Tervist head kuulajad, MINA OLEN Mirjam Nutov ja seekordses elas setomaal. Teeme juttu meie välisministri Marina Kaljurannaga, et rääkida piirileppest ja sellest, mis siis saab Saatse saabast. Ning mõistetavatel põhjustel on seekordne saade kirjakeeles head kuulamist. Räägime Saatse saabast hoitakse pöialt ja oodatakse, millal siis toimub piirileppe ratifitseerimine, kui kaugele need asjad täna on, nii meie poolel kui ka siis meie idanaabrite poolel. Täna on selline olukord, et Eesti poolt on piirilepingud Riigikogus läbinud esimese lugemise ja nad on praegu väliskomisjoni menetluses ja siis väliskomisjon esitab teiseks lugemiseks, kui peab seda vajalikuks. Vene pool ei ole minu teada tuumas mitte mingisuguseid astunud selles suunas, et nemad oma lugemised läbi viiksid. Ja selles mõttes on pilt täna teistsugune kui see, millest me rääkisime välisminister Lavroviga eelmise aasta sügisel kus me leppisime temaga kokku, et esitame mõlemad valitsuse poolt lepingud oma parlamentidele ratifitseerimiseks. Mina seda tegin, välisminister Lavrov esitas selle ka hiljem, aga praeguseks on see jäänud Vene duumas seisma, sellega ei tehta midagi. Nii et lootus, et suveks saab see leppe ratifitseeritud seal tänapäevakorrast maas, eriti et nagu tuleb välja, on ka Riigiduuma meil lähiajal muutuvas. Jah, tänan, kus me räägime? Mai alguses ma ei näe, et see oleks võimalik vene poolt lepingud ratifitseerida, jõustada ja jah, nagu te ütlesite, tuuma praegune koosseis lõpetab lähikuudel töö, meil on septembris uued valimised ja siis on juba näha, kas valitsus Vene valitsus esitab uuesti tuumale lepingute ratifitseerimiseks või ei. Mis puudutab meid, siis meil nad on Riigikogus, nad ei kuku välja ja kuni selle riigi koosseisu lõpuni saab seda menetlust jätkata. Nii et tegelikkuses Vene poolel see protsess justkui jälle nullist peale olen, tuleb hakata uuesti läbi rääkima, sama teema uuesti üles võtta, tõenäoliselt läbirääkimisi ei tule, sest tekstis on kokku lepitud lepingute tekstis, mitte midagi ei muutu. Lihtsalt küsimus on selles, kas Vene valitsus peab vajalikuks uuesti tuumale esitada või ei. Lepingute ratifitseerimine kukub välja tuumapäevakorrast. Nagu oli ka meil uue riigikogu q koosseisuga pidi valitsus uuesti esitama lepingu ratifitseerimiseks. Nii et see on nüüd see tegema ka Vene valitsus ehk sügisel otsustama, kas nad esitavad uuesti lepingud duumale ratifitseerimiseks või ei. Mis see meie jaoks tähendab, et ka riigipiirikontrolljoone siis väljaehitamisel on räägitud sellest, et viivitame mingite töödega kuni saab korda piirileppe. Sisuliselt me oleme elanud praegu üle 20 aasta ilma piirilepinguta, meil on kontrolljoon teda valvata, teda kontrollitakse, don turvaline riigipiir nii Eestile kui ka Euroopa liidule kui ka NATOle, sest me oleme ka Euroopa Liidu ja NATO idapiir ja praegu kontrollima, korrastatakse täiendavalt plaanitakse uusi piiri valvamiseks vajalikke tehnilisi lahendusi ja muid lahendusi, mis on vajalikud. Et selles mõttes see protsess läheb edasi. Aga ta läheb edasi kontrolljoonel mitte sellel riigipiirijoonel, mis oleks hakanud kehtima, kui lepingud oleksid ratifitseeritud. Nii et see praegune olukord, kus saatsesse sõites tulevadki märgide jalgsi, ei tohi siin käia ja nüüd, kus vahepeal teed olid väga halvas korras ja kohalikud tõstsid mässu, et nüüd, kui mul sinna porimülkasse auto kinni jääb või sealt edasi saad, siis ongi blinder käes. Et see on see, millega. Me peame mõnda aega veel edasi elama. Mul on raske kommenteerida seda teede olukorda. Aga põhimõtteliselt ruttu midagi selle kontrolljoone ja saad sa saapa ja uue riigipiiri mõttes enne kui piirilepingud ratifitseeritakse, nad jõustatakse ja seda praegu ma lähiajal ei näe, et see võiks juhtuda. Põnev küsimus on ka see, kui sättad lähevad riigikoguga erinevate fraktsioon, nüüd aga instantside ka läbi rääkima sõnal alati apelleerivad ka sellele, et me oleme Euroopa idapiiri lähedal või vahetus läheduses elav rahvas, meie olemasolu seal on väga oluline, kui oluline see tegelikult on, et meil piiri ääres on elu, seal on inimesed, on ka nii-öelda kodanikuvalve. Ma arvan, et see on väga oluline oluline kõigil piiridel, et inimestevahelised kontaktid, kultuurikontaktid, majanduskontaktid, piiriülene koostöö oleks olemas, areneks, jätkuks Eniga. Aga ma arvan, et see on väga oluline, et meie inimesed külastavad Venemaad, et Vene turistid käivad Eestis. Et meil on head kultuurisuhted, ma tean, et lähiaegadel külastavad 1000 kultuuritegelast eesti kultuuritegelast Peterburgi. See kõik on väga positiivne ja ma väga loodan, et see piiriülene koostööga jätkub jaoks see, mida teevad setod. On ja väga oluline, väga tähtis ja nii Eesti riik, valitsus kui ka välisministeerium omalt poolt me oleme toetanud. Jätkame nende tegevuse toetamist. Täpselt selline piiriülene kultuuride, kultuuride vahetus, seto maja, poliitilised suhted on nagu on, aga on oluline, et need kahe maa rahvad omavahel väga hästi läbi saaks. Miks on oluline? Absoluutselt see on oluline sellepärast, et poliitilised suhted võivad olla erinevad. Poliitilised suhted võivad kiiremini muutuda inimestevahelised suhted, nirutamine, et inimestel on vaja usaldust, inimestel on vaja lugupidamist, inimestel on vaja üksteise tundmist. Ja selles mõttes, et poliitilised suhted ei sega praegu inimestevahelisi kontakte on minu arvates väga oluline. Ma loodan, et see läheb samamoodi ka edasi, et nii nagu on käidud ekskursioonil Peterburis nii nagu on käidud ekskursioonil Moskvas ja nii nagu moskvalased hitlerlased käivad Tallinnas käivad Põlvas käivad Võrumaal, see on väga oluline. Tunneksime teineteist, et meie inimesed suhtleksid omavahel, et me näeksime, et ei ole vaja karta teise riigi rahvast ja inimesi. Jah, meil võivad olla erinevad poliitilised suhted, erinev suhtumine erinevates režiimides, aga inimestevahelised suhted on ja jäävad väga olulisteks. Aitäh, minister Marina kaljurannale seekordses elas setomaal, tegime temaga juttu piirileppest ja Saatse saapa saatusest. Aitäh ka sulle, hea kuulaja elas seda, ma olen jälle eetris, nagu ikka nädala pärast peale viieseid uudiseid.