aastat 10 aastat veel veel aega sama vanaks saada kui Eesti vabariik, aga siiski sa oled, sa oled saanud üsna hiljuti 80 aastaseks. Räägi, kuidas, kuidas see aeg, kui Eestimaa jaoks sinu silmade läbi olnud on. Nii nüüd sa kadusid mul kuskil ära. Aga kuidas tundub, kas, kas Eesti inimesed hoiavad kokku? Kuule peab ütlema, et on toredaid inimesi ja on ka neid väga palju, kes kokku hoiavad ja on ka neid inimesi, kes on ükskõiksed. Ma ei tea, kas nüüd eestlased on, aga ma arvan, et et hulgas heas, öeldakse, et on kõiki. Ja ikka ma loodaks et need on ju tõesti nii palju vähe, et me ei võiks ikka giid nagu kokku hoida, aga. Virve sina oled palju laule teinud. Kas sa oled Eesti riigist ka mõne laulu teinud? Olen teinud, olen kommenteerinud ja, ja seda ma tahaksin siis, kui me käisime seal. Kas sa sellest praegu paar rida ka saaksid meile laulda? Haanja väga vahva sisse kindlasti jõuab millalgi ka inimesteni. Kas virves hindan sinu positiivsus elus aidanud või on olnud ka väga selliseid raskeid hetki millest on väga raske olnud läbi tulla? Mis sind aidanud on läbi? No väga tore virve. Mina soovin sulle sellist tugevat tervist, mida sa soovisid Eesti vabariigile ja ja pikka iga, et et tuleks veel neid ilusaid laule ja ja oleks veel inimestel võimalust sinu positiivsusest osa saada. Aga praeguseks meil siin hakkab aeg tasapisi jälle lõpupoole sammuma, sest on ka Ene Lukka valmistanud toreda jutu ette sinule virve. Ma tõesti soovin kõike head ja, ja ütlen, ütlen sulle, aitäh. Meie vabariigi sünnipäeva eel on hea teada, et seda ei tähista ainult eestlased vaid ka paljud siin elavad teised rahvused. Eesti rahvuslik folkloorinõukogu tahtis teada, kas ja mis meid kõiki siin Eestis ühendab ja korraldab kultuuridevahelise dialoogiaasta raames sel aastal kolm ühiste väärtuste ümarlauda, millest esimene juba toimus seitsmendal veebruaril Tallinnas. Tänase väikese ülevaate saate ja sünnipäeva saate taustal kõlab Lätti Valgevene ja soome muusika. Millest siis ümarlauas kõneldi. Kõnelesime sellest, mis on meile kõigile tähtis, sõltumata rahvusest, keelest ja religioonist. Kõnelesime väärtustest, mis võivad olla heaks ja loomulikuks ühenduslüliks ning innustada meid kõiki midagi tegema ja tegema kuus. Püüdsime vältida kriitikat ja vastandumist. Kuidas tegelikult läks? Ümarlauas osales ligi 40 Eesti ja rahvusvähemuste ühenduste eestvedajat. Anneli Reima ja Olga Burmaagina kultuuriministeeriumist ja Viivi Lokk. Tallinna haridusametist, millest kõneldi Jüri Viikberg Eesti keele instituudist andis ülevaate rahvastiku kujunemisest eri aegadel. Ehk millised rahvused ja mis ajal ning põhjustel Eestimaale jõudsid. 2000. aasta seisuga elab Eestis 67,9 protsenti eestlasi. Teistest rahvustest kuulub kaalukam osa venelastele. Seejärel ukrainlased, valgevenelased, soomlased, tatarlased, lätlased, juudid, poolakad, leedulased ja sakslased. Teisi rahvusi, mida on tänase seisuga juba rohkem kui 140, on kõiki palju vähem mõningaid ka ainult üks inimene. On selge, et keele ja riigipiirid ei kattu. Eesti riik on rahvuse keskne riik, siin on rahvus oluline ja siin on tähtis teada, kes sa oled ja kust sa pärit oled erinevalt mõnest teisest riigist või näiteks Ameerikastki. Jüri Viikberg märkis, et mida enam teise rahvuse esindaja on kohanenud uute oludega seda suurem on võimalus oma keele ja kultuuri säilitamiseks. Aga see kõik on väga aeglane protsess. Samas on oluline hoida sidemeid oma päritolumaaga. Eestirootslane Sophia Johns ütles, et muusika on suurepärane ühendav lüli eri rahvuste vahel ning et meil on ka ühised kristlikud väärtused. Eesti armeenlane, graafik Grigor jan ütles, et ksenofoobia segab dialoogi ning dialoog saab toimuda eelkõige oma kultuuri kandjate vahel ning et iga kohtumine ei ole veel dialoog. Anneli Reiman kultuuriministeeriumist ütles, et tihti oleme Väljakujunenud stereotüüpide küüsis. Näiteks, et eesti keelt on oi kui raske õppida. Ja et enesemääratlus, identiteet võtab inimesel ära asjatud hirmud, kui ta teab, kes ta on ja kust ta pärit on. Anneli Reiman rõhutas, et Eesti riik on veel noor ja areneb. Kõike ei saa saavutada nii lühikese aja jooksul. Eesti lätlane Juris šigurs kinnitas teadmist, et eestlastel ja lätlastel on palju ühist ajalugu, usk, folklooriliikumine, laulu ja tantsupeod, osa sõnavarast, iseloom, Köögikultuur, metsa austus ja palju muud. Ta andis ülevaate ka Läti intelligentsi tähelepanuväärsest osast eesti kultuuris. Soome-ugri Luze hea tundja ja kaitsja jaak proosas rõhutas, et dialoogi aluseks on teineteise tundmine. Tema teadmise järgi ei ole meie keelesugulastel soome-ugri lastel sugugi kergem lõimuda Eesti ühiskonda kui teistel rahvustel sest väga paljud on tanud oma emakeele ja määratlevad end pigem vene kogukonna kui oma päritolumaa rahvuse esindajana. 40 protsenti maridest komiteest jõudmurtidest peavad vene keelt oma emakeeleks ja Gruusias teatas, et taasiseseisvunud Eestis on toimunud uute rahvuste sünd. On suurenenud liivlaste arv viis. Liivlased elab meil tänase seisuga Eestis üheksa, vadjalaste, aga eriti ingerisoomlased, kes on ennast eraldanud just soomlastest. 1989. aasta seisuga elas Eestis 120 soome-ugri last. 2000. aasta seisuga juba üle 140000 inimese. Toimub ka assimileerimine kas vene või eestikeelsesse kogukonda. Rahvuslik eneseteadvus on tõusnud soomlastel, ingerisoomlastel, rootslastel parem eesti keele oskus on neil rahvustel, kes on omariiklust omavad rahvused, nagu näiteks soomlased ja ungarlased. Tore oli kuulda, et eesti marid ei pane oma lastele enam vene nimesid, vaid Mariumi. Jaak prosese sõnul on Eesti riik igati soosinud oma rahvusteadvuse arengut. Rahvuskultuuride ühenduste liidu lüüra esinaine, korealane Liidia Kõlvart ütles, et alustame dialoogi parem hilja kui mitte üldse. Ning et oma kultuur tuleb rahvusvähemustele igal juhul säilitada. Aga see juhtub vaid siis, kui on motivatsioon seda teha ja kõigil ei ole seda sugugi mitte motivaatorid. Teks võivad olla ka ühisfestivalid nagu lüüra korraldatud sinilind. Eesti rahvusliku folkloorinõukogu korraldatud Baltika, Viljandi pärimusmuusika festival ja teised taolised. Tallinna haridusamet teeosakonna juhataja Viivi Lokk esitas meile küsimus, et kas me ikka teame, et Eesti koolis on võimalik pida oma rahvuskeeles, kui ühes koolis on vähemalt 10 ühe rahvuse esindajad ja on olemas loomulikult rahvuskeelne õppekava, õpetajad kõik muu õpetamiseks vajalik. Seda võimalust on näiteks asunud rakendama. Üllatus-üllatus uusasukad, itaallased, kes kõik oskavad hästi ka eesti keelt. Viivi Lokk ütles, et Meie kool on juba ammu mitmekultuuriline. Eesti leedulaste esindaja, Sitsiilia Rasa hunt kõneles pühapäevakooli võimalustest oma keele ja kultuuri õppimiseks. Oli ka neid, kes asetasid end väljapoole Eesti riiki või vastandusi iga hinna eest sellele. La kas te ikka teate, kui raske on vene naiste elu Eestis ja nii edasi. Kuid enamik otsis siiski ja leidis positiivsed ja ühist, millele toetuda ja mille nimel koos edasi elada. Kui ümarlauas osalejad kaardistasid omi väärtusi, selgused ühiseks väärtuseks peetakse tolerantsust, emakeelt, oma kultuurivabadust, perekonda, meid kõiki ühendavad ka ühised mured, riskid, töö, kodu, lähedase kaotuse võimalus. Ümarlaua lõpetasime ühise laulmisega. Selgol lauldi eesti, vene, Kreeka, Gruusia ja Poola keeles Sitsiilia ära soundi ettepanekul lõpetasime päeva Eesti hümni laulmisega selles mitmekultuurilises seltskonnas. Ja laulsid kõik, kes tahtsid, kes ka võib-olla nii väga ei tahtnudki. Nii et Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine oli ühiselt alanud. Kuidas teie seda päeva tähistate? Mina lähen Rakverre, Viru regi esiettekandele 24. veebruaril. Virumaa teeb Eesti vabariigile 90.-ks sünnipäevaks väärilise ja erilise kingituse, mis ei upu vees ega põle tules ning jääb sünnipäevalapse mällu kauemaks kui kestame. Meie selleks on üks rahva poolt regivärsivormis loodud laul regilaul. Meie aastatuhandete vanune kogemus, mis luuakse koos. Korraldajad lootsid osalema vähemalt 90 autorit, kes ise saadavad oma lauluread esitama mitusada ettekandjat ja on siis eestvedajad, kes on selle laulu kokku pannud ja 24. veebruaril. Sellega esitavad nii, et laul sündis eestimeelsete inimeste ühistööna ühisloomena kuhu oma read võis kirjutada nii talumees, maavanem ükskõik kust maakonnast või linnast rääkimata tublidest, noortest ja nii tõhutavatest, õpetajatest, koorilauljatest, ärimeestest, omavalitsustegelastest, riigikogu, lastest, kellelegi loomet ei põlata, ära lauldakse, millest ikka isamaa ilust, võlust ja valust aga tingimata Eesti ajaloo tähtsündmustest, nii iseseisvuse tulekust olekust ja minekust kui taastulekust tänase päevani välja. Kindlasti ka rahva tublidest, poegadest ja tütardest ja lõpetuseks headest soovidest isamaale, sünnipäevaks, lootustest veel paremale homsele. Pidu regi kantakse ette Rakvere kolmainu kirikus. Head vabariigi aastapäeva, mehed ja naised, põliselanikud, eestlased ja lugupeetud teiste rahvuste. Aitäh ene Lukale. Täna oli pärimustrist teiega Astrid Kõning. Ja jääb vaid soovida, et me 11 hoiaksime ja hoiaksime oma riiki. Palju õnne meile kõigile ja head vabariigi aastapäeva.