Vasar alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Osaron kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere algab kultuurisaade vasar, minu nimi on Peeter Helme, koos minuga on stuudios veel Maarja Vaino, tere maarjatere ning samuti Pekka linn on jäänud, kes on tegelenud Eesti-Soome kultuurisuhetega ammust ajast ja jagatki oma aega võrdselt nii Eesti kui Soome vahelt, Rebecca Trieri tee. Aga enne kui me läheme Eesti-Soome kultuurisuhete juurde ja hakkama seletama, miks just täna selline teema? Kõigepealt tagantjärele muidugi palju õnne soomlastele, kelle kelle vabariigi 99. aastapäev kolmapäeval oli, aga nagu ikka kõigepealt tutvustama natukene sirbi teemasid ka Maarja, mis sulle silma jäi? Lugesin suure huviga Tanel Kerikmäe üsna põhjalikku artiklit, mis kannab pealkirja Kesk-Aasiale nagu igavene homosovjetlikus. Ja see oli tõesti, ma soovitan seda lugemistesti kõigile, muuhulgas ka nendele, keda aeg-ajalt vaevab mingi nõukanostalgia. See artikkel on siis norra autori Erika Fatlandi sovjetistani arvustus raamatule Tiina Aksel kes ja Kirjastus Tänapäev välja andis ja tõesti, see on väga huvitav lugumiseks, see näitabki seda, et kui me ka näiteks sellesama Eesti-Soome kultuurisuhete valguses teinekord põlema seda, et me oleme vaesed idaeurooplased, siis meie kunagistele vennasvabariikidel on ikka käsi käinud hoopis teisiti. Aga mulle endale jäi veel silma Hallik, Harro-Loidi ja Ragne Kõuts-Klemmi artikkel Kesk ja Ida-Euroopa ajakirjandusest, mis ka võib-olla lõdvalt haakub meie tänase teemaga, seal võrreldakse Kesk-Ida-Euroopa ajakirjanduses toimuvaid arenguid ja juhitakse tähelepanu ühele tendentsile, millest võib-olla sageli Ta ei olegi nimelt sellele rahalisele poolele. Rahaline pool on see, mis võimaldab ja Lääne-Euroopa meedial hoopis teistmoodi käituda. Igatahes täitsa huvitav lugemine. Ja muidugi väärivad märkimist ka arhitektuuripreemiad, mis kuulutatakse täna õhtul välja. Loetelu kandidaatidest on tohutu pikk, ma ei üritagi siit kedagi esile hakata tõstma. Igatahes palju põnevat on, soovitan sellel asjal silma peal hoida, aga me läheme hetke pärast edasi. Põhiteemaga. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koostamine stuudios Maarja Vaino ja meie tänane külaline Pekka linnainen on kutsutud siia selleks, et rääkida Eesti-Soome kultuurisuhetest. Nagu enne juba öeldud, üks põhjus, miks täna selline saade seisneb selles, et kolmapäeval möödus 99 aastat Soome vabariigi väljakuulutamisest. Aga teine põhjus, mis ma arvan, rõõmustas kõigi eestlaste südameid ja nagu ma Soome ajakirjandust vaatasin, paljusid soomlasi siiski natukene häiris ka, seisneb selles, et Soome 100. aastapäeva tähistamiseks valiti välja ametlikud joogid, valiti välja 24 erinevat alkohoolset jooki, ehkki, millest 13 on välismaised ja üks neist on vana Tallinna sarja eriväljaanne mille nimeks sai vana Tallinn tumma Lakritsi, ehk siis soomlaste maitsele välja töötatud vana Tallinn ja vaatasingi. Mida siis Soome press sellest kirjutas, kui Eesti ajakirjanduses valitses üldiselt selline rõõmustav pidumeeleolu, võiks öelda nii, et võib-olla nii mõnigi eestlane, kes muidu vana Tallinnasse halvasti suhtunud, äkki hakkab nüüd mõtlema, et tasuks ikka ka teinekord seda jooki proovida siis Soome meediasuhtlus sassi valuliselt. Eriti valuliselt suhtusid sellesse loomulikult Soome alkoholikontserni kogu esindajad, kes rääkisid sellest, et kuskil on midagi väga valesti läinud. Siis võttis ka Soome parlamendi liige Mikko Kärna Soome keskerakonnas sõna- ja ütles, et see on lihtsalt käsiteldamatu, et alko ei saanud oma tooteid sellesse võistlusesse niimoodi üles rivistuda, et just need võitnud oleks. Ja ja nüüd on Eesti liköör seal, kuigi ka kodumaiseid tootjaid on olemas. Nii et selline naljakas olukord, mis pani mind kohe mõtlema selle peale, et alkohoolsed joogid on ju Eesti-Soome, sellist kultuuri suhtlust ja üldse igasugust suhtlust aastakümnete jooksul üldiselt õlitanud, aga teinekord ka muidugi natuke paksu verd tekitanud. Kas või seesama nii-öelda viinaralli on ju paljusid Soome ametnike Soome poliitikuid, Soome tervishoiutöötajaid sageli ärritanud? Eestlased on suhtunud sellesse jällegi niimoodi teatava mõnuga. Nii et kuidas selle, kuidas sellesama vana Tallinnaga Talle Pekka, kuidas sinule see vana Tallinna valimine sellesse 24 joogi hulka tundub? Mina nägin reklaami juba varem kui seda uudist Eesti poole, et selline selline toode on tulemas ja mingi kumu tekkinud võib-olla paar päeva varem seda ja ja nägin ka seda, seda silti etiketid, mis siin on. Vahepeal olin ja vaatasin, et kõik on kirjutatud soome keeles, heale naabrile Virosta süvele naabrile Virostajad labla Eestist ja siis oli see, mis ma esiteks panin tähele, et jah, tõesti on nagu soome maitsele kohandatud tummalakritsi. Natuke imestasin, et sinna küll eestlane, kune eestlane ei tea seda, et lagrits on alati must. Et kui seal, kui see on tumetume, lagrits ja siis ta ilmselt natuke heledam. Me soomlased oleme trastilisem, mustade komplekte sõbrad ja siis olgu siis lagrits. Mu tütar elas aasta aega Austraalias ja temal oli vaja saata alates siis seda salmi hakid või lagritsa siis suure pakiga sinna sinnapoole, et see, see on nagu selline väga, väga sobiv ja kena kena toode, aga mind küll rõõmustas põhimõtteliselt sellised, et nüüd on toodetud soomlastele oma toode alles hiljem siiski kuulda, et sul oli mingi tõesti Soome nagu selle riigimonopoli valik. Nagu Peeter ütles, et neid on 24 toodet, seal on näiteks väikepruulikodade tooted on mingi ja, ja siis on veinid ja muud ja siis ja, ja tõesti pidulikuks Ligööriks oli valitud see aga teine asi on see, et sealjuures on ka näiteks Soome ja Soome piimatööstuse toode, mille nimi on 60 korva 100. See on jälle valged viina esindab, esindab kuskil kõrva ise kes mängib nende kaubamärkidega, nagu teame, et kui Eestis on müügil Saaremaa no kust see tuleb, see piiritus saatkovskingurvast küll ja sa lihtsalt segatud siin siin piirkonnas või lahjendatud võib-olla sealjuures natuke Eesti Eesti vett või saare, loodan, et ka Saaremaa vett. Aga tõesti, nii ma arvasin, et ega siin midagi nüüd nii erilist ole. Aa üks asi, tuttavate juures on väga huvitav toode oli, mille nimi oli Türni pundika ehk eesti keeles astelpajupuskar. See oleks ka huvitav, huvitav toode. Aga nüüd selle juurde tagasi minnes siis vana vana Tallinn. See on rohkem ajakirjanduse kummu kui ajakirjandus. Iltalehti on ikkagi meie teine suur õhtune leht, mis ilmub seal kollast ajakirjandust ja mis, mis inimestele meeldib kõige rohkem alkohol. See tekitab alati siis seda nüüd, kui osise soome vodka ralli viina rahalise on, see on ju vana vana lugu, mis hetkel kuuleme sellest Lätti, kuidas invest Ikla Valkaanid sõidavad siis ja kommu ja kogu Eesti rahvamajandus läheb kummuli ja tean mis, mis saame lugeda sedasama asja saame ka siis soomes lugeda, see on see viinaviin on just selline selline nagu poliitiline piire ületav kaart, mida lüüakse alati lauda, olgu siis nii Eestis kui Soomes. Kui sa praegu Lätit mainis, et kas Soome ajakirjandus on seda käsitlenud ka, et eestlased nüüd suhtuvad nii valuliselt sellesse, et käiakse Lätis, on ju tegelikult täpselt sedasama valu, mis 20 astutav soomlastele olnud, et nüüd teevad lätlased meile No kuidas see Soome ajakirjas jälle sellele läheneb, ei nad teasydajaid, eestlased, kes seal peal käivad, nad saadavad oma korrespondendi sinna piiri peale ja otsivad sealt selle ühe ühe soomlase intervjuust teda ja siis siis ajakirjanduses öeldakse, et kõik soomlased Soome, Soome jätta flöödi ja siis mõni päev tagasi nädal tagasi või mis siin oli, kirjutati nüüd. Tallink kavatseb avada Helsingist laevaliini Riia Riiasse. Kui kellegi käest küsitakse, et kas oleks võimalik nii, võib-olla vastakse võimalik, aga ega ega ainult koheselt lakkas sillad tegema, nende äri on ikkagi müüa seal laeva pardal. Nii palju kui võimalik. Aga kui nüüd sellest vana Tallinnas näiteks rääkida, et kuidas on, et kui tänaval lähed soomlase juurde, ütled, et nimeta kolm Eestiga seonduvat märksõnaks vana Tallinn läheb siis see, kas ta on nii-öelda Eestiga seonduv kultuuri märku ja võib-olla üldse kuidagi võimendame igatepidi seda üle. Ma ei ole kindel, et see võib olla vana tallinn, võib-olla paar aastat noorem toode, viru valge kui nüüd alkoholi juures juures liikuda, aga, aga see on küll, ma arvan, üldiselt Eesti probleem on see, et Eesti kaubamärgid ei ole rahvusvaheliselt tugevalt, siis need kaotati nõuka ajal kaotasime need kõik ära siis mööblitööstuse Luterma, mis müüdi kunagist seal Inglismaal ja muud ja ja Soomes oli jah selle Lutheri vabrikule, isegi Soomes oli vabrik Lohjas ja neid oli asi võeti, et see see on kui, kui sool hakkab mainima, mõningaid Eesti tootjaid kahjuks ongi viinad on siis tõesti vana Tallinn, Viru valge Tallinnas hotell Viru on kindlasti tuntud kaubamärk. Aga kui Eesti toiduained tulevad Soome turule, kus seal võib eest, seal ei ole, Eesti Nad toodavad põhimõtteliselt nõndanimetatud Raivot leiba, tooteid, mis on siis nende kaubanduskettide peal ainuke, mis on väga julge. Soomes Saaremaa nime all aga Mandri-Eesti juustud, mis nime nemad seal näiteks üks tuntud märk on soome keeles, nimi, nimi on maagi Lamparahavad maa, talu parimat. Ma vaatasin, et peale Eesti toode. Aga nüüd kui tuli Eesti tooted seal, aga nad ei julge esineda, miks nad ei ütle, ütle, et Eesti talu parimad sellise tootega, et siin on midagi selle selle kaubamärkidega yldiselt peaks ikka tegema midagi julgema kasutada neid vot siis annamegi soovitusi, julge, kes Eestis elab, sinna sisse panna peab kohanimed on hea, häid siis, Saaremaa on hea näide, aga näiteks sburgis Soomes tuntakse Otepäält. Miks mitte siis spurdi tootjatel teha siis seeria, mille nimi on Otepää. Väga lihtne ja see on, need punktid on ka seal peal, need on väga töötavad ma jumala hästi, et see on midagi väga omapärast. Aga ma kujutan ette, et ajalooteadlikumad soomlased kindlasti teavad ühte Eesti kohanime veel selleks on Narva. Narva narva muidugi, Narva on ka selline jälle internetiajastu kohanimi, kuna seal jälle need täpid puuduvad. Aga nüüd on, et kui me vaatame ajaloos sinna, siis aasta sajandit tagasi nii on, ega Eesti kaardil, seal on üks linn, mille nimi Norbat, hiljem ta Jurjev ja siis on Revel ja võib-olla leidub üks Perno seal taga, Narva on alati olnud Narva narva alati olnud selle Soome ajalooga eestlased arvavad, et ja et, et see on mingi halb maine Soomest ei ole sellel Allmanni ainult siin Eestis ei ole. Mida kaugemale Narvast Narvas tuled, siis lähen teen seda kehvemaks, main alati läheb, aga see on juba arvan, 50 kilomeetri kaugusel juba hakkab kehvemaks. Kahjuks nii, ta on. Nojah, ja, ja siis, muidugi, Soomes on veel üks selline omalaadne väike, aga, aga samal ajal võiks öelda fanaatiline rühm inimesi, nii-öelda need soomlased, kes on Tartu Ülikoolis õppinud moodustada sellise omaette kamba, nagu ma olen aru saanud. Eks nad hoiavad kokku sõjaväe Tartus, ma saan aru, aga, aga ma arvan, et siin ongi meil selline pagas, inimesi, kes on tulevikul kasulik inimesi, kes suudavad unustada piiri tulevikus neil on, neil on, suus on kaks keelt, ütleme neil on siis ka eesti keel kindlasti. Seal on muidugi siis Tartus aga üks grupp, kes valdab väga hästi soome keelt, see, need arstid, arstitudengid minuga 180 kõikidest laiemale viimaste aastate nagu tudengitest seal õpivad soome keelt. Et üldiselt ma olen, ma olen sellisel arvamusel, et meie tuleviku suud peakski olema selline piiriunustav ja kui nüüd turismi valdkonnas näiteks vaadata, ma näen seda, et Eesti peaks loobuma sellisest välismaa kuvandist Soomes täielikult. Kuidas Soomes sellest loobub, ikkagi jääb 190 ühinenud rahvaste organisatsiooni liikmesriiki, kellel ei ole välismaa, aga Soomest siis kui sul on siin mingi spaa või mingi turismikeskus või mistahes asi sul on lihtsam müüa seda otse soomlastele nagu kodumaale, kuna Helsingist need kõik teised on palju kaugemale sõita kuskile põõsasse või põhja soome, seal sama asi, kui sõita Varssavisse. Et see on ikkagi nii. Kas ei ole paradoksaalsel kombel juhtunud see, et nõukogude ajal, mõnes mõttes kui vähemalt Põhja-Eestis kõik eestlased vaatasid Soome televisiooni osati soome keelt mõneti rohkem kui tänapäeval, et eestlased, soomlased kipuvad omavahel juba rääkima rohkem inglise keeles? Seal tundub, et noorte kala on paratamatus. Noh, see on jälle see internetiajastu siis seda on nii lihtne õppida ja see kordubki kõikjal ja ja minnakse lihtsalt selle inglise keele peale. Kahjuks. Nii on küll, et kui tulehaljastust oli see, et ikkagi inimesed rääkisid segakeeles, noh, kui tule all oli ka siis üks üks armastus Soomes Aunberi hiljem võttis perekonnanime jalava esialgu nad suhteliselt nii-öelda prantsuse keeles, aga siis sai selgeks, et ega ega see nüüd nii hästi lähegi, säilitas jalava soomehe poole, siis läksidki, hakkasid kirjutama siga keeles ja sellest saega. Väga selline romantiline suhe, sain aru, mis kahjuks siis ei lõpuni läinud, kuna kuna noh, Me oleme, ei hakka peal näinud, et missugune laine, see Koidula olija soomlane julgenud öelda jah. Koidula tasub kohe mainida, sest et tema ju kirjutas nii-öelda kuulsaks ka selle Soome silla motiivi, mis on jäänud meile ikka kogu aeg, kui räägime Eesti-Soome suhetest, Kreutzwald vist selle nii-öelda leiutas, aga Koidula viis ütleme siis käibele? Koidula tõesti ja siis lase sõnum oligi see ühe selle sajakroonilise sedeli, mis teisel pool oli siis koidu lapilt, teisel poole siis suitsupääsuke ja mis siin oli, ja siis seal luges need silla otsast otseselt ühendaja antud. Ja, või mis, mis ta läks, tekst aga siin-seal selgesti nagu räägitakse, nagu Soome sillast. Ja ma olen kunagi Seposetterbergi küsinud kunagi, et mis sa arvad, et mis asi on, et miks sina roni tahapoole, et kas ikka oli selle Lennarti sõnum meile, meile, meie ajale, et panna sinna selline tekst, just need read, nimed? Need read on pärit Soome Kirjanduse Seltsi 50 aasta juubeli tervitusest, mis Koidula saatis temale kroonlinnast. Veel tuletas meelde seda Soomes öelda, et see on väga huvitav. Teine asi siis. Lennart Meri oli teistmoodi ka siis selle Soome sillaehitaja. Mäletan, et kui tema kirstituudi kirikust välja hakkas mängima Narva marss, mis on Soome komme meie suurimatele nagu sõjaväeülematele presidendile nende matustel mängitakse, räägitakse, alati sõidavad ja president oli kateist, tule serl sellist, et sellised salastatud sõnumeid on igal pool. Nojah, sajakroonine oli sinivalgega ja oligi. Kõik oli seda, et eks see, eks need on need, need ühendusi meil meil omavahel ja siis küll pean tuletama. Kui tule hiljem, siis põhimõtetes, kas siis Eesti kultuuri kirjanduse suurim uurimiskeskusele Helsingi Ülikool, kuhu siis kõik suundusid, Oskar Kallas ja teised ehk siis see just see 100 100 aasta tagune elu 110 aasta tagune elu see oligi, elasime kultuurselt väga lähedal teineteisele. Ja siis ju ikkagi tehti neid täiesti teadlikke ja, ja 11 selliseid, aga austavaid visiite, eks ole, erinevate kultuuriasutuste poolt, et käidi ka suurema venna juures nii-öelda õppimas. Euroopalikust. Suuremad veel öelnud, aga, aga see oli siis küll see, seda vist niimoodi tol ajal siiski nimetati. Nojah, küllaltki nimetati, aga, aga siis on seda, et et suhtumine oli kuidagi see normaalne, saadi aru, et Soomes on teatud resursse, mida on võimalik kasutada ja neti resursse kasutati, nagu teame, siis kui Tartu ülikool muudeti rahvusülikooliks enne seda, seal olid teised keeled, saksa keel, vene keel ja need esimesed professorid, kes sinna tulid, siis need olid väga ja väga üllatav asi, otsis soome professori õpetavad Eesti ajalugu ja siis tõesti õpetavad seal eesti keelt ja kes olid-lauri, Kettune ja ainult matemaatikat ja nemad alustasid selle eesti keelega päris kiiresti. Ühe mehe kohta öeldakse küll matemaatikat, et see oli ainult mõne nädalaga, taks hakkas juba eesti keeles õpetama Sun ainet, Kalle oli tema matemaatikaprofessor, aga Getuline oma memuaarides on kirjutanud, et, et Kalle oli tunnistanud, et mõni tütarlaps oli teda natuke aidanud. Aga sa mainisid seda, et 19. sajandil juba nähti soomes mingeid ressursse, mida annab Eestile ära kasutada, siis tegelikult see viibki sellesama Ida-Euroopa teemani, mida tänane sirp ka käsitleb, et seesama artikkel Kesk-Ida-Euroopa ajakirjandusest, kus mainitaksegi sõda, et väga oluline piirav asjaolu Kesk-Euroopa ajakirjandusele, aga see kehtib tegelikult kõigi muude majandus- ja kultuurivaldkondade kohta. Ka on just selle ressursipuudus, et see on kahtlemata siiski üks tegur olnud, mis jätkuvalt, et Eesti-Soome suhteid mõjutab, et Eesti-Soome suhted on kõigele muule lisaks, kuigi seda ei meeldi, ühele eestlasele öelda ka ühe Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa riigi omavahelised suhted. Jah, meie meievahelist nagu kurdan selle, ma olen päris palju tööd piireületava koostöö nimel, siis euroliidu projektide ja taoliste nimel, aga aga ma tahaks minna täielikult üle sellele piiri ulustavale koostööle, sellele, kus me näeme, Nende ühised ressursid, mis meil omavahel on, et kogu aeg ei ole vaja meelde tuletada teatud projektis või asjas on, et kui palju eestlasi ja soomlasi, et me olemegi siin, ega me nüüd ühe riigi seeski esin Eesti seeski, inimeste võrdlejaid, kes seal Võrumaad ja kes on Pärnumaad ja kes neid on, et ma ootan väga palju sellest nende yks teede ühendamiselt, mis on lubatud nüüd kevadel juba ma arvan, see e-residentsuse programm on nüüd juba nagu selleni hakkab minevikku jääma siin, et, et seal on see eriti kui Eestis enam ei suhtuta summa nagu välismaasse. Et me hakkame võrgustikud, teenused ja siis Soome kaart töötab Eestis eestikart Soomes ja kõik asjad ja koostöö edeneb siin eksida siis näeme, ei, mina ma näen, et mina ütlevad inimesed, kus sa elad, vähemalt Helsingis. Mina ei alati tea, et kus ma nagu olen, olen juhtunud siin mõne mõned päevad tagasi, et kell üks helistatakse ja õhtul olen juba Tallinnas jälle kui Helsingis või vastupidi. Maailmas on ainult kolm soome-ugri riiki, eks ole, et rahvaid on palju, aga riigina on ennast suutnud kehtestada ainult kolm ja tõesti, Soome-Eesti on omavahel nii lähedal, et see sugulusbaas on nagu noh, nii keeleliselt kui kultuuriliselt ühest küljest nii nii ilmne juba mütoloogia tasandil, aga teistpidi on ju päris palju ka selliseid ootamatuid selliseid noh, kuidas öelda kultuurierinevusi, et kui eestlased lähvad Soome elama, siis nad on ju päris palju üllatunud kui erinevad võivad olla mingid kombed või arusaamised asjadest. Erinevus on, muidugi on aga aga see asi muuseas, et tõesti me ei tulnud kolm riiki ja siis rese Ungari, Ungari keelega sellest otseselt aru saab, kui me ei leiame need mõned sõnad, mis seal seal nagu ühised, aga aga jah, see, miks soomlastele Eesti nii meeldib, ongi see, et ilma ilma Eestit, soomlased on siin maailmas päris üksinda. Ja võib-olla seal on tunda ka vastupidi, et on ikkagi üks maha, kus kuidagi sa tuled selle oma emakeele vahel selles selles suunas, aga nüüd nite erinevusi tuleb muidugi sellest, et Eesti kultuuriajalugu on ikkagi. Kas julgen isegi öelda on nagu nende sakslaste poolt loodud ja soome kultuuri Lugoriale rootslaste poolt loodud siis põhimõttest Soome siis 19. sajandil teatud inimesed, kui hakati looma nagu sellist soome viletsust, kodune emakeel oligi rootsi keel. No minu teada ka siis seal Koidula perest, kas siis nemad rääkisid saksa keelt omavahel palju ja nii ta oli seal jah, aga aeg oli selline ja nüüd tänu sellele me teame näiteks Soome kroonide perekond on siis siis Julius kroon, kes oli Aino Kallase isa, siis tema emakeel oli saksa keel, aga samas Tallinn ees, kes tegi esimese soome-eesti, grammatika kirjutas. Ja, ja tõesti, see perekond olid teinud valiku, Nemad olid hakanud, see on võtnud selle soome keele ja täna 100, kui, kui meil on ühine hümn, millele hospatsuse meloodia, soomekeelsed sõnad, need värsid, mis me laulame, need on sellesama Julius krooni poolt kirjutatud need kaks Saunim Soomes, laulame võistlema Töörühm, viie mehed, tüüri ja patsius ise oli ka sakslast Hamburgist pärit. See ongi see meie, meie nagu see globaale tuur või siis vaatame seda vana talvijad, mis siin vana Tallinnas nüüd, niisiis Eesti pärast on jama ikka Rumma seal selleks ajaks oli juba juba algupäraselt ja ega mesila tead, kust ta need tänased tuleks, need ärisaladused ja need kõik kõik asjadelt. Kuuekümnendatel vastanduse Jamaika rumm ilmselt tuli vennalikust Kuubast. Aga nüüd on see, et, et tänase lojaalse globaliseerumise oht on siiski teine teine siis, et kardan, et tulevikus me ei ole soomlased, eestlased, noored ei ole enam teineteisele hõimulased, et nad on. Kui nad selle inglise keelele üle täielikult lähevad, siis nad on nagu kes tahes võõramaalased ja nende vestlusteemad on täpselt samad siis olgu kes tahes, mis seal on mingi Ameerika tähed ja võib-olla see tähendab midagi väga head teatusele ja taolistele asjadele, aga. Meie oleme siin muidugi Soome-Eesti-Ungari oleme, aga siis on ka need väiksed rahvad siis siberisse mujal ja ütleme, sellist läänemeresoome rahvad nagu liivlased Nemad, oleme ära kaotanud. Et hakake ikkagi Riia laht tungil, Liivi laht aktsiad ja läti keel on täis sõnu, mis on ilmselt liivlaste pärit, on seal nemad on võtnud neid sõnu kokku päris palju, ma olen näinud sellise tekstiga, sulges pess maksas usas. Ma vaatasin, et seal oli isegi see musson seal antiigist pärit ja pess vene keeles ja maksas esimesed liiv lastele tasuta. Bussiga sõidetakse. Siiski ei maksa neid, liivlased on selles mõttes ka maha kanda, et mulle teeb nalja, kuidas viimase sajandi jooksul on kogu aeg otsitud ja järjest leitud neid uusi viimaseid liivlased. Neid kasvab ka. Peale on võimalik taastada selliseid katturud keeli ja, ja meil on siin maailmas ka selline liik kui Iisrael, nemad ikkagi selle heebrea keele võtsid siis nad tagasi siiski Euroopast rääkimata, kitsesid keelt ja teisi keeli, et seal üllatavaid asju on võimalik teha. On aga vaat kui ennem Maarja mainis seda, et tegelikult Eesti ja Soome vahel on selliseid üllatavaid kultuurierinevusi on selliseid, selliseid soome kultuurinähtusi, mis eestlastele jäävad kuidagi võõraks siis siia saatesse muusikat valides me jõudsime ju ka kohe selle teemani ja äkki mängiks vahepeal ühe muusikapala, mille ka sina valisid. Ja et see muusikapala siis on Olavi virda Hobenen kuu aastast 1960, see nagu algselt Itaalia lugu Kas Itaalia lugu aga tavaliselt tänasele me räägime alati kaduritest aga siis vanasti ju siis nii Eestis kui Soomes ja mujal siis ega nad täielikult need nüüd sellised nagu täna sõja Kaberite sõnad olid midagi muud ja siis nad adresseeriti täitsa midagi muud ja küsimus on palasid. Just seetõttu ma valisin, et ta on idalihapala. Aga mis on Soomes saanud väga populaarseks, mis väga palju iseloomustab soome levimuusika teksti, mille põhiteemaks on Ta on soomlane, on kõige õnnelikum siis kui ta oma õnne ära kaotanud. Ja ta tõesti tuletab seda meelde, et keegi on kuskil kaugel ja no parimal juhul nii ta ütleb, nii et loodan, et oled seal kaugel, õnnelik kellegi teisega, aga mina ikka olen siin üksinda. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga stuudios Maarja Vaino. Ka linn, ainen, kuulasime äsja Soome muusikapala aastast 1960 Olavi virda Hobeineil kuu algselt üks Itaalia lugu, aga üdi Soomelik selles mõttes, et räägib ka sellisest kaotatudõnnest nagu Pekka enne ütles soomlaste lemmikteema. Aga Pekka, mis mulje sulle siis eesti muusika jätnud on? Kas Eesti muusika on väga erinev? Kas Eesti muusika on siis erinev, siis lase olevi pirita, tuntakse nendest talgutest ja siis eestlased arvata, sest kunagi ei saa aru, et mis tango soomlaste on ja see on täitsa teistmoodi, soome muusikainimene on seal kuidagi nagu meeleheitel ja midagi, aga eestlastel ikkagi edasi ja kuidagi teistmoodi siis need Eestis see laulupidude kultuur on ikkagi midagi muud, mis soomes Soomest puudub. Aga Soomes oli laulupeod olemas, on aga need kuidagi nagu sellised igavamad ja muude teed, aga Eesti on ka edumeelne, ma tean, et eks. No Eesti kõige edumeelsemad paikkondi oli minu arvates Rakverre, kus sa siis punklaulupidu ja taoliselt, aga noh, need annab veel loota, et need tuleks ka sinna Soome poole, aga, aga see on tõesti, et ma olen kunagi kuulnud, et eestlased püüavad lauda tangot, aga see ei eriti õnnestunud, nad ei olnud piisavalt kibestunud, ta ei olnud piisavalt tunud elusse. Need tõelised soomlased, aga sama asi on ka, et ega see, nagu nende soome noortega õnnestuvad, need on alati nagu vanemad ja muuseas, see teine kuu on laul, mis on valitud, et ilmselt iga alati, kui mingi mingi tehaksegi rahvaküsitlust alates tipus esimeste hulgas seal võib-olla tuleb siis kuskil teisel, kolmandal kohal tuleb üks teine tsooni patangu nimega saduma muinasjutumaa. Aga seda jälle kutsuti arvatud, selleks sobiks Soome kirikuraamatusse võisimegi laulud, kiriku lauluraamatusse, et sa selline nagu kuskil taevalikku õnne ootamas. Mind. See on huvitav, et kui tundub, et soomlastele meeldib vana Tallinn, millest on juttu, alustasime vist rohkem ka eestlastele, siis mulle tundub, et soomlastele näiteks eesti lauljatest meeldib ka Georg Ots rohkem vist kui eestlastele endale. Ja, ja no kui võrdleme neid hääli ta tõstis, siis Georg Otsa hääl on meeldinud ja siis Georg Ots ka see, kes on loonud selle Saaremaa kaubamärgi Soomes täielikult, ehk siis see on seetõttu tänasel ajal on nii lihtne ja siis tõesti seda Saaremaal juustu, Saaremaa porte ja taolisi ja Saaremaa arvatakse seda kõige puhtam koht, et kõik soomlased sinna sinna siis lähevad puhkama. Kaubamärgi all on oma aeg ja ma arvan, et siis jälle lähed vanemast otsast otsast, siis hakkab vähenema. Georg Ots saab Soome 50.-te, tõesti Saaremaa vald tehti juba viiekümnendatel ja hiljem ta käis seal korduval, oli, oli meeldiv inimene, jah, tahan suur staar, ma mäletan oma oma lapsepõlvest ja kahte eestlast, ma mäletan oma lapsepõlvest, Georg Ots ja teine oli Hardi tiidus ja küsisid, kes, kas ta tõesti soomlane? Kuna ta oli naljakas mees telekast. Selle muusikaga seoses mul tuleb kuskilt meelde ütlus, et öeldakse, et kui kolm eestlast saavad kokku, siis nad teevad laulu koori ja kui kolm soomlast saavad kokku, siis nad teevad seltsi. Et kuidas sellega on, et kui ma vaatan näiteks võrdlen tõesti eesti ja soome kirjanduselu, siis muide üks erinevus minu meelest on ka see, et eesti ja soome kirjandus on küllaltki erinevad. Väga huvitav, et, et kui vähe meil on autoreid, kelle noh, kui me tahame võrdlusi kasutada, et kui raske meil ju tegelikult neid võrdlusi omavahel leida. Aga teiseks ka see, et Soomes palju kirjanike selts näiteks Suhteliselt tohutult palju kõiki seltsi siis esiteks siis Eesti MTÜ ja siis siis ma isegi hetkel on selline nagu seadusandluse küsimus siis Eesti MTÜ on, põhimõtteliselt ongi praegu Osaühing lihtsalt teises vormis, aga aga Soomes on väga lihtne asutada ühing, mis on siis, see on selle lühend, kolm inimest kirjutab alla ja need on siis? Ma ei tea, nüüd siin oli äsjane likvideeriti selliseid, mis ei ole midagi endast teatanud. Kas 20 aasta jooksul ja ma tea, kas neid hoiding 20000 või midagi? Päris palju oli neid, neid ühinguid, kirjandusseltsi ja kui on mingi mingi tõesti mingi eriala või midagi, neid tekib küll Soome-Eesti ühinguid Soomes peaaegu igal igal suuremal paikkonnale mingi Eesti sõprusühing Eestis need eriti ei ole, ainult võib-olla mõnes suuremas linnas ja siis sealgi on need kohalikud soomlased duennelised sees. On teatud kirjanikud, ongi ta soomlased on alati võrrelnud, omavahel, on, need on miga valdajal. Jaan Kross. Ma arvan, et siis Jaan Krossi nende esimeste teostamis Soomesse ilmuski, see hull ja rakvere romaanid, nende alus oli, oli sündinud sellest Waltari ajalooraamat, tena traditsioonist, soomlased on harjunud lugema need ja siis võid leida sealt ja siis oli selline väga target tark tekst, mis seal oli ja seal põnev lugu, kuidas edenes siin, et see oli see? See edulugu algaski Soomes, nad olid suured, edukad Trumanik Soomes kohe. Jah, no miga valdade muidugi on neist Eestis jätkuvalt kõige kuulsam ja loetum eesti või soome kirjanik, et et nüüdki just ilmus ju uues tõlkes riigisaladus ja ma olen aru saanud, et miga valdari teost suures osas, mis. On veel tõlkimata või siis on vananenud vanad, need tõlgitakse õues teha ja need esimesed oli riigisaladuse ja samu Sinuhe esimesed tõlked tegi ju Johannes teise külje ja nüüd on ilmselt Piret Saluri mõlemad. Need on küll asi mu sees, hoia vaja tõlkida laste teise keele, aga seal selle originaalkeeles olevate püsivad tekstid. Ja on kohe läheb müügiedetabelites seal õhta, tõesti, on nagu selline tõesti armastatud kirjanik Eestis. Aga aga ma arvan, üks teine asi, mida vähemalt kui ma mõtlen niimoodi enda ja oma sõprade peale, mida soome kirjandusest kindlasti otsitakse, on teatav selline hullumeelsus, mida ka miga Valderil jo esineb, lõppude lõpuks. Ma ei taha nüüd liiga teha, et see on, ainult tunnustas, kui mõtlen, et miga Valderi romaanid on lisaks kõigele muule ka sellised. Sellised rännu jäi oma romaanid ja kui me alustasime alkoholist, siis midagi ei ole teha, see alkoholilembus ikkagi kuidagi kahtlev vennasrahvas seob ja seda, seda sageli otsitakse seda hullust ja vot, kui me rääkisime enne, et eestlased ei suuda mõista soomlaste tango armastust siis tõlgiti eesti keelde ära ja minu meelest ta romaani tabas ka päris suur edu. Emma nummineni raamat tango on mu arm, mida ma mäletan, Mart Juur kirjandusministeeriumis ka väga kiitis. Nii et ikka vist eesti lugeja otsib ka seda mitte ainult seda, mis meid ühendab, vaid ka seda, mis meid eristab, sest see teeb ka soomlased ligitõmbavaks. Teinekord. Ja energia Huitworgase tungil leida need erilised või siis ega meil ühesugused olest seal seal, tore küll, et vähemalt siis mulle tundub, et eestlased on natuke kultuursemalt, kui meede soomlastelt ajaloos, siis võib-olla Koidula ei olnud, nägin niimoodi, et et seal Soomes on mingi kultuursemalt ja nemad rohkem maakad, aga vastupidi ta oli, kuna nemad suhtelised nägid ainult seda, Helsingi rahvas, need, need ülikooli võib-olla, mis tulid siis sellised turi, eliti ja muud, aga tänasel ajad üldse siis? Vestlus on rohkem siin, Eestis on selline kultuursem, aga tõesti sinuga ütlen meelde kohe sinu aitäh, Valter ja kirjutas sinna, et ei ole nii suurt kurbust ega nii nii suurt rõõmu võtta, upuksis Pukkalised. Aga äkki jõuaks natuke, rääkisime paari sõnaga, puudutasime ka näiteks sedasama keeleküsimust, et milline võiks üldse eestlaste ja soomlaste suhete tulevik välja näha? Üks asi, mis seda praegu juba väga palju mõjutab, on loomulikult ju Soome asunud eestlaste suur arv Eestisse, noh, arusaadavatel põhjustel nii palju soomlasi asunud ei ole, aga kindlasti tänapäeva eestlased ja soomlased tunnevad teineteist palju paremini, kui me tundsime teineteist 20 30 aasta eest. Ja seal ilmselt ju trend. Suunas, ja see on tavapärane nähtus muidugi siis kui sa lähed kuskil soomes kuskile kaubanduskeskuse muudi, seal vaibalt ei suuda tulla kuulama teise keelt või midagi vaja ja siis ongi nii, et nad elavad seal, kes seal põlevad vastu, et ega selline kõige ohtlikum asi muidugi, ja see on nagu ajaloo paratamatus, on see meie sulandume väga kiiresti. Näited on siis Eesti põhjarannikult siis mõne katku või sõja ajal või mistahes ajavad rannikul ainult tühjaks Eestis soomlasi on kulunud asemele ja juba siis ütleme nagu ühe kahe põlvega nad ongi juba eestlased jälle jälle siis sinna Soome poole on kolinud eestlasi. Palju räägitakse kaplakülast, mis asuks lobisen linna linna lähedal, et sinna 110 aastat tagasi kolis eestlasi Nemad kõnelevad tänasel ajal peamiselt rootsi keelt, kuna piirkond on rootsi keele aga seal sinna aasta sajandeid inimesed kolinud ja sulandunud siis põhirahuldusega tal sellistel on. Sama asi on ka, ka inimesed lähevad kuskile Ameerikasse, noh, seal on ka need omatahtsi nähtusi, et kus nad säilitavad oma kultuuri ja keele ja aga väga suur väljakutse eestlastele, eesti perekondadele tahavad säilitada nagu selle ma oma eesti. Jah, traditsioonid ja muud soomise peavad tegema tõsiselt tööd, ma ei tea, et kas peaks olema rohkem neid eesti koole või õpetust või midagi perekonnad, isegi selle selle Eestis vastutavad. No tegelikult selle teema kohta ma soovitan hoopis üles otsida ühe Piret Kriivan ja Eesti loo saab mul kahjuks ei ole kuupäev meeles, aga see oli suhteliselt hiljuti tänavu hilissügisel eetris, kus on just juttu eestlastest tänapäeva Soomes ja ka nendest perspektiividest, mis tulevikus ees võivad oodata. Seal räägivad nii rahvastikuteadlased kui ka mõned Soomes elavad eestlased ise. Et võib-olla võib-olla see, kui ei olegi see nagu noh, kuidas öelda kahe rahva suhteid kõige enam määravam asi, et lõpuks see, mis kahe rahva suhteid määrab, ei ole ju mitte teise rahva hulka sulanduvad immigrandid, vaid see, et kuidas need ülejäänud omavahel käituvad. Ei, need on nüüd võib-olla tulevik, ongi see. Me peaksime kuidagi nägema tulevikku, kus paratamatu, mingil määral sulatum omavahel siis nüüd kui midagi tunneli, projektid või midagi, eriti see Helsinki-Tallinn, et see on tulevikus nagu Niina ja et parimad osad ikkagi säilivad kuidagi meie meie juures, et Jaan Kross kunagi ütles niimoodi, et kui nüüd siis ajalugu suunab, nii et tõesti peame sulanduma, et kuidagi nagu see eestlastele võib olla ka soov, oleks vastupidi, et esitatud ikkagi see kõige vastu võtta, võtame raha, rahvas on ikkagi soomlased. Et kui seda peame tegema, aga mina ei soovita, et mina oma eluajaseda näen, aga, aga, aga nii ta on. Aga see keeleküsimus on selline. Ma arvan, et et meiega kirdesse ei peaks suhtuma nagu võõrkeeles, meil peaks olema normaalne asi, et eestlane oskab mingil määral soome keelt ja soomlane eesti keelt. Ja kui ta seda oskab, siis ta saab rohkem aruga oma emakeelest ja oma emakeele arengust ja idenemisest. Kuidas ta tekkinud selliseks, kuidas need teatud sõnad on läinud ühte liini sinna ja teise Eino Leino siis, kui ta käis seal Tartus kunagi 20.-te alguses ta ju Jaan Tõnissonile mainis, et tema soovitab, et emakeeleõpetuse ees oleks üks tund nädalas selline, kus oleks Soomes oleks eesti keel ja eesti soome keel aga ta ei soovitanud, et hakkame õpetama võõrkeelt. Lihtsalt selle üks osa emakeeleõpetust ongi õpetada ka seda hõimurahva keelt. See soome keele ärakadumisest oleks küll väga kahju, et ma ise ka vaatan siin jumala oma lastelegi, vahel ütle midagi soome keeles, üritan neile seletada, et näete, et eesti keeles on sedasama, tähendab seda ka soome keeles seda ja siis nad on ka alati väga üllatunud, et, et seda õpetust tuleks tõesti nagu nii-öelda anda või seda võrdlust teha nende kahe keele vahel, seal on ju nii palju. Ja soome keel mõnes mõttes tundub ju olevat või noh, ongi ju arhailise natuke, et ta on rohkem säilitanud neid soome-ugri like tunnuseid, nagu me teame kas või needsamad käändelõpud ja muud, mis on püsinud. Kirjakeel on alati olnud kokkulepe, siis me teame ju seda, et kuidas need kirjameeste seltsid ja muud otsustasid need 19. sajandil, kus valita, valime, et kui nüüd oleks siis Tartu keel või lõunaeesti keel võetud, siis kirjakeele normiks, niisiis kumbki rääkisime, oleks usi, mitte hund, teisel pool ja teisel pool ja mis siin ongi need asi, aga seda kahju küll, et. Ma ei tea, et mis siin teha, et kuidas kuidagi nagu edendada hõimurahva, kel mõlemal pool see peaks olla, võib-olla nüüd meil on, meil on ikka lähenemas Soome 100, Eesti 100, see peaks on üks teema. Kuidas edendame, kuidas oleks pidevalt selline Soome Soome-Eesti nagu kultuurne ühisus ja tõesti loobuda sellest välismaa mõistest, omavahel rib piisab need 190 uut maad. Mul tuleb praegu meelde. Kuigi see, et vist loodan, et ei eksi praegu kas mitte Tuglas-Seura kaudu pakutavate eesti keele kursused on kuskilt on kuulda, et on viimastel aastatel siiski muutunud märksa populaarsem. Nad on populaarsed ja nemad teevad ka väga palju tööd ka nende Soome, Soome eestlastega. Üks selline keeleline areng on see, et kui maailm areneb, selliseid globaliseerumine toob meile need igasugust valima sõnu ja väljendeid ja teisi. Kui me võtame endale emakeelse sõna asemele siis ikkagi oleks võimalik, vaataksime üheskoos eesti keeleinimesed ja soome keel ja siis võtame selle ühe umbes sarnase sarnase sõna. Et mitte niimoodi, et üks võtab inglise keelest jäiks, võtab saksa keelest või siis leiutab teha, mis ja. Aga no ma ei tea. Kuigi samal ajal on nii huvitav ka vaadata neid jällegi nagu Peeter enne, lihtsalt huvitav on ka see erinevus, et minu meelest on ka tohutult huvitav vaadata, kuidas need väga sarnase sõna tähendused võivad olla väga erinevad ja see tekitab ka palju alati sihukesi mõtteid ja epidemiolooge seal sõnade taga ja et see on ka tore. Jaa, lase tüüpilised need lõpetada soomlastele siis viiner on selline sõna, millest aru, aga aga seal jälle keelist arusaadav, teises keeles viiner, viiner, proot, teisest viiner vorst ja ongi siis teine, valis lihatoote ja teine siis saiakesi. Mulle see Rebecca ettepanek siiski tegelikult meeldis minu meelest täitsa tore, kui eestlased ja soomlased teinekord oma keelepoliitikat ühiselt ajaksid, mingites piirides on see täitsa võimalik, aga ma arvan, teine asi, mida võiks ju ka teha selleks, et mõlemad vabariigid oma sajandat aastapäeva harmoonilisemalt tähistada võiksid, et kui meil läheb siin juubelijookide valimiseks, siis me võiksime ühe Soome joogi valida. Aga meie meie saateaeg on tegelikult läbi. Pekka, sa valisid siia saatele, kui veel ühe loo selleks sai valitud siis. Konzalaised, Fighering, met, porgare, olen Sooma lained, mis on tegelikult kaveri kaver. See on lugu 2014.-st aastast, mis kaverdab karid abielulugu 1983.-st aastast, mis kaverdab totocotonia lugu samuti 1009. Kaheksas tähendus, tähendab, ta on huvitav, siis ta on iseloomu, ta on nagu see Idali ja pala nagu rohkem nagu originaali ka siis selle nagu vastav selle kaverile, aga selle laulu sees see on loetelu sellest, missugune soomlane on, kuidas soomlane käitub täpselt ja, ja siis teine asi on see, et siis kui see uus kaver tehti, seda tegid sisserändajad, tähendab inimesed, kes on võtnud endale juba Soome kodakondsuse. Ma arvan, et umbes 12 lauljat on siin. Ja siis samas samas siis videol neil jooksvat need näod, kes näeme, keda nad ongi, nad on välimuselt on mustanahalisi teisi ja ta võeti kenasti vastu ja see on selline nagu võib-olla kõige paremini soomes kohanduvad need inimesed kes võtavad ka selle soome kultuuri omaks ka nendele, meil on võimalik lubada ka siis kõike seda, nende enda kultuuri rikastuda sellega. Aitäh veelkord, aitäh. Pekka linnanen ja Maarja Vaino selle vestluse eest. Mina olen Peeter Helme, saadet jääb lõpetama Kansalaised Thatcherini Metworgare. Olen Sooma lainel.