Tere on jõululaupäev ning eetris on ebatavaline rahva teenida ja saade, et me ei soovi tänasel erilisel päeval pakkuda teile sellist tavapärast klassikalist rahvateenrite, arutlevad formaati, et täna oleme natukene teistsugused, seda küll, mitte esmakordselt selle saate ajaloos, aga üsna harv on siin saates see nähtused, meil kõlab ka muusika. Reeglina seda juhtubki ainult jõulude paiku, kui võib-olla inimeste huvi sellise ka katkematu teksti vastu on natuke tagasihoidlikum, aga tänane rahvateenrite koosseis on Evelyn Kaldoja Postimehest. Sulev Vedler Eesti ekspressist ning mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere. Tere. Mis me siis täna teeme? Luuletusi loe. Jõululaule ei mängi lõppevat nädalat kokku ei võta, võtame kokku hoopis aasta olulisemad nähtused ja erilisemad sündmused ja et muusikavaramu on lõputu, siis mängime selle teema sissejuhatuseks ka mõnda sobiva sõnumit ka lugu ja ma arvan, et hakkame otsast pihta. Esimene lugu tuleb meile ansamblilt turist ja selle pealkiri on, usun. Naeratamine. Meil pole küll siin pingerida, aga ma siiski usun, et Sulev ja Evelin, te olete minuga ühel meelel, et lõppeva aasta üks olulisemaid sündmuseid on Brexit ja üks suurimaid ootamatusi. Donald Trumpi, USA järgmiseks presidendiks valimine, aga seda kõike võiks ühendada selline moodne termin, nagu seda kõike on tõejärgne ühiskond. Mida see termin üldse endas ühendab ja ma ei tea, kuidas see kõik haakub Donald Trumpi ja Brexitiga ja see meie avalaul. Turisti usun, ei usu, see tähendab siis, et mõlemal juhul mõlemat valimistel andis tugevalt tooni see, et siis võite võitnud osapool ajas suust välja igasuguseid selliseid asju, millele tegelikult faktilist tagapõhja ei olnud. Ja selle kaose pealt ka võitis valimiseks vähemalt nii nagu mina seda tõlgendan ja seesama nähtus ilmselt oli kukkunud tuure juba mõnda aega ja jõudis siis tänavu oma sellise õiteni või siis juba lausa viljadeni, kui arvestada, et need valimised ära peeti. Selle aasta oli selline hästi põnev. Kogu aeg toimus midagi nii head kui halba ja meil ei olnud isegi suvel sellist hapukurgihooaega ja see oli täieliku demokraatia võidukäigu aasta. Järjest ütleks, et see oli demokraatia. Ma ei ütleks, et demokraatia allakäigu, sest et valimised toimusid ja inimesed said osaleda neil aga, aga, aga selle nagu demokraatia nõrgestamine ikkagi toimus, sellepärast et tavaliselt inimene peaks langetama otsuse selle põhjal, mida ta teab, ja aga nüüd antud juhul need teadmised, mis inimestel on justkui ei ole päris korrektsed. Mina. Ütleks vastupidi, ikkagi vist oli täieliku demokraatia võidukäiguga, et ammu ei ole selline tõemonopol enam mingi ühe kitsa seltskonna käes. Trüki aga, aga kui, kui ei ole tõde, kui, kui need on needsamad, need legendid, mille Brexit'i peale, et kuidas Euroopa Liit kurgi kõverusi mõõtmas, et et kas see on tõemonopoli purustamine või siis see on ikkagi see, et nagu madalad oleme faktidest taandunud, kaugemale minna, vaata trükimasina leiutamisega hakkasid kõikvõimalikud õpetused levima, aga see veel ei tähendanud sõnavabadust. Siis ikkagi tulid sensorid mängu. Aga nüüd kui tuli internet esse intervjuule kaks null ehk inimesed hakkasid ise sisu tootma, kui meile tekkisid sellised huvitavad saidid nagu ja Orkut ja sekund laisk, millelt oli täiesti võimatu elada. Ja pärast seda tulid siis Facebook, Youtube Instagram Twitter, et siis muutus oma mõtete levitamine lihtsamaks kui eales varem. Aga samas on seda infomüra hästi palju ja nüüd ongi hästi rasked, mida ma usun, mida ma ei usu, eks ju. Ja see soodustab alternatiivsete mõtete ideede levikut ja toob meile selliseid ootamatusi. Trumpi Brexiti meid ja meile tõmbaksin joone siiski selle vahel, et kas need alternatiivsed ideed on midagi sellist, mida inimene päriselt usub ja millele tal soovitavalt on ka asitõendid või siis on üks variant on see, et inimene lihtsalt suvaliselt mingisugust fakti levitab, tal ei ole sellele kuigi palju aluseid ja ta ei vaevu seda kontrollima, kas see tõele vastab. Või siis teine variant on see, et ta juba levitab täiesti sihilikult valet ja on sellest täiesti teadlik, et, et ma arvan, et seal on probleem. Ja ka meedia on sattunud sellisesse keerulisse olukorda, sest mul on näiteks Brexiti puhul meenub see, et rääkides BBC kolleegidega, siis nad ütlevad või rääkisid, et nad on väga keerulises seisus, et kui sa intervjueerisid Brexiti vastas, siis ehk siis näiteks mõnda valitsuse esindajat, siis sa pidid sõnal ma täpselt samas mahus ka sellele teisele poolele ja see võimendaski seda, et kogu aeg levisid ka need argumendid, mis ei pruukinud vastata tõele ja ajakirjanikul oli üsna keeruline kogu selle sisuga ümber käia. Ja ka sotsiaalmeedia on kiirendanud seda valed faktid, mida ei ole väga lihtne kontrollida, levivad ja ka Brexiti puhul mulle meenub, et seesama Faraaž Nikehel, Faraaž, kes oli kas selle rahvahääletuse esile kutsujaid umbes nädal-kaks peale referendumit pidi ütlema, et jah, me valetasime. Meil olid valed numbrid. Ka oli see siis tööõnnetus, aga, aga et nii läks. Ajakirjandus on alati pidanud tasakaalu, tasakaalustamise printsiip on ikkagi nagu nii palju, kui mina tean, siis see on ajakirjanduses vähemalt, et Eesti vabariigis viimased paarkümmend aastat kehtinud, et sa pead tasakaalustama, et selles pole, et pigem on nagu küsimus selles, et kadunud on sotsiaalne surve, et sa pead rääkima tõtt või kui sa midagi väidad, sul peab olema mingisugune ikkagi fakti põhi all, sa pead olema suhteliselt tõestan meedia. Muutunud räägime sotsiaalmeedias, kus ei mis ei ole ajakirjandus, see on sotsiaalmeedia, eks ja, ja see on ka, praegu ongi demokraatlik, täiesti ideaalne demokraatia sõpradele ideaalne olukord, kõik saavad oma sõnumit levitada ja nüüd ongi küsimus selles, et kelle sõnum siis levib kõige kangemad? Kõigepealt sõnavabadus, see on sõnavabadus, ei ole demokraatia valikul absoluutne sõnavabadus ja valikuvabadus ja et, aga see ei ole nagu noh, ütleme demokraatia on võib-olla üks selle eeldusi, aga see on valiku ja sõnavabadus. Ma tooks selle teema lõpetuseks veel sisse ka sotsioloogia allakäigu, et me nägime nii Brexiti kui ka Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemuste prognoosimisel seda, et ega enam ei pea need selles mõttes paika, et inimesed on nii-öelda, kui küsitleja tuleb nende juurde, siis nad ütlevad üht, aga valimiskasti juures käituvad nad teisiti, et on olemas selline arvamus, mida julgeb välja öelda ja on selline tegelik arvamus. Ta hakkas sellele, ma vaidleksin vastu, sest minu meelest on see alati sotsioloogias või eriti poliitiliste arvamusuuringute puhul olnud üks selliseid tõsiasju, et kui inimesed tunnevad, et nende valik on võib-olla pisut nagu selline keskteest äärte poole kalduv või kui nende valik on midagi sellist, mida on ilmselgelt halvustatud avalikult nagu Donald Trump, b isikut ja tema kandidatuuri ilmselgelt seda nagu kesktee ikkagi pidas pehmelt öeldes veidraks, et siis sa ei kipu seda kohe küsitlejale, ütleme täpselt samuti nagu siis Brexitit ikkagi nagu see, see oli nagu mingit taunitud valik, et ta leidis kinnitust selles mõttes see vana tõde, et kui sa oled nagu äärmuse valija, siis sa kipud märksa väiksema tõenäosusega ütlema, et selle vähemuse vali mulle, meenutab neil Brexitki. Kuigi Trumpi võitel litsakas Siimovi rootsardi asum et seal räägiti hästi palju ühiskonna arengust ja sellel selline välja mõeldud, teades, nagu psühhoajalugu on siis selle raudtee ääres keskseks ja siis selle abil püütakse ühiskonna arengut ja võimalike kriis ette ennustada, aga kõik läheb siis metsa. Kui ühel hetkel ilmub välja mingi tegelane, kelle kutsutakse muulaks, kes ei anna mutant erakordsete võimetega ja ta siis ei alluda ühelegi reeglile, lööb kõik segamini, et on täiesti ettearvamatu, ootamatult need sündmused on samasugused, me ei tea, millega nad lõppevad. Praegu ongi nagu hästi palju sellist segaduste kartust tekkinud. Just ennekõike seoses Donald Trumpi kajaga Brexiti puhul tegelikult me ei tea, millega see lõpeb ja kas üldse reaalsuseks saab, aga tõejärgne ühiskond oli siis meie esimene nähtus, millega me aastat kokku võtame. Ja nüüd kõlab rahvateenrite eetris, tänane teine lugu. Peale, mida me räägime järgmisest nähtusest? Nii külm keeriti. Holly Aga paariti. See oli siis Vello Orumets ja lugu, mille pealkirjaks oli vana türklane ja ansambel Laine ka veel. Ja teine aasta nähtus on seotud radikaalse islami pealetungiga, jätkusid siis nii rändekriis. Aasta alguses saabus Eestisse esimene ports kvoodipagulasi, aga Euroopat tabasid uued terrorit, rünnakud, olgu nendeks siis nishi, terrorirünnak või brüsseli lennujaama rünnakaga. Lõppeval nädalal ka Berliinis toimunu, et Evelin ja Sulev, kuidas teie selle, no ma ei tea, võib-olla paneks nimeks pime usk sellele. Ütleks pigem islamibrändi alla käimine, et tegu pole isegi mitte pimeda usuga, vaid mina tõlgendasin seda nii, et see islamitiitli all on inimesed, kes niigi võib-olla oleksid nagu halvale teele kaldunud. Tihtipeale nendest kuritegude sooritatest on inimesed, on enne vangis olnud ehk siis tihti pisipätt leidnud endale mingi ülima idee, mida ta võib-olla isegi väga hästi tunne. Seal on vist olnud ka näiteid, kus tõesti inimene lokkis Lamferdamis raamatut või siis mis, mis eestikeelne sarja nimi on? Et ühesõnaga islam algajatele, et need inimesed, kes ei tunnegi seda usku, nad on tihtipeale küll päritolult moslemijuurtega, aga mitte alati. Ja selle usu nimel olles juba niigi pisut Tretsitiivsed, hakkavad sooritama siis massimõrva, et mina ütleks, tõlgendaks seda niimoodi terrorism Euroopas kogu aeg olnud, et kui ma pisike olin, siis tegid oludes kristlased, mäletan, punased brigaad, etotti, raad, nüüd siis islamiäärmuslased eriti just IRA puhul natuke ka rõhutasid nii-öelda seda, nad olid nii-öelda katoliiklased ja, ja nüüdsest islamiäärmuslased. Ja selles mõttes sellel aastal jõudis terrorism eestlasteni, kuna kaks eestlast said surma Nissi rinnakas. Korvpall. Urban mulle jäi meelde Thilo Sarrazini, kes hiljuti külastas ka Eestit. Tema visati mõned aastad tagasi saksa keskpanga juhtkonnast välja, sest ta kirjutas raamatu. Saksamaa käib maha, kus ta rääkis hästi avameelselt oma mõtetest seoses islami pealetungiga. Ja nüüd ta andis Postimehele näiteks usutluse, kus ta ütles, et olukord on mu toonaste kõige suuremate hirmudega võrreldes tunduvalt hullem. Olin liialt optimistlik, tegelikult ongi asi väga hulluks läinud. Ja Ta küll räägib sellest, et paljudel moslemimeestel on kalduvus vägivallale ja kuritegevusele ja terrorismile. Aga veel hullem on see, et need inimesed ei ühildu Euroopa ühiskondadega. Et küsimus pole ainult kuritegevuses, nad lihtsalt jäävad meile võõraks. Ja seal on ka Muttika üks asjaolu, miks nende inimeste puhul mängib oma rolli, on see, need, eriti see esimene põlvkond, kes on just tulnud Euroopasse, nad tulevadki piirkondadest, kus lõigatakse Ki kõrisid ja pannakse pomme. Kui ta tuleb Süürias, siis väga suure tõenäosusega see inimene on näinud seda, kui ta tuleb Afganistanist, on ainult seda, et või Liibüast, nende inimesed on jah, et, et see ei ole kindlasti mitte, et islam, mida nad järgivad. Aga islami ettekäändel nad tegutsevad ja kahtlemata see ise iseennast toitev ring, sellepärast et seda enam suhtume ka meiesugused suhtuvad islamisse moslemites kahtlustavalt, isegi praegu suurtest lennujaamadest. Kui sa riietud nagu traditsiooniline moslemi, siis sinu päralt on pikk järjekord, kui sa oled blond naine lühikese seelikuga, lähed sa väga kiiresti turvakontrollist läbi, et, et see või töö saamisel ma arvan ka täpselt samuti, et kui sa ikka oled sihuke hõlstis habemik, siis olgem ausad, ilmselt sul on töövestlustel veidi raskem kui sellel. Kui sa näed väljend traditsioonilise eurooplasena, mis võib omakorda, see on nagu nii-öelda toita siis seda frustratsiooni sele hõlstis habemik või hõltsisabenicu poja, kelle nimi võib olla lihtsalt on Mohammed tema frustratsiooni lääneliku ühiskonna suhtes, et, et see on nagu ise ise iseennast. Selline nõiaring. Olgu need kolm kuupäeva kaera markeeritud. 22. märtsi hommikul toimus siis Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust, kaks Brüsseli lennujaamas ja üks krisseri metroo Mallembeki metroojaamas. 14. juulil kihutas siis 31 aastane Tuneesia päritolu mees veoautoga mööda rahvast täis Nissi kalda peatselt, et mille tulemusel hukkus 84 inimest ja üle 120 inimese sai vigastada ja lõppeval nädalal üle 10 hukkunu ja üle 50 vigastatu Berliini jõuluturul, et need veokitega rahva sekka sõidud, need näitavad seda. Terrorism on selles mõttes muutunud, et valitakse loominguliselt selliseid ebatraditsionaalse heid vahendeid, et enam ei ole tarvis pommi selleks, et tappa väga palju inimesi korraga. Ega ega ilmselt ennegi olnud vaja, aga veok on ka ühtlasi kättesaadavam kui tonn ja nõuab vähem oskusi. Terroristidest. Seda oma taktikat juba aastaid tagasi Nad valisid selle variandi, et nad ei hakka ründama enam mitte sõjaväelisi Asesid riigi objekte, mida kõvasti kaitstakse. Vaid suurema hirmu tekitamiseks on lihtsam rünnata elanikkonda tsiviilobjekte, seal, kus on palju inimesi, kuidas nad arvavad, et nad on väga turvaliselt. Mäletame, et kõige kuulsam terroriakt samamoodi toimus transpordivahendiga New Yorgi seal. Ja siis Washingtonis lendasid lennukid vastu mõju, et need on, need on nii lihtsad, sa võtad lihtsalt auto ja sõidad inimeste sekka. Et autopomme veel saaks nagu kuidagi kontrollida kõiki autosid, me ei saa kontrollida. See siin on, siin on muidugi ka asi selles, et tegu ongi islamism käekirjaga, et siis öelda, et kõik terroristid on seda muutnud, aga antud juhul jah, et ISIS ega ISIS eelkäija al-Quaeda, et nende nende stiil on see, et ründad tsiviilisikuid lünda läänelik kui sa sümboleid noh, lääneriikides siis ega nad tegutsevad ju Lähis-Idas tegutsevat moslemimaades, on nende lõikus veel hullem, aga seda ma lihtsalt ei pane tähele, siis pole meile nii lähedal. On loogiline, et me vaatame võib-olla oma maailmaruumi natuke rohkem, et et see on Isisega, kui ma vaatasin selle aasta seda terroristatistikat, siis ega IRA mingisugused sellised killud tegutsevad siiamaani, aga nendel on jätkuvalt seesama IRA käekiri, et nad ründavad tavalised politseinikud, kes sõjaväelasi vanglaametnike ehk siis nii-öelda riigi esindajad täpselt samuti siis nagu seal virra ei ole ainukene osapool selles konfliktis, et siis jälle need protestantlikud terroristid, need, nemad annavadki tavaliselt omasugustele muga, meil on seal Belfastis, et neil on mingi oma jõugu tülid, rohkemat aga, aga, aga islamismile praegu iseloomulik, et tsiviilisikuid ja, ja lihtsate asjadega. Tänasel kristliku maailma ühel olulisemal aasta pühal on oluline küsida tegelikult, et Taisson põlvili islamiriik siis, aga siiski Süüria leppo Mosul, Iraak need on märksõnad, millest võib-olla siin jõululaupäeval väga pikalt ei tahaks rääkida, aga, aga et miks see toimub kõik? Ma vaidleks muidugi sellega, et kas ISIS on põlvile või Dash, võib-olla see kalifaat territoriaalse üksusena nüüd seda nagu väga enam ei ole või ei ole järel. Aga ma arvan, et nende nii selle enda organisatsiooni, kui sealt tekkivate mingite kild rühmitustega saab saab olema probleeme veel aastateks. Aga selle teema lõpetuseks peab siiski nentima, et sellesse radikaalse islami pealetungi selle tagajärjel kannatavad võib-olla kõige rohkem sellised normaalsed islamiusku inimesed, kelle jaoks on usk, isiklik asi, kes elavad oma elu ja tõlgendavad koraani rahumeelselt, et ühiskonnas on tekkinud juba minu arvates Liiver suur hulk selliseid vihaseid kristlasi, kes tunnevad ennast liigselt ohustatuna. Ma arvan, mitte vihaseid kristlasi, vaid vihaseid, mitte moslemeid on, on, ma arvan, veidi pädevam termineid on, muidugi on kas ägedaid kristlasi, alati on olnud sõgedaid kristlasi ka, et iga usutunnistuse õigeusutunnistuse puudumise juurele juures on minu meelest teatud protsent segaseid, et see, see on nii universaalne inimloomust, juura vastuseks müko eelmisele küsimusele, siis. Paljuski on need Araabia kevadel viljad. Et diktaatorid on seal kukutatud araabia riikidest, rahvamassid on seal liikvele läinud. Nad sõdivad kõikuma, vahel. Aga selle teema puhul ma ei tea, kuna järgmiste teemade puhul ei ole seda kusagile võimalik markeerida, aga aga et kuna see on siiski oluline teema, mis on kõik seotud Türgiga ja sealne suvine riigipööre ja külleen kes on ka siis nii-öelda usu teema mõttes, võiks siia justkui haakuda, et need on ka märksõnad. Sellepärast ka meie selle teema laul alla hallach ehk vana türklane. Sellenädalase vene saadiku tapmise juures on, sel korral pean tunnistama ka minul tekib küsimus, et võib-olla see ongi üleni liikumisega seotud, aga küll enim puhult ameeriklased ei ole teda andnud siiamaani Türgile välja hea põhjusega, hea põhjus on selles, et Türgi ei ole suutnud mitte mingil moel, kuigi ta räägib ise, et ta on kõiges süüdi. Ei ole suutnud tõestada, et Küleni liik kumine oleks kuidagi terroristlik erinevalt ISISe juhtfiguuridest või al-Quaeda juhtfiguuridest, kes siiski on kutsunud üles sõjale ja terroriaktidele, küll ei ole seda kunagi teinud, ta jutustab rahust kumine, korraldab igasuguste humanitaarabi andmist, koolide asutamist ja nii edasi, et noh, nende vähemalt see pinnapealne osa on väga soliidne, et seda, seda tuleb märkida. Aga jah, sellenädalane, see Vene suursaadikut tulistamine, kuna see mees, kes seda tegi, oli siiski kuidagi väga mitte tüüpiline Isislane, ütleme nii, siis seal on küsimusi. Nii aga meie, kolmas tänane lugu, see on üsna tundmatu lugu Kalle Raudmetsmees, kellest muusikuna ma arvan, suur osa Eesti inimestest midagi ei tea. Aga aasta alguses kirjutas ta loo, mis aasta teises pooles omandas uue tähenduse Kalle Raudmets ja Kersti. Suve ei teadnud me treenereid, seal lihtsalt ringi käidud siiniletaja riiulhoosem meile kõrvuti, istmed suures kõrguses, jätame lennuki peal, meenuge versti, toome täna Meinud. Paali täis miinuge ersti. Tre Laamäe täna Meinud resti, teine. On jäädud ka üksteisest kaugel üle 1000 aasta. Ärkame Elvis Presley laulmas, taustal armastuslaule Jakuid kahviljaniaalot, propeller. Meenuge k toome täna minuga. Laanmäe tänamiinud. Teine. Sellises kalle Raudmets ja Kersti, noh, ma arvan, et raadiokuulajad said vist aru, millele me üritame teema viia, et Eesti sai sellel aastal endale uue presidendi, Toomas Hendrik Ilvesel sai ametiaeg läbi ja siis kuuendal katsel parlamendis. Kui valijameeste kogu ei olnud suutnud president ära valida, tuli sisuliselt ei tea kust üleöö presidendikandidaat, kellel nimeks Kersti Kaljulaid ja parlament. Ta valis ta veenma häälteenamusega ka ära, aga me võib-olla selleks aasta sündmuseks või millest me tahame rääkida, ei ole isegi presidendivalimised. Ta võib-olla võtaks selle poliitika laiemalt ja kuna vahetus ka valitsus siis võib-olla selle Eesti poliitikaelus toimunud muudatused võiks kategoriseerida sellise nähtuse alla, nagu seda on tahe kogeda, midagi muud, et Sulev on siis niimoodi, et Eesti inimesed tahtsid uut poliitikat, uusi inimesi, uusi nägusid, Reformierakonnast tuli kõrini ja siis nii juhtuski, kõik nagu aasta lõpuks on juhtunud, et Taavi Rõivas pole enam peaminister, reformierakond pole valitsuses ja president on ütleme peaaegu et tundmatu inimene. Selles mõttes, et loomulikult Kersti Kaljulaidi kontrollikoja liikmena tead ja selline inimene oli Eesti inimeste teadvuses ka olemas, aga, aga veel kusagil augusti alguses mitte keegi ei oleks suutnud pakkuda, et ta võiks olla järgmine Eesti president või ka isegi septembri alguses. Jah, see on, eestlased, tahtsid midagi uut saade ja nad said ja selles mõttes on ratas on muidugi väga-väga hea stardipositsioon, sest sul on tugev toetus, aga tal on ka väga raske tööd teha, sellepärast et tal on meeletult suured lootused seotud. Ja neid lootusi täita on päris keeruline. Kui me vaatame, mida Taavi Rõivas tegi peaministrina, siis võib-olla tema kõige suurem viga oli see, et ta ei suutnud Eesti inimestele isegi mitte oma koalitsioonipartneritele selgeks teha, et tegelikult rahva elujärg kasvab väga hästi. Selle aasta keskmise reaalpalga kasvuks ennustab Eesti pank 7,1 protsenti, see on väga suur, kas see tähendab, et palgad on tõusnud? Hinnad on kas siis püsinud või langenud, intressimäärad on väga madalad, tuleval aastal, kus siis peaks tulema õnnis Jüri Ratasega. Tulevaks aastaks oodatakse reaalpalga kasvu kukkumist 2,2 protsendini ehk üle kolme korra. Tööpuudus hakkab kasvama. Need ei ole sellised head perspektiivid. Kaupade hinnad hakkavad kasvama, eriti toit, energia. Ja see teeb muidugi valitsuse elu tunduvalt keerulisemaks ja võib juhtuda, et ühel hetkel me hakkame mõtlema, et vau, vau, vau, et võib-olla see rõivas ei olnudki nii halb, nagu siin mõned kuud tagasi räägiti. Ehk Ratasel on raske, saab raske olema. Aga jällegi tal on väga suur rahva toetus ja tal on võimalus ennast tõestada, hea valitsusi. Evelin, sa oled nii mõtlikuks. Tunnen ma enne rääkisin, vaidlesin väga häälekalt, mulle meeldib see, et meie vahetus toimus sellise nagu tsentri piires. Et teinekord, kui sa hakkasid rääkima seda, et inimesed olid veidi väsinud, tahtsid uusi nägusid, et siin näiteks Poolas ka inimesed olid väsinud, tahtsid uusi nägusid, nüüd tundub, et nad saavad nende uute nägudega koos lahti, nii vabast meediast kui sõltumatust kohtuvõimust või siis ameeriklased olid väsinud, tahtsid uusi nägusid, saidki uue, sellise oranžiga näo või noh, me ei tea, missuguse uue näo valib endale Prantsusmaa ja ja mulle tundub, et kogu siis selline nii-öelda kesktee läänemaailm on väga, hoiab hinge kinni, et sakslased ei tahaks endale uut nägu, vaid nendele see vana nägu sobiks ja jätkaks nii-öelda siis selle kesktee poole tüürimist Euroopas. Kui seal on vaadata sellist poliittehnoloogilist protsessi, siis tegelikult oleks Taavi Rõivasel ka veel üsna hiljaaegu võimalus ka valitsust koos hoida ja peaministrina jätkata. See oli näiteks üks selline murdepunkt, oli olukord, kus Marina Kaljurand astus tagasi, välisministri koht jäi vabaks. Siis tekkis üks variant, kohtaldatakse sotsidele, Sa ütlesid, oleksid, teevad selle vastu võtnud ja suurem jama oleks ära jäänud. Aga läks teistpidi. Rõivas tegi iseenesest oma partei sees, aga jaa, lüke pani välisministriks Jürgen Ligi, kes oli erakoolide pidajate ja nende lapsevanematega tülli läinud. Sai sellest probleemist lahti, teadis siis haridusministriks maris Lauri, keda väga-väga hinnatakse, et iseenesest parteisi siseselt see oli väga hea käik. Aga koalitsiooni kokku kooshoidmise seisukohalt väga kehval. Aga kõik sai siiski alguse ju sellest, kui Kadri Simsoni-ist sai üsna napilt Keskerakonna fraktsiooni esimees, kui ta võitis Jaanus Karilaidi. Kuigi toona siis Keskerakonna esimeheks olnud Edgar Savisaar ütles, et fraktsiooni esimeheks peab saama Keskerakonna juhatuse otsusel hoopis Jaanus Karilaid. Fraktsioonis otsustati teistmoodi ja tegelikult peale seda sündmust Edgar Savisaar ühtegi parteis isenesest hääletust enam ei võistle. Tolleks hetkeks oli keskerakonnas ülekaal nii juhatuses, fraktsioonis kui ka volikogus. Kadri Simsoni, Jüri Ratase ja Mailis Repsi poolel. Siis sai presidendikandidaadiks Mailis Reps ja tegelikult seal kusagil kevad-suvel algas ka see poliitiline kompamine, et teades, et keskerakonnas on jõujooned pöördunud algas see, mida me nägime sügisel, ehk siis kõigepealt Keskerakonna kongress, esimehe vahetus esmakordselt, et Keskerakonna ajaloos tõsi ja tuleb nii-öelda üks periood on seal lindiskandaali järgselt veel, kus Edgar Savisaar ei olnud Keskerakonna esimees, aga siis Edgar Savisaar ei osalenud nendel valimistel ka seekord muidugi ei osalenud, aga et Edgar Savisaar ei ole enam Keskerakonna esimees, see on kindlasti üks see oluline asi, mis lõppevat aastat ilmestama jääb ja see avas selle, mida nimetatakse siis parketikõlbulikkuse ehk Keskerakond sattus valitsusse. Ja vot siin sellel aastal oli natuke teistmoodi varemat, varem üritati Edgar savisaarega üks null teha. Parteikongressil ei võta teda maha partei esimehe kohalt, aga seekord ei saa teistmoodi. Korraga toimus kaks asja, ühest küljest siis Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, Nad hakkasid vaikselt seda partiid üle võtma, üks ametikoht, teine, kolmas, neljas ja niimoodi kindlustasid oma tagalat, suurendasid oma võimu ja siis samal ajal mäletan, juunis kirjutasime memo seal Ekspressi toimetuses, et tahetakse teha varianti, et Savisaar ostetakse võimu juurest välja. Talle pakuti kogu aeg raha ja see rahapakkumine käis. See pakkumine on siiamaani peaaegu et aktiivne, tõsi, eile Jüri Ratas ütles, et enam ei ole. Poolne jah, aga kogu aeg talle pakuti raha, et kuule, kallis mees, võta, me maksame sulle palka. Maksame kinni sinu õigusabi kulud. Lihtsalt saad mingi teatud summa. Taandub vaikselt. Sai säärases keeldunud. Aga üks oluline märksõna veelkord Reformierakond ja Taavi Rõivas, et kas nende puhul võiks öelda, et poliitilises mõttes nemad on aasta kõige suuremad kaotajad? Vist küll, kui kaotatakse võim, kui kaotatakse koht valitsuses, kui tuleb minna opositsiooni ja kui erakonna esimehest saab riigikogu asespiiker ja, ja ta lahkub ametist, siis ega siin võitudest ei saa rääkida. 31. detsembri seisuga ilmselt nii on jah, et eks nad, eks siis näis, kuidas nad ennast suudavad jälle kokku võtta ja mida nad järgmisel aastal ümber grupeeruda. Tean, mina paneksin sinna suurimaks kaotajaks siiski kahjuks Edgar Savisaare. Tegemist oli ikkagi sellise staar poliitikuga, kelle kasvukõver on otsa saanud ja tal läinud languse teel, et Krimm asi on ka tal kaelas. Temast on selles mõttes tunduvalt rohkem kahju. Reformierakonnale see opositsioonis istumine ei tee halba. Aga mis te prognoosite, kas see on pigem selline lühiajaline opositsioonis istumine või reformierakonnal tuleb valmistuda ikkagi selliseks pikemaks opositsioonis olemiseks. See sõltub sellest, et kuidas Jüri Ratase valitsus suudab inimestele meeldida et kas siis seisak asendub selle tormilise arenguga, mida meile on lubatud, et kas, kas elevus jätkub, mida me praegu tänavatel näeme? Kuna me tituleerisime selle kolmanda rubriigi või siis nähtuse nimega tahe kogeda midagi uut, siis ma arvan, vastus peitub ka siin, et Eesti inimesed ja ma arvan, see ei ole ainult Eesti inimeste käitumine tahavad aeg-ajalt ikka midagi uut kogeda, et kaua sa ikka sellel äraproovitud ratsul ratsutad. Kes lihtsalt inimlikult kõigile omane, aga samas ega sa ei taha, kui sa poodi lähed, et iga kord sidrunid tasemel pesupulber ja vastupidi. Ma olen nii hull, see asi ka nüüd pole, ma arvan, et et siin on ikkagi, ma ütlen, minule jäi sellest vahetusest siiski, nagu meil on, meil on kõik tsentri piires ja näis, kuidas, kuidas näiteks mõjutab EKRE toetust ja kui me mõtleme ka sellele, et on ikkagi terve hulk arvestav hulk valijaid, kes on aastaid aastaid valinud keskerakonda ja partei pole valitsusse saanud. Et võib-olla on see ka nagu mingile osale elanikkonnast nagu mingit pidi pingete leevendamine. Nii järgmine muusikapala ainus tänases saates, mis on välismaine lauldakse inglise keeles ja kõlab pink Floyd ja lugu pealkirjaga mani. Pink Floyd ja mani, eks me siis rahastame rääkima, aga me räägime sellisest rahast, mis ei ole tulnud ausalt ehk korruptsioonist ja lõppeva aasta siin Eestis. Ikkagi korruptsioon on üks märksõna, kuigi erinevad rahvusvahelised uuringud Freedom House'i ja, ja nii edasi, näitavad, et ega korruptsiooniga Eestis võrreldes teiste riikidega nüüd väga suuri probleeme ei ole, aga me näeme ikkagi juhtumeid lõppevast aastast, see Tallinna Sadama uurimiskomisjoni raport Edgar Savisaare uurimistoimik nii palju kui seda meedia vahendusel saanud lugeda, sest ametlikult ei saa ju minna prokuratuuri või kaitsepolitseisse ja öelda, et tahaks lugeda. Et eks me kohtulahingute käigus veel kõigest sellest saame kuulda, aga korruptsioon on see lõppeva aasta üks probleem. Korruptsioonipalat. Seal on alati probleem, aga ühtlasi seda näitab ka, et Eesti on selline normaalne riik, et meil on, eestlastel on kõik inimlikud patud omased. Et kui altkäemaksuskandaalid on sellistes vanades väärikates demokraatlikes riikides nagu Prantsusmaa, Itaalia kuningriik, siis miks ka mitte meil, et kõik on inimesed? Ega me ju ei saa ka rääkida taandunud korruptantidele, sest muidugi lõppevast aastast, kui paljudele meenub selliseid süüdi mõistetud korruptsioonijuhtumeid, et kõik on pooleli, et ka Tallinna Sadama juhtum, millest me räägime, et Ain Kaljurand ja Allan Kiil ei ole veel kohtuprotsessis Ja nende toimikud ei ole veel kohtusse saadetud ja neid materjalile pidi olema ma siis ka rohkem kui ka Edgar Savisaare asjas. Ja Edgar Savisaare asi nüüd on teel kohtusse, et kohtuprotsessid algavad, need uuel, 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Aga neid pisikesi asju ikka on, et siin on mingid ARK-i töötajad, on vahele jäänud näiteks siit. Ja seal on ka jõustunud kohtuotsused ja, ja siis tartust. Mulle meenub sealne abilinnapea Kajar Lember pidi ametist lahkuma korruptsioonikahtlus. Seetõttu me neid asju on, aga ütleme, meie ühiskonna tähelepanu on siiski paaril suurel protsessile Nendel, mis üks on hästi suur äriliselt ehk siis Tallinna sadam asi on Eesti kõigi aegade suurim altkäemaksuprotsess oma mahult ja teine siis on see niinimetatud Edgar Savisaar asi sellepärast, et sellega on seotud ikkagi üks staažikamad poliitikuid Eestis, pluss siis märkimisväärne osa ärieliidist. Seal oli väga tuntud äri deklast. Evelin, kuidas välismaal korruptsiooniga on, sina jälgid meil rohkem välisteemasid, et Venemaa korrelatsiooniga ma saan aru, sa võiksid nüüd täita ülejäänud saate lõpuminutid. Ja Venemaa või Türgi puhul võib küsida, et kui palju see korruptsiooni teema on ühtlasi ka põhjuseks, miks miks sealsed süsteemid on nagu sellised, nagu nad on või miks on sellistesse, millega käib, kas kord see on, et kui me vaatame transparentse tabelit, siis Eesti on mis on siis rahvusvaheline korruptsioonitaju indeksis, Eesti on ikkagi päris hea, et meil on nagu tundub, et ei ole väga nagu sihuke puretud riik ja teisipidi on jällegi nagu ma ka enne ütlesin, et see on loomulik, et korruptsioon on hea, on asja juures see, et sellega inimesed vahele jäävad, ka väga suured kalad jäävad vahele. Et see on nagu noh, mingi õigluse, Meie kohtuvõim tegeleb korruptsioonijuhtumitega, mitte inimesed minema tänavale nõudma või ajakirjandus ei pea sellest ainult kirjutama, vaid ikkagi nagu meie oma uurimis uurimisorganid, oma õiguskaitseorganid, et tabavad, et korruptsiooni täielik väljauurimine ühiskonnas sama tõenäoline kui varguste või tapmiste täielik välja juurima õõnest. See näitab, muuseas, need protsessid näitavad seda, et Eestis puutumatute klass. Ja et. Maadevahetus tegi üks null rahvaliiduga Edgar Savisaare asi ikkagi väga tugevalt murendada Keskerakonna mainet ja siis me mäletame ühte musta raha uurimiska seoses Reformierakonnaga. Et absoluutselt igalt poolt. Kas sa oled siis vasakul või paremal ikka sa võid sinna uurimise alla sattunud, et selles mõttes on nagu näitab, et Eesti on asjad korras. Ja Tallinna Sadama uurimismaterjalidest, mis siis oli parlamendi uurimine, selgus ka väga palju huvitavat. Selgus kasvõi see, et Eesti poliitikute mälu on väga valikuline ja selektiivne selles mõttes, et kui mälumängu minnakse mängima, siis praktiliselt esikohale ollakse valmis võistlema. Aga kui asi puudutab isiklikku minevikku, siis, Kahe nädala väga vist ei mäleta. See on inimesele ainuomane olnud halb ainukese loomulikult unustada nüüd kohe unustamine, eks. Jah, ja siis on veel igasuguseid kohtuprotsess, sõnad, et sellel aastal jõudis kestlasteni selline toiduaine nagu neli sidrunit, eks, et mis selle loo taga täpselt oli ongi jäänud suuresti mõistatuseks. Muuseas, suurepärane uudis saabub lõppevast nädalast, parvlaev Leiger jõudis kohale ja kits, kits viidi pardale ja see laev on või parvlaev siis? Jah, on liinil. See on suurepärane. Muuseas, selle teema puhul arutasime ka, et võiks ju mängida suurepärast lugu rannakolhoosis ehk. Paat, mis ta, mis ta nüüd suurepärane oli, et kui me vaatame näiteks seda Vjatšeslav Leedo seisukohalt, siis ta on ikka väga kaugel sellest. Suurepärane, sest et tema väljatõrjumise kohta tükid nüüd küll küsimus, et kas ikka oli aus ja õiglane, et tema, seda äritegija nüüd ta seda teha ei saa ja need laevad pidid olema valmis oktoobriks, kui praegu, siis on jõuluaeg, esimene neljast on kohal ja ülejäänud kolm ei ole veel vastu võetud. Heal juhul kevadel tulevad siin viimased. Nii ja ühe pisikese sündmuse märgime veel tänases saates ära Kukerpillid ja ehitame maja, on see lugu, mis selle viimase sündmuse siis sisse juhatab? Sa algus, noored kuused seisva linnul lõbusasti oksal. Vaid jõgi voolab mööda rutuga, seal peab muutuma ja hoole. Pehme sammal, mis sai metsast ka mitu majaseinte vahele sai pandud siis on majakeses mõõnu, see laadatuuled ei saa siis puuda. Maa ja ümber tarvis aed veel mis on kaugel ju kaunis, näe ma ja ümber väikseid põõsa, istuta nende viilus, puhata. Hääliate vedas kaunistada ma ja käin. Nagu laulusõnad ütlesid, ehitame maja ja üks maja sai valmis. Me räägime Eesti Rahva Muuseumi uue maja valmimisest 100 aastat ja kauem oodati seda maja lõpuks, ometi on see valmis. Ja nagu te isegi tähele panete, me rääkisime sellistest suurtest asjadest sündmustest, terrorist, korruptsioonist, valitsuse vahetusest. Ja siis lõpuselline väike maja selles kontekstis. Kas teie ise olete juba Eesti Rahva Muuseumis Sulev Evelin käinud? Mina olen kolm korda vist juba jõudnud sinna minna kahel korral niimoodi pikemalt ja ükskord põgusalt, aga. Sa elad Tartus, mina olen korra käinud, tahan kindlasti uuesti tagasi minna, sinna süveneb, see maja nõuab süvenemist. Ta ei ole veel nii väike. Pean hoiatama. Mina ei ole veel käinud. Olen kuulnud, et osa on väga suur. Juba väga märkimisväärne hulk inimesi on selle maja üles leidnud seevastukaja positiivne ma arvan, selle Eesti Rahva Muuseumi hoone puhul on kaks sellist keskset küsimust, et kui sageli inimesed satuvad sinna korduvalt ehk siis, kui on see maja olnud avatud kolmandal, neljandal, viiendal ja 10. aastal. Ja siis teine küsimus on see, et kui hästi suudab see Eesti Rahva Muuseumi üllatada, kui sa tõesti mõnda aega seal ei ole käinud, aga ega siis ju ikkagi jälle tulles selle soovi juurde tahe kogeda midagi uut, siis kaua sa ikka ühte õlle kapada näitust vaatad? Seal on natuke muidugi rohkem kui õlle, nagu sa isegi tead, aga võib-olla kolmanda küsimusena on ka see, et kuidas nad suudavad neid pisikulusid hallata, sest see on tõesti suur, seal on palju inimesi, seal on kogu seda ressurssi juba puhtalt puhtalt sellise halduse mõttes, et see on päris kulukas, aga no eks selt hakkab Kultuuriministeeriumi eelarvest siis minema vastavalt raha, sest ega kinni enam ei saa panna või anda mingit soome-ugri saali järsku kellelegi teisele üürile bürooruumideks, eks, eks näis, aga, aga teiselt poolt sa küsisid, et kui palju inimesed sinna korduvalt saad. Ma küsiksin, et kui palju enne inimesed korduvalt rahvamuuseumis käisid, et ise olin küll külastaja, aga eks see noh, ei saa nõuda, et kõik inimesed kord aastas seal käiksid, aga ta hoiab meie rahvusnarratiivi elus ja illustreerib seda väga hästi ja ma arvan, et kooligruppidega jõuavad kõik sinna vähemalt korra elus. Omaette küsimus on see, et kui ta on kultuuriobjekt, et kas ta siis peab olema selline nagu äriobjektid vennaskond pidevalt nagu ära tasuma, et ma ei ole selles sugugi veendunud, see on ikkagi eelkõige kultuuriprojektid uhkuse osalus. Ei, seda kindlasti, aga lihtsalt on kas rahvusliku uhkuse puhul, kuigi seal muidugi pärast kaklust rusikatega vehkimine, et ega ta liialt kristallist palee ei tulnud, aga noh, nüüd on nüüd on meil olemas ja nüüd me peame teda üleval pidama, et see on selge ja ega ma ise rahvus rahvusooperi puhul me ju ka ei küsi, et kas ta on ikka tasuv äri või loomaaia puhul, mis ei ole, mis on ilmselt ka päris kulukas ettevõtmine, ei küsi, et kas lomaadika on meil nagu edukas riigiettevõtted, need on natuke teine asi, muidugi Herr maksis 75 miljonit eurot, mis on päris kallis. Ja siis, kui me kuuleme, et tallesse tahetakse hakata Linnahalli remontima, seal hind on 100 miljonit, 100 miljonit ja siis mõtled kellele, et kas see nagu seda on vaja, tead? Hirm oli kindlasti selles mõttes väga hea investeering, kui võrrelda seda näiteks Tallinna linnahalliga tartlasena. Mina ütlen, et ma sellest linnahallist väga kasu ei saa ka Eesti Rahva muuseumisse ei kasvata, on küll selline, et selleni jõulunali ka. Aga head kuulajad, head kaassaatekülalised. Tänane saade hakkab meil läbi saama ja ma arvan, sest tuleb siin lihtsalt inimestele soovida kauneid pühi, need tulevad, et kindlasti selles mõttes ilusat pühad selles mõttes, et hinges on kuidagi hea jõulutunne, aga väljas muidugi ilm ei ole väga jõuluoma, aga kas sa oled rohkem lume või poriinimene. Aga ma loodan, et selline ebatraditsiooniline rahvateenrite saade võib-olla tekkidel tuju paremaks, et ei olnudki ainult tõsine poliitühiskonna analüüsi, et vahepeal lasti ka muusikat. Vahel harva võib lubada selliseid eksperimente. Aga Sulev Vedler, Evelyn Kaldoja, Mirko ojakivi tänavat kuulamast järgmisel nädalal. Üllatus-üllatus, me võtame taas rahva teenites saadet kokku, aga siis juba ilma muusikata ja ja siis on külas juba Aivar Hundimägi, Peeter Kaldre, Urmet Kook ja kuulmiseni teele.