Tere tulemast kuulama järjekordset saadet sarjast lood ja laulud, kus me võtame ette järjekordse muusiku, vaatame ust, võiks öelda tema muusiku sisekosmosesse. Et teada saada, millised on tema enda jaoks just need armsad tema senise muusikutee jooksul ja miks just need lood, kuidas need lood sündisid saatekülaliseks on täna Ewert Sundja, tere tulemast. Tere. Maian Kärmas üritab seda asja kõike kuidagi ohjes hoida ja, ja natukene takka utsitada, et sa ise räägiksid meile enamus oma lood ära, aga enne veel sissejuhatuseks tahaksin natukene luua, võib-olla pilt, tee sinust, sinu perest, sinu tagalast, sinu sellest keskkonnast, kus sa tuled. Sul on üsna suur pere, tegelikult sul on väga palju vendasid-õdesid ja üsna kultuurilembene pere, ma saan aru, kas sa kirjeldaksid natukene, millises peres üles kasvasid, mis oleks need iseloomustavad sõnad. Kõik, mis sa siiamaani oled öelnud, suures plaanis, vastab tõele. Pere oli tõepoolest suur ja võib ka öelda, et kultuurilembene siis vähemal või rohkemal määral, et kõiki meid aeti. Muusikakooli ja trenni ei pandud nii väga ja kuidagi vist nagu sobisse süsteeme, kõik kõik ikkagi tegelesid mingite selliste kunsti ja muusika valdkonda kuuluvate lisa lisategevustega ja siis kodus musitseeriti. Mängiti pilli ja selline see keskkond oli. Milliseid ameteid su vanemate pidasid peavad? Üldse ei ole seotud muusikavaldkonnaga, et isa töötab. Vanasti oli ta vekka trost. Praeguse nimega Tallinna vesi haldab mingit süsteemi, et vesi saab puhtaks enne, kui, kui merre jõuab. Ja ema oli, oli minu lapsepõlve ajal Arsis ja tegi nahkehistööd. Et neid asju meil seal õhtuti ma mäletan veel Tehnika tänaval elasime siis ta seal tihti liimis ja lõikas ja põletas mingeid asju ja värvi seal igasugused naharibasid vedelas siin ja seal. Aga nüüd on ta tunnustatud lastekaitse. Tegelikult kas kõik kuidagi kokku mängis ette ka sellise stsenaariumi, et siis kui ükskord Jakob Westholmi kool oli lõpetatud, siis läksid edasi ikkagi kunsti õppima kunstikeskkooli. Ma arvan, et see oli kuidagi selline segane, segane jätk mu jaoks korra, et ma sain sisse ka VHK teatriklassi. See oli, ma kaalusin seda väga. Ja siis ma ei tea kuidagi, mis, mismoodi see otsus nagu sündis, et ma olen lapsest saati väga nautinud joonistamist ja igasugust sellist sirgeldamist ja snorgeldamist igale poole ja siis ma mõtlesin, et proovin selle sellega ära. Aga noh, seal sai mul ikkagi väga kiiresti selgeks, et kõik praktiliselt mu klassis teevad seda paremini mis ühest küljest oli võib-olla hea tõuge, et ma saingi siis kuidagi enda peas väga-väga kiiresti suunata ennast uuesti muusikaradadele. Kuidas see muusikalambike nii-öelda süttis, ma saan aru vist pigem sedasi aegamööda, et muusikakooli sind pandi. Seda sa vist väga ei armastanud. Jah, kuigi ma pean tunnistama, et mu õpetaja ka nagu kannatlik ja, ja väga sümpaatne, aga jah, mul on, võib-olla siis on tegemist sellise trotsiga kooli institutsiooni vastu, et ma kuidagi ei suutnud seal selles keskkonnas õide puhkeda, et ei tulnud last kontsertpianist ega, ega miskit. Aga samas kuidagi nagu selle harjutamise kõrvale siis hakkas kujunema, tegelikult ei harjutanud ikkagi. No just, aga see vist ongi see võti, osadel laulukirjutajatele harjutamise asemel tekib midagi muud, sa hakkad midagi muutma. Katkenud teisi lugusid mängima, siis selles suhteliselt pillimäng ja klaver on mulle alati meeldinud, aga mulle lihtsalt meeldib teha seal klaveri ääres neid asju mida öeldi, et peab tegema kuskil ikkagi ma arvan, et üsna sellises õrnas eas enda esimese loo kirjutasin, kui vana sa neid võib-olla siis, kui vanema võis olla? Kaheksa, üheksa äkki, aga see oli puhas plagiaat. Aga kuidas õnnet head laenavad ja parimad varastavad? Mäletad sa midagi selle laulu sisust ka ja, ja see oli niimoodi klaveriga käis klaveri instrumentaal-all käisid vasakuga oktarid ja ülevalt tuli niisugune meloodia siis parema käega peale. Aga ometigi see hea tunne tekib sel hetkel, kui sa lood oma mingi laulu, see on natuke selline nagu narkootiline tunne, eks ju. See on, see on selline imelik, imelik, rahulolu mõtteliselt tuleb, kui saad selle nagu tehtud. Tunned, et, et sai, et sai valmis. Aga võtame ette tänase esimese loo, mis sa oled varunud saatesse ja miks ja, ja räägi sellest kõlama hakkas loost. Võiks mängida siis sellist lugu nimega dist traktid. See oli lugu, millega ma käisin kahe takti saates, osutus edukaks. Eks ta üks selline noore poisi armuvalu on intensiivne armuvalu. Aga, aga see, see on selles mõttes nagu võib-olla nagu märgilise tähtsusega, et Ma arvan, et ühtegi mu varem kirjutatud lugu ei, ei olnud nagu enne seda esitust kuidagi kellelegi päriselt suures plaanis esitatud. Seal oli ju bänd ja kõik asjade selline luksus, professionaalsed muusikud, kui ma tegin ise ka samal ajal bändiga, aga aga meil need teised liikmed, enamus neist on kuidagi läinud teistele elualadele ja siis see kindlasti kajastus ka meie sellises üleüldises tasemes tahaks oli alati ikkagi liiga väike, aga oli keeruline tahta kelleltki teiselt midagi, mida nad nagu päriselt ei tahtnud, nii palju nad ilmselt oleksid olnud nõus minuga ka curling ut mängima. Aga noh, mina tahtsin bändi teha siis, siis me tegime bändi. Aga siis see oli jah, see, kus ma sain aru, et okei, et tegelikult ikkagi saab teistmoodi ka. Kuigi seal oli ainult stuudiokandja üheks korraks niimoodi koos ja siis see mind hämmastas kõige rohkem. Et kuidas tuled lihtsalt ja olete saatnud ta klaveriga tehtud tema ja. Kas sa nägid seda lugu tehtud, valmis kuulama? Kui enesekindel artist v lavalolija sa tegelikult olid juba siis, kui sa kahte takti läksid sa juba siis olid ka otsa koolis. Ja jah, ma olin aasta seal siis käinud. Ma ei saa öelda, et ma olen ennast lava peal kuidagi tunneksin ennast seal halvasti, aga ma arvan, et, Et see võib-olla ei, ei pruukinud tingimata nagu välja paista, see enesekindlus või see on selline keeruline asi. Ja siis ma olin ikkagi põhimõtteliselt pulksirgelt kahe käega ostsin sellest statiivist kinni aastaid siis niimoodi, et sellest võib-olla loetakse välja kohutavat hirmu, mis ei vasta päriselt tõele, aga, aga ma mõistan, miks sellise mulje võis jätta. No tegelikult on sul veel ansambleid olnud, neist võib-olla enne draakoneid, üks kuulsamaid on siis aga veel paar ansamblit on enne seda olnud, kas meenutaksid neid ka? Kõige esimene ansambel oli mul, Probouckers tegime kuidas seda nüüd öeldagi. Jeesus Roki Tapa kiriku juures tegime siis sellist kristlikku noortebändimuusikat. Sellest järgmine ansambel juhtuski siis juba otsa kooli ajal, selle nimi oli trash, seal siis mängis juba Reigo Ahven, jaa. Jaa. Henno kelp, Henno hea ja Virgo silla ala mängis seal ja ja siis, kes keski keskitali veel Tarmo Silla, Tarmo sillad ja. Ja võib-olla see selline veider flirt kuskil popi ja džässi vahel ei olnud. See, see polnud see stiil, mida parasjagu teistel kuulajatel tarvis oli. Endale meeldis seda teha, aga samas jazzkaarele sa sattusid ka üsna vahetult pärast kahte takti. Jah, see oli minu vahepealne džässistandardite periood väga viljakas, ma olen suur standardi austaja. Frank Sinatra oli ikkagi võib-olla üks selliseid kindlasti nagu laulu eeskujusid fraseerimine ja kõik see on minu jaoks olnud väga. Augar. Kas te arvate, et see on isegi üllatav, rääkides, et nii palju on intervjuudes välja tulnud, et küll on seal U2 could, leia, mis need tavapärased nimed on, mis sind justkui on. Aga, aga et ikkagi sellised svingi klassikud ka. Ja, ja kui ma totaalselt läbi kukun ikkagi pop-poprokkartistina, siis ma arvan, et see svingistandardi ansambli sellega saab ilmselt kuidagi ikkagi leiva lauale. No võtame mingi järgmise loo Lähme siis kronoloogiliselt, võtame selle after taimi, mis oli vist siis äkitselt mis oli esimene singel Narvel, mis ma välja andsin. Et siin ongi Renno kelp ja, ja, ja Reigo Ahven, Virgo Sillamaa ja, ja Tarmo Sillaots, siis musitseerivad sele. Selles loos, Liisi Koikson laulab bäkki. Lauri Pihlap laulab kabekkima. Aga lugu ise, millest tehtud armastust ikka? 19 20 inimest ja muust, siis laulad ikkagi sellistest tunnetest. Kui see esimene singel oli ilmunud, siis kui palju sa tegelikult teadlikult juba plaani pidasid, et nii, Ewert, sinu tulevik nagu eesmärgid on need need ja need palju sa mõtlesid selle peale, mida sa tahad saavutada lauljana artistina, muusikuna? Mõtlesin neid asju ilmselt juba väga palju varem kui siis ma olen kuidagi nagu teadnud või tundnud seda ikkagi juba väga väikesest poisist peale. Et see saab olema see tee, mis mulle on antud. Aga see laulukirjutaja sinusse kuivõrd palju ta on aja jooksul muutunud, et mida sa tahtsid toona, kui sa kirjutasid laulu, et kuulajaga juhtub tänaseks, kas see on muutunud, see soov, kas sa teadlikult arvestad seda üldse, kui sa laulu kirjutad või või oled sa selle lauluga täiesti kahekesi ja tuleb, mis tuleb? Ma pakun, et ma arvestan praegu rohkem aga siis ma ei arvestanud ikka küll siis siis oli iga lugu oli puhtalt minu lugu. Et see, mis ma tahtsin enda sest sellel hetkel välja saada, siis ta tuli niimoodi välja. Ma ei mõelnud nende tagajärgede peale, et kuidas seda tingimata peaks tegema. Ma ei tea, kuula sõbralikumaks või raadiosõbralikumaks või midagi sellist, et see oli väga väga selline nagu vahetu, selles mõttes. Üks asi on see kuulajasõbralikkus, aga teine asi on see, et mis juhtub kuulaja peas ja, ja sees, kui ta kuuleb tegelikult midagi, mis võib olla sinu jaoks väga isiklik. Sõda. Keeruline öelda, et eks, eks väga paljud inimesed võtavad, võtavad lugudest kaasa väga erinevaid, väga erinevaid emotsioone ja, ja mõistavad neid sõnu erinevat moodi ja ma ei tea, kas sellel on, on tõepõhi all. Võib-olla see on kuskilt selline vale fakt, aga mul on meeldinud üks ütleme mida. Väidetavalt ütles Endel, et ta ei taha inimesi lõbustada, vaid ta tahab teha neid paremaks. Selline mõte on iseenesest kuidagi alati olnud minu selliseks tõukejõuks, et, et olenemata sellest, kuidas ta siis nagu pärast hiljem välja kukub, et kas ta lõbustab või või teeb kurvaks, et see eesmärk on olnud mu jaoks, et et ta kannaks ennast endast sellist positiivset, mingit tunnet. Isegi kui see on kurb laul, et see teeks kuidagi inimese või siis vastavalt siis maailma paremaks kohaks. Ma tean, et et sa oled valinud ja lugude nimistusse kohe ääretult ilusa loo on siin, nii ansambliga, siis on see tehtud ja see on tõelise melanhoolsema algusega pala, mis kasvab, kasvab ja kasvab. Millest see lugu räägib? Armastusest? Seal see ikkagi on seesama periood. Ma kirjutasin selle loo niimoodi, et selle puhul ma mäletan päris hästi, see sai lõpuks teesiga küll salvestatud, aga, aga originaalis ma ikkagi kirjutasin selle kodus õhtul öösel, et ilmselt ma olin kirjutamas jälle mingit sellist vastaspoolele suunatud armuavaldust tüüpi laulu. Kui ma siis ühel hetkel nagu ma ütlesin, et miks see alati nagu niipidi peab olema ja siis see laul ongi just nagu teeme, teeme seekord nagu teistpidi, et laula sina minust, jah? Jah, hakkasin õhtul kirjutama. Ma arvan, et ma kirjutasin umbes mingisugune kaks A4-täit sõnu. Läksin magama, hommikul ärkasin üles, mängisin klaveri sisse, laulsin-mängisin orelit. Ja siis ta oli valmis, siis ta seisis mitu aastat. Kuni me siis siifiga sattusime seda uuesti tegema ja me pidime kõik uuesti salvestama. Proovisime päris mitu korda, aga ei, me ei suutnud kuidagi, tähendab, mina siis ei suutnud kuidagi tabada klaveriga ega ega lauluga enam seda kohta, kus ma olin sellel ühel hommikul olnud. Ja siis tulidki, tehnikud tulid appi ja siis kuidagi puhastati need kodused kodused teooriad ära. Ja ja teised lihtsalt mängisid sinna peale natukene vidinaid ja tulemus on lummav. Kusjuures on tegelikult küll väga-väga isiklik, kuidagi hingestatud. Ansambel diis ja ilus lugu siin stuudios ikka lood ja laulud saates külas Ewert Sundja ansamblist Tief on paslik nüüd rääkida, kes olid siis ja kuidas te sattusite järsku Inglismaale? Siis oli, olid siis mina, Kristjan Kallas, originaalis küll, tegelikult olete. Mina, Joel Kopli, Ott Kangur ja Joel Võsu. Ja. Ja meie kohtusime niimoodi, et siis kui me tegime ja siis, kui ma tegin enda esimest ansamblit Probouckers siis samal ajal Joel ja Ott ja see teine Joel tegid oma ansamblit ja me olime sellised sõber, ansamblid, jooliga ma käisin koolis koos ja Ott on perekonnatuttav. Ivar oli mu pinginaaber Westholmi koolis siis praktiliselt üheksa aastat. Jaa, aga vaata siis me tegime koos neid bände. Üks esines n Easy, esines teine ja niimoodi ikka juhtus ja mitu aastat, aga siis läks laiali üks ansambel ja siis läks laiali Nende ansambel ja siis ma vahepeal tegin enda mingisuguseid džässi asju, tegin vahepeal, siis ta pressib, aga kuidagi siis oligi, sattus täiesti veider, ma kujutan ette, et see võis olla Ühe Joeli ema juubel ja, ja siis me olime seal nagu perekondlikud vormis esindatud ja hakkasime rääkima, et mis me teeme, et noh, nemad ei tee enam bändi ja, ja siis ma ütlesin, ma ka nagu ei tee, aga et äkki saaks lihtsalt korraks kokku ja mängiks koos Pille Tian, miks lihtsalt et, et ma ei olnud ka seda juba mõnda aega teinud ka, ainult niimoodi projektipõhiselt kuidagi toimetanud ja siis me saime kokku hetkega ma arvan, et kõik nagu tajusid, et on väga-väga suur energia. Aga kõik see inglismaale sattumine järsku sattusite tähtsate produtsentide stuudiosse? No meil oli üks, üks üks selline inimene, kellega ma ka täiesti juhuslikult sattusin koos sõitma Saaremaale lauluvõistluse žüriisse ja siis mina rääkisin enda bändist ja tema kuulas bändi, ütles, et talle väga meeldib ja temal olid võimalused meile selline asi pakkuda, aga jah, see oli, see oli väga. See oli ikka uskumatu kogemus, et Londoni kesklinnas salvestasime Kipperiga produtsent Kipperiga, seal sai seal plaat tehtud. Et sellest on nüüd vist saanud 10 aastat mööda. Ja ma usun, et see nüüd varsti tuleb välja. Aga kuulame veel ansamblilt diis mõnda lugu, mis sa oled kaasa toonud ja räägi palun järgmise loo sünnist või, või põhjusest, miks sa tahaksid, et kuulajad sensoorseks kuuleks. Järgmine lugu on siis vaimas taim, mis on, ütleme, et kui me paneme kuidagi episoodiliselt sellest esiajaloopaika, siis võib ju selle võib jagada kolmeks. Ja see on selline, teise osa lugu. Et eks meil seal oli ka igasuguseid sisepingeid ja see laul ei räägi armastusest. See räägib võib-olla hoopis solvumisest või mingit teist sorti enesekindlusest, et bändi bändisisene võimuvõitlus ja siis ma avaldasin ennast loo näol, mitte siis Kui kergesti sa kahes keeles kirjutatud, kumb keel sinu jaoks on see orgaanilisem kirjutamise keel eesti või siis ikkagi inglise keel? Orgaanilisel. See on ilmselt minu jaoks olnud inglise keel. Et eestikeelseid tekste on mul ikkagi ühe käe sõrmedel peaaegu ei, rohkem rohkem natukene rohkem. Kui ma midagi kirjutama hakkan, siis praegu ikkagi see tuleb. See tuleb ikkagi inglisekeelsena, Lelle. Kuidagi see muusika dikteerib seda või. Aga võib-olla tõesti dikteerib või siis võib-olla võib-olla need viisid, dikteerivad Need braseeringud, need need asjad. Inglise keel ei pea olema tingimata selles kontekstis ainult kui kui, kui võõras keel, vaid kui mõnes mõttes ikkagi nagu ka instrument. See selles žanris stiilis kõlab lihtsalt paremini. Kuivõrd võib inglise keeles kirjutamist pidada ka mingis mõttes selliseks enesekaitseks, et, et võib-olla eestikeelses tekstis kõlaksid need väga, võib-olla intiimsed mõtted, Luiga mitte totakalt. Vaim oli liiga liiga otse kohesena, liiga aus, ana liiga paljastav ana. Võib-olla võib-olla ma ei ole väga süvenenud sellesse sellesse, et nipet-näpet ma olen mõelnud ja seda on küsitud ka ma ei näe enda sees seda konflikti, et miks ma ei võiks kirjutada, nii, tuleb see nagu välja ka. Siisilt oled sa veel ühe loo valinud siin? Räägi sellest raja. See lugu räägib armastusest kadedusest. Kaudselt on see pühendatud ühele ühele mu sõbrale. Jah, võib-olla see kadedus on nagu õige termin, et, et ma tundsin teatavat ilma jäämist millestki, mis oli, oli teistel olemas. Ja ma ei osanud kuidagi teistmoodi seda seda emotsiooni väljendada, noh, see ei olnud midagi sellist, et ma peaks talle seda ütlema minema. Sest et see ei olnud kellegi süü, siin ei olnud mingit armukolmnurka ega midagi sellist, vaid lihtsalt, et tundus, et, et osadel on ja, ja mul ei ole. Ja siis pidin, pidin selle laulu sisse panema. Mulle meeldib see sellepärast, et see on Ma arvan, et seal väga huvitava sellise komponeerimis võtta ka ja, ja, ja, ja see on üks nendest lugudest, mis pärast sai veel. Tõnu Kõrvits tegi, tegi fantastilised seaded osadele meie lugudele peale ja sellel on ka täiesti ilus ja selline filmipärane seade veel. Riiulitelt ja torudelt ja igasugustelt, muudelt pindadelt. Ja see mulle kuidagi väga-väga hingelähedane lugu. Lugu, mis räägib armastusest ja kannab pealkirja armastus. Me kõik teame, et oli siis ja siis oli Ewert jagaks draakonit heledam chill ägens, mis vahepeal toimus. Mis vahepeal toimus vahepeal toime selle mingisugune klassikaline projektitamine vist. Et ma tegin, vahepeal oli, meil oli meil erinevaid kooslusi, et igasuguseid. Kaveri asju sai tehtud või ütleme, et igasuguseid, tegelikult ainult ühte, meil oli üks niisugune kruvi Mautoni kaverbänd, mis praktiliselt koosnes tegelikult ikkagi draakonite liikmetest. Et meil seal aeg-ajalt käis. Teie maja töötaja Siim Mäesalu klahvi mängimas ja hiljem täis Tarvi Kull. Aga Ivo oli seal ja Erki oli seal ja Kristjan olisele. Mängisime Steami vandarite peo selle nimel, tegelikult pulmabänd sai kokku pandud. See kokku pandud minu pulmadeks ilma minuta. Ja siis kuskilt tundus, et, et oli järgmises pulmas veel tarvis mängida ja siis siis niimoodi ta nagu läks. Väga-väga tore. Sinu pulmad olid vist aastal 2008 ja, ja kohe üsna pärast seda sündis ka Ewert and siin, räägin seal kuskil intervjuus, oled öelnud, et natuke piinlik isegi mõelda, et te varem nagu ei avastanud seda, et te tegelikult sobite kokku just nende muusikutega just nende sõpradega, eelkõige arvestades, et mingil hetkel ta vist lausa elasite. Paljukest toos sina, Erki rist, Christian. Eks me ju nagu sattusime, et ja Kristjan, ega ma ikkagi aastal 2008 tegin ju veel siis ansamblit bändi mis küll jah, olid juba nii-öelda lõpuajad. Et plaat ei tulnud välja ja, ja kuidagi selline jõuetuse tunne tuli peale ja siis me hakkasimegi otsima mingisuguseid teisi väljundeid, aga 2009 oli siis ja see, kui kui tegelikult tuli ka üks projekti pakkumine ja ma selle projektiga korraks mõtlesin, et et ma ei olnudki niimoodi Erkiga mänginud varem. Koolis vist natukene nipet-näpet siin ja seal ja noh, koos olnud küll, aga sellist ühist projekti ei olnud sellisel kujul teinud. Ja siis mingit sorti peale jõulune, mingisugune vaikne kontsert oli ja ja siis me hakkasime sinna lugusid otsima ja siis ma leidsin, et et saab juba saab mingisuguseid enda sahtlilugusid ka vaikselt integreerida. Ja kuidagi sellest sellest sai see alguse. Olid need mõningased oma lood ja siis olid mõningased kontserdidel peale ja siis tuli veel mingi lugu ja siis meil tekkis ikkagi nagu plaan, et no heakene küll. Et võtame nüüd siis need kolm tükki, mis meil on, kirjutame mõned juurde ja siis saab juba tegelikult plaadi täise. See sai tegelikult salvestatud üsna sellistes, kuidas ütlevad Roorsetes just sellest on palju juttu olnud, aga, aga see ei ole takistanud sellel plaadil ometi olemas suurepärane plaat, et et nüüd on need kaks kogemustele ansambliga teie albumis segus on väga, väga kõrgtasemelise, väga erilise stuudios salvestatud elus pehandi heus, jällegi teie esimene ühine album on, kus see siis lõpuks oli kellelegi garaažis? Ei, see oli siis suvila suvilamajas. Just et on see siis suur vahe või mis siis need kaks väga erinevat salvestust tegelikult on andnud, nendele kahele võiks ütelda seal jõuludiametraalselt erinevale albumile juurde või on midagi ära võtnud. Eks seda on natukene keeruline öelda, et iga asi, nagu juhtub mingil ajal kindlasti sellel ajal, siis ei oleks me suutnud teha. Ma arvan, et ma oleks teinud kehvema albumi selle esimese albumi, kui see oleks juhtunud kuskil päris stuudiokeskkonnas, et et selle esimese albumi võti oligi see, et, et meil ei olnud ei ei kubjast ega ega ega kella ega otseselt mingisuguseid kohustusi. Et meil oli lihtsalt lust lust ja siis me lustasime seal kolm, neli päeva. Palju oleme nüüd juttu rääkinud, võtame ühe muusikapala ka siia vahele. Ma pakuksin välja siis sellesama Helsi plaadi pealt tsellu nagu Pastoraal mis oli, pidi olema algselt üldse instrumentaallugu ja saigi instrumentaalloona salvestatud. Oli ainult see põhi selline päris pikk, aga noh, selline pikk vorst. Kevadel Me salvestasime suvel oli sealsamas suvilas kuulasin neid asju läbi juba esimesed, Niksid tulid vist ja ja kuidagi äkki tundsin, et siin peab olema midagi peal. Ja siis ma arvan, et tuli väga sobilik ja tabav vokaalpartii sinna otsa istusin tugitoolis ja ja tegelikult täpselt nii kaua, kuni see lugu kestab ühes jutis kirjutasin selle ära ja, ja viimistle siin niimoodi selle loo kuulamise vältel selle viisi sinna peale. Teie ansambel, te olete saanud palju tuuritada nii kodu- kui välismaal ja te olete saanud ka seda argielu väga palju, kus te olete pidanud olema iseenda psühholoogid, transamehed, autojuhid ja, ja mida kõike veel ja siis lõpuks ajastama selle vormini nii-öelda laval olemise hetkeks. See tuuritamine, kas see võttis natuke seda muusiku elu, seda head maiku vähemaks või? Või ei häirinud sind, see käibki asja juurde. See see ei häirinud. Et kas oli raske, loomulikult. Aga see oli kuidagi selline magus valu ikkagi. Ma läheksin sinna iga kell tagasi. Kui ma kunagi väikese poisina mõtlesin, ma tahaks Ameerikas tuuritada, siis ma teoorias saan sinna praegu linnukese taha teha, onju, aga ma ikkagi tahan veel. No ühe loo jagu, ehk jõuame veel juttu rääkida ja üks selliseid armsamaid küsimusi, mida me tavaliselt siin muusikute käest küsima, on see, et kui sa lood laulu siis kas on midagi sellist, mis on lihtsalt metoodilise töö tulem või ikkagi midagi, kuskilt antakse ka? Ma tahaks loota, et etnolekt Khaniga, kas laulus midagi, mis on antud? Kindlasti on lugudes nii-öelda sellise metoodilise töö tulemus ka sees, sest et ilmselt ka ei anta, kui ei ole seda metoodilist tööd seal ees. Et siis sul ei lähe see tšakra lahti. Ma olen proovinud ikkagi, ma usun, et mul on. Ma ei tea, näiteks keeruline, keeruline praegu. Võtame veel ühe draakonite loo, mis sa oled siia nimistusse välja käinud? Ja ma võtsin siis Goodman Towni pealt sellise loo nagu rõhutada, Hill see oli selline raske, raske sünnitus. Kuigi jah, klassikaline muusika klaverirepertuaaris ja muusikakoolis ei olnud minu lemmik siis kuidagi klassikalised harmooniat. Ja, ja see selline vorm on, on jäänud mulle lähedaseks. Ja see lugu ka ikkagi on üsna selline. No ta hakkab nagu mingisugune muu teos, mitte tingimata rokkbändi lugu. Ma kirjutasin selle enda tütrele enda tütrele kui, kui sellisele pidepunktile. Et kuskil üleval on üks niisugune punkt, tuleb minna mäe otsa, mäe otsas on punktid olemas. Evert suur aitäh sulle meie saatesse külla tulemast ja loodame, et on põhjust veel veel kohtuda. Teemani.