Vikerraadiotüüblid. Kaunist hommikut, nagu on kombeks siit laua tagant laupäeval kell 11 hommikul öelda, alandada rahva teenrid teevad ringi peale nädala sündmustele ja täna on siis rahvas teenimas Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juhataja Urmet Kook, Eesti televisiooni uudistetoimetuse juht ning saatejuhi rollis seekord ajutiselt Peeter Kaldre samast toimetusest kui Urmet Kook. Noh, nädal on olnud sündmustest tiine, nagu ka selle laua tagant aeg-ajalt on kombeks öelda, on toimunud väga palju asju. Kas me kõigest jõuame rääkida, aga olulisemast, sest kindlasti ma lihtsalt markeerin ära need nädala sündmused, mis, mis meile huvi ja ilmselt ka kuulajatele pakuvad. Noh muidugi nädala sündmus number üks on kindlasti ja mis on kõige rohkem ka poleemikat tekitanud. Edgar Savisaare nõndanimetatud lindistuste avaldamine ajakirjanduses, aga. Palju on olnud tagasiastumisi ja edasiastumisi, ehk siis me oleme ilma oma maaeluministrist, Martin Reppinskist, kes ka mitu nädalat meil siin meeli elevil hoidis tagasi on teatanud, on andnud teada, et astub tagasi ka Reformierakonna juht Taavi Rõivas ja on juba alanud võidujooks Baltima valima ratsutaja tiitlile ehk siis uue erakonna esimehe koha peale. Siis nädala teisel poolel erutas kõige mehele kindlasti Tallinna televisiooni juhi Toomas Lepa kinnipidamine 48-ks tunniks ja süüdistuse esitamine raha kantimises. On ilmunud ka uued arvamusküsitlused meie parteide populaarsusest, mis ka on väga palju uut ja huvitavat pakkunud. Nii et palju asju on. Ja poliitikavälisest asjast kindlasti ei vääri märkimist veel ka PISA test kus selgub, et meie kooli õpilased on pinged tegijad, nii Euroopa kui ka maailma mastaabis. Aga alustame Savisaare materjalidest. Neeme tuleb sulle vist õnne soovida ja sinu lehele uuriv ajakirjandus on oma tööd vingelt teinud, on kätte saanud materjalid, kus siis Edgar Savisaar räägib ärimeestega ja väidetavalt küsib raha. Kas võttis palju aega ja vaeva, et need materjalid kätte saada, või leidsite need nagu Eesti ajakirjanduses mõnikord kombeks liftinurgast? No kõigepealt aitäh Peeter õnnesoovide eest, sest kindlasti uuriv ajakirjandus on oma tööd teinud väga hästi. Postimehe uuriv toimetus on need materjalid avalikkuse ette toonud ja ja ma arvan seda, et et eks ajakirjandusel on igasuguseid meetodeid, kuidas, kuidas informatsiooni saada. Aga sa ei taha öelda, kuidas, Ma ei, ma kindlasti kindlasti ei kommenteeri siin kõiki ajakirjanduse töömeetodeid, kuidas, kuidas materjale saadakse? Kaevasin ise välja või keegi tõi? Ta nagu sa saate tutvustuses, ütlesite, et mina olen arvamustoimetaja. Et ma ei ole, ma ei ole selles mõttes kursis võib-olla kõigi nüanssidega, mis puudutavad uuriva toimetuse köögipoolt, et aga ma olen sama toimetuse ajakirjanik ja mul on kolleegide üle tõesti hea meel. Nojah, ka samal ajal väga paljud juristid ja ka muidu arvamus, inimesed on öelnud, et nende materjalide avalikustamine ei ole enne kohtuistungit päris päris õige, et et nendest materjalidest võib jääda mulje, nagu ajakirjandus juba. Ta mõistab Edgar Savisaar süüdi. Mida sa sellest arvad? No see ei ole Eestis esimene. Kord, kus sellisel avalikkusele palju tähelepanu pälvimas kohtuprotsessis Jõuavad ennem kui kohtusaali arutelu jõuavad, jõuavad need materjali meediasse. Ja kas selle taga oli nii suur, uuriv ajakirjanduse töö või, või, või, või need materjalid toodi toimetusse kätte, eks seda teavad need Postimehe toimetuse inimesed ise ja ja, ja, ja seda mina nagu hinnatlaselt siit kõrvalt nagu ei oska. Et see on niisugune mitme päris mitme otsaga, nagu juhtum on ju, et et ühte pütti Maveidi kaitseks postimeest selle sellepärast, et kui ajakirjandusel on käes mingi informatsioon siis siis loomulikult ma saan aru, et, et on on see ja see on selline väga nagu seal sa saad koheselt insolatsiooni pul aru, et see on selline väga palju kõneainet pakkuv materjal, et sa loomulikult tahad seda nagu avaldada. Ja teine küsimus on see, et mis on see proportsioon või kuidas see nagu neid piire nagu tõmbad enda jaoks, et et Postimees on kirjutanud ka ühe juhtkirja sellel teemal, aga see oli selline veidi nagu nahkne juhtkiri, et kus seal korra käis selline väljend läbi nagu avalik huvi oli nii suur, et me peame ikkagi sellepärast need kõik avaldama. Avalik huvi on Eesti seadusandluses lahti kirjutamata mõista ja seda põhimõtteliselt iga kord, kui mingi protsess on, nagu defineeritakse uuesti. Ehk et minu jaoks on avaliku huvi puhul nagu oluline see, et avalikku huvi on minu jaoks nagu oluline informatsioon. Mõningal puhul ka ka võib-olla sihuke inimlik uudishimu aga, aga avalik huvi ei tohiks võrdsused võrdsustuda kõmujanuga. Ja kui ma vaatan neid salvestist üles kirjutasin Postimehes, siis sel nädalal mitmel päeva jooksul on ilmunud, siis mulle tundub mõne nendest puhul küll, et seal nagu on avaliku huvi asemel rohkem nagu kõmujanu või oskad sa nagu neeme mulle põhjendada, et millist avalikku huvi kannab näiteks teadmine sellest, kuidas Edgar Savisaar ja ehitusettevõtja Aivar Tuulberg omavahel räägivad, õigemini siis ehitusettevõtja ennekõike vihjab sellele, et millised tüdrukud talle meeldivad. Et mis on selle asja puhul kogu selle Savisaare kaasuses avalik huvi? Foto sa ütlesid minu meelest terve rea õigeid asju, minu meelest me peaksime vaatama tegelikult ju ka seda, et milline on see ühiskond meie ümber, millist, millist ühiskonda me tahame, kas me tahame sellist ühiskonda, mis on, mis on nii-öelda õigusriik selles mõttes, et, et kõik on nii rangelt nii-öelda reglementeeritud, paika pandud ja meie arutage üldse näiteks selle üle, et missugune on avalik huvi ja missugune avalik huvi ei ole meil siin postsovjetlikus ruumis, me näeme selliseid ühiskondi, mis on seda teed läinud ja, ja mida me siis sellisel juhul saame. Me saame sellisel juhul ainult manipulatsioone. Kui me vaatame näiteks sedasama, et keskele tegelane Edgar Savisaar, mida ta on selle asja raames siiamaani rääkinud siis ma näen, et seal on üks vale teise otsas. Kõigepealt räägiti kõigepealt ta rääkis sellest, et üldse ei esitata mingisugust süüdistus tükk aega ta naeruvääristas sellel moel, siis ta pani paika süüdistuse esitamise kuupäeva, mis pidi olema 20. august, et teda nagu rohkem nii-öelda nii-öelda volitada, rääkimata nendest telesarjadest kõigist asjadest. Ma arvan seda, et selle asja puhul kindlasti neil arutelukohti sellel tasandil on. Aga Mul on hea meel, et meil on olemas põhiseaduses ka sellised printsiibid, mis käsitlevad sõda vabaduste tõepoolest võimaldavad seda avalikku huvi teemat käsitleda ja sellepärast on ka oluline näidata teatud isikute käitumismaneeri teatud selliseid nii-öelda siis kokkulepete sõlmimise sõlmimise asjaolusid. Ja, ja noh, lõppude lõpuks on need inimesed ise nii-öelda oma oma avalikus elus näidanud, näidanud ju tegelikult seda kõike seda, eks ju, kes on sõitnud siin purjus peaga ja lasknud ennast nii-öelda mõnitanud eesti politsei ta lasknud ennast viia Kuressaarde testima, eks ju, seesama kangelane, keda sa nimetasid, kes on siin naiste küsimuses ei ole ühtegi ühtegi momenti kasutamata esineda. Ma ei tea, roos hambus ja kus iganes. Ma arvan seda, et, et ka selliste asjaolude ilmsikstulek on nagu väga tähtis No ma arvan, et küsimus, ma ei ruttaks ka need sõnumitoojad, nagu öeldakse, kohe risti naelutama, sellepärast et üks asi on see, et Postimehes need avaldas, kuna käes olid, et nendel need materjalid siis avaldas, aga küsimuste küsimus on ka see, kes lekitas, et kuidas sellised materjalid ajakirjandusse satuvad ja siin on ju väga mitmed inimesed võtnud sõna, et see ei ole normaalne. Selleks tuleb moodustada vastav uurimiskomisjon. Kes lekitas, need, need ei saanud olla mingisugused suvalised reapolitseinikud või uurijad, eks ole, see pidi ikka olema kas kaskaapogas, keskkriminaalpolitsei, kaasprokuratuur, mis iganes ja see ei ole normaalne. Ma siiski peterselliga ei ole nõus, et kui sa ütled, et see pole tähtis, et kas Postimees avaldas või mitte, et ja mismoodi avaldas ja kui paljud avaldusest ma arvan, see on sama tähtis nagu selle puhul, et kuidas need välja lekkisid, on ju, et ma arvan, et ei saa omavahel lahutada, öelda, üks on teisest vähem tähtsam, onju et aga mis puudutab seda, võib-olla me peaks nagu laiemalt nagu rääkima, et ka, et milles, millega nagu siis nagu tegu on, on ju, et mis, mis mis etapis üldse siin nagu, nagu millest, millest need materjalid nagu tuginevad, et tegu ei ole ju mingi milles see konflikt nagu on, et, et see on tegu, on ju kriminaaltoimikus olnud materjalidega? On ju saama, olen õigesti aru saanud ja kriminaaltoimik on tohutult paks. Ja see kriminaaltoimik on siis kättesaadav olnud süüdistatavat advokaatidele ja see on olemas ka siis õiguskaitseorganitel, aga seda kriminaaltoimikut veel kohtul ei ole, on ju teada, et kohtunik seda ei ole veel näinud isiklikult ehk et see ring, kuskohast see võis välja minna on palju laiem kui kui prokuratuur või Edgar Savisaare kaitsja. Ehk selles ringi potentsiaalsete kahtlustatav ringi kuuluvad ka ka nende ettevõtjate, kes on seal katsetada saanud süüdistuse saanud nende nende kaitsjad. Ehk see ring on väga lai. Ehk siis eesmärgiga kompromiteerida materjale. Ei, mitte eesmärgiks on projekteerida materjal, aga ma lihtsalt oleks nagu ajaloost ühe ühe kõrvalepõike võrdluse et alati nagu loogiliselt tundub, et kui selline asi lekib, on ja vaatasin täna hommikul keegi lugupeetud parlamendisaadik, on kirjutanud, et midagi tuleb ette võtta, et prokuratuur lekib on ja et justkui tal oleksid 100 protsenti tõendatud, lekkis prokuratuurist. Et oli meil üks kõmuline kohtuprotsess, mille puhul Kuluaarides või ajakirjandusringkondades endis nagu väga selgelt räägiti, et ka siis ilmusid need materjalid detailsed ajakirjandusse ja toona arvati ka, et väga selgelt, et see on siis õiguskaitseorganitest nagu lekkinud. Aga samades kuluaarides nagu räägiti hoopis mingi aja pärast juba sellest, et tegelikult tulid lekitajat hoopis advokaadid ja see tundus esmapilgul ju täiesti absurdne, miks sa peaksid lekitama oma nägu asju ja, ja, ja siis ise veel samal ajal meedias sõna võtma, et oi kui paha, et nüüd on lekkinud. Aga selle taktika väga lihtne, et et see on selline juba ära proovitud nõks. Et Sa tekitad sellise õhkus õhustiku ühiskonnas, kus käib tohutu meediapeks. Ja sa saad öelda, et aus ja objektiivne kohtupidamine on võimatu. Ja sellest räägiti kuluaarides ühe selle eelmise suure kohtuprotsessi puhul päris palju. Et tegelik mõte oli tagamõte hoopis see selle puhul, nii et me ei tea täpselt, et mina ei tea Postimehe allikaid. Nüüd on meil siin kaks ministrit öelnud, et nad algatavad siis võib-olla mingi juurdluse või moodustatakse riigikogus komisjon, noh, eks näis, onju, et selles mõttes oleks päris huvitav, minul nagu kõrvalt nagu või ajakirjanduses töötava inimesena oleks muidugi päris huvitavaid, et kuidas, et kui postikas Postimehe peatoimetaja näiteks Lauri Hussar meie endine siin kolleegi saatejuhte kutsutakse, siis näiteks sinna komisjoni välja öeldakse plaadid, oma allika, Postimehe allikad nagu avalikustama, onju. Ja aga kas siis meil ühel hetkel rakendub see kurikuulus siis 2010. aastal kehtima hakanud allikakaitse seaduse mitteonju, et, et noh et saab siis nagu näha, et mis nagu mis nagu toimuma hakkab. Aga noh, mina, mina nagu. Mina nagu ei ruttaks sellise lihtsustatud käsikäsitluse poole, et see lekkis kindlasti õiguskaitseorganitest. Tuntud Õigusteadlane Eerik Kerganberg on ju kirjutanud, et tegelikult kuna need on tegemist on ju kriminaaltoimiku materjalidega, mitte kohtutoimiku materjalidega. Enamik nendest madeledes ei pruugi üldse kohtusse jõudagi, kohus ei pruugi neid arvesse võtta. Veskid on hoopis omaetteveskid ja see, mis kohtutoimikusse jõuab, selgub kohtus endas, aga mitte selles, mis eelnevalt on kogutud. Kriminaalmenetlus käib. Aga mina tahaksin loota selle juures seda, et et Eesti jääb ikkagi selles mõttes nagu igakülgselt, et igakülgselt vabaks maaks, kus, kus ajakirjandusel on õigus kaitsta oma allikaid ja teha seda tööd, mida, milleks ta on ellu kutsutud ehk siis ehk siis avalikkust informeerida ja, ja noh, ma ei tea, siin muidugi on, on kolleegide seas olnud siin selgelt selliste hapud viinamarjade sündroomi, et kui keegi nagu väga kõvasti siin peksab, et siis siis noh, ma tean, vähemalt ühte toimetust, kellel oli materjal oli, oli enne postimehest käes, kes otsustas seda mitte avalikustada. No see ei ole hapud viinamarjad, millal, seda, millal, millal, seda ei tea, aga noh, ma seda hapud viinamarjade sündroom ja olen ka kõvasti näinud ja ja noh, ma arvan seda, et eks siin siin sa mainisid siin ministreid, et siin minister Anvelt, ma ei tea, võib-olla peab siis kodus ka profülaktiliste vestlusi mingitel teemadel, aga aga mina tahaks küll. Mina tahaks küll loota, et ühiskond ikkagi ikkagi on, on vaba aja edasi ja, ja et, et me saame rääkida asjadest asjadest, nende õigete nimedega. Nas Anvelti vihje oli muidugi selline, millest paljud aru ei saanud, aga noh, jätame selle selleks. Ja ei saa enam, et seda ajakirjanikku meie seal nagu ei ole enda kaitseks midagi öelda, et seal selja taga ei ole hea meel, et me võime vaielda, süüdistanud mittemillestki. Me võime vaielda selle üle, et mis puudutab nüüd Savisaare vestlusi nende ärimeestega ja väidetavat rahaküsimuste raha küsimist ja selle kohta on öeldud niimoodi, et asi on kontekstist välja tõmmatud ja nii edasi, et see anna täit pilti, aga üks osa sellest materjalist, mis kohtusse vist ei jõua, küll on see, mis on küll väga oluline ja see on väga õige, et see minu meelest avaldati, on see, kuidas Edgar Savisaar kaks aastat pärast idaraha skandaaliga uuesti aastal 2014 on Venemaa käest raha küsinud. Sinult kohtusse küll ei jõua, aga see on väga-väga markantne ja väga-väga iseloomulik näide Edgar Savisaare käitumise kohta. See on nagu väga õpetlik ja kasulik materjal. Ei, ma olen nõus sellega jah, et see oli selle noh, kuidas ma ütlen, et tuumakamad osi, mis sellest ilmunud materjalidest kindlasti nagu oli, aga noh, et võlvatasid taustaks veel nagu veel ütlema, et, et et kriminaalasi on oma olemuselt selline võistlev nagu protsess, et kuskil nagu prokuratuuri süüdistatavad esitavad oma nagu argumendid ja kaitsjad saavad esitada oma argumendid, et see nagu ja siis kohtunik siis nende väljakäidud tõendite ja faktide pealt siis teeb oma hinnangu. Et millest sa siis nagu praegune nagu pigem nagu konflikt on selles, praegu on välja käidud ühe Poola ehk siis süüdistavad nagu versioon asjast ja lisaks ka veel asju, mis konkreetsete lõpuks nagu Peter ütlesidki, sinna kohtusaali ei jõua. Ja siis teine pool ei ole saanud oma seisukohti vastu esid. Et see on võib-olla see, mida mitmed õigus, õigusteadlased või ütleme niimoodi, kohtunikud on endised ja praegused on nagu välja toonud. Et võib-olla saan neeme lihtsalt, et me nagu aru saaksime või ka, et mis olid need nagu nagu argumendid kindlasti toimetuses ka ju rääkisite sel teemal, et mis nagu kallutasid sel puhul, et see, kui see esimesel päeval see ilmus, ma ei näinud ühtegi ju ju vastuväidet Postimehes ei siis Edgar Savisaare kaitsjate ega ka nende ärimeeste ja siis Kalev Kallo ja kes seal olid, need Villu Reiljan? Ja Aivar Tuulberg küll esines järgmisega. Ja päev hiljem aga sama päeva lehest kujud ilmusid, ei ole, mis need kaalukausid olid? Et sa, et on ju teada, et sa avaldad juhud selles mõttes nagu hilisemas kohtuvaidluses ühe poolena nagu seisukohad on ju mis nagu kohtuvaidluses tulevad võistlema, nagu ma ütlesin, et kriminaalmenetlus on võistlev protsessi finantskriise voolama vast? Noh, tegelikult on ju nii, et ma siiski täpsustan, Tuulberg minu meelest võttis sõna juba juba samal päeval, ehk siis meil on ju ka Postimehes toimiv portaal nagu tänapäeval ikka, ma räägin paberlehes paberlehes paberlehes ilmus siis järgmisel päeval, eks ju. Me ei saanud ilmuda aga esimesel võimalusel esimesel võimalusel ja on ju teisigi veel neid, kes kes sel teemal sõna võtsid. Aga, aga noh, minu meelest nagu minu meelest ikkagi väga oluline on see, et üldse sel teemal ikkagi noh, noh, et et selle vastu ma kindlasti ei ole, et sel teemal debatti pidada jätkuvalt. Et kuidas avaldada, mida avaldada. Ja seesama Erik Kerganberke, kes siis nagu kohtunike poolt ka sealsamas Postimehes, nüüd meil on sõnavõtud tegelikult ütles, et, et need on, see on niisugune õiguslik ühiskondlik dilemma, mis jääbki alatiseks, korraldatakse suuri seminare, arutatakse, vaieldakse ja nii edasi ja, ja see jääb mõnikord mõnikord kaldub asi natuke ühele poole, mõnikord teisele poolele. Ja et ei, mina, mina nagu selles mõttes, et ei mõista Postimehest hukka, et ta need otsustas avaldada. Minu jaoks on see küsimus selles proportsioonis ja selles, et et kas kõiki asju sealt oleks pidanud avaldama. Küsimus küsimus Heino küsimus on kahtlemata kahtlemata selles ja, ja inimeste eraelu terviseandmeid. Urvet, kui me nüüd vaatame, siis, siis ma siin olen näinud siin ikkagi mujal nagu pigem nagu mingisugust terviselugu, et ja andmete tablettide ja ma ei tea mida kõike, eks ju, et mitte mitte Postimehes ilmunud materjale. Selge, ma ei saanud täpselt aru, et äkki sa täpsustanud kas sa Eesti päevalehte loed, eks seal olid need materjalid natuke teist. Muide, hüva, vaatame, mida aeg toob, siin paljud hääled kõlavad selles suunas, et parlament peaks moodustama uurimiskomisjoni eelkõige uurima seda, kust need andmed lekkisid. Aga tõmbame Savisaare teemal nüüd joone alla, aga Keskerakonna teemaga, kui peame jätkama, sellepärast et nädala lõpus tuli teine pauk otsa, ehk siis mees nagu orkester, Toomas Lepp, Tallinna televisiooni juht, võeti kinni, hoiti kinni 48 tundi, kuna siis kahtlustuse kohaselt olevat ta omastanud Tallinna televisiooni raha circa 200000, et eurot kinni peeti ka korraks endine peatoimetaja Mart Ummelas. Aga no mis, millest see nüüd siis kõneleb, kas kõneleb sellest, et Tallinna televisioon, mida me siin saates oleme ju nahutanud küll ja küll aastaid kallata kallutatuse pärast? Nemad ütlevad, et kuna no ja meedias nii rahvusringhääling on kallutatud juures, nemad on nagu tasakaal oma kallutatus jõust, aga no ma ei tea. Tegemist on ju sulaselge röövimisega päise päeva ajal. Noh ma ei tea, et kui, kui me räägime siin süütuse presumptsioonist, siis pane ta suu kinni ja võtame järgmise teema. Aga tegelikult, kui vaadata seda asja nii-öelda suures pildis, siis, Ma arvan, et on alanud üks üks päris päris pikk protsess, mida, mida me näeme veel no päris päris pika aja jooksul ja millal kindlasti on seoseid siin järgmisel aastal aset leidvate kohalike valimistega. Nimelt nimelt on ju Keskerakond olnud Tallinnas pikka aega ainuvõimul teinud ainuvõimule kohaselt kohase mehaanikaga otsuseid. Olen seda siin saates ka enne öelnud, et ega me seal volikogus mingeid suuri debatte nagu väga ei ole kuulnud, et need otsused on vormistatud peaasjalikult Vabaduse väljakul. Ja kui mulle tuli eile pähe selline mõte, et, et seal nagu sisenemine pulgaakovi saatana korterisse saad hooaja ringteel, et me oleme praegu sisenenud nagu kuskile korteri esikusse, aga tegelikult avaneb meile selline tohutu loss ja mis, mis saab, millised külalised meile sealt kaminast veel alla kukuvad, seda me ei tea. Me ju tegelikult ei tea nagu suurt suurt mitte midagi. Ei sellest tasuta ühistranspordiarvepidamisest me võib-olla siin kuuleme veel üht-teist linna ehitamise kohta sedasama sedasama linnapood, üks veider äri ajamise viis. Ma arvan, et siin. Me kuuleme siin igasuguseid uudiseid veel. Selle asja kohta üks asi on väga iseloomustav ja torkab silma. Kujutame ette nüüd olukorda, et Keskerakond ei oleks praegu valitsuses. Ei oleks peaminister, keskerakondlane Taavi Rõivas, kui oleks Edgar Savisaar endiselt Keskerakonna liider, Keskerakond oleks opositsioonis. Milliseid reaktsioone me Keskerakonna poolt oleksime kuulnud nii selle Savisaare lindistuste avaldamisele kui ka Tallinna televisioonis toimuvale? Ma oleks kuulnud seda, kuidas kõik on kallutatud, kuidas õigussüsteem on Keskerakonna vastu ja nii edasi, nagu me oleme harjunud kuulma, mis nüüd toimub? Savisaare lindistuste asjus, on vaikus ja Tallinna televisiooni juhtumi asjus kõik raputavad nüüd tuhka pähe. Ja loomulikult õiguskaitseorganid peavad uurima, uurima asja, Augeiase tallid tuleb puhastada ja, ja nõnda edasi. Toon on absoluutselt risti vastupidiselt muutunud. Jah, et võib-olla 100. veidi tagasi minna, et mingid protsessid saaksid nagu õigesse perspektiiv, et mäletate, kui Kadri Simson kandideeris Keskerakonna esimeheks, siis kuidas Keskerakonna siis nagu erakonna enda meedia, siis nende ajalehti ja siis ta on ikka triljonile visioon. Muutus väga selgelt siis tema vastaskandidaat toona Edgar Savisaare toetajaks ja ja Kadri Simson sai ikka tuld ja tõrva omaenda erakonna meediakanalitest. Nagu. Mitte ainult Simson, vaid ka näiteks Mailis Reps Aga Simson ennekõike toona et ja see proportsioon oli võrreldes sellega, kui nüüd toimusid esimehe valimised oluliselt oluliselt suurem Ma arvan, et et see enesepuhastus Tallinna televisioonis või, või inimeste välja vahetamine oleks toimunud nii ehk naa mõne aja pärast. Nüüd lihtsalt, et need uurimisorganid jõudsid lihtsalt ette ja, ja sellepärast on ka see partei praegune juhtkond, kes toona vist oli ju väga selgelt rünnaku all, selle enda erakonna meedia poolt on suhteliselt vaikselt, sest Nad ei teagi isegi midagi tegemiseks. Ja, aga tegelikult on käes võib-olla üks selline aeg, et kui, kui vanasti vanasti ehk siis siin kümmekond ja rohkemgi aastaid tagasi oli olukord ikkagi see, et et tegelikult Tallinna ja siis riigivõim käis suhteliselt niimoodi sünkroonis ja need mõjutused olid vastastikku selles mõttes päris päris tugevad, et et eks ma arvan siin seda, et et võimalik, et Keskerakonnal ei ole ka võimalik järgmisel korral nüüd sellist enamust enam sellisel moel saavutada. Ja siis on vaja partnereid, nii et nii et noh, võimalik, et me näeme sellist sama nii-öelda valitsusliitu juba juba nii-öelda kujunemas ka siis või vähemalt mingite osaliste näol ka siis Tallinna linnavõimu tasandil, mis ühtlasi ühtlasi ka tähendab seda, et ikkagi see, nii-öelda see, selline selline mentaliteet nagu peaks nagu muutuma ja eeskätt puudutab see muidugi siis nii-öelda nende seda propagandatalitust jah, et meid, et me ju ei tea veel ühte asja, et kas Keskerakond läheb kohalikel valimistel Tallinnas välja ühtse nimekirjaga on ju erakonna nimekirjaga tekib seal siis saaks Savisaar või, või mingi muu asi on ju, et see ka kindlasti väga palju otsustab seda, kas nendel on šanssi saada taas absoluutne enamus volikogus või mitte? Võib-olla me räägime siin saates natuke ebaproportsionaalselt palju keskkonnaaastaga, mida pole teha, noh, sellepärast et see on saanud Keskerakonna nädal, sellepärast et nädal juba all on ka peaministripartei ja on ka peaministripartei. Ma ei tahaks rääkida enam maaelu endisest maaeluministrist Martin Reppinskist, sest see küsimus on nüüd lahendatud, on kohalt tagasi astunud, aga, aga, aga see, et Repinski asemel on nüüd maaeluminister Tarmo Tamm? See tõi esile sel nädalal veel ühe asja, mida arvati, et see on juba unustusse vajunud, ehk siis lõhe keskerakonnas. Teatavasti siis no siin viimastel päevadel on sõna võtnud truu Savisaar on endiselt kes ega varja seda. Tere Ernits kes ka mitmes raadiosaates on öelnud, et see jutt, et keskerakonnas ei ole leere riigikogu fraktsioonis ei vasta tõele. Et seal on tegelikult seitse inimest, kes on ühes leeris ja nendele absoluutselt ei meeldinud see, et Tarmo Tamm sai põllumajandusministriks. Sellele kohale oleks pidanud saama Erki Savisaar. Ja see, et Erki Savisaar sinna ei, selle kohale ei saanud, nüüd tahetakse Erki Savisaart fraktsiooni juhiks, eks ole, et näis, mis sellest saab. Mis näitab seda, et jutud sellest, et Keskerakond on nüüd leppinud juhi vahetusega, ei vasta tõele ja sealt me võime oodata veel ühte koma teist. Seda on nii-öelda omavahelistes vestlustes ka Keskerakonna siis pealiin tunnistanud, et nad ei saa Parlamendis arvestada sellise mehaanis häälte arvuga nagu, nagu, kui kui lihtne kokku erakonna liikmed on ja et, et see on natukene keeruline seisneda seal. Aga mis nime tahtis Reppinskist ikkagi rääkida? Tahtsin öelda repliigi, et kui me kaks nädalat tagasi olime Peetriga siinsamas saates, siis ma kuulasin selle täna hommikul üle, sest mulle tundus, et et Peeter rääkis nagu kõik ära seal saates, mis kõik, mis juhtuma hakkab. Täpselt liiga läkski. Petritesse sellise lihtsa sellise lause maamehe kombel ei aja me maamehe kombel. Mees, kes ei saa aru, mis tema farmis toimub, oma farmis toimub, ei peaks olema minister ja me kuulame neid uudiseid ja nii täpselt täpselt tegelikult läkski, pole lihtsalt lihtsalt tuli meelde. Huvitavad harjumused, vanade saadete kuulamine okei. Ütlesin, et ma ei tea, kas Repinski laegast avada mulle natukene on inimlikult kahju ja võib-olla sellepärast, et üle pika aja oli meil selline noorpoliitik kes broiler, kes ei olnud kasvanud üles erakonna broilerivabrikus, vaid oli tulnud päris elust, oli näinud päris elu päriselu, teinud seal suuri vigu. Võib-olla tema ministriks panek oli, oli nagu viga, aga, aga mõneti natuke kahju. Et selline noh mõnes mõttes ebakonventsionaalseid teid pidi poliitikasse tulnud inimene sai nüüd ikka nii valusasti kõrvetada. Aga eks see kõik tuleneski sellest, millest siin juttu oli, et, et noh, et selleks, et hoida fraktsiooni ikkagi enam-vähem ühtsena tuli pakkuda siis sellele oponeerivale tiivale ka mingit Aga ühe asja on kindlasti Martin Repinski teinud ja ma võin seda rääkida omast kogemusest. Ma olen suur juustusõber, aga ma ei ole kunagi kitsejuust ostnud. Pärast seda, kui lahvatas Repinski skandaal, olen ma juba ostnud kaks korda kitsejuustu ja soovitan kõigile väga hea. Aga Me ei saa ka järgmise teema juures mööda Keskerakonnast, aga ainult riivamisi. ERR-i uudistetoimetus avaldas sel nädalal oma tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi tellitud parteide erakondade populaarsuse küsitluse ja seal sellest siis selgub, et Keskerakond on võimsalt ette rebinud teistest erakondadest üle 30 protsendi Reformierakond, et ainult 20 protsenti, aga mis on kõige iseloomulikum või märkimisväärsem, on see, et see erakond, kes on nautinud väga suurt populaarsust siin juba kuude kaupa mitte midagi tehes Öelgem, nii vabaerakond on kolinal kukkunud ja leiab ennast samast. Noh, ma ei taha küll öelda halva sõnaga mudaliigast aga sealt reitingutabeli alumisest otsast koos IRL-i ja, ja EKREga, see on siis vabaerakond. Vot mis tähendab, kui valitsusse ei lähe. No EKRE on ka kukkunud ka päris märkimisel 12-lt kaheksale, et see on nagu EKRE l ikkagi tee nii nagu kobaraga. Nojah, aga paberil on poole võrra, eks ole. Ja noh, EKRE on aastaga aasta alguses vist oli 14 ja kaheksas on ka peaaegu et juba Poolaga, aga võib olla ka natuke nagu seletas ka natuke seda uuringut lahti, et, et võib-olla see Keskerakonna 32 protsenti, millest nagu kõneleb, et see on minu meelest nagu kahest asjast, et et Keskerakonnal on väga-väga lojaalsed toetajad, neid skandaalid väga ei mõjuta, pigem need, kui nende erakonda meedias rünnatakse mingite teemadega, pigem mobiliseerib hoopis nende toetajaid. Ja nad tõstavad oma toetust hoopis selle läbi, et seal nende Nende valijatele kindlust, et või kes tõdevad teadmist, et jälle meie omi pekstakse. Mis on nagu huvitav Keskerakonna puhul on see, et et nende toetus on hakanud kasvama siin viimastel kuudel pärast sõda erakonna ja hiljem riigi tasemel võimuvahetust just eestlastest valijate seas ja kui aasta algul oli Keskerakond veel eestlastest valijate seas oma tsirka kümneprotsendilise toetuse sega alles viiendal kohal kuue parlamendipartei seas, siis nüüd on tõusnud selgelt teisele kohale ja eestlastest valijate annaks oma hääle keskerakonnale 20 protsenti. Et see on nagu üsnagi nagu suur põhimõtteline muutus ja samal ajal on nende toetus venekeelsete valijate seas mitte küll väga palju, aga siiski on ta langenud. Seal mõistetav aga, aga. Istu vähemalt kolleegiga ühest ajalehest, just nagu, mis seal Postimehes nagu natukene arutasime neid numbreid ja, ja, ja tema, ma olen nagu selles mõttes nagu temaga täiesti nagu ühte nõukogude tundub, et et Keskerakond Ta on muutunud nüüd selliseks, kui ta varem oli niisugune keelatud alternatiiv, siis nüüd ta nagu mõnes mõttes muudab, muud on muutunud selliseks lubatud alternatiiviks ja nad on tõmmanud siis selliseid protestivalijaid, kes siiamaani pigem olid siis nagu EKRE või vabaerakonna taga oli selles maailmas täiesti teistsugused erakond, vestlused, erakonnad, munad tõmmanud osaliselt neid valijaid neid ära, et inimesed julgevad nii-öelda, et ma nüüd annan Keskerakonna hääletud varem jagu, pelgasid seda. Et see on lihtsalt puhas nagu teooria, millel ei ole nagu sellist seeldaksid mingit sügavamat analüüsi, et vaadata, kuidas need valijad on seal liikunud nende erinevate gruppide vahel, aga aga natukene see tundub aga, et see Keskerakonna tõus on mõnes mõttes ka. Ja miks see tuleneb natukene ka selle küsitluse metoodikast või tulemuste esitlusviisist. Et kogu see suur poliitiline mullistas, mis meil siin viimastel nädalatel on olnud on oluliselt kasvatanud nende inimeste hulka, kes kelle ei ole poliitilist eelistust või kes on nagu siis poliitikas pettunud. Et kui varasemates küsitlustes näiteks eelmise kuu küsitluses oli see Turu-uuringute küsitluses 31 protsenti siis sellel kuul oli ta 38 protsenti nii kõrge, pole see nii-öelda eelistused või pettunud inimeste osakaal nendes küsitlustes terve aasta jooksul olnud. Ja mis omakorda tähendab see, et nii turu-uuringud kui ka EMOR tulemuste esitamisel lõpptulemuste esitlemisel võtavad välja need inimesed, kel ei olnud poliitilist eelistust. Eks see tulemused kuvatakse siis nagunii mõlemas uuringufirma poolt siis esile ainult nende nende nende vastajate puhul on ju. Aga kui me paneme tagasi ka sellesse lähema selle peale, et me vaatame kõiki valimisealisi kodanikke ehk kus on ka sees need pettunud, kes ei olnud oma seisukohad öelnud, siis kuuga võrreldes Keskerakonna toetus tegelikult ei muutunud täpselt sama suureks. Ehk see muutused Keskerakonna Keskerakonna toetuse kassas, tegelikult seeläbi teistelt erakondadelt läksid, inimesed. Tagant ära, sest need pettused aga see Keskerakonna proportsioon tänu sellele kassas, sest et sellest nagu Juhan Kivirähk natukene lähemalt ERR-i portaalis kirjutanud ehk selles mõttes mingit nagu kasvu reaalselt Keskerakonna toetus kuu varasemaga sidunud. No Juhan Kivirähk käis veel huvitava mõtte välja, kui, kui vaadata seda pingerea saba, kus on siis EKRE, IRL ja vabaerakond sisuliselt võrdse toetusprotsendiga, et oleks äkki aeg ühendada jõud ja moodustada Eestis korralik konservatiivne okei, kuigi ma ei saa aru, mis otsast vabaerakond konservatiivne on, aga aga see selleks, et noh, mis on olemas. No mis vabaerakonda puutub, siis siis üks asi jah, see, et valitsusse pääsemine pääsemise jälle pidurdumine, et ehk siis ehk siis nagu teist korda ukse taga, aga aga vabaerakonna jaoks ma arvan, kindlasti on, on äärmiselt tähtis see, mis, kuidas neil läheb kohalikel valimistel, et kui neil õnnestub, nüüd nad on, nad on, nad lähevad valimisliitudes valimisliitudega, eks ja kui nad lähevad, noh, Eestis on kodanikuühiskond, et on paremal järjel kui, kui kunagi varem ja igasugused igasugused kogukonnad on päris aktiivsed, kui neil läheb seal hästi, siis, siis nad jätkavad, jätkavad poliitikas, et siin on mõned inimesed öelnud, et, et neid võivad kummitada ka roheliste saatus, kes ikkagi sellises administratiivsel moel nii-öelda osutusid nagu mitte kestlikuks. Ja, ja see, see ikkagi lõppkokkuvõttes mõjus nagu rängalt ja ja noh, eks seal on muid asjaolusid ka. Aga muidugi muidu iseenesest oli huvitav kuulata, mida, mida Urmet rääkis, et mul on tunne, et Keskerakond praegu ikkagi veel ka ka mängib nagu selles mõttes nagu sellist, sellist nagu mõnes mõttes sellist kavalat mängu, et ma siin vahepeal näiteks tegid lahti Tallinna linna kodulehekülje arvutise linnapeapunkt, Tallinn. Teate, mis on sul Edgar Savisaare blogi, siin on kõik kontaktid, kõik värgid, särgid ja nii edasi olemas, ta pole päris kaua aega, tegelikult ta ju ta kohtuga tagandatud, nii et ta ei ole päris kaua seda tööd teinud, aga linna ametlikes kanalites endiselt ta nii-öelda nagu figureerib ja ja natukene natukene aega on võimalik seda mängu veel praeguse peaministri parteil mängida. Selge, ühesõnaga puhastust on vere ees küll ja küll. Aga mis puudutab seda nende kolme Erakonna põhjal nagu nii-öelda ühe konservatiivse erakonna loomist, et noh nagu sellega nagu ei tõttaks, et seda enam, et need on, on ikkagi minu, minu, minu nägemuses ikkagi vägagi nagu erinevad ja EKRE on rohkem selline noh, nagu väga-väga-väga üksikute teemadega üksikutes teemades toetust kogub või kaotav Erakond, ehk kui, kui kui parasjagu ühiskonnas on muud teemad päevakorral ja ei räägita pagulastest enam või, või mingi mingi muu teema, siis, siis nad on nii-öelda suurest pildist maas ja nende toetus langebki, et nad on nagu pigem selline mõnes mõttes nagu Eesti ühiskonnas nagu veidi selline protestipartei, et me oleme mingite asjade vastu Jah, aga selles mõttes on muidugi Juhan Kivi rahul, õigus, et Eestis tegelikult on vaja ühte korralikku konservatiivset erakonda, sest meil ei ole seda. Ja, ja see, see nišš on killustunud noh ütleme siis kolme erakonna vahel ja, ja see, see ei ole normaalne, tegelikult võiks olla küll. Et ma arvan, et saatsid endale parteid, mida mida praegu pole. Ma arvan, et tegelikult on nii, et selles mõttes, kui Urmet rääkis nendest päris paljud on ilma eelistuseta ja nende arv on kasvanud, siis põhimõtteliselt nende nende seas on kindlasti päris palju just selle, selle segmendi valijaid, kes ei ole leidnud, kelle jaoks vabaerakond on nagu liiga vaba ja EKRE on liiga niisugune ühtede teemade liiga radikaalne. Ja siis ma ei tea, mida öelda IRL-i kohta, et keda nad võib-olla väga, ma arvan, et vabaerakond tegi selle valitsuse vahel seal ühe väga, väga nagu strateegiliselt väga rumala vea, millele astuma nägu väga palju, nagu kaotasid, valijate silmis oli see, et kus nad, kus nad muutkui, nurusid, nurusid, võtke, võtke, võtke, palun, palun, palun, palun võtke meid valitsusse ja kui oli, siis kui võetud siirded. Oi, see on kõige kohutavam maitses, mis nüüd üldse moodustati ja see tornide häda ja viletsuse, et, et see, see nii-öelda oma seisukohtades nagu täieliku pöörde tegemine mingi paari päevaga ühe päevaga, see oli nii suur, et see hakkas kindlasti nende vastu nagu töötanud. Kusjuures mina arvasin pigem seda, et nad hakkavad mängima nagu sellist jõudu, et kuna nad on kogu aeg rääkinud, et hääletamine on hästi vaba ja hästi-hästi nagu mõistlik, eks ju, et et nad nagunii justkui nagu uue koalitsiooni neile nii-öelda mõistlik ettepanekuid nagu toetavad, eks ju, et nad justkui jäävad siis selle võib-olla näiteks näiteks ka mingil määral nagu katteks nendele häältele, mis võib olla keskerakonnas mingil hetkel ära kukuvad. Aga räägime natuke suurimast opositsioonierakonnast ka. Kuidagi naljakas on seda välja öelda. Aga ikkagi Reformierakond, et Reformierakond siis on asunud, nagu öeldakse, punki otsima ehk siis endale esimest otsima. Nädala alguses teatas siis Taavi Rõivas, et seitsmendal jaanuaril paneb ta ameti maha ja kohe läks lahti. Ei läinud väga palju mööda, kui, kui saime juba teada uute mantlipärijate nimed. Ehk siis need kaks mees, kes tahavad saada erakonna esimeheks Hanno Pevkur ja Kristen Michal. Ja on alanud juba väga äge valimiskampaania, ma ütleks, et juba väga paljud piirkonnad, piirkonna juhi liikumised Reformierakonnast teatavad oma oma toetusest valdavalt. Siiamaani on teated tulnud Kristen Michali kasuks. Aga huvitav on see, mida ütles tegelikult valdo randpere Reformierakonna. No ma ei tea, kas kuldsuu või lapse soove, kuidas me nimetame seda. Ütles, et praegu oleks Reformierakonna etteotsa vaja elajat. Et selline tavaline niukene poliitik nagu ei sobi, et kui on vaja Reformierakond uuesti opositsioonist välja kirida, kes võiks olla reformierakonnas see elajas. Kas see on see inglisekeelne, seal on viis no ilmselt ja eesti keelde tõlgitud elajas Vena eesti keeles ta ütles elajas. Põnev sa tõid sellise näite, et nagu Spungi otsimine, et kuidas selles pungiga lõpuks oli, et ega nad otsisid, nad ei teadnud päris täpselt, kes punkondena väiksed kodu, kodu kavalalt kuskilt, et Reformierakond ju tegelikult on noh, nii-öelda palju paljude ajudega partei, et, et seal on igasuguseid inimesi, et iga seal võiksid need ka kuskil peidus olla, mitte ilmtingimata üks neist kahest. No Kaja Kallas ütles eile ka aktuaalsele kaamerale, et tema hinnangul tegelikult näiteks Kristen Michal juba teadis, mis Taavi Rõivas teeb, ehk siis tema alustas toetuse kogumist juba juba enne seda teadet. Aga samas eitas, aga Meelis Atonen, teine kuldsuulapsesuu Reformierakonnast, kuidas nimetame ütles ju, et tema hinnangul tegelikult ei ole Pevkuri šansid üldse halvad. Aga küsimus on nüüd selles, et äkki võiks olla Opzigi, kolmas. Reformierakonna eesotsas Urmas Paet, Urmas Paet, Kaja Kallas ise, miks mitte, ma arvan, kui Kaja Kallas oleks Reformierakonna eesotsas, siis noh, ei ole minu asi, kui Reformierakonnale nõu anda. Aga ma arvan, et populaarsused paks lakke Jahedate ja X üks erakond on üks väga keeruline ökosüsteem et reedo seeder sa tead, et rahvusringhääling on niisugune väga keeruline organisatsioon, kus on suuri staare ja siis on siuksed nagu taustal olevaid inimesi, ilma kelleta need suured staarid tegelikult ei oleks, mitte keegi ja, ja nõnda edasi, et selline väga üks meedia mitmeid rahvusangis iga meediaorganisatsioon on selline väga keeruline, et ma arvan, et iga erakond on väga keeruline. Keda sa staarideks pead? Et, et selles mõttes me kindlasti nagu näeme, et ütleme, võtame siis nagu need kaks kandidaati, kes praegu nagu selgelt on öelnud, et nemad nagu välja lähevad, et Hanno Pevkur ja Kristen Michal ma kindlasti on väga erinevad kandidaadid. Et täna oli vist selles LP-s oli, oli Pevkuriga täitsa huvitav intervjuu täitsa kriitiliselt inimene rääkis sellest, mis reformierakonnas on toimunud, mis on nagu Pevkuri puhul nagu üllatav, sest tema on olnud kogu selles juba presidendivalimistest alguse saanud Reformierakonna leeridesse jagunemisest selline mees, kes vaikselt nagu suu kinni hoidnud ja tegelikult on seda teinud ka Kristen Michal, mis näitab seda, et nad võib-olla mõlemad on mingist mingist hetkest juba mõelnud mingitele mingitele asjadele. Et et Pevkur on selgelt sellise pehmelt nagu ja, ja laiemale võib-olla sellisele meeskonna mängule toetuv liidritüüp ja Kristen Michal on rohkem selline noh, nagu juhikeskse organisatsiooni ja võib-olla sellele kitsama tagatoale toetuv nagu juhi tüüp, et need on täiesti kaks nagu vastandlikku juhtimiskultuur ja on ju ja mõlemad võivad olla edukad ja mõlemad võivad olla ka ebaedukad, nii et et mina ei kuulu sellesse MTÜ-sse nimega Reformierakond, nii et mina seda valikut tegema ei pea, et aga, aga minu meelest on seal päris huvitav, huvitav valik nende ees. Aga üldiselt jah, tundub, et kuidagi väga-väga kiirustades käib see asi sellepärast, et, et Reformierakonna üldkogu on juba seitsmendal jaanuaril, on vähem kui kuu aja pärast. Et selles mõttes uusi lisanduvad, sinna võidujooks on, on, on väga raske praegu leida ja otsida ja, ja ei tundu loogiline. Must hobune ei tundu praegu vist loogiline. Kui. Siis siis muidugi mitte, aga mõnes mõttes ma saan sellest kiirustamisest ka aru, sest tõesti kohaliku kohaliku omavalitsuse volikogude valimised on tulemas järgmisel aastal ja ja selleks on vaja kahtlemata valmistada ja ütleme sellist segadust, et erakonna ridades nagu siin presidendivalimiste ajal tänavu nägime reformierakonnas, siis ma usun, et, et et siis nagu ei tule sellest nagu mitte midagi välja, kuigi ma arvan, et, et põhimõtteliselt reformil võiks olla. No päris head shansid nii mitmelgi pool ka kohalikel valimistel hästi silma paista, eriti kui nad siin, eriti kui siin see Keskerakonna Augeiase tallide puhastamine jätkub niimodi. Avalikult, aga, aga Pevkur oli ju, Pevkur oli ju omal ajal konkurent Rõivasele alternatiiv ja siis ta siis ta jäi, jäi alla. See oli, see oli, see oli, see ei olnud ju toona ja tegelikult ei toimunud mingite hääletuste võistlus nagu selles mõttes, nagu kus nad oleksid saanud oma programmi esitada, et oli see, see kiire olukord on ja kus oli vaja nagu leida uus uus liider on ja ja siis oli Burgess oli nii-öelda ühe võimaliku kandidaadina nagu välja pakutud, on ja oli kutsutud Kadriorgu samal ajal Pedaserakonnaga nagu kitsam tuumik nagu nagu nõu ja valis nagu rõivaRõivase välja. Et seal nagu selgelt nagu sellist nagu suurt nagu noh, nagu arutelu või mis nüüd nagu toimub, kus, kus mõlemad kandidaadid sõidavad mööda Eestit ringi ja teevad piirkondades nagu lobitööd nende kasuks. Kuulge, lõpetame selle partei jutu ära, selle poolest kaheksa minutit on saate lõpuni. Tahtsime rääkida veel natukene Pisa testist, mis on üks väga positiivne sõnum, mis sel nädalal on tulnud, ehk siis PISA test, kus hinnatakse üle maailma, et teadmisi ühe testi järgi ja see PISA test ei ole mitte selle viltuse torni järgi, vaid see on lihtsalt ühe programmi lühend kus siis selgub, et näiteks Euroopas loodusteaduses on Eesti noored lausa esikohal. Et nii häid tulemusi pole kunagi saavutatud matemaatikas teisel kohal maailmas siin loodustatudes kolmas koht lugemises kuues kohta ja nii edasi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, ma tahtsin rääkida hoopis sellest, millele on väga paljud teadlased ka tähelepanu juhtinud, et Eesti noored on küll nendes testides väga edukad, aga küsimus jääb, et kuidas nende testide tulemusi, neid häid tulemusi konverteerida reaalsesse majandusse. Et selles mõttes on nagu midagi on viltu, nagu kirjutavad ka Postimehes siin Tallinna Ülikooli teadlased Mati Heidmets ja Eve ei saaks mitte, et kus on tulemused, et tegelikult on PISA testides Eesti noored olnud aastaid juba edukad. Aga sa tahad siis öelda seda, et me tuubime koolides liiga palju asju ära ühiskonnaga ja päriseluga suhestuda stseen, probleem ilmselt on, jah. Minu kolleeg, marti Aavik on oma kommentaaris kirjutanud, et tema päris selle käsitlusega ikkagi nõus ei ole. Et ka Eesti. Me räägime Eestist ikkagi ka kui, kui eduloost ükskõik mis, mis valdkondades. Me vaatame, võrdleme ennast nii-öelda saatusekaaslastega, et et mingil määral see haridussüsteem ju ikkagi kajastub selles selles ka ka praegu, et võib-olla see, see asi niimoodi ei ole, aga küll on räägitud jah, et et, et nagu eestlane ei ole või kuidas siis öelda ettevõtlik piisavalt ikkagi endiselt näiteks. No ja mis asi on test, eks ole, test on see, kui sulle antakse ette mingisugune lahtrid ja paberid ja sa täidad mehhaanilised asjad ära. Sinu teadmiste mehhaaniline kontroll, test, aga selle testi tulemuste siirdumine nüüd mujal elu eluvaldkondades see puudus ilmselt on Eestis olemas. Ma ei tea, kuidas on teistes vahel, ma ei tea, kuidas on näiteks Hongkongis, kes nendes tabelites on ka alati väga kõrgel kohal või Singapur. Minul lihtsalt isiklikult tekkinud huvi, et PISA testide kuskilt saaks proovida proovida, et kas me siis ise oleksid tiigi reas. Minu teada internetis on siiski võimalik näha kas või näidisülesandeid, et see on tõesti hea, see on, sa oled teinud, ega ta päris mehaaniline ei ole, ma olen teinud, tahtsin varasematel aastatel, ega ta, ega ta ei ole nagu päris mehhaaniline asi, et et seal on ikkagi see, et oluline on, on see teksti mõistmine ja sellest sellest arusaamine. Et selles osas selles osas on nagu hästi, ma arvan, et siin on ka kõigel teenet ka ajakirjandusel võib-olla, et et, et on selline asi. Ühiskonnas olemas ühesõnaga lõppjäreldus on ikkagi see, et olgu nende siiretega, kuidas on, aga meie haridus ja koolisüsteem on päris heal järjel maailma mastaabis, aga kuulge. Me oleme rääkinud kõige suuremast rõõmusõnumist. Mis toimus täna hommikul kell kuus hommikul, jõudis Leiger lõpuks ometi Kuivastu sadamasse. Me oleme jälginud Teigeri teekonda umbes nagu Amutseni resolutsiooni, eks. Kusjuures iga päev olen saanud, nagu ütleb esikus, kus ta läheneb, merelt on saanud tehtud ajakirjanduses vähemalt kolm onlain uudist päevas, onju, aga selle kõige juures oli oluline see, et ta tuleb ikka lootusetult oluliselt hiljem, kui ta pidi tulema, et tegelikult on suur jama ette, tuleb hilja, et et ja merendusterminoloogia järgi tuleb öelda parvlaev ja hiiu rahva mütoloogia järgi tuleb käänata Leiger Leigri, nagu me siis oleme ka viimasel ajal Postimehes hakanud kasutama. Ma ei tea, kas lõigeri mitte Leiger, no ma ei tea, kas, kas, kas ka TS laevad selle selle üle võtavad, aga no laev oli kohal, vaatasin hommikul vaatasin hommikul põnevusega pilte, varsti tuleb saartele sõitmise. Kord jälle kätte. Huvitav oleks teada, kas Vjatšeslav Leedo oli ka vaatamas laeva saabumist Leedust oli muide päris päris huvitav lugu selle nädala pealtnägijas kus me nägime vähemalt kui uhke maja tal on Kuressaares ja et tal tegelikult tema temale kuulub seitse protsenti Kuressaare linnast. Leiger peaks siis täna õhtul siis Kaja lausa Tallinnasse jõudma, kus hakatakse igasugust selle restorani tehnikat sinna peale paneb nad edasi, nii et kõik pealinnainimesed saavad ka seda ilu ja rõõmu oma silmaga kaema minna. Ma ei tea küll, kuhu sadamasse. No ja nüüd jääb siis oodata, millal või kuidas hakkab seiklema siiapoole Suur Tõll, kes peaks jõudma jaanuaris ja siis me saame jälgida, kuidas hakkavad seilama siia Piret ja Tiiu, kes peaksid jõudma märtsikuusse. Kuna kiluvõileiva hind oli ka välja käidud juba, et siis hakkame, saame kontrollida, et kas avalikkusele antud informatsioon ka tõele vastab. Õige varsti. Nonii, kas keegi tahab veel lõpusõna öelda millegi kohta hing ei pakitsema millestki veel või ei kõik see nagu ära räägitud, ebaproportsionaalselt palju rääkisime Keskerakonnast. Mis teha, võimupartei uudised on tulnud sel nädalal valdavalt selle erakonna kohta, nii või naa. Aga olgu, järgmisel nädalal, järgmisel laupäeval jälle kindlasti uued teemad. Loodame, et enam ei ole ainult parteikesksed teemad, aga tänavaid siis stuudios survet kook Neeme Korv ja Peeter Kaldre kuulmiseni. Mõne puhul ka nägemiseni.