Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja neli minutit ning rahvateenrite saade täna alustab ning rahvateenreid on Heidit Kaio Eesti ekspressist ja Mart Linnart ETV-s ning Lauri Hussar vikerraadiost. Ning järjekordne algus on nädal on jälle möödas ja võime öelda tavatult palju juhtus Riigikogus jai päevasest tööajast väheks ja tuli lausa ööst juurde näpistada. Kuningas. Pall on oma õigustesse astunud, kuid ehk kõige laiemat arutelu pälvib Euroopa Liidu temaatika. Iirimaa ei Euroopa Liidu Lissaboni lepingule. Ja Iirimaa olin ainuke riik, mis pani selle hääletusele. Ei arvata, et see on vormistamise küsimus, aga võta näpust. Tulemus on 46. Poolt- ja vastu 53 protsenti tee. Sellega lükkasid iirlased Lissaboni lepingu tagasi ja kahjuks me peame nüüd ütlema, et Lissaboni leping, mis 26. liikmesriigis on parlamentides ratifitseeritud, jääb nüüd jõustamata ja ei teagi, mis, mis edasi saab. Tulemus selgus 13. ja reedel ja näiteks raadiokuulaja Erkki on saate teemat pakkudes palunud rääkida Euroopa Liidu jõudmisest ajaloo prügikasti. Kuidas teile tundub, head kolleegid? Kas kas me võiks võiks nii drastiliselt ja lausa jämedalt nüüd Lissaboni lepingu järelduste kohta öelda? Ma täpsustaks, et ratifitseeritud on küll, seni 18.-st 22. osaldusel osades veel ootab ja Euroopa Liit on kohe kui see Iirimaa tulemus tuli, on rõhutanud, et ratifitseerimisega tuleks edasi minna hoolimata sellest, et järgmise aasta esimesest jaanuarist ta nüüd kehtima ei saa hakata, aga ilmselt püütakse võita natuke mõtlemisaega ja saavutada olukord, kus tõesti 26 riiki oleks ratifitseerinud, ei jääks siis ainult Iirimaa sinna teisele poole. No ma, ma ei usu, et võiks öelda, et Euroopa Liit on sellega ajaloo prügikastis, aga, aga muidugi on tal praegu väga raske kriisihetk selles mõttes, et et kuidas siis edasi minna on, noh vastus on lihtne, et edasi tuleb minna selle, selle kehtiva Nizza leppega praegu, ainult et see lepe ei olnud mõeldud nii suure liidu jaoks nii suure liikmete arvuga riigiliidu jaoks ja ja On selge, et noh, kui, kui, kui nagu see see, see, mis meid koos hoiab ei sobi nii suure, nii suure mehhanismi kooshoidmiseks, et noh, siis siis paratamatult hakkab seal tekkima mingisugune lagunemine ja ja võib tekkida soov kuidagi selles samaks eri kiiruseliseks Euroopaks, millest on ka varem räägitud. Sest et põhiküsimus on ikkagi see, et mis nüüd edasi saab, ajaloost võib arvestada umbes kolme variandiga, noh, üks on see, et ütleme iirlastele, et hääletage veel kord. Seda on praegu väga piinlik teha, sellepärast et kui Prantsusmaa ja Holland lükkasid tagasi referendumil Euroopa põhiseadusleppe, siis neile ju ei öeldud, et hääletage uuesti. Mis põhjusel siis iirlastele võiks? No aga samas iirlased on juba ühe korra seda teinud Nizza lepingu puhul ja see ei olnud üleüldse probleemi, et iirlased võivad rahulikult teha, neile neile sobib, neile meeldib neid referendumeid korraldada täpselt nii nagu suitslastele, et las siis hääletavad teinekord jälle, aga ega ma arvan, et kui sinna sõidavad nende mitmed Euroopa riigipeade ütlevad, et oi-oi-oi, mis teie, hiinlased tegite, et mine tea, võib-olla nii mõnigi iirlane ütleb ümber ja nii nagu ma tänastest lehtedest loen iirlastega kõige suurem probleem on see, et nad ei saa sellest kitsalepingust aru ja kes sellest siis aru saab, seal mitusada lehekülge suhteliselt keeruliste juriidilist teksti ja tegelikult on seal ainult ainult mõned väga selged punktid, mis eristuvad kehtivatest lepingutest ja noh, ütleme institutsioonide ümberkorralduse küsimused ka, aga ikkagi nagu, nagu väga paljudes küsimustes jääb senine staatus väga selgelt alles. Aga minu meelest on väga täpne see, et sinu punktid, aga kes siis sellest aru saab, et kas need riigid, kus parlament need selle lepingu ratifitseerib, kas nende elanikkond saab sellest paremini aru, ma arvan, et isegi vähem nad pole viitsinud enam-vähem viitsinud süveneda selle, selle lepingulepinguga kaasnevatest asjaoludest, et et see on pigem, on see küsimus ütleme, suhtlemisest rahvaga või sellest, et kuivõrd euroop Liit on näoga rahva poole, et et kindlasti Sinuga nõus Heidit, aga, aga ütleme, et kui pannakse suvalises Euroopa Liidu liikmesriigis hääletusele küsimus, kas taas lubada surmanuhtlus või mitte. Ja, ja ütle mulle, kui palju sellisel juhul oleks nagu suhtlemisest rahvaga kasu ja milline, milline võiks olla see, see tulemus? Ma millegipärast, Ma arvan, et et üle poolte inimestest hääletaks surmanuhtluse kehtestamise poolt sellepärast et, et neile tundub, et just nii on õige ja just sellist verd, verd, higi, pisaraid, Ma ei ole sinuga nõu, verb. Sellist referentsi. Nüüd on meid on väga sageli tegelikult umbusalduse usaldus aretused valitsuse suhtes või, või selle suhtes, kes seda, seda, seda lippu parasjagu veab, et nende sõltuvat üsna üsna juhuslikest asjaoludest ja, ja sellesama surmanuhtluse küsimuses, see on demokraatia temaga me peame leppima sellega, et see on demokraatia. Aga eks siin väljendubki demokraatia viletsuses, nagu küsitlused Iirimaal näitasid, neli viiendikku hiinlastest ei tea, sest Lissaboni leppest sisuliselt ööd ega mütsi. Ja ometi nad läksid otsustama selle üle, kas leppe või või kehvleppe. Ja nojah, muidugi tahate öelda, et jääks rohkem rahvaga suhtlema, neile selgitama, aga tegelikult Iirimaal tehti väga võimas selgitustööd, kõik valijad said koju buketi muidugi mitte kolmesajaleheküljelise, mis oleks terve selle Lissaboni lepet sisaldanud, aga noh, mingisuguse kokkuvõte. Noh, kui paljud viitsisid seda läbi lugeda, on iseküsimus. Ja, ja, ja nagu sa heidet väga õigesti mainisid tõepoolest ega siis neil selliste referendumitel ei hääletata selle üle, mida tegelikult referendumil küsitakse, vaid vaid seletatakse oma omavalitsuse riigi siseolukorra küsimustes, noh bensiini hind tõusis, toit läks kallimaks, palk ei ole tõusnud, viimasel ajal veel veel igasugused hädad on sest ega ka Iirimaal ei ole majandusseis praegu sugugi kiita, nagu meilgi siin Eestis. Et sina oponeerida heiditele Heidit ütleb, et demokraatia toimib ja et väga hea, kui rahvas saab otsustada, sina ütled, et kui, kui asi on juba nii keerulistes küsimustes, siis praktiliselt ei olegi võimalik sellise küsimusega referendumile minna, referendumile minna, rahvas nagunii aru ei saa. Põhimõtteliselt küll jah, selles mõttes, et ei saa igat küsimust lahendada referendumil, noh parlament ikkagi võtab vastu seadusi ja, ja õigusakt ei ole võimalik, et kõigi nende üle kehtestatakse, viidaks läbi referendum, sest no ei ole võimalik otsustada selle üle, mida, mida sa ei tea ja ja noh, tegelikult ei peagi noh ei peagi sellest väga peensusteni aru saama. No see on niisugune Kristiina Ojulandil suhtumine, et iga nagu pööbel ärgu välispoliitikaga tegelegu, et ma ma siiski arvan, et, et iirlaste pingutus viia seda Ma ütlesin, et see ei ole päris välispoliitikas. Ma väga suuresti ka meie siseasi, sellepärast et et Euroopa Liidu, kus ka on seotud niivõrd paljud funktsioonid, kui siin räägitakse sellest, et euroskeptikud rõõmustavad, et nüüd on siis visatud nagu Euroopa Liit prügikasti, et siis ma ütleks, et mina küll väga ei rõõmustaks selle üle, sest meil on veel järgneva kuue-seitsme aasta jooksul saada sealt 53 miljardit krooni ja me maksame sinna võib-olla pelgalt mingi 20 miljardit sisse. Järelikult iga sissemakstud krooni eest me saame üle kahe ja poole krooni tagasi, et ma küll väga ei rõõmustaks selle üle, kui Euroopa linn on niimoodi. No nii, nüüd ma avastasin, et ma olen siin üksi kahe vastu, kes kaks arvavad, et hiidlased poleks üldse pidanud referendumit korraldama. Heidit, ma sulle vastukaaluks tsiteeriksin tänasest lehest 41 aastast 49 aastast Iirimaa prouat Flynni. Ja tema sõnad on, ma ei saa sellest suuremast osast aru, ma ei tea, mida see teeb. Kui sa ei tea, siis hääletad ei. Kusjuures selles samas artiklis, mida sa tsiteerid, on üks, teine proua, kes ütleb, et ta ütles ja sellepärast, et Euroopa Liit on nii palju raha andnud Iirimaale, et see on ka veider anda tänulikkusest ja ajal, et, et noh, et inimeste motiivide hääletamisel selgelt on väga, väga mitmekesised ja, ja selle üle ütleme, inimeste motiivide üle arutamine ei ole võib-olla praegu see koht, mina arvan, et, et see on demokraatia. Niipea kui masinale ühte väga huvitavat ettepanekut et kui Iirimaa peaks ei ütlema, siis ta ütleb sisuliselt kai Euroopa liidule, et võib-olla siis võiks nagu Euroopa Liidust välja astuda. Ja ma läksin kala, tegime ettepaneku, aga seal on see see nipp lihtsalt, et see väljaastumisskeem on just selles samas lepingus esimest korda kirjeldatud. Praeguste lepingute järgi ei ole seda, seda mehhanismi, kuidas välja astuda, Lissaboni leppes oli seal sees ja ja ei ole vist ka võimalik kedagi välja visata. Aga see on ka tobe, et kui, kui keegi ütleb ei mingisuguses demokraatlikus otsustamisprotsessis ühele selle protseduuri osale, siis kohe välja kõik uks kinni ja. On üks variant, et, et Iirimaa jääda Euroopa Liitu, aga ütleme, et see Lissaboni leping hakkab küll kehtima, aga Iirimaa jääb sellest välja. Nii nagu Taani ja Taani puhul on Maastrichti lepinguga, mille, mille Taaniga referendumil tagasisuks Mina olen ühe väga kõrge eesti euroametniku suust kuulnud eravestluses sellist lauset, et et Euroopa Liit on eliidiprojekt, millest ainult väga vähesed aru saavad ja sellepärast tuleb vältida kõikvõimalikke referendumeid, sellepärast et inimesed nii või teisiti sellest eliidi projektist aru ei saa. Ka Eli eliidiprojekt on lõpuks ikkagi suunatud sellele, et kõigil nagu justkui parem oleks. Nende eliidiprojekt on alati väga kahtlased, ma tegelikult olen ise Euroopa liidu tugev pooldaja ja ma arvan, et kõikidesse riikidesse, kes on Euroopa Liidu liikmed, on see väga palju väga palju head toonud. Et ja rohkem head kui halba. Aga, aga see suhtumine, et tegemist on eliidi projektiga, ei vii vii väga kaugele. Ei, see, ega see ei ole ka avalikult esitatud. Nägemus on väga selline intern, tegelervena tunnetus, et kuidas tegelikult teie suhtumisest ja see kõlab läbi, et tegemist tegemist on eliidi projektiks, see on teile, rahvas, parem kuulake, mida te targemad inimesed. Ta ei ole eliidi projektiga selles mõttes, et ta tegu, et ta ei ole projekte eliidi jaoks. Ta on ikkagi kogu Euroopa rahva jaoks, aga see, et seda viib ellu valitud eliit, see on noh, see on iseenesest loomulik, selles mõttes, et jah, muidugi võib lähtuda sellest, et igasuguse demokraatia alus on rahvahääletuse referendum. Aga no ei ole võimalik kõiki asju panna referendumile ja, ja see tegelikult ei taga ka demokraatiat. Kui 39. aastal oleks Saksamaal korraldatud referent lendum Hitleri toetuseks või vastu, no mis tulemus on selleks andnud? Meeletu meeletu ülekaal Hitler, ja täpselt samasugune lugu oleks olnud Stani stalinistlikud nõukogude liidus. See, kui valdav enamik rahvast on millegi poolt ei tähenda, et see, mille poolt ta on, ongi demokraatia. Ja mina tahaks ainult ühte asja öelda, et mõelge, kus me praegu oleks, kui ei oleks Euroopa liitu, kui ei oleks võimalust Euroopas vabalt reisida, kui ei oleks kõiki neid võimalusi kaupade ja teenuste osas milline oleks kogu see kogu see majandusruum siin praegu, kui killustunud kogu süsteem oleks, et ilma Euroopa liiduta, noh, ma millegipärast arvan, et et noh, ma ei oleks, oleks võrreldavad noh, kui mitte kui mitte mai, tea Moldaavia, kas, kas siis võib-olla Gruusiaga. Nii et Meil ei ole, see on küll võib-olla natuke utreeritud seisundit, aga ikkagi meil meil läheks oluliselt halvemini, et ma pigem siiski arvan, et Euroopa Liit on, on küll nagu institutsioon, mis väikeriikidele ja eriti just kesk-ja Ida-Euroopa riikidele on ikka meeletult palju juurde andnud ja minu arvates on nüüd nagu küsimus väga tõsine, kui see Lissaboni leping kukub läbi ja kui suured Euroopa Liidu liikmesriigid leiavad, et aga miks me siin üldse jamama, et noh, et kui tuleb mingi väike, eks ole, näitab rusikaid, siis puudub meiega huvi tegelikult seda mängu mängida ja siis hakatakse asju ajama niimoodi kahepoolset või kolmepoolsete suurte vahel ja siis mis juhtub, siis jäävad nagunii-öelda väiksed kannatajaks ja antud juhul nagu selline Portu, mitte Portugali. Vabandust, Iirimaa ei, raskendab kindlasti. Minu meelest on väga kahtlane tee tänulikkusest lepingud ratifitseerida, et me, et me oleme saanud nii palju ja sellepärast me tänulikkusest nagu ratifitseerimine Üks Iirimaa jaoks selle lepingu ratifitseerimise muutunud mitte midagi, ega siis põhimõtteliselt seal ju selle olulised alusdokumendid jäävad ikkagi samaks, et see, mida euroskeptikud räägivad, see ei vasta tegelikult tõele. No see ju see siis mingi osa inimeste jaoks on oluline, et see, mida see muudab ja mida sa ei muuda, ma saan aru, et seal põhiliselt on see suveräänsuse küsimus visele ütleme otsustuse liikumine rohkem Brüsseli poole, et see on see, mis, mis iirlasi murelikuks teeb. Ja ma arvan, et, et kui, kui eestlastele seesama teema ära seleta, siis siis neid, kes sellel teemal muret kaasa muretseda tahavad, et neid on päris palju. Ma olen sinuga täiesti nõus, sõiditate tänulikkusest lepingute ratifitseerimine ei ole kohane, aga tegelikult kinnitab sedasama väidet, et inimesed ei hääletanud ratsionaalselt ja selle üle, mida neilt tegelikult küsiti. Üks hääletas jah, sellepärast et taan Euroopale tänulik hääletas ei sellepärast, et ta sellest lepingust midagi ei tea. Kumbki kumbki tegelikult ei hääletanud seda, seda lepingut sisuliselt. Siin raadiokuulaja Urmas küsib meie käest, et miks te arvate, et enamus hiirlastest, kes hääletasid selle leppe vastu, ei saanud aru, mida nad tegid, aga tsiteerisime ka neid arvamusavaldusi pooldaja. Aga, aga ma arvan, et need laias laastus kehtivad väga-väga paljude inimeste Ei tohiks konkreetselt küsitlused, mis enne referendumit läbi viidi, kust tuli siis välja, et neli viiendikku hiinlastest tegelikult ei teadnud sellest leppest suurt midagi. Nad teadsid selle selle mingisuguseid punkte, mille vastu nad hääletasid ja ma usun, et linnad, see on, on, on niimoodi, et nad põhiliselt olid selle, selle ütleme suveräänsuse küsimuse vastu sellest selleks, et selle selle vastu, et et, et rohkem otsustust läheb Brüsselisse ja, ja ma arvan, et sa oled ka nõus sellega, et enamik või ütleme, paljud eestlased tahaksid ka sellel teemal ise kaasa arutada, enne kui see sellise selline leping ratifitseeritakse. Aga mina arvan siiski, et mõned inimesed Euroopas on ikka väga kurjad selle peale, mis Iirimaal juhtus ja need on mõjukad inimesed. Need on inimesed, kes on arvestanud võimalusega saada Euroopa liidu nii-öelda nõukogu presidendiks või jutumärkides super presidendiks või või, või kuidas, kuidas teda veel nii-öelda on, on kuluaarides nimetada, aga, aga ma arvan, et need inimesed on väga kurjad ja need võivad. Ja selleks, et Iirimaad mõjutada, võib-olla ikkagi korraldama uut referendumit ja ma arvan, et võib-olla aasta pärast võib-olla kui Iirimaa majanduslik olukord on parem ja võib-olla koalitsioon pilised populaarsem mis loodetavasti ikkagi juhtub, et tehakse täpselt nii, nagu Nizza lepingu puhul ja pannakse see asi uued uuesti hääletusele, sellepärast et ega Euroopa liidul kui on soov edasi minna, siis teisiti ei ole edasi võimalik minna, kui selle uue lepinguga, sellepärast et vana lepinguga tõenäoliselt ühel hetkel lihtsalt ei ole, ei ole nagu piisavalt huvi, kuigi vana leping toimib ja see töötab. Me näeme, et asjad, asjad nagu asjad, nagu töötavad, aga, aga mitte mitte piisavalt hästi, et ta piisavalt palju vastuolusid on, mida ei suudeta isekeskis ära lahendada. Noh, eks võimalik on kirjutada ka kolmas lepinguga, siis tint otsas ei ole ma. Aga jah, see sellega selle kordusreferendumiga on, on nüüd jah. Et vahepeal on Prantsusmaa maal ja Hollandis olnud referendumit, mis, mis lükkasid Euroopa põhiseadusleppe tagasi ja ja seal ei tulnud kordusreferendumit. Sellepärast on nagu suhteliselt piinlik kiilaks teile öelda, et noh, teie võiks ikka veel kord hääletada. Jah, aga ei tahaks muidugi olla Iirimaa välisministri nahas, kes esmaspäeval Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel nüüd siis hakkab vastama küsimustele, et noh mehed, leping teil ei kõlvanud, rääkige, mis me nüüd edasi teeme. Siin võiks raadiokuulaja, avaldab heiditele toetust ja lugupidamist aga läheme kodustamata teemadega edasi, sellepärast et eks see Euroopa liit on suur ja, ja need veskid jahvatavad aeglaselt ja küll nad ükskord ühe ühe leppe, mis kõikidele Euroopa Liidu riikidele sobib ka valmis jahvatavad, aga aga sellel nädalal nägime, et peagi suvepuhkusele suunduv suunduvast Parlamendis nägime lausa tulevärki ja ja mida tehti kõigepealt umbusaldati keskkool või, või korraldate umbusaldushääletus, vabandust, nii on täpne öelda keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Loomulikult see hääletus kukkus, läbise pandi samal päeval hääletusele, aga minu minule jäi kõige arusaamatuks see, et kuidas seda umbusaldusavaldust esitati kuidagi kuidagi nagu tagant selle ruttu ära viskama selle umbusalduse sisse, selle asemel, et korraldada meedias suursündmus, korraldada kõigepealt mingi, vajab kaks varem pressikonverents rääkida, kõigest kõikidest probleemidest, ütelda Tamkivi on seda teist ja kolmandat teinud, võib-olla korraldada ka veel mingi pikett, et noh, teha teha siis kui minna umbusaldama. Ma olen nagu seda meelt, et kui minna umbusaldama, siis minna niimoodi, et, et sellel oleks nagu jumet, et see asi, see asi nagu töötaks, aga seda tehti kuidagi väga kiirustades ära. Valitsuse jagas kohe olukorraga, et, et suurt meediaprogrammi seal taga ei ole, kohe pandi see asi hääletusele ja loomulikult see kukkus läbi, sellepärast et valitsuskoalitsioon väga selgelt ju Jaanus Tamkivi toetas. Et puudust meediastrateegia ja ma ei tea, minu arvates näitab see küll opositsiooni opositsiooni nõrkust vähemalt, et selle küsimuses, aga aga kuna selle eestvedaja ei olnud Keskerakond, vaid vaid üks teine opositsioonierakond, siis, siis võib-olla ka seal ei olnud nagu piisavalt üksmeelt, et kuidas seda umbusaldushääletust läbi viia ja sellele eelnevat läbi viia. Jah ei oska selle meediakajastuse kohta öelda, lihtsalt et keskkonnaminister on niisugune õnnetu koht Eesti vabariigis, kus kellele on võimalik suhteliselt tihti umbusaldust avaldada, sest sest paraku on keskkonnaministeeriumiga seotud just niisugused tehingud mille, mis, mis on mitte eriti läbipaistvad ja millele saab seda sulitembu mainet nagu külge riputada ja, ja võib-olla kohati ka põhjusega, sest lihtsalt sealt käivad läbi nii suured toetusrahad, mida, mida on võimalik jagada. Mitte sõpradele siis mitte jagada. On ma olen ka nõus, et seda meediakampaaniad seal ei olnud, aga, aga ja ilmselt oli see nagu siseringis kusagil arusaadav, et me oleme näinud lehtedes, et on ilmunud viimasel ajal väga palju keskkonnateemalisi artikleid, et on aga on tehtud seda Villu Reiljani, tehti toda, et et just nagu kusagil käib mingisugune mingisugune võitlus, et, et on tulemas mingi uus seadus, mingi, mis, mis ilmselt väga suuri ringkondi puudutab, aga, aga need on väga erialased ja tõesti suur hulk inimesi sellest sellest teemast aru ei saa ja, ja ma arvan, et, et see meediakampaania võib-olla nõrgaks ka sellepärast, et, et oled sa kindel, et meid oleks alla neelanud. Arvan, et meedia ise on ka juba üsna üsna ükskõikne või selline nagu immuunne igasuguste kampaaniate äratundmise ja nende allaneelamise või mitte allaneelamise suhtes. Mis ei tähenda seda, et poliitiliste erakondade poolt ei üritataks seda kampaaniat Tõsi, seekord ka mitte ei üritatud, et see on nagu tõesti tõsi. Kuigi samas on õhus ikkagi küsimused, et süüdistused RMK reformide läbiviimise osas jäid nii ühelt kui teiselt poolt vastused ja tegu on tegelikult täiesti drastilise olukorraga, et kui ühelt poolt räägitakse ühte seisukohta, kuidas Eesti riigimets on, aga selgelt ohus teiselt poolt räägitakse sellest, et kui praegu reforme läbi ei viida, siis on riigimets ohus ja nüüd tuleb siis sellest lähtuvalt riigimetsas läbi viia ulatuslikud reformid, mis mis kaotaks siis suure osa metskondades või tegelikult metskonnad liidetakse omavahel ja samas väidetakse, et siis kaob nii-öelda nagu metsnik ka institutsioon ära, aga siin on jälle nagu vastuargument, et neid metskondi oli ka siin veel 10 15 aastat tagasi oluliselt rohkem, neid oli vist isegi üle 300 ja siis on neid tasahilju kaotatud, nüüd on kui see arv kuskil 60 peal ja peaks, peaks taanduma lõpuks seitsmeteistkümne peale, et et võib-olla oleks pidanud juba siis 15 aastat tagasi ütlema, et kui ajalooline metskondade süsteem sellisel kujul on hakanud kaduma, et siis justkui nagu riigimetsad on ohtu sattunud. Et praegu me ka seda nagu väita ei saa, et ma arvan, et need argumendid on nii, nii poolt kui vastu, kuigi RMK väidab jälle, et inimesi tuleb tööle võtta, et pigem ei lasta kedagi lahti, vaid et inimesi tuleb tööle võtta ja siin ongi nüüd nagu noh minu arvates on ikkagi nagu probleem selles, et kas me ei ole nagu piisavalt palju seda teemat arutlenud või on probleem selles, et, et et kuskilt või ütleme, et huvigrupid seisukohad on niivõrd vastandlikud, et siin ei olegi nagu võimalik nagu nagu üldse sellel teemal sellel teemal põhjalikuma põhjalikumat arutelu arutelu pidada, sellepärast et tegelikult tavainimeste jaoks on, on see on see teema jäänud ikkagi pisut kaugeks, midagi ei saa öelda, kuigi rahvaliit on korjanud 50000 allkirja. Olen nõus, tavainimeste jaoks on see kaugeks jäänud, et see põhiliselt puudutab siiski just nimelt selle metsnike lahtilaskmise seisukohast, et kas inimene kaotab töö või ei kaota või et see on sellisel sotsiaalsel tasandil mitte ja ka sealt, et siis, kui see konkreetne inimene ei valva metsa, et mis selle metsaga siis juhtuda võib, et vaadake, näed tulekahju, et, et varem, kui oleksid seal patrullinud ringi ametis olevad inimesed, et siis selliseid tulekahjusid ei oleks juhtunud, et see tõesti on, on sellised sotsiaalsel tasandil see vaidlus, mitte nagu metsa metsa tervise seisukohalt. Mina arvan, et kui on ikka kuu aega olnud kõva kuiva, siis sisend metsatulekahjud tulevad sõltumata RMK reformist. Sõltumatu. Sellest kas seal on see metsnik või ei ole? Aga suhteliselt tähelepanuta on jäänud see, et vist möödunud nädalal tuli välja ja riigikontrolli audit RMK kohta, mis oli ka üsnagi kriitiline ja ütles, et ühelt poolt nagu see praegune RMK tegevus ei taga kõigi väärtuslike metsade säilimist, teiselt poolt kohati nagu on pandud sinna looduskaitse alla alla ka sellised sellised metsaosad, mis võib-olla ei peaks tingimata kuuluma, nii et noh, eks eks kindlasti RMK sees on. On näitleja lahendamist vajavaid küsimusi küll. Jah, no reformi juba käib ja tõenäoliselt viiakse seal läbi ja eks siis ole näha, mis, mis saab, sellepärast et kuigi on korjatud 50000 allkirja, mille kohta ma olen ka kahjuks kuulnud, et nii mõnigi kord on neid kogutud üsna robustselt, ehk siis on mindud kooli ja pandud õpilastele pabereid lauale, öeldi, et öeldakse, et kirjutage alla. Aga, aga noh, allkiri on allkirja. Need allkirjad on sellisel kujul küll kokku saadud. Et, et noh, eks ole näha, kuhu, kuhu suunas see asi läheb, aga noh, tõenäoliselt ma arvan, et mingites küsimustes siiski lõpuks nagu, nagu kokku lepitakse, kuigi me näeme tänapäeval küll seda, et ega koalitsioon eriti opositsiooniga ei arvesta ja, ja see on ka üks, üks peaküsimus, miks tegelikult riigikogu veetis täiesti unetu öö kolmapäeva vastu neljapäeva ja põhjuseks negatiivse lisaeelarve arutelu, mille puhul siis opositsioon rakendas obstruktsionismi ehk teisisõnu juntimist, kes te seda head sõna veel mäletate? Ja ikka teisest küljest muidugi vaata seda aega, kus koalitsioon oleks opositsiooniga väga arvestanud või siis vähemalt välja käidud. Või siis vähemalt opositsioon oleks öelnud, et jah, praegune koalitsioon on tubli, arvestab opositsiooni arvamust. Aga jah, selliseid istungeid, mis 90.-te alguses olid ju suhteliselt tava tavalised. Peaaegu iga kolmapäev sai, sai seal. Kas just hommikuni ööd veeta aega nafta päris pikalt. Et selles mõttes jah, see on nagu hästi ära unustatud vana, jälle. Ta jagas siis olid põhisisulised põhjused. Peame peaasjalikult selles, et riigikogul oli lihtsalt nii palju tööd, kuna kogu seadusandlus tuli ju välja töötada, see juntimine või abstruktsionism algas ju tegelikult alles 90.-te teisel poolel ja ja kui ma ei mäleta, siis esimest korda kasutas seda vist Reformierakond kaitsetollide puhul ja, ja siis läks see asi edasi, aga, aga kahjuks jah, kõige kuulsamaks sai siis Arvo hunti, kes, kes siis ühe, ühe sellise sarnase aktsiooni puhul istus pidevalt saalis võttis vaheaegu ja siis veel pidas vaadel selgitavaid kõnesid ja sellepärast on, on tema nimiga ka sellisel kujul Eesti nii-öelda keelelise folkloori jäädvustunud. Aga see on ju vahva, sellepärast? Esimese või ütleme siis 70 80 aastat tagasi. Riigikogu tegutsenud riigikogu puhul on läinud ju rahva sekka ja kõnepruuki väljend Tupitsat tegema vist samaga valmis tuupi tegema, tegelikult nii et et see juntimine on ju päris päris hea sõna, aga aga meil on olemas ka meie rahvateenrite koduleheküljel vikerraadio koduleheküljel raames võimalus hääletada selles küsimuses ja esitame siin siis küsimus, et kas toetate opositsiooni venitamistaktikat Riigikogus ja võimalus on vastata siis jah või ei ja saate lõpus vaatame siis üle, et milline see tulemus on, nii et ka head parteijüngrid, tormake metsige juurde. Hääletage, kas kas toetate venitamistaktikat riigikogus või mitte? Minu meelest oli pisut irooniliselt Vaata kui paljudel toredatel noortel inimestel seal praegu vaba laupäeva ära rikkusid selle asemel midagi mõnusat teha, nad peavad tormama praegu arvuti juurde. Aga kuidas see skeem välja näeb, see on ju väga lihtne opositsioon esitas 170 pisut peale parandusettepanekut ja iga ettepaneku palutakse siis suures saalis läbi hääletada, enne seda võetakse aga 10 minutit selline vaheaeg. Ja sisuliselt peab opositsiooni poolt olema saalis kaks inimest, üks, kes palub siis hääletada, ja teine, kes palub vaheaega. Aga koalitsioonisaadikuid peab olema alati ühe võrra rohkem, sest muidu rändab eelnõu menetlusest välja. Aga selleks, et vältida üllatusi ja, ja seda, et vahepeal ei torma nagu mingisugune suur hulk opositsionääre saali, siis, siis selleks peab olema noh, neid koalitsioonisaadikud kohe oluliselt rohkem kohal, nii et tegelikult, et on see obstruktsioon suurepärane võimalus nagu valitsuskoalitsiooni välja kurnata, kuigi nad ise kinnitavad, et oi, et see aitab meil hoopiski paremini tuttavaks saada ja see liidab meid. Ma arvan, kindlasti liidab seal öised puhvetis istumised, teevad paremaks sõbraks, et need, mina arvan, et venitustaktika on täiesti seaduslik kohane demokraatlikule süsteemile. Miks mitte, et see käib, see käib selle mängu juurde. Sina oled ikka tõsine demokraate, toetas. Virtuaalselt oma häälesin küsitluse säilit anda, siis sa toetaksid opositsiooni venitamistaktika. See on, see on alati olnud üks meetod juhtida tähelepanu opositsiooni võimalus juhtida tähelepanu erinevatele teemadele, et mul lasku käia. Nii, aga mis teemale on siis nüüd sinu hinnangul opositsioon tähelepanu juhtinud? No no no Ma räägin praegu põhimõtetest Ei no opositsioon juhtis tähelepanu sellele, et opositsiooni ei olnud arvestatud siis selle lisaeelarve koostamisel, mis on täiesti õiglane jutt, ei olnud arvestatud Eestis, tõsi on see, et see pole olnud ühegi koalitsiooni nagu tugev poolelt, et opositsiooni arvestatakse, aga sinnapoole võiks liita. No aga väidavad mulle opositsioonisaadikutele selle küsimuse peale vastu, et aga kuidas me saame neid arvestada, et need tegelikult taastavad endise olukorra, meil on tegelikult vaja viia läbi eelarve kärbe, aga tuleb opositsioon oma ettepanekuga, et kui, kui üks ettepanek, valitsuse poolt tehtud ettepanek näeb ette, et võtame selle raha sealt ära, siis opositsioon ütleb, et paneme selle raha lihtsalt tagasi. Et see ongi kogu nende parandused. No ütle, ütleme, et, et koalitsioonimehed istusid, kui ma ei eksi, siis kaks või kolm nädalat koos ja pidasid plaani, kust mida kärpida, et, et kui siin-seal oleks ka näiteks üks opositsiooni esindaja istunud juures, oleks juba võinud seda nimetada koostööks. Riigikogu puhvetis järgmisel päeval peale seda istungit ma kuulsin, niisugust lugu. USA senatis lõpetati vastastikusel kokkuleppel niisugune niisugune taktika ära pärast seda, kui üks vanemapoolne senaator ära suri, sellise sellise istungi käigus, et see on küll lubatud, aga, aga nagu džentelmen nagu kokkuleppe puhul seda ei tehta. Aga nagu saidid ütlesid, kuna see on lubatud, siis võib seda teha, sest et kuna praegu kõik räägivad jalgpallist, siis ma võrdleks seda sellega, kui matši lõpupoole hakatakse lihtsalt aega venitama palli oma väravavahile tagasi lööma või võimalikult kaugele outi või pealtvaatajatele selline mäng ei meeldi, aga, aga noh, see on täiesti reeglipärane, julgatud. Antud juhul pealtvaatajatel ei ole vist üleüldse sooja ega külma sellest, kas nad istuvad seal hommikuni või ei istu sellepärast et see läheb ikkagi nagu, nagu tavalisest inimesest mööda ja ütleme niimoodi väga-väga irooniliselt. Skeptilised inimesed on ütelnud, et aga ongi hea, et nad seal tööl on. Teenivad oma palgaraha välja just nimelt pole ammu näinud riigikogu nii pikalt ja tõsiselt koos istumas. Mitte et sellest kasu oleks, aga vähemalt süda rahul, et nad ikka midagi teevad. Nali naljaks, aga, aga tegelikult on ju isegi selle 170 parandusettepaneku puhul siiski võimalik, eks see lugemine lõpetada ja juba järgmise neljapäeva öösel minna teiste teemadega edasi, nii et tuleb lihtsalt ära kannatada see aega ja loota siis koalitsioonil loota, et juhtu mingisuguseid tööõnnetusi. Kuigi koalitsioon jälle väidab, et, et see on väga küüniline, mida koalitsioon või mida opositsioon teeb, sest sest raskel ajal on vaja see asi ära teha, aga nemad lihtsalt takistavad praegu nagu seaduseloomet ja, ja nende nende teemade jõustumist. No mina ütleks, et see, mis on tõsiselt raske küsimus, on see, et kas nad peavad sel aastal veel ühe korra sellise sellise triki läbi tegema, ehk siis kas on vaja teha veel üks negatiivne lisaeelarvet, mis pole üldse võimatu, nii et võimalik, et me näeme seda sedasama protseduuri veel ühe korra. Ma tegelikult mind tegelikult hakkas, hakkas vaevama hoopis üks teine teema selle asja juures, et, et me kuuleme küll küll nüüd nii-öelda see on väga-väga-väga lihtsustatud moel seda diskussiooni, et tõesti, et noh, et kas võeta vaheaega või mitte võtta, et kas juhtida probleemile tähelepanu või mitte. Tegelikult mitte keegi ei ole ikkagi nagu väga põhjalikult hakanud arutlema selle üle, et kuidas me sellest jamast välja tulema, et kuidas pöörata Eesti majandus, mis on nüüd jõudnud siis nullkasvu juurde, viimaste andmete põhjal on Eesti majandus kasvamas 0,1 protsenti ja, ja vaat, see on nüüd küll väga tõsine küsimus, et mina ei ole küll näinud, aga ühtegi selgelt nagu lähenemist, mis toetaks toetakse majanduse kasvu, siin on räägitud sellest jah, ekspordisektoris on väga palju valdkondi, mis on selgelt paranenud ja on öeldud ka seda, et üks väga selge valdkond ekspordisektoris mis on, mis on väga jõudsalt kukkunud ja tegu on siis transiidisektoriga ning me võime loomulikult öelda, et majanduslanguses või väga võimalik, et isegi kaks, kaks protsenti võib-olla isegi pisut rohkem on, on siis selle pronksiöö järelmit, kuigi kuigi noh, selle raha reaalne mõju Eesti Eesti riigile oleks olnud olnud tagasihoidlikum, kui see kaks protsenti missid nagunii-öelda numbriliselt oleks, oleks läbi jooksnud, aga, aga ikkagi, et ma ei ole näinud ka seda ülestunnistust pronksiööga seoses, meil tekkisid tekkisid majanduskasvunumbritega seoses ka probleemid. Mina paneksin selle pronksiöö siiski juba riiulile ära, et, et seda võiks üks sinna sinna ka jääda, rahule, rahul olla, aga ma olen sinu sinu murega nõus, et tõsi on see, et et Eesti majandus ei näitav välja kosumise märku ja, ja minu andmetel ei p, peavad valitsusringkonnad võimalikuks ka mõnes kvartalis miinusmärgiga majanduskasvu. Et, et see tõepoolest teine negatiivne lisaeelarve ei ole, ei ole üldse mitte võimatu ja, ja keeruline on veel see, et, et see nüüd see esimene lisaeelarve näitas seda, et mitte ühtegi põhimõttelist otsust ei tehtud, poliitilisi otsuseid ei tehtud, tehti selliseid, kus, kus saab natukene siit-sealt kokku hoida, et kus saab, kus saab kulusid kärpida, kust saab midagi mitte välja anda, aga selliseid, ütleme põhimõtteliselt valimislubadusi puudutavad otsused, on, on praegu kõik tegemata jäänud, et jah ja näib, näib nii, et mingi hetk need siiski tuleb, need otsused tuleb ära teha. Et minu arvates on ka kõige jaburam veel kogu selle diskussiooni juures, et kui opositsioon ütleb, et, et kärpige, miks ei kärbi riigi valitud, mis kuludelt, miks te võtate investeeringutelt ja, ja ma ei tea kust veel maha siis okei. Et kui tehtaks otsuse riigivalitsemiskuludelt kärpida, siis see tähendaks väga ulatusliku sektori koondamist riigisektoris ja, ja, ja noh, ma ei näe küll praegu valitsuskoalitsioonil seda julgust ja veel vähem ma näeksin seda julgust opositsioonil kes muidugi ütleb, et tuleks kärpida, aga aga see palgakuludelt kärpimine on üks reaalne koht, kus kus on võimalik kokku hoida, aga aga, aga kui nüüd seda teha, siis me oleme jälle silmitsi nagu väga tõsiste probleemidega ja noh, tõenäoliselt oleks see nii ebapopulaarne, et seda ei julge praegune valitsuskoalitsioon mitte kuidagi jõustuda. No küllap need koondamised riigisektorist tulevad nii ehk naa mida on ka see nii-öelda krokodillikomisjon, kuidas seda nimetatakse, see välja öelnud. Aga rõhutada ka seda, et selle otsuse peab tegema valitsus, mitte mitte see komisjon. Mina väidan ikkagi seda, et need koondamised riigisektoris saavad olema väga tagasihoidlikud võrreldes koondamistega, erasektoris me veel ei ole seda näinud, aga uskuge mind üsna peame, kuuleme suurtest koondamistest pangandussektoris, kinnisvara sektoris, pankrottide laine on juba tegelikult käimas ja võib-olla aasta lõpuks isegi on, on see nii-öelda oma mingisuguse tulemini jõudnud ja siit edasi lähevad nagu kõik sektorid kaasa. Seetõttu on päris huvitav, mis nüüd juhtub, kui töölepinguseadus suudetakse kiiresti vastu võtta ja kuidas siis hakkab nii-öelda see koondamine ja hüvitiste maksmine toimuma. Eriti situatsioonis, kus, kus töötute armee on märkimisväärselt kasvanud. Noh, eks see on ka loomulik või loogiline, et erasektoris on koondunud kui raskel ajal koondamised suuremad kui riigisektorisse on alati niimoodi olnud, sest et. Riigi riigisektori kohta öeldakse, et riigi leib on napp, aga pikk või kuidas seda öeldakse, et raskel ajal ilmselt on, on ta natukene kindlam. Aga. Tulles veel korra selle pronksijõe juurde tagasi, et ma mina ei tähtsustaks seda üle, sest ma arvan, et sa transiit, oleks, oleks liikunud välja nii, ehk naa, sest see oli siiski Venemaa pikaajaline plaan, et liigi, et suunata naftatransiit läbi oma Läänemere sadamate, mis oleks juhtunud lihtsalt paar aastat hiljem forsseerida. Sest on ka selge, et need sadamad olid ju need oli ammu ehitatud, ega, ega seda ei ole võimalik teha. Loodan, et nüüd nad viisid sõduri minema, nüüd keerame kraani kinni ja sadama kõik sinna oma sadamasse. Kuigi ma olen kuulnud, et Läti ja Leedu suuremad sadama sadamajuhid on kaalunud naljaviluks Ansipi kuju püstitamist Enso sadamate juurde Anekdooti ilmselt võibki arvata, kes seda levitavad. Enne kui järgmise teemaga edasi läheme, siis. Ta tahaks tsiteerida üht raadiokuulajad, kes ütleb. On kurb, et saatejuhid ei saa tegelikult RMK asja ivast arumetsa metskonnad ei ole lihtsalt loodusvara, see on elulaad ja reform. Keela keerab selle segimaal ei ole võimalik inimesi siia-sinna tõsta ilma seniste keskuste hääbumisetaja. Metsatööliste asum on midagi muud kui metskond, mis parimas, parimal juhul on siiski ka ajude kogum, mitte et ma füüsiliselt töötegijast lugu ei peaks näiteks metsavahtide seas oli äärmiselt huvitavaid isiksusi, aga arvestagem üldpilti. Mis allkirjadesse puutub, siis pigem jäid paljud andmata, sest pereliige RMK-s ja ei taha talle jama kaela tõmmata. Nagu ma ütlesin, siis on see rohkem sotsiaalne küsimus kui mitte niivõrd metsa metsandusküsimused. Ja tõenäoliselt, isegi kui see reform läbi viiakse, siis, siis tahaks kuulda ja näha ikkagi väga selgeid lahendusi. Mis siis juhtub, kui need inimesed peavad ümber orienteeruma ja, ja milline on see mõju nagu reaalselt kogu sellele kohalikule pildile ja selle vastu mitte keegi ei vaidle. Aga haldusreformi teema, mis otsapidi haakub, vot sellesama teemaga oli täpselt samuti ju sellel nädalal päevakorral ja otsa tegi lahti Tallinna tehnikaülikooli õppejõud Wolf kontreksler, kes esmaspäevases Eesti Päevalehes lasi haldusreformi temaatika ikka täiesti põhja. Samal päeval tegid avaldusega peaminister Ansipi ja president Ilves ja kes ütlesid, et haldusreform on vajalik, aga seda ei saa teha sunniviisiliselt? Jaa, sellel nädalal on sõna võtnud ka riigikontrolör Mihkel Oviir, kes on üsna üsna teravalt kritiseerinud praegust riigi riigi poliitikat haldusreformi suunal ja ta ütleb, et, et selle haldusreformiga tuleb hakata tegelema kohesest üsna varsti on hilja ja ta väidab, et kui seda praegu ära ei tehta, siis on, siis on siin lähima kümnendi pisut rohkemate aastate jooksul väga, väga palju omavalitsusi silmitsi ikkagi väga tõsiste probleemidega, mille lahendamiseks on siis võib olla juba hilja. Minu meelest see haldusreformi teema ülestõusmine praegu on väga huvitav, et, et et see nüüd üle pika aja läinud jälle see vaidlus sisuliseks. Tänu sellele, kas, kui nii võib öelda, et IRL-i regionaalminister Siim Valmar Kiisler on, on öelnud, et see võiks tema ometi aja prioriteet olla kuigi, tõsi, ma mäletan ka ühte eelmist regionaalministrit, kelle nimi Jaan õunapuu, kes sidus oma ametisoleku sellega, et kui ta, kui kui regionaalreform temal ei õnnestu, siis astute tagasi mätast mäletatavasti tagasi ei astunud. Ilmselt kogu aeg püsinud regionaalne. Selle puhul heideti talle ette liigset tegelemist haldusreformiga, aga ta tõenäoliselt tegeles sellega valest otsast või, või tegeles selliselt et IRL-i juhtidele see ei meeldinud, nii et tema pidi siis ka nii-öelda haldusreformi pärast tagasi astuma. See on üldse väga huvitav ametikohta, et, et kui ka haldusreformi teema nagu tõsiselt üles tõsta, siis võib see regionaalminister, kellest tõenäoliselt sõltub väga vähe või ma ei tea, kas temast üldse midagi sõltub, aga aga tuleb lihtsalt tagasi astunud. Suudab nii kiiresti lihtsalt nii paljude inimestega vastuollu minna, näiteks. Jah, aga nendel on Mihkel Oviiri, see artikkel on väga tähelepanuväärne, et see on nüüd selles mõttes tähelepanuväärne, et see niux, esimene esimene kord, kus riigiametnik, kellel on olnud võimalus süstemaatiliselt jälgida kohalike omavalitsuste toimimist saab sellest selle põhjal teha üldistuse. Et riigi Kont, riigikontroll on umbes kaks aastat omanud õigus siis kohalikke omavalitsusi auditeerida ja selle selle aja jooksul saanud pildi, siis, mis seal toimub ja missugune on kohalike omavalitsuste võimekus ja selle põhjal siis jõudnud järeldusele, et see võimekus on väga madal, et kohalikud omavalitsused ei ole, ei ole võimelised täitma või ei ole võimelised oma inimesi teenindama. Kui siin oli hiljuti arutluse all uus riigikontrolöri kandidaat, siis põhiline asi, mis nagu senisele riigikontrolöri ette heideti, oli just see, et, et ta ei ole hakkama saanud kohalike omavalitsustega auditeerimisega. Aga noh, nagu sa siin enne ütlesid see lause, et haldusreform tuleb küll läbi viia, aga seda ei saa teha sunniviisiliselt. Noh, see on niisugune väga ilus, aga populistlik, natukene populismi järgi lõhnav lause, sest et. Tõde teatud paralleelsiin on selle Iirimaa referendumiga küll aga ma kardan, kui seda mitte sunniviisil läbi viia, vaid nii-öelda demokraatlikult, siis ta jääbki läbi viimata või, või, või meie lapselapsed. Näevad selles nüüd ma pean tunnistama, et mul oli teiega natuke keeruline vaielda selle referendumi küsimusest, sest selle haldusreformi küsimuses olemas. Et siiski ülevalt alla ära tegema? Ma arvan, et põhjus on selles, et võib-olla sa sellest haldusreformist lihtsalt oled sellega rohkem kursis. Ma jään selle üle, ma ka ei hakanud arutama, et kummagi oma rohkem kursis olen. Aga, aga jah, ma siinkohal toetaksin Mihkel Oviiri ideed, et, et see on, see on tõesti asi, mis tuleb üleval ülevalt poolt alla läbi viia, sest et, et see on, on olukord, on näidanud seda, mismoodi vabatahtlikus vormis ei toimi ja minu meelest on siin heaks näiteks on Tallinna külje all kaks kaks kohalikku omavalitsust nagu Viimsi ja Maardu, kes asuvad külg külje kõrval ja piisab ainult sellest, et nendest kahest omavalitsusest läbi sõita. Viimsi ilusad eramajad, ilusad kortermajad, äsja valminud mere vaata et kenad keskkonnad viimse just sõlmis lepingu, et ehitada 800 miljoni krooni eest uus lasteaed-algkool. See on, ma arvan, Eesti Eesti tippet, et ilus, ilus kohalike omavalitsus ja selle külje all on siis Maardu piisab läbi sõita. Aga ma mul natukene oponeerima sõitsin just nädal aega tagasi Maardust läbi ja ma pean ütlema, et Maardu on, on silmnähtavalt muutunud. Esiteks linn on väga puhas. Teiseks need vanad Stalini-aegsed, majakesed on kõik üle värvitud ja see näeb väga ilus välja, see kvaliteet ei ole just kõige parem. Kuidas need on värvitud, aga värvitud ja, ja tegelikult see, see Maardu, millest sina tõenäoliselt räägid, et see, et see oli võib-olla see paari aasta tagune kole ja määrdunud Maardu, et nüüd on, on Maardu linnas ka juba suuri muutusi aset leidmas. Ja Maardu linn näeb juba varem välja, kui. Aga iva on selles, et viimsid millegipärast ei taha Maardu-ga liituda. Et Eesti riik on oma omavalitsus. Sest millegipärast ei taha, ei taha, on ka kõige rohkem laene, võib-olla. Viimsiga liituda. Kuna Viimsi laenukoormus on niivõrd kõrge Peakski olema see põhjus, miks vallad peaksid tahtma või ütleme siis valla juhtkond peaks tahtma vabatahtlikult liituda teise vallaga. Jah, no üksainus põhjus on see, et vaene vald tahab liituda rikka naabervallaga. Et siis nagu, kui leivad ühes kapis, siis on seda leiba nende jaoks rohkem. Aga noh, kui võtta seda nüüd vallavalitsuse ametnike seisukohalt, et mis nende kindlasti ei ole huvi, ma ei suuda ette kujutada seda, seda põhjust, mis peaks nende vabatahtlik huvi olema ühinemiseks. Kusjuures kõige huvitavam on minu meelest selle vaidluste puhul see, et, et, et ma ei näe väga tõsiseid ütleme haldusreformivastaseid argumente, et need ei, neid ei ilmu kusagilt. Pere kõik on nagu justkui seda meelt, et võiks mingi hetk selle ikkagi läbi viia, aga see ei toimu kuidagi nüüd, tõesti, see Wolfgang Dresleri artikkel oli üks üks tõsisemaid sõnavõtte haldusreformi vastu. Rohkem neid ei ole. Me teame tõesti seda, et, et peaminister Andrus Ansip on olnud aastaid põhimõtteline haldusreformi No ta toetab ka seda Voldkontreksleri artiklit, ta isegi mingisugusest teleuudisest soovitas. Jah, ma olen ka vestelnud Ansipiga küll juba ammusel ajal sellest sama sellel samal teemal ja Ansipi argumendid on ka väga sarnased just nimelt Ansipi argument on needsamad, et Euroopas on küll ja küll riike, kus, kus see toimib endisel moel, kus, kus halduskorraldus toimib nii nagu see toimis nendel näiteks 100 aastat tagasi, et seda ei ole olnud vaja muuta ja, ja on on riike näiteks Prantsusmaa, kus on väga väiksed kohalikud omavalitsused ja ja need riigid saavad sellega hakkama. Et noh, minu, minu argument siin oleks see, et need riigid on tegelikult ise vaevas sellega, et, et nad on enda traditsioonide kütkes, et need seal on, need on väga suure territooriumiga väga suure rahvaarvuga riigid, kus on väga keeruline suuri reforme läbi viia. Et ja mis ei ole Eesti küsimus, et see, see ei ole kindlasti Eesti teema, ei ole, ei Ei, kütkestavad traditsioonidega siis ka suur territoorium. Enne kui me järgmist teemat puudutame, ma tahaksin vastata ühele raadiokuulajale, kes kirjutatud, kutsuksin korrale Hussareid kes kas meelega või teadlikult vassib, et ei ole kuulnud ühtegi ettepanekut, mida teha praegu, et riik sellest august välja tõmmata. Eilses reporteritunnis oli sellest väga hea saade, teie enda raadiosse opositsioonisaadikut, aga et kas te tõesti seda ei teadnud, et ma kahjuks pean ütlema, et ma ei kuulnud seda saadet ja antud juhul minu kriitika oli suunatud ikkagi nagu valitsuskoalitsioonile, kes kui ta, kui ta on eelnõu esitanud ja ettepanekud teinud, kuidas riigi majandusega edasi minna, siis võiks ju teha nagunii-öelda omapoolsed ettepanekud, et ma ei ole siin opositsiooni ettepanekuid küll kuidagi kritiseerinud. Ja teine asi on see, et ma olen juba mitu nädalat tagasi teinud ettepaneku. Kui ikkagi sellel aastal näiteks riigieelarve täis ei tule, siis võib rahulikult vähemalt ühe aasta lõikes selle eelarvega miinusesse lasta, sellepärast et kui, kui nüüd seda teha, siis siis see midagi hullu ei juhtunud, too ja riigil on reserve piisavalt. Järgmiste aastate puhul tuleb lihtsalt natuke püksirihma pingutada ja vaadata, et, et eelarve siis kokku tuleks. Maailmas on väga vähe riike, kes üldse suudavad oma eelarvega pidevalt pidevalt nullis või plusspoolel olla, nii et, et mitte midagi ei juhtu ja, ja ma arvan, et, et see majanduse nii-öelda pehme maandumise seisukohalt oleks riigi kui puhvri roll antud küsimuses väga oluline, see oli siis minu väike väike vastus. Ma loodan, et ei taha seda teemat täiendada. Ara või? Kas kas, kas võiks lasta miinusesse? Ei, võiks. Mina ei julgeks seda, seda küll nüüd kõva häälega välja lubada, et. See oleks ebapopulaarne. Ei, nagu ma ütlesin, siis, siis, siis minu meelest ei ole praegu veel ei ole praegu veel ütleme, põhimõttelisi kärpeotsuseid tehtud, et on, on pigistatud siit ja sealt kokku, et ei ole tehtud suuri poliitilisi otsuseid. Kusjuures ka tegelikult eelarve miinusesse laskmine on, on poliitiline otsus, milleks on vaja julgust ja mis, mis on ka üks variant tõepoolest, et aga, aga ma ei võtaks siin nagu selget selget seisukohta. Noh, Eestis on võetud see eelarve tasakaal nagu üheks nii-öelda vapi lõviks krooni kursi püsimise ja, ja noh, veel mõne niisuguse asja kõrvale, et, et sellest taganemine oleks kindlasti Algne hoop nii nii riigi valitsusele kui kui mõnes mõttes ka riigile endale, aga noh, ega, ega põhimõtteliselt jah, see ei ole ju mingisugune katastroof, seda tehakse igal pool maailmas pidevalt. Teeksin väikese ülevaate meie kallupist, et mis peaks vastama küsimusele, et kas toetate opositsiooni venitamistaktikat Riigikogus ja praegu ütleb 69 protsenti, et ei toeta ja 30 protsenti ütleb, et toetab meil on natuke aega, vaatame, kas need numbrid muutuvad. Aga ühest kätsist tahaks veel rääkida, valitsuskoalitsioon on, on mitmes küsimuses lõhki ja reformierakond hääletas maapõue seaduse muutmise eelnõu poolt koos Keskerakonna rahvaliiduga aga selle peale on tagajalgadele tõusnud siis Isamaa ja Res Publica Liit ja sotsid ning ütlevad, et Reformierakond rikub koalitsiooni tööpõhimõtteid ja vastutasuks minnakse nüüd edasi alkoholiseaduse eelnõu menetlemisega, et kehtestada siis Eestis üleriigilised piirangud ja ja jabur on olukord ainuüksi sellepärast, et nüüd siis on IRL ja sotsid saanud nõusse ka Keskerakonna, kes on samuti siis piirangute kehtestamise poolt, et ja need piirangud hakkaksid siis kehtima õhtul kella 10-st hommikul kella 10-ni. Ja, ja see oleks siis selline üleriigiline alkoholipoliitika kehtestamise või kehtestab eelnõu, mis, mis tõenäoliselt siis nõnda ülekaalukate häältega riigikogu poolt ka ka heaks kiidetakse, juhul kui nüüd jälle IRL-i ja sotside koalitsioonipartneri survel mingil põhjusel ümber ei mõtle. No sul on jah, selles mõttes õigus, et tegemist on esimese sellise vastuoluga koalitsioonis. Meil on olnud rohkem, aga see on nüüd jah, kõige kõige tõsisemalt. Jah, et esimese sedasorti vastuoluga, mis võib ka riigikogu saali jõuda, ütleme nii et kus, kus siis on üks pool, et Reformierakond on võtnud vastu otsuse ilma koalitsioonipartnereid arvestamata ja koalitsioonipartnereid kättemaksuks plaanivad siis siis vastuaktsiooni. Muidugi iseasi on see, et, et kas see on ka, kas, kas sellega mingi saatuslik tähendus on, et ilmselt ei ole, et need, et see siiski on selline kättemaksu aktsioon. Ühed jooksevad ühele poole lippudega, teised teisele poole. Maksuaktsioon või mitte, aga tegelikult teema vajab lahendamist. Mina olen küll seda meelt, et ühtne alkoholipoliitika kogu riigis oleks mõistlikum tander öelda nüüd et las las otsustamine vabajalas, kohalikud valitsus ise otsustavad, et siis ollaksegi nagu ühele nagu, nagu tõsise probleemi küüsis, et et, et ühes vallas on, on ööpäev läbi lubatud ja siis toimub sinna pidev öine turism. Sõidetakse kas purjus või kaine peaga, rikutakse seadust ja nii edasi. Et noh, see on, see on minu arvates nagu küll, nagu väga tervitatav, et see ühtne alkoholipoliitika sellisel kujul võiks ikkagi jõustuda hoolimata sellest, kas seal on mingeid koalitsioonisisesed, vastuolud või, või mitte ja teine asi on see, et, et mulle tundub, et see kella kaheksane piirang, kui pood on veel lahti, on jabur, sellepärast et hiljaaegu mul oli situatsioon, kus ma jäin töö juurde liiga kauaks, see pidi minema edasi sünnipäevale, tahtsin osta ühe ühe hea pudeli kallist vein ja kui me jõudsime selle kassa juurde, siis vaatasin niimoodi kella pealt, et nüüd ma saan täpselt nagu Nagu viskad veel veel viimasel hetkel talle pudeli Ja minu kell näitas seitse 59 ei olnud, kel oli kaheksa ja mulle öeldi, et, et me ei müü teile seda alkoholi ja mulle ei müüdud ja siis ma pidin noh, peaaegu kõvahäälselt hakkama tõesti kiruma. Ma ei tea küll keda, eks ole, kõigepealt küll oma lollus, aga teisalt jälle nagu eriti rumalat seadust, et pood on lahti, aga ja noh, väljas on veel suur valge ja tahaks nagu edasi minna ja inimesele head meelt valmistada, aga see ei ole kahjuks võimalik, et et võib-olla selline ühtne alkoholipoliitika kogu riigis kella 10-st 10-ni oleks, kui oleks ka mõistlikum, arvestaks rohkem poodnike ja samas arvestaks ka tegelikult seda, et, et hommikul kella kaheksani, kaheksa ajal, kui nüüd poed avatakse, esimesed poed, et et siis kohe kõike ei jookse nagu, nagu pohmelliravi ostma, et võib-olla võib-olla nii-öelda noh, selles mõttes on need, need kellaajad ka natukene nagu, nagu inimlikumad ja sellelt teiselt poolt jälle distsiplineerivalt Ma olen sinuga nõus, et, et senine meie riigikorraldus on sättinud nii, et alkoholipoliitika on kohalike omavalitsuste korraldada, aga samas see ei ole ju ka mingi püha lehm, mis peab tingimata nii olema, et see praegune olukord, kus, kus iga Valde otsustab ise, kuidas ta, kuidas talle sobilikum on ja mõnikord otsustab vääri, kuidas vallavolikogu esimehena isiklikud huvid seal parasjagu ühte või teistpidi on. Või siis ka populistlikel kaalutleda, vaipa, vald otsuse teha keelamegi näiteks noh, ma ei tea, kella kella kuuest hommikul kella 10-ni alkoholimüügi ära, et võita siis nii-öelda alkoholivastaste vastaste hääli, aga ega see ka ei tööta, et selline ühtne alkoholipoliitika loomulikult korrastaks oluliselt turgu. Minul, minul ei ole selle vastu mitte midagi. Jah, aga rääkimas hakkasid ikkagi sellega seoses koalitsioonisisestest vastuoludest. Ja jõudsime. Siin nagu ikka aga ja noh, ja sinna jah, see põhi vastu, kus see, et Isamaaliit ja sõitsid, käisid selle välja kui vastukäigureformile Haadee leppisite ühes küsimuses kokku Keskerakonnaga. No nüüd me lähme leppima siis teises küsimuses Keskerakonnaga kokku. Ja see muidugi näitab seda, et, et koalitsiooni sees asjad ikka ei ole sugugi hästi praegu ja kes selle üle võib rõõmustada, on loomulikult Keskerakond. Ja. Aga küsimus on selles, kas Reformierakond neelab selle alla või mitte. Noh, aga mis tal ikka väga üle jääb. Mis see, mis see, mis see, mis see teine variant on, sülitab? Elame elame-näeme, me ei saanud kahjuks rääkida. Keda luurajate Valhalla teemadel, mis oli ka väga huvitav ja sellest, et politseinikud saavad kindralipaguneid. Aga pilte, kui meie küsitlusele näitab, et 62 protsenti meie internetileheküljel hääletanutest ei toeta opositsiooni venitamistaktikat riigikogus ja 37 protsenti toe stuudios oli meil olukord selline. Heidit ütles, et tema toetab opositsiooni venitamistaktikat Riigikogus. Mina ütlen, et mina ka toetan, sellepärast et see on, see on seadusega lubatud ja nii, nii saab opositsioon nii-öelda oma oma teemasid vähemalt, et avalikkuse ees hoida ja miks ka mitte, kui, kui see on seadusesse kirjutatud demokraatlik või vähemalt noh, lubatud viis käituda siis nii kaua, kuni see ei ole lõplikult peatanud parlamendi tööd, ei, ei saa sellist võimalust heituda. Ei, ma olen sama meelt jah. Et kui see on parlamendi praktikas lubatud, siis siis võib seda kasutada. Väga demokraatlikud pärast sellist mõtteavaldust, tõenäoliselt opositsioonipoliitikud vihuvad valmis 600 parandusettepanekut ja siis peatatakse parlamendi töö mitmeks kuuks. Ma loodan, et seda mitte kunagi ei juhtu, aga rahvateenrite saade on tänasega läbi ja tänased rahva teenrid olid Mart Linnart Heidit Kaio ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku.