Head tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja. Kaadri voolavus on tänase muusikasaate teema. Panevad vikerraadio kuulajad muidugi, sellist väljendit või sõna kaadrivoolavus mäletavad ja teavad, mis see on, praegusel ajal seda enam ei kasutata, tööjõu liikumine on vist selle asemel või midagi sarnast, aga noored, nooremad kuulajad seda väljendit kindlasti ei mäleta. Lühidalt öeldes töökollektiivid, kust mindi ära, tuldi asemele ja seda tehti väga tihti. Seda nimetatigi kaadrivoolavus, eks. Ja nõukogude ajal kaadrivoolavus ei olnud mitte hea asi. Nii nagu ka töökollektiivide puhul, nii ka muusikakollektiivide puhul seda kaadri voolavust on olnud. Mõned ansamblid on püsinud ühes samas koosseisus pikemat aega, teised lühemat aega. Nii ta on ja, ja põhjuseid on siin erinevalt. Rängim põhjus muidugi selleks et ansambli koosseis. Vabandust. Rängim põhjus selleks, et ansambli koosseis muutuks, on muidugi kellelegi surm. Aga parata, nii on ka juhtunud mõne tänase kollektiivi puhul ja alustuseks tahaksingi pakkuda teile kuulamiseks ansamblit Kink Reinson kelle palk koosseisu basskitarrist ja laulja Greg Lake. Selle nädala kolmapäeval, seitsmendal detsembril meie seast lahkus. Muidugi kreeglik paremini tuntud Ewert Palmer nimelisest supergrupist, kus ta alles jäänud, ainult trummar, Palmer ja klahvpillimängija kihvers on selle aasta kevadel oma elu lõpetas 71 aasta vanuselt. Jaak regleik suri sel kolmapäeval 69 aasta vanuselt. Kis Emerson küll käis ka Eestis esinemas. Reegleid paraku me siia ei jõudnud. Kuulame aastast 1969 Gregleeki laulmas koos ansambliga Kinkrimson Indrek koostovstlik, Rinson king oli selle kollektiivi esimene heliplaat. Ühtekokku on selles ansamblis mänginud 20 muusikut, tegutsevad nad ka praegusel ajal lisaks kõigi Lake Leikile, tuntumatest veel ka basskitarrist ja laulja, samuti pos barrell ka meie hulgast lahkunud hilisem kompanii muusik, Bilbrafort, trummar, kes mängis Jessis, Jon Don basskitarrist ja laulja, samuti eisijas tuntud ka jura Hiipis mänginud ei veel ju suurepärane kitarristi ja palju teisigi muidugi Robert Flip, kes on selle ansambli asutaja ja ka praegusel ajal veel rivis ja põhiline lugude tegija, epitaapan, see lugu epitaarseksis, hauakõne hauakiri ei ole küll mõeldud otseselt kellelegi inimkonna inimesele, vaid pigem inimkonnale. Nii on ka sellest tekstis tuleb välja, et inimkonna tulevik on lollide kätes, öeldakse selles laulus juba aastal 1969 mälestades kreekleiki, kuulame, king, krin. See oli küll king Krimmis alaga, mitte epitaaž nimeline lugu. Aitook, tule vunud. Sellest hoolimata Craig Lake'i aknad kin Creamsoniga just nimelt ta tuntuks saigi. Ja hiljem oli veel Emerson Lake ja Powell, kus siis karm Palmeri asemel oli supertrummar kosid Bauel. See plaat antiine kombel välja ka Nõukogude Liidu ainsa plaadifirma meloodia poolt. Sellest kollektiivist ei ole nüüd küll kahjuks enam kedagi alles veel mainimata kausi Bauelt 90.-te alguses. 90.-te lõpu poole hukkus autoavariis. Agatne liidanud Clintonit tasub alati kuulata kaunist muusikat, nad on teinud ja teevad veelgi praeguselgi ajal mälestades kreekleiki kindlasti nendegi poolt. Aga kui kaadri voolavuse eest rääkida, siis ansambel Laine. Nende põhitegevus jääb just nimelt sellesse aega, kus kaadrivoolavus kui tärmin või termin oli kasutusel. Ansambel Laine tegutseb praegugi väiksemas koosseisus kui iial ehk siis kolm naist on alles, alustasid nad aastal 1980 oktetina ehk siis kaheksaliikmelise naisansambli La Gennadi Bodelski ellu kutsus, sellepärast hiljem juba lisandusid meessolistid. Neid oli ju ka mitu, Vello Orumets, Tõnis Mägi ja ka Konstantin Sentšenko, kellele pandi eesti nimi Kristjan jõgi, et kui oli Tõnis Mägi, siis järgmine on Kristjani jõgi. See oli Raivo Dixoni abikaasa arhiivi Dixoni väljamõeldis. Selline nimi, pillimehed, kes sealt läbi käisid, kindlasti vanemad kuulajad mäletavad lõbusat trummarit, Rudolf Mihhailov it, on seal olnud teisigi Henri kiiris puu, väga, väga palju on muusikuid sealt läbi käinud. Ka Tarmo Pihlap on seal kitarri mänginud, laulnud kolleeg Männik, on seal olnud Riho Lilje, kes praegugi veel laine tegemistes kaasa lööb, mängis seal kitarri väga-väga palju muusikuid, Heiki Tark on isegi kaks korda laines olnud. Nii et sealt on tõesti väga palju läbi käinud ja julgen öelda arvata, et laine on olnud vist kõige suurema kaadri voolavus ega ansambel Eestis läbi aegade. Eks selleks on ka omad põhjuseid, kui on väga suur kollektiiv ja siis kaadrivoolavus seal ja koosseisu vahetus kipub toimuma. Lisaks olid sel ajal väga pikad reisil, mööda nõukogude liitu käisid nad ka välismaal. Aga hotellid olid kehvavõitu, saalid külmad ja kõike muud. Ega see kerge olnud, kõik see tegevus ja loomulikult perekondlikud suhted, väga palju lagunes perekondi. Just tänu sellele, et üks perekonnaliige, olgu siis ema või isa, oli pidevalt ära kodust ja teised perekonnad ei ole, päästeti selle läbi või jäid püsima just tänu sellele, et keegi ansamblist pära tulija kellelegi teisele koha jättis kuulama Vello Orumetsaaegset lainet, mis oli vast ehk kõige populaarsem periood ja Launivega näita täht. Millal see käes, näita, millist testi mõttes teeme täpselt tundide vastavalt. Sellele ta helge see, tulles hindama ootariga. Muidugi ei tea, tegi need ei lähe, sest et meil on peal soe ja selline ta ei lähe siis mis silmapiir paistab läbi nagu klaas. Muidugi maal elas kuumeneda. Ansambel Laine juba aastast 1960 alustanud ansambel, tõsi, järjepidevus katkes vahepeal ja päris pikka aega seda kollektiivi olnud, aga nüüd nad rõõmustavad ikka eeldama toredate lauludega inimesi. Ameerika ühendriikidesse rock n rolli legend Chuck Berry. Tema kaadrivoolavus tema selja taga või kõrval päris suur ilmselt keegi ei teagi päris täpselt, kui palju neid muusikuid koos Chuck Berry kahtmine mänginud on. Põhimõtteliselt ei ole tal oma ansamblit kunagi olnudki ja mängib ta palgatud puusikutega. Tema kohta räägitakse ka legende, mis ilmselgelt vastavad ka tõele. Näiteks ei teata tal see muusikutele laval kontserdi ajal, et mis järgmine lugu on vaid lihtsalt alustab, muusikud peavad teadma, lugu mängitakse parasjagu. Teine asi on see, et keegi olla kunagi küsinud üks palgatud muusikutest, et mis lugusid me täna mängime selle peale, Chuck Berry ütles, et mis lugusid Chuck Berry lugusid loomulikult. Oma lugusid päris palju ja tema lugusid on ka teised teinud, aga aga nendest tšakvery lugudest tuleb mulle meelde. Endaatme külastus Jaggeri kontserdile. See oli Helsingis, kui ühel samal laval esinesid rock n Rolli legendid. Perry selle kontserti, see oli kusagil sajandivahetuse paiku ja läksime seal teiste, jääb seal eestlasi, oli päris palju, teistega ikka sinna. Kohe lava juurde näeksid Cap lähedalt rock n rolli legende. Ja sealt tekkis üks päris huvitav moment. No näha oli seda, et see bänd oli juba Chuck Berry ka mõnda aega koos mänginud, ilmselt Euroopa tuuril olnud ja kitarrisoolo Chuck Berry Blacki läks basskitarristi juurde ja nähtavalt midagi, rääkis talle kõrva, sosistas ja siis. Ma ei olegi huultelt lugeja, aga täiesti selgelt oli näha, kuidas basskitarrist ütles. Loon ime. Õuk Harold. Tundus, et Chuck Berry läks vist kitarrisoolo ajal meelest ära, mis lugu ta parasjagu mängib. Võib ka selliseid asju juhtuda, Chuck Berry oli paika üsna vana ka. Teine lugu. Ta Soomes päris mitu korda käidud, mida rääkis üks kontserdikorraldaja, teevad Chuck Berry pidavat olema tingimused, ta tahab ise sõita autoga ja sellise vanemat tüüpi Mercedesega ja ta nõudis musta Mercedest. Aga Soomest kusagilt ei leitud päris musta värvi, sama tüüpi Mercedes't, vaid leiti tumesinine ja kuna tegemist oli suveajaga kandid varju, et kui päike paistab peale, siis on näha, et siin tumesinine, aga varjus ei ole aru saada, paistab mustana. Tšakver igal juhul jäi rahule selle autoga, istus rooli ja sõitis minema. Selline ekstravagantne kummaline tüüp Chuck Berry on, kuulame ta 50.-test ja lugu, mida muuhulgas ka näiteks biitlid mänginud ja paljud-paljud, teised rock n Roll Music. Legendaarne Chuck Berry, kes seda rock n Roll Music ikka aeg-ajalt jälle kontserdil esitab Rockeraali pioneer pioneeri juurest läheme eesti biitmuusika pioneerid juurde ansambel virmalised, kes alustas aastal 1965 ja lõpetas aastal 1975. Kaatne sellest kollektiivist käis päris palju muusikuid läbi algusest lõpuni. Olid seal toimub Kurmet põhiline laulude kirjutaja kes mängis alguses kitarri, siis basskitarri, siis ka veel klahvpille. Ja Paavo Soots, kes mängis soolokitarri. Tõsi küll, vahepeal, kui Paavo Soots oli sõjaväes, siis oli ka ansambli tegemistes paus sees neid nõukogude aegseid ansamblite lõguda aegsete ansamblite koosseise, vääbegi korrekt korrigeeris päris põhjalikult ka Ülo Kurmet, Toivo kurveti noorem vend. Temal oli küll tõsi ka asendaja, kui tema jälle sõjaväes oli. Nii et selliseid asju, klahvpilli mängijaid on olnud firmalistes päris palju. Ka näiteks Tõnu Naissoo on mänginud firmalistega küll, ainult stuudios on veel teisigi olnud alguses Helmut Kullerkupp pärast veel ka Rein kaeb ka Mati Vaarman muusik, seifi klahvpillimängijana tuntud mees on mänginud seal basskitarri ja üsna suur kaadrivoolavus selles ansamblis on olnud, aga paraku praeguseks on jah, need põhitegijad kõik meie hulgast juba lahkunud, nii et kuulame firmalistelt vaikuse laulu. Ansambel virmalised ja nende Paikuse laul teine sky ööd Ameerika Ühendriikide ansambel, kus on 17 endist muusikut. Seda siis, arvestades 60.-test aastatest 1964, on selle ansambli valguseks märgitud. Tõsi, tuntuks said nad 70.-te alguses ja tegutsevad praegugi veel. Paraku seitse me selle ansambli liiget on meie hulgast juba lahkunud. Kõige Karmen karmim oli aasta 1977, kui toimus lennukiõnnetus, kus surma said line Sceneedi laulja, ronivansantia kitarrist Steve Kenz ansambli koosseisu otseselt mitte kuulunud taustalauljatar kässigeinz aisa Nathan Skinneri disalles käril Washington asutajakitarrist. Ja veel on meie seast lahkunud ka kitarrist Allan Collins aastal 1990 k-pop vööns trummar, kes suri aastal 2015 ja Wilkes on basskitarrist, kes oli aastal 2001 ja klahvpillimängija pilli Bauel, kes suri aastal 2008. Üsna pittu neist mängib ka selles aasta 1973 salvestatud loos. Siin on kuulda ka puhkpille, saksofoni mängib siin Bobby Keys, kes on tuntud ansamblist Rolling Stones ka tema paraku meie hulgast lahkunud. Et kui seda lugu võtab, mida me kuulame kolmide priis Keili logo, siis nendest on üsna mitu läinud ja üsna suure kaadri voolavuse ansambel. Just sellel kõige karmimalt põhjusel. Ameerika ansambel Liines Gerard praeguseni veel tegutsev nime said nad kooli võimlemisõpetaja Leonard Skinneri järgi, keda nad ei sallinud, kes ajas poisse juuksurisse. Pikad juuksed olid ja seda ei tohtinud ka kuuekümnendatel Ameerika Ühendriikides olla. Ansabel apelsin, saia Kanywe, apelsini järgi. Nii ta on nagu Tõnu paare on öelnud, et maitseb ja tore ja ta alati saadaval. No sel ajal, kui apelsini alustas apelsine, nii väga saadaval midagi ei olnud, rohkem sai ansamblit apelsin kui seda päris, seda puuvilja, eksootilist puuvilja mille järgi ansabel nime sai aga aegade jooksul aastast 1974, kui ansambel apelsin tegutsenud on, on sealgi see kaadri voolavus päris suur olnud ja üle 30 inimese ansamblist läbi käinud, noh, palju üksi juba võtta. Solistid Tõnu Aare ise ka. Ta on laulnud Nemad ongi palgsest rivistuses. Ainsana merel alles Jaan Arder, Gunnar kriik, Ivo Linna Mati Nuude, Priit Pihlap ja Tarmo Pihlap on seal laulnud ka Vello Toomemets on seal laulnud. Ilmselt ununes praegu keegi ära, aga seal olnud, no rääkimata siis pillimeestest, keda seal on väga palju polnud. Tõnu Aare jah, ka vahepeal oli, et ära, nii et ilma tematagi on apelsin eksisteerinud jaapansruutton olnud see, kes olnud läbi kõikide koosseisude kuulame ansamblit, apelsin, lugu, raamid, mille autoriks ongi basskitarrist, klahvpillimängija ja laulja Kunda kriiki aknasõnad, nagu paljudele apelsinilugudele on teinud Ott Arder Ansambel apelsin, kes alustas aastal 1974. Aasta varem alustas Austraalia ansambel teisi teesi. Ja ka sellest ansamblist on väga palju muusikuid läbi käinud, kuigi on perioode, kus neil on olnud väga stabiilne koosseis. Samas päris alguses vaheldus, see koosseis on väga palju ansambli formeerimise aeg ja siis otsiti õigeid inimesi. Vennad yangid, Šotimaalt Austraaliasse kolinud perekond, selle ansambli Vasutasid ja ainsa ala on praegu veel rivis Angusi Ankad soolokitarrist aastast 1973. Tema vanem vend Malcolmi hanke kaks aastat tagasi diagnoositi talle dementsus ja tema ei ole võimeline suurt midagi enam tegema. Ja jah, sellel just nüüd, 20 esimeses oled juba 2000. kümnendatel on mitut tagasilööki sele ansamblit tabanud ja jälle koosseis vahetunud 2014, nagu öeldud, Malcolm Jaagil dementsus. Seejärel tekkis probleeme jäetne lauljal. Enne seda veel trummar Phil raadil, kes mõisteti süüdi seal erinevate kuritegude eest 2015 ei saanud tuurile minna. Savas tabas kuul tabasid kuulmisprobleemid lauljat Brian Johnsoni, samal aastal 2015 kell keelati üldse lavale tulla ja siis veel takkapihta ka. Sel aastal teatas basskitarrist klipp Williams, et tema ei ole Nad mõistsid viisi muusik, nii et põhimõtteliselt võiks öelda, et selle ansambliga on läbi kõik, aga ei ole teatanud jälle laialiminekust. Aga esimene tagasilöök kui selline suuremat sorti, mis ähvardas ansambli tegevuse üldse lõpetada oli aastal 1980, kui suri ansambli laulja Bon Scott. Tema ei olnud küll esimene laulja, enne seda oli David Evans, keda väga ei mäletagi aasta jagu. Bon Scott tuli aastal 1974. Kas šotlane, nii nagu vennad yangidki, suri aastal 1980 ja siis tuligi Johnson tema asemele kuulasid loobid, salong valitud. Pihl on rock n roll räägibki just nimelt sellest, et tipp on väga pikk ja käänuline, nii nagu teisi viisil on olnud. Kui sa tahad rock n rolli mängida. Selles loos kuulab Cap kuuleb muuseas sellist haruldast instrumenti nagu torupill. Kuna Bon Scott on šotlane, helista pandi seda torupilli mängima, kuigi talle endale sugugi mitte ei meeldinud Torupilli mängimine ta mängibki Torupilliorkestris nool noorpõlves, aga mitte mitte seda puhkpilli, vaid hoopis trumme. Aga Chang produtsent oli see, kes ta seda torupilli pani mängima. Bon Scott mängis ka kontserditel torupilli, aga ta kurtis seda, et see sugugi mitte ei häälestunud. Ja seetõttu pani ta selle nurka ühe korra lava ette ja bändid lõhkusid selle ära ja pärast seda tähendab torupilli ei pidanud mängima. Pik. Kui sa tahad, rock n roll ida liisilt plaadilt nimega entiiv. Bon Scott, vaatlejad torupilliga mängib all edasi maskoti all AC DC. Paraku jah, seda tippu jõudmist mastaapne väli saanudki, millised olid need tunduvalt hiljem, kaheksakümnendatel ja 90.-te lõpu poole said neist juba staadioni ansambel. Aga populaarsust kogusid nad oma kodumaal Austraalias korra väga erilisel viisil. Nimelt aastal 1975 ühel festivalil pidi mängima ansambel tyyp Epul aga siis teatasid, et nad ei tule ja nende asemele võeti sinna nii-öelda viimasel sekundil veel tol ajal väga tundmatu ansambel või suhteliselt tundmatu ansambel AC DC. Siis aga teatas tyyp people, et nad ikkagi tulevad ja lubati kraatne mängida. Pärast kleeply esinemist. Ja siis juhtus selline lugu, et tipul õigemini nende siis inimesed hakkasid asju lavalt ära koristama ja see müts kole kaua aega ja AC DC omad, mõtlesin, et mis seal ikka, lähme viime juba oma trummi ja võimendusi lavale. Selle peale tyyp, EPL, kes oli maailmakuulus, tan nende transamehed. Lükkasid AC DC omad kõrvale, ei doosi akna midagi ja karmid šotlased Austraalias laval puhkesid pluss ja kuna tegemist oli austraalia festivaliga, siis muidugi austraallased olid ikka omade poolt, jäätmepärast räägiti kõikjal, et vaat kus meie poisid ikka inglastele säru tegid. Selline lugu aastal 1975, et mängida nad muidugi ei saanudki pärast seda kaklusele mängimata kogusid populaarsust, aga tänane muusikasaade hakkab ühele poole saama ja lõpulooks kuulame Jaak Joala koos ansambliga Radar esimesena salvestatud loo kustutama seda valgus või üks kahest esimesena salvestatud loast ka Jaak Joala ansamblites juba ainuüksi sellest radarist Jaak Joala ajal ja pärast seda käis väga palju muusikat, kuid läri. No kes ei tahaks Jaak Joalaga üheskoos mängida ja ka hilisemast hilisemast laineriste muidugi on väga palju muusikuid läbi käinud, aga üks põhjuseid vähemalt mõne pillimehe puhul oli see, mis tekitas paksu verd. Et Jaak Joala sai rohkem raha nende Venemaa kontsertide kontsertide eest kui pillimehed talda, olla toodud mingit ümbrikuid lava taha mitteametliku palgaga, nüüd võib sellest rääkida. Ja see tekitas mingil määral paksu verd. Muusikud kindlasti said aru, et tänu Jaak Joala-le, et tema nime peale jõuab inimesed üle terve nõukogude liidu tulevad üldse kontserdile. Aga samas siiski. Jaak Joala näitan aastal 1978, kui radar juba oli asutatud, rääkis ajakirja noorus intervjuus Olavi pihlamäele, et, et nüüd on selline ansambel, kus me oleme kõik võrdsed, et siin ei ole mingit suurt solisti, vaid kõik on võrdsed. Võrdsus kadus paraku jah, just nimelt selle mööda suurt Venemaad ja mujal nõukogude liidus tuulitamisega ära. Aga radari esimene koosseis, keda me kuulame, Sergei Pedersen ainsana, kes pidas vastu trummidel siin Vollipatsioon, min basskitarril Vladimir Šeripov kitarri mängib Riho Lilje. Selline oli radari esimene koosseis, millega salvestati kustuta valgus nimeline lugu minu poolt tänaseks kõik. Tänan kuulamast. Kõike head. Vikerraadio stuudios oli Andres Oja. Ristirännak jäigi. Hiina vain kaksi riive, targemaks. Ta. Uueraama skeemi. Kustutab algus.