Kaunist keskhommikut ja kaunist pidupäeva kõikidele rahvateenrite kuulajatele on laupäev, kell on 11, null viis ja ikka nagu aastate jooksul kombeks saanud siis lõppeval nädala Okigi olulisemate sündmuste läbirääkimine kolleegide ajakirjanike vahel. Täna siis rahvateenrite stuudios, ütleme nii, et peaaegu et Aktuaalse kaamera meeskond ERR-i uudistejuht, Urmet Kook, Peeter Kaldre jaamina, Ardo Rannamäe täna siis rääkimas sellest, mis lõppeval nädalal kõige enam silma torkas. Ja loomulikult tänane päev on siis meie lähiajaloos sedavõrd oluline, et ega me ilma selleta ka hakkama ei saa, ilma et me sel teemal mõtteid vahetaks. Ja, ja mul teile ettepanek, head kolleegid, et alustamegi võib-olla siis 20.-st augustist 1991 hea urvet, mida sina sel päeval tegid? Mina tahan kahetsusega nentima, et olin 15 aastane, olin just sellele kahetseda, mitte midagi, olin põhikoolist minemas üle gümnaasiumisse. Ja pean tunnistama, et mina seda aasta-aastalt kasvavat Vabadusvõitlejate rivi ei saa väga täiendada, nii et mina tulin, siis võiks parafraseerides ühte riigimees, siis vabadusvõitlusesse tulin ma tiba hiljem, sa ei pidanud valima poolt neil nimatuslikel päevadel. No mina töötasin tol ajal Eesti raadios raadio pressibüroos, aga kuna mul oli augusti algusest saati oli mul puhkus, siis ma tööl ei olnud, siis ma jälgisin oma kolleegide töid ja tegemisi ise ka raadio vahendusel, aga üks asi meenub mulle küll, et kuna ma elasin Tallinnast väljasmaal 25 kilomeetrit siis kui need ärevad sündmused hakkasid, et pihta, siis siis pandi minu peale see ülesanne, et ma pean pressibüroost viimasena maale kaks kirjutusmasinat peitu. Tol ajal ei olnud meil arvuteid, loomulikult meil olid kirjutusmasinat Jeliztoli üks aparaadil minust kohviaparaat. Et see tuli viia siis varju alla, kuskile pärast oleks oleks. Umbes nii, jah, noaga kohvimasin oli tol ajal väga suur väärtust. See oli, meile saadab, ma ei tea kus, kus kaudu ja, aga no kirjutusmasin, see oli kõva sõna. Jah, eks eks paljude inimeste jaoks muidugi see see päev, aga mitte loomulikult ainult see päev, vaid vaid kõik need sündmused, mis sele eelnesid juba tegelikult ju paar aastat vanem või varem ja loomulikult need need putsi päevad ja ja kõik, mis sellele järgnes, tõenäoselt. Inimestele, kes kes elasid juba tollal teadliku elu olid võib-olla olid võib-olla elu kõige kõige emotsionaalsemad päevad või kuud. Ja, ja selles mõttes on, on täiesti arusaadav, miks praegu noh, 25 on ilus tähtis ümmargune number miks praegu ka meie, meie meedia on siis täis leida neid meenutusi ikka veel aastast aastasse. Paljud paljud faktid on, oli meil teada, sest me oleme siis nüüd näinud juba kahtekümmend viit kahekümnendat augustit, aga aga, aga ka nüüd viimaste päevade ajakirjandust lapates on ka päris uusi ja huvitavaid fakte igal juhul päris päris põnev lugemine. Sa muidugi Aarne väga osavalt ei rääkinud iseendale, mälestustest ja kogemustest nendel päevadel. Aga ma olen seda teinud küll ja küll ma olin igavest. Ei, et ma olin tööl jah. Ja toona täie täie jõuga välisuudistes ja, ja minu, minu kõige emotsionaalsem hetk tegelikult tol tol päeval õigemini mitte mitte tol päeval, vaid, vaid see oli natukene hiljem kuna, nagu Peeter ütles, arvuteid ei olnud ja meil oli siis toimetuse seal kõrvalruumis üks, üks niisugune koht, kus töötasid stereotüübid ja tulid sisse siis nii nii tassi kui kui talendid ja, ja minul oli õnn võtta, rebida sellest sellest masinast välja. Esimene uudis, kui välisuudiste toimetaja toona tol päeval siis uudisega, kuidas Boriss Jeltsin tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust, et see on seal kõige eredam, aga loomulikult neid emotsioone sinna juurde kuhjaga ja kogu seda, seda melu, mis seal ümber käis ja ja sageli on küsitud ka seda, et, et kas mingisugune ohutunne ka oli autos ei olnud. Tähendab võimaluseta, et Kersades noormehed relvastatud tulevad, telemajja loomulikult oli, oli olemas. Ja, ja need, kes kaitsesid siin need noh, nüüd selgub, et mitte päris relvitud mehed siin olid võtnud nagu tele ja raadiomaja, blokaadi ja ja, ja meditsiinipersonali vabatahtlike doktorid olid, olid siin valves ja kiirabiautot ja nii edasi, aga aga niisugust noh, reaalselt nagu ohutunnet ei, ei jõudnud veel tekkida. Sa mainisid, meenutasid tõepoolest siin viimaste päevade ajalehed on ju paksud täis olnud ja, ja, ja tõesti, päris huvitavad ja huvitavaid seiku tuleb välja. Aga iga aasta 20. augustil kordub see üks ja sama küsimus, mis esitatakse palju, kas sellist Eestit me tahtsime? Sega muidugi paljudele toonastele otsustajatele, et punkt üks, et kes oli ikka see, kes Kremli meelest oleks pidanud saama siia Eestisse asehalduriks nõndanimetatud asehalduriks. Ma arvan, et mõned seda teavad, seda ei ole veel välja öeldud ja teine asi on see. See on päris kindel, et seda teatakse minu meelest ka näiteks Arnold Rüütel on öelnud, et ta teab aga hea. Ja teine asi on see, et veeretustes tuleb välja, et kes ikka, kellel ikka põlv ikka väga värises ja kes oli valmis siit lõikama panema ja kes suhtus asjasse pragmaatiliselt. Kui sa ütlesid Aarne, et sul ei olnud nagu. Ainult korra segan vahele, et lõikama panemine oligi pragmaatiline, lõikab, oleme lääne poole ja see, see, see mõte oli kindlasti nii mõnelgi peas. Ja kolmas asi, mis tuleb, et paljudes menetlustes on see, et kuidas neil ikka oli reaalne hirm selle eest, et mis, mis võib juhtuda, et noh, nagu siin Edgar Savisaar ütles, et ta nägi unes, kuidas ta istub Siberis koos Gorbatšoviga muldonnis vanglas, eks ole vangis. Siis ma ei tea, mul ei olnud küll kordagi sellist tunnet, et oleks tegemist mingisuguse, väga ohtliku ja tõsise asjaga ja muidugi see tunne sai lõpliku kinnituse siis, kui oli näha seda. Nimetame nüüd selle nimega aerosooli siseriiklik, erakorralise seisukorra komitee, kui nad istusid seal Moskvas laua taga ja oli näha, kuidas nende juhil Janaa, Jewel Gennadi, Yana ja veel käed värisesid, silmad olid paistes. Esinemine oli väga ebakindel, no siis oli selge, et ega sellest sellest asjast ju midagi välja ei tule. No üks huvitav asi, mis on hakanud üha enam nagu välja tulema on, on see, et räägitakse Gorbatšovi rollist, et et sa siin mainisid seda, et Savisaar nägi unes seda, et Siberis vangilaagris, kus Gorbatšoviga, aga üha enam erinevatest meenutustes aga ka tõsisematest sellistes uurimustes spekuleeritakse või ma ei tea, kas see saabki olla öelda, et spekulatsioon on, et Gorbatšovi enda rollis selle putši toimumisel. Et noh, mina põgusalt olen lugenud vist järgmisel nädalal ametlikult ilmuvad või esitatavad niimodi uskini raamatut siis sellest perioodist, kui ta oli Edgar Savisaare nõunik aastatel 99 12 oli see periood, et ta, aga seda 20. augustiperioode siis ka sealt tuleb välja see, et ka Justin kirjutab seal, et ikkagi väga tõsine versioon oli juba tollal, et et selle putši korraldamisel või selle taga oli ikkagi väga tugevalt ka Gorbatšov ise ja lihtsalt kas siis tema haigestumine või mingid muud põhjused olid see, miks, miks ta siis nagu sealt nagu eemale jäi või miks seal siis nagu läbi kukkus, et aga see ei ole Justini raamat, ei ole ainus on ja kus nädalase teema No diplomaatias viimases diplomaatias kirjutab toonane KGB pressiosakonna ülem Mihhailov kirjutab umbes sama juttu, et kui tema käest küsitakse, et kes siis tegelikult oli selle erakorralise seisukorra komitee tegelik juht, et kas see oli siis nii ja naa ja kui oli see karbe juht, kriks kohv või, või oli see sõjaväejuht Jaasov siis tema ütleb temale mingit kahtlust, et tegelikult oli selle putsi üldjuht, oli Gorbatšov kes tahtis punkt üks õiendada arveid Jeltsiniga. Ja teine, et kui see oleks õnnestunud, siis õiendad arveid nendega, kes kuulusid sellesse komiteesse. Et see oli nagu nagu kaks varianti, aga muidugi Jeltsin. Jeltsini kohta ütleb ta ka väga halvasti. Nimetan neid kahte haavand turistiks Gorbatšovi nimetata reeturiks, lausa, eks ole. Et Jeltsin lihtsalt tõmbas pikema kõrre kogu sellest olukorrast. Muidugi noh, meie seisukohast jälle väga-väga kasulik, et ta tõmbas selle, eks ole. Ja eks need emotsioonid ja mälestused muidugi ühest küljest kui lugeda nüüd neid, neid mälestusi, mida siis need nii-öelda noh, ütleme Eesti tasandil, meie, meie rahva toonased juhid nüüd räägivad ja kirjutavad, et eks neid tuleb. Ta on nagu ikka neid inimeste isiklikke mälestusi teatava koefitsiendiga. Et kindlasti on seal ka mingit nii-öelda oma rolli ilustamise või oma oma tegevuse ilustamise moment juures. Ja teine asi on, et, et väga-väga raske on, on teha seda, seda teistele selgeks tagant järgi noh ütleme kasvõi perekonna tasandil, rääkida lastele või, või lastelastele, mida sa, mida sa tundsid või, või, või mida sa, mida sa mõtlesid, et et ja me juba nüüd sellest on ikkagi veerand sajandit möödas, et me nüüd mõtleme nagu et noh, väga, väga tore ja see kõik nii pidi minema ja ja mingit hirmu ei olnud ja värisevad käed ja nagu sa Petersen ütlesid, et noh, tegelikult emotsioonid olid ikkagi väga-väga kirjud ja väga sellised noh, mitmekesised, et selles mõttes majandusse sisse sinna nüüd ka mina olen kogu aeg nagu hoidunud kritiseerimast neid inimesi, kes just sellest kaltsudest lähtuvalt, et mina olin toona viieteistaastane ja ja ei pidanud neid valikuid langetama, et kes, kes võib-olla tol hetkel kaotasid närvid hirmust või mis iganes ja ja muutusid üleöö, ma tea, hülgasid oma põhimõtted või mis iganes, et keegi ei tea ju, kui sa ise ei ole olnud sellises olukorras, et sa pead mingeid valikuid, tegime, kuidas ise reaalselt oleks käitunud. Jah, et, et me, me kipume oma oma sellistes meenutustes mälestustes lähtuma nagu, nagu tänaselt positsioonilt aga, aga panna ennast toonase inimese rolli, kes, kes noh, ütleme, et mitte mitte kõik mee, aga, aga mõned mõned või tollal neid inimesi ei olnud ja mitte vähe pidid mõtlema ja tegema, tegema valikuid, et, et see ei ole, ei ole niisama kerge, aga, aga ärme ikkagi unustame ka kogu seda tausta. Et okei, me olime selleks hetkeks juba juba kaks aastat lehvitanud sinimustvalget ja ja, ja toimusid suured öölaulupeod ja, ja noh, olukord oli selline revolutsiooniline. Aga ega, ega ju mingisugust teadmist ei olnud, et, et kas see koloss kukub kokku või, või millega see kõik lõpeb ja ja toonane põlvkond ikkagi suures osas oli ka elanud selle mõttega, et Nõukogude Liit on igavene ja vastavalt ka niimoodi siis oma oma oma elu ja, ja mõtlemissättinud väga-väga paljude inimeste puhul, et kõik, see, kõik see ei ole, ei ole nii lihtne ja nii nii ühemõtteline. Mina mäletan väga, väga selgelt kuidas ma ärkasin tol hommikul üles oma Lasnamäe korteri. Kolmandalt korruselt avanes suurepärane vaade merele ja ma nägin seal, tegin silmad lahti ja rahuliku mere asemel olid, olid hallid Vene Vene sõjalaevad. Ja siis loomulikult tulid uudised ja siis ma sain kõike seda teada varahommikul. Ja, ja minu esimene mõte oli, oh taevas, kas see kestab nüüd kolm päeva, kolm kuud või kolm aastat või 30 aastat veel. Et see, see on jah, väga-väga niisugune kirju kirju emotsioon, mis, mis tollal inimesi valdasid. Ärme unusta ka rahvusvahelist tausta. Rahvusvaheline taust oli ju seal nende sündmuste puhul väga oluline. Meie mäletame, milline suur korbi Gorbatšovi tähendab siis vaimustus, Läänes valitses, toimus Saksamaa taasühendamise protsess. Euroopa mõjukama riigi Saksamaa kantsler Helmut kool suhtus väga ettevaatlikult igasugustesse võimalustesse, et Balti riigid ärge kõigutage Gorbatšovi paati, see oli väga üldine seisukoht. Ka USA-s oli see seisukoht ja ka meie naabrite juures Soomes oli see seisukoht, kus oli president Mauno Koivisto. Väga huvitav intervjuu oli ka sel nädalal Postimehes oli Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jensen iga kus ta ütles, et teil on ikka ikka paganama moodi vedanud, et seda õiget momenti ära kasutasite. Et ei olnud rahvusvaheline olukord meile soodne selles mõttes ja tunnustus taanlastele, kes olid esimesed, kes sõlmisid meiega diplomaatilised suhted. Island, kes oli esimene, kes meid tunnustas, eks ole. Et selles mõttes väikeriikide roll ja Põhjamaade roll. Meie selles ise taasiseseisvuse ligi temiseerises legi viseerimises oli ikka väga oluline. Suurriigid ei oleks siin kopika eestki meid aidanud. Üks asi, tuleme tänasesse päeva tagasi, mis on minu meelest ajaga muutunud, palju positiivsemaks ja nii nagu me hakkame siin õige pea ilmselt et tegema sellist lennukit Toomas Hendrik Ilvese ametiajast, on see, et, et kui üheksakümnendatel 20. august vähemalt sellises poliitilises Retoorikas teda nimetati Edgaripäevaks, seda vist Lennart Meri suhtus sellesse päeva üsna skeptiliselt sellesse tähistamisse. Sa võtad siis, kui ülemnõukogus oli, oli see hääletamine toimunud ilma ütleme, üheksakümnendatel oli, päev oli kahe päev, et selle, selle nagu tempel ees, et see on justkui nagu Edgar Savisaare propagandistlik pääsenud edasi. Siis mida, mis on, nagu Toomas Hendrik Ilvese presidendi ametisse saamisel on muutunud, on see, et seda, sest päeva ei ole enam sellist nagu vastuseisu teatud poliitiliste ringkondade poolt ja vastupidi, et Toomas Hendrik Ilves ise on ju ju juba aastaid 20-l augustil kutsunud kultuuri- ja ühiskonnategelased presidendi roosiaeda. Ja, ja, ja ma arvan, et selle, selle sammuga on mõnes mõttes on, on suutnud nagu on suutnud nagu lepitada sellist noh, nagu mõnes mõttes totakalt nagu vastandumist Eesti ühiskonnas ja tänasel päeval. Kõik tähistavad seda päeva positiivses kontekstis ja ei räägi kellelegi, et see nüüd ühe või teise poliitiku isiklik päev või mis iganes, et ma arvan, see nagu siseriiklikult Toomas Hendrik Ilvese puhul üks suuremaid selliseid märgilisi asju. No ma tean, ma olen olnud sageli tööl aktuaalses, kaameras päeva toimetajana, jõulude ajal ja vabariigi aastapäeval. Sa ise tahad ja, ja ma ise tahan. Ja täna planeerides Aktuaalset Kaamerat vaatasin, et 20. augus on umbes nagu jõulud ja vabariigi aastapäev, et need kohustuslikud sündmused, mis toimuvad pärjad, lipu heiskamine, presidendi vastuvõtt, eks ole, üleeile presidendi Rosias rokk-kontsert ja üle Eesti toimuvad sündmused, et need meenutavad täpselt seda sõiduletaks jõulude ajal ja vabariigi aasta. Nojah, aga see on ka täiesti mõistetav, sest et see sündmus kuigi juba 25 aastat, eks ole ja, ja väga-väga noored inimesed, noh, on see nende jaoks võib-olla sama, sama kauge nagu nagu teine maailmasõda, et noh, seda sellest loetud ajaloo õpikutest aga ei ole, ei ole isiklikku emotsionaalset kogemust, aga, aga enamusel on ju olemas. Ja, ja eks see, see teeb selle selle päeva niukseks tähtsaks, et et see on väga-väga ilus komme. Ma ei, ma ei taha muidugi Urmet sinu sõnu üldse kahtluse alla panna, et ilvesel on on siin selle, selle päeva tähistamisel ja roosiaias vastuvõtul ja kõigel noh, väga selgelt oma oma isiklikud teened. Aga, aga see ongi, see ongi tegelikult rahvapidupäev. Teine asi muidugi noh, jah, nüüd võib-olla võib-olla noh, ütleme see aasta, kuigi kui me neid intervjuusid loeme, siis eriti Edgar Savisaare intervjuusid siin ERR-ile ja ja, ja siis eilses LP-s oli, oli Peeter Ernitsal ja eks seal ikka mingisugust vimma ikka võib, võib välja lugeda. Ja nende nende sündmuste meenutamisel, et oli ikka väga-väga selgelt kaks leeri, aga teine asi on see, et need Need leerid ei läinud omavahel ju nii-öelda vereni välja võitlusele ja eks põlvkonnad on ka juba vahetunud ja mille üle me siis nüüd siin nii väga väga siis kaklema, et see on selleks, et lugeda, see tipp arutada ikka ikka endiselt selle üle, et, et kes selle vabaduse peale siis nüüd tõi. Me kõik tõime. Ja selles mõttes, et kes olid vabaduse poolt, kes olid iseseisvuse poolt, need, need nendel kõigil on oma oma roll. Ja kes tegi seda oma tööpostil ja, ja, ja kes tegi seda seda Toompeal ja pidas kõnesid lauluväljakul ja nii edasi, et kõigil meil oli oma roll ja ja noh, väga-väga imelik oleks tänapäeval hakata ikkagi veel otsima, et kes, kes seda tegi, aga no ma usun, et südames mõned ikka veel teevad Sa ütlesid, et noorte jaoks on see sündmus 20 aastat tagasi nagu, nagu teine. Maha ja see oli niisugune utreeritud. Mul ei, mul tuli just meelde, ma vaatasin täna hommikul seda lipu heiskamist, kus on see tore kommet, lipu hõiskavad, need, kes sündisid täpselt täna 25 aastat tagasi neid, kui ma ei eksi, on 60 14 üle Eesti. Et see on ilus komme, nii et kuni 25 aastased arvavad, neile tuletatakse seda nüüd järjest meelde igal aastal, kuna seda lippu hõiskavad, et ei ole seal midagi nii väga hallis aegade hämarusest see sündmus ka noorte jaoks. Jah, et väga tore on veel kord neid mälestusi lugeda, aga nagu nagu ikkagi eriti just lähiajalooga, kus inimesed on, on veel seotud mõningate oma otsustega ja toonaste käitumistega ja, ja ütleme, et aeg ei ole veel veel siiski piisavalt edasi läinud, et et ega me noh, velt veel kord tagasi tulles selle juurde, mis, mis siis toona ikkagi Moskvas toimusid, et ega me me seda ju ei tea. Ja minu meelest see oli eilses ühes lehes, kas kolleeg Heiki Suurkask kirjutas, et põhimõtet tavaliselt ju putš Moskvas on võitnud? Selles mõttes, et, et need, kes nii-öelda mõtlesid või mõtlevad samamoodi nagu nagu toonased putsistid nüüd enam mitte käte värinal vaid järjest järjest enama relvade täristamist saatel ju põhimõtteliselt, et ju noh, KGB või siis needsamad samad struktuurid on ju meie idanaabri juures ju ju võimul ja, ja, ja maailm on jälle jälle lõhki, kui toonane üks kuulus mõtleja kuulutas, et nüüd on siis nagu ajaloo lõpp, eks ole, et siis see oli, see oli sügav eksitus. Seda enam tuleb tänada, ma ei tea, keda sealt ukse vahelt õigel ajal välja lipsasime. Tegelikult võibki öelda, et ristil hirmsal kombel nagu vedanud, et et kas see meie NATOsse saamist võttes, et ega mõned aastat edasi oleks olnud nagu ebareaalne, võib-olla jah, üks asi, ond, jalg ukse vahele ja Euroopa Liit ja NATO, aga, aga teine asi, mida, mida ka tänasel päeval räägitakse mitte siis ainult eesti pressis, vaid vaid laiemalt, et et uus aeg, see, milles me praegu elame. Et see, see vajaks tegelikult teistsuguseid juhted, inimestel on, kipub ikkagi nii olema ka ka poliitikutel, poliitikutel ja suurte ja väikeste riikide juhtidel kipub ikka sageli haugi mälu olema. Tänases maailmas on nagu ikkagi väga väheks jäänud neid, neid tipp-poliitikuid, kellel on nii-öelda isiklik kogemus või isiklik ohutunne kuskil kuskil kukla taga tiksumas. Kas sa tahad nüüd Eesti presidendivalimistele juurde? Ei, mitte ainult, aga, aga, aga see ka tähendab, et et noh, kasvõi see, mis, mis Eestit puudutab, siis ikkagi see ütleme, see vana vana kogemuse ärakasutamine või siis ütleme selliste 55 50 või 60, pluss inimeste nii-öelda kõrvale kõrvaletõrjumine no üldse mitte mitte ainult meie meie poliitilises tipus, vaid, vaid vaid tervikuna ühiskonnas. Et see, see muidugi kahtlemata, ma arvan, ei tule meie meie ühiskonnaelule kasuks. Et siia siia käivad need, need jutud, kõik need sildistamised ja ja, ja noh, meil on siin ka paar presidendikandidaati või olgu nad siis ametlikud ja mitteametlikud, kuid eks ole, kellel on kelle, kellele pannakse süüks tohutut kommunistlikku taaka ja, ja nii edasi, et noh, te saate aru, millest ma räägin. Ja me peame tulla presidendivalimiste juurde, jah, et lõppev nädal tegelikult oli suhteliselt vaikne presidendivalimisteni riigikogus jääb tänasega täpselt üheksa päeva aga, aga see tundub, et kuidagi see, see hind on nagu, nagu lahtunud või ma ei tea, kuidas teile tundub Nojah, hind on lahtunud selles mõttes, et ilmselt on kõik aru saanud, et riigikogus presidenti ära ei valita. Selles mõttes ilmselt hakatakse juba pikemavinna perspektiiviga vaatama valimiskogu poole, sellepärast et siin viimastel päevadel tulid ju uudised selles, et et, et Siim Kallas, kes, kes võib-olla lootis siiski riigikogus valituks saada, siis eile teatas ju Kadri Simson otse keskerakonnalt, ühtegi häält ei tule. Et Keskerakonna hääled lähevad Mailis Repsile ja kui keskkonna Keskerakonna hääli ei tule, siis Kallasest riigikogus presidenti ei saa ja muud varianti Riigikogus ilmselt ei ole. Ka. Nojah, et siin on nagu mitu teemat, et miks vaikus on ühtepidi ikkagi ühtepidi natukene ikkagi seotud selleni mõneti kummalise presidendivalimiste süsteemiga, et kus need riigikogu kandidaate ametlikult hakatakse üles seadma alles rõiva viimasel hetkel ja ja teisalt erakondades endis kinni, et. Kes ei ole ikkagi väga selgelt nagu välja öelnud, et kes siis nagu üles seatakse, jaa jaa, siin, mis, mis see segadus peaministri parteis, et kas Siim Kallase ja Marina Kaljurand ja et see kõik nagu mõjutab seda, et, et siin ei näiteks aeg-ajalt ajakirjandusele ette, et miks ajakirjandus ei, ei küsi presidendikandidaatidel sisulisi küsimusi, vaid tegeleb sellise, noh, kuidas ma ütlen spordikommentaatori rolliga võidujooksu kajastamise võidujooksu kajastamisega, aga, aga mitte keegi pole keegi keelanud endale presidendikandidaat veel kirjutada suuri, põhjalikke arvamuslugusid teemal, mida nad arvavad, et julgeolekupoliitikast välispoliitikat majanduspoliitikast. Et kus need on. Ma siinkohal on kirjutatud Kallas on kirjutanud paar raamatut, loosung. Jah, et aga, aga teised kandidaadid ka on ja kelle nimelt siin üleval on, et meie tegelikult ju noh okei, võib-olla Eiki Nestori ja Siim Kallase puhul me, me, me teame, mis on tema nende seisukohad ideoloogilisel pinnal, aga näiteks Marina kaljuranna puhul mis oma seisukohad majanduspoliitikas, kultuuripoliitikas, hariduspoliitikas pole õrna aimugi ühe kandidaadi puhul, maailmavaade on Eesti põhiseadus ja see on selline. Noh, ja ma saan aru, see on jälle selline asi nagu juristi nagu seisukohast lähtuva president saabki teha seda, mida põhiseadus ütleb, on ju, ei ole selle põhiseaduse garant ja nõnda edasi. Aga tegelikult me võiksime teada selle presidendi puhul noh, tema seisukohti mingites muudes küsimustes ka. Sest president on ju vähemalt rahva ootusi järgis mõnes mõttes selline ideoloogiline majakas. Novot lõppeval nädalal mulle kõige rohkem ongi silma paistnud, kui sa arvad, et seetõttu nagu suhteliselt vaikne olnud, on siiski Allar Jõks olnud see sest ma arvan, et väga paljudele inimestele potsatas eile postkasti üx voldik kus, mis on, mis on siis tehtud IRL-i rahadega ja kus promotakse siis Allar Jõksi hüüdlause on siis Allar Jõks presidendiks. Et see on nagu selles mõttes kriitikud on väga õieti tähelepanu juhtida, et kui Allar Jõks, Jõks siiamaani reklaamis ennast kui parteiülest kandidaati siis noh, pärast seda voldikud on ju selge, et ei ole tegemist siiski parteiülese kandidaadi ka, et see on puhtalt nagu ikkagi IRL-i kandidaat. Ja muidugi Allar Jõks on silma paistnud ka teistegi asjadega. Toimetades sel nädalaekspressi jäi mul meelde selles küsitluses, kus ta ütles, et tema maailmavaade on Eesti põhiseadus, siis küsiti tema käest muuhulgas ka seda, et kas te olete riputanud internetti endast siivutuid pilte mille peale siis Allar Jõks vastas lühidalt selgelt ja lakooniliselt. Jah, hüüumärgiga. See tõi mulle kohe meelde ka tema esinemise Paide arvamusfestivalil. Kellele ei too aga, aga tegelikult hea küll, see lühiankeet, mis, mis Jõksi puhul aga. Ei, ei, ära, ära nüüd ära nüüd kohe hakkan niimoodi, kui inimest reklaamitakse kui Eesti moraalset majakat, eks ju. Siis sellise lipsusi lapsu siiani vastu minu meelest lubada ei saa. See ei ole õlleklubi. Noh, sellega võib ju nõustuda, mis, mis ära, aga, aga ma tahtsin. Ma tahtsin hoopis seda öelda, et no siin tähelepanu on, on pälvinud, noh jah, Ekspress teed nüüd neid külalispeatoimetajate ring, eks ole, kus presidendikandidaadid või on siis kordamööda lehe peatoimetajad, tegelikult see Jõksi, see mis iganes selle artikli pealkiri oli, aga, aga see kaotatud kümnend milles kogu see artikkel räägib, et tegelikult do täitsa mõtlemapanev ja eriti eriti tänase päeva nagu kontekstis, et hea küll ajalugu ajalooks ja, ja küll küll ajalugu ka ennast avab rohkem aastate jooksul, aga, aga ikkagi me, noh, ma, ma ei taha rääkida sellest, et kas sellist Eestit me tahtsime, see tundub kuidagi tobeda nagu küsimusena tahtsime sellist, nagu me ise oleme suutelised seda tegema, aga aga põhimõtteliselt noh, arutelu selle üle, et Eestit on, on tabanud seisak ja, ja seisak on, on selles mõttes. Või stagnatsioon on, on, on selles mõttes ohtlik, et teda ei tunne kohe ära, et et siin on, kui midagi midagi väga katakvistimilist toimub, et, et siis siis me saame aru, et noh, revolutsioon käib või, või putsion on toimumas, aga aga seisaku puhul me sageli ei, ei tunneta seda ja, ja ei aita siin ka mingisugused statistilised numbritega ega muu, vaid vaid see on väga sageli just nimelt niisugune ihukarvade tunnetamises kinni. Üks artikkel jäi mulle veel meelde, sellest nädalast seoses presidendivalimistega see oli. Postimehes kirjutas vandeadvokaat Jüri Raidla endine justiitsminister artikli, et praegune rahvusvaheline olukord nõuab sellist presidenti. Eestil, kes kes ei pea hakkama ametit õppima. Et kellel on selline rahvusvaheline kogemus, et kui ta helistab Berliini või Washingtoni või Brüsselisse, siis seal teatakse, kes helistab. Et et selles mõttes. Selles kontekstis on Siim Kallas sellest kõige suurem. Aga no ilmselt oligi mõeldud Siim Kallast ja ta kutsus Solaidla on korduvalt reanud kallast kui, kui, kui head, head presidenti ja kutsus siis parlamendi liikmed üles riigimehelikkusega riigimeheliku selle ja, ja selle kandidaadi ära valima, ehk siis Siim Kallas aga aga öeldakse, see vist ei toimu, minnes nüüd ka ise sellele libedale teele. Vaadates presidendivalimisi spordikommentaatori vaatepunktist, siis spekuleeritakse ka üha enam kuluaarides sellega, et ka valijameeste kogus võib presidendi valimine läbi kukkuda, et Eesti on tegelikult kahel korral sellele olnud väga nagu lähedal juba varemed, et see võib juhtuda sellisel juhul, kui valimiskogu viimases voorus läheb siis valimiskasti kehtetuid või märgistamata või, või neid sedeleid sedavõrd palju, et et siis hääletusest osa võtnud, et 50 protsenti pluss üks hääl ei tule kokku, et mäletatavasti tol korral, kui Arnold Rüütel sai presidendiks, siis Toomas sai vastavast oli on ja et oleks olnud, oli koguni 28 kehtetud sedelit hääletuskastis oleks olnud neid kolme võrra enam. Oleks siis need presidendivalimised läinud tagasi Riigikokku. Ja ka nüüd on vaikselt hakatud spekuleerima selle võimalusega ja kui algselt oli jutt sellest, et võib-olla võib-olla Keskerakond laseb presidendivalimised, et valimiskogus põhja, siis nüüd räägitakse rohkem selles kontekstis, et et Reformierakond ei suuda nagu ikkagi selgelt nagu koonduda ühe kandidaadi taha ja, ja siis see teine leer võib siis kasutada seda võimalusena tuua presidendivalimised tagasi riigikogusse. Et igal juhul on selge see, et kui valimiskogus ka kukub presidendivalimiste läbi ja present valima tagasi riigikokku, siis kindlasti on riigikogul siin ühiskondlik avalik surve president ära valida, palju suurem ja, ja siis võib-olla need reljeefsed piiride mahatõmbamisel, mis täna riigikogu voolu ees on, jäävad tol hetkel nagu olemas, aga noh, see kõik on puhas spekulatsioon, et selle puhul on üks väikene riigiõiguslik nagu vaidlus ka olnud, et et Eesti põhiseadus ütleb, et presidendi ametiaeg on viis aastat ja puhtformaalselt saab Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg läbi siis 10. oktoobril. Ja, ja valimiskogu kui riigikogus ära valida on kah neljandal septembril. Ehk kui ta läheb tagasi riigikogusse noh, teoreetiliselt, mis, mis ta on seal üks, kaks päeva jääb vahetamine selle 10. seadusest tulenevalt peab olema mingi aeg, 14 päeva, meil peab olema riigikogu uuesti kokku tulnud. Aga teoreetiliselt on võimalus, on see, 10.-ks oktoobriks ei ole president ära valitud. Et aga see põhiseadus ütleb, et ühtepidi, et on viis aastat presidendi ametiaeg, et see on tegelikult küsimus, et kes siis on nagu presidendiks edasi, aga Eesti peab president olema ka põhiselt. Seda, seda ütleb ka teine, teises kohas ütleb põhiseadus aga üldiselt ära, et et Eesti presidenti on, on siis nii kaua president, kuni on uus president. Mis tähendab Toomas Hendrik Ilves võib-olla igavesti president? No põhimõtteliselt, et jah, et, et Toomas Hendrik Ilves kui võib-olla ka peale kümnendat oktoobrit. Nojah, see on niisugune juriidiline küsimus noh asja asja tuum on ikkagi ikkagi selles, et, et praegu erakonnad ei tee isegi mitte nägu ega, ega katsetki enam riigikogus nüüd ära valida, vot ei tea, et eile õhtul mul üks tuttav sattus peale, kui oli märganud Siim Kallast ja Mart Helmet ühes kesklinna hotellis nagu kohtumas, et võib-olla kes teab mis, mis kokkulepped viimasel hetkel. Aga EKRE oma häältega Hyde president. Jah, aga no ütleme laiemalt ja sümboolselt võttes, et, et ei ole, ei ole isegi ei ole isegi mitte soovi, et, et sama tähendab need kaks ametikohta ei ole muidugi võrreldavad, aga, aga suhtumine on, on küll võrreldav. See on seesama Euroopa kontrollikoja liige, kes kes siiani ongi, ongi uus uus määramata ja noh, jäetigi jäetigi asi asi sinna paika, et ütleme, riigipea puhul ei saa, ei saa sellist praktikat enam enam korrata, sellepärast tõepoolest, et siin on meil põhiseadus jaa. Jaa, ja riigiõiguslikud probleemid, aga, aga, aga suhtumine on ju põhimõtteliselt sama, et iga erakond tõmbab tekki enda poole ja tekib paratamatult lühikeseks ja, ja siis loodetakse, ma ei, ma ei tea millele selle valijameeste kogus. Et noh, kui me vaatame veel nüüd tagasi tõesti sellele viimasele kümnendile või ütleme selle selle sajandi sellisele, Eesti Eesti poliitikamaastiku muutumisel, et eks, eks see ole üks üks peamisi probleeme. Et noh, kogu see poliitika tegemine on koondunud Ta erakondade kätte ja erakondade ümber ja erakonnad ei ole, ei ole tegelikult ju mitte midagi muud, kui, kui lojaalsusel põhinev selline sõprade, klubi või, või, või lisaks ole poliitika tegemine koondas siis kuhu, kui nad erakondade käes, no tähendab siin on mitu-mitu. Küsimus ei ole selles, et ta koondub erakondade kätte, küsimus on selline. Et kuivõrd siis nagu need laiapõhjalist, need erakonnasisesed nagu valikut on, et et mina nagu selles Saabroori tähendaks seda, et poliitikud ongi nagu pahad kõik ja rumalate saamahimulised päris nii öelda ei, ei tähenda A priori seda ei, ei, mitte mitte rumalad ega, ega pahatahtlikud, vaid, vaid sageli just domineerib selline alalhoidlik vaimed. Ei, ei, ei, ei minda nagu, või minnakse oma oma põhimõtetega vastuollu ja, ja nagu selgroogu ei ole, et, et kõik kõik see on allutatud erakondade peakontorid, eks ole, mingisugusele tahtele. Ja kui sellest, kui sellest läheb midagi nagu väljapoole, tekivad mingisugused lõhed et siis noh, siis ongi, ongi tagajärg see, et ei olegi meil nagu, nagu sellist nagu tavatsetakse öelda, jällegi ära kulunud väljend, aga ei ole niisugust nagu riigimehelik. No vaata, kui sa rääkisid, et võim on koondunud erakondade kätte, siis kõige markantsem näide on ju Ameerika Ühendriigid. Kui sa vaatab praegu, mis toimub Ameerika Ühendriikides, kus on võim tegelikult vaheldumisi olnud ju kahe erakonna käes ja mis seal praegu toimub seoses nüüd Trumpi ja Clintoni, ehk siis vabariiklaste ja demokraatide vastasseisuga seal ikka nagu öeldakse, survegrupid, ei oma aju praktiliselt üldse mingit sõnaõigust, et seal on ju kahe partei. Kaks parteid on ära jaganud Ameerika demokraatia tegelikult. Urvet tõmbasid õhku sisse, et öelda midagi selle kohta. No ja, ja, ja kui me vaatame veel teist teist tahku, mis, kui me räägime veel sellest 20-st, viiest või, või siis noh, kus, mida oleks võinud tegelikult ju paremini teha ja kus ei ole tahetud üldse väga väga liigutada. Eks see, eks see teine probleem on minu jaoks küll see, see nii-öelda venekeelsete integreerimine, et, et see, see, noh, probleem on, on jäetud nagu väga-väga isevoolu minema. Ja, ja sinna on on pumbatud küll igasuguseid vahendeid, kaasa arvatud Euroopa rahasid ja kõike muud, aga aga noh, ega ega tegelikku, tegelikku tulemust tulemust nagu, nagu ju väga ei ole. Aga mis selle, mis retsept peaks olema, kuidas need integreemia ma oleks pidanud, siis ei ole ka sellest aru saanud, et vägisi armsaks ei saa, eks ole, vägisi integreerida. Nii on Peeter lihtne öelda ei no lihtne ajada, aga ma saaks, riik saaks teha, tegelikult oleks saanud teha palju rohkem oma. Mina olen ühe näite, mida riik oleks saanud teha praegu see, ma arvan, et see, et Eesti kool on ju läheb ka venekeelsed koolid lähevad üle eestikeelsele õppele, on oma põhimõtte järgi nagu, nagu õigemini. Aga mida oleks saanud teha oluliselt teistmoodi, on see, et mitte see, et, et gümnaasiumi otsast ei hakata viima seda siis õpetad eestikeelseks, vaid oleks pidanud juba 90. suhteliselt varases alguses tegema, et kõik see algõpe hakkab juba eesti keeles olema. Et see, kui sa omandad juba alghariduse põhihariduse eesti keeles, siis on sul ka hiljem neid neid teisi haigeid reaalained, loodusteadusi selles keeles palju lihtsam õppida ja loomulikult oleks võinud siis nagu nendes piirkondades, kus on väga palju mitte-eestlasi olla siis nagu süvendatud näiteks vene kultuuriloo vene keele nagu tunnid sinna juures eestikeelsele õppele üleminek vene koolides oleks pidanud algama palju varem ja mitte ülevalt õppeastmetest gümnaasiumist, niimoodi kehtestame protsendi vaid juba altpoolt. Et see oleks olnud minu meelest palju, kuigi ma saan aru, et seal on üks suur probleem nendest piirkondadest poleks olnud piisavalt õpetajaid. Aga vot see olekski olnud nagu riigil siis nagu välja mõelnud, et kuidas need õpetajad aga just nende, kas kas igasuguste olmeprobleemide lahendamisega või, või siis ka ka ütleme, mingite maksudega oleks, oleks saanud luua juba tegelikult üheksakümnendatel, mis nagu lasen selle võimaluse käest. Jah, see, see asi on läinud ja tagajärg ongi see, et, et see venekeelne publik lohiseb meile ühe erakonna järel ja ja kes, kes noh, tegelikult ju rohkem räägib, kui, kui, kui teeb nende heaks, et ja mis nende heaks saab teha, tähendab ei saa, ei saa teha ühe, ühe grupi heaks vaid, vaid tähtis on just see, et et riigi riigi, riigi nii-öelda homogeensus oleks, oleks suurem ja, ja ühtlasi tähendab see seda ka. Muidugi meie ei julgeolekusisemise julgeolekuparanemise paranemist igal juhul, sest et et noh, see, see on julgeoleku risk jätkuvalt ka 25 aastat hiljem See on noh, kerge vastuoluline siin urmad ka rääkis, et oleks tanud sellele eesti keele õppele juba juba üheksakümnendatel rohkem tähelepanu pöörama juba algastmest ja nii edasi. Et selles mõttes on vastuolu, et vene noored ja, ja noorel vene põlvkond on ju tunduvalt rohkem ja paremini integreeritud Eestisse kui, kui vanem põlvkond. Et noored tahavad eesti keelt õppida, nad tahavad Eesti tööturul läbi lüüa, kuigi jah, paljud tahavad minna hoopis Euroopasse, aga küsimus on ikkagi selles vanemas põlvkonnas. Et siin on ikkagi see, et vanem põlvkond on jäänud vene propaganda mõjusfääri. Nad usuvad seda, mida räägib Venemaa, nad ei usu seda, mida räägib. Neid inimesi ei olegi võimalik muuta. Ma ei olegi võimalik muuta, ma sellepärast küsingi, et kuidas seda integratsiooni oleks võimalik olnud, siis juba ma ei tea, 15 aastat tagasi räägimegi, palun tulekski teha, nagu oleks tulnud nagu rohkem teha noortele, ma arvan, et see, et v, aga noored ongi integreerinud altimad integreeruma noortele ja just nendes kriitilistes piirkondades. Ilmselt ilmselt oleks ikkagi saanud saanud neid asju teha palju, palju teistmoodi, et, et siin ka nüüd räägitakse, et oli, oli täitsa võimalik seal Kirde-Eesti NSV loomine ja loomulikult oli see võimalik. Kui, kui oleks olnud teisel pool ikka väga-väga-väga, suurt tahtmist, aga, aga samas Ma arvan küll, et, et selles mõttes on on kõva kõva 20 aastat jäetud töö tegemata ja võimalused kasutamata, et et me, me tänasel päeval ei peaks üldse enam rääkima sellest probleemi. Minu arust on minu arust nagu kujundlik kõrvaltoon lihtsalt näite sellele, et oleks 90.-te algul see pronkssõdur ära viidud sest mitte mingeid probleeme olnud probleemid tulid hiljem. Ja see oli nagu nagu Franz Ferdinandi tapmine, mis alandas esimese maailmasõja ja mis vallandas tegelikult 2007 selle või rebis need haavad uuesti uuesti lahti. Aga paganama raske on ikkagi niimoodi integreerida niivõrd suurt hulka inimesi, nagu, nagu Eestis on, eks ole, siin oli, eks ole, üks kolmandik laias laastus ongi raske, mul tuleb, mul tuleb, siin tuli praegu saate jooksul meelde see, mis toimub Ida-Ukrainas. Et Ida-Ukrainas on ju ka valdavalt seal elavad venekeelsed inimesed, on ju separatistide toetusala ja nende kasvupinnas olnud, et seal ei ole toimunud ju ka mitte mingisugust integratsiooni, need vene kogukonnad, kes elavad, ütleme seal noh, näiteks kas või Ameerika Ühendriikides. Kas Nathan integreerinud ennast Ameerika ühiskonda ei, nad elavad oma linnaosades, neil on oma keel, seal need oma kohvikud, oma kultuur, eks ole. Nad ei ole integreerinud ennast sinna ühiskonda. Ma küsin veel kord. Vägisi armsaks ei saa, kui ei ole vastastikust tahtmist. Jah, aga kui sa räägid siin Ameerika Ühendriikides Saksamaast või mis iganes teisest suurest, siis see, see kriitiline mass ei ole, ei ole ka nii, nii suur kui, kui on väikeses. Siis ma saan aru, aga noh, mehhanismile integreeritult. Ja seda on, on ju ammu öeldud, et kui nende hulk oleks olnud siin alla alla 100000 või, või veel väiksem, eks ole seal kusagil isegi võib-olla alla 50000, et siis oleks olnud veel hoopis teistsuguseid, et probleemid, aga, aga neid on, neid on nii nii palju, kui neid on nii palju, kui neid neid siia toodi ja, ja nende nende järeltulijad, nii et noh Moslemid ei ole suudetud ka Euroopas integreerida ja vaatame, mis on juhtuma hakanud. Ja ja näemegi näemegi, et töö on, on tegemata ja nüüd oleks aidanud, nüüd nüüd tegeletakse asendustegevusega, keelatakse pulkasid ja, ja moslemite supelkostüüme ja mis on eriti eriti naljakas praegu nagu Prantsusmaal. Et nüüd alustatakse nagu ikka täiesti täiesti tagumisest otsast. Et Prantsusmaa avalikes randades alasti, võib-olla, aga, aga riides ei tohi olla, et see on, see on nagu, nagu see mingisugune appikarjed. Et nüüdne, nüüd me siis teeme vastuseks nendele sündmustele, mis siis nüüd siin, Prantsusmaad ja üldse siin Euroopat on tabanud viimastel viimaste aastate jooksul. See integreerimise jutt on natukene sarnane sellele jutule, mida siin aeg-ajalt ka meie majandusmehed eriti räägivad, et noh, et oleks ikka Eestil õige see liiderkond ja poliitikud, et no meil oleks siis Venemaaga suhted korras. Kaubandus käiks, eks ole. Aga üldse ja nõnda nagu võrdlus Ei no üks asi on see, et tahtmine peab olema kahepoolne, mitte ühepoolne, selles mõttes on võrdlus. Ei, see on õige, eks ju. Et noh, eesti võime tahta eesti riikud Tahtaga integreerida neid, kes siin on. Aga kuidas sa võrdled äritüüpide, Isiniga, pragmaatilised, tegelikult vaadetega? Eino poliitpoliitikud tahta Venemaaga suhteid parandada, aga kui sealt põrkub kõik vastu külma seina, eks ole, siis ei ole see ju võimalik. Selles mõttes on. Üks, ja sama, ma arvan ikkagi, et, et nüüd kui me räägime sellest vastikus sõnast integratsioon, siis siis siin on, on meil jäänud esiteks puudu tahtmisest ja koos sellega kaasnevast k-ga kavalusest, et äri, ärimeeste huvid ja see, see on niisugune jutt, et seda ei, ei viitsi isegi mitte kommenteerida. Aga noh, siin neid nüüd igasugused, ega siis Tiit Vähi ei ole, ei ole ainus, kes, kes niimoodi mõtleb, neid on, neid on ju veel ja, ja, ja ka, kui me vaatame siin Savisaare LP intervjuu, päris lõpp, Po, eks ole, et mida, mida te soovite Eestile rohkem sõbralikkust ja ka sõbralikus suhtlemises naabritega, milliste naabritega me suhtes sõbralikult peale ühe, eks ole, noh, nii et, et see, see nii-öelda silmategemine, isiklike isiklike asjade tagaajamine ja huvide ära soov isiklikke huvisid saada, rahuldatud, et see, see elab paratamatult, et raha raha lööb ikka. Aga noh, silmades virvendab. Ei, no aga Eestis ei ole sellist poliitikut tõsiseltvõetavalt, kes ei tahaks parandada suhteid, Raimond kindlasti on võrdsetel alustel ja, ja ka sellistel alustel, et ka vastaspool tuleb vastu, seda ei juhtu. See oli minemata. Siin juba ärimehi, mainisime siis ühe ärimehe nimi sel nädalal tõusis rohkem esile kui, kui teiste oma. Ja ma ei tea, mis, mis ime valemiga te saite selle ärimehega. Aga stuudiosse, kus üldiselt ettepanekuid oli väga tore, aga üldiselt ühe ettepaneku väga hea, aga üldiselt meie, meie ärieliit nii-öelda ei, ei ole väga väga varmas esinema, eriti sellistes tundlikes küsimustes, ütleme Kruuda tegelikult on, on olnud selles mõttes isegi noh, ütleme meeldiv erand kõigile, oma oma raskustele vaatamata, aga meil siin siin teame, et mõned mõned ärimehed kardavad ajakirjandusest nagu tuld. Jah, et. Mis sa tahad, et mis otsast me nüüd rääkima hakkame selle kruusaga? Ma ei tea, see Nybiceyssed, veerand meil on seitse minutit saate lõpuni, et väga-väga põhjalikult ei jõua, aga tegelikult noh, ühed ütlevad selle selle selle case'i puhul, et et tegemist on näidis poomisega. Mõned avasid suures joobuvuses konjakipudeleid ja tegelikult need asjad on kestnud juba kaua, kuna see ongi see, et praegu ju on see summa, mille üle läbiotsimised teostati, kinni peeti need mehed Judge 375-st 1000-st eurost, mis on tõesti nagu nagu pisike ära äri mõttes on ta pisike raha, aga, aga ju siis oli selle taga ikkagi maksuametil. Mingi siukse märgiline soo, sest kui, kui vaadata neid teisi asju, siis sellel samal tere ju ju koguvõlg riigi ees 1,24 miljonit ja Kruuda termal oli vist 4,4 miljonit eurot, et need on juba kolossaalsed summad. Et. Ma arvan, et siin oli võib-olla sellise maksuameti ja poolt nagu ka kase see koha kätte näitamine natukene nagu ka nende teiste asjadega võib olla seotud. Aga, aga mis mulle natuke ikkagi näidispoomine ei, seda ei oska öelda, mis ei ole näidispoomine, on ju, et kui inimene on sul ju miljoneid maksuraha riigile võlgu ja et, et väga palju asju on, sellepärast võib-olla riigil tegemata jäänud. Et aga, aga mis mind nagu natukene kurvaks teeb, on see, et ma saan aru, et maksuamet reageerib selle peale, et ollakse riigile maksuvõlgu, aga aga Kruuda on ju võlgu ju väga paljudele lihtsatele, piinanud kätele. Ja nende inimeste elu on ikkagi sellistele väiketootjatele kohati on ikkagi väga raske, sellepärast et ollakse võlgu, et. Tean isegi ühte näidet, kus lapse haridustee on selle pärast nagu ohtu sattunud, et et vanemad on olnud piimatooted ja väiketootjad ja, ja lihtsalt ollakse võlgu neile, et see minu jaoks selle juhtumi puhul võib-olla selline kõige kurvem või häire häirivam pool, et et eks siis ole näha, mis sellest Birmas saab, et noh, et ühed, ühed arvavad, et aeg olekski nüüd Kruudale karmilt ära teha, onju sest nagu elu on näidanud, et ega ta ennast ei paranda. Teised avaldavalt kardavad, et kui ta nüüd see pankrot tuleb ja siis ei saa mitte midagi enam kätte, onju, et siin ongi nagu väga erinevaid nagu suhtumisi. Mis asustasid Hannesega Kruuda juhtumite esinemisest, et ma vaatasin ka seda esinemist aktuaalses kaameras, siis ja? Kui vaadata Kruuda esinemist ja neid sõnumeid, mis ta, mis ta seal lausus, siis õitsema ärimeest annab otsida. Et kõik on, kõik on tehtud, õieti, miski ei ole viltu, ainult natuke saneerida ja ongi asi jälle korras. Et noh, selles mõttes esineda ta oskab. Aga, aga ilmselt see ei varjuta tõesti seda nagu sa, Urmas ütlesid, et kõige tõsisem probleem on ikka see, et noh, tõepoolest need väikepiimatootjad, et nende muretseda, seda lahenda ju riik, mitte ühestki otsast ju tegelikult et kuidas neile saab see kompenseeritud ja kui see pankrot tuleb, siis saavad ju ainult suuromanikud oma oma raha kätte, mitte väikesed. See oleks kõige hullem kui ilmselt emotsionaalne soov nii-öelda kruusal ära teha ja, ja pankrotti saata, firma tähendab väiketootjatele väga, väga noh, ütleme täiesti lootusetud juhtumid, neil jääbki oma oma raha saamata. Vaatame see sees, aga ei ole ju veel läbi, nüüd alles avad, alustati avalike avalike toimingutega ja vaatame, kuhu see, kuhu see asi siis lõpuks suubub. Olümpia saab läbi, jah. Jumala abiga, homme. Eesti saldo. No on lõbus, on lõbusaid hetki ja neli pronksi, neli pronksi ja neli, üks neljandik pronksi. Et noh, päris ilma jäänud jah, ja, ja tegelikult siin kergejõustikus ka paar paar etteastet tegid ikkagi siirast rõõmu, nii et, et see oli praktiliselt maksimumi peal tehtud. Nagu ütlevad sportlased, sooritused. No kõige kõvem sõnavalik Rasmus Mägi tegelikult Rasmus Mägi 400 meetri tõkkejooksus kuues koht, mitte kunagi ei ole eesti sportlane nii kõrget kohta sellisel alal. Aga kõige selle taustal muidugi olümpia olümpia, kui, kui sellise aate noh, tulevik on ikkagi suhteliselt tume. Et kes, kes üldse on tulevikus suuteline neid neid mänge korraldama ja ja mismoodi, noh, siin ei oska aastas Riia kohta midagi arvatasti mängude korralduse poole pealt iga iga päev praktiliselt toob midagi negatiivset. Ja igasuguseid jamasid on seal seal olnud, aga kui ise kohal ei ole, siis on väga, väga raske seda nagu arvata, et võib-olla on tegu mingisuguse massihüsteeriaga, et Riias on kõik halvasti. Aga võib-olla on ka ülereageerimisega nii, et ei, ei tea. No üldse, et mis saab selliste kaasaegse, olite nagu tulevik olema, on mõneti nagu ju huvitavat sedasama rock n saatnud väga palju igasuguseid skandaale. Ja, ja kui me nüüd vaatame, kus siis nagu see olümpiamängude järgmiste olümpiamängude teravik suundub siis 2018 Jong Lõuna-Korea 2020 suvelilt pea Tokyos 2000 et 22 taliolümpia Pekingis siis noh, nagu tuleks ikka kolm olümpiat järjest nagu Aasiast tuleb. Ja teine teema on, mis, nagu ajavahest tulenevalt meile ju ka kindlasti väga nagu sobiv ei ole ja teine teema, mis puudutab, siis ütleme, olümpiaülekannete õigusi, onju, et mis muutuvad järjest nagu keerukamaks. Et siin aastateks 2000 18 24 on ostnud ju need saanud olümpiamängude õigused, teleõigused, eurospordi, kelle taga siis seisab need kellel omakorda ostis ära siis Ameerika Discovery, onju et ma räägin Euroopa õigustest, onju, et nendel on küll pandud seal mingi kohustus, kui palju nad peavad panema igas riigis vist suveolümpiamängude puhul 200 tundi vabamüüki taliolümpiamängude puhul 100 tundi vabamüüki, aga aga mis alad? Mis hinnaga, kes neid ostavad keeruliselt, ma arvan, et see segadus, mis praegusel ajal eestitelevisioon TV3 vaheline oli, et see süveneb veelgi enam, see on segane ja see on keeruline, see on väga-väga pikk jutt, tegelikult meie aeg on otsas, et esialgu on see väga-väga harjumatu. Et me peame olümpiat vaatama kahest kanalist, avalik-õiguslikud ja eraaga, aga võib-olla see ongi tulevik, nii et võib-olla hiljem ta lahustub veel rohkemate kanalite vahel. Nii, aga nagu öeldud, meile eraldatud aeg on otsas, aitäh kuulamast. Urmet Kook, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite ja ilusat nädalavahetust. Ilusat pidupäeva jätku.